Direktiiv 2014/32

Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded, millele peavad vastama mõõtevahendid turul kättesaadavaks tegemisel ja/või kasutuselevõtul artikli 3 lõikes 1 osutatud mõõtmiste osas.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse mõõtevahendite suhtes, mis on määratletud mõõtevahendeid käsitlevates III–XII lisas (edaspidi „mõõtevahendeid käsitlevad lisad”), mis puudutavad veearvesteid (MI-001), gaasiarvesteid ja gaasi leppekoguse mõõtureid (MI-002), aktiivelektrienergiaarvesteid (MI-003), soojusarvesteid (MI-004), kestva dünaamilise toimimisega mõõtesüsteeme vedelike (välja arvatud vesi) koguste mõõtmiseks (MI-005), automaatkaale (MI-006), taksomeetreid (MI-007), materiaalmõõte (MI-008), dimensioonimõõtevahendeid (MI-009) ja heitgaasianalüsaatoreid (MI-010). 2. Käesolev direktiiv on elektromagnetilise häiringukindluse nõuete suhtes eridirektiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/30/EL (10) artikli 2 lõike 3 tähenduses. Nimetatud direktiivi kohaldatakse jätkuvalt emissiooninõuete osas.

1. Liikmesriigid võivad sätestada mõõtevahendite kasutamise mõõtmisteks, kui nad peavad seda õigustatuks avaliku huvi, inimeste tervise, avaliku ohutuse ja korra, keskkonna- ja tarbijakaitse, maksude ja koormistega maksustamise ja ausa kaubanduse tagamisel. 2. Kui liikmesriigid ei sätesta sellist kasutust, teavitavad nad selle põhjustest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „mõõtevahend”– iga artikli 2 lõikega 1 reguleeritud mõõtmisfunktsiooniga seade või süsteem; 2) „alakoost”– riistvaraseade, mis on nimetatud mõõtevahendeid käsitlevates lisades ja mis funktsioneerib iseseisvalt ja moodustab mõõtevahendi koos teiste ühilduvate alakoostudega või ühilduva mõõtevahendiga; 3) „legaalmetroloogiline kontroll”– mõõtetegevuse kontroll mõõtevahendi sellisel kohaldamisalal, mis viiakse läbi avaliku huvi, inimeste tervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja ausa kaubanduse huvides; 4) „tehniline normdokument”– Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni poolt vastu võetud dokument, mis sisaldab tehnilisi kirjeldusi; 5) „turul kättesaadavaks tegemine”– mõõtevahendi tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks; 6) „turule laskmine”– mõõtevahendi liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine; 7) „kasutuselevõtt”– lõppkasutajale ette nähtud mõõtevahendi esmakordne kasutuselevõtt selleks määratud eesmärkidel; 8) „tootja”– iga füüsiline või juriidiline isik, kes toodab või laseb projekteerida või toota mõõtevahendeid ja turustab neid mõõtevahendeid enda nime või kaubamärgi all või võtab neid kasutusele oma tarbeks; 9) „volitatud esindaja”– iga liidu piires registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega. 10) „importija”– iga liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb mõõtevahendi kolmandast riigist liidu turule; 11) „levitaja”– iga turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb mõõtevahendi turul kättesaadavaks; 12) „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja; 13) „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, milles nähakse ette mõõtevahendile esitatavad tehnilised nõuded; 14) „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EÜ) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud tähenduses; 15) „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses; 16) „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses; 17) „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas mõõtevahendit käsitlevad käesoleva direktiivi olulised nõuded on täidetud; 18) „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib; 19) „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi mõõtevahend, mis on lõpptarbija jaoks juba kättesaadavaks tehtud; 20) „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemist; 21) „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid; 22) „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et mõõtevahend vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Kui mõõtevahendeid käsitlevates lisades on sätestatud olulised nõuded alakoostudele, kohaldatakse selliste alakoostude suhtes käesolevat direktiivi mutatis mutandis. Alakooste ja mõõtevahendeid võib vastavustõendamise eesmärgil hinnata iseseisvalt ja eraldi.

Mõõtevahend peab vastama I lisas ja asjaomases seda liiki mõõtevahendit käsitlevas lisas sätestatud olulistele nõuetele. Juhul kui mõõtevahendi korrektseks kasutamiseks vaja, võivad liikmesriigid nõuda, et I lisa punktis 9 või asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades osutatud andmed esitataks keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul mõõtevahend kättesaavaks tehakse.

