Määrus 258/2012

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetluse ning importi ja transiiti käsitlevate meetmete kohta, et rakendada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (edaspidi „ÜRO tulirelvade protokoll”) artiklit 10.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „tulirelv” – I lisas osutatud igasugune kaasaskantav relvarauaga relv, mis laengu toimel laseb välja haavli, kuuli või lendkeha või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks kohandada. Eset saab kohandada haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks laengu toimel, kui — sellel on tulirelva väljanägemine ja — seda saab vastavalt kohandada tänu selle konstruktsioonile või valmistamismaterjalile; 2) „osad” – I lisas osutatud mis tahes osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik selle kasutamiseks, sealhulgas relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk või kaitseriiv, ning mis tahes seadis, mis on valmistatud või kohandatud tulistamisel tekkiva heli summutamiseks; 3) „olulised osad” – tulirelva lukustusmehhanism, padrunipesa ja relvaraud, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on mõeldud; 4) „laskemoon” – terviklaeng või selle komponent, sealhulgas I lisas osutatud tulirelvas kasutatav padrunikest, süüte- või paiskelaeng, kuul või lendkeha, tingimusel et nimetatud komponentide jaoks on asjaomases liikmesriigis vajalik luba; 5) „laskekõlbmatuks muudetud tulirelv” – tulirelva määratlusele vastav ese, mis on muudetud lõplikult kasutuskõlbmatuks kahjutustamisega, mis tagab, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutamatuks ning et neid ei ole võimalik taaskomplekteerimiseks eemaldada, asendada või muuta. Liikmesriigid võtavad vastu kõik vajalikud sätted, et kõnealuseid kahjutustamise meetmeid kontrolliks pädev asutus. Liikmesriigid näevad ette, et nimetatud kontrollimise raames antakse tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta välja tõend või muu dokument või tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge; 6) „eksport”: a) ekspordiprotseduur määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 161 tähenduses; b) reeksport määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 182 tähenduses, mis ei hõlma kaupu, mis liiguvad välistransiidiprotseduuri alusel, nagu on osutatud kõnealuse määruse artiklis 91, kui ükski nimetatud määruse artikli 182 lõikes 2 osutatud reekspordi formaalsus ei ole täidetud; 7) „isik” – füüsiline isik, juriidiline isik ja kui kehtivad eeskirjad seda ette näevad, isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund; 8) „eksportija” – isik, kelle asukoht on liidus ja kes esitab ekspordideklaratsiooni või kelle nimel see esitatakse, st isik, kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi. Kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi. Kui tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona käsutamise õigus kuulub ekspordilepingu alusel väljaspool liitu asuvale isikule, loetakse eksportijaks liidus asuv lepingupool; 9) „liidu tolliterritoorium” – territoorium määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 3 tähenduses; 10) „ekspordideklaratsioon” – dokument, millega isik väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma kavatsust suunata tulirelvad, nende osad, olulised osad ja laskemoon ekspordiprotseduurile; 11) „ajutine eksport” – liidu tolliterritooriumilt välja viidavate ja reimpordiks määratud tulirelvade vedu ajavahemikus, mis ei ületa 24 kuud; 12) „transiit” – liidu tolliterritooriumilt välja viidavate ning ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi läbivate kaupade transpordi toiming, kusjuures lõplik sihtkoht asub muus kolmandas riigis; 13) „ümberlaadimisega transiit” – transiit, mis hõlmab kauba füüsilist mahalaadimist seda importivalt transpordivahendilt, millele järgneb kauba pealelaadimine reekspordi eesmärgil üldjuhul teisele transpordivahendile; 14) „ekspordiluba”: a) ühekordne luba või litsents, mis antakse ühele kindlale eksportijale ühe või enama tulirelva, selle osade, oluliste osade ja laskemoona ühekordseks saatmiseks ühele tuvastatud lõppsaajale või kaubasaajale kolmandas riigis, või b) mitmekordne luba või litsents, mis antakse ühele kindlale eksportijale ühe või enama tulirelva, selle osade, oluliste osade ja laskemoona mitmekordseks saatmiseks ühele tuvastatud lõppsaajale või kaubasaajale kolmandas riigis, või c) koondluba või -litsents, mis antakse ühele kindlale eksportijale ühe või enama tulirelva, selle osade, oluliste osade ja laskemoona mitmekordseks saatmiseks mitmele tuvastatud lõppsaajale või kaubasaajale ühes või mitmes kolmandas riigis; 15) „ebaseaduslik kauplemine” – tulirelvade, nende osade, oluliste osade või laskemoona import, eksport, müük, tarnimine, vedamine või üleandmine ühe liikmesriigi territooriumilt või tema territooriumi kaudu kolmanda riigi territooriumile, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest: a) asjaomane liikmesriik ei ole selleks andnud käesoleva määruse kohast luba; b) tulirelvad ei ole märgistatud vastavalt direktiivi 91/477/EMÜ artikli 4 lõigetele 1 ja 2; c) imporditud tulirelvad ei ole impordi toimumise ajal märgistatud vähemalt lihtsa märgistusega, mille alusel oleks võimalik välja selgitada esimene Euroopa Liidu riik, kuhu relvad imporditi, või juhul, kui tulirelvadel sellist märgistust ei ole, ainulaadse märgistusega, mille alusel on võimalik imporditud tulirelvad tuvastada; 16) „jälgimine” – tulirelvade ja võimaluse korral ka nende osade, oluliste osade ja laskemoona liikumise korrapärane jälgimine teel valmistajast ostjani, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel avastada ebaseadusliku valmistamise ja kauplemise juhtumid ning neid uurida ja analüüsida.

1. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes: a) riikidevahelised tehingud ja riiklikud veod; b) tulirelvad, nende osad, olulised osad ja laskemoon, mis on mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks, ning igal juhul täisautomaatsed tulirelvad; c) tulirelvad, nende osad, olulised osad ja laskemoon, mis on mõeldud liikmesriikide relvajõududele, politseile või riigiasutustele; d) käesoleva määruse mõistes asukohaliikmesriigi tunnustatud kollektsionäärid ja organid, keda huvitab tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona kultuuriline või ajalooline külg, tingimusel et tagatud on relvade jälgimise meetmed; e) laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad; f) antiiksed tulirelvad ja nende koopiad siseriiklikes õigusaktides määratletud tähenduses, tingimusel et antiiksed tulirelvad on valmistatud aastal 1899 või enne seda. 2. Käesolev määrus ei piira määruse (EMÜ) nr 2913/92 (ühenduse tolliseadustik), määruse (EMÜ) nr 2454/93 (ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) ja määruse (EÜ) nr 450/2008 (ajakohastatud tolliseadustik) kohaldamist ega määrusega (EÜ) nr 428/2009 (kahesuguse kasutuse määrus) kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimise korda.

1. I lisas loetletud tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ekspordiks on nõutav II lisas esitatud vormis väljastatud ekspordiluba. Loa annavad eksportija asukohaliikmesriigi pädevad asutused ning see väljastatakse kirjalikult või elektrooniliselt. 2. Kui tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona eksport eeldab ekspordiluba vastavalt käesolevale määrusele ning ekspordi suhtes kehtivad ka ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP kehtestatud loanõuded, võivad liikmesriigid kasutada käesoleva määruse ja kõnealuse ühise seisukohaga kehtestatud kohustuste täitmiseks ühtset menetlust. 3. Kui tulirelvad, nende osad, olulised osad ja laskemoon asuvad ühes või mitmes liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus ekspordiloa taotlus esitati, märgitakse see asjaolu taotlusel. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kellele ekspordiloa taotlus esitati, konsulteerivad viivitamata asjaomaste ühe või mitme liikmesriigi pädevate asutustega ja esitavad asjakohase teabe. Liikmesriik või liikmesriigid, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul loa andmisega seotud võimalikest vastuväidetest, mis on siduvad liikmesriigile, kus taotlus esitati.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 6 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa vastavalt määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa ja direktiivi 91/477/EMÜ I lisa muudatustele.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Enne tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ekspordiloa andmist kontrollib asjaomane liikmesriik, et a) importiv kolmas riik on asjaomaseks impordiks loa andnud ning b) transiidiriikideks olevad kolmandad riigid, kui neid on, on hiljemalt enne vedu kirjalikult teatanud, et neil ei ole transiidile vastuväiteid. Sätet ei kohaldata, kui tegemist on — meritsi või õhuteed pidi kolmandate riikide sadamate või lennujaamade kaudu saatmisega, tingimusel et ei toimu ümberlaadimist ega vahetata transpordivahendit; — tõendatavatel seaduslikel eesmärkidel toimuva ajutise ekspordiga, mille hulka kuulub jahipidamine, laskesport, hindamine, müügita näitusel väljapanek ja parandamine. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et kui eksportija poolt soovitavale transiidile ei ole esitatud vastuväiteid 20 tööpäeva jooksul alates kirjaliku taotluse esitamise päevast, siis loetakse, et transiidiriigiks oleval kolmandal riigil, kelle seisukohta küsiti, ei ole transiidile vastuväiteid. 3. Eksportija esitab ekspordiloa andmise eest vastutavale liikmesriigi pädevale asutusele vajalikud dokumendid, millega tõendatakse, et importiv kolmas riik on andnud impordiloa ja et transiidiriigiks oleval kolmandal riigil ei olnud transiidile vastuväiteid. 4. Liikmesriigid menetlevad ekspordilubade taotlusi siseriikliku õiguse või tavaga kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 60 tööpäeva alates kuupäevast, mil pädevatele asutustele esitati kogu nõutud teave. Erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib kõnealust ajavahemikku pikendada 90 tööpäevani. 5. Ekspordiloa kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui impordiloa kehtivusaeg. Kui impordiloal ei ole märgitud kehtivusaega, siis välja arvatud erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, on ekspordiloa kehtivusaeg vähemalt üheksa kuud. 6. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada ekspordilubade taotluste menetlemiseks elektroonilisi dokumente.

1. Jälgimise eesmärgil sisaldavad ekspordiluba ning importiva kolmanda riigi väljastatud impordilitsents või -luba ja kaasnevad dokumendid koos järgmisi andmeid: a) väljaandmise ja aegumise kuupäevad; b) väljaandmise koht; c) ekspordiriik; d) impordiriik; e) transiidiriigiks olev kolmas riik või transiidiriikideks olevad kolmandad riigid, kui neid on; f) kaubasaaja; g) lõppsaaja, kui see on saatmise ajal teada; h) tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona identifitseerimiseks vajalikud andmed ja nende kogus, sealhulgas hiljemalt enne vedu tulirelvadele tehtud märgistus. 2. Kui lõikes 1 osutatud teave on esitatud impordilitsentsil või -loal, edastab eksportija selle eelnevalt ja hiljemalt enne vedu transiidiriikideks olevatele kolmandatele riikidele.

