Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/36/EL, 26. veebruar 2014 , kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta
Vastu võetud 26.02.201430 artiklit1 Eesti kohtulahendit viitabEUR-Lex
1. Käesoleva direktiiviga määratakse kindlaks kolmandate riikide kodanike hooajatöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused ning hooajatöötajate õigused.
2. Kuni 90-päevase riigis viibimise puhul ei piira käesoleva direktiivi kohaldamine Schengeni acquis’, eelkõige viisaeeskirja, Schengeni piirieeskirjade ja määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaldamist.
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes elavad väljaspool liikmesriikide territooriumi ning kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist või kes on lubatud käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel liikmesriigi territooriumile hooajatöötajana töötamise eesmärgil.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotluse esitamise ajal elavad liikmesriigi territooriumil, välja arvatud artiklis 15 osutatud juhtudel.
2. Käesoleva direktiivi ülevõtmisel koostavad liikmesriigid asjakohastel juhtudel sotsiaalpartneritega konsulteerides loetelu nendest tööturusektoritest, mis hõlmavad hooajalisusest sõltuvat tööd. Liikmesriigid võivad kõnealust loetelu muuta, konsulteerides vajaduse korral sotsiaalpartneritega. Liikmesriigid teatavad nendest muudatustest komisjonile.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende kolmandate riikide kodanike suhtes,
a)
kes täidavad tööülesandeid teises liikmesriigis asutatud ettevõtja eest ELi toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise raames, sealhulgas need kolmandate riikide kodanikud, kelle liikmesriigis asutatud ettevõtja on teenuste osutamise raames lähetanud vastavalt direktiivile 96/71/EÜ;
b)
kes on liidu kodaniku pereliikmed ja kasutavad liidus vaba liikumise õigust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ (16);
c)
kellel on ja kelle pereliikmetel on nende kodakondsusest olenemata liidu ja selle liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune õigus vabale liikumisele nagu liidu kodanikel.
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kolmanda riigi kodanik”– isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses;
b) „hooajatöötaja”– kolmanda riigi kodanik, kelle peamine elukoht on kolmandas riigis ning kes viibib seaduslikult ajutiselt liikmesriigi territooriumil, tehes hooajalisusest sõltuvat tööd ühe või mitme tähtajalise töölepingu alusel, mis on sõlmitud otse asjaomase kolmanda riigi kodaniku ja asjaomases liikmesriigis asutatud tööandja vahel;
c) „hooajalisusest sõltuv töö”– töö, mis on hooajast tingitud korduva sündmuse või sündmuste ahela kaudu seotud konkreetse ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on märkimisväärselt suurem kui muul ajal;
d) „hooajatöötaja luba”– luba, mis on väljastatud, kasutades nõukogu määruses (EÜ) nr 1030/2002 (17) sätestatud vormi ja millel on märge hooajatöö kohta ning mis annab loa omanikule õiguse viibida ja töötada liikmesriigi territooriumil rohkem kui 90 päeva käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel;
e) „lühiajaline viisa”– luba, mille liikmesriik on väljastanud viisaeeskirja artikli 2 punkti 2 alapunkti a kohaselt või mis on väljastatud kooskõlas nende liikmesriikide õigusega, kes ei kohalda Schengeni acquis’d täielikult;
f) „pikaajaline viisa”– luba, mille liikmesriik on väljastanud Schengeni rakenduskonventsiooni artikli 18 kohaselt või mis on väljastatud kooskõlas nende liikmesriikide õigusega, kes ei kohalda Schengeni acquis’d täielikult;
g) „ühtne taotlusmenetlus”– menetlus, mille käigus kolmanda riigi kodaniku üheainsa liikmesriigis viibimise ja töötamise loa taotluse alusel tehakse otsus talle hooajatöötaja loa andmise kohta;
h) „hooajatöö eesmärgil väljastatav luba” või „hooajatöö eesmärgil väljastatud luba”– artiklis 12 osutatud mis tahes luba, mis annab selle omanikule õiguse siseneda selle liikmesriigi territooriumile või viibida selle liikmesriigi territooriumil, kes on asjaomase loa käesoleva direktiivi kohaselt väljastanud;
i) „tööluba”– mis tahes luba, mille liikmesriik on kooskõlas siseriikliku õigusega väljastanud liikmesriigi territooriumil töötamise eesmärgil.
