Direktiiv 2014/31

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi mitteautomaatkaalude suhtes. 2. Käesolevas direktiivis eristatakse järgmisi mitteautomaatkaalude kasutamise valdkondi: a) massi määramine äritehingute tegemiseks; b) massi määramine tollimaksude, tariifide, muude maksude, soodustuste, trahvide, hüvitiste, kahjutasude jms maksete arvutamiseks; c) massi määramine õigusnormide või eeskirjade kohaldamiseks või ekspertarvamuse andmiseks kohtuasjade lahendamisel; d) massi määramine meditsiinis, kui patsiente kaalutakse tervise kontrollimiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks; e) massi määramine retsepti järgi ravimite valmistamiseks apteegis ning analüüside tegemiseks meditsiini- ja farmaatsialaboratooriumides; f) hinna määramine massi abil otsemüügi ja kinnispakkide puhul; g) kasutusvõimalused, mida ei ole loetletud punktides a–f.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „kaal”– mõõteriist, mida kasutatakse keha massi määramiseks sellele kehale toimiva raskusjõu kaudu. Kaalu võidakse kasutada ka muude massiga seotud suuruste, koguste, parameetrite ja tunnuste määramiseks; 2) „mitteautomaatkaal” või „kaal”– kaal, mille töö nõuab inimese sekkumist; 3) „turul kättesaadavaks tegemine”– kaalu tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks; 4) „turule laskmine”– kaalu liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine; 5) „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab kaalu või laseb kaalu kavandada või valmistada ning turustab seda kaalu oma nime või kaubamärgi all; 6) „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega; 7) „importija”– liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit kaalu; 8) „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb kaalu turul kättesaadavaks; 9) „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja; 10) „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette kaalule esitatavad tehnilised nõuded; 11) „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses; 12) „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses; 13) „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses; 14) „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas kaaluga seotud käesoleva direktiivi olulised nõuded on täidetud; 15) „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib; 16) „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi kaal, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud; 17) „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva kaalu turul kättesaadavaks tegemist; 18) „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid; 19) „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et kaal vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

1. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kaalusid võib turul kättesaadavaks teha üksnes siis, kui need vastavad käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele. 2. Liikmesriigid rakendavad kõiki meetmeid selle tagamiseks, et kaalusid ei lubata kasutusele võtta artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud kasutusvaldkondades, kui need ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele. 3. Liikmesriigid rakendavad kõiki meetmeid selle tagamiseks, et kaalud, mis on kasutusele võetud artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud kasutusvaldkondades, vastaksid ka edaspidi käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutatavad või kasutamiseks ette nähtud kaalud peavad vastama I lisas sätestatud olulistele nõuetele. Kui kaalul on seadiseid, mida ei kasutata või mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, või kui kaal on selliste seadmetega ühendatud, ei kohaldata nende seadiste ja seadmete suhtes olulisi nõudeid.

1. Liikmesriigid ei takista selliste kaalude turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Liikmesriigid ei takista artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel selliste kaalude kasutusele võtmist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

1. Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalusid turule lastes tagavad tootjad, et need on kavandatud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste nõuetega. 2. Tootjad koostavad artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalude jaoks II lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Kui vastavushindamismenetlusega on tõendatud artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad kaalule CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise. 3. Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalude puhul säilitavad tootjad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 10 aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist. 4. Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi kaalu väliskujunduses või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal kaalu vastavust kinnitati. Kui seda peetakse artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalust tulenevaid ohte silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad turul kättesaadavaks tehtud kaalusid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate kaalude ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest. 5. Tootjad tagavad, et kaalud, mille nad on turule lasknud, kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, nagu on sätestatud III lisas. Kui turule lastavad kaalud on ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, kinnitavad tootjad oma kaaludele III lisa punktis 1 osutatud sildid. Kui turule lastavad kaalud ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, kinnitavad tootjad oma kaaludele III lisa punktis 2 osutatud sildid. Kui kaalul, mis on ette nähtud kasutamiseks ühel artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, on seadiseid, mida ei kasutata või mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, või kui kaal on selliste seadmetega ühendatud, kinnitab tootja igale sellisele seadisele artiklis 18 ja III lisa punktis 3 sätestatud kasutuspiirangu märgi. 6. Tootjad märgivad kaalule oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 7. Tootjad tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaaluga on kaasas juhised ja teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad. 8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et kaal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et viia kaal nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada kaal turult või võtta tagasi. Kui kaal kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kaalu kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 9. Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis tõendab kaalu vastavust käesolevale direktiivile, paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud kaaludega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 2. Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: a) hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikele turujärelevalveasutustele kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist; b) esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kaalu vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni; c) teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd volitatud esindaja volitustega hõlmatud kaaludega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

1. Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid kaalusid. 2. Enne artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 13 osutatud vajaliku vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et kaal kannab CE-vastavusmärgist ja III lisas osutatud metroloogilist lisamärgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta kaalu turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui kaal kujutab endast ohtu. Enne, kui turule lastakse kaal, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, tagavad importijad, et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. 3. Importijad märgivad kaalule oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Kui selleks tuleks avada pakend, võib teabe kanda pakendile ja kaaluga kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 4. Importijad tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaaluga on kaasas juhised ja teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. 5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine kaalu vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele. 6. Kui seda peetakse artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalust tulenevaid ohte silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad turul kättesaadavaks tehtud kaalusid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate kaalude ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest. 7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et kaal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et viia kaal nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada kaal turult või võtta tagasi. Kui kaal kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kaalu kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 8. Importijad säilitavad 10 aastat pärast artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu turule laskmist turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel. 9. Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel kaalu vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud kaaludega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

1. Kaalu turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid. 2. Enne artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas kaal kannab CE-vastavusmärgist ja metroloogilist lisamärgist, kas sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul kaal kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta kaalu turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui kaal kujutab endast ohtu. Enne, kui turul tehakse kättesaadavaks kaal, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, kontrollivad levitajad, et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded. 3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine kaalu vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele. 4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et kaal, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia kaal nõuetega vastavusse, kõrvaldada kaal turult või võtta tagasi. Kui kaal kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kaalu kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 5. Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kaalu vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud kaaluga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb kaalu turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud kaalu viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Kaalude kohta, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, esitavad ettevõtjad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist: a) ettevõtjad, kes on neile kaalusid tarninud; b) ettevõtjad, kellele nemad on kaalusid tarninud. Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui kaal neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise kaalu tarnisid.

Kaalud, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

1. Kaalude vastavuse I lisas sätestatud olulistele nõuetele võib tootja valikul kindlaks teha ühega kahest järgmisest vastavushindamismenetlusest: a) II lisa punktis 1 sätestatud moodul B, millele järgneb II lisa punktis 2 sätestatud moodul D või II lisa punktis 4 sätestatud moodul F. Moodul B ei ole kohustuslik nende kaalude puhul, mille töös ei kasutata elektronseadiseid ja seadmeid ja mille koormusmõõteseadises ei kasutata koormuse tasakaalustamiseks vedrut. Nende kaalude puhul, mille suhtes ei kohaldata moodulit B, kohaldatakse II lisa punktis 3 sätestatud moodulit D1 või II lisa punktis 5 sätestatud moodulit F1; b) II lisa punktis 6 sätestatud moodul G. 2. Lõikes 1 osutatud vastavushindamismenetluste alased dokumendid ja kirjad koostatakse ühes selle liikmesriigi riigikeeles, kus kavatsetakse neid menetlusi läbi viia, või vastavalt artiklile 19 teavitatud asutuse heakskiidetud keeles.

1. ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised nõuded on täidetud. 2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus kaal turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse. 3. Kui kaalu suhtes kohaldatakse enam kui üht ELi vastavusdeklaratsiooni ettenägevat liidu õigusakti, koostatakse üks neid kõiki arvestav deklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende aktide avaldamisviiteid. 4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse kaalu vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Sellele, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal vastab käesolevale direktiivile, osutavad kaalule kinnitatud, artiklis 16 kirjeldatud CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis.

1. CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid. 2. Metroloogiline lisamärgis koosneb suurest M-tähest ja selle pealekandmise aastaarvu kahest viimasest numbrist, mida ümbritseb ristkülik. Ristküliku kõrgus on võrdne CE-vastavusmärgise kõrgusega. 3. Metroloogilise lisamärgise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

1. CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis kantakse kaalule või selle andmeplaadile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. 2. CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis kinnitatakse kaalule enne selle turule laskmist. 3. Metroloogiline lisamärgis järgneb vahetult CE-vastavusmärgisele. 4. CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise järele märgitakse II lisas sätestatud tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse või asutuste identifitseerimisnumber (-numbrid). Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja. 5. CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja teavitatud asutuse või asutuste identifitseerimisnumbri (-numbrite) järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile. 6. Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

Artikli 6 lõike 5 neljandas lõigus osutatud ja III lisa punktis 3 kirjeldatud märk tuleb kaalule kinnitada hästi nähtavalt ja püsivalt.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 25 sätestatud nõuete täitmise eest. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus. 3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 21 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema korraldused oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks. 4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud ameti objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädeva isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist. 4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid äriliselt või pakkudes konkurentsi. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest. Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

1. Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele. 2. Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik. 3. Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või kaalust, mida ta hindab. Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende kaalude kavandamise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine. 4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatavate kaalude kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate kaalude kasutamist ega kaalude kasutamist isiklikuks otstarbeks. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nende kaalude kavandamise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. 5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel. Vastavushindamisasutuse käsutuses peab olema alati kõigile kaalude liikidele või -kategooriatele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid: a) töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks; b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust; c) menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse kaalu tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele. 7. Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused: a) põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; b) piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused; c) I lisas sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusnormide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine; d) oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõestavad hindamistoimingute läbiviimist. 8. Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest. 9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt siseriiklikule õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise. 10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud II lisa või selle rakendamiseks kehtestatud siseriikliku õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse. 11. Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 23 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

1. Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 23 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele. 2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad. 3. Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul. 4. Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd II lisa alusel.