1. Lihtsustatud menetlusi kohaldatakse tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona ajutise ekspordi ja reekspordi suhtes järgmiselt: a) ekspordiluba ei ole nõutav järgmistel juhtudel: i) ajutine eksport, mille puhul jahimehed või laskesportlased veavad reisil kolmandasse riiki relvi nendega kaasas olevate isiklike esemetena, tingimusel et nad selgitavad pädevale asutusele oma reisi põhjusi, eelkõige esitades kutse või muu tõendi jahipidamis- või laskesporditegevuse kohta sihtkohariigiks olevas kolmandas riigis, kui eksport hõlmab järgmist: — üks või mitu tulirelva; — nende olulised osad, kui need on märgistatud, ja osad; — nende juurde kuuluv laskemoon maksimaalselt 800 laengut jahimeeste ja 1 200 laengut laskesportlaste puhul; ii) reeksport, mille puhul jahimehed või laskesportlased veavad relvi nendega kaasas olevate isiklike esemetena pärast ajutise loa saamist jahipidamis- või laskesporditegevuseks, tingimusel et tulirelvad jäävad väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva isiku omandisse ja need reeksporditakse kõnealusele isikule; b) väljudes liidu tolliterritooriumilt muu kui oma elukohaks oleva liikmesriigi kaudu, esitavad jahimehed ja laskesportlased pädevale asutusele Euroopa tulirelvapassi, nagu on sätestatud direktiivi 91/477/EMÜ artiklites 1 ja 12. Lennureisi korral esitatakse Euroopa tulirelvapass pädevale asutusele, kui esemed antakse üle lennuettevõtjale transpordiks väljapoole liidu tolliterritooriumi. Väljudes liidu tolliterritooriumilt oma elukohaks oleva liikmesriigi kaudu, võivad jahimehed ja laskesportlased esitada Euroopa tulirelvapassi asemel kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse jaoks muu asjakohase kehtiva dokumendi; c) liikmesriigi pädev asutus peatab ekspordi ajavahemikuks, mis ei ületa 10 tööpäeva või vajaduse korral takistab muul viisil tulirelvade, nende osade, oluliste osade või laskemoona väljaviimist liidu tolliterritooriumilt kõnealuse liikmesriigi kaudu, kui on põhjust kahtlustada, et jahimeeste või laskesportlaste esitatud põhjendused ei vasta artiklis 10 sätestatud asjakohastele kaalutlustele ega kohustustele. Erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib käesolevas punktis osutatud ajavahemikku pikendada 30 tööpäevani. 2. Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas siseriikliku õigusega lihtsustatud menetluse järgmisteks juhtudeks: a) tulirelvade reeksport pärast ajutise loa saamist hindamiseks, müügita näitusel väljapanekuks või pärast seestöötlemist tulirelvade parandamise eesmärgil, tingimusel et tulirelvad jäävad väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva isiku omandisse ja need reeksporditakse kõnealusele isikule; b) tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona reeksport juhul, kui neid ladustatakse ajutiselt, alates nende sisenemisest liidu tolliterritooriumile kuni nende sealt väljaviimiseni; c) tulirelvade ajutine eksport hindamise, parandamise ja müügita näitusel väljapaneku eesmärgil, tingimusel et eksportija tõendab tulirelvade valduse seaduslikkust ja ekspordib neid välistöötlemise või ajutise ekspordi tolliprotseduuri kohaselt.

1. Kui liikmesriik otsustab, kas käesoleva määruse alusel ekspordiluba anda, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas asjakohastel juhtudel järgmist: a) oma ülesandeid ja kohustusi asjakohaste rahvusvaheliste ekspordikontrolli kokkulepete poolena või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute raames; b) riikliku välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlusi, sealhulgas neid, mida hõlmab ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP; c) kavandatud lõppkasutuse, kaubasaaja, tuvastatud lõppsaaja ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlusi. 2. Lisaks lõikes 1 sätestatud asjakohastele kaalutlustele võtavad liikmesriigid ekspordiloa taotluste hindamisel arvesse, kas eksportija kasutab käesoleva määruse sätete ja eesmärkidega kooskõla tagamiseks ning loa tingimustele vastamiseks proportsionaalseid ja asjakohaseid vahendeid ja menetlusi. Otsuse tegemisel selle kohta, kas anda ekspordiluba vastavalt käesolevale määrusele, peavad liikmesriigid täitma oma kohustusi, mis tulenevad nõukogu otsuste, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooni alusel kehtestatud sanktsioonidest, eelkõige seoses relvaembargodega.