1. Käesoleva direktiiviga ei piirata järgmiste õigusaktide soodsamate sätete kohaldamist:
a)
liidu õigus, sealhulgas kahe- ja mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühelt poolt liidu või liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt ühe või mitme kolmanda riigi vahel;
b)
kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel.
2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kolmanda riigi kodanike suhtes vastu soodsamaid sätteid või neid kehtima jätta seoses artiklitega 18, 19, 20, 23 ja 25.
Artikkel 5 - Hooajatöötajana kuni 90 päevaks riiki lubamise alused ja nõuded
1. Käesoleva direktiivi alusel esitatavale liikmesriiki lubamise taotlusele tuleb kuni 90-päevase riigis viibimise puhul lisada järgmised dokumendid:
a)
kehtiv tööleping või, kui see on nõutav siseriikliku õiguse, haldusnormide või tavadega, siduv tööpakkumine asjaomases liikmesriigis seal tegutseva tööandja juures hooajatöötajana töötamiseks, milles on täpsustatud:
i)
töö koht ja liik,
ii)
töötamise kestus,
iii)
töötasu,
iv)
töötunnid nädalas või kuus,
v)
mis tahes tasustatud puhkuse pikkus,
vi)
vajaduse korral muud asjakohased töötingimused ning
vii)
võimaluse korral tööle asumise kuupäev;
b)
tõendid, mille kohaselt taotlejal on ravikindlustus või, kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, tõendid, mille kohaselt ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik üldiselt asjaomase liikmesriigi kodanike puhul kaetud riskid ning kehtib ajavahemikul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses nimetatud liikmesriigis tehtud tööga või sellest tulenevalt;
c)
tõend selle kohta, et asjaomasel hooajatöötajal on sobiv majutus või et talle antakse sobiv majutus kooskõlas artikliga 20.
2. Liikmesriigid nõuavad, et lõike 1 punktis a osutatud üksikasjad on kooskõlas kohaldatavate õigusaktide, kollektiivlepingute ja/või tavadega.
3. Lõike 1 kohaselt esitatud dokumentide põhjal nõuavad liikmesriigid, et hooajatöötaja ei taotle abi nende sotsiaalabisüsteemist.
4. Juhul kui töölepingus või siduvas tööpakkumises on täpsustatud, et kolmanda riigi kodanikud asuvad tegutsema reguleeritud kutsealal, nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ, (18) võivad liikmesriigid nõuda, et taotleja esitaks dokumendid selle kohta, et asjaomane kolmanda riigi kodanik vastab siseriikliku õiguse kohaselt sätestatud tingimustele töötamaks kõnealusel reguleeritud kutsealal.
5. Artikli 12 lõikes 1 osutatud loa taotluse läbivaatamisel kontrollivad need liikmesriigid, kes ei kohalda Schengeni acquis’d täiel määral, et asjaomane kolmanda riigi kodanik:
a)
ei kujuta endast ebaseadusliku sisserände ohtu;
b)
kavatseb lahkuda liikmesriigi territooriumilt hiljemalt loa kehtivuse lõppkuupäeval.
