lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
EL õigus·32013L0059

Direktiiv 2013/59

Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013 , millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom

Vastu võetud 05.12.2013109 artiklitEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis kehtestatakse ühtsed põhilised ohutusnormid kutse-, meditsiini- ja elanikukiiritust saavate isikute tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

Artikkel 2 - Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse iga kavandatava, püsi- või avariikiiritusolukorra suhtes, millega kaasneb ioniseeriva kiirgusega kiiritamise oht, mida ei ole võimalik eirata kiirguskaitse seisukohalt või arvestades mõju keskkonnale, võttes arvesse inimeste tervise kaitset pikas perspektiivis. 2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse eeskätt järgmise suhtes: a) radioaktiivse materjali valmistamine, tootmine, töötlemine, käitlemine, lõpphoiustamine, kasutamine, ladustamine, hoidmine, transport, import ühendusse ja sealt eksportimine; b) selliste elektriseadmete tootmine ja kasutamine, mis kiirgavad ioniseerivat kiirgust ja mille koostises on üle 5 kilovoldise (kV) potentsiaalide vahega töötavad komponendid; c) looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevus, mille tulemusel suureneb oluliselt töötajate või elanike saadav kiiritus, eriti: i) õhu- ja kosmoselaevade käitamine seoses lennumeeskonna saadava kiiritusega; ii) looduslikke radionukliide sisaldavate materjalide töötlemine; d) töötajate või elanike saadav kiiritus siseruumide õhus leiduvast radoonist, ehitusmaterjalidest tulenev väliskiiritus ning avarii või minevikus toimunud inimtegevuse järelmõjudest tingitud püsiv kiiritus. e) avariikiiritusolukordadeks valmisolek, avariikiiritusolukordadele reageerimise kavandamine ja nende ohjamine, mille puhul leitakse, et meetmed on põhjendatud elanike või töötajate tervise kaitsmiseks.

Artikkel 3 - Reguleerimisalast väljajätmine

Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes: a) kiiritus loomulikul kiirgustasemel, nagu näiteks inimorganismis sisalduvad radionukliidid ja maapinnani jõudev kosmiline kiirgus; b) elanike või töötajate (välja arvatud õhusõidukite- või kosmoselaevade meeskond) kosmilisest kiirgusest tulenev kiiritus lennusõidul või kosmoses; c) puutumata maakoores sisalduvatest radionukliididest saadav maapealne kiiritus.

Artikkel 4 - Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „Neeldumisdoos” (D)– neeldunud energia massiühiku kohta , kus on keskmine energia, mille ioniseeriv kiirgus annab ära ruumielemendis olevale ainele, dm on aine mass selles ruumielemendis. Käesolevas direktiivis tähistab neeldumisdoos üle koe või elundi keskmistatud doosi. Neeldumisdoosi ühik on grei (Gy) ning üks grei vastab ühele džaulile kilogrammi kohta: ; 2) „kiirendi”– seade või seadeldis, milles osakesi kiirendatakse kiirates ioniseerivat kiirgust energiaga rohkem kui 1 megaelektronvolti (MeV); 3) „õnnetusjuhtumikiiritus”– inimeste (väljaarvatud avariitöötajad) õnnetusjuhtumi tõttu saadav kiiritus; 4) „aktiveerimine”– protsess, mille käigus stabiilne nukliid muudetakse radionukliidiks, kiiritades seda sisaldavat materjali osakestega või suure energiaga footonitega; 5) „aktiivsus” (A)– teatud ajahetkel teatavas energiaseisundis oleva radionukliidi koguse aktiivsus. Aktiivsus A on tuumasiirete arvu dN ja ajavahemiku dt jagatis, kus dN on kõnealusest energiaseisundist toimuvate tuumasiirete arvu ooteväärtus ajavahemikus dt: FOR-L_2014013ET.01000101.notes.0004.xml.jpg Aktiivsuse ühik on bekerell (Bq); 6) „praktikant”– isik, keda ettevõttes konkreetse tegevuse jaoks koolitatakse või välja õpetatakse; 7) „tegevusluba”– registreeritud kiirgustegevus või kiirgustegevuse litsents; 8) „bekerell” (Bq)– aktiivsuse ühiku erinimetus. Üks bekerell vastab ühele tuumalagunemisele sekundis: ; 9) „ehitusmaterjal”– iga ehitisse või selle ossa püsivaks paigaldamiseks mõeldud ehitustoode, mille toimivusel on mõju ehitise toimimisele selle ehitise kasutajate kiiritamisel ioniseeriva kiirgusega; 10) „hooldajad ja abistajad”– isikud, keda teadlikult ja omal tahtel (muul viisil kui osana oma kutsetööst) kiiritatakse ioniseeriva kiirgusega, kui nad hooldavad ja aitavad meditsiinikiiritust saavaid või saanud isikuid; 11) „vabastamistasemed”– riigi pädeva asutuse või siseriiklike õigusaktidega kehtestatud ning aktiivsuskontsentratsioonina väljendatud väärtused, mille juures või millest allpool teatamis- või loanõuetele allutatud kiirgustegevuses tekkinud materjalid võib vabastada käesolevas direktiivis sätestatud nõuete järgimisest; 12) „kliiniline audit”– meditsiinikiirituse toimingute kavakindel uurimine või läbivaatamine, mille eesmärk on parandada patsientide ravi kvaliteeti ja tulemuslikkust struktuurse läbivaatamisega, mille puhul meditsiinikiirituse kasutamise tegevusi, toiminguid ja tulemusi hinnatakse meditsiinikiirituse toimingute tegemise hea tava kokkulepitud standardite põhjal, muutes tegevusi, kui see on asjakohane, ja kohaldades uusi standardeid, kui see on vajalik; 13) „kliiniline vastutus”– meditsiinipraktiku vastutus üksikisiku meditsiinikiirituste eest, mis hõlmab eelkõige järgmist: põhjendatus, optimeeritus, tulemuslikkusele antav kliiniline hinnang, vajaduse korral meditsiinikiirituse teostusega seotud koostöö muude asjatundjate ja töötajatega, vajaduse korral teabe hankimine varasemate uuringute kohta, nõudmise korral olemasoleva radioloogiaalase teabe ja/või andmete esitamine muudele meditsiinipraktikutele ja/või saatjatele, vajaduse korral ioniseeriva kiirguse riske käsitleva teabe jagamine patsientidele ja muudele asjaosalistele; 14) „oodatav efektiivdoos” (E(τ))– sissevõtust tulenevate elundi või koe oodatavate ekvivalentdooside (HT(τ)) summa, kusjuures kõik ekvivalentdoosid korrutatakse asjakohase koeteguriga wT. Määratletakse järgmise valemiga: FOR-L_2014013ET.01000101.notes.0006.xml.jpg E(τ) määramisel tähistab τ aastaid, üle mille toimub integreerimine. Käesolevas direktiivis täpsustatud doosi piirmäärade järgimisega seoses on τ täiskasvanute puhul 50 aastat ning imikute ja laste puhul 70. eluaastani jäävate aastate arv. Oodatava efektiivdoosi ühik on siivert (Sv); 15) „oodatav ekvivalentdoos” (HT(τ))– radioaktiivse aine sissevõtu tagajärjel koe või elundi T ekvivalentdoosikiiruse integraal üle aja (t). See arvutatakse järgmise valemi kohaselt: FOR-L_2014013ET.01000101.notes.0007.xml.jpg sissevõtu kohta ajahetkel t0, kus on asjakohane ekvivalentdoosikiirus elundis või koes T ajal t, τ on aeg, üle mille integreerimine tehakse. HT(τ) määramisel tähistab τ aastaid, üle mille integreerimine toimub. Käesolevas direktiivis täpsustatud doosi piirmäärade järgimisega seoses on τ täiskasvanute puhul 50 aastat ning imikute ja laste puhul 70. eluaastani jäävate aastate arv. Oodatava ekvivalentdoosi ühik on siivert (Sv); 16) „pädev asutus”– liikmesriigi määratud asutus või asutuste süsteem, millel on käesoleva direktiivi kohaldamisel seaduslik õigus tegutseda; 17) „tarbekaup”– seade või tooteartikkel, millesse on tahtlikult sisestatud üks või mitu radionukliidi või milles need on loodud aktiveerimise teel või mis tekitab ioniseerivat kiirgust ning mille saab müüa või elanikele kättesaadavaks muuta ilma müügijärgse erijärelevalve või regulatiivse kontrollita; 18) „saastus”– radioaktiivsete ainete tahtmatu või soovimatu esinemine pindadel, tahkistes, vedelikes, gaasides või inimorganismis; 19) „kontrolliala”– ala, mille suhtes kohaldatakse ioniseeriva kiirguse eest kaitsmiseks või radioaktiivse saastumise leviku tõkestamiseks erieeskirju ja millele juurdepääsu kontrollitakse; 20) „diagnostilised referentsväärtused”– meditsiiniliste radiodiagnostiliste toimingute või menetlusradioloogiliste toimingute dooside tasemed või radiofarmatseutikumide korral aktiivsustasemed standardsuurusega patsientide rühmade või standardfantoomide tavauurimiseks üldiselt määratletud seadmeliikide puhul; 21) „kasutusest kõrvaldatud kinnine kiirgusallikas”– kinnine kiirgusallikas, mida enam ei kasutata või ei kavatseta kasutada tegevusloale vastavas kiirgustegevuses, kuid mis nõuab jätkuvalt ohutut käitlemist; 22) „doosipiirang”– üksikisiku eeldatavale doosi ülempiirile seatud piirang, mida kasutatakse kindla kiirgusallika optimeerimisprotsessis vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks kavandatavas kiiritusolukorras; 23) „doosi piirmäär”– efektiivdoosi (või vastavalt kontekstile oodatava efektiivdoosi) või ekvivalentdoosi väärtus kindlaksmääratud ajavahemiku kestel, mida üksikisiku puhul ei tohi ületada; 24) „dosimeetriateenistus”– asutus või üksikisik, kellel on isikuseire seadmete kalibreerimise, lugemise või tõlgendamise või inimorganismi või bioloogiliste proovide radioaktiivsuse mõõtmise või dooside hindamise pädevus ning kelle tegevuspädevust pädev asutus tunnustab; 25) „efektiivdoos (E)”– keha kõigi kudede ja elundite sise- ja väliskiiritusega saadud kaalutud ekvivalentdooside summa. See arvutatakse järgmise valemi kohaselt: , kus DT,R on üle koe või elundi T keskmistatud neeldumisdoos kiirguse R tagajärjel, wR on kiirgustegur ning wT on koe või elundi T koetegur. Tegurite wT ja wR väärtused on määratletud II lisas. Efektiivdoosi ühik on siivert (Sv); 26) „avariiolukord”– kiirgusallikaga seotud erakorraline olukord või sündmus, mis nõuab kiiret tegutsemist selleks, et leevendada inimtervisele ja ohutusele, elukvaliteedile, varale või keskkonnale avalduvaid tõsiseid kahjulikke tagajärgi või ohtu, mis võib sellised tõsised kahjulikke tagajärgi põhjustada; 27) „avariikiirituse olukord”– avariiolukorra tekitatud kiiritusolukord; 28) „avariiolukorra ohjamise süsteem”– õiguslik või haldusraamistik, millega kehtestatakse avariivalmiduse ja sellele reageerimise kohustused ning otsuste langetamise kord avariikiirituse olukorras; 29) „avariikutsekiiritus”– kiiritus, mida saab avariitöötaja avariikiirituse olukorras; 30) „avariiolukorra lahendamise kava”– etteantud sündmuste ja nendega seotud stsenaariumide alusel koostatud plaan asjakohaseks reageerimiseks avariikiirituse olukorra puhul; 31) „avariitöötaja”– iga isik, kes täidab avariiolukorras kindlaksmääratud ülesannet ja võib avariiolukorras tegutsemise käigus kiiritust saada; 32) „keskkonnaseire”– keskkonna radioaktiivsete ainete tekitatud välise doosikiiruse või keskkonnaosades esineva radionukliidide kontsentratsiooni mõõtmine; 33) „ekvivalentdoos (HT)”– neeldumisdoos koes või elundis T, mis on kaalutud kiirguse R liigi ja kvaliteedi alusel. See arvutatakse järgmise valemi kohaselt: , kus DT,R on koe või elundi T keskmistatud neeldumisdoos kiirguse R tagajärjel, wR on kiirgustegur. Kui kiirgusvälja moodustavatel kiirgusliikidel ja -energiatel on erinevad wR väärtused, arvutatakse kogu ekvivalentdoos HT järgmise valemi kohaselt: FOR-L_2014013ET.01000101.notes.0011.xml.jpg Teguri wR väärtused on täpsustatud II lisa A osas. Ekvivalentdoosi ühik on siivert (Sv); 34) „väljaarvamistase”– pädeva asutuse poolt või õigusaktidega kehtestatud ja aktiivsuskontsentratsioonina või koguaktiivsusena väljendatud väärtus, mille juures või millest allpool ei kehti kiirgusallika suhtes teatamis- või loanõue; 35) „püsikiirituse olukord”– kiiritusolukord, mis on selleks ajaks juba tekkinud, kui tehakse otsus selle kontrolli alla võtmise kohta ning mis ei vaja (või enam ei vaja) edasilükkamatute kaitsemeetmete võtmist; 36) „kiirgustöötaja”– füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja juures töötav isik, kes saab töötades kiiritust käesoleva direktiiviga reguleeritava kiirgustegevuse käigus ja kelle saadav doos võib ületada elanikukiirituse mõnda doosi piirmäära; 37) „kiiritus”– kiiritamine või tingimus kiiritada saamiseks väljaspool inimkeha (väliskiiritus) või selle sees (sisekiiritus) paikneva kiirgusallika kiiratava ioniseeriva kiirgusega; 38) „jäsemed”– käed, käsivarred, jalad ja pahkluud; 39) „tervisekahjustus”– eluea kestuse ja elukvaliteedi vähenemine inimeste kiirituse tagajärjel, sealhulgas kahjustused, mis tulenevad koereaktsioonidest, vähktõvest ja tõsistest geneetilistest kõrvalekalletest; 40) „tervise sõeluuring”– meditsiiniliste radioloogiaseadmete kasutamine haiguste varaseks diagnoosimiseks elanikkonna riskirühmades; 41) „kõrgaktiivne kinnine kiirgusallikas”– kinnine kiirgusallikas, milles sisalduva radionukliidi aktiivsus on võrdne III lisas sätestatud aktiivsuse väärtusega või ületab seda; 42) „isikukahjustus”– kliiniliselt tuvastav kahjulik mõju, mis avaldub üksikisikutes või nende järeltulijates ja mis ilmneb kohe või viivitusega, kusjuures viimasel juhul on tegu pigem tõenäosusliku kui kindla ilmnemisega; 43) „inspekteerimine”– pädeva asutuse poolt või nimel korraldatud uurimine, mille eesmärk on teha kindlaks, kas järgitakse siseriiklikke õiguslikke nõudeid; 44) „sissevõtt”– väliskeskkonnast inimorganismi siseneva radionukliidi koguaktiivsus; 45) „menetlusradioloogia”– röntgenikiirgusepõhise kuvamistehnika kasutamine, et hõlbustada seadmete inimkehasse viimist ja nende juhtimist seal diagnoosimise või ravimise eesmärgil; 46) „ioniseeriv kiirgus”– osakeste või 100-nanomeetrise või lühema lainepikkusega elektromagnetlainete kujul (sagedus 3 × 1015 hertsi või suurem) ülekantud energia, mis võib otseselt või kaudselt tekitada ioone; 47) „litsents”– pädeva asutuse väljastatud dokumendi alusel antud luba kiirgustegevuse teostamiseks nimetatud dokumendis sätestatud konkreetsetel tingimustel; 48) „meditsiinikiiritus”– kiiritus, mida patsiendid või haigustunnusteta isikud saavad oma haiguse või stomatoloogilise diagnoosimise või ravimise osana, millel on kavandatud positiivne mõju nende tervisele, samuti kiiritus, mida saavad hooldajad ja abistajad ning vabatahtlikult meditsiinilistes või biomeditsiini teadusuuringutes osalevad isikud; 49) „meditsiinifüüsika ekspert”– isik või juhul kui see on siseriiklike õigusaktidega vastavalt sätestatud, siis isikute rühm, kellel on teadmised, väljaõpe ja kogemused tegeleda või nõustada meditsiinikiirituses rakendatava kiiritusfüüsika küsimustes ja kelle pädevust sellega seoses on tunnustanud pädev asutus; 50) „meditsiinikiirituspõhine”– seotud radiodiagnostiliste ja kiiritusravi protseduuridega, menetlusradioloogiaga või muude ioniseeriva kiirguse meditsiinirakendustega kavandamiseks, suunamiseks ja verifitseerimiseks; 51) „meditsiiniradioloogiaseade”– rajatis, kus korraldatakse meditsiinikiirituse toiminguid; 52) „meditsiinikiirituse toiming”– iga meditsiinikiiritust tekitav toiming; 53) „elanikud”– üksikisikud, kes võivad saada elanikukiiritust; 54) „looduslik kiirgusallikas”– loodusliku, maapinna või kosmilise päritoluga ioniseeriva kiirguse allikas; 55) „kiiritamine muul kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil”– inimeste kavandatud kiiritamine kuvamise eesmärgil, kui kiiritamise peamine eesmärk ei ole tuua kasu kiiritatava isiku tervisele; 56) „normaalkiiritus”– rajatise või tegevuse (sealhulgas hooldamine, ülevaatamine, dekomisjoneerimine) normaalsete töötingimuste, sealhulgas väiksemad vahejuhtumid, mis suudetakse hoida kontrolli all, korral oodatav kiiritus, st kiiritus normaalse töö ja eeldatavate tööolukordade ajal; 57) „teatamine”– teabe esitamine pädevale asutusele, et teavitada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva kiirgustegevuse kavatsusest; 58) „kutsekiiritus”– töötajate, praktikantide ja üliõpilaste kiiritus töökeskkonnas; 59) „töötervishoiuteenistus”– tervishoiutöötaja või -asutus, kelle pädevusse kuulub kiirgustöötajate tervisekontroll ja kelle tegevuspädevust selles valdkonnas on tunnustanud pädev asutus; 60) „omanikuta kiirgusallikas”– radioaktiivne kiirgusallikas, mis ei ole väljaarvatud ega regulatiivkontrolli all, näiteks sellepärast, et ta ei ole kunagi sellise kontrolli all olnudvõi sellepärast, et see on maha jäetud, kaotatud, valesse kohta teisaldatud, varastatud või üle antud ilma nõuetekohase loata; 61) „välistöötaja”– kiirgustöötaja, kaasa arvatud praktikant ja üliõpilane, keda ei ole tööle võtnud jälgimisala või kontrolliala eest vastutav ettevõtja, kuid kes täidab neil aladel tööülesandeid; 62) „kavandatav kiiritusolukord”– kiirgusallika plaanikohase käitamise või kiiritusradu muutva inimtegevuse tõttu tekkiv kiiritusolukord, mis põhjustab inimeste või keskkonna kiiritamist või võimalikku kiiritamist. Kavandatavad kiiritusolukorrad hõlmavad nii normaal- kui ka potentsiaalkiiritust; 63) „potentsiaalkiiritus”– kiiritus, mille saamist ei oodata täie kindlusega, kuid mida võib saada tõenäosusliku iseloomuga sündmuse või sündmusterea, sh seadmete rikete või käitamisvigade, tagajärjel; 64) „meditsiinikiirituse teostus”– meditsiinikiirituse ja kõigi abitoimingute füüsiline teostus, sealhulgas meditsiiniliste radioloogiaseadmete käsitsemine ja kasutamine, tehniliste ja füüsikaliste näitajate (sh kiirgusdooside) hindamine, seadmete kalibreerimine ja hooldus, radiofarmatseutikumide valmistamine ja manustamine ning kujutiste töötlemine; 65) „kiirgustegevus”– inimtegevus, mis võib suurendada üksikisikute kiiritamist kiirgusallikast pärineva kiirgusega ja mida ohjatakse kui kavandatavat kiiritusolukorda; 66) „meditsiinipraktik”– arst, hambaarst või muu tervishoiutöötaja, kellel on õigus võtta vastavalt siseriiklikele nõuetele endale kliiniline vastutus üksikisiku meditsiinikiirituse eest; 67) „töötlemine”– keemilised ja füüsikalised toimingud radioaktiivse materjaliga, sealhulgas kaevandamine, muundamine lõhustuva või fertiilse tuumamaterjali rikastamine ning kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemine; 68) „kaitsemeetmed”– meetmed, väljaarvatud parandusmeetmed, nende dooside vältimise või vähendamise eesmärgil, mida vastasel juhul võidakse saada avariikiirituse või püsikiirituse olukorras; 69) „elanikukiiritus”– üksikisiku kiiritus, välja arvatud kutse- või meditsiinikiiritus; 70) „kvaliteeditagamine”– kõik kavandatud ja korrapärased tegevused, mida on vaja piisava kindlustunde tagamiseks, et struktuur, süsteem, komponent või menetlus toimib rahuldavalt kooskõlas kokkulepitud standarditega; kvaliteedikontroll on kvaliteeditagamise osa; 71) „kvaliteedikontroll”– toimingute (kavandamine, kooskõlastamine, rakendamine) kogum, mille eesmärk on kvaliteedi säilitamine või parandamine. See hõlmab seadmete piiritletavate, mõõdetavate ja juhitavate toimimisnäitajate jälgimist, hindamist ja hooldust nõutaval tasemel; 72) „kiirgusgeneraator”– seade, mis tekitab ioniseerivat kiirgust nagu röntgenikiirgus, neutronid, elektronid ja muud laenguga osakesed; 73) „kiirguskaitse ekspert”– isik või juhul kui see on siseriiklike õigusaktidega vastavalt sätestatud, siis isikute rühm, kellel on vajalikud teadmised, väljaõpe ja kogemused, et anda kiirguskaitseküsimustes nõu isikute tõhusa kaitse tagamiseks ja kelle pädevust sellega seoses on tunnustanud pädev asutus; 74) „kiirguskaitse spetsialist”– isik, kes on tehniliselt pädev asjaomase kiirgustegevusega seotud kiirguskaitse küsimustes, et kiirguskaitsekorra rakendamist jälgida või teostada; 75) „kiirgusallikas”– objekt, mis võib põhjustada kiiritust, näiteks kiirgab ioniseerivat kiirgust või vabastab radioaktiivset materjali; 76) „radioaktiivne materjal”– radioaktiivseid aineid sisaldav materjal; 77) „radioaktiivne kiirgusallikas”– kiirgusallikas, mis sisaldab radioaktiivset materjali tema radioaktiivsuse kasutamise eesmärgil; 78) „radioaktiivne aine”– aine, mis sisaldab üht või mitut radionukliidi, mille aktiivsust või aktiivsuskontsentratsiooni ei saa kiirguskaitse seisukohast arvestamata jätta; 79) „radioaktiivsed jäätmed”– gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne materjal, millele liikmesriik või juriidiline või füüsiline isik, kelle otsust liikmesriik tunnustab, ei näe ette ega kaalu edasist kasutust ning mida pädev reguleeriv asutus käsitleb liikmesriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus radioaktiivsete jäätmetena; 80) „radiodiagnostiline”– seotud in vivo diagnostilise nukleaarmeditsiiniga, ioniseeriva kiirguse kasutamisel põhineva meditsiinidiagnostilise radioloogiaga ja stomatoloogilise radioloogiaga; 81) „kiiritusravi”– seotud kiiritusraviga, sealhulgas raviotstarbelise nukleaarmeditsiiniga; 82) „radoon”– radionukliid Rn-222 ja vajaduse korral selle tütarproduktid; 83) „radoonikiiritus”– radooni tütarproduktidest saadav kiiritus; 84) „viitetase”– efektiivdoosi või ekvivalentdoosi või aktiivsuskontsentratsiooni tase avariikiirituse või püsikiirituse olukorras, millest kõrgema taseme puhul ei peeta selle kiiritusolukorra tulemusena tekkivat kiiritust enam lubatavaks, kuigi see ei ole piirmäär, mida ei tohi ületada; 85) „saatja”– arst, hambaarst või muu tervishoiutöötaja, kellel siseriiklike nõuete kohaselt on õigus suunata inimest meditsiinipraktiku juurde meditsiinikiirituse toimingule; 86) „registreerimine”– pädeva asutuse poolt antav kirjalik luba või siseriiklike õigusaktidega lihtsustatud menetluse alusel antav luba kiirgustegevuseks kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud siseriiklikes õigusaktides või mille pädev asutus on seda liiki või klassi kiirgustegevuse puhul määratlenud; 87) „regulatiivkontroll”– igasugune kontroll ja kõik eeskirjad, mida kohaldatakse inimtegevuse suhtes kiirguskaitsenõuete jõustamiseks; 88) „parandusmeetmed”– kiirgusallika kõrvaldamine või selle võimsuse (aktiivsuse või koguse mõistes) vähendamine või kiiritusraja katkestamine või selle mõju vähendamine eesmärgiga ära hoida või vähendada doose, mida muidu võidakse saada püsikiirituse olukorras; 89) „standardisik”– üksikisik, kelle saadav doos on tüüpiline suurimat kiiritust saavatele isikutele elanikkonna hulgas, välja arvatud isik, kellel on äärmuslik või haruldane harjumus; 90) „kinnine kiirgusallikas”– radioaktiivne kiirgusallikas, mille puhul on radioaktiivne materjal püsivalt suletud kapslisse või see kuulub tahke aine koosseisu, et vältida normaalsetes kasutustingimustes radioaktiivse aine igasugust hajumist; 91) „siivert (Sv)”– ekvivalentdoosi või efektiivdoosi ühiku nimetus. Üks siivert vastab ühele džaulile kilogrammi kohta: ; 92) „ladustamine”– radioaktiivse materjali, sealhulgas kasutatud tuumkütuse, kiirgusallika või radioaktiivsete jäätmete hoidmine rajatises, kavatsusega see või need sealt välja võtta; 93) „jälgimisala”– ala, mis on ioniseeriva kiirguse eest kaitsmise eesmärgil vajaliku jälgimise all; 94) „kiirgusallika konteiner”– seotud komponentide komplekt, mis on mõeldud kinnise kiirgusallika sulustamiseks, mis ei ole kiirgusallika lahutamatu osa, vaid on ette nähtud kiirgusallika varjestamiseks transportimisel ja käsitsemisel; 95) „kosmoselaev”– mehitatud sõiduk, mis on kavandatud töötama kõrgusel rohkem kui 100 km merepinnast; 96) „standardväärtused ja -seosed”– väärtused ja seosed, millekohased soovitused on esitatud väliskiirituse dooside hindamist käsitleva ICRP väljaande 116 peatükkides 4 ja 5 ning sisekiirituse dooside hindamist käsitleva ICRP väljaande 119 peatükis 1, sh ajakohastatud väärtused ja seosed, mille liikmesriigid on heaks kiitnud. Liikmesriigid võivad teatud juhtudel heaks kiita erimeetodite kasutamise seoses radionukliidi füüsikaliste ja keemiliste omadustega või kiiritusolukorra või kiiritust saava isiku muude tunnustega; 97) „toroon”– radionukliid Rn-220 ja vajaduse korral selle tütarproduktid; 98) „ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik, kes on siseriiklike õigusaktide alusel õiguslikult vastutav teatava kiirgustegevuse või kiirgusallika eest (sealhulgas juhtudel, mil kiirgusallika omanik või valdaja ei soorita kiirgusallikaga seotud inimtegevusi); 99) „mittekavandatud kiiritus”– meditsiinikiiritus, mis oluliselt erineb teatavaks otstarbeks ettenähtud meditsiinikiiritusest.