1. Liikmesriigid ei takista käesolevas direktiivis esitatud põhjustel ühegi käesoleva direktiivi nõuetele vastava mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu. 2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, tagamaks mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemine ja/või kasutuselevõtt ainult juhul, kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. 3. Liikmesriik võib nõuda, et mõõtevahend vastaks selle kasutuselevõttu reguleerivatele sätetele, mida õigustavad kohalikud kliimatingimused. Sellisel juhul valib liikmesriik I lisa tabelist 1 vajalikud ülemised ja alumised temperatuuri piirid ning võib määratleda niiskustingimused (kondenseerumine või mittekondenseerumine) ning selle, kas kasutuskoht on avatud või suletud. 4. Kui mõõtevahendile on määratletud erinevad täpsusklassid: a) võivad seda liiki mõõtevahendit käsitlevad lisad pealkirja „Kasutuselevõtt” all viidata täpsusklassidele konkreetseteks kasutusaladeks; b) kõigil muudel juhtudel võib liikmesriik määrata mõõtevahendi konkreetseteks kasutusaladeks täpsusklassid määratletud klasside hulgast, kohaldades kõigi täpsusklasside lubamist oma territooriumil. Punkti a või b kohaldamisel võib omaniku valikul kasutusele võtta parema täpsusega mõõtevahendid. 5. Liikmesriik ei takista käesolevale direktiivile mittevastavate mõõtevahendite näitamist messidel, näitustel, esitlustel ja sarnastel üritustel, tingimusel et nende mittevastavus ning nende kõlbmatus turul kättesaadavaks tegemiseks ja/või kasutuselevõtuks enne nende vastavusse viimist käesoleva direktiivi sätetega on selgelt tähistatud.

1. Tootjad tagavad oma mõõtevahendite turule laskmisel ja/või kasutusele võtmisel, et need on konstrueeritud ja toodetud kooskõlas oluliste nõuetega, mis on sätestatud I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades. 2. Tootjad koostavad artiklis 18 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 17 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Kui vastavushindamismenetlusega on tõendatud mõõtevahendi vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise. 3. Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. 4. Tootjad tagavad, et on olemas menetlused, mis võimaldavad säilitada seeriatoodangu vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi mõõtevahendi konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites, tehnilistes normdokumentides või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal mõõtevahendi vastavust kinnitati. Kui seoses mõõtevahendi toimimisega peetakse vajalikuks, kontrollivad tootjad pisteliselt turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendeid, uurivad kaebusi, mittevastavaid mõõtevahendeid ja mõõtevahendite tagasivõtmisi ning vajaduse korral registreerivad need, ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmetest. 5. Tootjad tagavad, et mõõtevahendid, mille nad on turule lasknud, kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui mõõtevahendi suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on mõõtevahendiga kaasasolevas dokumendis ja pakendil, kui see olemas on, vastavalt I lisa punktile 9.2. 6. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas mõõtevahendile või, kui see ei ole võimalik, mõõtevahendiga kaasasolevasse dokumenti ja pakendile, kui see olemas on, vastavalt I lisa punktile 9.2. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 7. Tootjad tagavad, et mõõtevahendiga, mille nad on turule lasknud, on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning juhised ja teave vastavalt I lisa punktile 9.3 asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad. 8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mõõtevahend, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikke parandusmeetmeid, et viia mõõtevahend nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui mõõtevahend kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad mõõtevahendi kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 9. Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle mõõtevahendi käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. Artikli 8 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 8 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 2. Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: a) säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist; b) esitada pädeva riigi ametiasutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu mõõtevahendi vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon; c) teha pädevate riigi ametiasutustega viimaste taotlusel koostööd kõigis nende volitustega hõlmatud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

1. Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid mõõtevahendeid. 2. Enne mõõtevahendi turule laskmist ja/või kasutusele võtmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et mõõtevahend kannab CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist, et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning et tootja on täitnud artikli 8 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et mõõtevahend ei vasta I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta mõõtevahendit turule ega võta kasutusele enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui mõõtevahend kujutab endast ohtu. 3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi mõõtevahendile või, kui see ei ole võimalik, mõõtevahendiga kaasasolevasse dokumenti ja mõõtevahendi pakendile, kui see on olemas, vastavalt I lisa punktile 9.2. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 4. Importijad tagavad, et mõõtevahendiga on kaasas juhised ja teave vastavalt I lisa punktile 9.3 asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. 5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui mõõtevahend on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine toote vastavust I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud olulistele nõuetele. 6. Kui seda peetakse seoses mõõtevahendi toimimisega vajalikuks, kontrollivad importijad pisteliselt turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendeid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende tagasivõtmiste kohta ja teavitavad levitajaid nimetatud järelevalvest. 7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mõõtevahend, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed mõõtevahendi vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Kui mõõtevahend kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad mõõtevahendi kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 8. Importijaid hoiavad 10 aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadaval ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmisel neile kättesaadav. 9. Importijad esitavad pädeva riigi ametiasutuse põhjendatud nõudmisel mõõtevahendi vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

1. Mõõtevahendit turul kättesaadavaks tehes ja/või kasutusele võttes peavad levitajad arvestama käesoleva direktiivi nõuetega. 2. Enne mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist kontrollivad levitajad, et toode kannab CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist, et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon, nõutud dokumendid, juhised ja teave vastavalt I lisa punktile 9.3 keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul mõõtevahend kättesaavaks tehakse ja/või kasutusele võetakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 8 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 10 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et mõõtevahend ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta mõõtevahendit turule ega võta kasutusele enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui mõõtevahend kujutab endast ohtu. 3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui mõõtevahend on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades sätestatud olulistele nõuetele. 4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mõõtevahend, mille nad on turul kättesaadavaks teinud või kasutusele võtnud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune mõõtevahend nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui mõõtevahend kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 5. Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu mõõtevahendi vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Käesolevas direktiivis käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb mõõtevahendi turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud mõõtevahendit viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile, ja tema suhtes kohaldatakse artikli 8 alusel tootja kohustusi.

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist: a) iga ettevõtja, kes on neid mõõtevahenditega varustanud; b) iga ettevõtja, keda nad on mõõtevahenditega varustanud. Ettevõtjad on võimelised esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui mõõtevahend neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise mõõtevahendi tarnisid.

1. Mõõtevahendid, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad. 2. Mõõtevahendid, mis on vastavuses normdokumentide osadega, mille loetelu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud normdokumentide osad käsitlevad. 3. Tootja võib valida mis tahes tehnilise lahenduse, mis järgib I lisas ja asjaomastes kindlaid mõõtevahendite liike käsitlevates lisades sätestatud olulisi nõudeid. Et vastavuseeldusest kasu saada, peab tootja lisaks sellele rakendama õigesti lõigetes 1 ja 2 osutatud asjakohastes harmoneeritud standardites või tehnilistes normdokumentides toodud lahendusi. 4. Liikmesriik eeldab artikli 18 lõike 3 punktis i nimetatud asjakohaste katsete järgimist juhul, kui vastav katseprogramm sooritati vastavuses lõigetes 1, 2 ja3 nimetatud asjakohaste dokumentidega ning kui katse tulemused tagavad vastavuse olulistele nõuetele.

Komisjon, tegutsedes kas liikmesriigi taotlusel või oma algatusel, kui see on asjakohane: a) määrab kindlaks normdokumendid ja näitab loetelus ära nende osad, mis on kooskõlas nõuetega, mida nad käsitlevad ja mis on sätestatud I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendeid käsitlevates lisades; b) avaldab punktis a osutatud normdokumentide viited ja loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

1. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et tehniline normdokument, mille viited on avaldatud või kavatsetakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas, ei ole täielikult kooskõlas oluliste nõuetega, mida ta käsitleb ja mis on sätestatud I lisas ja seadmeid käsitlevates lisades, otsustab komisjon a) asjaomaste normdokumentide viiteid Euroopa Liidu Teatajas avaldada, mitte avaldada või avaldada osaliselt; b) asjaomaste normdokumentide viited Euroopa Liidu Teatajas osaliselt säilitada või kustutada. 2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud otsus võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. 3. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Mõõtevahendi vastavushindamine kohaldatavate oluliste nõuete suhtes toimub taotluse alusel tootja valikul ühe asjaomases seda liiki mõõtevahendit käsitlevas lisas nimetatud vastavushindamismenetluse järgi. Vastavushindamismenetlused on sätestatud II lisas. Vastavushindamismenetlusi puudutavad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi riigikeeles/riigikeeltes, kus vastavushindamismenetlusi teostav teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt heaks kiidetud keeles.

