Direktiiv 2013/40

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumeeskirjad infosüsteemide vastu suunatud rünnete valdkonna kriminaalkuritegude ja karistuste määratlemise kohta. Samuti on direktiivi eesmärk hõlbustada selliste kuritegude ärahoidmist ja arendada koostööd kohtuorganite ja muude pädevate asutuste vahel.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „infosüsteem”– seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, mille hulgast üks või mitu seadet töötlevad vastavalt programmile automaatselt arvutiandmeid; samuti nimetatud seadme või seadmete rühma salvestatud, töödeldud, välja võetud või edastatud arvutiandmed, mis on vajalikud kõnealuse seadme või seadmete rühma toimimiseks, kasutamiseks, kaitseks ja hoolduseks; b) „arvutiandmed”– faktide, teabe või mõistete esitamine infosüsteemis töötlemiseks sobivas vormis, sealhulgas programm, mille abil saab infosüsteemi panna ülesannet täitma; c) „juriidiline isik”– üksus, millel on vastavalt kohaldatavale õigusele juriidilise isiku staatus, välja arvatud liikmesriigid, kolmandad riigid või riigivõimu teostavad avalik-õiguslikud asutused või avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid; d) „õigusliku aluseta”– toiming, mis ei ole lubatud süsteemi või selle osa omaniku või selle suhtes muu õiguse valdaja poolt, või millega rikutakse riiklikke õigusakte.

Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et tahtlikult ja õigusliku aluseta sisenemine infosüsteemi või selle osasse, kui selline sisenemine rikub mõnda turvameedet, on vähemalt raskemate juhtumite puhul kriminaalkorras karistatav.

Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et tahtlikult ja õigusliku aluseta infosüsteemi töö tõsine takistamine või katkestamine arvutiandmete sisestamise, edastamise, kahjustamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või sulustamise või ligipääsmatuks muutmise teel on vähemalt raskemate juhtumite puhul kriminaalkorras karistatav.

Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et tahtlikult ja õigusliku aluseta infosüsteemis olevate arvutiandmete kustutamine, kahjustamine, rikkumine, muutmine või sulustamine või ligipääsmatuks muutmine on vähemalt raskete juhtumite puhul kriminaalkorras karistatav.

Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et infosüsteemi, sellest infosüsteemist või selle infosüsteemi piires, sealhulgas infosüsteemi elektromagnetkiirguse abil mitteavalikult edastatavate arvutiandmete tahtlik ja õigusliku aluseta pealtkuulamine tehniliste vahendite abil on vähemalt raskemate juhtumite puhul kriminaalkorras karistatav.

Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et järgmiste seadmete tahtlik tootmine, müük, kasutamiseks hankimine, importimine, levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine õigusliku aluseta ja kavatsusega kasutada seda eesmärgiga panna toime mõni artiklites 3–6 osutatud kuritegu, on vähemalt raskemate juhtumite puhul kriminaalkorras karistatav: a) arvutiprogramm, mis on loodud või kohandatud eelkõige artiklites 3–6 osutatud kuritegude toimepanemiseks; b) arvuti salasõna, juurdepääsukood või samalaadsed andmed, mille abil on võimalik siseneda infosüsteemi või selle osasse.

1. Liikmesriik tagab, et artiklites 3–7 osutatud kuritegude toimepanemisele kihutamine või kaasaaitamine on kriminaalkorras karistatav. 2. Liikmesriik tagab, et artiklites 4 ja 5 osutatud kuriteokatse on kriminaalkorras karistatav.

1. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–8 osutatud kuritegude eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega. 2. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–7 osutatud kuritegude eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kaheaastane vangistus, seda vähemalt raskemate juhtumite puhul. 3. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 4 ja 5 osutatud kuritegude tahtliku toimepanemise eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kolmeaastane vangistus, kui arvestatavat hulka infosüsteeme on mõjutatud sellise artiklis 7 osutatud vahendi kasutamise teel, mis on loodud või kohandatud eelkõige kuriteo toimepanemiseks. 4. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 4 ja 5 osutatud kuritegude eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt viieaastane vangistus, kui a) need on toime pandud raamotsuses 2008/841/JSK määratletud kuritegeliku ühenduse raames, sõltumata selles sätestatud karistusmäärast; b) need põhjustavad rasket kahju või c) need on toime pandud elutähtsa infrastruktuuri infosüsteemi vastu. 5. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et kui artiklites 4 ja 5 osutatud kuriteod pannakse toime teise isiku isikuandmete väärkasutamise teel, eesmärgiga võita kolmanda isiku usaldus, ning tekitatakse seeläbi kahju tegeliku identiteedi omanikule, võib seda siseriikliku õiguse kohaselt käsitada raskendava asjaoluna, välja arvatud juhul, kui need asjaolud kuuluvad teise siseriikliku õiguse alusel karistatava kuriteo koosseisu.

1. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta artiklites 3–8 osutatud kuritegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal ühel järgmistest alustest: a) õigus esindada juriidilist isikut; b) õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid; c) õigus kontrollida juriidilist isikut. 2. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli puudumine võimaldas kõnealuse juriidilise isiku alluvuses oleval isikul panna tema kasuks toime mõne artiklites 3–8 osutatud kuriteo. 3. Juriidilise isiku lõigete 1 ja 2 kohane vastutus ei vabasta kriminaalmenetlusest füüsilist isikut, kes on mõne artiklites 3–8 osutatud kuriteo täideviija, sellele kihutaja või sellele kaasaaitaja.

1. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 10 lõike 1 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud või muud trahvid ning võivad kuuluda näiteks: a) riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine; b) ajutine või alaline ettevõtluskeeld; c) kohtuliku järelevalve alla võtmine; d) sundlõpetamine; e) kuriteo toimepanekuks kasutatud üksuste ajutine või lõplik sulgemine. 2. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 10 lõike 2 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või muid meetmeid.

1. Liikmesriik kehtestab oma jurisdiktsiooni artiklites 3–8 osutatud kuritegude suhtes, kui kuritegu on pandud toime: a) osaliselt või tervikuna tema territooriumil või b) asjaomase liikmesriigi kodaniku poolt, vähemalt juhtudel, kui seda käsitatakse toimepanemise asukohas kuriteona. 2. Jurisdiktsiooni kehtestamisel kooskõlas lõike 1 punktiga a tagab liikmesriik, et tal on jurisdiktsioon, kui a) teo toimepanija viibib kuriteo toimepanemise ajal füüsiliselt tema territooriumil, olenemata sellest, kas kuritegu on suunatud selle liikmesriigi territooriumil asuva infosüsteemi vastu või mitte, või b) kuritegu on suunatud tema territooriumil asuva infosüsteemi vastu, olenemata sellest, kas teo toimepanija viibib kuriteo toimepanemise ajal selle liikmesriigi territooriumil või mitte. 3. Liikmesriik teatab komisjonile, kui ta otsustab kehtestada jurisdiktsiooni artiklites 3–8 osutatud kuriteo suhtes, mis pannakse toime väljaspool tema territooriumi, sealhulgas kui a) kuriteo toimepanija peamine elukoht asub tema territooriumil või b) kuritegu on toime pandud tema territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks.

1. Liikmesriik tagab, et artiklites 3–8 osutatud kuritegudega seotud teabe vahetamiseks on liikmesriigis olemas toimiv riiklik kontaktpunkt ning et liikmesriik kasutab olemasolevat operatiivsete kontaktpunktide võrgustikku, mis töötab seitse päeva nädalas ööpäev läbi. Samuti tagab liikmesriik menetlused, mis võimaldavad pädeval asutusel kiireloomuliste abitaotluste puhul teatada hiljemalt kaheksa tunni jooksul taotluse kättesaamisest vähemalt seda, kas abitaotlusele vastatakse, ning selle vastuse vormi ja eeldatava vastamise aja. 2. Liikmesriik teatab komisjonile oma määratud lõikes 1 osutatud kontaktpunktist. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele ning liidu pädevatele spetsialiseeritud asutustele ja organitele. 3. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, millega tagatakse asjakohaste aruandlusmooduste olemasolu, millega lihtsustatakse artiklites 3–6 osutatud kuritegude kohta aruannete esitamist pädevatele siseriiklikele asutustele põhjendamatu viivituseta.

1. Liikmesriik tagab süsteemi artiklites 3–7 osutatud kuritegusid käsitlevate statistiliste andmete salvestamiseks, koostamiseks ja esitamiseks. 2. Lõikes 1 osutatud statistika hõlmab vähemalt olemasolevaid andmeid liikmesriikide poolt registreeritud, artiklites 3–7 osutatud kuritegude arvu kohta ja selliste isikute arvu kohta, kellele on esitatud süüdistus ja kes on süüdi mõistetud artiklites 3–7 osutatud kuritegude eest. 3. Liikmesriik edastab käesoleva artikli kohaselt kogutud andmed komisjonile. Komisjon tagab statistiliste aruannete koondülevaate avaldamise ja esitamise liidu pädevatele spetsialiseeritud asutustele ja organitele.

Raamotsus 2005/222/JSK asendatakse käesoleva direktiivi vastuvõtmises osalevate liikmesriikide suhtes, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud raamotsuse liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtajaga. Käesoleva direktiivi vastuvõtmises osalevate liikmesriikide suhtes käsitatakse viiteid raamotsusele 2005/222/JSK viidetena käesolevale direktiivile.

1. Liikmesriik jõustab käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. septembriks 2015. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile meetmete teksti, millega võetakse riiklikku õigusse üle käesolevast direktiivist tulenevad kohustused. 3. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Komisjon esitab hiljemalt 4. septembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid, ning millele vajaduse korral lisatakse seadusandlikud ettepanekud. Komisjon võtab ka arvesse tehnilisi ja õiguslikke arenguid küberkuritegevuse valdkonnas, eelkõige käesoleva direktiivi reguleerimisala osas.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.