Direktiiv 2013/29

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on saavutada pürotehniliste toodete vaba liikumine siseturul, tagades inimeste tervise ja avaliku julgeoleku kõrgetasemelise kaitse, samuti tarbijate kaitse ja ohutuse, ning võttes arvesse asjakohaseid keskkonnakaitsega seotud aspekte. 2. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse olulised ohutusnõuded, millele pürotehnilised tooted peavad turul kättesaadavaks tegemisel vastama. Need nõuded on esitatud I lisas.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse pürotehniliste toodete suhtes. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste toodete suhtes: a) pürotehnilised tooted, mis on riigisiseste õigusaktide kohaselt ettenähtud mittekaubanduslikuks kasutamiseks relvajõudude, politsei või päästeteenistuse poolt; b) direktiivi 96/98/EÜ reguleerimisalasse kuuluvad tooted; c) lennundustööstuses kasutamiseks ettenähtud pürotehnilised tooted; d) mänguasjade jaoks ettenähtud löökkapslid, mis kuuluvad direktiivi 2009/48/EÜ reguleerimisalasse; e) direktiivi 93/15/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvad lõhkeained; f) laskemoon; g) tootja poolt oma tarbeks toodetud ilutulestikud, mille liikmesriik, kus tootja on asub, on ainult selle liikmesriigi territooriumil kasutamiseks heaks kiitnud, ja mis jäävad selle liikmesriigi territooriumile.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „pürotehniline toode”– toode, mis sisaldab lõhkeainet või lõhkeainete segu, mis on mõeldud kuumuse, valguse, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni tekitamiseks iseeneslikult kulgeva eksotermilise keemilise reaktsiooni abil; 2) „ilutulestik”– meelelahutusliku otstarbega pürotehniline toode; 3) „teatri pürotehnilised tooted”– pürotehnika, mis on ettenähtud kasutamiseks sise- või välislaval, sealhulgas filmi- ja teletoodangus või muul sarnasel eesmärgil; 4) „sõidukitele mõeldud pürotehnilised tooted”– sõidukite ohutusseadmete osad, mis sisaldavad pürotehnilisi aineid ja mida kasutatakse nende seadmete või muude seadmete aktiveerimiseks; 5) „laskemoon”– kaasaskantavates tulirelvades, muudes tulirelvades ja suurtükiväerelvades kasutatavate lendkehad, paiskelaengud ja paukpadrunid; 6) „erialaste teadmistega isik”– isik, keda liikmesriik on volitanud oma territooriumil käsitsema ja/või kasutama F4-kategooria ilutulestikku, T2-kategooria teatri pürotehnilisi tooteid ja/või P2-kategooria muid pürotehnilisi tooteid; 7) „turul kättesaadavaks tegemine”– pürotehnilise toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; 8) „turule laskmine”– pürotehnilise toote liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine; 9) „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab pürotehnilist toodet või laseb sellist toodet kavandada või valmistada ning turustab seda pürotehnilist toodet oma nime või kaubamärgi all; 10) „importija”– liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit pürotehnilise toote; 11) „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb pürotehnilise toote turul kättesaadavaks; 12) „ettevõtja”– tootja, importija ja levitaja; 13) „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded; 14) „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses; 15) „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses; 16) „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses; 17) „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas pürotehnilise tootega seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud; 18) „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib; 19) „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi pürotehniline toode, mis on lõpptarbija jaoks juba kättesaadavaks tehtud; 20) „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva pürotehnilise toote turul kättesaadavaks tegemist; 21) „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid; 22) „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et pürotehniline toode vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist. 2. Käesolev direktiiv ei välista meetmeid, mida liikmesriigid võtavad selleks, et keelata või piirata F2- ja F3-kategooria ilutulestike, teatri pürotehniliste toodete ja muude pürotehniliste toodete omamist, kasutamist ja/või laiemale avalikkusele müümist avaliku korra, julgeoleku, tervise ja ohutuse või keskkonnakaitse huvides. 3. Liikmesriigid ei takista pürotehniliste toodete turustamiseks korraldatavatel messidel, näitustel ja esitlustel käesolevale direktiivile mittevastavate pürotehniliste toodete esitlemist ega kasutamist, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud kõnealuse messi, näituse või esitluse nimi ja kuupäev ning kõnealuste pürotehniliste toodete mittevastavus ning selgitatud, et neid ei või müüa seni, kuni neid pole käesoleva direktiiviga vastavusse viidud. Sellistel üritustel rakendatakse kõiki asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud asjakohaseid ohutusmeetmeid. 4. Liikmesriigid ei takista teadusuuringute, arendustöö ja katsetamise eesmärgil toodetud ning käesolevale direktiivile mittevastavate pürotehniliste toodete vaba liikumist ja kasutamist, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud kõnealuste toodete mittevastavus ja asjaolu, et need on kättesaadavad üksnes teadusuuringute, arendustöö ja katsetamise eesmärkidel.

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et pürotehnilisi tooteid võib turul kättesaadavaks teha üksnes siis, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

1. Tootja jaotab pürotehnilised tooted kategooriatesse nende kasutusviisi, otstarbe ja ohutaseme, sealhulgas nende mürataseme järgi. Artiklis 21 osutatud teavitatud asutused, kinnitavad kategooriatesse jaotamise artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetluse osana. Kategooriatesse jaotamine toimub järgmiselt: a) ilutulestikud: i) F1-kategooria: väga madala ohutaseme ja minimaalse müratasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal, kaasa arvatud elamute siseruumides kasutatavad ilutulestikud; ii) F2-kategooria: madala ohutaseme ja madala müratasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas piiratud alal; iii) F3-kategooria: keskmise ohutasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas suurel avatud alal ja mille müratase ei kahjusta inimese tervist; iv) F4-kategooria: kõrge ohutasemega ilutulestikud, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud (tavanimetusega „professionaalseks kasutamiseks ettenähtud ilutulestikud”) ja mille müratase ei kahjusta inimese tervist; b) teatri pürotehnilised tooted: i) T1-kategooria: laval kasutamiseks ettenähtud pürotehnilised tooted, mis on madala ohutasemega; ii) T2-kategooria: laval kasutamiseks ettenähtud pürotehnilised tooted, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud; c) muud pürotehnilised tooted: i) P1-kategooria: madala ohutasemega pürotehnilised tooted, mis pole ilutulestikud ega madala ohutasemega teatri pürotehnilised tooted; ii) P2-kategooria: pürotehnilised tooted, mis pole ilutulestikud ega madala ohutasemega teatri pürotehnilised tooted ning mida võivad käsitseda ja kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni menetlustest, mille kohaselt nad teevad kindlaks ja volitavad erialaste teadmistega isikuid.

1. Pürotehnilisi tooteid ei tehta turul kättesaadavaks isikutele, kes on nooremad kui: a) ilutulestike puhul: i) F1-kategooria: 12 aastat; ii) F2-kategooria: 16 aastat; iii) F3-kategooria: 18 aastat; b) T1-kategooria teatri pürotehniliste toodete ja P1-kategooria muude pürotehniliste toodete puhul: 18 aastat. 2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 sätestatud vanusepiire avaliku korra, julgeoleku või tervise ja ohutuse huvides tõsta. Liikmesriigid võivad nimetatud vanusepiire erialase koolituse läbinud või seda läbivate isikute puhul ka alandada. 3. Tootjad, importijad ega levitajad ei tee järgmisi pürotehnilisi tooteid turul kättesaadavaks kellelegi peale erialaste teadmistega isikute: a) F4-kategooria ilutulestikud; b) T2-kategooria teatri pürotehnilised tooted ja P2-kategooria muud pürotehnilised tooted. 4. Üldsusele ei tehta kättesaadavaks sõidukitele mõeldud P1-kategooria muid pürotehnilisi tooteid, sealhulgas turvapatja ja turvavöö eelpinguti süsteeme, välja arvatud juhul, kui need pürotehnilised tooted on sõidukisse või sõiduki eemaldatavasse osasse sisse ehitatud.