1. Liikmesriik: a) keeldub andmast ekspordiluba, kui taotlejat on kriminaalkorras karistatud teo eest, mis sisaldub nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) (15) artikli 2 lõikes 2 esitatud kuritegude loetelus, või muu teo eest, mida käsitatakse kuriteona, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt nelja-aastase maksimummääraga vabadusekaotus või rangem karistus; b) tühistab, peatab või tunnistab kehtetuks ekspordiloa või muudab seda, kui loa andmise tingimused ei ole täidetud. Käesolev lõige ei piira liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud rangemate eeskirjade kohaldamist. 2. Kui liikmesriik tühistab, peatab või tunnistab kehtetuks ekspordiloa, muudab seda või keeldub selle andmisest, teatab ta sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja jagab nendega asjakohast teavet. Kui liikmesriigi pädev asutus peatab ekspordiloa, edastatakse tema lõpphinnang teistele liikmesriikidele peatamise ajavahemiku lõppedes. 3. Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus annab käesoleva määruse kohaselt välja ekspordiloa, võtab ta arvesse kõiki talle teatatud käesoleva määruse kohaseid keeldumisi, et tuvastada, kas teise liikmesriigi pädevad asutused on põhijoontes identse tehingu puhul (käsitleb tehingut, mis hõlmab samale importijale või kaubasaajale mõeldud eset, millel on põhijoontes samad parameetrid või tehnilised näitajad) keeldunud loa andmisest. Liikmesriigi pädev asutus võib kõigepealt konsulteerida liikmesriigi või liikmesriikide pädevate asutustega, kes vastavalt lõigetele 1 ja 2 on loa tühistanud, peatanud, kehtetuks tunnistanud, seda muutnud või selle andmisest keeldunud. Kui liikmesriigi pädev asutus otsustab pärast konsulteerimist siiski loa anda, teavitab ta sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ning esitab otsuse põhjendamiseks kõik asjakohased andmed. 4. Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabe jagamise puhul järgitakse artikli 19 lõike 2 sätteid teabe konfidentsiaalsuse kohta.

Liikmesriik säilitab kehtiva õiguse või tava kohaselt vähemalt 20 aasta jooksul kogu tulirelvi, ning kui see on kohane ja teostatav, nende osi, olulisi osi ja laskemoona käsitleva teabe, mis on vajalik kõnealuste tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona jälgimiseks ja tuvastamiseks ning nendega ebaseadusliku kauplemise avastamiseks ja tõkestamiseks. Kõnealune teave hõlmab järgmist: ekspordiloa väljaandmise koht ja kuupäev ning selle kehtivusaeg; ekspordiriik; impordiriik; transiidiriigiks olev kolmas riik (olemasolu korral); kaubasaaja; lõppsaaja (kui see on ekspordi ajal teada); esemete kirjeldus ja kogus, sealhulgas nende märgistus. Käesolevat artiklit ei kohaldata artiklis 9 osutatud ekspordi suhtes.

1. Liikmesriik taotleb kahtluse korral importivalt kolmandalt riigilt kinnitust tulirelvadest, nende osadest, olulistest osadest või laskemoonast koosneva saadetise kättesaamise kohta. 2. Sellise eksportiva kolmanda riigi taotlusel, kes on ekspordi toimumise ajal ÜRO tulirelvade protokolli osalisriik, kinnitab liikmesriik tulirelvadest, nende osadest, olulistest osadest või laskemoonast koosneva saadetise kättesaamist liidu tolliterritooriumil, esitades üldjuhul asjaomast importi käsitlevad tollidokumendid. 3. Liikmesriigid täidavad lõikeid 1 ja 2 oma siseriikliku õiguse või tava kohaselt. Eelkõige eksportimise puhul võib liikmesriigi pädev asutus otsustada, kas pöörduda eksportija poole või võtta otse ühendust importiva kolmanda riigiga.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mille abil on võimalik tagada, et nende loa andmise menetlus on turvaline ja et loa andmisega seotud dokumentide autentsust saab kontrollida või kinnitada. Kontrollimise ja kinnitamise võib teostada ka diplomaatiliste kanalite kaudu, kui see on asjakohane.

Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, võimaldamaks oma pädevatel asutustel a) koguda teavet kõigi tellimuste ja tehingute kohta, mis hõlmavad tulirelvi, nende osi, olulisi osi ja laskemoona, ning b) teha kindlaks, et ekspordikontrolli meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt, mis võib eelkõige seisneda õiguses siseneda eksporditoiminguga seotud isikute valduses olevatesse ruumidesse.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Tulirelvade, nende osade, oluliste osade ja laskemoona tolliformaalsuste täitmisel ekspordi eest vastutavas tolliasutuses tõendab eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud. 2. Eksportijalt võib nõuda, et ta esitaks mis tahes tõendava dokumendi tõlke selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus ekspordideklaratsioon esitatakse. 3. Ilma et see piiraks neile määrusest (EMÜ) nr 2913/92 tulenevaid volitusi, peatavad liikmesriigid kaupade eksportimise oma territooriumilt ajavahemikuks, mis ei ületa 10 päeva, või takistavad vajaduse korral muul viisil kehtiva ekspordiloa saanud tulirelvade, nende osade, oluliste osade või laskemoona väljaviimist liidu tolliterritooriumilt oma territooriumi kaudu, kui neil on põhjust kahtlustada, et a) loa andmisel ei arvestatud asjakohast teavet või b) asjaolud on pärast loa väljaandmist oluliselt muutunud. Erandjuhtudel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib kõnealust ajavahemikku pikendada 30 päevani. 4. Lõikes 3 osutatud ajavahemiku või pikendatud ajavahemiku jooksul liikmesriik kas vabastab tulirelvad, nende osad, olulised osad ja laskemoona või võtab artikli 11 lõike 1 punkti b kohased meetmed.

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et tulirelvade, nende osade, oluliste osade ning laskemoona ekspordi tolliformaalsusi on võimalik täita üksnes selleks volitatud tolliasutustes. 2. Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 1 sätestatud võimalust, teevad komisjonile teatavaks nõuetekohaste volitustega tolliasutused ja selle teabe edaspidised muudatused. Komisjon avaldab nimetatud teabe ja ajakohastab seda kord aastas Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

1. Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga ja kooskõlas artikli 21 lõikega 2 asjakohased meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, et suurendada käesoleva määrusega ettenähtavate meetmete tõhusust. Vahetatav teave võib hõlmata a) üksikasju eksportijate kohta, kellele on loa andmisest keeldutud, ja eksportijate kohta, kelle kohta liikmesriigid on teinud artikli 11 kohase otsuse; b) andmeid kahtlases tegevuses osalevate kaubasaajate ja teiste isikute kohta ning teabe olemasolu korral nende poolt kasutatavate marsruutide kohta. 2. Nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 (16) vastastikuse abi kohta ja eriti selle sätteid teabe konfidentsiaalsuse kohta kohaldatakse mutatis mutandis käesolevas artiklis sätestatud meetmete suhtes, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 20 kohaldamist.

1. Moodustatakse tulirelvade ekspordi koordineerimise rühm (edaspidi „koordineerimisrühm”), mille eesistuja on komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab rühma oma esindaja. Koordineerimisrühm käsitleb kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja. Rühm on kohustatud järgima määruses (EÜ) nr 515/97 sätestatud konfidentsiaalsuseeskirju. 2. Koordineerimisrühma eesistuja või koordineerimisrühm konsulteerib vajaduse korral asjaomaste sidusrühmadega, keda käesolev määrus puudutab.

1. Iga liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormidest, sealhulgas artiklis 16 osutatud meetmetest. 2. Hiljemalt 19. aprilliks 2012 teavitab iga liikmesriik teisi liikmesriike ja komisjoni artiklite 7, 9, 11 ja 17 rakendamiseks pädevatest asutustest. Komisjon avaldab nimetatud teabe põhjal kõnealuste asutuste nimekirja ja ajakohastab seda kord aastas Euroopa Liidu Teataja C-seerias. 3. Hiljemalt 19. aprilliks 2017 ja seejärel koordineerimisrühma taotlusel ning igal juhul iga kümne aasta järel vaatab komisjon läbi käesoleva määruse rakendamise ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohaldamise kohta aruande, mis võib sisaldada määruse muutmise ettepanekuid. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks, sealhulgas artikli 4 lõikes 2 osutatud ühtse menetluse kasutamise kohta.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 30. septembrist 2013. Artikli 13 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse aga alates kolmekümnendast päevast pärast kuupäeva, mil ÜRO tulirelvade protokoll jõustub Euroopa Liidus pärast selle sõlmimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaselt.