Direktiiv 2013/30

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega seotud suurõnnetuste ennetamiseks ja selliste suurõnnetuste tagajärgede piiramiseks. 2. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira töötajate tööohutust ja -tervishoidu käsitleva liidu õiguse, eelkõige direktiivide 89/391/EMÜ ja 92/91/EMÜ kohaldamist. 3. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira direktiivide 94/22/EÜ, 2001/42/EÜ, 2003/4/EÜ, (19) 2003/35/EÜ, 2010/75/EL (20) ja 2011/92/EL kohaldamist.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „suurõnnetus”– rajatise või seotud taristuga seoses: a) vahejuhtum, mis hõlmab plahvatust, tulekahju, kontrolli kaotamist puuraugu üle või nafta, gaasi või ohtlike ainete leket, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada surmajuhtumeid või raskeid vigastusi; b) õnnetus, mis toob kaasa rajatise või seotud taristu olulise kahjustuse ning põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada surmajuhtumeid või raskeid vigastusi; c) muu vahejuhtum mis toob kaasa viie või enama inimese hukkumise või rasked vigastused avamererajatisel, millest lähtub ohuallikas, või kui sama juhtub rajatise või seotud taristuga seotud avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessides osalejatega, või d) keskkonnaõnnetus, mis tuleneb punktides a, b ja c osutatud vahejuhtumitest. Selleks et otsustada, kas vahejuhtum on suurõnnetus punktide a, b või d tähenduses käsitatakse tavaliselt mehitamata rajatist mehitatud rajatisena; 2) „avamere”– Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni tähenduses liikmesriigi territoriaalmeres, majandusvööndis või mandrilaval asuv; 3) „avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessid”– kogu rajatise või ühendatud taristuga seotud protsessid, mis hõlmavad projekteerimist, kavandamist, ehitamist, käitamist ja sulgemist seoses nafta ja gaasi uuringute ja tootmisega, kuid mis ei hõlma nafta ja gaasi transportimist ühelt rannikult teisele; 4) „risk”– vahejuhtumi toimumise tõenäosuse ja selle tagajärgede kombinatsioon; 5) „käitaja”– ettevõtja, kelle loaomanik või luba väljastav asutus on määranud teostama avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesse, sealhulgas kavandama ja teostama puuraugu käitamist või juhtima ja kontrollima tootmisrajatise funktsioone; 6) „sobiv”– kindla ülesande või olukorra jaoks õige või täielikult asjakohane, võttes muu hulgas arvesse proportsionaalset jõukulu ja hinda, põhineb objektiivsel tõendusmaterjalil ja on tõendatud analüüsiga, vajalike standarditega võrdlemise või muude lahendustega, mida on võrreldavates olukordades kasutanud muud asutused või tööstus; 7) „ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm; 8) „vastuvõetav”– riskiga seoses selline riskitase, mille edasisele vähendamisele kuluv aeg, hind või jõukulu oleksid sellise vähendamise kasuga võrreldes täiesti ebaproportsionaalsed. Selle hindamisel, kas aja või jõu kulutamine ning seonduvad kulud on täiesti ebaproportsionaalsed võrreldes edasisest riskivähendamisest saadava kasuga, tuleb silmas pidada antud ettevõtmisele vastavaid parimate tavade riskitasemeid; 9) „luba”– luba avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessideks vastavalt direktiivile 94/22/EÜ; 10) „loaga hõlmatud ala”– geograafiline ala, mille kohta on antud luba; 11) „loaomanik”– loa omanik või selle ühisomanikud; 12) „töövõtja”– ettevõtja, kes on sõlminud käitajaga või omanikuga lepingu täita käitaja või omaniku nimel teatavaid ülesandeid; 13) „luba väljastav asutus”– avaliku sektori asutus, kes vastutab lubade väljaandmise eest või kontrollib nende kasutamist vastavalt direktiivis 94/22/EÜ sätestatule; 14) „pädev asutus”– vastavalt käesolevale direktiivile määratud ja talle käesoleva direktiivi alusel omistatud ülesannete eest vastutav avaliku sektori asutus. Pädev asutus võib hõlmata üht või mitut avaliku sektori asutust; 15) „uuringud”– puurimine võimalikus maardlas ja igasugused sellega seotud avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessid, mis on vajalikud enne tootmisprotsesside alustamist; 16) „tootmine”– avamerel nafta ja gaasi väljamine loaga hõlmatud avamere ala süvakihtidest, sealhulgas nafta ja gaasi töötlemine avamerel ja transportimine ühendatud taristu kaudu; 17) „tootmisväline rajatis”– rajatis, mida ei kasutata nafta ja gaasi tootmiseks; 18) „üldsus”– üks või mitu üksust ja vastavalt riigi õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad; 19) „rajatis”– paikne fikseeritud või teisaldatav rajatis või kombineeritud rajatised, mis on püsivalt ühendatud sildade või muude struktuuridega ning mida kasutatakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessideks või seoses nende protsessidega. Rajatised hõlmavad teisaldatavaid avamere puurplatvorme üksnes juhul, kui need on paigaldatud avamere vetesse puurimiseks, tootmiseks või muudeks avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega seotud tegevusteks; 20) „tootmisrajatis”– nafta ja gaasi tootmiseks kasutatav rajatis; 21) „ühendatud taristu”– turvatsoonis või lähedalasuvas tsoonis liikmesriigi äranägemisel rajatisest kaugemal asuv: a) puurauk ja sellega seotud struktuurid, täiendavad üksused ja seadmed, mis on seotud rajatisega; b) seade ja rajatis, mis on seotud rajatise põhistruktuuriga või selle külge kinnitatud; c) rajatise külge kinnitatud torujuhtmeseade või rajatis; 22) „heakskiitmine”– suurõnnetusohu aruandega seotud kirjalik teade, mille pädev asutus edastab käitajale või omanikule selle kohta, et suurõnnetusohu aruanne, kui seda selles sätestatud viisil rakendatakse, vastab käesoleva direktiivi nõuetele. Heakskiitmine ei tähenda suurõnnetusohu ohjamise vastutuse üleandmist pädevale asutusele; 23) „suurõnnetusoht”– olukord, mis võib kujuneda suurõnnetuseks; 24) „puuraugu käitamine”– puurauguga seotud protsess, mis võib põhjustada ainete juhuslikku keskkonda sattumist, mis võib omakorda põhjustada suurõnnetuse, sealhulgas puuraugu puurimine, puuraugu parandamine või muutmine, töö peatamine või puuraugu käitamisest lõplik loobumine; 25) „kombineeritud käitamine”– protsess, mida teostatakse rajatises koos ühe või mitme muu rajatisega eesmärgil, mis on seotud muu rajatisega ning mis seega mõjutab olulisel määral ühes või mitmes rajatises töötavate isikute ohutuse või rajatise keskkonnakaitse suhtes avalduvaid riske; 26) „turvatsoon”– liikmesriigi kehtestatud ala, mis ulatub 500 meetri kaugusele rajatise kõikidest osadest; 27) „omanik”– ettevõtja, kellel on juriidiline õigus kontrollida tootmisvälise rajatise tööd; 28) „käitisesisene hädaolukordade lahendamise plaan”– käesoleva direktiivi nõuete kohaselt käitajate või omanike koostatud meetmete plaan, mida on vaja võtta avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidest põhjustatud suurõnnetuse leviku piiramiseks või tagajärgede ohjamiseks; 29) „sõltumatu kontroll”– teatavate kirjalike avalduste kehtivuse hindamine ja kinnitamine käitaja või omaniku sellise ettevõtja või organisatsioonilise osa poolt, kes ei ole avaldusi kasutava ettevõtja ega organisatsioonilise osa kontrolli ega mõju all; 30) „sisuline muudatus”– a) suurõnnetusohu aruande korral nende aluste muutmine, mille põhjal esialgne aruanne heaks kiideti, mis hõlmab muu hulgas füüsilisi muudatusi, uute teadmiste või tehnoloogia kättesaadavust ning operatiivjuhtimise muudatusi; b) puuraugu käitamise või kombineeritud käitamise teatise korral nende aluste muutmine, mille põhjal esialgne teatis heaks kiideti, mis hõlmab muu hulgas füüsilisi muudatusi, ühe rajatise asendamist teisega, uute teadmiste või tehnoloogia kättesaadavust ning operatiivjuhtimise muudatusi; 31) „käitamise algus”– ajahetk, mil rajatises või ühendatud taristus teostatakse esimest korda protsesse, milleks see on projekteeritud; 32) „naftareostusele reageerimise tõhusus”– naftareostusele reageerimise süsteemide tõhusus, mis saadakse selliste keskkonnatingimuste sageduse, kestuse ja esinemise aja analüüsimisega, mis reageerimist takistaksid. Naftareostusele reageerimise hinnangulist tõhusust väljendatakse protsendina ajast, kus selliseid tingimusi ei esine, ning see hõlmab asjaomastele rajatistele selle hinnangu tulemusel seatud tegevuspiirangute kirjeldust; 33) „ohutuse ja keskkonna seisukohast olulised elemendid”– rajatise osad (sealhulgas arvutiprogrammid), mille eesmärk on ära hoida või piirata suurõnnetuse tagajärgi või mille tõrge põhjustaks suurõnnetuse või oleks üheks selle peamiseks põhjustajaks; 34) „kolmepoolne konsultatsioon”– ametlik kokkulepe, et võimaldada dialoogi ja koostööd pädeva asutuse, käitajate ja omanike ning töötajate esindajate vahel; 35) „tööstus”– ettevõtjad, kes tegelevad vahetult avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega, mis on kaetud käesoleva direktiiviga, või kelle tegevus on sellega tihedalt seotud; 36) „käitiseväline hädaolukordade lahendamise plaan”– kohaliku, riigi või piirkonna tasandi strateegia avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega seotud suurõnnetuse leviku piiramiseks või tagajärgede ohjamiseks, mis sisaldab käitaja kõikide vahendite kasutamist, nagu on kirjeldatud asjaomases käitisesiseses hädaolukordade lahendamise plaanis, ning liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud täiendavate vahendite kasutamist; 37) „suur keskkonnaõnnetus”– õnnetus, mis toob või võib tõenäoliselt tuua kaasa märgatava kahjuliku mõju keskkonna jaoks vastavalt direktiivile 2004/35/EÜ;