Artikkel 6 - Hooajatöötajana rohkem kui 90 päevaks riiki lubamise alused ja nõuded
1. Käesoleva direktiivi alusel esitatavale liikmesriiki lubamise taotlusele tuleb rohkem kui 90-päevase riigis viibimise puhul lisada järgmised dokumendid:
a)
kehtiv tööleping või, kui see on nõutav siseriiklike õigus- või haldusnormide või tavadega, siduv tööpakkumine nimetatud liikmesriigis seal tegutseva tööandja juures hooajatöötajana töötamiseks, milles on täpsustatud:
i)
töö koht ja liik,
ii)
töötamise kestus,
iii)
töötasu,
iv)
töötunnid nädalas või kuus,
v)
mis tahes tasustatud puhkuse pikkus,
vi)
vajaduse korral muud asjakohased töötingimused ning
vii)
võimaluse korral tööle asumise kuupäev;
b)
tõendid, mille kohaselt taotlejal on ravikindlustus või, kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, tõendid, mille kohaselt ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik üldiselt asjaomase liikmesriigi kodanike puhul kaetud riskid ning kehtib ajavahemikul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses nimetatud liikmesriigis tehtud tööga või sellest tulenevalt;
c)
tõend selle kohta, et asjaomasel hooajatöötajal on sobiv majutus või et talle antakse sobiv majutus kooskõlas artikliga 20.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis a osutatud üksikasjad on kooskõlas kohaldatavate õigusaktide, kollektiivlepingute ja/või tavadega.
3. Lõike 1 kohaselt esitatud dokumentide põhjal tagavad liikmesriigid, et hooajatöötajal on liikmesriigis viibimise ajal piisavad rahalised vahendid, millega ta suudab ennast ilma nende sotsiaalabisüsteemi abita ülal pidada.
4. Kolmanda riigi kodanikku, keda peetakse ohuks avalikule korrale, riigi julgeolekule või rahvatervisele, riiki ei lubata.
5. Artikli 12 lõikes 2 osutatud loa taotluse läbivaatamisel kontrollivad liikmesriigid, et asjaomane kolmanda riigi kodanik ei kujuta endast ebaseadusliku sisserände ohtu ning ta kavatseb lahkuda liikmesriigi territooriumilt hiljemalt loa kehtivuse lõppkuupäeval.
6. Juhul kui töölepingus või siduvas tööpakkumises on täpsustatud, et kolmanda riigi kodanikud asuvad tegutsema reguleeritud kutsealal, nii nagu see on määratletud direktiivis 2005/36/EÜ, võivad liikmesriigid nõuda, et taotleja esitaks dokumendid selle kohta, et asjaomane kolmanda riigi kodanik vastab siseriikliku õiguse kohaselt sätestatud tingimustele töötamaks kõnealusel reguleeritud kutsealal.
7. Liikmesriigid nõuavad, et kolmandate riikide kodanikel peab olema siseriikliku õiguse kohaselt kehtiv reisidokument. Liikmesriigid nõuavad, et reisidokumendi kehtivusaeg hõlmaks vähemalt hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtivusaega.
Samuti võivad liikmesriigid nõuda, et:
a)
reisidokumendi kehtivusaeg ületaks kavandatavat riigis viibimise aega rohkem kui kolme kuu võrra;
b)
reisidokument oleks väljastatud viimase kümne aasta jooksul ja
c)
reisidokument sisaldaks vähemalt kahte tühja lehte.
Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta liikmesriikide õigust määrata kindlaks nende kolmandate riikide kodanike arv, kellel nad lubavad oma territooriumile hooajatöö eesmärgil siseneda. Sellel alusel võidakse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotlust pidada kas vastuvõetamatuks või jätta see rahuldamata.
1. Liikmesriigid jätavad hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse rahuldamata, kui:
a)
artiklit 5 või 6 ei ole järgitud või
b)
artikli 5 või 6 kohaldamiseks esitatud dokumendid on omandatud pettusega, on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud.
2. Liikmesriigid lükkavad hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse vajaduse korral tagasi, kui:
a)
tööandjat on kooskõlas siseriikliku õigusega karistatud mitteametliku töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest;
b)
tööandja äritegevus lõpetatakse või on lõpetatud liikmesriigi maksejõuetusseaduste alusel või kui majandustegevust ei toimu või
c)
tööandjat on artikli 17 kohaselt karistatud.
3. Liikmesriigid võivad kontrollida, kas kõnealust vaba kohta saaks täita asjaomase liikmesriigi või mõne teise liikmesriigi kodanik või sellise kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult selles liikmesriigis, ning sellisel juhul võivad nad taotluse jätta rahuldamata. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira liidu kodanike eelistamise põhimõtet, mida on kirjeldatud asjaomaste ühinemisaktide vastavates sätetes.