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub. 2. Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja kaalu või kaalude kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui selline on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 23 sätestatud nõuetele. 3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 23 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 23 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest. 2. Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit. 3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistegevustest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest kaalust või asjaomastest kaaludest ning asjakohase pädevuse kinnitusest. 4. Kui teavitus ei põhine artikli 26 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 23 sätestatud nõuetele. 5. Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata. Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena. 6. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

1. Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme erineva liidu õigusakti alusel. 2. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 23 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 2. Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitavatele ja turujärelevalveasutustele.

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid. 2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega. 3. Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena. 4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajadusel teavituse. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega. 2. Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse kaalutehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada kaalu vastavus käesolevale direktiivile. 3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust. 4. Kui teavitatud asutus avastab pärast tunnistuse väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et kaal ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab tunnistuse. 5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus kas piirab tunnistust, peatab selle või tunnistab kehtetuks.

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

1. Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest: a) sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine; b) teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud; c) turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta; d) nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud, sarnase vastavushindamistegevuse ja samade kaaludega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub valdkondlike või valdkondade üleste teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul. Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma või rühmade töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

Käesoleva direktiivi artikliga 1 hõlmatud kaalude suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16 kuni 29.

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv kaal kujutab ohtu käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase kaalu hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd. Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et kaal ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks parandusmeetmeid kaalu nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades määravad. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21. 2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud. 3. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud kaalude suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed. 4. Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata kaalu kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, kaal turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest. 5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava kaalu tuvastamiseks vajalikku teavet, kaalu päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on: a) kaalu mittevastavus käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad avaliku huvi kaitse aspekte; või b) esinevad puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse. 6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase kaalu mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud siseriikliku meetmega, esitavad oma vastuväited. 7. Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase kaalu suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kaalu kõrvaldamine turult.

1. Kui artikli 37 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et siseriiklik meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab siseriiklikule meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas siseriiklik meede on õigustatud või mitte. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le. 2. Kui leitakse, et siseriiklik meede on õigustatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava kaalu kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et siseriiklik meede ei ole õigustatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme. 3. Kui leitakse, et siseriiklik meede on õigustatud ning kaalu mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 37 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 37 lõike 1 kohast hindamist, et kaal, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu avaliku huvi kaitse aspektidele, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline kaal ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik riski laadi arvestades määrab. 2. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud kaalude suhtes võetakse parandusmeetmeid. 3. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava kaalu tuvastamiseks vajalikku teavet, kaalu päritolu ja tarneahelat, kaasneva riski laadi ning võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestust. 4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud siseriiklikele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas siseriiklikud meetmed on õigustatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

1. Ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest: a) CE-vastavusmärgis või metroloogiline lisamärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 17 rikkudes; b) CE-vastavusmärgist ega metroloogilist lisamärgist ei ole kinnitatud; c) artikli 6 lõikes 5 ette nähtud silte ei ole kaalule kinnitatud või on need kaalule kinnitatud artikli 6 lõiget 5 rikkudes; d) teavitatud asutuse (kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi) identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 17 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud; e) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud; f) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti; g) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik; h) artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 nimetatud teave on puudu, vale või puudulik; i) artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõuded ei ole täidetud. 2. Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata kaalu turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et kaal turult eemaldatakse või tagasi võetakse.

1. Komisjoni abistab mitteautomaatkaalude komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega. Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt võetud siseriiklike õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende jõustamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid ei takista direktiiviga 2009/23/EÜ hõlmatud kaalude turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, kui tegemist on nimetatud direktiiviga vastavuses olevate kaaludega, mis lasti turule enne 20. aprilli 2016. Direktiivi 2009/23/EÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel.

1. Hiljemalt 19. aprilliks 2016 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad artikli 2 punktide 3–19, artiklite 6–17, 19–43 ning II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad nende meetmete teksti viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Direktiiv 2009/23/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega ning V lisa B osas esitatud direktiivide kohaldamise kuupäevadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artiklit 1, artikli 2 punkte 1 ja 2, artikleid 3, 4, 5 ja 18 ning I, V ja VI lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.