Määrus 1024/2013

Käesoleva määrusega antakse EKP-le krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga seotud eriülesanded eesmärgiga aidata kaasa krediidiasutuste turvalisusele ja toimekindlusele ning finantssüsteemi stabiilsusele liidus ja kõikides liikmesriikides, pidades täiel määral ja kohase hoolsusega silmas siseturu ühtsust ja terviklikkust, tuginedes krediidiasutuste võrdsele kohtlemisele, et vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL (mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet) (12) artikli 2 lõikes 5 osutatud asutused jäävad käesoleva määruse artikli 4 kohaselt EKP-le antavate järelevalveülesannete alt välja. EKP järelevalveülesannete ulatus piirdub käesoleva määruse kohaselt krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega. Käesoleva määrusega ei anta EKP-le ühtegi muud järelevalveülesannet, nagu näiteks ülesanded seoses kesksete vastaspoolte usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega. Ilma et see piiraks krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise eesmärgi täitmist, võtab EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel täielikult arvesse krediidiasutuste erinevaid liike, ärimudeleid ja suurust. Ükski EKP meede, ettepanek ega poliitika ei diskrimineeri otseselt või kaudselt ühtegi liikmesriiki ega liikmesriikide rühma kui asukohta pangandus- või finantsteenuste osutamiseks mis tahes vääringus. Käesolev määrus ei mõjuta osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste kohustust ja sellega seotud volitusi teostada käesoleva määrusega EKP-le mitte antud järelevalveülesandeid. Samuti ei mõjuta käesolev määrus osalevate liikmesriikide riiklike pädevate või määratud asutuste kohustust ja sellega seotud volitusi kohaldada asjakohastes liidu õigusaktides sätestamata makrotasandi finantsjärelevalve vahendeid.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „osalev liikmesriik”- liikmesriik, kelle rahaühik on euro, või liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes on seadnud sisse tiheda koostöö vastavalt artiklile 7; 2) „riiklik pädev asutus”- riiklik asutus, kelle on määranud osalev liikmesriik kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrusega (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (13) ning direktiiviga 2013/36/EL; 3) „krediidiasutus”- määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus; 4) „finantsvaldusettevõtja”- määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja; 5) „segafinantsvaldusettevõtja”- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet) (14) artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja; 6) „finantskonglomeraat”- direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 14 määratletud finantskonglomeraat; 7) „riiklik määratud asutus”- osaleva liikmesriigi määratud asutus asjakohase liidu õiguse tähenduses; 8) „oluline osalus”- määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud oluline osalus; 9) „ühtne järelevalvemehhanism”- EKPst ja osalevate liikmesriikide riiklikest pädevatest asutustest koosnev finantsjärelevalve süsteem, mida on kirjeldatud käesoleva määruse artiklis 6.

1. EKP teeb tihedalt koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning teiste asutustega, mis moodustavad osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist, mis tagab liidus piisava reguleerimise ja järelevalve taseme. Vajaduse korral sõlmib EKP vastastikuse mõistmise memorandumid finantsinstrumentide turgude eest vastutavate liikmesriikide riiklike pädevate asutustega. Sellised memorandumid tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kõigi liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel osaleb EKP Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogus määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 40 sätestatud tingimustel. 3. EKP täidab oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt ja ilma et see piiraks Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu pädevusi ja ülesandeid. 4. EKP teeb tihedalt koostööd asutustega, kellele on tehtud ülesandeks krediidiasutuste solveerimine, sealhulgas solveerimiskavade ettevalmistamisel. 5. Võttes arvesse artikleid 1, 4 ja 6, teeb EKP tihedalt koostööd iga avaliku sektori finantsabi vahendiga, sealhulgas Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga, eelkõige kui sellise vahendiga on antud või tõenäoliselt antakse kas otse või kaudselt finantsabi krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 4. 6. EKP ja mitteosalevate liikmesriikide pädevad asutused sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses artiklis 2 osutatud finantseerimisasutustega. Memorandum vaadatakse korrapäraselt läbi. Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, sõlmib EKP vastastikuse mõistmise memorandumi iga sellise mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutusega, kes on liidu õiguse kohaselt vähemalt ühe ülemaailmse süsteemse olulisusega finantseerimisasutuse asukohariigiks. Memorandum vaadatakse korrapäraselt läbi ning avaldatakse vastavalt konfidentsiaalse teabe nõuetekohase käsitlemise nõuetele.

1. EKP-l on artikli 6 raamistikus käesoleva artikli lõike 3 kohaselt ainupädevus täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärgil järgmisi ülesandeid seoses kõigi osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega: a) krediidiasutustele tegevuslubade andmine ja krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamine artikli 14 kohaselt; b) osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul, kes soovivad asutada filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid mitteosalevas liikmesriigis, nende ülesannete täitmine, mis on asukohaliikmesriigi pädeval asutusel asjakohase liidu õiguse alusel; c) krediidiasutustes olulise osaluse omandamise ja võõrandamise teatiste hindamine, välja arvatud pankade solveerimise korral, ja tingimusel et kohaldatakse artiklit 15; d) vastavuse tagamine artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele, millega kehtestatakse krediidiasutuste usaldatavusnõuded seoses omavahendite, väärtpaberistamise, riskide kontsentreerumise piirangute, likviidsuse, finantsvõimenduse ning aruandluse ja teabe avalikustamisega kõnealustes küsimustes; e) vastavuse tagamine artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele, millega kehtestatakse krediidiasutustele usaldusväärse juhtimiskorra nõuded, sealhulgas asjakohased nõuded krediidiasutuste juhtimise eest vastutavate isikute, riskijuhtimisprotsesside, sisekontrollimehhanismide, tasustamispoliitika ja -tavade ning tõhusate sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsesside, sealhulgas sisereitingute mudelite jaoks; f) järelevalvemenetluste teostamine, sealhulgas vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalvega koordineeritult stressitestide tegemine ja nende tulemuste võimalik avaldamine, et otsustada, kas krediidiasutuste rakendatav kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning nende asutuste omavahendid tagavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise, ning kõnealuse järelevalvemenetluse alusel liidu õiguses konkreetselt sätestatud juhtudel krediidiasutustele konkreetsete täiendavate omavahendite, konkreetsete avaldamis- ja likviidsusnõuete ja muude meetmete kehtestamine konkreetsetel juhtudel, mis on tehtud pädevate asutuste jaoks võimalikuks asjakohase liidu õigusega; g) konsolideeritud alusel järelevalve teostamine krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud emaettevõtjate, sealhulgas finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate üle, ning selliste emaettevõtjate konsolideeritud alusel teostatavas järelevalves osalemine, mis ei ole asutatud osalevas liikmesriigis, sealhulgas osalemine järelevalvekolleegiumides, ilma see piiraks riiklike pädevate asutuste osalemist nendes kolleegiumides vaatlejana; h) finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste lisajärelevalves osalemine ja koordinaatori ülesannete täitmine, kui EKP on asjakohase liidu õigusega sätestatud kriteeriumide alusel määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks; i) järelevalveülesannete täitmine seoses solveerimiskavaga ning varajane sekkumine juhul, kui krediidiasutus või konsolideerimisgrupp, kelle suhtes EKP on konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, ei täida kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või võib need tõenäoliselt täitmata jätta, ning üksnes asjakohases liidu õiguses pädevate asutuste jaoks selgesõnaliselt ettenähtud juhtudel krediidiasutustes struktuursete muudatuste tegemine, et vältida finantsstressi või raskustesse sattumist, välja arvatud solveerimisvolituste kasutamine. 2. Mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul, kes asutavad filiaali osalevas liikmesriigis või osutavad seal piiriüleseid teenuseid, täidab EKP lõike 1 kohaldamisalas ülesandeid, milleks riiklikel pädevatel asutustel on pädevus asjakohase liidu õiguse kohaselt. 3. EKP kohaldab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ja järelevalve kõrgete standardite tagamise eesmärki silmas pidades kogu asjakohast liidu õigust ja kui kõnealusteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab EKP ka kõnealuseid valikuvõimalusi võimaldavaid siseriiklikke õigusakte. Selleks võtab EKP vastu suuniseid ja soovitusi ning teeb otsuseid asjakohase liidu õiguse kohaselt ja selles ettenähtud juhtudel, eelkõige võttes vastu ELi toimimise lepingu artiklites 290 ja 291 osutatud seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke akte. Eelkõige kohaldatakse tema suhtes määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 10–15 kohaselt Euroopa Pangandusjärelevalve poolt välja töötatud ja komisjoni poolt vastu võetud siduvaid regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid, nimetatud määruse artiklit 16 ning nimetatud määruse sätteid, mis käsitlevad Euroopa Pangandusjärelevalve poolt nimetatud määruse kohaselt välja töötatud Euroopa järelevalvekäsiraamatut. Samuti võib EKP võtta vastu määrusi üksnes ulatuses, mis on vajalik talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise korraldamiseks või täpsustamiseks. Enne määruse vastuvõtmist korraldab EKP avaliku konsulteerimise ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste konsultatsioonide ja analüüside läbiviimine on ebaproportsionaalne asjaomaste määruste kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades; viimasel juhul põhjendab EKP küsimuse kiireloomulisust. Vajaduse korral annab EKP oma panuse, aidates Euroopa Pangandusjärelevalvel töötada määruse (EL) nr 1093/2010 kohaselt välja regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid või juhib Euroopa Pangandusjärelevalve tähelepanu võimalikule vajadusele esitada komisjonile standardite eelnõud, millega muudetakse olemasolevaid regulatiivseid või rakenduslikke tehnilisi standardeid.