4. Liikmesriigid võivad hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse jätta rahuldamata, kui:
a)
tööandja ei täida oma juriidilisi kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse, maksustamise, tööõiguste, töö- või töölepingu tingimustega, nagu on ette nähtud kohaldatavates õigusaktides ja/või kollektiivlepingutes, või
b)
taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul on tööandja kaotanud täisajaga töökoha, et luua vaba töökoht, mida asjaomane tööandja püüab käesolevale direktiivile tuginedes täita, või
c)
kolmanda riigi kodanik ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad eelmisest otsusest lubada tal hooajatöötajana riiki siseneda.
5. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse iga taotluse rahuldamata jätmise otsuse puhul arvesse juhtumi konkreetseid üksikasju, sealhulgas hooajatöötaja huvisid ning proportsionaalsuse põhimõtte austamist.
6. Lühiajalise viisa väljastamisest keeldumise põhjuseid reguleerivad viisaeeskirja asjaomased sätted.
Artikkel 9 - Hooajatöö eesmärgil väljastatud loa tühistamine
1. Liikmesriigid tühistavad hooajatöö eesmärgil väljastatud loa, kui:
a)
artiklite 5 või 6 kohaldamiseks esitatud dokumendid on omandatud pettusega, on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud või
b)
loa omanik viibib riigis muudel põhjustel kui need, milleks tal lubati riigis viibida.
2. Asjakohasel juhul tunnistavad liikmesriigid hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtetuks, kui:
a)
tööandjat on kooskõlas siseriikliku õigusega karistatud mitteametliku töö või ebaseadusliku töölevõtmise eest;
b)
tööandja äritegevus lõpetatakse või on lõpetatud liikmesriigi maksejõuetusseaduste alusel või kui majandustegevust ei toimu või
c)
tööandjat on artikli 17 kohaselt karistatud.
3. Liikmesriigid võivad hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtetuks tunnistada, kui:
a)
artiklit 5 või 6 ei ole järgitud või enam ei järgita;
b)
tööandja ei täida oma juriidilisi kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse, maksustamise, tööõiguste, töö- või töölepingu tingimustega, nagu on ette nähtud kohaldatavates õigusaktides ja/või kollektiivlepingutes;
c)
tööandja ei ole täitnud töölepingust tulenevaid kohustusi;
d)
taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul on tööandja kaotanud täisajaga töökoha, et luua vaba töökoht, mida asjaomane tööandja püüab käesoleva direktiivi abil täita.
4. Liikmesriigid võivad hooajatöö eesmärgil väljastatud loa tühistada, kui kolmanda riigi kodanik taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL (19) alusel rahvusvahelist kaitset või kaitset kooskõlas asjaomase liikmesriigi sisese õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või tavadega.
5. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse iga loa kehtetuks tunnistamise otsuse puhul arvesse juhtumi konkreetseid üksikasju, sealhulgas hooajatöötaja huvisid ning proportsionaalsuse põhimõtte austamist.
6. Lühiajalise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjuseid reguleerivad viisaeeskirja asjaomased sätted.
Liikmesriigid võivad nõuda, et tööandja esitaks kogu asjakohase teabe, mida on vaja hooajatöö eesmärgil väljastatava loa andmiseks, pikendamiseks või uuendamiseks.
1. Liikmesriigid peavad tegema taotlejatele hõlpsalt kättesaadavaks teabe kõikide taotluse esitamiseks vajalike dokumentide kohta ning riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste, sealhulgas hooajatöötaja õiguste ja kohustuste ning menetluslike tagatiste kohta.
2. Kui liikmesriigid väljastavad hooajatöötajatele hooajatöö eesmärgil loa, teavitavad nad hooajatöötajaid kirjalikult nende käesoleva direktiivi kohastest õigustest ja kohustustest, sealhulgas kaebuse esitamise menetlustest.