Artikkel 5 - Kiirguskaitse üldpõhimõtted

Liikmesriik kehtestab juriidilised nõuded ja asjakohase regulatiivse kontrolli korra, mis kõigis kiiritusolukordades kajastab põhjendatuse, optimeerituse ja doosi piiratuse põhimõtetele toetuvat kiirguskaitsesüsteemi: a) põhjendatus: kiirgustegevuse alustamise otsuste põhjendamisel lähtutakse seisukohast, et sellised otsused tehakse kavatsusega tagada, et kiirgustegevusest üksikisikule või ühiskonnale tulenev kasu kaalub üles sellega tervisele põhjustada võidava kahju. Püsi- ja avariikiirituse olukordades kiiritusraja loomise või muutmise otsuste põhjendamisel lähtutakse seisukohast, et neist peaks olema rohkem kasu kui kahju; b) optimeeritus: kutse- või elanikukiiritust saavate üksikisikute kiirguskaitse optimeeritakse eesmärgiga hoida individuaaldooside suurus, kiirituse tõenäosus ja kiiritust saavate inimeste arv nii väike, kui on mõistlikult võimalik saavutada, võttes arvesse tehniliste teadmiste praegust taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid. Meditsiinikiiritust saavate üksikisikute kaitse optimeerimisel võetakse arvesse individuaaldooside suurust ja see on ulatuselt kooskõlas saadava kiirituse meditsiinilise eesmärgiga, nagu on kirjeldatud artiklis 56. Seda põhimõtet ei rakendata üksnes efektiivdoosi alusel, vaid ettevaatusabinõuna ka juhul, kui see on ekvivalentdooside seisukohast asjakohane, et võtta arvesse ebaselgust tervisekahjustuse tekke võimaluste osas kudede reaktsiooni lävitasemest allpool; c) doosi piiratus: kavandatavates kiiritusolukordades ei tohi üksikisiku saadavate dooside summa ületada kutse- või elanikukiirituse jaoks kehtestatud doosi piirmäärasid. Doosi piirmäärasid ei kohaldata meditsiinikiirituse suhtes.

Artikkel 6 - Kutse-, elaniku- ja meditsiinikiirituse doosipiirangud

1. Liikmesriik tagab, et vajaduse korral kehtestatakse kaitse võimaliku optimeerimise eesmärgil doosipiirangud. a) Kutsekiirituse doosipiirang on optimeerimise abivahend, mille kehtestab ettevõtja pädeva asutuse üldjärelevalve all. Doosipiirangu kehtestamisel välistöötajate jaoks teevad tööandja ja ettevõtja omavahel koostööd. b) Elanikukiirituse doosipiirang määratakse üksikisikule mõjuva doosi suhtes, mille elanikud saavad kindlaksmääratud kiirgusallika plaanikohasel käitamisel. Pädev asutus tagab, et piirangud on kooskõlas kõigist lubatud kiirgustegevustest ühe isiku poolt saadavate dooside summa piirmääraga. c) Meditsiinikiirituse puhul kohaldatakse doosipiiranguid üksnes seoses hooldajate, abistajate ja vabatahtlikult meditsiinilistes või biomeditsiinilistes teadusuuringutes osalevate isikute kaitsega. 2. Doosipiirangud kehtestatakse asjakohase kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul saadava individuaalse efektiiv- või ekvivalentdoosina.

Artikkel 7 - Viitetasemed

1. Liikmesriik tagab, et avarii- ja püsikiirituse olukordade jaoks kehtestatakse viitetasemed. Kaitse optimeerimisel peetakse esmatähtsaks viitetaset ületavat kiiritust ja kaitset optimeeritakse jätkuvalt ka viitetasemest allapoole jääval tasemel. 2. Viitetasemeks valitud väärtus sõltub kiiritusolukorra liigist. Viitetaseme valimisel võetakse arvesse nii kiirguskaitse nõudeid kui ka ühiskonnakriteeriume. Elanikukiirituse puhul võetakse viitetaseme kehtestamisel arvesse I lisas esitatud viitetasemete vahemikku. 3. Püsikiirituse olukordade puhul, mille korral esineb radoonikiiritus, määratakse viitetasemed radooni aktiivsuskontsentratsioonina õhus, nagu on sätestatud artiklis 74 elanike kohta ja artiklis 53 töötajate kohta.

Artikkel 8 - Kiirgustöötajate vanusepiir

Liikmesriik tagab, et kooskõlas artikli 11 lõikega 2 ei tohi alla 18-aastasi isikuid määrata tööle, mille käigus neist saavad kiirgustöötajad.

Artikkel 9 - Kutsekiirituse doosi piirmäärad

1. Liikmesriik tagab, et kutsekiirituse doosi piirmäärad kehtivad aasta jooksul töötaja poolt kõigist lubatud kiirgustegevustest saadud kutsekiirituse, artikli 54 lõike 3 alusel teatatava töökohtade radooni kutsekiirituse ning vastavalt artikli 100 lõikele 3 püsikiirituse olukordadest tuleneva muu kutsekiirituse summa suhtes. Avariikutsekiirituse suhtes kohaldatakse artiklit 53. 2. Kutsekiirituse efektiivdoosi aastane piirmäär on 20 millisiivertit. Erijuhtudel või siseriiklikes õigusaktides määratletud teatavates kiiritusolukordades võib aastane efektiivdoos siiski olla pädeva asutuse loal kuni 50 millisiivertit, kui mis tahes viie järjestikuse aasta (sh aastad, mille puhul piirmäär ületati) keskmine aastane doos ei ületa 20 millisiivertit. 3. Lisaks lõikes 2 kehtestatud efektiivdoosi piirmääradele kohaldatakse järgmisi ekvivalentdoosi piirmäärasid: a) silmaläätse ekvivalentdoosi piirmäär on 20 millisiivertit aastas või 100 millisiivertit mis tahes viie järjestikuse aasta jooksul, kusjuures ühe aasta doos ei tohi ületada 50 millisiivertit, nagu on täpsustatud siseriiklikes õigusaktides; b) naha ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 500 millisiivertit; seda piirmäära arvestatakse üle 1 cm2 suuruse pinna keskmistatud doosi suhtes, olenemata kiiritatava pinna suurusest; c) jäsemete ekvivalentdoosi piirmäär on 500 millisiivertit aastas.

Artikkel 10 - Rasedate ja rinnaga toitvate töötajate kaitse

1. Liikmesriik tagab, et loote kaitse on samaväärne elanikele ette nähtud kaitsega. Niipea kui rase töötaja teavitab ettevõtjat või välistöötaja puhul tööandjat siseriiklike õigusaktide kohaselt oma rasedusest, tagab ettevõtja või tööandja, et raseda töötaja töötingimused on sellised, et loote ekvivalentdoos on nii madal, kui on mõistlikult võimalik saavutada, ja see tõenäoliselt ei ole suurem kui 1 millisiivert vähemalt raseduse järelejäänud perioodil. 2. Niipea kui töötaja teavitab ettevõtjat või välistöötaja puhul tööandjat sellest, et ta toidab rinnaga imikut, ei rakendata teda tööle, millega kaasneb märkimisväärne radionukliidide sissevõtu või keha saastumise oht.

Artikkel 11 - Praktikantide ja üliõpilaste doosi piirmäärad

1. Liikmesriik tagab, et doosi piirmäärad, mis kehtivad vähemalt 18aastaste praktikantide ja üliõpilaste suhtes, kes peavad õpingute käigus kasutama kiirgusallikaid, vastavad artiklis 9 kutsekiirituse kohta sätestatud piirmääradele. 2. Liikmesriik tagab, et efektiivdoosi piirmäär 16–18aastaste praktikantide ja üliõpilaste jaoks, kes peavad õpingute käigus kasutama kiirgusallikaid, on 6 millisiivertit aastas. 3. Lisaks lõikes 2 kehtestatud efektiivdoosi piirmääradele kohaldatakse järgmisi ekvivalentdoosi piirmäärasid: a) silmaläätse ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 15 millisiivertit; b) naha ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 150 millisiivertit, väljendatuna 1 cm2 nahapinna aastase keskmise doosina olenemata kiiritatava pinna suurusest; c) jäsemete ekvivalentdoosi piirmäär on 150 millisiivertit aastas. 4. Liikmesriik tagab, et doosi piirmäärad praktikantide ja üliõpilaste puhul, kelle suhtes ei kohaldata lõikeid 1, 2 ja 3, vastavad artiklis 12 sätestatud elanikudoosi piirmääradele.

Artikkel 12 - Elanikudoosi piirmäärad

1. Liikmesriik tagab, et elanikudoosi piirmäärad kehtivad elaniku poolt kõigist lubatud kiirgustegevustest aasta jooksul saadud kiirituse summa suhtes. 2. Liikmesriik kehtestab elanikukiirituse puhul efektiivdoosi aastaseks piirmääraks 1 millisiiverti. 3. Lisaks lõikes 2 osutatud doosi piirmäärale kohaldatakse järgmisi ekvivalentdoosi piirmäärasid: a) silmaläätse ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 15 millisiivertit; b) naha ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 50 millisiivertit, väljendatuna 1 cm2 nahapinna aastase keskmise doosina olenemata kiiritatava pinna suurusest.