1. Pürotehnilisi tooteid turule lastes tagavad tootjad, et need on kavandatud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetega. 2. Tootjad koostavad II lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja lasevad läbi viia artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetluse. Kui nimetatud menetlusega on tõendatud pürotehnilise toote vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise. 3. Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul peale pürotehnilise toote turule laskmist. 4. Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi pürotehnilise toote konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal pürotehnilise toote vastavust kinnitati. Kui seda peetakse pürotehnilisest tootest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks pädevate asutuste nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel turul kättesaadavaks tehtud pürotehnilisi tooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate pürotehniliste toodete ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest. 5. Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud pürotehnilised tooted on märgistatud kooskõlas artikliga 10 või artikliga 11. 6. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi pürotehnilisele tootele või, kui see ei ole võimalik, pürotehnilise toote pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 7. Tootjad tagavad, et pürotehnilise tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad. 8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et pürotehniline toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et viia pürotehniline toode nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui pürotehniline toode kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad pürotehnilise toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 9. Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle pürotehnilise toote käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud pürotehniliste toodetega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

1. Pürotehniliste toodete jälgitavuse lihtsustamiseks märgistavad tootjad need registreerimisnumbriga, mille on väljastanud artikli 17 kohast vastavushindamist teostav teavitatud asutus. Nummerdamine toimub vastavalt komisjoni kindlaks määratud ühtsele süsteemile. 2. Tootjad ja importijad säilitavad dokumentatsiooni nende pürotehniliste toodete registreerimisnumbrite kohta, mille nad on turul kättesaadavaks teinud ning teevad selle teabe asjaomastele asutustele nende taotlusel kättesaadavaks.

1. Tootja tagab muude kui sõidukitele mõeldud pürotehniliste toodete nähtava, kergelt loetava ja muutmiskindla märgistamise selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus pürotehniline toode tarbijale kättesaadavaks tehakse. Märgis peab olema selge, arusaadav ja mõistetav. 2. Pürotehnilise toote märgisele kantakse tootja kohta vähemalt artikli 8 lõikes 6 sätestatud teave või, kui tootja ei asu liidus, artikli 8 lõikes 6 tootja kohta sätestatud teave ning artikli 12 lõikes 3 importija kohta sätestatud teave, pürotehnilise toote nimetus ja liik, selle registreerimisnumber ning selle toote-, partii- või seerianumber, artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vanuse alampiirid, asjaomane kategooria ja kasutusjuhend, F3- ja F4-kategooria ilutulestiku puhul tootmisaasta ning, kui see on asjakohane, minimaalne ohutu kaugus. Märgisele kantakse puhta lõhkematerjali sisaldus. 3. Ilutulestiku puhul esitatakse ka vähemalt järgmine teave: a) F1-kategooria: kui see on asjakohane: „üksnes väljas kasutamiseks” ja minimaalne ohutu kaugus; b) F2-kategooria: „üksnes väljas kasutamiseks” ja, kui see on asjakohane, minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused); c) F3-kategooria: „üksnes väljas kasutamiseks” ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused); d) F4-kategooria: „kasutamiseks üksnes erialaste teadmistega isikutele” ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused). 4. Teatri pürotehniliste toodete puhul esitatakse ka vähemalt järgmine teave: a) T1-kategooria: kui see on asjakohane: „üksnes väljas kasutamiseks” ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused); b) T2-kategooria: „kasutamiseks üksnes erialaste teadmistega isikutele” ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused). 5. Kui pürotehnilisel tootel ei ole piisavalt ruumi lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud märgistamisnõuete täitmiseks, esitatakse teave väikseimal pakendiosal.

1. Sõidukitele mõeldud pürotehniliste toodete märgisele kantakse artikli 8 lõikes 6 tootja kohta sätestatud teave, pürotehnilise toote nimetus ja liik, selle registreerimisnumber ning toote-, partii- või seerianumber ja vajaduse korral ohutusjuhised. 2. Kui sõidukitele mõeldud pürotehnilisel tootel ei ole piisavalt ruumi lõikes 1 osutatud märgistamisnõuete täitmiseks, esitatakse asjaomane teave pakendil. 3. Professionaalsetele kasutajale väljastatakse nende poolt soovitud keeles sõidukitele mõeldud pürotehnilise toote ohutuskaart, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet (14) II lisale ning milles võetakse arvesse professionaalsete kasutajate erivajadusi. Ohutuskaart võidakse esitada paberil või elektrooniliselt, tingimusel, et professionaalsel kasutajal on vajalikud vahendid sellele juurdepääsemiseks.

1. Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid pürotehnilisi tooteid. 2. Enne pürotehnilise toote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et pürotehniline toode kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 8 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et pürotehniline toode ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta pürotehnilist toodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu. 3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi pürotehnilisele tootele või, kui see ei ole võimalik, pürotehnilise toote pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 4. Importijad tagavad, et pürotehnilise tootega on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratud keeles, mis on tarbijate ja muude lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. 5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui pürotehniline toode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine toote vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele. 6. Kui seda peetakse pürotehnilistest toodetest tulenevaid ohte silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks pädevate asutuste nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel turul kättesaadavaks tehtud pürotehnilisi tooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest. 7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et pürotehniline toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune toode nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui pürotehniline toode kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad pürotehnilise toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis parandusmeetmete kohta. 8. Importijad säilitavad kümme aastat pärast pürotehnilise toote turule laskmist turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel. 9. Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel pürotehnilise toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud pürotehniliste toodetega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

1. Pürotehnilist toodet turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid. 2. Enne pürotehnilise toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas toode kannab CE-vastavusmärgist, kas sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud lõppkasutajad, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 8 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 12 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et pürotehniline toode ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta pürotehnilist toodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu. 3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui pürotehniline toode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine toote vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele. 4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et pürotehniline toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, tegevad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia pürotehniline toode nõuetega vastavusse, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui pürotehniline toode kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 5. Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle pürotehnilise toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud pürotehniliste toodetega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 8 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb pürotehnilise toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud pürotehnilist toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist: a) ettevõtjad, kes on neile pürotehnilisi toodeteid tarninud; b) ettevõtjad, kellele nemad on pürotehnilisi tooteid tarninud. Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui pürotehniline toode neile tarniti ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise pürotehnilist toodet tarnisid.

Pürotehnilised tooted, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Pürotehniliste toodete vastavuse hindamiseks kasutab tootja ühte järgmistest II lisas osutatud menetlustest: a) ELi tüübihindamismenetlus (moodul B) ja tootja valikul üks järgmistest menetlustest: i) vastavusmenetlus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud tootekontrollil (moodul C2); ii) vastavusmenetlus, mis põhineb tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisel (moodul D); iii) vastavusmenetlus, mis põhineb tootekvaliteedi tagamisel (moodul E); b) vastavusmenetlus, mis põhineb tooteühiku kinnitamisel (moodul G); c) vastavusmenetlus, mis põhineb täielikul kvaliteedi tagamisel (moodul H) F4-kategooria ilutulestike puhul.

1. ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised ohutusnõuded on täidetud. 2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib III lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus pürotehniline toode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse. 3. Kui pürotehnilise toote suhtes kohaldatakse enam kui üht ELi vastavusdeklaratsiooni ettenägevat liidu õigusakti, koostatakse üks neid kõiki arvestav deklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende aktide avaldamisviiteid. 4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse pürotehnilise toote vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

1. CE-märgis kantakse pürotehnilistele toodetele nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole võimalik või ei ole asjaomase pürotehnilise toote olemust arvestades lubatud, kinnitatakse märgis toote pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele. 2. CE-vastavusmärgis kinnitatakse pürotehnilisele tootele enne selle turule laskmist. 3. CE-vastavusmärgise järele märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri paigaldab asutus ise või tootja vastavalt asutuse juhistele. 4. CE-vastavusmärgise ja, kui see on nõutav, teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile. 5. Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 27 sätestatud nõuete täitmise eest. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud ameti objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädevad isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist. 4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid äriliselt või pakkudes konkurentsi. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest. Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

1. Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele. 2. Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik. 3. Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või pürotehnilisest tootest, mida ta hindab. 4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava pürotehnilise toote ja/või lõhkematerjali kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega esindada mõnda nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike pürotehniliste toodete ja/või lõhkematerjalide kasutamist ega pürotehniliste toodete kasutamist isiklikuks otstarbeks. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud pürotehnilise toote ja/või lõhkematerjali kavandamise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. 5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada; see on eriti oluline isikute või isikute rühmade puhul, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel. Vastavushindamisasutuse käsutuses peab olema alati kõigile pürotehniliste toodete liikidele või -kategooriatele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid: a) töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks; b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust; c) menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele. 7. Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused: a) põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; b) piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused; c) I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja riigisiseste õigusnormide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine; d) oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõestavad hindamistoimingute läbiviimist. 8. Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest. 9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisestele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise. 10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud II lisa või selle rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse. 11. Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 25 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

1. Kui teavitatud asutus kasutab sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et lepingupartner või tütarettevõtja vastab artiklis 25 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele. 2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma lepingupartnerite ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad. 3. Lepingupartnerit või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul. 4. Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad lepingupartneri või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd II lisa alusel.

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub. 2. Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja pürotehnilise toote või pürotehniliste toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (kui selline on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 25 sätestatud nõuetele. 3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 25 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 25 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest. 2. Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit. 3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistegevustest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest pürotehnilisest tootest või pürotehnilistest toodetest ning asjakohase pädevuse kinnitusest. 4. Kui teavitus ei põhine artikli 28 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 25 sätestatud nõuetele. 5. Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata. Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena. 6. Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

1. Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme erineva liidu õigusakti alusel. 2. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel nimekirja teavitatud asutustest; nimekiri sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab, et nimekirja ajakohastatakse.

1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 25 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 2. Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid. 2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega. 3. Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena. 4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajadusel teavituse. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega. 2. Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada pürotehnilise toote vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. 3. Vastavushindamistoiminguid teostavad teavitatud asutused väljastavad registreerimisnumbreid, määrates kindlaks vastavushindamise läbinud pürotehnilised tooted ja nende tootjad, ning peavad nende pürotehniliste toodete registreerimisnumbrite registrit, millele nad on väljastanud sertifikaadi. 4. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust. 5. Kui teavitatud asutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et pürotehniline toode ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi. 6. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus kas piirab sertifikaati, peatab selle või tunnistab kehtetuks.

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

1. Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest: a) sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine; b) teavituse sihtvaldkonda ja tingimusi mõjutavad asjaolud; c) turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta; d) nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnase vastavushindamistegevuse ja samade pürotehniliste toodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate siseriiklike asutuste vahel.

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub teavitatud asutuste töörühma vormis. Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et pürotehnilisi tooteid võib turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. 2. Pürotehniliste toodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29. 3. Liikmesriigid teavitavad igal aastal komisjoni oma turujärelevalve alasest tegevusest.

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et mõni pürotehniline toode ohustab inimeste tervist või ohutust või muid käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitsega seotud aspekte, viivad nad asjaomase pürotehnilise toote hindamise läbi kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd. Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et pürotehniline toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks parandusmeetmeid pürotehnilise toote nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades määravad. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21. 2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud. 3. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud pürotehniliste toodete suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed. 4. Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata pürotehnilise toote kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, pürotehniline toode turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest. 5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava pürotehnilise toote tuvastamiseks vajalikku teavet, pürotehnilise toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on: a) pürotehnilise toote mittevastavus käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust või muid avaliku huvi kaitse aspekte; või b) esinevad puudused artiklis 16 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse. 6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase pürotehnilise toote mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited. 7. Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase pürotehnilise toote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks pürotehnilise toote kõrvaldamine turult.