1. Kui see on asjakohane või seda peetakse vajalikuks ning ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldavad osalevate liikmesriikide riiklikud pädevad või määratud asutused krediidiasutuste suhtes lisaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud omavahendite nõuetele ka kapitalipuhvrite nõudeid asjakohasel tasandil kooskõlas asjakohase liidu õigusega, sealhulgas vastutsüklilise puhvri määrasid, ning muid meetmeid, mille eesmärk on käsitleda määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL ettenähtud süsteemseid riske või makrotasandi riske asjakohases liidu õiguses konkreetselt sätestatud juhtudel, kasutades kõnealustes direktiivides sätestatud menetlusi. Kümme tööpäeva enne sellise otsuse tegemist teavitab asjaomane asutus nõuetekohaselt oma kavatsusest EKPd. EKP vastuväite korral esitab EKP kirjalikult vastuväite põhjused viie tööpäeva jooksul. Asjaomane asutus kaalub nõuetekohaselt EKP põhjusi, enne kui ta jätkab vajaduse korral otsuse menetlemist. 2. Vajaduse korral võib EKP osaleva liikmesriigi riikliku pädeva või määratud asutuse asemel kohaldada krediidiasutuste suhtes lisaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud omavahendite nõuetele ka kapitalipuhvrite nõudeid asjakohasel tasandil kooskõlas asjakohase liidu õigusega, mis on rangemad osalevate liikmesriikide riiklike pädevate või määratud asutuste kohaldatavatest nõuetest, sealhulgas vastutsüklilise puhvri määrasid, kui käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud, ning kohaldada rangemaid meetmeid, mille eesmärk on käsitleda süsteemseid riske või makrotasandi riske krediidiasutuste tasandil, kasutades määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud menetlusi, asjakohases liidu õiguses konkreetselt ettenähtud juhtudel. 3. Riiklik pädev või määratud asutus võib teha EKP-le ettepaneku tegutseda vastavalt lõikele 2, et käsitleda spetsiifilist finantssüsteemi olukorda ja majandusseisu asjaomases liikmesriigis. 4. Kui EKP kavatseb tegutseda kooskõlas lõikega 2, teeb ta tihedalt koostööd asjaomaste liikmesriikide riiklike määratud asutustega. Eelkõige teavitab ta oma kavatsusest asjaomaseid riiklikke pädevaid või määratud asutusi kümme tööpäeva enne sellise otsuse tegemist. Asjaomase asutuse vastuväite korral esitab kõnealune asutus kirjalikult vastuväite põhjused viie tööpäeva jooksul. EKP kaalub nõuetekohaselt esitatud põhjusi, enne kui ka jätkab vajaduse korral otsuse menetlemist. 5. Lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel võtab EKP arvesse finantssüsteemi konkreetset olukorda, majandusseisu ja majandustsüklit konkreetses liikmesriigis või liikmesriigi osades.

1. EKP täidab oma ülesandeid ühtse järelevalvemehhanismi raames, mis hõlmab EKP-d ja riiklikke pädevaid asutusi. EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest. 2. Nii EKP kui ka riiklikud pädevad asutused kohustuvad tegema heas usus koostööd ja vahetama teavet. Ilma et see piiraks EKP õigust saada krediidiasutuste poolt pidevalt esitatud teavet otse või omada sellele otsest juurdepääsu, esitavad riiklikud pädevad asutused EKP-le eelkõige kogu teabe, mida EKP vajab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks. 3. Kui see on asjakohane ning ilma et see piiraks EKP vastutust ja aruandekohustust talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel, vastutavad riiklikud pädevad asutused selle eest, et abistada käesoleva artikli lõikes 7 nimetatud raamistikus sätestatud tingimustel EKPd nende õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel, mis on seotud artiklis 4 osutatud ülesannetega seoses kõigi krediidiasutustega, sealhulgas kontrollitegevuses. Nad järgivad artiklis 4 nimetatud ülesannete täitmisel EKP-lt saadud juhiseid. 4. Seoses artiklis 4, välja arvatud selle lõike 1 punktides a ja c, kindlaksmääratud ülesannetega on EKP-l käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud kohustused ning riiklikel pädevatel asutustel käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud kohustused käesoleva artikli lõikes 7 osutatud raamistikus ja menetlusi kasutades järgmiste krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate või mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud filiaalide üle: — mis on konsolideerituna vähem olulised osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel või üksikult konkreetsetel juhtudel mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud filiaalide puhul. Olulisust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: i) suurus; ii) olulisus liidu või mis tahes osaleva liikmesriigi majanduse seisukohast; iii) piiriülese tegevuse olulisus. Eespool esitatud esimest lõiku silmas pidades ei peeta krediidiasutust, finantsvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat vähem oluliseks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud konkreetse olukorraga, mis täpsustatakse metoodikas: i) varade koguväärtus ületab 30 miljardit eurot; ii) varade koguväärtuse ja asutamiskohaks oleva osaleva liikmesriigi SKP suhe ületab 20 %, välja arvatud juhul, kui varade koguväärtus jääb alla 5 miljardi euro; iii) pärast seda, kui riiklik pädev asutus on teatanud, et ta peab sellist krediidiasutust või ettevõtjat sisemajanduse jaoks märkimisväärselt oluliseks, teeb EKP otsuse, millega ta kinnitab pärast omapoolset põhjalikku (sealhulgas bilansi) hindamist kõnealuse krediidiasutuse või ettevõtja olulisust. Samuti võib EKP omal algatusel pidada krediidiasutust või ettevõtjat olulist tähtsust omavaks, kui see on asutanud pangandusega tegelevaid tütarettevõtjaid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis ning tema piiriülene vara ja piiriülesed kohustused moodustavad märkimisväärse osa tema vara või kohustuste koguväärtusest vastavalt metoodikas sätestatud tingimustele. Krediidiasutusi või ettevõtjaid, kes on taotlenud või saanud otse avaliku sektori finantsabi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist või Euroopa stabiilsusmehhanismist, ei käsitata vähem olulistena. Olenemata eelmistest lõikudest, täidab EKP talle käesoleva määrusega antud ülesandeid kolme kõige olulisema krediidiasutuse suhtes igas osalevas liikmesriigis, kui konkreetsete asjaoludega ei ole põhjendatud teisiti. 5. Lõikes 4 osutatud krediidiasutuste puhul teeb EKP lõikes 7 kindlaks määratud raamistikus järgmist: a) väljastab riiklikele pädevatele asutustele määrusi, suuniseid või üldisi juhiseid, mille kohaselt riiklikud pädevad asutused täidavad artiklis 4, välja arvatud selle lõike 1 punktides a ja c, kindlaks määratud ülesandeid ja võtavad vastu järelevalveotsuseid. Sellised juhised võivad olla seotud artikli 16 lõikes 2 osutatud konkreetsete volitustega krediidiasutuste konsolideerimisgruppide või kategooriate puhul, eesmärgiga tagada ühtse järelevalvemehhanismi raames järelevalvetulemuste järjepidevus; b) kui see on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks, võib EKP igal ajal kas omal algatusel pärast riiklike pädevate asutustega konsulteerimist või riikliku pädeva asutuse taotlusel otsustada teostada ise vahetult kõiki asjakohaseid volitusi ühe või enama lõikes 4 osutatud krediidiasutuse puhul, sealhulgas juhul, kui krediidiasutus on taotlenud või saanud kaudset finantsabi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist või Euroopa stabiilsusmehhanismist; c) teostab süsteemi toimimise üle järelevalvet, tuginedes käesolevas artiklis ja eelkõige lõike 7 punktis c sätestatud kohustustele ja menetlustele; d) võib igal ajal kasutada artiklites 10–13 osutatud volitusi; e) võib taotleda riiklikelt pädevatelt asutustelt samuti ajutiselt või pidevalt teavet nende poolt käesoleva artikli alusel ülesannete täitmise kohta. 6. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, täidavad riiklikud pädevad asutused artikli 4 lõike 1 punktides b, d–g ja i osutatud ülesandeid ja vastutavad nende täitmise eest ning võtavad vastu kõik asjakohased järelevalveotsused seoses käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus osutatud krediidiasutustega käesoleva artikli lõikes 7 osutatud raamistikus ja menetlusi kasutades. Ilma et see piiraks artiklite 10–13 kohaldamist, jäävad riiklikele pädevatele ja määratud asutustele alles volitused saada siseriikliku õiguse kohaselt teavet krediidiasutustelt, valdusettevõtjatelt, segavaldusettevõtjatelt ja ettevõtjatelt, kes on hõlmatud krediidiasutuse konsolideeritud finantsseisundiga, ning viia läbi kohapealset kontrolli nende krediidiasutuste, valdusettevõtjate, segavaldusettevõtjate ja ettevõtjate üle. Riiklikud pädevad asutused teavitavad EKPd kooskõlas käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud raamistikuga käesoleva lõike kohaselt võetavatest meetmetest ja koordineerivad hoolikalt neid meetmeid EKPga. Riiklikud pädevad asutused annavad EKP-le korrapäraselt aru käesoleva artikli alusel võetud meetmete kohta. 7. EKP võtab riiklike pädevate asutustega konsulteerides ja järelevalvenõukogu ettepaneku põhjal vastu ja avaldab raamistiku käesoleva artikli rakendamise praktiliseks korraldamiseks. Raamistik hõlmab vähemalt järgmist: a) konkreetne metoodika lõike 4 esimeses, teises ja kolmandas lõigus osutatud kriteeriumide ja nende kriteeriumide hindamiseks, mille olemasolu korral peatatakse konkreetse krediidiasutuse suhtes lõike 4 neljanda lõigu kohaldamine, ja sellest tulenevalt lõigete 5 ja 6 rakendamise kord. Lõike 4 esimeses, teises ja kolmandas lõigus osutatud kriteeriumide hindamise kord ja metoodika vaadatakse läbi, et kajastada asjakohaseid muutusi, ning tagatakse, et hinnangut selle kohta, kas krediidiasutust peetakse oluliseks või vähem oluliseks, muudetakse üksnes siis, kui asjaolud, eelkõige sellised krediidiasutuse seisundit käsitlevad asjaolud, mis on hinnangu jaoks asjakohased, on oluliselt ja püsivalt muutunud; b) menetlused EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheliste suhete reguleerimiseks, sealhulgas tähtajad ning võimalus valmistada ette EKP-le kaalumiseks saadetavate otsuste eelnõusid, seoses järelevalvega selliste krediidiasutuste üle, keda lõike 4 kohaselt ei käsitata vähem olulistena; c) menetlused EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheliste suhete reguleerimiseks, sealhulgas tähtajad, seoses järelevalvega selliste krediidiasutuste üle, keda lõike 4 kohaselt käsitatakse vähem olulistena. Selliste menetlustega nõutakse riiklikelt pädevatelt asutustelt sõltuvalt raamistikus kindlaks määratud juhtudest, et nad: i) teavitaksid EKPd igast olulisest järelevalvemenetlusest; ii) hindaksid EKP taotlusel täiendavalt menetluse konkreetseid aspekte; iii) esitaksid EKP-le oluliste järelevalveotsuste eelnõud, mille suhtes EKP võib väljendada oma arvamust. 8. Kui EKPd abistavad talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel riiklikud pädevad või määratud asutused, järgivad EKP ja riiklikud pädevad asutused asjakohastes liidu õigusaktides eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel vastutuse jagamist ja koostööd käsitlevaid sätteid.

1. Käesoleva artikliga ette nähtud piirides täidab EKP artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 5 osutatud ülesandeid sellistes liikmesriikides asutatud krediidiasutuste puhul, kelle rahaühik ei ole euro, kui EKP ja kõnealuse liikmesriigi riikliku pädeva asutuse vahel on käesoleva artikli kohaselt sisse seatud tihe koostöö. Sel eesmärgil võib EKP anda juhiseid sellise osaleva liikmesriigi riiklikule pädevale või määratud asutusele, kelle rahaühik ei ole euro. 2. EKP ja sellise osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse, kelle rahaühik ei ole euro, vahel seatakse EKP otsusega sisse tihe koostöö, kui on täidetud järgmised tingimused: a) asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike, komisjoni, EKPd ja Euroopa Pangandusjärelevalvet soovist alustada EKPga vastavalt artiklile 6 tihedat koostööd artiklites 4 ja 5 osutatud ülesannete täitmisel kõigi asjaomases liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul; b) teavituses võtab asjaomane liikmesriik endale kohustuse: — tagada, et riiklik pädev asutus või määratud asutus täidab kõiki EKP antud suuniseid ja nõudeid, ja — esitada asjaomases liikmesriigis asutatud krediidiasutuste kohta kogu teave, mida EKP võib küsida kõnealuste krediidiasutuste põhjalikuks hindamiseks; c) asjaomane liikmesriik on vastu võtnud asjakohased siseriiklikud õigusaktid, millega tagatakse riikliku pädeva asutuse kohustus võtta krediidiasutuste suhtes kooskõlas lõikega 4 kõik EKP nõutud meetmed. 3. Lõikes 2 osutatud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsust kohaldatakse 14. päeval pärast avaldamist. 4. Kui EKP leiab, et asjaomase liikmesriigi pädev asutus peaks mõne krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes võtma lõikes 1 osutatud ülesannetega seotud meetmeid, annab ta kõnealusele pädevale asutusele juhiseid, milles näidatakse ära ajakava. Meetme võtmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 48 tundi, välja arvatud juhul, kui meetme varasem võtmine on korvamatu kahju ärahoidmiseks vältimatult vajalik. Asjaomase liikmesriigi riiklik pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed kooskõlas lõike 2 punktis c osutatud kohustusega. 5. EKP võib otsustada saata asjaomasele liikmesriigile hoiatuse, et tihe koostöö võidakse peatada või lõpetada, kui ei võeta otsustavaid parandusmeetmeid järgmistel juhtudel: a) asjaomane liikmesriik ei vasta EKP arvamuse kohaselt enam lõike 2 punktides a - c sätestatud tingimustele või b) asjaomase liikmesriigi pädev asutus ei tegutse EKP arvamuse kohaselt kooskõlas lõike 2 punktis c osutatud kohustusega. Kui selliseid meetmeid ei ole võetud 15 päeva jooksul pärast sellise hoiatuse esitamist, võib EKP peatada või lõpetada tiheda koostöö kõnealuse liikmesriigiga. Tiheda koostöö peatamise või lõpetamise otsusest teatatakse asjaomasele liikmesriigile ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsuses näidatakse ära otsuse kohaldamise alguskuupäev, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust ja krediidiasutuste õigustatud huve. 6. Liikmesriik võib teha EKP-le taotluse tiheda koostöö lõpetamiseks igal ajal pärast kolme aasta möödumist EKP poolt tiheda koostöö sisseseadmise kohta vastuvõetud otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast. Taotluses selgitatakse lõpetamise põhjuseid, sealhulgas võimalikku märkimisväärset negatiivset mõju liikmesriigi eelarvevastutusele, kui see on asjakohane. Sellisel juhul alustab EKP viivitamata menetlust tiheda koostöö lõpetamist käsitleva otsuse vastuvõtmiseks ning näitab ära otsuse kohaldamise alguskuupäeva, mis jääb maksimaalselt kolme kuu piiresse, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust ja krediidiasutuste õigustatud huve. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. 7. Kui osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, teavitab EKPd artikli 26 lõike 8 kohaselt oma põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõu suhtes EKP nõukogu poolt esitatud vastuväitega, esitab EKP nõukogu 30 päeva jooksul oma arvamuse liikmesriigi väljendatud põhjendatud mittenõustumise kohta, ning märkides ära sellise teguviisi põhjused, kinnitab oma vastuväidet või võtab selle tagasi. Kui EKP nõukogu kinnitab oma vastuväidet, võib osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, teavitada EKPd, et potentsiaalne otsus järelevalvenõukogu poolt esitatava võimaliku muudetud otsuse eelnõu kohta ei ole tema suhtes siduv. Seejärel kaalub EKP kõnealuse liikmesriigiga tehtava tiheda koostöö võimalikku peatamist või lõpetamist, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust, ning teeb vastava otsuse. EKP võtab arvesse eelkõige järgmisi kaalutlusi: a) kas sellise peatamise või lõpetamise ärajätmine võib olla kahjulik ühtse järelevalvemehhanismi terviklikkusele või kas see võib olla märkimisväärselt negatiivse mõjuga liikmesriikide eelarvevastutusele; b) kas sellisel peatamisel või lõpetamisel võib olla märkimisväärselt negatiivne mõju artikli 26 lõike 8 kohaselt põhjendatud mittenõustumisest teavitanud liikmesriigi eelarvevastutusele; c) kas ta leiab, et asjaomane riiklik pädev asutus on võtnud vastu meetmeid, mis EKP arvates: — tagavad, et eelmise lõigu kohaselt oma põhjendatud mittenõustumisest teavitanud liikmesriigis ei kohelda krediidiasutusi soodsamalt kui krediidiasutusi teistes osalevates liikmesriikides; — on eelmise lõigu alusel võetava EKP nõukogu otsusega võrreldes sama tõhusad käesoleva määruse artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamisel ja asjakohase liidu õigusega kooskõla tagamisel. EKP lisab need kaalutlused oma otsusesse ja teavitab nendest asjaomast liikmesriiki. 8. Kui osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, ei ole nõus järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, teavitab ta EKP nõukogu oma põhjendatud mittenõustumisest viie tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu kättesaamisest. EKP nõukogu otsustab küsimuse üle viie tööpäeva jooksul, võttes kõnealuseid põhjendusi täielikult arvesse, ning selgitab kirjalikult oma otsust asjaomasele liikmesriigile. Asjaomane liikmesriik võib esitada EKP-le tiheda koostöö lõpetamise taotluse, mis jõustub kohe, ning kõnealuses küsimuses vastu võetud otsus ei ole tema suhtes siduv. 9. Liikmesriik, kes on lõpetanud tiheda koostöö EKPga, ei või alustada uut tihedat koostööd enne, kui EKP poolt tiheda koostöö lõpetamise kohta vastuvõetud otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast on möödunud kolm aastat.

Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide ja organite (välja arvatud EKP), sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve pädevust, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks arendada suhteid ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kolmandate riikide ametiasutustega, kooskõlastades oma tegevuse nõuetekohaselt Euroopa Pangandusjärelevalvega. Kõnealused halduskokkulepped ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

1. Pidades silmas üksnes EKP-le artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 antud ülesannete täitmist, käsitatakse EKPd, kui see on asjakohane, osalevates liikmesriikides asjakohase liidu õiguse kohaselt asutatud pädeva või määratud asutusena. Samal ainsal eesmärgil on EKP-l kõik käesolevas määruses sätestatud volitused ja kohustused. EKP-l on ka kõik volitused ja kohustused, mis on pädevatel ja määratud asutustel asjakohase liidu õiguse alusel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Eelkõige on EKP-l käesoleva peatüki 1. ja 2. jaos loetletud volitused. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses võib EKP nõuda juhiste andmise teel, et kõnealused riiklikud asutused kasutaksid oma volitusi siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel ja nendega kooskõlas, kui käesolev määrus ei anna niisuguseid volitusi EKP-le. Kõnealused riiklikud asutused teavitavad EKP-d täielikult kõnealuste volituste kasutamisest. 2. EKP kasutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud volitusi kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidega. EKP ja riiklikud pädevad asutused teevad oma vastavate järelevalve- ja uurimisvolituste teostamisel tihedat koostööd. 3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kasutab EKP oma volitusi vastavalt artiklile 7 seoses krediidiasutustega, mis on asutatud osalevates liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro.

1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõikes 1 osutatud volitusi ja vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud tingimustele, võib EKP artiklist 4 tulenevalt nõuda, et järgmised juriidilised või füüsilised isikud esitavad kogu teabe, mis on vajalik EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, sealhulgas korrapäraste ajavahemike tagant ja kindlaksmääratud kujul esitatav teave järelevalve või sellega seotud statistilistel eesmärkidel: a) osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutused; b) osalevates liikmesriikides asutatud finantsvaldusettevõtjad; c) osalevates liikmesriikides asutatud segafinantsvaldusettevõtjad; d) osalevates liikmesriikides asutatud segavaldusettevõtjad; e) punktides a–d osutatud üksustesse kuuluvad isikud; f) kolmandad isikud, kellele punktides a–d osutatud krediidiasutused või ettevõtjad on oma ülesanded või tegevused üle andnud. 2. Lõikes 1 osutatud isikud esitavad nõutud teabe. Ametisaladuse hoidmise sätted ei vabasta nimetatud isikuid teabe andmise kohustusest. Kõnealuse teabe esitamist ei peeta ametisaladuse kohustuse rikkumiseks. 3. Kui EKP saab teavet otse lõikes 1 osutatud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, teeb ta selle teabe kättesaadavaks asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele.

1. EKP võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud muudele tingimustele viia läbi kõiki vajalikke uurimisi artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute suhtes, kes on asutatud või kelle asukoht on osalevas liikmesriigis. Sel eesmärgil on EKP-l õigus: a) nõuda dokumentide esitamist; b) uurida artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute raamatupidamis- ja muid dokumente ning teha sellistest dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; c) saada artikli 10 lõikes 1 osutatud isikutelt, nende esindajatelt või töötajatelt kirjalikke või suulisi selgitusi; d) küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet. 2. Artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute suhtes kohaldatakse EKP otsuse alusel algatatud uurimisi. Kui isik takistab uurimise läbiviimist, pakub selle osaleva liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomased tööruumid asuvad, vastavalt siseriiklikule õigusele vajalikku abi, sealhulgas hõlbustades artiklites 12 ja 13 osutatud juhtudel EKP juurdepääsu artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute tööruumidele, nii et eespool nimetatud õigusi saaks kasutada.

1. EKP võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ning vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud muudele tingimustele viia läbi kooskõlas artikliga 13 ja tingimusel, et asjaomast riiklikku pädevat asutust teavitatakse ette, kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute tööruumides ja muude konsolideeritud alusel teostatava järelevalvega hõlmatud ettevõtjate ruumides, kui EKP on kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga g konsolideeritud järelevalvet teostav asutus. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib EKP viia kohapealse kontrolli läbi ilma kõnealust juriidilist isikut eelnevalt teavitamata. 2. EKP ametnikud ja muud isikud, keda EKP on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute tööruumidesse ja kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse EKP vastuvõetud uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 11 lõikes 1 sätestatud õigused. 3. Artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse kohapealseid kontrolle EKP otsuse alusel. 4. Selle liikmesriigi riikliku pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud ja teised nendega kaasas olevad isikud, kus kontrollimine toimub, abistavad EKP juhendamisel ja EKP-ga koordineeritult aktiivselt EKP ametnikke ja teisi EKP volitatud isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ametnikel on samuti õigus osaleda kohapealsetes kontrollides. 5. Kui EKP ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud või määratud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase osaleva liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi vastavalt siseriiklikule õigusele. Nimetatud abi hõlmab ka äriruumide ning raamatupidamis- ja muude dokumentide pitseerimist kontrolli läbiviimiseks vajalikus ulatuses. Kui asjaomasel riiklikul pädeval asutusel ei ole kõnealust volitust, taotleb ta vajalikku abi teistelt riiklikelt asutustelt.

1. Kui artikli 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohapealseks kontrolliks või artikli 12 lõikes 5 sätestatud abiks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotletakse seda. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loa taotlemisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus EKP otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida EKP-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks EKP kahtlustab artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise raskuse kohta ja selle isiku seotuse laadi kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei vaata liikmesriigi õigusasutus läbi uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks EKP toimikus sisalduv teave. EKP otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus.

1. Taotlus osaleva liikmesriigi krediidiasutuse tegevusloa saamiseks esitatakse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus krediidiasutus asutatakse, asjakohase siseriikliku õiguse kohaselt. 2. Kui taotleja vastab kõigile kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses tegevusloa saamiseks sätestatud tingimustele, koostab riiklik pädev asutus asjakohases siseriiklikus õiguses ettenähtud tähtaja jooksul otsuse eelnõu, milles tehakse EKP-le ettepanek tegevusloa andmiseks. Otsuse eelnõust teavitatakse EKPd ja tegevusloa taotlejat. Muudel juhtudel lükkab riiklik pädev asutus tegevusloa taotluse tagasi. 3. Otsuse eelnõu loetakse EKP poolt vastuvõetuks, kui EKP ei ole esitanud vastuväiteid maksimaalselt kümne tööpäeva pikkuse ajavahemiku jooksul, kusjuures seda tähtaega võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sama ajavahemiku võrra üks kord pikendada. EKP esitab otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid üksnes siis, kui asjakohases liidu õiguses sätestatud tegevusloa andmise tingimused ei ole täidetud. Vastuväite korral esitab EKP kirjalikult tagasilükkamise põhjused. 4. Riigi pädev asutus teavitab lõigete 2 ja 3 kohaselt tehtud otsusest tegevusloa taotlejat. 5. Kui lõikest 6 ei tulene teisiti, võib EKP asjakohases liidu õiguses sätestatud juhtudel tegevusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel pärast sellise osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutusega konsulteerimist, kus krediidiasutus on asutatud, või sellise liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ettepaneku alusel. Eelkõige tagatakse kõnealuste konsultatsioonidega, et EKP jätab enne kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist riiklikele asutustele piisavalt aega vajalike parandusmeetmete, sealhulgas võimalike solveerimismeetmete üle otsustamiseks, ning võtab neid meetmeid arvesse. Kui lõike 1 kohaselt tegevusloa andmiseks ettepaneku teinud riiklik pädev asutus leiab, et asjakohase siseriikliku õiguse kohaselt tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada, teeb ta EKP-le vastava ettepaneku. Sellisel juhul teeb EKP otsuse ettepandud kehtetuks tunnistamise kohta, võttes täielikult arvesse riikliku pädeva asutuse esitatud kehtetuks tunnistamise põhjendust. 6. Kuni riiklikud asutused on pädevad krediidiasutusi solveerima, teavitavad nad juhul, kui nad leiavad, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine ohustaks solveerimiseks või finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalike meetmete piisavat rakendamist, nõuetekohaselt oma vastuväidetest EKPd, selgitades üksikasjalikult tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaasneda võivat ohtu. Sellistel juhtudel peatab EKP kehtetuks tunnistamise menetluse riiklike asutustega kokkulepitud ajavahemikuks. EKP võib otsustada kõnealust ajavahemikku pikendada, kui ta leiab, et on tehtud piisavalt edusamme. Kui EKP siiski sedastab põhjendatud otsuses, et riiklikud asutused ei ole finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalikke nõuetekohaseid meetmeid ellu viinud, kohaldatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamist viivitamatult.

