Direktiiv 2014/29

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse seeriaviisiliselt toodetud lihtsate surveanumate (edaspidi „surveanumad”) suhtes, millel on järgmised omadused: a) surveanum on keevisliitega anum, mis on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise siserõhu jaoks ning sisaldama õhku või lämmastikku ega ole ette nähtud leegiga kuumutamiseks; b) anuma survestatud osad ja koostud valmistatakse kas legeerimata kvaliteetterasest, legeerimata alumiiniumist või mittevanandatud alumiiniumisulamitest; c) surveanum koosneb järgmistest elementidest: i) kas ümmarguse ristläbilõikega silindrilisest osast, mis suletakse silindrilise osaga ühise telje ümber pöörlevate kumerate ja/või lamedate põhjadega; ii) või kahest ümber sama telje pöörlevast kumerast põhjast; d) surveanuma maksimaalne töörõhk ei ületa 30 baari ning selle rõhu (baarides) ja anuma mahutavuse (liitrites, l) korrutis (PS × V) ei ületa 10 000 baar.l; e) minimaalne töötemperatuur ei lange alla - 50 °C ja maksimaalne töötemperatuur ei tõuse üle 300 °C terasest ja üle 100 °C alumiiniumist või alumiiniumisulamitest anumate puhul. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata: a) spetsiaalselt tuumakasutuseks konstrueeritud surveanumatele, mille purunemine võib põhjustada radioaktiivse lekke; b) spetsiaalselt laevadele ja õhusõidukitele paigaldamiseks või nende tõukejõuga varustamiseks mõeldud surveanumatele; c) tulekustutitele.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „turul kättesaadavaks tegemine”– surveanuma tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; 2) „turule laskmine”– surveanuma liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine; 3) „tootja”– iga füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab surveanuma või kes laseb surveanuma projekteerida või valmistada ja kes turustab seda surveanumat oma nime või kaubamärgi all; 4) „volitatud esindaja”– iga liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega; 5) „importija”– iga liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb kolmandast riigist pärit surveanuma liidu turule; 6) „levitaja”– iga turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb surveanuma turul kättesaadavaks; 7) „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja; 8) „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette surveanumale esitatavad tehnilised nõuded; 9) „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud tähenduses; 10) „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses; 11) „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses; 12) „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas surveanumaga seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud; 13) „vastavushindamisasutus”– asutus, mis viib läbi vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli; 14) „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi surveanum, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud; 15) „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva surveanuma turul kättesaadavaks tegemist; 16) „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustamistingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid; 17) „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et surveanum vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et surveanumaid võib turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada töötajate kaitstus surveanumate kasutamisel, tingimusel et see ei eelda anumate muutmist käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

1. Anum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, peab vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele. 2. Anum, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, peab olema projekteeritud ja valmistatud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga.

Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist ja kasutuselevõttu oma territooriumil.

1. Selliste surveanumate turule laskmisel, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega. Selliste surveanumate turule laskmisel, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga. 2. Selliste surveanumate jaoks, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, koostavad tootjad II lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teevad või lasevad teha artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Kui nimetatud menetlusega on tõendatud sellise surveanuma vastavus asjakohastele nõuetele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise ja III lisa punktis 1 osutatud pealdised. Tootjad tagavad, et surveanumatele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, on kinnitatud III lisa punktis 1 sätestatud pealdised. 3. Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist. 4. Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi surveanumate konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal surveanuma vastavust kinnitati. Kui seda peetakse surveanumast tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveanumaid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate surveanumate ja surveanumate tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest. 5. Tootjad tagavad, et surveanumatel, mille nad on turule lasknud, on tüübi- ja seeria- või partiitähis, mis võimaldab neid identifitseerida. 6. Tootjad märgivad surveanumale oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 7. Tootjad tagavad, et surveanumaga on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud lõppkasutajad. Sellised juhised ja ohutusalane teave ning igasugune märgistus peavad olema selged, arusaadavad ja mõistetavad. 8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 9. Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle surveanuma käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. Artikli 6 lõikes 1 osutatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 2. Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: a) säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist; b) esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu surveanuma vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon; c) teha pädevate riiklike asutustega viimaste taotlusel koostööd kõigis volitatud esindaja volitusega hõlmatud surveanumate põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

1. Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid surveanumaid. 2. Enne sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et surveanum kannab CE-vastavusmärgist ja III lisa punktis 1 sätestatud pealdiseid ja et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta surveanumat turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui surveanum kujutab endast ohtu. Enne sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, tagavad importijad, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga, kannab III lisa punktis 1.2 sätestatud pealdiseid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. 3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi surveanumale või, kui see ei ole võimalik, surveanumaga kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 4. Importijad tagavad, et surveanumaga on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud lõppkasutajad. 5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele. 6. Kui seda peetakse surveanumast tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveanumaid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate surveanumate ja surveanumate tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest. 7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 8. Importijad säilitavad kümne aasta jooksul pärast sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel. 9. Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle surveanuma käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

1. Surveanumat turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid. 2. Enne sellise surveanuma turul kättesaadavaks tegemist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, kontrollivad levitajad, et surveanum kannab CE-vastavusmärgist ja III lisa punktis 1 sätestatud pealdisi, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul surveanum kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei tee ta surveanumat turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui surveanum kujutab endast ohtu. Enne sellise surveanuma, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et surveanum kannab III lisa punktis 1.2 sätestatud pealdisi, et sellega on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul surveanum kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded. 3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele. 4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 5. Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu surveanuma vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb surveanuma turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud surveanumat viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist: a) iga ettevõtja, kes on neile surveanumaid tarninud; b) iga ettevõtja, kellele nemad on surveanumaid tarninud. Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui surveanum neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise surveanuma tarnisid.

Surveanumad, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l ja mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

1. Surveanumatele, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tehakse enne nende valmistamist II lisa punktis 1 ette nähtud ELi tüübihindamine (Moodul B) järgmiselt: a) surveanumate puhul, mis on toodetud kooskõlas artiklis 12 osutatud harmoneeritud standarditega, tootja valikul ühel järgmistest viisidest: i) surveanuma tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ilma prototüüpi kontrollimata (moodul B – konstruktsiooni tüüp); ii) surveanuma tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ja kavandatud tootmisele representatiivse surveanuma lõpliku prototüübi hindamine (moodul B – toote tüüp); b) surveanumate puhul, mida toodetakse mittevastavuses või ainult osalises vastavuses artiklis 12 osutatud harmoneeritud standarditega, esitab tootja hindamiseks kavandatud tootmisele representatiivse surveanuma lõpliku prototüübi ning tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavad tõendid, et kontrollida ja hinnata surveanuma vastavust konstruktsiooninõuetele (moodul B – toote tüüp). 2. Enne nende turule laskmist kohaldatakse surveanumate suhtes järgmisi menetlusi: a) kui rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 3 000 baar.l, tüübivastavust, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2; b) kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3 000 baar.l, kuid on suurem kui 200 baar.l, tootja valikul üht järgmistest: i) tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2; ii) tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud surveanuma kontrollidel (moodul C2), mis on ette nähtud II lisa punktis 3. c) kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 200 baar.l, kuid on suurem kui 50 baar.l, tootja valikul üht järgmistest: i) tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2; ii) tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil (moodul C), mis on esitatud II lisa punktis 4. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud vastavushindamismenetlustega seotud protokollid ja kirjavahetus koostatakse selle liikmesriigi keeles, kus teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt aktsepteeritavas keeles.

1. ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised ohutusnõuded on täidetud. 2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus surveanum turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse. 3. Kui surveanuma suhtes kohaldatakse enam kui üht liidu õigusakti, milles nähakse ette ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse üks kõiki selliseid liidu õigusakte arvestav ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid. 4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse surveanuma vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

1. CE-vastavusmärgis ja III lisa punktis 1 osutatud pealdised kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil surveanumale või selle andmeplaadile. 2. CE-vastavusmärgis kinnitatakse surveanumale enne selle turule laskmist. 3. CE-vastavusmärgise järele märgitakse tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri paigaldab asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja. 4. CE-vastavusmärgise ja teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile. 5. Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artikli 23 sätete täitmise eest. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus. 3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 19 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema kokkulepped oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks. 4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädevate isikute poolt, kes ei viinud läbi hindamist. 4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest. Komisjon avalikustab kõnealuse teabes.

1. Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele. 2. Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik. 3. Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või surveanumast, mida ta hindab. Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud selliste surveanumate projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine. 4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveanuma projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega ühegi nimetatud osapoole esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud surveanumate kasutamist ega nende surveanumate kasutamist isiklikuks otstarbeks. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. 5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel. Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati ja kõigile surveanumate liikidele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid: a) töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks; b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust; c) menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele. 7. Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused: a) põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; b) piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused; c) I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja riigisiseste õigusnormide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine; d) oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute läbiviimist. 8. Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest. 9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisesele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise. 10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel või nende rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse. 11. Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning kohaldavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

1. Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või teeb need ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltööettevõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele. 2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad. 3. Alltöövõtjaid või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul. 4. Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel.

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub. 2. Teavitamise taotlusele lisatakse sellis(t)e vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja surveanuma või surveanumate kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele. 3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 21 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest. 2. Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit. 3. Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest surveanumast või surveanumatest ning asjakohase pädevuse kinnitusest. 4. Kui teavitus ei põhine artikli 24 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 21 sätestatud nõuetele. 5. Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata. Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena. 6. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

1. Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme liidu õigusakti alusel. 2. Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja tegevusi, mille tegemiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 21 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 2. Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid. 2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega. 3. Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena. 4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega. 2. Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse surveanuma tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada surveanuma vastavus käesolevale direktiivile. 3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust. 4. Kui teavitatud asutus avastab pärast tunnistuse väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et surveanum ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab tunnistuse. 5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab tunnistust, peatab või tühistab selle.

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

1. Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest: a) tunnistuse andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine; b) teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud; c) turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta; d) nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade surveanumatega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl, mis toimub valdkondlike teavitatud asutuste rühma või rühmade vormis. Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otse või määratud esindajate vahendusel.

Käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud surveanumate suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni käesoleva direktiiviga hõlmatud surveanum kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, viivad nad läbi asjaomase surveanuma hindamise, lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd. Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et surveanum ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed surveanuma vastavusse viimiseks nimetatud nõuetega, kõrvaldaks surveanuma turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21. 2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud. 3. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveanumate suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed. 4. Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata surveanuma kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, surveanum turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest. 5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava surveanuma tuvastamiseks vajalikku teavet, surveanuma päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjuseks on: a) surveanuma mittevastavus käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust, koduloomade või vara kaitset; või b) esinevad puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse. 6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase surveanuma mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited. 7. Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase surveanuma suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse surveanum turult.

1. Kui artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et nimetatud riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le. 2. Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava surveanuma kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme. 3. Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning surveanuma mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 35 lõike 1 kohase hindamise läbiviimist, et surveanum, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline surveanum ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab. 2. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveanumate suhtes võetakse parandusmeetmeid. 3. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava surveanuma tuvastamiseks vajalikku teavet, surveanuma päritolu ja turustusahelat, kaasneva riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust. 4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse või koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 39 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. 5. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

1. Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest: a) CE-vastavusmärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 või käesoleva direktiivi artikli 16 sätteid rikkudes; b) CE-vastavusmärgist ei ole kinnitatud; c) tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 16 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud; d) III lisa punktis 1 osutatud pealdisi ei ole kinnitatud või need on kinnitatud artikli 16 või III lisa punkti 1 sätteid rikkudes; e) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud; f) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti; g) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik; h) artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave puudub, on vale või puudulik; i) mõni muu artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud. 2. Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid surveanuma turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

1. Komisjoni abistab lihtsate surveanumate komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5. 5. Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega. Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid ei takista selliste direktiivi 2009/105/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutuselevõttu, mis vastab kõnealusele direktiivile ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016. Volitatud kontrolliasutuste poolt direktiivi 2009/105/EÜ alusel välja antud tunnistused kehtivad käesoleva direktiivi kohaldamisel.

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 19. aprillil 2016 artikli 2, artiklite 6–41, II lisa ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Direktiiv 2009/105/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas nimetatud määrusega, tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtaegadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikleid 1, 3, 4 ja 5 ning I ja III lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.