1. Kui artikli 39 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et nimetatud meetmed on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on õigustatud või mitte. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le. 2. Kui leitakse, et riigisisene meede on õigustatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava pürotehnilise toote kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole õigustatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme. 3. Kui leitakse, et riigisisene meede on õigustatud ning pürotehnilise toote mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 39 lõike 1 kohast hindamist, et pürotehniline toode, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline pürotehniline toode ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik riski laadi arvestades määrab. 2. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud pürotehniliste toodete suhtes võetakse parandusmeetmeid. 3. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava pürotehnilise toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu ja tarneahelat, kaasneva riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust. 4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on õigustatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks. Esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 44 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. 5. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

1. Ilma et see piiraks artikli 39 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest: a) CE-vastavusmärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 20 rikkudes; b) CE-vastavusmärgis ei ole kinnitatud; c) teavitatud asutuse (kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi) identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 20 sätteid rikkudes või ei ole kinnitatud; d) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud; e) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti; f) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik; g) artikli 8 lõikes 6 või artikli 12 lõikes 3 nimetatud teave on puudu, vale või puudulik; h) artiklis 8 või artiklis 12 sätestatud haldusnõuded ei ole täidetud. 2. Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata pürotehnilise toote turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et toode turult eemaldatakse või tagasi võetakse.

Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks: a) artikli 9 lõikes 1 osutatud ühtse numeratsioonisüsteemi ning artikli 33 lõikes 3 osutatud tegutsemiskorra; b) tegutsemiskorra pürotehniliste toodetega seotud õnnetusi käsitlevate andmete regulaarseks kogumiseks ja ajakohastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjoni abistab pürotehniliste toodete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koosmõjus kõnealuse määruse artikliga 5. 5. Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega. Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt võetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende jõustamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Liikmesriigid ei takista oma territooriumil selliste pürotehniliste toodete kättesaadavaks tegemist, mis vastavad direktiivi 2007/23/EÜ nõuetele ja mis lasti turule enne 1. juulit 2015. 2. F1-, F2- ja F3-kategooria ilutulestikele enne 4. juulit 2010 väljastatud riigisisesed load kehtivad loa väljastanud liikmesriigi territooriumil kuni aegumiskuupäevani või kuni 4. juulini 2017, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. 3. Muudele pürotehnilistele toodetele, F4-kategooria ilutulestikele ja teatri pürotehnilistele toodetele enne 4. juulit 2013 väljastatud riigisisesed load kehtivad loa väljastanud liikmesriigi territooriumil kuni aegumiskuupäevani või kuni 4. juulini 2017, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. 4. Erandina lõikest 3 on enne 4. juulit 2013 sõidukitele mõeldud pürotehnilistele toodetele, sealhulgas varuosadele, väljastatud riigisisesed load kehtivad kuni nende aegumiseni. 5. Direktiivi 2007/23/EÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel.

1. Liikmesriigid võtavad artikli 3 punktide 7, 12, 13 ja 15–22, artikli 4 lõike 1, artikli 5, artikli 7 lõike 4, artikli 8 lõigete 2–9, artikli 9, artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõigete 1 ja 3, artiklite 12–16, artiklite 18–29, artiklite 31–35, artikli 37, artikli 38 lõigete 1 ja 2, artiklite 39–42, artiklite 45 ja 46 ning I, II ja III lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need 30. juuniks 2015. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud meetmete teksti. Nad kohaldavad neid meetmeid alates 1. juulist 2015. 2. Erandina lõikest 1 võtavad liikmesriigid I lisa punkti 4 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 3. oktoobriks 2013. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud meetmete teksti. Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 4. juulist 2013. 3. Kui liikmesriigid lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikme sriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Direktiiv 2007/23/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2015, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ning IV lisa B osas esitatud direktiivi kohaldamise kuupäevadega. Erandina käesoleva artikli esimesest lõigust tunnistatakse direktiivi 2007/23/EÜ I lisa punkt 4 kehtetuks alates 4. juulist 2013. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artiklit 1, artiklit 2, artikli 3 punkte 1–6, 8–11 ja punkti 14, artikli 4 lõikeid 2, 3 ja 4, artiklit 6, artikli 7 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 8 lõiget 1, artikli 10 lõikeid 1, 3 ja 4, artikli 11, lõiget 2, artikleid 17, 30 ja 36, artikli 38 lõiget 3, artikleid 43 ja 44 ning IV ja V lisa kohaldatakse alates 1. juulist 2015.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.