1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud erandite kohaldamist, esitatakse teatis osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuses olulise osaluse omandamise kohta või muu sellega seotud teave kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele tugineva asjakohase siseriikliku õigusega selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus krediidiasutus on asutatud. 2. Riigi pädev asutus hindab kavandatud omandamist ning edastab teatise ja artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud kriteeriumide põhjal ettepaneku otsuse kohta kas olla omandamisele vastu või mitte EKP-le vähemalt kümne tööpäeva jooksul enne asjakohases liidu õiguses sätestatud asjakohase hindamisperioodi lõppu ning abistab EKPd vastavalt artiklile 6. 3. EKP teeb otsuse, kas olla omandamise vastu, asjakohases liidu õiguses sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal kooskõlas liidu õiguses ettenähtud menetlusega ja ettenähtud hindamisperioodi jooksul.

1. Artikli 4 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks ning ilma et see piiraks EKP-le antud muude volituste teostamist, on EKP-l käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud volitused nõuda igalt osaleva liikmesriigi krediidiasutuselt, finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt varases etapis vajalike meetmete võtmist, et käsitleda asjakohaseid probleeme igas järgnevalt nimetatud olukorras: a) krediidiasutus ei vasta artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide nõuetele; b) EKP-l on tõendeid, et krediidiasutus tõenäoliselt rikub artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide nõudeid järgmise 12 kuu jooksul; c) artikli 4 lõike 1 punkti f kohase järelevalvemenetluse raames on tehtud kindlaks, et krediidiasutuse rakendatud kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning tema omavahendid ja likviidsus ei taga tema riskide usaldusväärset juhtimist ega katmist. 2. Artikli 9 lõike 1 kohaldamisel on EKP-l eelkõige järgmised volitused: a) nõuda, et krediidiasutused hoiaksid artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud kapitalinõudeid ületavaid omavahendeid, mis on seotud riskielementidega ja riskidega, mis ei ole asjakohaste liidu õigusaktidega hõlmatud; b) nõuda korra, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist; c) nõuda, et krediidiasutused esitaksid kava artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidest tulenevatele järelevalvenõuetele vastavuse taastamiseks, ja kehtestada tähtaeg selle rakendamiseks, sealhulgas kõnealusesse kavasse seoses kava ulatuse ja tähtajaga paranduste tegemiseks; d) nõuda, et krediidiasutused kohaldaksid konkreetset eraldiste tegemise korda või vara käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest; e) piirata krediidiasutuste äritegevust, operatsioone või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis ülemääraselt ohustab asjaomase krediidiasutuse usaldusväärsust; f) nõuda krediidiasutuste tegevuse, toodete ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist; g) nõuda, et krediidiasutused piiraksid muutuvtasu osakaalu kogu puhastulus, juhul kui see muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega; h) nõuda, et krediidiasutused kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks; i) piirata või keelata ära asjaomase krediidiasutuse väljamaksed aktsionäridele, liikmetele või täiendava esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kui keelustamine ei too kaasa krediidiasutuse makseviivitust; j) kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandluse kapitali või likviidsuse positsioonide kohta; k) kehtestada konkreetsed likviidsusnõuded, sealhulgas piirangud varade ja kohustuste lõpptähtaegade erinevusele; l) nõuda täiendavat avalikustamist; m) kõrvaldada mis tahes ajal ametist krediidiasutuste juhtorgani liikmeid, kes ei vasta artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

1. Asjakohases liidu õiguses sätestatud menetlusi krediidiasutuste jaoks, kes soovivad asutada filiaali või kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise liikmesriigi territooriumil, ning asukoha- ja vastuvõtva liikmesriigi sellega seotud pädevust kohaldatakse osalevate liikmesriikide vahel ainult selliste ülesannete puhul, mida artikliga 4 ei ole antud EKP-le. 2. Asjakohase liidu õiguse sätteid eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö kohta konsolideeritud alusel järelevalve teostamiseks ei kohaldata juhul, kui EKP on ainus asjaomane pädev asutus. 3. Artiklites 4 ja 5 osutatud ülesannete täitmisel järgib EKP õiglast tasakaalu kõigi osalevate liikmesriikide vahel artikli 6 lõike 8 kohaselt ja oma suhetes mitteosalevate liikmesriikidega järgib EKP asjakohases liidu õiguses kehtestatud tasakaalu päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide vahel.

1. Kui krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad ei täida tahtlikult või hooletuse tõttu mõne asjakohase vahetult kohaldatava liidu õigusakti nõudeid, millega seoses volitatakse pädevaid asutusi asjakohase liidu õiguse alusel kohaldama rahalist halduskaristust, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks määrata rahalised halduskaristused, mis vastavad kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellise rikkumise tulemusel, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise rikkumise tulemusel, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata, või kuni 10 % juriidilise isiku eelneva majandusaasta aastasest kogukäibest, nagu on määratletud asjakohase liidu õigusega, või muid selliseid rahalisi karistusi, mis võivad olla ette nähtud asjakohase liidu õiguse kohaselt. 2. Kui asjaomane juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on lõikes 1 osutatud aastane kogukäive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest tulenev aastane kogukäive. 3. Kohaldatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Otsustades, kas karistust kohaldada ja milline karistus on otstarbekas, tegutseb EKP kooskõlas artikli 9 lõikega 2. 4. EKP kohaldab käesolevat artiklit kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide, sealhulgas vajaduse korral määruses (EÜ) nr 2532/98 esitatud menetlustega. 5. Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmamata juhtudel võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks nõuda, et riiklikud pädevad asutused alustaksid menetlust eesmärgiga võtta meetmeid, et tagada asjakohaste karistuste määramine kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide ning asjakohaste siseriiklike õigusaktidega, millega antakse erivolitused, mida praegu liidu õiguse alusel ei nõuta. Riiklike pädevate asutuste kohaldatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Käesoleva lõike esimest lõiku kohaldatakse eelkõige selliste rahaliste karistuste suhtes, mis määratakse krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele või segafinantsvaldusettevõtjatele asjaomaseid direktiive üle võtvate siseriiklike õigusaktide rikkumise eest, ning halduskaristuste või -meetmete suhtes, mis määratakse krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhatuse liikmetele ja muudele isikutele, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt vastutavad krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja õigusrikkumise eest. 6. EKP teeb asjakohases liidu õiguses sätestatud juhtudel ja tingimuste kohaselt teatavaks kõik lõikes 1 osutatud karistused, olenemata sellest, kas need on vaidlustatud või mitte. 7. Ilma et see piiraks lõigete 1 - 6 kohaldamist, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2532/98 määrata karistusi EKP määruste või otsuste rikkumise eest.

1. Ühtse järelevalvemehhanismi raames tegutsevad EKP ja riiklikud pädevad asutused täidavad neile käesoleva määrusega antud ülesandeid sõltumatult. Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja organitelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt. 2. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused ja muud asutused austavad nimetatud sõltumatust. 3. Kui järelevalvenõukogu peab analüüsi tulemusel seda vajalikuks, koostab ja avaldab EKP nõukogu tegevusjuhendi, mida kohaldatakse panganduse järelevalvega seotud EKP töötajate ja juhtkonna suhtes ning milles käsitletakse eelkõige huvide konflikte.