1. Tehniline dokumentatsioon peab tegema arusaadavaks mõõtevahendi ehituse, tootmise ja töötamise ning peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. 2. Tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt üksikasjalik, et tagada vastavus järgmistele nõuetele: a) metroloogiliste omaduste määratlemine; b) toodetud mõõtevahendite toimimise korratavus juhul, kui nad on kavakohaselt seadistatud, kasutades selleks ette nähtud asjakohaseid vahendeid; c) mõõtevahendi terviklikkus. 3. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama sel määral, kui tüübi ja/või mõõtevahendi hindamiseks ja tuvastamiseks on vaja, järgmist teavet: a) mõõtevahendi üldine kirjeldus; b) osade, alakoostude, seosahelate jmt põhimõttelised kooste- ja tootmisjoonised ning –plaanid; c) protseduurid järjepideva tootmise tagamiseks; d) kui see on kohaldatav, siis elektronseadmete kirjeldused jooniste, diagrammide, loogika ja üldise tarkvarateabe vooskeemidega, mis selgitavad nende omadusi ja töötamist; e) punktides b, c ja d osutatud teabe, sealhulgas mõõtevahendi töötamisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; f) artiklis 14 osutatud täielikult või osaliselt kohaldatavate harmoneeritud standardite ja/või tehniliste normdokumentide nimekiri, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas; g) lahenduste kirjeldused, mis on kasutusele võetud oluliste nõuete täitmiseks juhtudel, kui artiklis 14 nimetatud harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi normdokumente ei kohaldatud, kaasa arvatud muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu; h) konstruktsiooniarvutuste, uuringute jms tulemused; i) vajaduse korral asjakohased katsetulemused, näitamaks, et tüüp ja/või mõõtevahend vastavad: — käesoleva direktiivi nõuetele avaldatud töötingimustel ja määratletud keskkonnahäiringute piires; — gaasi-, vee-, soojus- ja muude vedelike kui vee arvestite vastupidavusnõuetele; j) ELi tüübihindamistunnistused või ELi konstruktsioonihindamistunnistused mõõtevahendite puhul, mis sisaldavad konstruktsioonilt identseid osi. 4. Tootja täpsustab, kuhu pandi plommid ja märgised. 5. Kui see on asjakohane, peab tootja näitama ühilduvustingimused liideste ja alakoostudega.

1. ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud olulised nõuded on täidetud. 2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib XIII lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus mõõtevahend turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse. 3. Kui mõõtevahend peab vastama rohkem kui ühele liidu õigusaktile, millega nähakse ette ELi vastavusdeklaratsiooni esitamine, koostatakse üks ELi vastavusdeklaratsioon, mis hõlmab kõiki selliseid liidu õigusakte. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid. 4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse mõõtevahendi vastavuse eest käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele.

Mõõtevahendi vastavust käesolevale direktiivile tõendatakse CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise olemasoluga sellel mõõtevahendil nagu on määratletud artiklis 21.

1. CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid. 2. Metroloogiline lisamärgis koosneb suurest M-tähest ja selle pealekandmise aastaarvu kahest viimasest numbrist, mida ümbritseb ristkülik. Ristküliku kõrgus on võrdne CE-märgise kõrgusega. 3. Metroloogilise lisamärgise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

1. CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil mõõtevahendile või selle andmeplaadile. Kui see ei ole võimalik või ei ole asjaomase mõõtevahendi olemust arvestades lubatud, kinnitatakse need kaasasolevatele dokumentidele ja toote pakendile, kui see on olemas. 2. Kui mõõtvahend koosneb koos töötavate seadmete komplektist, mis ei ole alakoostud, kantakse CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis mõõtevahendi põhiseadmele. 3. CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis kantakse mõõtevahendile enne selle turule laskmist. 4. Kui see on põhjendatud, võib CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise mõõtevahendile kanda tootmisprotsessi ajal. 5. Metroloogiline lisamärgis järgneb vahetult CE-märgisele. CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise järele märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi, nagu on sätestatud II lisas. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja. Asjakohase teavitatud asutuse tunnusnumber peab olema kustumatu või eemaldamisel isehävinev. 6. CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja, kui see on nõutav, teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile. 7. Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel. 2. Kui liikmesriik ei ole vastu võtnud riigi õigusakte artiklis 3 osutatud mõõtmisteks, säilitab ta õiguse teavitada asutusest kõnealuse mõõtevahendiga seonduvateks vastavushindamistegevusteks.