Artikkel 13 - Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine

Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamisel kasutatakse asjakohaseid standardväärtusi ja -seoseid. Väliskiirituse puhul kasutatakse ICRP väljaande 116 punktis 2.3 määratletud operatiivsuurusi.

Artikkel 14 - Üldised kohustused seoses hariduse, koolituse ja teavitamisega

1. Liikmesriik kehtestab vajaliku õigus- ja haldusraamistiku, mis tagab asjakohase kiirguskaitsealase hariduse, koolituse ja teabe andmise igale üksikisikule, kes vajab oma ülesannete täitmiseks kiirguskaitsealast eripädevust. Koolitamist ja teavitamist korratakse asjakohaste ajavahemike järel ja see tegevus dokumenteeritakse. 2. Liikmesriik tagab, et hariduse, koolituse ja täiendkoolituse süsteemi kehtestamiseks seatakse sisse kord, mis võimaldab tunnustada kiirguskaitse eksperte ja meditsiinifüüsika eksperte ning samuti töötervishoiuteenistusi ja dosimeetriateenistusi seoses kiirgustegevuse tüübiga. 3. Liikmesriik seab hariduse, koolituse ja täiendkoolituse süsteemi kehtestamiseks sisse korra, mis võimaldab tunnustada kiirguskaitse spetsialiste, juhul kui selline kaitse on siseriiklike õigusaktidega ette nähtud.

Artikkel 15 - Kiirgustöötajate koolitamine ning neile edastatav teave

1. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt kiirgustöötajate teavitamist: a) nende tööga kaasnevatest kiirgusalastest terviseriskidest; b) üldistest kiirguskaitsemeetmetest ja ettevaatusabinõudest; c) kiirguskaitsemeetmetest ja ettevaatusabinõudest seoses käitamis- ja töötingimustega nii kiirgustegevuses üldiselt kui ka eri tüüpi töökohtadel, kuhu neid võidakse määrata, ja eri tööde puhul, mida neid võidakse tegema määrata; d) avariiolukorrale reageerimise kavade ja toimingute asjaomastest osadest; e) tehniliste, meditsiiniliste ja haldusnõuete järgimise tähtsusest. Välistöötajate puhul tagab tööandja, et neile antakse punktides a, b ja e osutatud teavet. 2. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt või välistöötajate puhul tööandjalt kiirgustöötajate teavitamist sellest, et on oluline varakult teavitada oma rasedusest, võttes arvesse loote saadava kiirituse ohtu. 3. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt või välistöötajate puhul tööandjalt kiirgustöötajate teavitamist sellest, et on oluline teavitada kavatsusest imikut rinnaga toita, võttes arvesse rinnaga toidetava imiku saadava kiirituse ohtu tulenevalt radionukliidide sissevõtust või keha saastumisest. 4. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt või välistöötajate puhul tööandjalt asjakohaste kiirguskaitsealaste koolitus- ja teavitusprogrammide pakkumist kiirgustöötajatele. 5. Lisaks lõigetes 1, 2, 3 ja 4 ettenähtud kiirguskaitsealasele koolitusele ja teavitamisele nõuab liikmesriik, et kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika eest vastutav ettevõtja tagab, et sellistel koolitustel käsitletakse kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika ohutu haldamise ja juhtimise erinõudeid, et asjaomased töötajad oleksid piisavalt ette valmistatud iga sündmuse jaoks, mis mõjutab kiirguskaitset. Teavitamisel ja koolitamisel rõhutatakse esmajoones ohutusnõuete täitmise vajadust ning antakse konkreetset teavet tagajärgede kohta, mis võivad tuleneda vajaliku kontrolli kaotusest kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika üle.

Artikkel 16 - Omanikuta kiirgusallikast kiiritust saada võivate töötajate teavitamine ja koolitamine

1. Liikmesriik tagab, et selliste käitiste juhtkonda, kus kõige tõenäolisemalt leidub või töödeldakse omanikuta kiirgusallikaid (sealhulgas suured vanametalli hoiuplatsid ja vanametalli ringlussevõtukäitised), ning ettevõtete juhtkondi olulistes transiidi sõlmpunktides teavitatakse sellest, et nende kätte võib sattuda kiirgusallikaid. 2. Liikmesriik innustab lõikes 1 osutatud käitiste juhtkondi tagama, et juhul kui nende käitise töötajad võivad kiirgusallikaga kokku puutuda, saavad nad: a) nõuandeid ja koolitust kiirgusallikate ja nende konteinerite visuaalseks avastamiseks; b) põhiteavet ioniseeriva kiirguse ja selle toime kohta; c) teavet ja koolitust tegevuse kohta kohapeal juhul, kui on avastatud kiirgusallikas või kahtlustatakse selle olemasolu.

Artikkel 17 - Avariitöötajate eelnev teavitamine ja koolitamine

1. Liikmesriik tagab, et avariitöötajatele, kes on avariiolukorra lahendamise kavas või avariiolukorra ohjamise süsteemis kindlaks määratud, antakse nõuetekohast ja korrapäraselt ajakohastatud teavet mõju kohta, mida sekkumine avaldab nende tervisele, ja sellises olukorras võetavate ettevaatusabinõude kohta. Selles teabes võetakse arvesse võimaliku avariiolukorra ulatust ja sekkumise tüüpi. 2. Niipea kui tekib avariiolukord, täiendatakse asjakohaselt lõikes 1 osutatud teavet, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid. 3. Liikmesriik tagab, et avariitöötajate kaitse eest vastutav ettevõtja või organisatsioon pakub lõikes 1 osutatud avariitöötajatele regulaarselt asjakohast koolitust, nagu on ette nähtud artiklis 97 sätestatud avariiolukorra ohjamise süsteemis. Vajaduse korral hõlmab selline koolitus praktilisi harjutusi. 4. Liikmesriik tagab, et lisaks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud avariiolukorrale reageerimisega seotud koolitusele pakub avariitöötajate kaitse eest vastutav ettevõtja või organisatsioon nendele töötajatele asjakohast kiirguskaitsealast koolitust ja teavet.

Artikkel 18 - Haridus, teavitamine ja koolitus meditsiinikiirituse valdkonnas

1. Liikmesriik tagab, et meditsiinipraktikute ja meditsiinikiirituse teostusega seotud isikute haridus, nende valduses olev teave ning nende teoreetiline ja praktiline väljaõpe on meditsiinikiirituse toimingute jaoks piisav ning et neil on asjakohane kiirguskaitsealane pädevus. Selleks tagab liikmesriik sobivate õppekavade koostamise ja tunnustab asjakohaseid diplomeid, tunnistusi või ettevalmistust käsitlevaid tõendeid. 2. Asjakohaseid koolitusprogramme läbivad isikud võivad osaleda meditsiinikiirituse teostuses, nagu on ette nähtud artikli 57 lõikes 2. 3. Liikmesriik tagab pideva koolitamise pärast kutsealase ettevalmistuse saamist ning uute võtete meditsiinilise kasutamise korral neid võtteid ja asjakohaseid kiirguskaitsenõudeid tutvustava koolituse korraldamise. 4. Liikmesriik soodustab kiirguskaitsekursuse võtmist meditsiini- ja hambaravikoolide põhiõppekavasse.

Artikkel 19 - Kiirgustegevuse põhjendatus

1. Liikmesriik tagab, et uude klassi kuuluva või uut tüüpi kiirgustegevuse kohta, millega kaasneb ioniseeriv kiiritamine, esitatakse enne selle kasutuselevõtmist põhjendus. 2. Liikmesriik kaalub olemasolevasse klassi kuuluva või olemasolevat tüüpi kiirgustegevuse põhjenduse läbivaatamist juhul, kui ilmnevad uued ja olulised tõendid nende tõhususe või võimalike mõjude kohta või saadakse uusi ja olulisi andmeid muude tehnikate ja tehnoloogiate kohta. 3. Kutse- ja elanikukiiritust hõlmavat kiirgustegevust põhjendatakse kiirgustegevuse klassi või tüübi poolest, võttes arvesse mõlemat kiirituse kategooriat. 4. Kiirgustegevus, millega kaasneb meditsiinikiiritus, peab olema põhjendatud kiirgustegevuse klassi või tüübi poolest, võttes arvesse meditsiinikiiritust ja juhul kui see on asjakohane, siis seonduvat kutse- ja elanikukiiritust, ja iga üksiku meditsiinikiirituse olukorra tasandil, nagu on sätestatud artiklis 55.

Artikkel 20 - Tarbekaupadega seotud kiirgustegevus

1. Liikmesriik nõuab igalt ettevõtjalt, kes kavatseb toota või importida tarbekaupa, mille kavandatud kasutamine kujutab endast tõenäoliselt uude klassi kuuluvat või uut tüüpi kiirgustegevust, kogu asjakohase teabe, sealhulgas IV lisa A jaos loetletud teabe esitamist pädevale asutusele, et võimaldada täita artikli 19 lõikes 1 sätestatud põhjenduse esitamise nõuet. 2. Selle teabe hindamise põhjal tagab liikmesriik, et pädev asutus otsustab IV lisa B jao kohaselt, kas asjaomase tarbekauba kavandatav kasutamine on põhjendatud. 3. Mõjutamata lõike 1 kohaldamist, tagab liikmesriik, et nimetatud lõike kohaselt teavet saanud pädev asutus teavitab teiste liikmesriikide pädevate asutuste kontaktpunkti sellest teabe saamisest ning nõudmisel oma otsusest ja selle otsuse põhjendusest. 4 Liikmesriik keelab tarbekaupu üldsusele müüa või kättesaadavaks teha, kui nende kaupade kavandatav kasutus ei ole põhjendatud või kui nende kasutamine ei vasta artikli 26 kohastele teavitamise suhtes erandi tegemise kriteeriumidele.

Artikkel 21 - Kiirgustegevuse keelamine

1. Liikmesriik keelab radioaktiivse aine sihipärase lisamise toiduainete, loomasööda ja kosmeetikatoodete tootmisel ning keelab selliste toodete impordi ja ekspordi. 2. Mõjutamata direktiivi 1999/2/EÜ kohaldamist, ei peeta põhjendatuks kiirgustegevust, millega kaasneb materjali aktiveerimine, mis põhjustab aktiivsuse suurenemise tarbekaubas, mida turuleviimise hetkel ei saa kiirguskaitse seisukohast eirata. Siiski võib pädev asutus hinnata spetsiifilist tüüpi kiirgustegevust selles klassis seoses nende tegevuste põhjendatusega. 3. Liikmesriik keelab radioaktiivse aine sihipärase lisamise mänguasjade ja ehete tootmisel ning keelab selliste toodete impordi ja ekspordi. 4. Liikmesriik keelab kiirgustegevuse, millega kaasneb mänguasjades ja ehetes kasutatud materjali aktiveerimine, mis põhjustab nende toodete turuleviimise või nende toomise hetkel aktiivsuse suurenemise, mida ei saa kiirguskaitse seisukohast eirata, ning keelab selliste toodete ja materjalide impordi ja ekspordi.

Artikkel 22 - Kiirgustegevus, millega kaasneb inimeste planeeritud kiiritamine muul kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil

1. Liikmesriigid tagavad sellise kiirgustegevuse tuvastamise, millega kaasneb kiiritamine muul kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil, võttes eeskätt arvesse IV lisas loetletud kiirgustegevusi. 2. Liikmesriik tagab, et erilist tähelepanu pööratakse sellise kiirgustegevuse põhjendatusele, millega kaasneb kiiritamine muul kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil, ning eelkõige: a) iga muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud kiirgustegevuse tüüp peab olema enne üldist heakskiitmist põhjendatud; b) üldist heakskiitmist vajava kiirgustegevuse tüübi iga konkreetne rakendus peab olema põhjendatud; c) kõik toimingud üksikisiku kiiritamiseks muul kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil, mille puhul kasutatakse meditsiinilist radioloogiaseadet, peavad olema eelnevalt põhjendatud, võttes arvesse toimingu konkreetseid eesmärke ja asjaomase üksikisiku omadusi; d) punktides a ja b täpsustatud muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud kiirgustegevuse üldise ja konkreetse põhjendatuse võib läbi vaadata; e) asjaolud, millest lähtuvalt on vajalik muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud kiiritamine, ilma et iga kiiritamist individuaalselt põhjendataks, vaadatakse regulaarselt läbi. 3. Liikmesriigid võivad põhjendatud muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud kiirgustegevuse, mille puhul kasutatakse meditsiinilist radioloogiaseadet, suhtes teha erandi artikli 6 lõike 1 punkti b kohaste doosipiirangute nõude ja artiklis 12 sätestatud doosi piirmäärade kohaldamisest. 4. Kui liikmesriik otsustab, et konkreetne muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud kiirgustegevus on põhjendatud, tagab ta, et: a) iga kiirgustegevuse jaoks on vajalik luba; b) pädev asutus kehtestab kiirgustegevuse suhtes esitatavad nõuded, sealhulgas individuaalse rakendamise kriteeriumid, tehes selleks vajaduse korral koostööd muude asjaomaste organite ja meditsiiniteaduse ühingutega; c) toimingute korral, mille puhul kasutatakse meditsiinilisi radioloogiaseadmeid: i) kohaldatakse asjaomaseid VII peatükis meditsiinikiirituse kohta sätestatud nõudeid, sealhulgas nõudeid seadmete, optimeerimise, vastutuse, koolituse ja raseduse ajal kohaldatava erikaitse suhtes ning meditsiinifüüsika eksperdi nõuetekohase kaasamise suhtes; ii) vajaduse korral kehtestatakse erikord, mis on kooskõlas kiiritusolukorra eesmärgiga ja kujutise nõutava kvaliteediga; iii) võimaluse korral kehtestatakse konkreetsed diagnostilised referentsväärtused; d) toimingute korral, mille puhul ei kasutata meditsiinilisi radioloogiaseadmeid, on doosipiirangud elanikudoosi piirmääradest oluliselt madalamad; e) kiiritatavale isikule antakse teavet ja küsitakse tema nõusolekut, välja arvatud juhtudel, kui õiguskaitseasutused võivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele tegutseda ilma isiku nõusolekuta.

Artikkel 23 - Looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga seotud kiirgustegevuse tuvastamine

Liikmesriik tagab, et tuvastatakse kiirgustegevuse klassid või tüübid, mis on seotud looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga ja põhjustab töötajatele või elanikele kiiritust, mida kiirguskaitse seisukohalt ei ole võimalik tähelepanuta jätta. Tuvastamiseks kasutatakse asjakohaseid vahendeid, võttes arvesse V lisas loetletud tööstussektoreid.

Artikkel 24 - Regulatiivse kontrolli ohutaset arvestav lähenemisviis

1. Liikmesriik nõuab, et kiirgustegevus oleks kiirguskaitse eesmärgil allutatud regulatiivsele kontrollile, rakendades selleks teavitamist, lubade andmist ja sobivat kontrollimist, mis vastab kiirgustegevusest tuleneva kiirituse ulatusele ja tõenäosusele ning samuti mõjule, mida regulatiivne kontroll võib avaldada sellise kiirituse vähendamisele või radioloogilise ohutuse parandamisele. 2. Mõjutamata artiklite 27 ja 28 kohaldamist, võib regulatiivne kontroll piirduda teavitamisega ja sobiva sagedusega toimuvate kontrollimistega, kui see on asjakohane ning kooskõlas VII lisas sätestatud üldiste väljaarvamiskriteeriumidega. Selleks võib liikmesriik kehtestada üldised erandid või võimaldada pädeval asutusel otsustada vabastada teatatud kiirgustegevused loa nõude täitmisest VII lisas sätestatud üldiste kriteeriumide alusel; kui liikmesriigi määratluse kohaselt on tegemist mõõduka materjalikogusega, võib sel puhul kasutada VII lisa tabeli B 2. veerus esitatud aktiivsuskontsentratsiooni väärtusi. 3. Teatatud kiirgustegevuse jaoks, mille suhtes ei ole loa nõudest tehtud erandit, on vajalik registreerimise või litsentsimise kaudu teostatav regulatiivne kontroll.

Artikkel 25 - Teavitamine

1. Liikmesriik tagab, et teavitamist nõutakse iga põhjendatud kiirgustegevuse, sealhulgas artikli 23 kohaselt tuvastatud kiirgustegevuse puhul. Teavitada tuleb enne kiirgustegevuse alustamist või käimasolevate kiirgustegevuste puhul niipea, kui see nõue hakkab kehtima. Kiirgustegevuse puhul, mille suhtes kohaldatakse teavitamise nõuet, määrab liikmesriik kindlaks teabe, mis tuleb teavitamise käigus esitada. Loa taotluse esitamisel ei ole vaja esitada eraldi teadet. Kiirgustegevuse suhtes võib teha teavitamisest erandi, nagu on sätestatud artiklis 26. 2. Liikmesriik tagab, et teavitamist nõutakse artikli 54 lõikes 3 sätestatud töökohtade puhul ja püsikiirituse olukordade puhul, mida ohjatakse kui kavandatud kiiritusolukorda, nagu on sätestatud artikli 100 lõikes 3. 3. Olenemata artiklis 26 sätestatud erandi tegemise kriteeriumidest võib pädev asutus liikmesriigi tuvastatud olukorras, kus võib karta, et artikli 23 kohaselt tuvastatud kiirgustegevus võib põhjustada looduslike radionukliidide sattumist vette, mis võib mõjutada joogiveevarude kvaliteeti või muud kiiritusrada, ja see kujutab kiirguskaitse seisukohast probleemi, nõuda teatamise nõude kohaldamist selle kiirgustegevuse suhtes. 4. Lubatud heitest või vastavalt artiklile 30 nõuete kohaldamisest vabastatud materjalidest tulenevat radioaktiivselt saastunud materjalidega seotud inimtegevust ei ohjata kui kavandatavat kiiritusolukorda ja sellest tulenevalt ei kohaldata selles suhtes teavitamise nõuet.