1. EKP annab käesoleva määruse rakendamise kohta käesoleva peatüki kohaselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2. EKP esitab kord aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja eurorühmale aruande talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise kohta, sealhulgas teabe artiklis 30 nimetatud järelevalvetasude struktuuri ja suuruse kavandatava muutmise kohta. 3. EKP järelevalvenõukogu esimees esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja eurorühmale selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, kelle rahaühik ei ole euro. 4. Eurorühma taotlusel võib eurorühm EKP järelevalvenõukogu esimehe seoses EKP järelevalveülesannete täitmisega ära kuulata selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, kelle rahaühik ei ole euro. 5. Euroopa Parlamendi taotlusel osaleb EKP järelevalvenõukogu esimees EKP järelevalveülesannete täitmise teemal Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide poolt korraldataval kuulamisel. 6. EKP vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või eurorühma menetluste kohaselt eurorühma küsimustele selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, kelle rahaühik ei ole euro. 7. Kui Euroopa Kontrollikoda kontrollib EKP juhtimise tõhusust Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artikli 27.2 alusel, võtab ta arvesse ka käesoleva määrusega EKP-le antud järelevalveülesandeid. 8. EKP järelevalvenõukogu esimees korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe ja aseesimeestega kinniseid konfidentsiaalseid suuliseid arutelusid EKP järelevalveülesannete üle, kui selliseid arutelusid on vaja pidada ELi toimimise lepingust tulenevate Euroopa Parlamendi volituste täitmiseks. Euroopa Parlament ja EKP lepivad kokku selliste arutelude korraldamise üksikasjalikus korras, pidades silmas täieliku konfidentsiaalsuse tagamist kooskõlas EKP-le kui pädevale asutusele asjakohase liidu õiguse kohaselt pandud konfidentsiaalsuskohustusega. 9. EKP teeb ELi toimimise lepingu kohaselt Euroopa Parlamendiga uurimistel lojaalset koostööd. EKP ja Euroopa Parlament sõlmivad asjakohase kokkuleppe demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega. Nimetatud kokkulepe hõlmab muu hulgas teabele juurdepääsu, uurimistel tehtavat koostööd ja järelevalvenõukogu esimehe valimise menetlust käsitlevat teavet.

1. Artikli 20 lõikes 2 ettenähtud aruande esitamisel edastab EKP selle samal ajal otse osalevate liikmesriikide rahvusparlamentidele. Rahvusparlamendid võivad esitada nimetatud aruande kohta EKP-le oma põhjendatud tähelepanekuid. 2. Osalevate liikmesriikide rahvusparlamendid võivad oma menetluste kohaselt taotleda EKP-lt kirjalikku vastust tähelepanekutele või küsimustele, mille nad on esitanud EKP-le seoses talle käesoleva määruse alusel antud ülesannetega. 3. Osaleva liikmesriigi rahvusparlament võib kutsuda järelevalvenõukogu esimehe või liikme koos riikliku pädeva asutuse esindajaga osalema kõnealuse liikmesriigi krediidiasutuse järelevalvet käsitlevas arutelus. 4. Käesolev määrus ei piira siseriikliku õiguse kohast riiklike pädevate asutuste vastutust rahvusparlamentide ees seoses käesoleva määrusega EKP-le mitte antud ülesannete täitmise ning nende poolt vastavalt artiklile 6 ülesannete täitmisega.

1. Enne artikli 4 ja III peatüki 2. jao kohaste järelevalvega seotud otsuste tegemist annab EKP isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukohad. EKP otsused põhinevad ainult argumentidel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja viivitamatut sekkumist, et hoida ära märkimisväärset kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib EKP võtta vastu esialgse otsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist. 2. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele. Neil on õigus saada juurdepääs EKP toimikule, tingimusel et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet. EKP otsustes esitatakse otsuse aluseks olevad asjaolud.

EKP tagab, et võetakse kasutusele tõhusad mehhanismid krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate või osalevate liikmesriikide pädevate asutuste poolt toime pandud artikli 4 lõikes 3 osutatud õigusaktide rikkumistest teavitamiseks, sealhulgas konkreetne kord rikkumisteadete vastuvõtmise ja nende edasise menetlemise kohta. Sellised menetlused on kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ja nendega tagatakse järgmiste põhimõtete täitmine: rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse, isikuandmete kaitse ja süüdistatava isiku asjakohane kaitse.

1. EKP moodustab vaidlustusnõukogu, et vaadata pärast lõike 5 kohaselt esitatud läbivaatamise taotluse saamist asutusesiseselt halduskorras läbi otsused, mis EKP on teinud käesoleva määrusega talle antud volituste täitmisel. Asutusesisene halduskorras läbivaatamine piirdub selle hindamisega, kas sellised otsused on menetluslikult ja sisuliselt vastavuses käesoleva määrusega. 2. Vaidlustusnõukogu koosneb liikmesriikidest pärit viiest hea reputatsiooniga liikmest, kellel on tõendatud teadmised asjakohases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sealhulgas järelevalvealane töökogemus panganduse või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole EKP praegused töötajad ega muude käesoleva määrusega EKP-le antud ülesannete täitmisesse kaasatud pädevate asutuste ega liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide, organite või asutuste ametis olevad töötajad. Vaidlustusnõukogul on piisavad vahendid ja teadmised, et hinnata käesoleva määruse kohaste volituste täitmist EKP poolt. EKP nimetab vaidlustusnõukogu liikmed ja kaks asendusliiget ametisse viieaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada üks kord, pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. 3. Vaidlustusnõukogu teeb otsuseid häälteenamuse alusel, mille puhul viiest liikmest vähemalt kolm on otsuse poolt. 4. Vaidlustusnõukogu liikmed tegutsevad sõltumatult ja avalikes huvides. Selleks esitavad nad avaliku kohustuste deklaratsiooni ja avaliku huvide deklaratsiooni, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste huvide puudumise. 5. Iga füüsiline või juriidiline isik võib lõikes 1 osutatud juhtudel taotleda talle adresseeritud või teda otseselt või isiklikult puudutava, käesoleva määruse alusel EKP poolt tehtud otsuse läbivaatamist. Lõikes 7 osutatud EKP nõukogu otsuse läbivaatamise taotlust vastu ei võeta. 6. Läbivaatamise taotlus koos selle põhjendustega esitatakse EKP-le kirjalikult ühe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest läbivaatamist taotlevale isikule või, kui seda ei ole tehtud, ühe kuu jooksul alates päevast, mil kõnealune isik sai sellest teada. 7. Vaidlustusnõukogu esitab pärast läbivaatamise taotluse vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist arvamuse küsimuse kiireloomulisust arvestava ajavahemiku jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest, ning saadab juhtumi edasi järelevalvenõukogule uue otsuse eelnõu ettevalmistamiseks. Järelevalvenõukogu võtab vaidlustusnõukogu arvamust arvesse ning esitab EKP nõukogule viivitamatult uue otsuse eelnõu. Uus otsuse eelnõu tühistab esialgse otsuse, asendab selle identse sisuga otsusega või asendab selle muudetud otsusega. Uus otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu ei ole selle suhtes esitanud vastuväiteid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul. 8. Lõike 5 kohaselt esitatud läbivaatamise taotlus ei peata otsuse täitmist. EKP nõukogu võib vaidlustusnõukogu ettepanekul vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab. 9. Vaidlustusnõukogu väljendatud arvamust, järelevalvenõukogu esitatud uut otsuse eelnõu ja EKP nõukogu poolt käesoleva artikli alusel vastuvõetud otsust põhjendatakse ja neist teavitatakse pooli. 10. EKP võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse vaidlustusnõukogu kodukord. 11. Käesolev artikkel ei piira õigust algatada menetlust Euroopa Liidu Kohtus vastavalt aluslepingutele.

1. EKP lähtub talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ainult käesolevas määruses sätestatud eesmärkidest. 2. EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid ilma rahapoliitikaga seotud ülesandeid ja muid ülesandeid mõjutamata ning nendest eraldi. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei takista EKP-l täitmast rahapoliitikaga seotud ülesandeid ning need ei mõjuta omakorda EKP-le käesoleva määrusega antud ülesandeid. Samuti ei takista EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded EKP-l täitmast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud ja muid ülesandeid. EKP annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru käesolevast sättest kinnipidamise kohta. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei muuda praegust rahapoliitika osapoolte maksevõime kontrollimist. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega seotud töötajad eraldatakse organisatsiooniliselt EKP-le antud muude ülesannete täitmisega seotud töötajatest ning nende suhtes kohaldatakse eraldi aruandlussuhteid. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab EKP vastu ja avaldab vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad ametisaladuse hoidmise ja kahe tegevusvaldkonna vahel teabe vahetamise kohta. 4. EKP tagab, et EKP nõukogu teostab oma rahapoliitika- ja järelevalveülesandeid täiesti eraldatult. Selline eraldatus hõlmab rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi. 5. Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärgil moodustab EKP lepituskomisjoni. Lepituskomisjon lahendab erimeelsusi asjaomaste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste väljendatud seisukohtades seoses EKP nõukogu esitatud vastuväidetega järelevalvenõukogu tehtud otsuse eelnõu suhtes. Lepituskomisjoni kuulub üks liige igast osalevast liikmesriigist, kelle iga liikmesriik valib EKP nõukogu liikmete ja järelevalvenõukogu liikmete hulgast, ning see teeb otsuseid lihthäälteenamusega, mille puhul igal liikmel on üks hääl. EKP võtab vastu ja avaldab määruse, millega moodustatakse selline lepituskomisjon ja kehtestatakse selle kodukord.