1. Liikmesriigid nõuavad käitajatelt, et tagataks kõikide sobivate meetmete võtmine selleks, et hoida ära avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidest tulenevad suurõnnetused. 2. Liikmesriigid tagavad, et asjaolu, et suurõnnetuse põhjustas või seda soodustas töövõtjate tegevus või tegevusetus, ei vabasta käitajat käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmisest. 3. Suurõnnetuse toimumise korral tagavad liikmesriigid, et käitajad võtavad kõik sobivad meetmed õnnetuse tagajärgede vähendamiseks inimtervisele ja keskkonnale. 4. Liikmesriigid nõuavad, et käitajad tagaksid avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside läbiviimise süstemaatilise riskijuhtimise alusel, et suurõnnetuse jääkriskid inimestele, keskkonnale ja avamerel paiknevatele rajatistele oleksid vastuvõetavad.

1. Liikmesriigid tagavad, et avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessideks loa andmise või lubade üleandmise üle otsustamisel võetakse arvesse sellise loa taotleja suutlikkust täita loaga hõlmatud protsessidele liidu õigusaktide asjaomaste sätete, eelkõige käesoleva direktiiviga kehtestatud nõudeid. 2. Loa taotleja tehnilise ja finantssuutlikkuse hindamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse järgmist: a) asjaomase loaga hõlmatud alaga seotud risk, ohud ja kogu muu asjakohane teave, sealhulgas direktiivi 2008/56/EÜ artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud merekeskkonna seisundi halvenemisest tulenevad kulutused, kui see on asjakohane; b) avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside konkreetne etapp; c) taotleja finantssuutlikkus, sealhulgas rahaline tagatis, mis võiks katta asjaomasest avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidest tuleneda võiva vastutuse, sealhulgas vastutus võimaliku majandusliku kahju eest, kui selline vastutus on siseriikliku õigusega ette nähtud; d) kättesaadav teave, mis on seotud ohutus- ja keskkonnaalase, sealhulgas suurõnnetustega seotud suutlikkusega, kui see on asjakohane neid protsesse silmas pidades, milleks luba taotleti. Enne loa andmist või üleandmist konsulteerib avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessideks luba väljastav asutus vajaduse korral pädeva asutusega. 3. Liikmesriigid tagavad, et lube väljastav asutus ei väljasta luba enne, kui ta on rahul taotleja esitatud tõenditega, et liikmesriikide määratud kokkulepete alusel on esitatud või esitatakse kohane tagatis vastutuse võtmiseks seoses kõnealuste avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega. Kõnealune tagatis peab olema kehtiv avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside algusest peale. Liikmesriigid nõuavad, et taotlejad esitaks asjakohasel viisil tõendid tehnilise ja finantsvõimekuse kohta ja igasuguse muu vajaliku teabe loaga hõlmatud ala ning nafta- ja gaasiammutamisprotsesside konkreetse etapi kohta. Liikmesriigid hindavad esimese lõigus osutatud tagatiste asjakohasust, tegemaks kindlaks, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid kõigi hädaolukordade tõhusaks lahendamiseks ja sellele järgnevaks kahju kõrvaldamiseks vajalike meetmete koheseks kasutuselevõtmiseks ja segamatuks kasutamiseks. Liikmesriigid hõlbustavad jätkusuutlike rahaliste vahendite ja muude meetmete kasutuselevõtmist, et aidata loa taotlejatel tõendada oma finantssuutlikkust vastavalt esimesele lõigule. Liikmesriigid kehtestavad vähemalt menetlused kompensatsiooninõuete, sealhulgas seoses piiriüleste juhtumitega tehtavate hüvitiste kiire ja asjakohase menetlemise tagamiseks. Liikmesriigid nõuavad loaomanikelt avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega seotud vastutusest tulenevate finantskohustuste täitmiseks piisavate vahendite säilitamist. 4. Luba väljastav asutus või loaomanik määrab käitaja. Kui käitaja määrab loaomanik, teavitatakse määramisest eelnevalt luba väljastavat asutust. Sellisel juhul võib luba väljastav asutus, konsulteerides vajadusel pädeva asutusega, olla käitaja määramise vastu. Sellise vastuseisu korral nõuab liikmesriik, et loaomanik määraks sobiva alternatiivse käitaja või kannaks ise käesolevast direktiivist lähtuvat käitamisvastutust. 5. Loamenetlused avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessideks, mis on seotud kindla loaga hõlmatud alaga, viiakse läbi viisil, mis võimaldab liikmesriigil võtta enne tootmise algust arvesse uuringutegevuse käigus kogutud teavet. 6. Loa taotleja tehnilist ja finantssuutlikkust hinnates pööratakse erilist tähelepanu kõigile ökoloogiliselt tundlikele mere- ja rannikukeskkondadele, eriti ökosüsteemidele, mis mängivad olulist rolli kliimamuutuste mõju leevendamisel ja nendega kohanemisel, näiteks sooldunud märgalad ja mererohuga kaetud alad, ning merekaitsealadele, nagu nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (21) kohased erikaitsealad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009.aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) (22) kohased erikaitsealad ja merekaitsealad, milles on kokku leppinud liit või asjaomased liikmesriigid rahvusvaheliste või piirkondlike lepingute raames, mille osapooled nad on.

1. Tootmisvälisest rajatisest lähtuva puurkaevu puurimist uuringute eesmärgil ei alustata enne, kui liikmesriigi asjakohased asutused on taganud üldsusele nõuetekohased varajased ja reaalsed võimalused osalemiseks kavandatud avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside võimalikku keskkonnamõju käsitlevas arutelus vastavalt muudele liidu õigusaktidele, eelkõige direktiividele 2001/42/EÜ ja 2011/92/EL. 2. Kui üldsuse osalemist ei ole lõike 1 kohaselt võimaldatud, tagavad liikmesriigid järgmiste meetmete võtmise: a) üldsust teavitatakse kas avalike teadete või muude asjakohaste vahendite, näiteks elektroonilise meedia abil, kus kavatsetakse lubada uuringute tegemist; b) tehakse kindlaks asjaomane üldsus, sealhulgas üldsus, keda uurimisprotsesside lubamise otsus mõjutab või tõenäoliselt mõjutab, või kellel on huvi sellise otsuse vastu, kaasa arvatud asjakohased valitsusvälised organisatsioonid, näiteks keskkonnakaitset edendavad ja muud asjaomased organisatsioonid; c) üldsusele tehakse kättesaadavaks asjakohane teave selliste kavandatavate protsesside kohta, muu hulgas teave otsustusprotsessis osalemise õiguse kohta, ja see, kellele võib kommentaare või küsimusi esitada; d) üldsusel on õigus esitada kommentaare ja arvamusi, kui kõik variandid on enne uuringute lubamise otsuste tegemist avatud; e) punkti d kohaste otsuste tegemisel võetakse kohaselt arvesse üldsuse osalemise tulemusi, ning f) pärast üldsuse esitatud kommentaaride ja arvamuste läbivaatamist teavitab kõnealune liikmesriik üldsust kiiresti tehtud otsustest ning põhjustest ja kaalutlustest, millel kõnealused otsused põhinevad, andes sealhulgas teavet üldsuse osalemise protsessi kohta. Tagatakse mõistlikud ajavahemikud, mis võimaldavad üldsuse osalemise eri etappidele piisavalt aega. 3. Käesolevat artiklit ei kohaldata alade suhtes, mille kohta anti luba enne 18. juulit 2013.

1. Liikmesriigid tagavad, et tootmisrajatisi ja ühendatud taristuid käitavad ainult loaga hõlmatud aladel üksnes artikli 4 lõike 4 kohaselt selleks määratud käitajad. 2. Liikmesriigid nõuavad, et loaomanik tagaks iga käitaja suutlikkuse täita konkreetsetele protsessidele loa raames kehtestatud nõudeid. 3. Liikmesriigid nõuavad, et loaomanik teeb kõigi avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside jooksul kõik endast oleneva, tagamaks, et käitaja vastab nõuetele ning täidab oma ülesandeid ja kohustusi kooskõlas käesoleva direktiiviga. 4. Juhul kui pädev asutus teeb kindlaks, et käitaja ei suuda enam täita asjakohaseid käesolevast direktiivist tulenevaid nõudeid, teavitatakse sellest luba väljastavat asutust. Seejärel teavitab luba väljastav asutus loaomanikku, kes võtab vastutuse asjakohaste kohustuste täitmise eest ning esitab luba väljastavale asutusele viivitamata uue käitaja. 5. Liikmesriigid tagavad, et tootmise ja tootmisvälise rajatisega seotud protsesse ei alustata ega jätkata enne, kui pädev asutus on vastavalt käesolevale direktiivile suurõnnetusohu aruande heaks kiitnud. 6. Liikmesriigid tagavad, et puuraugu käitamist või kombineeritud käitamist ei alustata ega jätkata enne, kui suurõnnetusohu aruanne asjakohaste rajatiste kohta on vastavalt käesolevale direktiivile heaks kiidetud. Samuti ei tohi sellist käitamist alustada ega jätkata, kui pädevale asutusele ei ole esitatud vastavalt artikli 11 lõike 1 punktidele h või i teatist puuraukude käitamise või kombineeritud käitamise kohta või kui pädev asutus esitab vastuväiteid teatise sisu kohta. 7. Liikmesriigid tagavad turvatsooni kehtestamise rajatise ümber ning laevadele sellesse turvatsooni sisenemise või seal viibimise keelustamise. Kõnealune keeld siseneda turvatsooni või seal viibida ei kehti siiski laeva puhul, mis siseneb turvatsooni või viibib turvatsoonis: a) seoses veealuse kaabli või torustiku paigaldamise, kontrolli, katsetamise, parandamise, hoolduse, vahetamise, uuendamise või eemaldamisega kõnealuses turvatsoonis või selle lähedal; b) selleks, et osutada kõnealuses turvatsoonis asuvale rajatisele teenuseid, transportida inimesi või kaupu rajatisele või sealt ära; c) selleks, et teostada liikmesriigi vastutusel kõnealuses turvatsoonis asuva rajatise või seotud infrastruktuuri kontrolli; d) seoses elu või vara päästmise või päästmiskatsega; e) ilmastikutingimuste tõttu; f) olles merehädas, või g) kui käitaja, omanik või turvatsooni asukohaliikmesriik on andnud selleks nõusoleku. 8. Liikmesriigid kehtestavad mehhanismi tõhusaks osalemiseks pädeva asutuse, käitajate ja omanike ning töötajate esindajate vahelistes kolmepoolsetes konsultatsioonides, et luua suurõnnetuste ennetamisega tegelemise standardid ja poliitika.

Ilma et see piiraks direktiivi 2004/35/EÜ kohast vastutust seoses keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamisega, tagavad liikmesriigid, et loaomanik vastutab rahaliselt loaomaniku või käitaja poolt või nimel teostatavatest nafta- ja gaasiammutamisprotsessidest tingitud keskkonnakahju ärahoidmise ja parandamise eest vastavalt nimetatud direktiivile.

1. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab järgmiste regulatiivsete ülesannete täitmise eest: a) suurõnnetusohu aruannete hindamine ja heakskiitmine, projekteerimise teatiste ja puuraukude käitamist ja kombineeritud käitamist käsitlevate teatiste ning muude sarnaste talle esitatud dokumentide hindamine; b) käitajate ja omanike käesoleva direktiiviga vastavuse jälgimine, sealhulgas kontrollid, uurimised ja jõustamistegevus; c) muude asutuste või organite, sealhulgas luba väljastava asutuse nõustamine; d) aastaplaanide koostamine vastavalt artiklile 21; e) aruannete koostamine; f) koostöö pädevate asutuste või kontaktpunktide vastavalt artiklile 27. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus on oma regulatiivsete ülesannete, eriti lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud ülesannete täitmisel alati sõltumatu ja objektiivne. Sellest tulenevalt välditakse huvide konflikte ühelt poolt pädeva asutuse käesoleva direktiivi kohaste regulatiivsete ülesannete ja teiselt poolt selliste regulatiivsete ülesannete vahel, mis on seotud avamere loodusvarade majandusliku arendamisega ning avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessideks lubade andmisega liikmesriigis ja samuti nimetatud protsessidest saadud tulude kogumise ja haldamisega. 3. Lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks nõuavad liikmesriigid, et pädeva asutuse regulatiivseid ülesandeid täidetaks sellises asutuses, mis on sõltumatu liikmesriigi ülesannetest seoses avamere loodusvarade majandusliku arendamisega ning avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessideks lubade andmisega liikmesriigis ja samuti nimetatud protsessidest saadud tulude kogumise ja haldamisega. Kui aga tavaliselt mehitatud rajatiste koguarv on väiksem kui kuus, võib asjaomane liikmesriik otsustada esimest lõiku mitte kohaldada. Selline otsus ei piira tema lõike 2 kohaseid kohustusi. 4. Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks kirjelduse pädeva asutuse töökorralduse kohta, täpsustades sealhulgas, miks nad pädeva asutuse tööd sellisel viisil korraldavad, ja selle kohta, kuidas nad on taganud lõikes 1 sätestatud regulatiivsete ülesannete ja lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmise. 5. Liikmesriigid tagavad pädevatele asutustele piisavad inimressursid ja rahalised vahendid käesoleva direktiivi kohaste regulatiivsete ülesannete täitmiseks. Kõnealused ressursid ja vahendid peavad vastama liikmesriikide avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ulatusele. 6. Liikmesriigid võivad sõlmida ametlikke kokkuleppeid asjaomaste liidu ametite ja muude sobivate asutustega, et kasutada eksperditeadmisi pädeva asutuse regulatiivsete ülesannete täitmise toetamiseks. Käesoleva lõike kohaldamisel ei peeta asutust sobivaks, kui tema objektiivsus võib olla ohustatud huvide konfliktide tõttu. 7. Liikmesriigid võivad luua mehhanismi, mille kohaselt pädeva asutuse käesoleva direktiivi kohaste regulatiivsete ülesannete täitmise rahalised kulud võidakse katta loaomanike, käitajate või omanike poolt. 8. Kui pädev asutus koosneb rohkem kui ühest organist, teeb liikmesriik kõik endast oleneva, et vältida nende organite regulatiivsete ülesannete dubleerimist. Liikmesriigid võivad määrata ühe organi juhtivorganiks, kes vastutab käesoleva direktiivi kohaste regulatiivsete ülesannete koordineerimise eest ja annab aru komisjonile. 9. Liikmesriigid vaatavad pädeva asutuse tegevuse läbi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et suurendada selle tõhusust lõikes 1 sätestatud regulatiivsete ülesannete täitmisel.

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus: a) tegutseb sõltumatult poliitikatest, reguleerivatest otsustest või muudest kaalutlustest, mis ei ole seotud tema käesoleva direktiivi kohaste regulatiivsete ülesannetega; b) väljendab selgesti oma vastutuse ning käitaja ja omaniku vastutuse ulatuse suurõnnetuse riskide ohjamise eest vastavalt käesolevale direktiivile; c) kehtestab poliitika, protsessid ja menetlused artikli 11 kohaselt esitatud suurõnnetusohu aruannete ja teatiste põhjalikuks hindamiseks ning samuti liikmesriigi jurisdiktsioonis käesolevale direktiivile vastavuse jälgimiseks, sealhulgas kontrollimiseks, uurimiseks ja sunnimeetmete kasutamiseks; d) teeb käitajatele ja omanikele kättesaadavaks punkti c kohase poliitika, protsessid ja menetlused ning teeb nende kokkuvõtte üldsusele kättesaadavaks; e) vajadusel valmistab ette ja rakendab liikmesriigi muude asutustega koordineeritud või ühiseid menetlusi selleks, et täita käesoleva direktiivi kohaseid regulatiivseid ülesandeid, ja f) võtab poliitika, korralduse ja töökorra aluseks III lisas sätestatud põhimõtted.

1. Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA, edaspidi „amet”)) annab liikmesriikidele ja komisjonile talle määrusega (EÜ) nr 1406/2002 antud volitustest lähtuvalt tehnilist ning teadusabi. 2. Oma volituste raames teeb amet eelkõige järgmist: a) aitab komisjonil ja mõjutatud liikmesriigil vastava taotluse korral tuvastada ja jälgida nafta- või gaasilekke ulatust; b) aitab liikmesriike nende taotluse korral käitiseväliste hädaolukordade lahendamise plaanide ettevalmistamisel ja elluviimisel, eriti kui tegemist on piiriüleste mõjudega liikmesriikide avamerevetes ja neist väljaspool; c) töötab koos liikmesriikide ja käitajatega liikmesriikide käitiseväliste ja käitisesiseste hädaolukordade lahendamise plaanide alusel välja hädaolukorra lahendamiseks vajalike seadmete ja olemasolevate teenuste kataloogi. 3. Amet võib vastava taotluse korral: a) abistada komisjoni liikmesriikide käitiseväliste hädaolukordade lahendamise plaanide hindamisel, et kontrollida, kas nimetatud plaanid on käesoleva direktiiviga kooskõlas; b) vaadata läbi õppused, mis keskenduvad piiriüleste ja liidu hädaolukordade lahendamise mehhanismide testimisele.

1. Liikmesriigid tagavad, et käitaja või omanik esitab pädevale asutusele järgmised dokumendid: a) vastavalt artikli 19 lõigetele 1 ja 5 ettevõttesisese suurõnnetuste ennetamise poliitika või selle piisav kirjeldus; b) vastavalt artikli 19 lõigetele 3 ja 5 rajatisel kohaldatava ohutus- ja keskkonnajuhtimise süsteem või selle piisav kirjeldus; c) kavandatud tootmisrajatise puhul projekteerimise teatis vastavalt I lisa 1. osa nõuetele; d) sõltumatu kontrolli kava kirjeldus vastavalt artiklile 17; e) suurõnnetusohu aruanne vastavalt artiklitele 12 ja 13; f) rajatise sisulise muudatuse või demonteerimise korral suurõnnetusohu muudetud aruanne vastavalt artiklitele 12 ja 13; g) artiklite 14 ja 28 kohase käitisesisese hädaolukordade lahendamise plaan või selle piisav kirjeldus; h) puuraugu käitamise puhul artikli 15 kohane puuraugu käitamise teatis ja puuraugu käitamist käsitlev teave; i) kombineeritud käitamise puhul artikli 16 kohane kombineeritud käitamise teatis; j) ümberpaigutamise teatis vastavalt I lisa 1. osale olemasoleva tootmisrajatise puhul, mis viiakse uude tootmispaika, kus seda kasutama hakatakse; k) muu oluline dokument pädeva asutuse nõudmisel. 2. Lõike 1 punktide a, b, d ja g kohaselt esitatavad dokumendid lisatakse lõike 1 punkti e kohaselt nõutud suurõnnetusohu aruandele. Kui seda pole varem esitatud, lisatakse puuraugu käitaja esitatav ettevõttesisese suurõnnetuste ennetamise poliitika lõike 1 punkti h kohaselt esitatavale puuraugu käitamise teatisele. 3. Lõike 1 punkti c kohaselt nõutav projekteerimise teatis esitatakse pädevale asutusele viimase kehtestatud tähtpäevaks enne kavandatava käitamise suurõnnetusohu aruande kavandatud esitamist. Pädev asutus vastab projekteerimise teatisele kommentaaridega, mida tuleb arvesse võtta suurõnnetusohu aruande koostamisel. 4. Kui olemasolev tootmisrajatis siseneb liikmesriigi avamerevetesse või väljub sealt, teavitab käitaja pädevat asutust kirjalikult enne kuupäeva, mil tootmisrajatis peaks sisenema liikmesriigi avamerevetesse või sealt väljuma. 5. Lõike 1 punkti j kohaselt nõutav ümberpaigutamise teatis esitatakse pädevale asutusele kavandatud arendamise piisavalt varajases etapis, et käitajal oleks võimalik võtta arvesse pädeva asutuse poolt suurõnnetusohu aruande ettevalmistamisel tõstatatud küsimusi. 6. Kui projekteerimise või ümberpaigutamise teatisesse tehakse enne suurõnnetusohu aruande esitamist seda mõjutav sisuline muudatus, teavitatakse pädevat asutust kõnealusest muudatusest võimalikult kiiresti. 7. Lõike 1 punkti e kohaselt nõutav suurõnnetusohu aruanne esitatakse pädevale asutusele viimase kehtestatud tähtpäevaks enne käitamise kavandatud alustamist.

1. Liikmesriigid tagavad, et käitaja koostab artikli 11 lõike 1 punkti e kohaselt esitatava tootmisrajatise suurõnnetusohu aruande. Aruanne sisaldab I lisa 2. ja 5. osas täpsustatud teavet ning seda ajakohastatakse, kui selleks tekib vajadus või kui pädev asutus seda nõuab. 2. Liikmesriigid tagavad, et tootmisrajatise suurõnnetusohu aruande koostamise olulistel etappidel konsulteeritakse töötajate esindajatega ja selle kohta esitatakse tõendid vastavalt I lisa 2. osa punktile 3. 3. Tootmisrajatise suurõnnetusohu aruanne võib olla koostatud rajatiste rühma kohta tingimusel, et pädev asutus on andnud selleks eelneva nõusoleku. 4. Kui enne suurõnnetusohu aruande heakskiitmist on vaja täiendavat teavet, tagavad liikmesriigid, et käitaja esitab pädeva asutuse taotlusel sellise teabe ja muudab vajadusel esitatud suurõnnetusohu aruannet. 5. Kui tootmisrajatist muudetakse nii, et see toob kaasa sisulised muutused, või kui paikne tootmisrajatis kavatsetakse lammutada, siis koostab käitaja pädeva asutuse määratud tähtpäevaks artikli 11 lõike 1 punkti f kohaselt esitatava suurõnnetusohu muudetud aruande vastavalt I lisa 6. osale. 6. Liikmesriigid tagavad, et kavandatud muudatusi ei võeta kasutusele ning demonteerimist ei alustata enne, kui pädev asutus on tootmisrajatise suurõnnetusohu muudetud aruande heaks kiitnud. 7. Käitaja vaatab tootmisrajatise suurõnnetusohu aruande korrapäraselt ja põhjalikult läbi vähemalt iga viie aasta järel või varem, kui pädev asutus seda nõuab. Läbivaatuse tulemusest teavitatakse pädevat asutust.

1. Liikmesriigid tagavad, et omanik koostab artikli 11 lõike 1 punkti e kohaselt esitataav tootmisvälise rajatise suurõnnetusohu aruande. Aruanne sisaldab I lisa 3. ja 5. osas täpsustatud teavet ning seda ajakohastatakse, kui selleks tekib vajadus või kui pädev asutus seda nõuab. 2. Liikmesriigid tagavad, et tootmisvälise rajatise suurõnnetusohu aruande koostamise asjaomastes etappides konsulteeritakse töötajate esindajatega ja selle kohta esitatakse tõendid vastavalt I lisa 3. osa punktile 2. 3. Kui enne suurõnnetusohu aruande rajatise kohta, mis ei ole tootmisrajatis heakskiitmist on vaja täiendavat teavet, nõuavad liikmesriigid, et omanik esitaks pädeva asutuse taotlusel sellise teabe ja muudab vajadusel esitatud suurõnnetusohu aruannet. 4. Kui tootmisvälist rajatist muudetakse nii, et see toob kaasa sisulised muutused või kui paikne tootmisväline rajatis kavatsetakse lammutada, siis koostab omanik pädeva asutuse määratud tähtpäevaks artikli 11 lõike 1 punkti f kohaselt esitatava suurõnnetusohu muudetud aruande vastavalt I lisa 6. osa punktidele 1, 2 ja 3. 5. Paikse tootmisvälise rajatise puhul tagavad liikmesriigid, et kavandatud muudatusi ei võeta kasutusele ning demonteerimist ei alustata enne, kui pädev asutus on paikse tootmisvälise rajatise suurõnnetusohu muudetud aruande heaks kiitnud. 6. Teisaldatava tootmisvälise rajatise puhul tagavad liikmesriigid, et kavandatud muudatusi ei võeta kasutusele enne, kui pädev asutus on teisaldatava tootmisvälise rajatise suurõnnetusohu muudetud aruande heaks kiitnud. 7. Omanik vaatab tootmisvälise rajatise suurõnnetusohu aruande korrapäraselt ja põhjalikult läbi vähemalt iga viie aasta järel või varem, kui pädev asutus seda nõuab. Läbivaatuse tulemusest teavitatakse pädevat asutust.

1. Liikmesriigid tagavad, et käitajad või, kui see on asjakohane, siis omanikud, koostavad käitisesisese hädaolukodade lahendamise plaani, mis esitatakse vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile g. Plaan koostatakse kooskõlas artikliga 28 võttes arvesse suurõnnetuste riski hindamist, mida on kasutatud kõige hiljutisema suurõnnetusohu aruande koostamise ajal. Plaan hõlmab naftareostusele reageerimise tõhususe analüüsi. 2. Kui puuraugu puurimine toimub teisaldatavas tootmisvälises rajatises, võetakse käitisesiseses hädaolukordade lahendamise plaanis arvesse riskihindamist, mida on kasutatud artikli 11 lõike 1 punkti h kohaselt esitatava puuraugu käitamise teatise koostamise ajal. Kui käitisesisest hädaolukordade lahendamise plaani tuleb puuraugu eripärast või asukohast tulenevalt muuta, tagavad liikmesriigid, et puuraugu käitaja esitab pädevale asutusele muudetud käitisesisese hädaolukordade lahendamise plaani või plaani asjakohase kirjelduse, et täiendada asjakohast puuraugu käitamise teatist. 3. Kui tootmisvälist rajatist kasutatakse kombineeritud käitamiseks, muudetakse käitisesisest hädaolukordade lahendamise plaani nii, et see hõlmaks kombineeritud käitamist, ja see esitatakse pädevale asutusele, et täiendada asjakohast kombineeritud käitamise teatist.

1. Liikmesriigid tagavad, et puuraugu käitaja koostab artikli 11 lõike 1 punkti h kohaselt pädevale asutusele esitatava teatise. Teatis esitatakse pädeva asutuse kehtestatud tähtaja jooksul enne puuraugu käitamise alustamist. Kõnealune puuraugu käitamise teatis sisaldab andmeid puuraugu projekteerimise ja kavandatud käitamise kohta kooskõlas I lisa 4. osaga. See hõlmab naftareostusele reageerimise tõhususe analüüsi. 2. Pädev asutus vaatab teatise läbi ning vajadusel võtab enne puuraugu käitamise alustamist vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata ka käitamise alustamise keelamist. 3. Liikmesriigid tagavad, et puuraugu käitaja kaasab esitatud puuraugu käitamisse teatisse sisulise muudatuse kavandamise ja ettevalmistamise korral sõltumatu kontrollija vastavalt artikli 17 lõike 4 punktile b ja teavitab viivitamata pädevat asutust, kui esitatud puuraugu käitamise teatisesse tehakse sisulisi muudatusi. Pädev asutus vaatab kõnealused muudatused läbi ning võtab vajaduse korral asjakohaseid meetmeid. 4. Liikmesriigid tagavad, et puuraugu käitaja annab pädevale asutusele aru puuraugu käitamise kohta vastavalt II lisas sätestatud nõuetele. Aruanded esitatakse igal nädalal alates puuraugu käitamise alguse päevast või pädeva asutuse määratud ajavahemike tagant.

1. Liikmesriigid tagavad, et kombineeritud käitamisega tegelevad käitajad ja omanikud koostavad ühiselt artikli 11 lõike 1 punkti i kohaselt esitatava teatise. Teatis sisaldab I lisa 7. osas täpsustatud teavet. Liikmesriigid tagavad, et üks asjaomane käitaja esitab pädevale asutusele kombineeritud käitamise teatise. Teatis esitatakse pädevale asutusele viimase kehtestatud tähtpäevaks enne kombineeritud käitamise alustamist. 2. Pädev asutus vaatab teatise läbi ning vajadusel võtab enne kombineeritud käitamise alustamist asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata ka käitamise alustamise keelamist. 3. Liikmesriigid tagavad, et teatise esitanud käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust, kui esitatud teatisesse tehakse sisulisi muudatusi. Pädev asutus vaatab teatise läbi ning võtab vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

1. Liikmesriigid tagavad, et käitajad ja omanikud kehtestavad sõltumatu kontrolli kavad ja koostavad kavade kirjelduse, mis esitatakse vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile d ning mis lisatakse vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile b esitatava ohutus- ja keskkonnajuhtimise süsteemis. Kirjeldus sisaldab I lisa 5. osas täpsustatud teavet. 2. Sõltumatu kontrolli tulemused ei piira käitaja või omaniku vastutust kontrollitavate seadmete ja süsteemide veatu ja ohutu toimimise eest. 3. Sõltumatu kontrollija valimine ning sõltumatu kontrolli kavade ülesehitus peab vastama V lisas sätestatud kriteeriumidele. 4. Sõltumatu kontrolli kavad kehtestatakse: a) rajatistele, eesmärgiga kinnitada sõltumatult, et rajatise riskihinnangus kindlaks määratud ning suurõnnetusohu aruandes kirjeldatud ohutuse ja keskkonna seisukohast olulised elemendid on sobivad ning et ohutuse ja keskkonna seisukohast oluliste elementide kontrollimise ja testimise ajakava on sobiv, ajakohane ning toimib ettenähtud viisil; b) puuraukude käitamise teatistele, eesmärgiga kinnitada sõltumatult, et puuraugu projekteerimise ja puuraugu kontrolli meetmed on alati sobivad eeldatavatele puuraugu tingimustele. 5. Liikmesriigid tagavad, et käitajad ja omanikud reageerivad sõltumatu kontrolli soovitustele ja võtavad nende põhjal asjakohaseid meetmeid. 6. Liikmesriigid nõuavad, et käitajad ja omanikud tagaksid, et sõltumatult kontrollijalt vastavalt lõike 4 punktile a saadud nõuanded ning sellistest nõuannetest lähtuva tegevuse andmed tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks ning et käitaja või omanik säilitab neid kuus kuud pärast nendega seotud nafta- ja gaasiammutamisprotsesside lõppu. 7. Liikmesriigid nõuavad, et puuraugu käitajad tagaksid, et käesoleva artikli lõike 4 punkti b kohased sõltumatu kontrollija tähelepanekud ja kommentaarid ning nendest lähtuv tegevus on esitatud artikli 15 kohases puuraugu käitamise teatises. 8. Tootmisrajatiste korral võetakse kontrollikava kasutusele enne projekteerimise lõpetamist. Tootmisvälise rajatise korral võetakse kava kasutusele enne käitamise alustamist liikmesriikide avamerevetes.

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus: a) keelab sellise rajatise või ühendatud taristu käitamise või käitamise alustamise, kui suurõnnetuste ennetamiseks ja nende mõju piiramiseks koostatud suurõnnetusohu aruandes või vastavalt artikli 11 lõike 1 punkti h või i kohaselt esitatud puuraugu käitamise või kombineeritud käitamise teatises ettepandud meetmed on käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele vastamiseks ebapiisavad; b) erandkorras, kui tema hinnangul ei ole ohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid rikutud, lühendab ajavahemikku, mis on nõutud artikli 11 kohase suurõnnetusohu aruande või muude dokumentide esitamise ja tegevuse alustamise vahel; c) nõuab, et käitaja võtaks selliseid proportsionaalseid meetmeid, mida pädev asutus peab vajalikuks, et tagada vastavus artikli 3 lõikele 1; d) artikli 6 lõike 4 kohaldamise puhul võtab asjakohaseid meetmeid käitamise jätkuva ohutuse tagamiseks; e) on volitatud nõudma parandusi ja keelama vajaduse korral sellise rajatise või rajatise osa või ühendatud taristu edasise käitamise, mille kontrolli tulemustest, artikli 6 lõike 4 kohasest määratlusest, artikli 11 lõike 1 punkti e kohase suurõnnetusohu aruande korrapärasest läbivaatamisest või artikli 11 kohaselt esitatud teatiste muudatustest nähtub, et käesoleva direktiivi nõuded ei ole täidetud, või kui on põhjust kahelda avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside või rajatiste ohutuses.

1. Liikmesriigid nõuavad, et käitajad ja omanikud koostaksid dokumendi, kus on sätestatud artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt esitatav ettevõttesisene suurõnnetuste ennetamise poliitika, ja tagaksid, et seda rakendatakse nende avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside vältel, sealhulgas rakendades asjakohast järelevalvet poliitika tulemuslikkuse tagamiseks. Nimetatud dokument sisaldab I lisa 8. osas täpsustatud teavet. 2. Ettevõttesiseste suurõnnetuste ennetamise poliitikas tuleb arvesse võtta käitaja põhivastutust muu hulgas tema protsessidest lähtuva suurõnnetuse riski ohjamise eest ning nimetatud riskide ohjamise järjekindla parandamise eest, et tagada igal ajahetkel kaitse kõrge tase. 3. Liikmesriigid tagavad, et käitajad ja omanikud koostavad dokumendi, milles kirjeldatakse nende poolt artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt esitatavat ohutus- ja keskkonnajuhtimise süsteemi. Nimetatud dokument sisaldab järgmist kirjeldust: a) organisatsiooniline korraldus suurõnnetusohu ohjamiseks; b) kord käesoleva direktiivi kohaste suurõnnetusohu aruannete ja, kui see on asjakohane, muude dokumentide esitamiseks, ning c) artikli 17 kohaselt koostatud sõltumatu kontrolli kavad. 4. Liikmesriigid loovad käitajatele ja omanikele võimalused osaleda artikli 6 lõike 8 kohaselt kehtestatud tõhusates kolmepoolsetes konsultatsioonimehhanismides. Kui see on asjakohane, võib käitaja ja omaniku osalemist sellises mehhanismis märkida ettevõttesiseste suurõnnetuste ennetamise poliitikas. 5. Ettevõttesiseste suurõnnetuste ennetamise poliitika ning ohutus- ja keskkonnajuhtimise süsteemid koostatakse vastavalt I lisa 8. ja 9. osale ning IV lisale. Kehtivad järgmised tingimused: a) ettevõttesiseste suurõnnetuste ennetamise poliitika on kirjalik ning selles kehtestatakse üldised eesmärgid ja kord suurõnnetuse riskide ohjamiseks ning kuidas kõnealused eesmärgid saavutatakse ja kord ettevõtte tasandil jõustatakse; b) ohutus- ja keskkonnajuhtimise süsteem tuleb integreerida käitaja või omaniku üldisesse juhtimissüsteemi ning see hõlmab organisatsioonilist struktuuri, vastutusi, tavasid, menetlusi, protsesse ja ressursse ettevõttesiseste suurõnnetuste ennetamise poliitika kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks. 6. Liikmesriigid tagavad, et käitajad ja omanikud koostavad ja säilitavad oma avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidele vastavate hädaolukordade lahendamiseks vajalike seadmete täieliku loetelu. 7. Liikmesriigid tagavad, et käitajad ja omanikud, konsulteerides pädeva asutusega ning kasutades artikli 27 lõike 1 kohast teadmiste, teabe ja kogemuste vahetamist, koostavad ja vaatavad läbi suurõnnetusohu ohjamise parimaid tavasid käsitlevad standardid ja suunised kogu projekteerimise ning avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside olelusringi vältel ning järgivad vähemalt VI lisa suuniseid. 8. Liikmesriigid nõuavad, et käitajad ja omanikud tagaksid, et nende lõike 1 kohane ettevõttesisene suurõnnetuste ennetamise poliitika dokument hõlmab ka nende liiduväliseid tootmisrajatisi ja tootmisväliseid rajatisi. 9. Kui käitaja või omaniku tegevus põhjustab inimtervisele otsest ohtu või suurendab märkimisväärselt suurõnnetuse riski, tagavad liikmesriigid, et käitaja või omanik võtab asjakohaseid meetmeid, mis võivad vajaduse korral sisaldada vastava tegevuse peatamist seniks, kuni oht või risk on vastuvõetavalt kontrolli alla saadud. Liikmesriigid tagavad, et selliste meetmete võtmise korral teavitab käitaja või omanik pädevat asutust viivitamata ja hiljemalt 24 tunni jooksul pärast kõnealuste meetmete võtmist. 10. Liikmesriigid tagavad, et vajaduse korral võtavad käitajad ja omanikud asjakohaseid meetmeid sobivate tehniliste vahendite ja protseduuride kasutamiseks, et edendada asjakohaste andmete kogumise ja salvestamise usaldusväärsus ning ennetada andmete võimalikku moonutamist.

1. Liikmesriigid nõuavad ettevõtjatelt, kes on registreeritud nende territooriumil ja kes tegelevad ise või tütarettevõtjate kaudu avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega väljaspool liitu kas loaomanike või käitajatena, et nad esitaksid neile vastava taotluse alusel aruande igast suurõnnetustest, millega nad on olnud seotud. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohase aruande taotluses täpsustab asjaomane liikmesriik nõutud teabe üksikasjad. Selliseid aruandeid vahetatakse kooskõlas artikli 27 lõikega 1. Liikmesriigid, kellel ei ole ei pädevat asutust ega kontaktpunkti, esitavad saadud aruanded komisjonile.

1. Liikmesriigid tagavad, et käitajad ja omanikud järgivad meetmeid, mis on kehtestatud suurõnnetusohu aruandes ning kavades, millele osutatakse puuraugu käitamise ja kombineeritud käitamise teatistes, mis on esitatud vastavalt artikli 11 lõike 1 punktidele e, h ja i. 2. Liikmesriigid tagavad, et käitajad ja omanikud võimaldavad pädevale asutusele või pädeva asutuse juhtimisel tegutsevatele isikutele mõistlikul ajal transpordi nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega seotud rajatise või laevani ja selle juurest tagasi (sealhulgas nende varustuse transport) ning samuti nende majutuse, toitlustamise ja muu toimetuleku seoses rajatise külastamisega, eesmärgiga lihtsustada pädeva asutuse teostatavat järelevalvet, sealhulgas käesolevale direktiivile vastavuse kontrollimist, uurimist ja jõustamist. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus koostab aastaplaanid riskijuhtimisel põhineva suurõnnetusohu tõhusaks järelevalveks, sealhulgas kontrolliks, pidades eelkõige silmas artikli 11 kohaselt esitatud suurõnnetusohu aruannete ja muude dokumentide järgimist. Kõnealuste plaanide tõhusus vaadatakse korrapäraselt läbi ning pädev asutus võtab nende täiustamiseks vajalikke meetmeid.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus kehtestab mehhanismid: a) konfidentsiaalseks ja mis tahes allikast lähtuvaks teavitamiseks avamere nafta- ja gaasiammutamisega seotud ohutus- ja keskkonnaprobleemidest, ja b) kõnealuste teadete uurimiseks, säilitades asjaomaste isikute anonüümsuse. 2. Liikmesriigid nõuavad, et käitajad ja omanikud edastaksid andmed lõikes 1 kirjeldatud mehhanismide riikliku teavitamiskorra kohta oma töötajatele ning nende tegevusega seotud lepingulistele partneritele ja nende töötajatele ning tagaksid, et konfidentsiaalsele teavitamisele osutamine on lisatud asjakohasesse koolitusse ja vastavatesse teadetesse.

1. Liikmesriigid tagavad, et käitajad ja omanikud edastavad pädevale asutusele vähemalt IX lisas kirjeldatud teabe. 2. Komisjon määrab rakendusakti abil kindlaks ühise andmete esitamise vormi ning jagatava teabe üksikasjad. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Liikmesriigid teevad IX lisas viidatud teabe üldsusele kättesaadavaks. 2. Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks ühise avaldamisvormi, mis võimaldab andmete hõlpsat piiriülest võrdlust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Ühine avaldamisvorm võimaldab riiklike tavade usaldusväärset võrdlemist vastavalt käesolevale artiklile ja artiklile 25.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile aastaaruande, mis sisaldab IX lisa punktis 3 täpsustatud teavet. 2. Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab teabe artikli 23 kohase vahetamise ja artikli teabe 24 kohase avaldamise eest. 3. Komisjon avaldab aastaaruande, mis põhineb liikmesriikide poolt talle vastavalt lõikele 1 esitatud teabel.