Artikkel 26 - Erand teavitamise nõude kohaldamisest

1. Liikmesriik võib otsustada, et teavitamise nõuet ei kohaldata põhjendatud kiirgustegevuse suhtes, mille puhul on tegemist: a) radioaktiivsete materjalidega, kui nendega seotud aktiivsuskontsentratsioonid kokku ei ületa VII lisa tabeli B 3. veerus esitatud väljaarvamisväärtusi või kõrgemat väärtust, mille pädev asutus on konkreetse rakenduse jaoks heaks kiitnud ning mis vastab VII lisas esitatud üldistele väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumidele; või b) radioaktiivsete materjalidega, kui nendega seotud aktiivsuskontsentratsioonid ei ületa VII lisa tabelis A esitatud väljaarvamisväärtust või kõrgemat väärtust, mille pädev asutus on konkreetse rakenduse jaoks heaks kiitnud ning mis vastab VII lisas esitatud üldistele väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumidele, piiramata artikli 25 lõike 4 kohaldamist; või c) kinnist kiirgusallikat sisaldava seadmega, tingimusel et: i) seadme tüüp on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud; ii) seade ei tekita tavapärastes kasutustingimustes 0,1 meetri ulatuses seadme ligipääsetavast pinnast suuremat doosikiirust kui ning iii) pädev asutus on kindlaks määranud ringlussevõtu või lõppladustamise tingimused; või d) elektriseadmega, tingimusel et: i) see on elektronkiiretoru, mis on mõeldud visuaalsete kujutiste kuvamiseks, või muu elektriseade, mis töötab 30 kilovolti (kV) mitte ületava potentsiaalide vahega, või selle tüüp on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud; ning ii) see ei tekita tavapärastes kasutustingimustes 0,1 meetri ulatuses seadme ligipääsetavast pinnast suuremat doosikiirust kui . 2. Liikmesriik võib konkreetsete kiirgustegevuse tüüpide suhtes teha erandi teavitamise nõude kohaldamisest, tingimusel et täidetud on VII lisa punktis 3 sätestatud üldised väljaarvamiskriteeriumid, lähtudes hindamisest, mis näitab, et erandi tegemine on parim lahendus.

Artikkel 27 - Registreerimine või litsentsimine

1. Liikmesriik nõuab järgmise kiirgustegevuse registreerimist või litsentsimist: a) meditsiinikiirituse või muu kui meditsiinilise kuvamise jaoks kasutatava kiirgusgeneraatori, kiirendi või kiirgusallika käitamine; b) kiirgusgeneraatori, kiirendi, välja arvatud elektronimikroskoop, või kiirgusallika käitamine eesmärgil, mis ei ole punktis a loetletud. 2. Liikmesriik võib nõuda registreerimist või litsentsimist muud tüüpi kiirgustegevuse puhul. 3. Regulatiivne otsus kohaldada teatavate kiirgustegevuse tüüpide suhtes kas registreerimise või litsentsimise nõuet võib põhineda regulatiivsetel kogemustel, võttes arvesse eeldatavate või potentsiaalsete dooside suurust ja samuti kiirgustegevuse keerukust.

Artikkel 28 - Litsentsimine

Liikmesriik nõuab järgmise kiirgustegevuse litsentsimist: a) radioaktiivse aine sihipärane manustamine inimestele ja, kuivõrd see on seotud inimeste kiirguskaitsega, loomadele meditsiinilise või veterinaarse läbivaatamise, ravi või uuringu korral; b) tuumakäitise kasutamine ja dekomisjoneerimine ning uraani kaevandamine ja uraanikaevanduse sulgemine; c) radioaktiivse aine sihipärane lisamine tarbekaubale või muule tootele, sealhulgas meditsiinitootele tootmise või valmistamise käigus ning sellise toote import; d) mis tahes kiirgustegevus seoses kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga; e) radioaktiivsete jäätmete pikaajalise ladustamise või lõppladustamise rajatise (sealhulgas sel eesmärgil jäätmeid haldava rajatise) käitamine, dekomisjoneerimine ja sulgemine; f) kiirgustegevus, mille tulemusel kandub õhku paiskuva või vedela heite kaudu keskkonda suur radioaktiivse materjali kogus.

Artikkel 29 - Loamenetlus

1. Loa väljastamiseks nõuab liikmesriik kiirguskaitse seisukohalt olulise teabe esitamist, mis vastab kiirgustegevuse laadile ja sellega seotud radioloogilistele ohtudele. 2. Litsentsimise korral ja otsustamisel, milline teave tuleb vastavalt lõikele 1 esitada, võtab liikmesriik arvesse IX lisas esitatud soovituslikku loendit. 3. Litsents hõlmab vajaduse korral eritingimusi ja viiteid siseriiklike õigusaktide kohastele nõuetele, et tagada litsentsi elementide õiguslik jõustatavus, ning sellega kehtestatakse asjakohased tegevuspiirangud ja -tingimused. Siseriiklikes õigusaktides või eritingimustes nõutakse vajaduse korral ka optimeerituse põhimõtte ametlikku ja dokumenteeritud rakendamist. 4. Vajaduse korral hõlmavad siseriiklikud õigusaktid või litsents radioaktiivse heite ärajuhtimise tingimusi, mis on kooskõlas VIII peatükis esitatud nõuetega radioaktiivse heite keskkonda juhtimise loa kohta.

Artikkel 30 - Regulatiivsest kontrollist vabastamine

1. Liikmesriik tagab, et lubatud kiirgustegevuse tulemusel tekkiva radioaktiivse materjali lõppladustamiseks, ringlussevõtuks või taaskasutamiseks on vaja luba. 2. Lõppladustamisele, ringlussevõttu või taaskasutusse määratud materjal võidakse vabastada regulatiivsest kontrollist, kui aktiivsuskontsentratsioonid: a) ei ületa tahke materjali puhul VII lisa tabelis A sätestatud vabastamistasemeid või b) vastavad erivabastustasemetele ning nendega seoses konkreetsetele materjalidele või konkreetse kiirgustegevuse tulemusel saadud materjalidele esitatavatele nõuetele; sellised erivabastustasemed määratakse kindlaks siseriiklikes õigusaktides või riigi pädeva asutuse poolt, järgides VII lisa esitatud üldisi väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriume ja võttes arvesse ühenduse tehnilisi suuniseid. 3. Liikmesriik tagab, et lubatud kiirgustegevuste käigus (kus looduslikke radionukliide töödeldakse nende radioaktiivsuse, lõhustuvuse või fertiilsuse omaduste tõttu) tekkivate looduslikke radionukliide sisaldavate materjalide vabastamistasemed vastavad tehislike radionukliidide vabastamiseks kasutatavatele doosikriteeriumidele. 4. Liikmesriik ei luba radioaktiivsete materjalide sihipärast lahjendamist materjalide regulatiivsest kontrollist vabastamise eesmärgil. See keeld ei kehti tavatöö käigus materjalide segamise suhtes, mille puhul radioaktiivsust ei arvestata. Erilistel asjaoludel võib pädev asutus anda loa radioaktiivse materjali segamiseks mitteradioaktiivse ainega taaskasutuse või ringlussevõtu eesmärgil.

Artikkel 31 - Vastutus

1. Liikmesriik tagab, et ettevõtja vastutab kiirgustöötajate kiirguskaitsekorra hindamise ja rakendamise eest. 2. Välistöötajate puhul on ettevõtja ja välistöötajate tööandja vastutus sätestatud artiklis 51. 3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, hoolitseb liikmesriik selle eest, et ettevõtjale, tööandjale või mis tahes muule organisatsioonile seatakse selge vastutus töötajate kaitse eest mis tahes kiirgusolukorras, seda eeskätt järgmiste töötajate kaitsmiseks: a) avariitöötajad; b) töötajad, kes tegelevad saastunud pinnase, ehitiste ja muude rajatiste saastusest puhastamisega; c) töötajad, kes saavad töökohal radoonikiiritust, artikli 54 lõikes 3 täpsustatud olukorras. See kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjate ja vabatahtlike töötajate kaitse suhtes. 4. Liikmesriik tagab, et tööandjatel on juurdepääs teabele oma töötajate potentsiaalkiirituse kohta teise tööandja või ettevõtja vastutusel.

Artikkel 32 - Kiirgustöötajate kaitse

Liikmesriik tagab, et kiirgustöötajate kaitse aluseks on vastavalt käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele: a) kiirgustöötajate kiirgusohu laadi ja ulatuse eelhindamine; b) kiirguskaitse optimeerimine kõigi töötingimuste puhul, sealhulgas kutsekiirituse puhul, mis tuleneb meditsiinikiiritust hõlmavast kiirgustegevusest; c) kiiritust saavate töötajate klassifitseerimine erinevatesse kategooriatesse; d) kontrollimeetmed ja seire seoses eri piirkondade ja töötingimustega, sealhulgas vajaduse korral individuaalne seire; e) tervisekontroll; f) haridus ja koolitus.

Artikkel 33 - Praktikantide ja üliõpilaste kaitse

1. Liikmesriik tagab, et artikli 11 lõikes 1 nimetatud üle 18aastaste praktikantide ja üliõpilaste puhul kehtivad kiiritustingimused ja kaitsemeetmed vastavad A- või B-kategooria töötajate puhul kehtivatele tingimustele. 2. Liikmesriik tagab, et artikli 11 lõikes 2 nimetatud 16–18aastaste praktikantide ja üliõpilaste puhul kehtivad kiiritustingimused ja kaitsemeetmed vastavad B-kategooria töötajate puhul kehtivatele tingimustele.

Artikkel 34 - Konsulteerimine kiirguskaitse eksperdiga

Liikmesriik nõuab ettevõtjatelt, et nad küsiksid nõu kiirguskaitse eksperdilt artiklis 82 kirjeldatud pädevusvaldkondades allpool toodud küsimustes, mis on kiirgustegevuse suhtes asjakohased: a) kaitse- ja mõõteseadmete läbivaatamine ja katsetamine; b) käitise kavandite eelnev kriitiline läbivaatamine kiirguskaitse seisukohast; c) uue või kohandatud kiirgusallika kasutuselevõtu heakskiitmine kiirguskaitse seisukohast; d) kaitseseadmete ja -meetodite tõhususe korrapärane kontrollimine; e) mõõtevahendite korrapärane kalibreerimine ning nende kasutuskõlblikkuse ja nõuetekohase kasutamise korrapärane kontrollimine.

Artikkel 35 - Töökohtadel kehtiv kord

1. Liikmesriik tagab, et kiirguskaitsekord kehtestatakse kõigis tööruumides, kus töötajad võivad saada kiiritust, mille aastane efektiivdoos ületab 1 millisiiverti või aastane silmaläätse ekvivalentdoos on suurem kui 15 millisiivertit või aastane naha ja jäsemete ekvivalentdoos on suurem kui 50 millisiivertit. Sellise korra kehtestamisel tuleb arvestada käitise ja kiirgusallika laadi ning ohtude ulatust ja laadi. 2. Artikli 543 lõikes 3 sätestatud töökohtade puhul ning olukorras, kus töötajad võivad saada kiiritust, mille aastane efektiivdoos ületab 6 millisiivertit või liikmesriigi poolt kindlaks määratud vastava ajaintegraalse radoonikiirituse väärtuse, ohjatakse neid kui kavandatud kiiritusolukorda ning liikmesriik määrab kindlaks, milliste käesolevas peatükis sätestatud nõuete kohaldamine on asjakohane. Artikli 54 lõikes 3 sätestatud töökohtade puhul ning olukorras, kus töötajate aastane efektiivdoos on 6 millisiivertit või väiksem või kiiritus on väiksem kui vastav ajaintegraalne radoonikiirituse väärtus, nõuab pädev asutus kiirituse jälgimist. 3. Õhusõidukit käitava ettevõtja suhtes, kelle lennumeeskonna liikme kosmilisest kiirgusest tulenev efektiivdoos võib ületada 6 millisiivertit aastas, kohaldatakse käesoleva peatüki asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse selle kiiritusolukorra eripära. Liikmesriik tagab, et kui lennumeeskonna liikme saadava kiirituse efektiivdoos võib olla rohkem kui 1 millisiivert aastas, nõuab pädev asutus ettevõtjalt asjakohaste meetmete võtmist, eeskätt järgmist: a) hinnata asjaomase lennumeeskonna saadavat kiiritust; b) võtta hinnangulist kiiritust arvesse töögraafiku koostamisel, püüda vähendada selliste lennumeeskonna liikmete doose, kelle saadav kiiritus on kõige ulatuslikum; c) teavitada asjaomaseid töötajaid tööga seotud terviseriskidest ja individuaalsetest doosidest; d) kohaldada rasedate lennumeeskonna liikmete suhtes artikli 10 lõiget 1.

Artikkel 36 - Töökohtade klassifitseerimine

1. Liikmesriik tagab, et töökohtadel kehtiv kord hõlmab töökohtade klassifitseerimist eri aladeks, kui see on asjakohane, võttes aluseks hinnangulised oodatavad aastased doosid ning potentsiaalkiirituse tõenäosuse ja ulatuse. 2. Eristatakse kontrollialasid ja jälgimisalasid. Liikmesriik tagab, et pädev asutus annab igal konkreetsel juhul juhised kontrollialade ja jälgimisalade klassifitseerimise kohta. 3. Liikmesriik tagab, et ettevõtja jälgib kontrollialadel ja jälgimisaladel valitsevaid töötingimusi.

Artikkel 37 - Kontrollialad

1. Liikmesriik tagab, et kontrolliala suhtes kehtivad järgmised miinimumnõuded. a) Kontrolliala piiritletakse ja sinna lubatakse siseneda üksnes asjakohased juhised saanud isikutel ning seda kontrollitakse ettevõtja poolt kehtestatud kirjalikult läbiviidava menetluse alusel. Radioaktiivse saastuse märkimisväärse levikuohu korral järgitakse erikorda, millega muu hulgas reguleeritakse isikute ja kaupade sisenemist ja väljumist ning saastuse seiret kontrollialal ja vajaduse korral sellega piirneval alal. b) Töökoha kiirgusjärelevalve toimub artikli sätete 37 kohaselt, võttes arvesse kontrollialal valitseva kiirgusohu laadi ja ulatust. c) Paigaldatakse märgistus, mis näitab piirkonna tüüpi, kiirgusallika laadi ja sellega seotud ohte. d) Kehtestatakse kiirgusallika ja tööülesannetega seotud kiirgusohule vastavad tööjuhised. e) Töötaja saab spetsiaalset koolitust töökoha omaduste ja vastavate tegevuste kohta. f) Töötajale antakse asjakohased isikukaitsevahendid. 2. Liikmesriik tagab, et ettevõtja vastutab nende nõuete täitmise eest, võttes arvesse kiirguskaitse eksperdilt saadud nõuandeid.

Artikkel 38 - Jälgimisalad

1. Liikmesriik tagab, et jälgimisala suhtes kehtivad järgmised nõuded: a) töökoha kiirgusjärelevalve toimub artikli 39 sätete kohaselt, võttes arvesse jälgimisalal valitseva kiirgusohu laadi ja ulatust; b) vajaduse korral paigaldatakse märgistus, mis näitab ala tüüpi, kiirgusallika laadi ja sellega seotud ohte; c) vajaduse korral kehtestatakse kiirgusallika ja tööülesannetega seotud kiirgusohule vastavad tööjuhised. 2. Liikmesriik tagab, et ettevõtja vastutab nende nõuete täitmise eest, võttes arvesse kiirguskaitse eksperdilt saadud nõuandeid.

Artikkel 39 - Töökoha kiirgusjärelevalve

1. Liikmesriik tagab, et artikli 37 lõike 1 punktis b ja artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud kiirgusjärelevalve hõlmab vajaduse korral järgmist: a) välise doosikiiruse mõõtmine koos andmetega kõnealuse kiirguse laadi ja kvaliteedi kohta; b) saastavate radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine õhus ja nende pindtiheduse mõõtmine koos andmetega nende laadi ning füüsikalise ja keemilise oleku kohta. 2. Mõõtmistulemused registreeritakse ja neid kasutatakse vajaduse korral individuaalse doosi hindamisel vastavalt artiklile 41.

Artikkel 40 - Kiirgustöötajate klassifitseerimine

1. Liikmesriik tagab, et seire ja järelevalve puhul eristatakse kiiritust saavate töötajate kahte kategooriat: a) A-kategooria: kiirgustöötajad, kelle aastane efektiivdoos ületab 6 millisiivertit või kelle silmaläätse aastane ekvivalentdoos ületab 15 millisiivertit või naha ja jäsemete aastane ekvivalentdoos ületab 150 millisiivertit; b) B-kategooria: kiirgustöötajad, kes ei kuulu A-kategooria töötajate hulka. 2. Liikmesriik nõuab, et ettevõtja või välistöötaja korral tööandja teeks iga töötaja kategooriasse määramise kohta otsuse enne töötaja sellisele tööle asumist, millega võib kaasneda kiiritus, ning vaataks regulaarselt töötingimuste ja tervisekontrolli alusel selle kategooriasse kuulumise läbi. Selle eristamise puhul võetakse samuti arvesse potentsiaalset kiiritust.

Artikkel 41 - Individuaalne seire

1. Liikmesriik tagab, et A-kategooria töötajate süstemaatiline seire toimub dosimeetriateenistuse tehtavate individuaalsete mõõtmiste alusel. Kui A-kategooria töötajate sisekiiritus või silmaläätse või jäsemete kiiritus on märkimisväärne, võetakse kasutusele vajalik seiresüsteem. 2. Liikmesriik tagab, et B-kategooria töötajate seire on piisav vähemalt tõendamiseks, et selliste töötajate klassifitseerimine B-kategooriasse on nõuetekohane. Liikmesriik võib vajaduse korral nõuda B- kategooria töötajatele individuaalset seiret ja dosimeetriateenistuse tehtavaid individuaalseid mõõtmisi. 3. Kui individuaalseid mõõtmisi ei saa teha või need ei ole piisavad, põhineb individuaalne seire hinnangul, mis saadakse kas muude kiirgustöötajate individuaalsete mõõtmiste või artiklis 37 sätestatud töökoha järelevalve tulemuste põhjal, või pädeva asutuse poolt heaks kiidetud arvutusmeetodite põhjal.

Artikkel 42 - Õnnetusjuhtumikiirituse dooside hindamine

Liikmesriik tagab, et õnnetusjuhtumikiirituse korral nõutakse ettevõtjalt asjaomaste dooside ja nende organismis jaotumise hindamist.