1. EKP-le antud ülesandeid kavandab ja täidab täielikult siseüksus, mis koosneb esimehest ja aseesimehest, kes nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 3, ja neljast EKP esindajast, kes nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 5, ja iga osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ühest esindajast (edaspidi „järelevalvenõukogu”). Kõik järelevalvenõukogu liikmed tegutsevad liidu kui terviku huvides. Kui pädevaks asutuseks ei ole keskpank, võib käesolevas lõikes osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kaasata esindaja liikmesriigi keskpangast. Lõikes 6 sätestatud hääletuskorra kohaldamiseks loetakse ühe ja sama liikmesriigi mitme asutuse esindajad kokku üheks liikmeks. 2. Järelevalvenõukogu liikmete ametisse nimetamisel käesoleva määruse kohaselt järgitakse soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet. 3. Pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist esitab EKP esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast kõnealuse ettepaneku heakskiitmist võtab nõukogu vastu rakendusotsuse, millega nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees. Esimees valitakse avaliku valikumenetluse teel pangandus- ja finantsküsimustes tunnustatud ja erialaste kogemustega isikute hulgast, kes ei ole EKP nõukogu liikmed, ning Euroopa Parlamenti ja nõukogu hoitakse menetlusest nõuetekohaselt kursis. Järelevalvenõukogu aseesimees valitakse EKP juhatuse liikmete hulgast. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete hääli, kes ei ole osalevad liikmesriigid. Pärast ametisse nimetamist töötab esimees täistööajaga ega ole enam ametis riiklikes pädevates asutustes. Ametiaeg kestab viis aastat ja seda ei saa pikendada. 4. Kui järelevalvenõukogu esimees ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu EKP ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse esimehe ametist kõrvaldamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete häält, kes ei ole osalevad liikmesriigid. Pärast seda, kui järelevalvenõukogu aseesimees on EKP juhatuse liikme ametist tagandatud kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirjaga, võib nõukogu EKP ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse aseesimehe ametist kõrvaldamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete häält, kes ei ole osalevad liikmesriigid. Kõnealustel eesmärkidel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu teatada EKP-le, et nad leiavad, et järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe ametist kõrvaldamise tingimused on täidetud, millele EKP esitab oma vastuse. 5. EKP nõukogu poolt nimetatud neli EKP esindajat ei täida EKP rahapoliitikaga vahetult seotud ülesandeid. Kõigil EKP esindajatel on hääleõigus. 6. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks esimehe hääl. 7. Erandina käesoleva artikli lõikest 6 teeb järelevalvenõukogu otsused artikli 4 lõike 3 kohaselt määruste vastuvõtmiseks oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, nagu see on määratletud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 36 (Üleminekusätete kohta) artiklis 3 osalevate liikmesriikide asutusi esindavate liikmete puhul. EKP nõukogu poolt nimetatud iga nelja esindaja hääl on võrdne teiste liikmete mediaanhäälega. 8. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, teeb järelevalvenõukogu ettevalmistustööd seoses EKP-le antud järelevalveülesannetega ja esitab EKP nõukogule lõplikud otsuste eelnõud EKP nõukogu poolt vastuvõtmiseks vastavalt EKP kehtestatavale menetlusele. Otsuste eelnõud edastatakse samal ajal asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele. Otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu ei ole selle suhtes esitanud vastuväiteid eespool nimetatud menetluse käigus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa maksimaalselt kümmet tööpäeva. Kui osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, ei ole nõus järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, kohaldatakse artikli 7 lõikes 8 sätestatud menetlust. Eriolukordades ei ületa eespool nimetatud ajavahemik 48 tundi. Kui EKP nõukogu esitab otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid, põhjendab ta selliselt toimimist kirjalikult, tuues eelkõige välja rahapoliitikaga seotud aspektid. Kui otsust pärast EKP nõukogu vastuväidet muudetakse, võib osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, teavitada EKPd oma põhjendatud mittenõustumisest vastuväitega, ning sellisel juhul kohaldatakse artikli 7 lõikes 7 sätestatud menetlust. 9. Sekretariaat toetab täistööajaga järelevalvenõukogu tegevust, sealhulgas koosolekute ettevalmistamist. 10. Järelevalvenõukogu valib lõikes 6 sätestatud eeskirja kohaselt hääletades oma liikmete hulgast piiratuma koosseisuga juhtkomitee, kes toetab järelevalvenõukogu tegevust, sealhulgas koosolekute ettevalmistamist. Järelevalvenõukogu juhtkomiteel ei ole õigust teha otsuseid. Juhtkomiteed juhib järelevalvenõukogu esimees või aseesimees, juhul kui esimees erandkorras puudub. Juhtkomitee koosseis tagab õiglase tasakaalu ja rotatsiooni riiklike pädevate asutuste vahel. Juhtkomitees on kõige rohkem kümme liiget, sealhulgas esimees, aseesimees ja veel üks EKP esindaja. Juhtkomitee täidab oma ettevalmistavaid ülesandeid liidu kui terviku huvides ning teeb järelevalvenõukoguga täiesti läbipaistvat koostööd. 11. Järelevalvenõukogu koosolekutel võib kutse korral osaleda vaatlejana komisjoni esindaja. Vaatlejatel ei ole juurdepääsu konkreetseid asutusi käsitlevale konfidentsiaalsele teabele. 12. EKP nõukogu võtab vastu sise-eeskirjad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tema suhteid järelevalvenõukoguga. Järelevalvenõukogu võtab lõikes 6 sätestatud eeskirja kohaselt hääletades vastu ka oma kodukorra. Mõlemad eeskirjad tehakse üldsusele kättesaadavaks. Järelevalvenõukogu kodukorraga tagatakse kõigi osalevate liikmesriikide võrdne kohtlemine.

1. Järelevalvenõukogu liikmete ning järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide lähetatud töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artiklis 37 ja asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid isegi pärast nende ametikohustuste lõppemist. EKP tagab, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või ühekordselt järelevalveülesannete täitmisega seotud teenuseid, kohaldatakse samaväärseid ametisaladuse hoidmise nõudeid. 2. EKP-l lubatakse talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks asjakohases liidu õiguses sätestatud piirides ja tingimustel vahetada teavet riiklike ja liidu asutuste ja organitega juhul, kui asjakohane liidu õigus võimaldab riiklikel pädevatel asutustel sellistele üksustele teavet avaldada või kui liikmesriigid näevad ette sellise avalikustamise kooskõlas asjakohase liidu õigusega.

EKP vastutab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalike inimressursside ja rahaliste vahendite tagamise eest.

1. EKP kulud talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad. 2. EKP annab osana artikli 20 kohasest aruandlusest üksikasjalikult aru järelevalveülesanneteks kulutatud eelarve kohta. EKP poolt kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artikliga 26.2 koostatud ja avaldatud raamatupidamise aastaaruandes on ära märgitud järelevalveülesannetega seotud tulud ja kulud. 3. Vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artiklile 27.1 viiakse raamatupidamise aastaaruande järelevalveülesannete eelarvejao suhtes läbi audit.

1. EKP nõuab osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt ja mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidelt iga-aastase järelevalvetasu maksmist. Tasu katab EKP-le käesoleva määruse artiklite 4 kuni 6 alusel antud ülesannetega seoses tekkinud kulud. Need tasud ei ületa nende ülesannetega seotud kulusid. 2. Krediidiasutuselt või filiaalilt nõutava tasu summa arvutatakse kooskõlas EKP poolt varem kehtestatud ja avaldatud korraga. Enne nimetatud korra kehtestamist korraldab EKP avaliku arutelu ja analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning avaldab mõlema tulemused. 3. Tasud arvutatakse osalevates liikmesriikides kõige kõrgemal konsolideerimistasemel ning objektiivsete kriteeriumide alusel, pidades silmas asjaomase krediidiasutuse olulisust ja riskiprofiili, sealhulgas selle riskiga kaalutud vara. Konkreetseks kalendriaastaks iga-aastase järelevalvetasu arvutamise aluseks on krediidiasutuste ja filiaalide järelevalvega seotud kulude eelarvestus. EKP võib nõuda iga-aastase järelevalvetasu ettemaksmist, tuginedes mõistlikule eelarvestusele. EKP võtab enne lõpliku tasumäära kohta otsuse tegemist ühendust riikliku pädeva asutusega tagamaks, et järelevalve oleks kõikide asjaomaste krediidiasutuste ja filiaalide jaoks kulutõhus ja mõistlikul tasemel. EKP teavitab krediidiasutusi ja filiaale iga-aastase järelevalvetasu arvutamise alusest. 4. EKP esitab kooskõlas artikliga 20 aruande. 5. Käesolev artikkel ei piira riiklike pädevate asutuste õigust nõuda tasusid kooskõlas siseriikliku õigusega, kui EKP-le ei ole antud vastavaid järelevalveülesandeid, või seoses kuludega, mis kaasnevad EKPga tehtava koostöö ja EKP abistamisega ning tema antud juhiste järgi tegutsemisega, kooskõlas asjakohase liidu õigusega ning vastavalt käesoleva määruse, sealhulgas artiklite 6 ja 12 rakendamiseks ettenähtud korrale.