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest ning artikli 29 sätetele vastavuse eest. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus. 3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 25 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud tema tegevusest tuleneva vastutuse katmise. 4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud ameti objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädeva isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist. 4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

1. Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele. 2. Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema juriidiline isik. 3. Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või mõõtevahendist, mida ta hindab. Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende mõõtevahendite konstrueerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine. 4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava mõõtevahendi projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osapoole esindaja. See ei välista hinnatud mõõtevahendite kasutamist vastavushindamisasutuse tegevuseks ega nende mõõtevahendite kasutamist isiklikuks otstarbeks. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud mõõtevahendite projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi poolt, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. Teine lõik ei välista sellegipoolest tehnilise teabe vahetamist tootja ja asutuse vahel vastavushindamise eesmärgil. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. 5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel. Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja mõõtevahendite iga tüübi või kategooria jaoks vajalikud a) töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks; b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust; c) menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse mõõtevahendi tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele. 7. Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused: a) põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; b) piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused; c) I lisas ja asjaomaste seda liiki mõõtevahendit käsitlevate lisade sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite, tehniliste normdokumentide ning liidu ühtlustamisaktide ja riigisiseste õigusnormide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine; d) oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõestavad hindamistoimingute läbiviimist. 8. Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest. 9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisestele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise. 10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud II lisa või selle rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse. 11. Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 27 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

1. Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et lepingupartner või tütarettevõtja vastab artiklis 27 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele. 2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma lepingupartnerite ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad. 3. Lepingupartnerit või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul. 4. Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad lepingupartneri või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd II lisa alusel.

1. Ettevõttesisest akrediteeritud asutust võib kasutada vastavushindamistoimingu teostamiseks ettevõtjale, mille osaks ta on, II lisa mooduli A2 punktis 2 ja mooduli C2 punktis 5 sätestatud menetluste rakendamise eesmärgil. Kõnealune asutus moodustab eraldioleva ja eristatava osa ettevõtjast ja ei osale nende mõõtevahendite konstrueerimisel, tootmisel, tarnimisel, paigaldamisel, kasutamisel või hoolduses, mida ta hindab. 2. Selline ettevõttesisene asutus vastab järgmistele kriteeriumitele: a) ta on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008; b) asutus ja selle töötajad on organisatsiooniliselt identifitseeritavad ja neil on ettevõttes, mille osaks ta on, aruandluse meetodid, mis tagavad nende erapooletust ja tõendavad seda asjakohasele riiklikule akrediteerimisasutusele; c) asutus ega selle töötajad ei vastuta oma hinnatavate mõõtevahendite konstrueerimise, tootmise, tarnimise, paigaldamise või hooldamise eest ega ole seotud ühegi tegevusega, mis võiks ohustada nende hindamistegevustega seotud otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust; d) asutus osutab oma teenuseid ainult sellele ettevõttele, mille osaks ta on. 3. Ettevõttesisesest akrediteeritud asutusest ei teavitata teisi liikmesriike või komisjoni, aga teavitava asutuse nõudmisel väljastab ettevõtja, mille osaks ta on, või riiklik akrediteerimisasutus teavet tema akrediteerimise kohta.

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub. 2. Teavitamistaotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja mõõtevahendi või mõõtevahendite kirjeldus, millega tegelemiseks asutus väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (kui selline on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 27 sätestatud nõuetele. 3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 27 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 27 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest. 2. Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit. 3. Teavitus sisaldab teavet mõõtevahendi(te) liigi (liikide) kohta, mille jaoks iga asutus on määratud, ja vajaduse korral vahendi täpsusklasside, mõõtepiiride, mõõtetehnoloogia ja muude omaduste kohta, mis teavituse ulatust piiravad. Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja mõõtevahendist või mõõtevahenditest ning asjakohast pädevuse tõendamist. 4. Kui teavitus ei põhine artikli 31 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 27 sätestatud nõuetele. 5. Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata. Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena. 6. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

1. Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme erineva liidu õigusakti alusel. 2. Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

1. Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 27 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav asutus teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 2. Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid. 2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega. 3. Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena. 4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega. 2. Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse mõõtevahendi tehnoloogia keerukuseastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada mõõtevahendi vastavus käesolevale direktiivile. 3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust. 4. Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse jälgimisel, et mõõtevahend ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi. 5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus kas piirab sertifikaati, peatab selle või tunnistab kehtetuks.