Artikkel 43 - Tulemuste registreerimine ja nendest teatamine

1. Liikmesriik tagab, et iga A-kategooria töötaja kohta ning juhul kui liikmesriik seda nõuab, siis iga B-kategooria töötaja kohta seatakse sisse andmekogu, mis sisaldab individuaalse seire tulemusi. 2. Lõike 1 kohaldamiseks säilitatakse kiirgustöötaja kohta järgmist teavet: a) artiklite 41, 42, 51, 52 ja 53 kohased mõõdetud või vajaduse korral hinnangulised kiirituse individuaaldooside andmed, kui liikmesriik on artikli 35 lõike 2 või artikli 54 lõike 3 kohaselt teinud vastava otsuse; b) artiklites 42, 52 ja 53 osutatud kiirituse puhul aruanded asjaolude ja võetud meetmete kohta; c) vajaduse korral tööruumide seire tulemused, mida on kasutatud individuaaldooside hindamisel. 3. Lõikes 1 osutatud andmeid säilitatakse ioniseeriva kiirgusega töötaja töötamisaja vältel ning pärast seda niikaua, kuni kõnealune isik on või oleks saanud 75-aastaseks, kuid mitte vähem kui 30 aasta jooksul pärast kiiritusega seotud töö lõppu. 4. Artiklites 42, 52 ja 53 osutatud kiiritus, kui liikmesriik on artikli 35 lõike 2 ja artikli 54 lõike 3 kohaselt teinud vastava otsuse, registreeritakse lõikes 1 nimetatud doosi andmekogus eraldi. 5. Lõikes 1 osutatud doosi andmekogu sisestatakse liikmesriigi poolt vastavalt X lisa sätetele loodud individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi.

Artikkel 44 - Juurdepääs individuaalse seire tulemustele

1. Liikmesriik nõuab, et artiklites 41, 42, 52 ja 53 sätestatud individuaalse seire tulemused, kui liikmesriik on artikli 35 lõike 2 või artikli 54 lõike 3 kohaselt teinud vastava otsuse: a) tehakse kättesaadavaks pädevale asutusele, ettevõtjale ja välistöötajate tööandjale; b) tehakse kättesaadavaks asjaomasele töötajale kooskõlas lõikega 2; c) esitatakse töötervishoiuteenistustele, et hinnata tulemuste mõju inimeste tervisele kooskõlas artikli 45 lõikega 2; d) sisestatakse individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi, mille liikmesriik loob vastavalt X lisa sätetele. 2. Liikmesriik nõuab, et ettevõtja või välistöötajate puhul tööandja annaks töötajale vastava taotluse esitamise korral juurdepääsu oma individuaalse seire tulemustele, sealhulgas mõõtmistulemustele, mida tulemuste hindamisel võidi kasutada, või oma dooside hindamise tulemustele, kui hindamise aluseks oli järelevalve töökohas. 3. Liikmesriik määrab kindlaks individuaalse seire tulemuste edastamise korra. 4. Individuaalse kiirgusseire andmesüsteem hõlmab vähemalt X lisa A jaos loetletud andmeid. 5. Õnnetusjuhtumi tulemusel saadud kiirituse puhul nõuab liikmesriik ettevõtjalt individuaalse seire ja doosi hindamise tulemuste viivitamatut edastamist asjaomasele isikule ja pädevale asutusele. 6. Liikmesriik tagab vajaliku korra kehtestamise töötaja varasemaid doose käsitleva olulise teabe korrakohaseks vahetamiseks ettevõtja, tööandja (välistöötaja puhul), pädeva asutuse, töötervishoiuteenistuste, kiirguskaitse ekspertide või dosimeetriateenistuste vahel, et enne töölevõtmist või A-kategooria töötajaks klassifitseerimist oleks võimalik viia läbi artiklis 44 sätestatud tervisekontroll ning kontrollida edaspidi töötaja saadavat kiiritust.

Artikkel 45 - Kiirgustöötaja tervisekontroll

1. Liikmesriik tagab, et kiirgustöötaja tervisekontrolli põhimõtted rajanevad töötervishoiu üldpõhimõtetel. 2. A-kategooria töötaja tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuteenistus. Tervisekontroll peab võimaldama kindlaks teha kontrollitava töötaja tervisliku seisundi, mille põhjal saab otsustada, kas ta suudab täita temale määratud ülesandeid. Selleks peab töötervishoiuteenistusel olema juurdepääs kogu nõutavale asjakohasele teabele, muu hulgas teabele tööruumide keskkonnatingimuste kohta. 3. Tervisekontroll hõlmab järgmist: a) töölevõtmisele või A-kategooria töötajaks klassifitseerimisele eelneva põhjaliku arstliku läbivaatuse eesmärk on teha kindlaks töötaja sobivus A-kategooria töötaja ametikohale; b) korrapärane tervisekontroll vähemalt kord aastas kontrollitakse eesmärgiga hinnata, kas A-kategooria töötaja suudab jätkuvalt täita talle määratud ülesandeid. Selliseid kontrolle võib teha nii sageli, kui töötervishoiuteenistus peab vajalikuks, ning nende laad sõltub töö liigist ja konkreetse töötaja tervislikust seisundist. 4. Töötervishoiuteenistus võib teatada vajadusest jätkata tervisekontrolli ka pärast töötamise lõppu niikaua, kui see on asjaomase isiku tervise kaitseks tema arvates vajalik.

Artikkel 46 - Meditsiiniline klassifikatsioon

Liikmesriik tagab, et A-kategooria töötaja tööalase sobivuse kohta nähakse ette järgmine meditsiiniline klassifikatsioon: a) sobib; b) sobib teatavatel tingimustel; c) ei sobi.

Artikkel 47 - Mittesobiva töötaja töölevõtmise või klassifitseerimise keeld

Liikmesriik tagab, et kui tervisekontrolli tulemus näitab, et töötaja ei sobi konkreetsele ametikohale, ei tohi teda hetkekski A-kategooria töötajaks klassifitseerida ega ühelegi selle kategooria ametikohale tööle võtta.

Artikkel 48 - Tervisekontrolli kaardid

1. Liikmesriik tagab, et iga A-kategooria töötaja kohta seatakse sisse tervisekontrolli kaart, mida täidetakse niikaua, kuni töötaja kuulub sellesse kategooriasse. Pärast seda säilitatakse kaarti niikaua, kuni kõnealune isik on või oleks saanud 75-aastaseks, kuid mitte vähem kui 30 aasta jooksul pärast ioniseeriva kiirgusega seotud töö lõppu. 2. Tervisekontrolli kaart sisaldab teavet töö laadi, enne töölevõtmist või A-kategooria töötajaks klassifitseerimist tehtud põhjaliku arstliku läbivaatuse tulemuste ja korrapärase tervisekontrolli kohta ning artikliga 43 nõutavaid doosiandmeid.

Artikkel 49 - Erakorraline tervisekontroll

1. Liikmesriik tagab, et lisaks artiklis 45 sätestatud kiirgustöötaja tervisekontrollile nähakse kiirgustöötaja jaoks ette täiendavad tervisekaitsemeetmed, mida töötervishoiuteenistus peab vajalikuks, näiteks lisauuringud, dekontamineerimismeetmed, kiireloomulised ravimeetmed või muud töötervishoiuteenistuse kindlaksmääratud meetmed. 2. Erakorraline tervisekontroll tuleb teha alati, kui on ületatud mõnda artiklis 9 sätestatud doosi piirmäära. 3. Edasised kiirituse tingimused lepitakse kokku töötervishoiuteenistusega.

Artikkel 50 - Kaebuste esitamine

Liikmesriik sätestab artiklite 46, 47 ja 49 alusel tehtud järelduste ja otsuste edasikaebamise korra.

Artikkel 51 - Välistöötajate kaitsmine

1. Liikmesriik tagab, et individuaalse kiirgusseire süsteem pakub välistöötajale samasugust kaitset nagu ettevõtja poolt alaliselt tööle võetud kiirgustöötajale. 2. Liikmesriik tagab, et ettevõtja vastutab kas otse või välistöötaja tööandjaga sõlmitud lepingu kaudu välistöötaja kiirguskaitse praktiliste meetmete eest, mis on otseselt seotud töötaja ettevõtjas tehtava tegevuse olemusega. 3. Eelkõige tagab liikmesriik, et ettevõtja teeb vähemalt järgmist: a) kontrollib kontrollialale siseneva A-kategooria töötaja puhul, kas asjaomane välistöötaja on tunnistatud tervise poolest sobivaks täitma talle määratud tööülesandeid; b) kontrollib, kas välistöötaja klassifikatsioon on asjakohane dooside suhtes, mida võidakse ettevõtja juures saada; c) tagab, et kontrollialale sisenemiseks on välistöötaja lisaks kiirguskaitsealasele baasväljaõppele saanud erijuhised ja -koolituse töökoha ja täidetavate tööülesannete iseärasuste kohta kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktidega c ja d; d) tagab, et jälgimisalale sisenemiseks on välistöötaja saanud kiirgusallika ja tööülesannetega seotud kiirgusohule vastavad tööjuhised, nagu on nõutud artikli 38 lõike 1 punktis c; e) tagab, et välistöötajale väljastatakse vajalikud isikukaitsevahendid; f) tagab, et välistöötaja saab oma tööülesannete laadile vastava individuaalse kiirgusseire ja mis tahes vajaliku dosimeetrilise operatiivseire; g) tagab vastavuse III peatükis määratletud kaitsesüsteemile; h) tagab või võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kontrollialale sisenemise korral salvestatakse pärast iga tööülesande täitmist iga A-kategooria välistöötaja kiirituse seirel saadud kiirgusandmed X lisa B jao punkti 2 kohaselt. 4. Liikmesriik tagab, et välistöötajaid palkav ettevõtja tagab kas otse või ettevõtjaga sõlmitud lepingu kaudu oma töötaja kiirguskaitse vastavalt käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele; eelkõige ta: a) tagab vastavuse III peatükis määratletud kaitsesüsteemiga; b) tagab artikli 15 lõike 1 punktides a, b ja e ning artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe ja koolituse pakkumise kiirguskaitse valdkonnas; c) tagab, et tema töötaja suhtes viiakse artiklites 39 ja 41–49 sätestatud tingimuste kohaselt läbi kiirituse sobiv hindamine ja A-kategooria töötajate puhul tervisekontroll; d) tagab iga oma A-kategooria töötaja X lisa B jao punktile 1 vastavate individuaalsel kiirgusseirel saadud kiirgusandmete ajakohastamise individuaalse kiirgusseire andmesüsteemis, millele on osutatud artikli 44 lõike 1 punktis d. 5. Liikmesriik tagab, et iga välistöötaja aitab niipalju kui võimalik kaasa talle lõikes 1 osutatud kiirgusseiresüsteemi poolt pakutava kaitse tagamisele, ilma et see piiraks ettevõtja või tööandja kohustusi.

Artikkel 52 - Kiiritus eriloa alusel

1. Liikmesriik võib otsustada, et erandlike asjaolude korral, välja arvatud kiirgusavariid, võib pädev asutus iga üksikjuhtumit eraldi hinnates ning juhul, kui see on konkreetse tegevuse jaoks vajalik, lubada teatavate kindlaks määratud töötajate kutsekiiritust, mis ületab artiklis 9 sätestatud doosi piirmäärasid, kui kutsekiiritust saadakse piiratud aja jooksul kindlas tööpiirkonnas ja kiiritus ei ületa pädeva asutuse poolt konkreetsel juhul ettenähtud piirväärtust. Arvesse võetakse järgmisi tingimusi: a) selline kiiritus on lubatud ainult artiklis 40 määratletud A-kategooria töötajate või kosmoselaeva meeskonna puhul; b) selline kiiritus ei ole lubatud praktikantide, üliõpilaste ja rasedate töötajate puhul ning rinnaga toitvate töötajate puhul, kui esineb sissevõtu või keha saastumise oht; c) ettevõtja peab sellist kiiritust eelnevalt põhjendama ning selle töötajate, nende esindajate, töötervishoiuteenistuse ja kiirguskaitse eksperdiga põhjalikult läbi arutama; d) asjaomastele töötajatele antakse eelnevalt teavet tegevusega kaasnevate ohtude ja selle käigus võetavate ettevaatusabinõude kohta; e) töötajad on andnud oma nõusoleku; f) kõik sellise kiiritusega seotud doosid märgitakse eraldi artiklis 48 osutatud tervisekontrolli kaardile ja artiklis 43 osutatud isiklikku toimikusse. 2. Doosi piirmäärade ületamine eriloa alusel toimuva kiirituse käigus ei pruugi olla piisav põhjus, et tööandja võiks töötaja tema eelneva nõusolekuta tavapäraste tööülesannete täitmiselt kõrvaldada või teisele tööle üle viia. 3. Liikmesriik tagab, et kosmoselaeva meeskonna doosi piirmäärasid ületavat kiiritust ohjatakse kui kiiritust eriloa alusel.

Artikkel 53 - Avariikutsekiiritus

1. Liikmesriik tagab, et avariikutsekiiritus peab võimaluse korral jääma artiklis 9 sätestatud doosi piirmäärade väärtustest allapoole. 2. Olukorras, kus nimetatud eesmärgi saavutamine ei ole asjakohane, kehtivad järgimised tingimused a) avariikutsekiirituse efektiivdoosi viitetasemed määratakse üldiselt väiksemad kui 100 millisiivertit; b) eriolukorras, kus on vaja päästa elusid, ära hoida tõsiseid kiirgusest põhjustatud tervisemõjusid või takistada katastroofilise olukorra väljakujunemist, võidakse määrata avariitöötajate väliskiirituse efektiivdoosi viitetase suurem kui 100 millisiivertit, kuid mitte suurem kui 500 millisiivertit. 3. Liikmesriik tagab, et avariitöötajaid, kelle puhul esineb võimalus, et nad teevad toiminguid, mille käigus nad võivad saada üle 100 millisiiverti suuruse efektiivdoosi, on eelnevalt selgelt ja põhjalikult teavitatud nende tööga kaasnevast terviseriskist ja olemasolevatest kaitsemeetmetest, ja et nad teevad neid toiminguid vabatahtlikult. 4. Avariikutsekiirituse olukorras nõuab liikmesriik avariitöötajate kiirgusseiret. Individuaalne seire või individuaalsete dooside hindamine viiakse läbi vastavalt asjaoludele. 5. Avariikutsekiirituse olukorras nõuab liikmesriik olukorrale vastava avariitöötajate erakorralise tervisekontrolli tegemist, nagu on sätestatud artiklis 49.

Artikkel 54 - Radoon töökohtade õhus

1. Liikmesriik kehtestab töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme. Õhu keskmise aastase aktiivsuskontsentratsiooni viitetase ei tohi olla suurem kui 300 Bq m–3, välja arvatud juhul, kui see on riigis valitsevatest oludest tulenevalt õigustatav. 2. Liikmesriik nõuab õhu radoonisisalduse mõõtmist: a) kooskõlas artikli 103 lõikega 3 kindlaks määratud aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel, võttes arvesse riiklikus tegevuskavas sisalduvaid parameetreid, nagu on sätestatud XVIII lisa punktis 2, ning samuti b) teatavat tüüpi töökohtadel, mis on riiklikus tegevuskavas kindlaks määratud, võttes arvesse XVIII lisa punkti 3. 3. Kui vaatamata III peatükis sätestatud optimeerituse põhimõtte kohaselt võetud meetmetele ületab töökoha mõne piirkonna radoonisisaldus (aasta keskmisena) jätkuvalt riikliku viitetaseme, nõuab liikmesriik sellest olukorrast teavitamist vastavalt artikli 25 lõikele 2 ja artikli 35 lõikele 2.

Artikkel 55 - Põhjendatus

1. Meditsiinikiiritus peab kokkuvõttes andma piisava kasu, mille puhul diagnostiline või raviga seotud võimalik kogukasu, sealhulgas otsene kasu üksikisiku tervisele ning ühiskondlik kasu kaalub üles kiiritusega seotud võimaliku isikukahjustuse, võttes arvesse selliste muude olemasolevate võtete tõhusust, kasu ja ohte, mille eesmärk on sama, kuid millega ei kaasne või kaasneb vähem kiiritamist ioniseeriva kiirgusega. 2. Liikmesriik tagab lõikes 1 kindlaks määratud põhimõtte kohaldamise ja eeskätt järgmise: a) enne üldist heakskiitmist põhjendatakse iga uut tüüpi kiirgustegevus, millega kaasneb meditsiinikiirituse saamine; b) üksikisiku meditsiinikiiritust põhjendatakse eelnevalt iga kord, võttes arvesse kiirituse konkreetseid eesmärke ja asjaomase üksikisiku omadusi; c) kui teatav meditsiinikiiritusega seotud kiirgustegevuse tüüp ei ole üldiselt põhjendatud, võib üksikisiku seda tüüpi kiiritamine olla vajaduse korral põhjendatud eriolukorras, mida hinnatakse igal üksikjuhul eraldi ja see dokumenteeritakse; d) saatja ja meditsiinipraktik, nagu liikmesriigid on ette näinud, püüavad võimaluse korral hankida kavandatava kiirituse seisukohast olulisi varasemaid diagnostilisi või tervisekontrolli kaardil olevad andmeid ja neid arvesse võtta, et vältida asjatut kiiritust; e) meditsiinilistest või biomeditsiinilistest uuringutest tingitud meditsiinikiiritust uurivad siseriiklikus korras asutatav eetikakomitee ja/või pädev asutus; f) tervise sõeluuringu programmi osana läbi viidava meditsiinikiirituse toimingute spetsiifilise põhjenduse koostab pädev asutus koos asjakohaste meditsiiniteaduse ühingutega või asjaomaste organitega; g) hooldajate ja abistajate saadavast kiiritusest tuleneb piisav puhaskasu, võttes arvesse otsest kasu patsiendi tervisele, võimalikku kasu hooldajale/abistajale ja kahjustust, mille kiiritus võib tekitada; h) iga haigustunnusteta isiku suhtes rakendatud meditsiinikiirituse toiming, mida kasutatakse haiguse varaseks avastamiseks, on osa tervise sõeluuringu programmist või vajab dokumenteeritud põhjendust, mille meditsiinipraktik annab patsiendile saatjaga konsulteerides ja asjakohaste meditsiiniteaduse ühingute ja pädeva asutuse juhiseid järgides. Eritähelepanu pööratakse meditsiinikiiritust saava isiku teavitamisele, mida käsitlevad nõuded on sätestatud artikli 57 lõike 1 punktis d.