1. Liikmesriigid algatavad nende jurisdiktsioonis toimunud suurõnnetuste põhjalikud uurimised. 2. Vastavalt kas uurimise või kohtumenetluse lõpus tehakse lõike 1 kohaste tähelepanekute kokkuvõte komisjonile kättesaadavaks. Liikmesriigid teevad tähelepanekute mittekonfidentsiaalse versiooni avalikult kättesaadavaks. 3. Liikmesriigid tagavad, et pärast lõike 1 kohast uurimist rakendab pädev asutus kõiki uurimisest tulenevaid soovitusi, mis jäävad tema tegevusvolituste piiresse.

1. Iga liikmesriik tagab, et tema pädev asutus vahetab regulaarselt teadmisi, teavet ja kogemusi teiste pädevate asutustega (muu hulgas avamere nafta- ja gaasiammutamise Euroopa Liidu asutuste rühma (EUOAG) kaudu) ning konsulteerib asjakohase siseriikliku ja liidu õiguse kohaldamise suhtes tööstuse, muude sidusrühmade ja komisjoniga. Liikmesriikides, kelle jurisdiktsiooni all avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesse ei toimu, saavad esimeses lõigus osutatud teavet artikli 32 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktidelt. 2. Lõike 1 kohaselt vahetatud teadmised, teave ja kogemused käsitlevad eelkõige riskijuhtimise meetmete toimimist, suurõnnetuste ennetamist, vastavuskontrolli ja hädaolukordade lahendamist seoses avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega liidus ning samuti väljaspool liitu, kui see on asjakohane. 3. Iga liikmesriik tagab, et tema pädeva asutuse osalusel kehtestatakse selged ühised prioriteedid standardite ja suuniste koostamiseks ja ajakohastamiseks, et määrata kindlaks avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside parimad tavad ja edendada nende rakendamist ja järjepidevat kohaldamist. 4. Komisjon esitab liikmesriikidele hiljemalt 19. juuliks 2014 aruande, milles käsitletakse riiklike eksperdiressursside piisavust käesoleva direktiivi kohaste regulatiivsete ülesannete täitmiseks ning mis vajaduse korral hõlmab ettepanekuid selle tagamiseks, et kõigil liikmesriikidel oleks juurdepääs piisavatele eksperdiressurssidele. 5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 19. juuliks 2016 riiklikest meetmetest, mida nad kasutavad seoses juurdepääsuga teadmistele, varaesemetele ja eksperdiressurssidele, sealhulgas artikli 8 lõike 6 kohastest ametlikest kokkulepetest.

1. Liikmesriigid tagavad, et käitaja või omaniku poolt artikli 14 kohaselt koostatavad ja artikli 11 lõike 1 punkti g kohaselt esitatavad käitisesised hädaolukordade lahendamise plaanid: a) võetakse viivitamata kasutusele suurõnnetuse või suurõnnetuse toimumise vahetu riski puhul ja b) on kooskõlas artiklis 29 osutatud käitisevälise hädaolukordade lahendamise plaaniga. 2. Liikmesriigid tagavad, et käitaja ja omanik säilitavad käitisesisese hädaolukordade lahendamise plaaniga seotud seadmeid ja eksperditeadmisi, et need oleksid kättesaadavuse igal ajal, ning teeb need vajaduse korral kättesaadavaks käitiseväliste hädaolukordade lahendamise plaanide lahendamise eest vastutavatele asutustele liikmesriigis, kus käitisesisest hädaolukordade lahendamise plaani kohaldatakse. 3. Käitisesisene hädaolukordade lahendamise plaan koostatakse kooskõlas I lisa 10. osaga ning seda ajakohastatakse pärast sisuliste muudatuste tegemist artikli 11 alusel esitatavas suurõnnetusohu aruandes või teatistes. Kõnealused ajakohastused esitatakse artikli 11 lõike 1 punkti g kohaselt pädevale asutusele ning neist teavitatakse asutust või asutusi, kes vastutavad käitiseväliste hädaolukordade lahendamise plaanide koostamise eest asjaomasel alal. 4. Käitisesisene hädaolukordade lahendamise plaan seotakse õnnetuse toimumiskohas oleva rajatise töötajate kaitse ja päästmisega seotud muude meetmetega, et tagada head eeldused isikute ohutuseks ja ellujäämiseks.

1. Liikmesriigid koostavad käitisevälised hädaolukordade lahendamise plaanid, mis hõlmavad kõiki nende jurisdiktsiooni alla kuuluvaid avamere nafta- ja gaasirajatisi ja ühendatud taristuid ning võimalikke mõjutatud alasid. Liikmesriigid täpsustavad loaomanike ja käitajate rolli ja rahalised kohustused käitisevälises hädaolukordade lahendamise plaanis. 2. Liikmesriik koostab käitisevälised hädaolukordade lahendamise plaanid koostöös asjaomaste käitajate ja omanikega ning vajaduse korral loaomanike ja pädeva asutusega ning need plaanid võtavad arvesse käitiseväliste hädaolukordade lahendamise plaanidega hõlmatud alal asuvate või sinna kavandatud rajatiste või ühendatud taristute kõige hilisemaid käitisesiseste hädaolukordade lahendamise plaanide versioone. 3. Käitisevälised hädaolukordade lahendamise plaanid koostatakse vastavalt VII lisale ning need tehakse komisjonile, teistele võimalikele mõjutatud liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid tagavad oma käitiseväliste hädaolukordade lahendamise plaanide kättesaadavaks tegemisel, et avaldatav teave ei põhjusta riski avamere nafta- ja gaasirajatiste ja nende käitamise ohutusele ega turvalisusele ning ei kahjusta liikmesriikide majanduslikke huve ega liikmesriikide ametnike isiklikku ohutust ja heaolu. 4. Liikmesriigid võtavad sobivaid meetmeid, mis on vajalikud geograafilise piirkonna kõigis liikmesriikides ja vajaduse korral kaugemal hädaolukordade lahendamise vahendite ja eksperditeadmiste kõrgetasemelise ühilduvuse ja koostalitlusvõime saavutamiseks. Liikmesriigid julgustavad tööstust töötama välja hädaolukordade lahendamiseks vajalikke seadmeid ja lepingulisi teenuseid, mis oleksid ühilduvad ja koostalitlusvõimelised kogu geograafilises piirkonnas. 5. Liikmesriigid säilitavad kooskõlas VIII lisa punktiga 1 andmed hädaolukordade lahendamiseks vajalike seadmete ja teenuste kohta. Kõnealused andmed tehakse kättesaadavaks teistele võimalikele mõjutatud liikmesriikidele ja komisjonile ning vastastikkuse põhimõtte alusel kolmandatele naaberriikidele. 6. Liikmesriigid tagavad, et käitajad ja omanikud katsetavad korrapäraselt ja tihedas koostöös liikmesriikide asjaomaste asutustega oma valmisolekut suurõnnetustele tulemuslikult reageerida. 7. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused või, kui see on asjakohane, kontaktpunktid töötavad välja koostööstsenaariumid hädaolukordade puhuks. Selliseid stsenaariume hinnatakse ja ajakohastatakse vajadusel korrapäraselt.

1. Liikmesriigid tagavad, et käitaja või, kui see on asjakohane, omanik teavitab viivitamata asjaomaseid asutusi suurõnnetusest või suurõnnetuse toimumise vahetust riskist. Selline teade kirjeldab riski asjaolusid, sealhulgas võimaluse korral selle päritolu, võimalikku keskkonnamõju ning võimalikke peamisi tagajärgi. 2. Liikmesriigid tagavad, et suurõnnetuse korral võtavad käitaja või omanik kõik sobivad meetmed selle laienemise vältimiseks ja selle tagajärgede piiramiseks. Liikmesriigi asjaomased asutused võivad käitajat või omanikku abistada, sealhulgas pakkudes lisaressursse. 3. Hädaolukorra lahendamise käigus kogub liikmesriik vastavalt artikli 26 lõikele 1 suurõnnetuse põhjalikuks uurimiseks vajalikku teavet.