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

1. Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest: a) sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine; b) teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud; c) turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta; d) nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade mõõtevahenditega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise valdkondlike ja valdkondade üleste teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul. Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otse või määratud esindajate vahendusel.

Mõõtevahendite suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv mõõtevahend kujutab endast ohtu käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase mõõtevahendi hindamise kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd. Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et mõõtevahend ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et mõõtevahend nimetatud nõuetega vastavusse viia, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21. 2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud. 3. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendite suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed. 4. Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata mõõtevahendi kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, mõõtevahend turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest. 5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava mõõtevahendi tuvastamiseks vajalikku teavet, mõõtevahendi päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on: a) mõõtevahend ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, mis käsitlevad avaliku huvi kaitse aspekte; või b) puudused artiklis 14 osutatud harmoneeritud standardites või tehnilistes normdokumentides, mis annavad alust vastavuse eeldamiseks. 6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase mõõtevahendi mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited. 7. Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase mõõtevahendi suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse mõõtevahend turult.

1. Kui artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et nimetatud meetmed on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le. 2. Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava mõõtevahendi kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme. 3. Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning mõõtevahendi mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 42 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust. 4. Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning mõõtevahendi mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 42 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon artiklis 16 sätestatud menetlust.

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 42 lõike 1 kohast hindamist, et mõõtevahend, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu avaliku huvi kaitse aspektidele, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline mõõtevahend ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab. 2. Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättsaadavaks tehtud mõõtevahendite suhtes võetakse parandusmeede. 3. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava mõõtevahendi tuvastamiseks vajalikku teavet, mõõtevahendi päritolu, turustusahelat, ohu laadi, võetud riigisiseste meetmete iseloomu ja kestvust. 4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

1. Ilma et see piiraks artikli 42 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest: a) CE-vastavusmärgis või metroloogiline lisamärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 22 rikkudes; b) CE-vastavusmärgist või metroloogilist lisamärgist ei ole kinnitatud; c) teavitatud asutuse (kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi) identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 22 sätteid rikkudes või ei ole kinnitatud; d) mõõtevahendiga ei ole kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni; e) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti; f) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik; g) artikli 8 lõikes 6 või artikli 10 lõikes 3 nimetatud teave puudub, on vale või puudulik; h) mõni muu artiklis 8 või artiklis 10 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud. 2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei lõpetata, siis võtab asjakohane liikmesriik asjakohaseid meetmeid mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud.

1. Komisjoni abistab mõõtevahendite komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Kui komitee arvamuse saamiseks on ette nähtud kirjalik menetlus, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemusele jõudmiseta juhul, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul otsustab nii komitee eesistuja või nõutakse seda komitee liikmete lihthäälteenamusega. 5. Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega. Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Komisjonil on seoses järgmisega õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte mõõtevahendeid käsitlevate lisade muutmise kohta: a) lubatud piirvead ja täpsusklassid; b) määratletud töötingimused; c) kriitilised üleminekuväärtused; d) häiringud.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 47 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. aprillist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volitustekohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 47 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 47 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Liikmesriigid ei takista oma territooriumil selliste mõõtevahendite kättesaadavaks tegemist, mis vastavad direktiivi 2004/22/EÜ nõuetele ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016. Direktiivi 2004/22/EÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel. 2. Direktiivi 2004/22/EÜ artikli 23 toime kehtib kuni 30. oktoobrini 2016.

1. Liikmesriigid võtavad hiljemalt 19. aprilliks 2016 vastu õigusnormid, mis on vajalikud artikli 4 punktide 5–22, artiklite 8–11, 13, 14, 19 ja 21, artikli 22 lõigete 1, 3, 5 ja 6, artiklite 23–45, 49 ja 50 ning II lisa järgimiseks. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud meetmete teksti. Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Ilma et see piiraks artikli 50 kohaldamist, tunnistatakse direktiiv 2004/22/EÜ, mida on muudetud XIV lisa A osas loetletud õigusaktidega, kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud XIV lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ja kohaldamise kuupäevadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XV lisa vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikleid 1, 2, 3, artikli 4 lõikeid 1–4, artikleid 5, 6, 7, 15–18, ja 20, artikli 22 lõikeid 2 ja 4 ning I ja III–XII lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.