Artikkel 56 - Optimeeritus

1. Liikmesriik tagab, et iga doos, mis tuleneb meditsiinikiiritusest radiodiagnostilistel ja menetlusradioloogilistel eesmärkidel ning kavandamis-, suunamis- ja verifitseerimistoimingute läbiviimisel, on nii väike, kui vajaliku meditsiinilise teabe hankimisel on mõistlikult võimalik saavutada, võttes arvesse majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid. Kiiritusravi eesmärgil toimuva patsientide meditsiinikiirituse puhul planeeritakse sihtmahtude kiiritus ja verifitseeritakse seda kiiritust nõuetekohaselt iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse, et sihtmahust väljapoole jäävate mahtude ja kudede doosid peavad olema nii väikesed, kui on mõistlikult võimalik saavutada, olles kiiritusravi kavandatud eesmärgiga kooskõlas. 2. Liikmesriik tagab radiodiagnostilise uuringu ning vajaduse korral ka menetlusradioloogia toimingu puhul kasutatavate diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamise, korrapärase läbivaatamise ja kasutamise, võttes arvesse soovituslikke Euroopa diagnostilisi referentsväärtusi, kui need on olemas, ning selle jaoks juhiste olemasolu. 3. Liikmesriik tagab iga meditsiinikiiritust hõlmava meditsiinilise või biomeditsiinilise uurimistöö puhul: a) asjaomaste üksikisikute vabatahtliku osalemise; b) nende üksikisikute teavitamise kiiritamise ohtudest; c) doosipiirangu kehtestamise üksikisikutele, kelle tervisele ei ole sellisest kiiritamisest otsest kasu; d) sellise patsiendi puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema katselises meditsiinikiirituse toimingus ja kes eeldatavasti saab sellisest osalemisest diagnostika- või ravialast kasu, määrab meditsiinipraktik ja/või saatja enne isiku kiiritamist asjaomased dooside tasemed iga üksikjuhtumi puhul eraldi. 4. Liikmesriik tagab, et optimeeritus hõlmab seadmete valimist, piisava diagnostilise teabe ja ravitulemusi käsitlevate andmete järjepidevat andmist, meditsiinikiirituse teostust, kvaliteedi tagamist ning patsientide dooside hindamist või manustatud ravimite aktiivsustasemete verifitseerimist, võttes arvesse majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid. 5. Liikmesriik tagab, et: a) hooldajate ja abistajate saadava kiirituse suhtes on kehtestatud doosipiirangud, kui see on asjakohane; b) hooldajate ja abistajate saadava kiirituse kohta on koostatud asjakohased juhised. 6. Liikmesriik tagab, et patsiendi puhul, keda ravitakse või uuritakse radionukliidide abil, annab meditsiinipraktik või ettevõtja, nagu on liikmesriik kindlaks määranud, patsiendile või tema esindajale teavet ioniseeriva kiirgusega kaasnevate riskide kohta ja asjakohased juhised, et piirata patsiendiga kokkupuutuvate isikute doose sellises ulatuses, nagu see on mõistlikult võimalik. Ravitoimingute korral esitatakse need juhised kirjalikult. Need juhised antakse kätte enne haiglast, kliinikust või sarnasest asutusest lahkumist.

Artikkel 57 - Vastutus

1. Liikmesriik tagab, et: a) meditsiinikiiritus toimub meditsiinipraktiku kliinilisel vastutusel; b) optimeerimisprotsessi on kaasatud meditsiinipraktik, meditsiinifüüsika ekspert ja meditsiinikiiritust teostada võivad isikud, nagu liikmesriik on kindlaks määranud; c) üksikisiku meditsiinikiirituse põhjendamise protsessi on kaasatud saatja ning meditsiinipraktik, nagu liikmesriik on kindlaks määranud; d) meditsiinipraktik või saatja, nagu liikmesriik on kindlaks määranud, tagab, et enne kiiritamist antakse patsiendile või tema esindajale piisavalt teavet meditsiinikiirituse kiirgusdoosiga seotud kasu ja ohtude kohta, kui see on praktiliselt võimalik. Hooldajatele ja abistajatele antakse kooskõlas artikli 56 lõike 5 punktiga b samalaadne teave ja asjaomased juhised. 2. Vajaduse korral võib ettevõtja või meditsiinipraktik anda meditsiinikiirituse teostuse täielikult või osaliselt üle ühele või mitmele üksikisikule, kellel on õigus selles valdkonnas tunnustatud erialal tegutseda.

Artikkel 58 - Protseduurid

Liikmesriik tagab, et: a) igale seadmele koostatakse kõiki standardseid meditsiinikiirituse toimingute tüüpe käsitlev kirjalik juhend patsientide asjaomaste kategooriate kohta; b) teave patsiendi kiiritamise kohta moodustab osa meditsiinikiirituse toimingu aruandest; c) meditsiiniradioloogia protseduuridele suunamisejuhendid, kus on arvesse võetud kiirgusdoose, on saatjatele kättesaadavad; d) meditsiinifüüsika ekspert kaasatakse asjakohaselt meditsiinikiirituse kiirgustegevustesse, kusjuures tema kaasamise tase vastab tegevusega kaasnevale kiirgusohule. Eelkõige: i) on meditsiinifüüsika ekspert vahetult kaasatud kiiritusravi korral, välja arvatud standardsete raviotstarbeliste nukleaarmeditsiini kiirgustegevuste korral; ii) on meditsiinifüüsika ekspert kaasatud standardsete raviotstarbeliste nukleaarmeditsiini kiirgustegevuste ning radiodiagnostiliste ja menetlusradioloogiliste kiirgustegevuste korral, millega kaasnevad suured doosid, nagu on osutatud artikli 61 lõike 1 punktis c; iii) kaasatakse meditsiinifüüsika ekspert vajaduse korral muudesse punktidega a ja b hõlmamata meditsiinikiirituse kiirgustegevustesse selleks, et ta meditsiinikiirituse puhul konsulteeriks ja annaks nõu kiirguskaitse küsimustes; e) kliinilisi auditeid tehakse siseriiklike menetluste kohaselt; f) kui diagnostilisi referentsväärtusi pidevalt ületatakse, viiakse läbi asjakohane kohapealne uurimine ja võetakse viivitamata asjakohased parandusmeetmed.

Artikkel 59 - Koolitus ja tunnustamine

Liikmesriik tagab, et meditsiinipraktikute, meditsiinifüüsika ekspertide ja artikli 57 lõikes 2 osutatud üksikisikute puhul järgitakse artiklites 14, 18 ja 79 koolituse ja tunnustamise kohta kehtestatud nõudeid.

Artikkel 60 - Seadmed

1. Liikmesriik tagab, et: a) iga kasutatav meditsiiniline radioloogiaseade on range kiirguskaitsejärelevalve all; b) pädevale asutusele on kättesaadav iga meditsiinilise radioloogiakäitise ajakohastatud meditsiiniliste radioloogiaseadmete loend; c) ettevõtjad rakendavad asjakohaseid kvaliteeditagamise kavasid ja hindavad doose või verifitseerivad manustatud ravimite aktiivsustaset ning d) enne seadmete esmakordset kasutamist kliinilisel otstarbel tehakse nõuetele vastavuse kinnitamise katsed ning seejärel tehakse korrapäraselt ja pärast iga seadmete toimimist mõjutada võivat hooldustööd toimimiskatsed. 2. Liikmesriik tagab, et pädev asutus võtab meetmeid tagamaks, et ettevõtja võtab kasutatavate meditsiiniliste radioloogiaseadmete puuduste kõrvaldamiseks või puuduliku toimimise parandamiseks vajalikud meetmed. Samuti kehtestab ta seadmete kohta konkreetsed vastuvõetavuse tingimused, et oleks täpselt määratletud, millal on vaja võtta sobivaid korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas seade kasutusest kõrvaldada. 3. Liikmesriik tagab, et: a) fluoroskoopiaseadme kasutamine ilma doosikiiruse automaatse kontrolli seadme või kujutise võimenduse seadme või sellega samaväärse seadmeta on keelatud; b) väliskiiritusraviks kasutatav seade, mille kiirtekimbu nimienergia on enam kui 1 MeV, on varustatud ravi peamiste parameetrite verifitseerimise seadmega. Enne 6. veebruar 2018 paigaldatud seadmed võib sellest nõudest vabastada; c) iga menetlusradioloogias kasutatav seade on varustatud seadmega või sellel on funktsioon, mille abil meditsiinipraktik ning meditsiinikiirituse toimingute teostamisega seotud isikud saavad teavet toimingu käigus seadme tekitatud kiirguskogusest. Enne 6. veebruar 2018 paigaldatud seadmed võib sellest nõudest vabastada; d) iga menetlusradioloogias ja kompuutertomograafias kasutatav seade ning iga uus kavandamiseks, suunamiseks ja verifitseerimiseks kasutatav seade on varustatud seadmega või sellel peab olema funktsioon, mille abil meditsiinipraktik saab toimingu lõpus teavet asjaomaste parameetrite kohta patsiendi doosi hindamiseks; e) menetlusradioloogias ja kompuutertomograafias kasutatavad seadmed on võimelised edastama lõike 3 punktis d nõutud teavet läbivaatuse aruande koostamiseks. Enne 6. veebruar 2018 paigaldatud seadmed võib sellest nõudest vabastada; f) piiramata lõike 3 punktide c, d ja e kohaldamist, peavad uued ioniseerivat kiirgust eritavad meditsiinilise radiodiagnostika seadmed olema varustatud seadmega või samaväärse vahendiga, mis teavitab meditsiinipraktikut asjaomastest parameetritest patsiendi doosi hindamiseks. Vajaduse korral peab seade olema suuteline edastama seda teavet läbivaatuse aruande koostamiseks.

Artikkel 61 - Erikiirgustegevused

1. Liikmesriik tagab sobivate meditsiiniliste radioloogiaseadmete, võtete ja abiseadmete kasutamise meditsiinikiirituse puhul, kui see: a) on seotud lastega; b) on osa tervise sõeluuringust; c) põhjustab patsiendile suuri doose, mis võib esineda menetlusradioloogia, nukleaarmeditsiini, kompuutertomograafia või kiiritusravi korral. Eritähelepanu tuleks nende kiirgustegevuste puhul pöörata kvaliteedi tagamise programmidele ja doosi hindamisele või manustatud ravimite aktiivsustaseme verifitseerimisele. 2. Liikmesriik tagab, et meditsiinipraktik ning artikli 57 lõikes 2 osutatud üksikisik, kes tegeleb käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud kiiritamisega, saab nende meditsiinikiirituse toimingute koha artiklis 18 nõutava asjakohase koolituse.

Artikkel 62 - Erikaitse raseduse ja rinnaga toitmise ajal

1. Liikmesriik tagab, et vastavalt kas saatja või meditsiinipraktik uurib liikmesriigi ettenähtud viisil, kas meditsiinikiiritust saav isik on rase või toidab last rinnaga, välja arvatud juhul, kui selle saab ilmselgelt välistada või kui see ei ole radioloogilise toimingu suhtes asjakohane. 2. Kui rasedust ei saa välistada, pööratakse meditsiinikiirituse toimingust sõltuvalt ning eelkõige kõhu- ja vaagnapiirkonna puhul erilist tähelepanu põhjendatusele, eeskätt kiireloomulisusele, ja optimeeritusele, võttes arvesse nii rasedat isikut kui ka loodet. 3. Rinnaga toitva isiku puhul pööratakse nukleaarmeditsiinis meditsiinikiirituse toimingust sõltuvalt erilist tähelepanu põhjendatusele, eeskätt kiireloomulisusele, ja optimeeritusele, võttes arvesse nii rinnaga toitvat isikut kui ka last. 4. Mõjutamata lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, võtab liikmesriik meetmeid, et suurendada isikute teadlikkust sellest, kelle suhtes käesolevat artiklit kohaldatakse, kasutades näiteks selliseid meetmeid nagu avalikud teadaanded sobivates kohtades.

Artikkel 63 - Juhuslik ja mittekavandatud kiiritus

Liikmesriik tagab, et: a) meditsiinikiiritust saava üksikisiku poolt juhuslikult või mittekavandatult saadud doosi tõenäosuse ja suuruse vähendamiseks võetakse kõik mõistlikud meetmed; b) kiiritusravi korral sisaldab kvaliteeditagamise kava juhusliku ja mittekavandatud kiirituse riskiuuringut; c) ettevõtja rakendab igat liiki meditsiinikiirituse puhul sobivat selliste andmete salvestamise ja analüüsimise süsteemi, mis käsitlevad sündmusi, millega kaasneb või võib kaasneda juhuslik või mittekavandatud meditsiinikiiritus; selle süsteemi puhul arvestatakse kiirgustegevuse põhjustatavat kiirgusohtu; d) kehtestatakse saatja ja meditsiinipraktiku ning patsiendi või tema esindaja kliiniliselt märkimisväärse mittekavandatud või juhuslikust kiiritusest ja analüüsi tulemustest teavitamise kord; e) i) ettevõtja teatab pädevale asutusele võimalikult kiiresti olulise sündmuse toimumisest pädeva asutuse kindlaksmääratud korras; ii) liikmesriigi määratud aja jooksul teatatakse pädevale asutusele uurimistulemused ja selliste sündmuste vältimiseks võetavad parandusmeetmed; f) on kehtestatud mehhanismid, millega saab õigeaegselt levitada meditsiinikiiritusega seotud kiirguskaitse seisukohast asjakohast teavet, arvestades olulistest sündmustest omandatud kogemusi.

Artikkel 64 - Elanikkonna dooside hindamine

Liikmesriik tagab, et määratakse kindlaks radiodiagnostilistel ja menetlusradioloogilistel eesmärkidel saadava meditsiinikiirituse hinnanguliste individuaaldooside jaotus üksikisikute vahel, võttes vastavalt vajadusele arvesse kiiritust saavate isikute vanuselist ja soolist jaotust.

Artikkel 65 - Elanike kaitse

1. Liikmesriik tagab, et elanike kaitse tavaolukorras kiirgustegevuse eest, mille suhtes kohaldatakse litsentsimise nõuet, hõlmab vastavate rajatiste puhul järgmist: a) rajatise kavandatava asukoha uurimine ja heakskiitmine kiirguskaitse seisukohast, võttes arvesse asjaomaseid demograafilisi, meteoroloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi ja ökoloogilisi tingimusi; b) rajatise kasutuselevõtu heakskiitmine, tingimusel et on tagatud piisav kaitse kiirituse või rajatise piirest väljapoole levida võiva radioaktiivse saastuse või rajatise all olevasse pinnasesse levida võiva radioaktiivse saastuse eest; c) radioaktiivse heite ärajuhtimise kava läbivaatamine ja heakskiitmine; d) elanike rajatisse juurdepääsu kontrolli meetmed. 2. Pädev asutus kehtestab vajaduse korral osana heitelubadest ja -tingimustest radioaktiivse heite ärajuhtimise suhtes lubatud piirmäärad, mille puhul: a) võetakse arvesse kiirguskaitse optimeerimise tulemusi; b) kajastatakse sarnaste käitiste käitamise head tava. Lisaks võetakse nende heitelubade puhul vajaduse korral arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud teadussuunistel põhineva üldise sõelhindamise tulemusi, juhul kui liikmesriik on sellist hindamist nõudnud, tõendamaks, et on täidetud pikka perspektiivi arvestava inimeste tervise kaitsega seotud keskkonnakriteeriumid. 3. Kiirgustegevuste puhul, mille suhtes kohaldatakse registreerimise nõuet, tagab liikmesriik elanike kaitse tavatingimustes sobiva riikliku regulatsiooni ja suuniste kaudu.

Artikkel 66 - Elanikudooside hindamine

1. Liimesriik tagab lubatud kiirgustegevustest saadavate elanikudooside hindamise korra kehtestamise. Sellise korra ulatus vastab kiiritusohu ulatusele. 2. Liikmesriik tagab nende kiirgustegevuste kindlakstegemise, mille puhul viiakse läbi elanikudooside hindamine. Liikmesriik täpsustab need kiirgustegevused, mida tuleb hinnata realistlikult, ja need kiirgustegevused, mille puhul piisab sõelhindamisest. 3. Elanikudoosi realistlikuks hindamiseks teeb pädev asutus järgmist: a) teeb otsuse viia läbi mõistlikus ulatuses uuringuid ja võtta arvesse mõistlikus koguses andmeid, et määratleda standardisik, arvestades radioaktiivsete ainete tegelikke kiiritusradasid; b) teeb otsuse punkti a kohaselt kindlaks määratud asjaomaste parameetrite mõistliku sagedusega läbivaatamise kohta; c) tagab, et standardisiku saadavate dooside hinnangu puhul võetakse arvesse: i) väliskiiritusest tuleneva doosi hindamist, märkides vajaduse korral kõnealuse kiirguse liigi; ii) radionukliidide sissevõtu hindamist koos andmetega radionukliidide laadi ning vajaduse korral nende füüsikalise oleku ja keemilise seisundi kohta ning selliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni kindlaksmääramist toidus ja joogivees või muudes asjaomastes keskkonnaosades; iii) punktis a määratletud standardisiku võimaliku doosi hindamist; d) nõuab väliskiirituse ja saastuse mõõtmise, radionukliidide sissevõtu ning standardisiku dooside hindamise tulemuste registreerimist ning nõudmisel kättesaadavaks tegemist kõikidele sidusrühmadele.

Artikkel 67 - Radioaktiivse heite seire

1. Liikmesriik nõuab, et heiteluba vajava kiirgustegevuse eest vastutav ettevõtja seiraks nõuetekohaselt või vajaduse korral hindaks radioaktiivse gaasilise või vedela heite juhtimist keskkonda tavapärase töö käigus ja teataks tulemused pädevale asutusele. 2. Liikmesriik nõuab tuumareaktori või ümbertöötamiskäitise eest vastutavalt ettevõtjalt, et see seiraks radioaktiivset heidet ja esitaks selle kohta aruanded standardteabe alusel.

Artikkel 68 - Ettevõtja ülesanded

Liikmesriik nõuab ettevõtjalt järgmiste ülesannete täitmist: a) elanike kaitse optimaalse taseme saavutamine ja säilitamine; b) elanike saadava kiirituse ja keskkonna radioaktiivse saastuse mõõtmiseks ja hindamiseks sobivate seadmete ja menetluste kasutuselevõtmine; c) punktis b osutatud seadmete tõhususe kontroll ja hooldus ning mõõtmisseadmete regulaarse kalibreerimise tagamine; d) nõu küsimine kiirguskaitse eksperdilt punktides a, b ja c osutatud ülesannete täitmisel.