1. EKP seab koos kõikide riiklike pädevate asutustega sisse korra, et tagada asjakohane töötajate vahetus riiklike pädevate asutustega ja pädevate asutuste vahel ning töötajate lähetamine riiklikesse pädevatesse asutustesse. 2. Vajaduse korral võib EKP nõuda, et riiklike pädevate asutuste järelevalverühmad, kes teostavad käesoleva määruse kohaselt järelevalvet ühes osalevas liikmesriigis asuva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle, kaasaksid oma tegevusse ka teiste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste töötajaid. 3. EKP kehtestab ja säilitab terviklikud ja formaalsed menetlused, sealhulgas eetikamenetlused ja proportsionaalsed ajavahemikud, et hinnata eelnevalt ja hoida ära võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad järelevalvenõukogu liikmete ja järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate asumisest uuele tööle kahe aasta jooksul, ning näeb ette asjakohase avalikustamise kehtivate andmekaitse-eeskirjade kohaselt. Kõnealused menetlused ei piira rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist. Riiklikke pädevaid asutusi esindavate järelevalvenõukogu liikmete puhul toimub nende menetluste kehtestamine ja rakendamine kooskõlas riiklike pädevate asutustega, ilma et see piiraks kehtiva siseriikliku õiguse kohaldamist. Järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate puhul määratakse kõnealustes menetlustes kindlaks ametikohtade kategooriad, mille suhtes sellist hindamist kohaldatakse, ning ajavahemikud, mis on proportsionaalsed nimetatud töötajate järelevalveülesannete täitmisega EKP-s töötamise ajal. 4. Lõikes 3 osutatud menetlustes nähakse ette, et EKP hindab, kas esineb vastuväiteid sellele, et järelevalvenõukogu liikmed asuvad pärast ametist lahkumist tasustatud tööle erasektori asutuses, mille suhtes EKP järelevalvet teostab. Lõikes 3 osutatud menetlusi kohaldatakse üldjuhul kahe aasta jooksul pärast järelevalvenõukogu liikme ametist lahkumist ning neid võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kohandada proportsionaalselt ametiaja jooksul täidetud tööülesannetega ja ametiaja pikkusega. 5. Artikli 20 kohane EKP aastaaruanne sisaldab üksikasjalikku teavet, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud menetluste kohaldamise statistilisi andmeid.

Komisjon avaldab 31. detsembriks 2015 ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, pöörates eriti tähelepanu võimalikule mõjule, mis on määrusel siseturu sujuvale toimimisele. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist: a) ühtse järelevalvemehhanismi toimimine Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ja EKP järelevalvetegevuse mõju liidu kui terviku huvidele ning finantsteenuste siseturu sidususele ja terviklikkusele, sealhulgas selle võimalik mõju riikide pangandussüsteemide struktuuridele liidus, ning ühtse järelevalvemehhanismi ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse tõhusus; b) ülesannete jagunemine EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel ühtse järelevalvemehhanismi raames, EKP poolt vastu võetud praktilise töökorralduse tõhusus ja ühtse järelevalvemehhanismi mõju muude järelevalvekolleegiumide toimimisele; c) EKP järelevalvevolituste ja karistuste määramise volituste kasutamise tõhusus ja EKP-le täiendavate karistuste määramise volituste andmise asjakohasus, sealhulgas seoses muude isikutega kui krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad; d) vastavalt artikli 5 alusel makrotasandi finantsjärelevalve ülesannete ja vahendite ning artikli 14 alusel tegevuslubade andmise ja kehtetuks tunnistamise jaoks kehtestatud korra asjakohasus; e) sõltumatuse ja aruandekohustusega seotud meetmete tõhusus; f) suhted EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve vahel; g) järelevalvenõukogu juhtimiskorra, sealhulgas selle koosseisu ja hääletamiskorra asjakohasus ja järelevalvenõukogu suhted EKP nõukoguga ning järelevalvenõukogus tehtav koostöö liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, ja muude ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide vahel; h) suhted EKP ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning ühtse järelevalvemehhanismi mõju nendele liikmesriikidele; i) EKP otsuste vaidlustamise mehhanismi tõhusus; j) ühtse järelevalvemehhanismi kulutasuvus; k) artikli 7 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamise võimalik mõju ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele ja terviklikkusele; l) EKPs rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tõhusus ja järelevalveülesannete täitmiseks EKP eelarvest rahaliste vahendite eraldatuse tõhusus, võttes arvesse asjaomaste õigusnormide muutumist, sealhulgas esmase õiguse tasandil; m) ühtse järelevalvemehhanismi raames tehtavate järelevalveotsuste mõju osalevate liikmesriikide eelarvetele ja krediidiasutuste solveerimise rahastamiskorra arengust tulenev mõju; n) võimalused arendada ühtset järelevalvemehhanismi edasi, arvestades asjakohaste õigusnormide muutumist, sealhulgas esmase õiguse tasandil, ja arvestades, kas käesoleva määruse institutsiooniliste sätete kehtestamise põhjused endiselt eksisteerivad, sealhulgas võimalust ühtlustada täielikult liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, ja muude osalevate liikmesriikide õigused ja kohustused. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon teeb vajaduse korral kaasnevad ettepanekud.

1. EKP avaldab artikli 6 lõikes 7 osutatud raamistiku hiljemalt 4. mail 2014. 2. EKP hakkab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid täitma 4. novembril 2014, vastavalt käesolevas lõikes sätestatud rakenduskorrale ja -meetmetele. EKP avaldab pärast 3. novembrit 2013 määrustes ja otsustes talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra. Alates 3. novembrist 2013 esitab EKP Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile igas kvartalis aruande käesoleva määruse rakendamise edenemise kohta. Kui käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud aruannetest ning Euroopa Parlamendis ja nõukogus aruannete üle peetud aruteludest ilmneb, et EKP ei ole valmis oma ülesandeid alates 4. novembrist 2014 täies mahus täitma, võib EKP võtta vastu otsuse, millega määratakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kuupäevast hilisem kuupäev, et tagada järjepidevus riiklikult järelevalvelt ühtsele järelevalvemehhanismile ülemineku ajal, ning võttes arvesse töötajate kättesaadavust, asjakohaste aruandlusmenetluste kehtestamist ja riiklike pädevate asutustega tehtava koostöö korda vastavalt artiklile 6. 3. Olenemata lõikest 2 ja ilma et see piiraks EKP-le käesoleva määruse alusel antud uurimisvolituste teostamist, võib EKP alates 3. novembrist 2013 alustada talle käesoleva määrusega antud muude ülesannete kui järelevalve alaste otsuste vastuvõtmine täitmist iga krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja puhul pärast asjaomastele üksustele ja asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele adresseeritud otsuse tegemist. Olenemata lõikest 2, kui Euroopa stabiilsusmehhanism taotleb ühehäälselt, et EKP võtaks üle krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle otsese järelevalve teostamise kui eeltingimuse sellise asutuse või ettevõtja otseseks rekapitaliseerimiseks, võib EKP kohe alustada talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmist kõnealuse krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes, pärast asjaomastele üksustele ja asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele adresseeritud otsuse tegemist. 4. Oma ülesannete täitmise eesmärgil võib EKP alates 3. novembrist 2013 nõuda riiklikelt pädevatelt asutustelt ja artiklis 10 lõikes 1 osutatud isikutelt kogu teavet, mida EKP vajab osaleva liikmesriigi krediidiasutuste põhjalikuks hindamiseks, sealhulgas bilansi hindamiseks. EKP viib sellise hindamise läbi vähemalt artikli 6 lõikega 4 hõlmamata krediidiasutuste puhul. Krediidiasutus ja pädev asutus esitavad nõutud teabe. 5. Krediidiasutused, kellele osalevad liikmesriigid on andnud 3. novembril 2013 või vajaduse korral käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäeva seisuga tegevusloa, loetakse artikli 14 kohaselt loa saanuteks ning võivad oma tegevust jätkata. Riiklikud pädevad asutused teatavad EKP-le enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva või vajaduse korral käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäevi kõnealuste krediidiasutuste nimed koos aruandega nende järelevalve ja riskiprofiili kohta, ning muu EKP nõutud teabe. Kõnealune teave esitatakse EKP nõutud kujul. 6. Olenemata artikli 26 lõikest 7, kohaldatakse artikli 4 lõikes 3 osutatud määruste vastuvõtmisel kuni 31. detsembrini 2015 kvalifitseeritud häälteenamusega ja lihthäälteenamusega hääletamist koos.

Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.