1. Kui liikmesriik on seisukohal, et tema jurisdiktsiooni all aset leidma hakkavate avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega seotud suurõnnetusoht võib avaldada märkimisväärset mõju teise liikmesriigi keskkonnale, siis edastab ta sellele liikmesriigile enne käitamise alustamist asjakohase teabe ning püüab koos võimaliku mõjutatud liikmesriigiga võtta ennetavaid meetmeid kahju vältimiseks. Liikmesriik, kes leiab, et õnnetus võib teda mõjutada, võib alati paluda, et liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessid hakkavad toimuma, edastaks talle kogu asjaomase teabe. Kõnealused liikmesriigid võivad ühiselt hinnata meetmete tõhusust, ilma et see piiraks pädeva asutuse, kelle jurisdiktsiooni alla asjaomane käitaja kuulub, artikli 8 lõike 1 punktide a, b ja c kohaste regulatiivsete ülesannete täitmist. 2. Lõikes 1 määratletud suurõnnetusohte võetakse arvesse käitisesiseste ja käitiseväliste hädaolukordade lahendamise plaanides, et lihtsustada suurõnnetuse korral ühise tõhusa lahenduse leidmist. 3. Kui on olemas risk suurõnnetuste piiriüleseks mõjuks kolmandatele riikidele, siis teevad liikmesriigid selle teabe vastastikkuse põhimõtte alusel kättesaadavaks kolmandatele riikidele. 4. Liikmesriigid kooskõlastavad omavahel väljaspool liitu asuvate aladega seotud meetmeid, et ennetada avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside võimalikku negatiivset mõju. 5. Liikmesriigid katsetavad korrapäraselt oma valmisolekut suurõnnetustele tõhusaks reageerimiseks koostöös võimalike mõjutatud liikmesriikide, asjaomaste liidu ametite ning vastastikkuse põhimõtte alusel võimalike mõjutatud kolmandate riikidega. Komisjon võib aidata kaasa õppustele, mis keskenduvad piiriüleste hädaolukordade lahendamise mehhanismide katsetamisele. 6. Suurõnnetuse või selle vahetu ohu korral, mis avaldab või võib avaldada piiriülest mõju, teavitab liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all kõnealune olukord tekkis, viivitamata komisjoni ja neid liikmesriike või kolmandaid riike, mis võivad hädaolukorrast mõjutatud olla, ning edastab pidevalt teavet olukorra tõhusaks lahendamiseks.

1. Liikmesriigid, kelle jurisdiktsiooni all ei toimu avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesse, määravad kontaktpunktid teabe vahetamiseks asjaomaste naaberliikmesriikidega. 2. Liikmesriigid, kelle jurisdiktsiooni all ei toimu avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesse, kohaldavad artikli 29 lõikeid 4 ja 7 tagamaks, et neil oleks piisav reageerimise suutlikkus juhuks, kui neid mõjutab suurõnnetus. 3. Liikmesriigid, kelle jurisdiktsiooni all ei toimu avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesse, kooskõlastavad oma riiklikud merekeskkonna hädaolukorra lahendamise plaanid teiste asjaomaste liikmesriikidega määral, mis tagab kõige tõhusama reageerimise suurõnnetusele. 4. Kui liikmesriiki, kelle jurisdiktsiooni all ei toimu avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesse, mõjutab suurõnnetus: a) võtab ta kõik sobivad meetmed vastavalt lõikes 3 nimetatud riiklikule hädaolukorra lahendamise plaanile; b) tagab ta, et tema käsutuses olev teave, mis on kättesaadav tema jurisdiktsiooni piires ning võib olla asjakohane suurõnnetuse põhjalikuks uurimiseks, edastatakse või tehakse kättesaadavaks liikmesriigile, kes teostab artikli 26 kohast uurimist.

1. Komisjon edendab tihedas koostöös liikmesriikidega koostööd kolmandate riikidega, kes tegelevad avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega samades merepiirkondades kui liikmesriigid, ilma et see piiraks asjakohaste rahvusvaheliste lepingute kohaldamist. 2. Komisjon lihtsustab teabe vahetamist avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega seotud liikmesriikide ja samade protsessidega seotud kolmandate naaberriikide vahel, et edendada ennetusmeetmeid ja piirkondlikke hädaolukordade lahendamise plaane. 3. Komisjon edendab kõrgeid ohutusstandardeid avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside jaoks rahvusvahelisel tasandil asjakohastel ülemaailmsetel ja riiklikel foorumitel, sealhulgas Arktika vesi käsitlevatel foorumitel.

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis käsitlevad karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete rakendamine. Sätestatud karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest sätetest hiljemalt 19. juuliks 2015 ja teatavad viivitamata kõigist hilisematest kõnealuseid sätteid mõjutavatest muudatustest.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusaktid I, II, VI ja VII lisa kohandamise kohta, täiendades neid lisateabega, mis võib muutuda vajalikuks seoses tehnika arenguga. Selliste kohandustega ei muudeta olulisel määral käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 35 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. juulist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt neli kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 35 osutud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 35 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

1. Direktiivi 2004/35/EÜ artikli 2 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega: „b) „veevarudele tekitatud kahju”, st kahju, mis mõjub väga ebasoodsalt: i) veevarude ökoloogilisele, keemilisele või kvantitatiivsele seisundile ja/või direktiivis 2000/60/EÜ määratletud ökoloogilisele potentsiaalile, mitte arvestades kahjulikku mõju, millele kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 4 lõiget 7, või ii) direktiivis 2008/56/EÜ määratletud kõnealuste merevete keskkonnaseisundile selles ulatuses, milles mere keskkonnaseisundi eriaspekte ei ole juba direktiivis 2000/60/EÜ käsitletud;”. 2. Liikmesriigid jõustavad lõike 1 nõuete järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 19. juuliks 2015. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande finantstagatisvahendite kättesaadavuse ja kompensatsiooninõuete käsitlemise kohta, millele lisatakse asjakohased ettepanekud, kui see on asjakohane. 2. Komisjon edastab hiljemalt 19. juuliks 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma hinnangu kohta liidus esinevate vastutuskordade tõhususe kohta avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsessidest tingitud kahju osas. See aruanne hõlmab hinnangut vastutust käsitlevate sätete laiendamise asjakohasuse kohta. Aruandele lisatakse ettepanekud, kui see on asjakohane. 3. Komisjon uurib, kas oleks asjakohane viia teatavad suurõnnetusi põhjustavad käitumisviisid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) (23) reguleerimisalasse. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu 31. detsembriks 2014 uurimise tulemustest, lisades sellele, kui see on asjakohane, seadusandlikud ettepanekud, eeldusel et liikmesriigid teevad kättesaadavaks asjaomase teabe.

1. Hiljemalt 19. juuliks 2019 hindab komisjon käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemusi, võttes nõuetekohaselt arvesse pädevate asutuste pingutusi ja kogemust. 2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hindamise tulemuste kohta. Aruandes esitatakse asjakohased ettepanekud direktiivi muutmiseks.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 19. juuliks 2015. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. 3. Erandina lõike 1 esimesest lõigust ja kui lõikes 5 ei ole sätestatud teisiti, teavitavad avamerevett omavad liikmesriigid, kelle jurisdiktsiooni all ei toimu avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesse ning kellel ei ole kavas anda lube sellisteks protsessideks, sellest komisjoni ja kohustuvad jõustama hiljemalt 19. juuliks 2015 üksnes need meetmed, mis on vajalikud artiklite 20, 32 ja 34 täitmiseks. Sellised liikmesriigid ei tohi kõnealusteks protsessideks lube anda enne, kui nad on üle võtnud ja rakendanud käesoleva direktiivi ülejäänud sätted ja komisjoni sellest teavitanud. 4. Erandina lõike 1 esimesest lõigust ja kui lõikes 5 ei ole sätestatud teisiti, kohustuvad sisemaariigist liikmesriigid jõustama hiljemalt 19. juuliks 2015 üksnes need meetmed, mis on vajalikud, et tagada artikli 20 täitmine. 5. Liikmesriik, kus 18. juulil 2013 ei ole registreeritud ühtki artikliga 20 hõlmatud tegutsevat ettevõtjat, ning mis jääb lõigete 3 või 4 reguleerimisalasse, kohustub jõustama need meetmed, mida on vaja artikli 20 täitmise tagamiseks ainult 12 kuud pärast sellise ettevõtja hilisemat registreerimist selles liikmesriigis või 19. juuliks 2015, sõltuvalt kumb kuupäev on hilisem.

1. Omanike, kavandatavate tootmisrajatiste käitajate ning puuraugu käitajate või seda kavandavate ettevõtjate suhtes kohaldavad liikmesriigid artikli 41 alusel vastu võetud õigus- ja haldusnorme hiljemalt 19. juuliks 2016. 2. Olemasolevate rajatiste suhtes kohaldavad liikmesriigid artikli 41 alusel vastu võetud õigus- ja haldusnorme pärast riskihindamise dokumentatsiooni kavandatud regulatiivse läbivaatamise kuupäeva ning hiljemalt 19. juuliks 2018.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.