Artikkel 69 - Hädaolukordade lahendamine

1. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt, et see teataks pädevale asutusele viivitamata igast avariiolukorrast seoses tema vastutuse all oleva kiirgustegevusega ja võtaks tagajärgede leevendamiseks kõik asjakohased meetmed. 2. Liikmesriik tagab, et tema territooriumil tekkinud avariiolukorra puhul annab asjaomane ettevõtja avariiolukorrale ja selle tagajärgedele esmase ajutise hinnangu ning aitab võtta kaitsemeetmeid. 3. Liikmesriik tagab, et vajaduse korral nähakse ette kaitsemeetmed, mis on seotud järgmisega: a) kiirgusallikas, et vähendada kiirgust, sealhulgas radionukliidide eraldumist, või peatada see; b) keskkond, et vähendada radioaktiivsetest ainetest üksikisikute saadavat kiiritust asjakohaste kiiritusradade kaudu; c) üksikisikud, et vähendada nende saadavat kiiritust. 4. Liikmesriigi territooriumil või väljaspool seda tekkinud avariiolukorra korral nõuab liikmesriik järgmist: a) asjakohaste kaitsemeetmete võtmise korraldamine, arvestades tegelikku avariiolukorda ja tegutsedes vastavalt optimeeritud kaitsestrateegiale, mis on avariiolukorra lahendamise kava üks osa, kusjuures avariiolukorra lahendamise kavas sisalduvad elemendid on esitatud XI lisa B jaos; b) avariiolukorra tagajärgede ja kaitsemeetmete tõhususe hindamine ja registreerimine. 5. Liikmesriik tagab kannatanutele ravi korraldamise, kui olukord seda nõuab.

Artikkel 70 - Avariiolukorras tõenäoliselt ohustatud elanikele edastatav teave

1. Liikmesriik tagab, et avariiolukorras tõenäoliselt ohustatud elanikke teavitatakse neile kättesaadavatest tervisekaitsemeetmetest ja soovitatavast tegutsemisest avariiolukorras. 2. Antav teave peab sisaldama vähemalt XII lisa A jaos esitatud elemente. 3. Teave edastatakse lõikes 1 osutatud elanikele ilma sellekohast taotlust ootamata. 4. Liikmesriik tagab kõnealuse teabe ajakohastamise ja levitamise regulaarselt ning juhtudel, kui selles kirjeldatud korda oluliselt muudetakse. Selline teave on elanikele pidevalt kättesaadav.

Artikkel 71 - Avariiolukorras tegelikult ohustatud elanikele edastatav teave

1. Kui tekib avariiolukord, tagab liikmesriik sündmusest tegelikult ohustatud elanike kiire teavitamise avariiolukorra üksikasjadest, võetavatest meetmetest ja kui see on asjakohane, siis elanike suhtes kohaldatavatest tervisekaitsemeetmetest. 2. Esitatud teave hõlmab XII lisa B jaos loetletud punkte, mis on asjaomase avariiolukorra liigi puhul olulised.

Artikkel 72 - Keskkonnaseire kava

Liikmesriik tagab asjakohase keskkonnaseire kava kehtestamise.

Artikkel 73 - Saastatud alad

1. Liikmesriik tagab, et saastatud ala haldamise optimeeritud kaitsestrateegia sisaldab kohaldatavuse korral järgmist: a) strateegia eesmärgid, sealhulgas pikaajalised eesmärgid ja vastavad viitetasemed vastavalt artiklile 7; b) ohustatud alade piiritlemine ja ohustatud elanike tuvastamine; c) ohustatud alade ja ohustatud elanike suhtes kaitsemeetmete rakendamise vajaduse ja ulatuse hindamine; d) ohustatud aladele juurdepääsu tõkestamise või kontrollimise ning nende alade elutingimuste suhtes piirangute kehtestamise vajaduse hindamine; e) eri elanikerühmade saadava kiirituse hindamine ning hinnangu andmine vahenditele, mis on üksikisikutele kättesaadavad kiirituse piiramiseks. 2. Liikmesriik, kes on otsustanud lubada elada ja taasalustada sotsiaalset ja majandustegevust pikaks ajaks jääksaaste mõju alla jääval alal, tagab sidusrühmadega konsulteerides, et seal kehtestatakse vajaduse korral jätkuv kontroll kiirituse üle, eesmärgiga luua elutingimused, mida võiks pidada normaalseks; muu hulgas hõlmab see tegevus: a) asjakohaste viitetasemete kehtestamist; b) infrastruktuuri loomist, mis toetab ohustatud aladel jätkuvalt selliste eneseabi kaitsemeetmete võtmist nagu teavitamine, nõustamine ja seire; c) vajaduse korral tervendamismeetmeid; d) vajaduse korral piiritletud alasid.

Artikkel 74 - Radoonikiiritus siseruumides

1. Liikmesriik kehtestab siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme. Õhu keskmise aastase aktiivsuskontsentratsiooni viitetase ei tohi olla suurem kui 300 Bq m–3. 2. Artiklis 103 osutatud riikliku tegevuskava alusel edendab liikmesriik selliste elamute kindlakstegemist, mille radoonisisaldus (aasta keskmine) ületab viitetaseme, ning toetab vajaduse korral tehniliste või muude vahendite abil radoonikontsentratsiooni vähendavate meetmete võtmist sellistes elamutes. 3. Liikmesriik tagab kohalikul ja riigi tasandil teavitamise radoonikiiritusest siseruumides ja kaasnevatest terviseriskidest, radooni mõõtmise tähtsusest ning olemasolevatest tehnilistest vahenditest, mille abil on võimalik radooni püsikontsentratsiooni vähendada.

Artikkel 75 - Ehitusmaterjalidest pärinev gammakiirgus

1. Viitetase, mida kohaldatakse ehitusmaterjalidest eralduvast gammakiirgusest tuleneva siseruumide väliskiirituse suhtes lisaks välistingimustes toimuvale väliskiiritusele, on 1 millisiivert aastas. 2. Ehitusmaterjalide puhul, mille liikmesriik on tunnistanud kiirguskaitse seisukohalt probleemseks, võttes arvesse XIII lisas esitatud mittetäielikku loendit materjalide kohta seoses neist eralduva gammakiirgusega, tagab liikmesriik, et enne selliste materjalide turulelaskmist: a) määratakse VIII lisa kohaselt kindlaks radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ja b) esitatakse asjakohase taotluse korral pädevale asutusele teavet mõõtmistulemuste ning VIII lisas määratletud vastavate aktiivsuskontsentratsiooni indeksite ja muude asjakohaste tegurite kohta. 3. Lõike 2 kohaselt tuvastatud ehitusmaterjalitüübi puhul, millest saadavad doosid ületavad tõenäoliselt viitetaseme, määrab liikmesriik asjakohased meetmed, mis võivad muu hulgas olla konkreetsed ehitusnõuded või piirangud selliste materjalide kavandatavale kasutamisele.

Artikkel 76 - Pädev asutus

1. Liikmesriik määrab pädeva asutuse ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaselt. Ta tagab, et pädev asutus: a) on funktsionaalselt eraldatud mis tahes teisest asutusest või organisatsioonist, mis tegeleb käesoleva direktiivi kohase tegevuse edendamise või kasutamisega, et tagada pädeva asutuse tegelik sõltumatus ja kaitsta teda reguleerivate otsuste tegemisel põhjendamatu mõju eest. b) omab tema kohustuste täitmiseks vajalikke seaduslikke volitusi ning inim- ja finantsressursse. 2. Kui liikmesriigil on asjaomase pädevusvaldkonna jaoks rohkem kui üks pädev asutus, määrab ta ühe kontaktpunkti, mille kaudu peetakse ühendust muude liikmesriikide pädevate asutustega. Kui mõistlikkuse piires ei ole võimalik loetleda kõiki erinevate pädevusvaldkondade kontaktpunkte, võib liikmesriik määrata üheainsa kontaktpunkti. 3. Liikmesriik edastab komisjonile kontaktpunktide nime ja aadressi ning vajaliku teabe nende pädevusvaldkondade kohta, et võimaldada vajaduse korral kiiret teabevahetust nende asutustega. 4. Liikmesriik teatab komisjonile kõigist muudatustest, mis on tehtud lõigetes 2 ja 3 osutatud andmetes. 5. Komisjon edastab lõigetes 3 ja 4 osutatud teabe kõikidele liikmesriigi kontaktpunktidele ning avaldab seda korrapäraselt Euroopa Liidu Teatajas vähemalt iga kahe aasta järel.

Artikkel 77 - Läbipaistvus

Liikmesriik tagab, et teave kiirgustegevuse klasside või tüüpide põhjenduse ning kiirgusallikate ja kiirguskaitse reguleerimise kohta oleks kättesaadav ettevõtjatele, töötajatele, elanikele ning patsientide ja muudele meditsiinikiiritust saavatele isikutele. Selline kohustus hõlmab selle tagamist, et pädev asutus esitab tema pädevusalasse kuuluva teabe. Teave tehakse kättesaadavaks vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele ning tingimusel, et sellega ei kahjustata muid huvisid, muu hulgas näiteks julgeolekuhuvisid, mida on tunnustatud siseriiklikes õigusaktides või rahvusvahelistes kohustustes.

Artikkel 78 - Teave seadmete kohta

1. Liikmesriik tagab, et igale ettevõtjale, kes hangib endale kiirgusallikat või kiirgusgeneraatorit sisaldava seadme, antakse piisav teave seadme võimaliku kiirgusohu ning seadme nõuetekohase kasutamise, katsetamise ja hooldamise kohta ning näidatakse, kuidas seadme ülesehitus võimaldab viia kiirituse nii madalale tasemele, kui on mõistlikult võimalik saavutada. 2. Liikmesriik tagab, et igale ettevõtjale, kes hangib endale meditsiinilise radioloogiaseadme, antakse piisav teave patsientide riskihindamise kohta ja kliinilise hindamise olemasolevate elementide kohta.

Artikkel 79 - Teenistuste ja ekspertide tunnustamine

1. Liikmesriik tagab vajaliku korra kehtestamise järgmiste teenistuste ja ekspertide tunnustamiseks: a) töötervishoiuteenistused; b) dosimeetriateenistused; c) kiirguskaitse eksperdid; d) meditsiinifüüsika eksperdid. Liikmesriik tagab vajaliku korra kehtestamise, millega tagatakse nimetatud teenistuste ja ekspertide eksperdiarvamuste jätkuv saamine. Liikmesriik võib vajaduse korral kehtestada korra kiirguskaitse spetsialistide tunnustamiseks. 2. Liikmesriik määrab kindlaks tunnustamise nõuded ja edastab need komisjonile. 3. Komisjon teeb lõike 2 kohaselt saadud teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 80 - Töötervishoiuteenistus

Liikmesriik tagab, et töötervishoiuteenistus kontrollib VI peatüki kohaselt kiirgustöötaja tervisekontrolli käigus tema kiiritamist ioniseeriva kiirgusega ja tervislikku seisundit, et teha kindlaks, kas ta sobib täitma temale määratud ülesandeid, mis hõlmab tööd ioniseeriva kiirgusega.

Artikkel 81 - Dosimeetriateenistus

Liikmesriik tagab, et dosimeetriateenistus määrab kindlaks sise- või välisdoosid kiirgustöötaja puhul, kelle suhtes kohaldatakse individuaalset seiret, et registreerida nimetatud doos koostöös ettevõtjaga ja välistöötajate puhul tööandjaga ning vajaduse korral töötervishoiuteenistusega

Artikkel 82 - Kiirguskaitse ekspert

1. Liikmesriik tagab, et kiirguskaitse ekspert annab ettevõtjale pädevat nõu kutse- ja elanikukiirituse küsimustes, mis on seotud vastavusega kohaldatavatele õiguslikele nõuetele. 2. Kiirguskaitse eksperdi arvamus hõlmab vajaduse korral muu hulgas järgmisi valdkondi: a) optimeerimine ja asjakohaste doosipiirangute kehtestamine; b) uute rajatiste ning uute või muudetud kiirgusallika kasutuselevõtu kava osad, milles käsitletakse kiirguskaitse seisukohalt olulisi tehnilisi kontrolle, projekteerimise iseärasusi, ohutusalaseid omadusi ning hoiatusseadmeid; c) kontrollialadeks ja jälgimisaladeks klassifitseerimine; d) töötajate klassifitseerimine; e) töökoha ja individuaalsed seirekavad ning seonduv individuaalne dosimeetria; f) asjakohased kiirgusseireseadmed; g) kvaliteedi tagamine; h) keskkonnaseire kava; i) radioaktiivsete jäätmete käitlemise kord; j) õnnetuste ja vahejuhtumite ärahoidmise kord; k) valmisolek ja reageerimine avariikiirituse olukorras; l) kiirgustöötajate koolitus- ja ümberõppekavad; m) õnnetuste ja vahejuhtumite uurimine ja analüüs ning asjakohased parandusmeetmed; n) rasedate ja rinnaga toitvate töötajate töötingimused; o) vajalike dokumentide koostamine, näiteks eelnevad riskianalüüsid ja kirjalikud protseduurid. 3. Kiirguskaitse ekspert peab vajaduse korral sidet meditsiinifüüsika eksperdiga. 4. Kiirguskaitse eksperdile võidakse juhul, kui see on siseriiklike õigusaktidega vastavalt sätestatud, anda töötajate ja elanike kiirguskaitsega seotud ülesandeid.

Artikkel 83 - Meditsiinifüüsika ekspert

1. Liikmesriik nõuab meditsiinifüüsika eksperdilt tegutsemist või vajaduse korral spetsialistina nõu andmist kiirgusfüüsika küsimustes käesoleva direktiivi VII peatükis ja artikli 22 lõike 4 punktis c sätestatud nõuete rakendamise eesmärgil. 2. Liikmesriik tagab, et sõltuvalt meditsiinikiirituse toimingutest vastutab meditsiinifüüsika ekspert dosimeetria eest, mis hõlmab ka füüsikalisi mõõtmisi patsiendile või muudele meditsiinikiiritust saavatele isikutele antava doosi hindamiseks, annab nõu meditsiiniliste radioloogiaseadmete kohta ja toetab oma tegevusega eelkõige järgmist: a) patsientide ja muude meditsiinikiiritust saavate üksikisikute kiirguskaitse optimeerimine, sealhulgas diagnostiliste referentsväärtuste kohaldamine ja kasutamine; b) meditsiiniliste radioloogiaseadmete kvaliteedi hindamise määratlemine ja läbiviimine; c) meditsiiniliste radioloogiaseadmete heakskiidukatsed; d) meditsiiniliste radioloogiaseadmete ja -käitise tehniliste kirjelduste ettevalmistamine; e) meditsiiniliste radioloogiaseadmete järelevalve; f) selliste sündmuste analüüsimine, millega kaasneb või võib kaasneda juhuslik või mittekavandatud meditsiinikiiritus; g) kiirguskaitsealaste mõõtmiste läbiviimiseks vajalike seadmete valimine; h) meditsiinipraktikute ja muude töötajate koolitamine kiirguskaitse asjakohastes küsimustes. 3. Meditsiinifüüsika ekspert peab vajaduse korral sidet kiirguskaitse eksperdiga.

Artikkel 84 - Kiirguskaitse spetsialistid

1. Liikmesriik otsustab, millise kiirgustegevuse puhul on vaja määrata kiirguskaitse spetsialist, kes kontrolliks või täidaks ettevõttes kiirguskaitsega seotud ülesandeid. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt, et see varustaks kiirguskaitse spetsialisti tema tööülesannete täitmiseks vajalike vahenditega. Kiirguskaitse spetsialist esitab aruanded otse ettevõtjale. Liikmesriik võib nõuda, et välistöötajate tööandja määraks vajaduse korral kiirguskaitse spetsialist, kes kontrolliks või täidaks asjakohaseid kiirguskaitseülesandeid, mis on seotud töötajate kaitsega. 2. Sõltuvalt kiirgustegevuse laadist võivad kiirguskaitse spetsialisti tööülesanded ettevõtja abistamisel hõlmata järgmist: a) selle tagamine, et kiirgusega seotud töid tehakse vastavalt kõikidele tehnilisi tingimusi käsitlevas korras või kohalikes eeskirjades ettenähtud nõuetele; b) töökoha seirekava rakendamise kontrollimine; c) kõiki kiirguse allikaid käsitlevate asjakohaste andmete säilitamine; d) asjaomaste ohutus- ja hoiatussüsteemide olukorra regulaarne hindamine; e) individuaalse seirekava rakendamise kontrollimine; f) tervisejärelevalve kava rakendamise kontrollimine; g) kohalike eeskirjade ja menetluste asjakohane tutvustamine uutele töötajatele; h) nõustamine ja märkuste tegemine tööplaanide kohta; i) tööplaanide koostamine; j) aruannete esitamine kohalikule juhtkonnale; k) osalemine avariikiirituse olukorra ärahoidmises, selleks valmisoleku loomises ja sellele reageerimise korraldamises; l) kiirgustöötajate teavitamine ja koolitus; m) sidepidamine kiirguskaitse eksperdiga. 3. Kiirguskaitse spetsialisti ülesandeid võib täita ettevõttes moodustatud kiirguskaitseüksus või kiirguskaitse ekspert.

Artikkel 85 - Lahtistele kiirgusallikatele esitatavad üldnõuded

1. Liikmesriik tagab, et võetakse vajalikke meetmeid kontrolli säilitamiseks lahtiste kiirgusallikate üle, arvestades nende asukohta, kasutamist ja, kui neid enam ei vajata, ringlussevõtmist või lõppladustamist. 2. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt vajaduse korral ja võimaluste piires tema vastutusalasse kuuluvate lahtiste kiirgusallikate registreerimist, mis hõlmab nende asukohta, üleandmist ja lõppladustamist või ärajuhtimist. 3. Liikmesriik nõuab igalt ettevõtjalt, kelle valduses on lahtine radioaktiivne kiirgusallikas, et ta teataks pädevale asutusele viivitamata kadumisest, vargusest, märkimisväärsest reostusest või loata kasutamisest või heitest.

Artikkel 86 - Kinnistele kiirgusallikatele esitatavad üldnõuded

1. Liikmesriik tagab, et võetakse vajalikke meetmeid kontrolli säilitamiseks kinniste kiirgusallikate üle, arvestades nende asukohta, kasutamist ja, kui neid enam ei vajata, ringlussevõtmist või lõppladustamist. 2. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt iga tema vastutusalasse kuuluva kinnise kiirgusallika, sealhulgas asukoha, üleandmise ja lõppladustamise registreerimist. 3. Liikmesriik seab sisse süsteemi, mis võimaldab tal saada nõuetekohaselt teavet iga kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika üleandmisest ja kui see on vajalik, siis igast üksikust kinnise kiirgusallika üleandmisest. 4. Liikmesriik nõuab igalt ettevõtjalt, kelle valduses on kinnine kiirgusallikas, et ta teataks pädevale asutusele viivitamata kinnise kiirgusallika kadumisest, märkimisväärsest lekkest, vargusest või loata kasutamisest.

Artikkel 87 - Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kontrolli nõuded

Liikmesriik tagab, et enne kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kasutamiseks loa andmist: a) võetakse piisavad meetmed kiirgusallika ohutu haldamise ja kontrollimise tagamiseks, sealjuures ka siis, kui sellest saab kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas. Selliste meetmetega võidakse nõuda kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika üleandmist tarnijale või paigutamist lõppladustamis- või ladustamisrajatisse või kohustada tootjat või tarnijat osutatud kiirgusallikat vastu võtma; b) sätestatakse kas finantstagatise või muu teatava kiirgusallika puhul asjaomase samaväärse vahendi abil kiirgusallika ohutu haldamine nõuetekohasel viisil, kui see muutub kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikaks, sealhulgas juhul, kui ettevõtja muutub maksujõuetuks või lõpetab tegevuse.

Artikkel 88 - Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud tegevusloa andmise erinõuded

Lisaks V peatükis esitatud üldistele tegevusloa andmise nõuetele tagab liikmesriik, et kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud tegevuseks antav luba hõlmab järgmisi aspekte, kuid ei pea piirduma üksnes nendega: a) kohustused; b) töötajate miinimumpädevus, sealhulgas teavitamine ja koolitus; c) kiirgusallika, kiirgusallika konteineri ja lisaseadmete toimivuse miinimumnõuded; d) hädaolukorras tegutsemise ja sideühendustega seotud nõuded; e) töösisekord, mida tuleb järgida; f) seadmete, kiirgusallikate ja konteinerite hooldus; g) kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika nõuetekohane haldamine, sealhulgas kord, mille alusel antakse vajaduse korral kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas üle tootjale, tarnijale, muule tegevusloaga ettevõtjale või paigutatakse jäätmete lõppladustamis- või ladustamisrajatisse.

Artikkel 89 - Ettevõtja dokumenteerimiskohustus

Liikmesriik nõuab, et arvestusdokumendid kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kohta hõlmaksid XIV lisas määratletud teavet ja et ettevõtja esitaks pädeva asutuse nõudmisel sellele järgmiste nõuete kohaselt nende dokumentide täieliku või osalise elektroonilise või kirjaliku koopia: a) arvestusdokumentide kasutuselevõtu ajal ilma asjatute viivitusteta, see on nii kiiresti kui reaalselt võimalik pärast kiirgusallika omandamist; b) liikmesriikide kindlaksmääratud ajavahemike tagant; c) juhul, kui teabelehel esitatud olukord on muutunud, d) ilma asjatu viivituseta pärast konkreetse kiirgusallika arvestusdokumentide sulgemist, kui ettevõtja kiirgusallikat enam ei valda, lisades sellise ettevõtja või jäätmete lõppladustamis- või ladustamisrajatise nime, kellele kiirgusallikas on üle antud; e) kui ettevõtja ei valda enam ühtegi kiirgusallikat, siis ilma asjatu viivituseta selliste arvestusdokumentide sulgemise ajal. Ettevõtja arvestusdokumendid on pädevale asutusele inspekteerimiseks kättesaadavad.

Artikkel 90 - Pädeva asutuse dokumenteerimiskohustus

Liikmesriik tagab, et pädev asutus säilitab kõikide selliste ettevõtjate arvestusdokumente, kellel on luba kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuste jaoks, samuti dokumente nende valduses olevate kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate kohta. Arvestusdokumendid sisaldavad järgmisi andmeid: asjaomane radionukliid, aktiivsus tootmise ajal või, kui see ei ole teada, aktiivsus esimesel turuleviimisel või siis, kui omanik kiirgusallika omandas, ning kiirgusallika tüüp. Pädev asutus ajakohastab arvestusdokumentide andmeid, võttes arvesse kiirgusallikate üleandmist ja muid tegureid.

Artikkel 91 - Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kontrollimine

1. Liikmesriik nõuab, et kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud tegevust sooritav ettevõtja järgiks XV lisas sätestatud nõudeid. 2. Liikmesriik nõuab, et tootja, tarnija ja iga ettevõtja tagaks kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika ja konteineri vastavuse XVI lisas sätestatud tuvastamis- ja märgistamisnõuetele.

Artikkel 92 - Omanikuta kiirgusallika tuvastamine

1. Liikmesriik tagab vastava korra kehtestamise: a) üldsuse teadlikkuse suurendamiseks omanikuta kiirgusallikate ja nendega seotud ohtude võimalikust esinemisest ning b) suuniste andmiseks isikutele, kes kahtlustavad omanikuta kiirgusallika esinemist või on sellest teadlikud, seoses pädeva asutuse teavitamisega ja võetavate meetmetega. 2. Liikmesriik soodustab süsteemide rajamist, mille eesmärk on tuvastada omanikuta kiirgusallikad sellistes kohtades nagu suured vanametalli hoiuplatsid ja suured vanametalli ringlussevõtutehased, kus võib esineda omanikuta kiirgusallikaid, või vajaduse korral olulistes transiidisõlmpunktides. 3. Liikmesriik tagab, et isikutele, kes tavapäraselt ei tegele kiirguskaitsenõudeid sisaldava tööga, kuid kes kahtlustavad omanikuta kiirgusallika esinemist, antakse kiiresti erialast tehnilist nõu ja abi. Nõuannete ja abi põhieesmärk on kaitsta töötajaid ja elanikke kiirguse eest ja tagada kiirgusallika ohutus.

Artikkel 93 - Metalli saastumine

1. Liikmesriik ergutab looma süsteeme, millega tuvastada radioaktiivse saastuse esinemist kolmandatest riikidest imporditud metallitoodetes sellistes kohtades nagu suured metalliimpordirajatised või olulistes transiidisõlmpunktides. 2. Liikmesriik nõuab, et vanametalli ringlussevõtukäitise juhtkond teataks viivitamata pädevale asutusele, kui ta kahtlustab omanikuta kiirgusallika sulatamist või muud metallurgilist toimingut või on sellest teadlik, ning nõuab, et saastunud materjali ei kasutataks, ei lastaks turule ega lõppladustataks ilma pädeva asutuse kaasamiseta.

Artikkel 94 - Omanikuta kiirgusallikate valdussevõtmine, haldamine, kontrollimine ja lõppladustamine

1. Liikmesriik tagab, et pädev asutus on valmis omanikuta kiirgusallika oma kontrolli alla ja valdusse võtma ja sellest tuleneva kiirgusavariiga tegelema, ning on kehtestanud asjakohased eeskirjad, sealhulgas vastutuse jaotuse kohta, ning on koostanud asjakohase reageerimiskava ja kavandanud meetmed. 2. Liikmesriik tagab, et vajaduse korral korraldatakse varasema kiirgustegevusega seotud omanikuta kiirgusallikate kogumise kampaaniaid. Kampaania võib hõlmata liikmesriigi finantsosalust kiirgusallikate valdussevõtu-, haldus-, kontrolli- ja lõppladustamiskulude katmisel ning samuti asutuste ja ettevõtjate (nt teadusasutuste, materjalide katsetamisega tegelevate asutuste või haiglate) varasemate arvestusdokumentide ülevaatust.

Artikkel 95 - Finantstagatis seoses omanikuta kiirgusallikatega

Liikmesriik tagab, et sisse seatakse finantstagatise süsteem või muu samaväärne vahend, et katta omanikuta kiirgusallikate valdussevõtust ja artikliga 94 sätestatud nõuete rakendamisest tuleneda võivad sekkumiskulud.

Artikkel 96 - Olulistest sündmustest teatamine ja nende registreerimine

Liikmesriik nõuab ettevõtjalt järgmist: a) rakendada vajaduse korral juhuslikku või mittekavandatud kiiritust tekitavate või tekitada võivate oluliste sündmuste registreerimise ja analüüsimise süsteem; b) teatada pädevale asutusele viivitamata igast olulisest sündmusest, mis on põhjustanud või võib põhjustada üksikisiku saadavat kiiritust ulatuses, mis ületab tegevuspiire või -tingimusi, mis on määratletud kutse- või elanikukiirituse kohta sätestatud loanõuetes või mille on kindlaks määranud meditsiinikiiritusega tegelev pädev asutus, sealhulgas esitada uurimistulemused ja teave selliste sündmuste vältimiseks võetavate parandusmeetmete kohta.

Artikkel 97 - Avariiolukorra ohjamise süsteem

1. Liikmesriik tagab, et võetakse arvesse asjaolu, et tema territooriumil võib tekkida avariiolukord ja et teda võib mõjutada väljaspool tema territooriumit tekkinud avariiolukord. Liikmesriik kehtestab avariiolukorra ohjamise süsteemi ja näeb sellise süsteemi säilitamiseks ette piisavad haldusmenetlused. Avariiolukorra ohjamise süsteem hõlmab XI lisa A jaos loetletud elemente. 2. Avariiolukorra ohjamise süsteem kavandatakse selliselt, et see oleks kooskõlas võimaliku avariikiirituse olukorra hinnangu tulemustega ning võimaldaks tõhusalt reageerida kiirgustegevuse või ettenägematute sündmustega kaasnevale avariikiirituse olukorrale. 3. Avariiolukorra ohjamise süsteemiga nähakse ette avariiolukorra lahendamise kavade koostamine, mille eesmärk on vältida koereaktsioone, mis põhjustavad ohustatud elanikkonna hulka kuuluvatele üksikisikutele tõsist deterministlikku toimet, ja vähendada stohhastilise toime riski, võttes arvesse kiirguskaitse üldpõhimõtteid ja III peatükis osutatud viitetasemeid.

Artikkel 98 - Valmisolek avariiolukorraks

1. Liikmesriik tagab, et võimaliku avariikiirituse olukorra hinnanguga tuvastatud mitmesugust liiki avariiolukordade jaoks koostatakse eelnevalt avariiolukorra lahendamise kavad. 2. Avariiolukorra lahendamise kavad hõlmavad XI lisa B jaos määratletud elemente. 3. Avariiolukorra lahendamise kavades nähakse samuti ette üleminek avariikiirituse olukorralt püsikiirituse olukorrale. 4. Liikmesriik tagab avariiolukorra lahendamise kavade regulaarse testimise, läbivaatamise ja vajaduse korral muutmise, võttes arvesse varasematest avariikiirituse olukordadest saadud kogemusi ning avariiolukorras tegutsemise õppustes riigi ja rahvusvahelisel tasandil osalemise tulemusi. 5. Võimaluse korral hõlmavad avariiolukorra lahendamise kavad avariiolukorra ohjamise süsteemi olulisi elemente, millele on viidatud artiklis 97.

Artikkel 99 - Rahvusvaheline koostöö

1. Kui liikmesriigi territooriumil on tekkinud avariiolukord, mis võib mõjutada muid liikmesriike või kolmandaid riike, teeb liikmesriik selle lahendamiseks koostööd teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et hõlbustada kiirguskaitse korraldamist nendes liikmesriikides või kolmandates riikides. 2. Kui avariiolukord tekib liikmesriigi territooriumil või tõenäoliselt tekivad liikmesriigi territooriumil kiirgusega seotud tagajärjed, võtab see liikmesriik kiiresti ühendust kõikide avariiolukorraga seotud või avariiolukorrast tõenäoliselt mõjutatud muude liikmesriikide või kolmandate riikidega, et jagada kiiritusolukorrale antud hinnangut ning koordineerida kaitsemeetmeid ja avalikkuse teavitamist, kasutades asjakohaseid kahepoolseid või rahvusvahelisi teabevahetus- ja koordineerimissüsteeme. Need koordineerimistegevused ei tohi takistada ega edasi lükata mis tahes riiklikul tasandil võetavaid vajalikke meetmeid. 3. Liikmesriigid vahetavad kiiresti teavet ja teevad koostööd muude asjaomaste liikmesriikide, asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kui on tegemist kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika, muu radioaktiivse kiirgusallika või radioaktiivse materjali kadumise, varguse või avastamisega ning sellega seotud järelmeetmete või uurimistega, ilma et see piiraks asjaomaste konfidentsiaalsusnõuete ja siseriiklike õigusaktide kohaldamist. 4. Liikmesriik teeb vajaduse korral koostööd muude liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kui toimub üleminek avariikiirituse olukorralt püsikiirituse olukorrale.

Artikkel 100 - Püsikiirituse olukordi hõlmavad kavad

1. Liikmesriik tagab, et kiirguskaitse seisukohalt eiramatute kiiritusolukorra viidete või tõendite korral võetakse meetmeid püsikiirituse olukorra tuvastamiseks ja hindamiseks, võttes arvesse XVII lisas loetletud püsikiirituse olukorra liike, ning määrata kindlaks vastavad töökeskkonna- ja elanikukiiritused. 2. Liikmesriik võib põhjendatuse üldist põhimõtet arvesse võttes otsustada, et püsikiirituse olukorra puhul ei ole vaja kaaluda kaitse- või parandusmeetmete võtmist. 3. Püsikiirituse olukorras, mis on kiirguskaitse seisukohalt probleemsed ja mille puhul saab määrata õigusliku vastutuse, kohaldatakse asjakohaseid kavandatava kiiritusolukorra kohta sätestatud nõudeid ning sellistest kiiritusolukordadest tuleb teatada artikli 25 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 101 - Strateegia kehtestamine

1. Liikmesriik korraldab sellise strateegia kehtestamise, millega tagatakse püsikiirituse olukorra asjakohane ohjamine vastavalt ohu suurusele ja kaitsemeetmete tõhususele. 2. Iga strateegia sisaldab a) eesmärke, mille saavutamist taotletakse; b) asjakohaseid viitetasemeid, võttes arvesse I lisas osutatud viitetasemeid.

Artikkel 102 - Strateegia rakendamine

1. Liikmesriik määrab püsikiirituse olukordade ohjamise jaoks kindlaks strateegia rakendamisega seotud kohustused ning tagab asjakohase koordineerimise asjaomaste poolte vahel, kes on kaasatud parandus- ja kaitsemeetmete rakendamisse. Liikmesriik näeb vajaduse korral ette sidusrühmade kaasamise kiiritusolukordade ohjamise strateegia väljatöötamist ja rakendamist käsitlevate otsuste tegemisse. 2. Kõigi strateegia rakendamiseks ette nähtud kaitsemeetmete vorm, ulatus ja kestus optimeeritakse. 3. Pärast strateegia rakendamist hinnatakse allesjäänud dooside jaotumist. Kaalutakse täiendavate meetmete võtmist kaitse optimeerimiseks ja mis tahes viitetaset ületava kiirituse vähendamiseks. 4. Liikmesriik tagab, et strateegia rakendamise eest vastutavad pooled korrapäraselt: a) hindavad, kas kasutada olevad parandus- ja kaitsemeetmed on eesmärkide saavutamise ning kavandatud ja rakendatavate meetmete tõhususe seisukohalt piisavad; b) edastavad kiiritust saavale elanikkonnale teavet võimalike terviseriskide ning kiirituse vähendamiseks kättesaadavate vahendite kohta; c) annavad juhiseid kiirituse ohjamiseks üksikisiku ja kohalikul tasandil; d) pakuvad teavet kiirguse kontsentratsioonide seire ja kiirgusseire asjakohaste vahendite ning kaitsemeetmete võtmise kohta siis, kui looduslikult esinevate radioaktiivsete materjalidega seotud tegevusi ei ohjata kavandatavate kiiritusolukordadena.

Artikkel 103 - Radooni tegevuskava

1. Artikli 100 lõike 1 kohaldamisel võtab liikmesriik vastu riikliku tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Tegevuskavas võetakse arvesse XVIII lisas käsitletud teemasid ja seda ajakohastatakse regulaarselt. 2. Liikmesriik tagab asjakohaste meetmete kehtestamise radooni uutesse ehitistesse sisseimbumise takistamiseks. Need meetmed võivad olla riiklikes ehitusnormides ette nähtud konkreetsed nõuded. 3. Liikmesriik määrab kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldatavasti vastava riikliku viitetaseme.

Artikkel 104 - Inspekteerimised

1. Liikmesriik seab sisse inspekteerimissüsteemi või -süsteemid, et tagada käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätete järgimine ning algatada vajaduse korral järelevalve- ja parandusmeetmete võtmine. 2. Liikmesriik tagab, et pädev asutus kehtestab inspekteerimise kava, võttes arvesse kiirgustegevusega seotud ohu võimalikku suurust ja laadi; kiirguskaitseküsimuste üldist hindamist kiirgustegevuste puhul ja vastavust käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätetele. 3. Liikmesriigid tagavad, et kõik inspekteerimise tulemused registreeritakse ning edastatakse asjaomasele ettevõtjale. Juhul kui tulemused on seotud välistöötaja või välistöötajatega, edastatakse tulemused ka tööandjale. 4. Liikmesriik tagab, et ülevaated inspekteerimiskavadest ja nende rakendamise peamistest tulemustest on üldsusele kättesaadavad. 5. Liikmesriik tagab mehhanismide olemasolu, mis võimaldavad õigeaegselt jagada asjaomastele pooltele, sealhulgas kiirgusallikate tootjatele ja tarnijatele ning vajaduse korral ka rahvusvahelistele organisatsioonidele kiirguskaitse ja turvalisuse alast teavet, mis põhineb inspekteerimistest ning teatatud vahejuhtumitest ja õnnetustest ning nende kohta tehtud järeldustest omandatud olulistel kogemustel.

Artikkel 105 - Jõustamine

Liikmesriik tagab, et pädeval asutusel on õigus nõuda mis tahes füüsiliselt või juriidiliselt isikult meetmete võtmist puuduste kõrvaldamiseks ja nende kordumise ärahoidmiseks või vajaduse korral tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui regulatiivse inspekteerimise või muu regulatiivse hindamise tulemused tõendavad, et kiiritusolukord ei vasta käesoleva direktiiviga kooskõlas vastuvõetud sätetele.

Artikkel 106 - Liikmesriigi õigusesse ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 6. veebruar 2018. 2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näeb ette liikmesriik. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 107 - Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ja 2003/122/Euratom tunnistatakse kehtetuks alates 6. veebruar 2018. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XIX lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 108 - Jõustumine

Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 109 - Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Üle võetud Eesti õigusesse
Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmääradVälistöötaja doosikaardile kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise kord ning välistöötaja doosikaardi vormSekkumis- ja tegutsemistasemed ning hädaolukorrakiirituse piirmäär kiirgushädaolukorrasRiikliku kiirgustöötajate doosiregistri asutamine ja selle põhimäärusTööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadelHoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetaseKiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded

Allikas: normitehniline märkus Riigi Teatajas.

Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