Artikkel 12 - Hooajatöö eesmärgil väljastatavad load
1. Kuni 90-päevase riigis viibimise korral väljastavad liikmesriigid neile kolmanda riigi kodanikele, kes täidavad artiklit 5 ning kelle suhtes artikkel 8 ei ole kohaldatav, ühe järgmistest hooajatöö eesmärgil väljastatavatest lubadest, ilma et see piiraks lühiajaliste viisade väljastamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist, mis on sätestatud viisaeeskirjas ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1683/95 (20):
a)
lühiajaline viisa, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil;
b)
lühiajaline viisa ja tööluba, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil, või
c)
tööluba, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil, kui kolmanda riigi kodanik on vabastatud viisanõudest kooskõlas määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisaga ning kui asjaomane liikmesriik ei kohalda tema suhtes nimetatud määruse artikli 4 lõiget 3.
Käesoleva direktiivi ülevõtmisel väljastavad liikmesriigid kas punktides a ja c osutatud load või punktides b ja c osutatud load.
2. Kauem kui 90-päevase riigis viibimise korral väljastavad liikmesriigid neile kolmanda riigi kodanikele, kes täidavad artiklit 6 ning kelle suhtes artikkel 8 ei ole kohaldatav, ühe järgmistest hooajatöö eesmärgil väljastatavatest lubadest:
a)
pikaajaline viisa, millel on märge, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil;
b)
hooajatöötaja luba või
c)
hooajatöötaja luba ja pikaajaline viisa, kui siseriikliku õiguse kohaselt on territooriumile sisenemiseks nõutav pikaajaline viisa.
Käesoleva direktiivi ülevõtmisel näevad liikmesriigid ette ainult ühe punktides a, b ja c osutatud lubadest.
3. Ilma et see piiraks Schengeni acquis kohaldamist, määravad liikmesriigid kindlaks, kas taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik ja/või tema tööandja.
Liikmesriikide kohustus määrata kindlaks, kas taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik ja/või tema tööandja, ei tohi piirata mis tahes sellise korra kohaldamist, mille puhul nõutakse mõlema poole kaasamist menetlusse.
4. Lõike 2 esimese lõigu punktides b ja c osutatud hooajatöötaja loa annavad liikmesriigi pädevad asutused, kasutades selleks määrusega (EÜ) nr 1030/2002 kehtestatud vormi. Liikmesriigid teevad loale märke, et see on väljastatud hooajatöö eesmärgil.
5. Pikaajaliste viisade puhul teevad liikmesriigid viisakleebise märkuste lahtrisse märke, et viisa on väljastatud hooajatöö eesmärgil kooskõlas määruse (EÜ) nr 1683/95 lisa punktiga 12.
6. Liikmesriigid võivad esitada hooajatöötaja töösuhte kohta lisateavet paberil või säilitada sellist teavet elektroonilisel kujul vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle lisa punkti a alapunktile 16.
7. Kui viisa on nõutav ainult liikmesriigi territooriumile sisenemise eesmärgil ning kolmanda riigi kodanik vastab lõike 2 esimese lõigu punkti c kohase hooajatöötaja loa väljastamise tingimustele, peaks asjaomane liikmesriik tagama kolmanda riigi kodanikule kõik võimalused nõutava viisa saamiseks.
8. Lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud pikaajaliste viisade väljastamine ei piira liikmesriikide õigust väljastada eelnev luba asjaomases liikmesriigis töötamiseks.
1. Liikmesriigid määravad asutused, kes on pädevad hooajatöötaja loa taotlust vastu võtma, selle kohta otsust tegema ja luba väljastama.
2. Hooajatöötaja loa taotluse suhtes kohaldatakse ühtset taotlemismenetlust.
1. Liikmesriigid määravad kindlaks maksimaalse ajavahemiku, mis ei ole lühem kui viis kuud ega pikem kui üheksa kuud mis tahes 12-kuulise ajavahemiku jooksul, mil hooajatöötajatel on lubatud riigis viibida. Pärast kõnealuse ajavahemiku lõppemist peab kolmanda riigi kodanik liikmesriigi territooriumilt lahkuma, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on talle riigisisese või liidu õiguse kohaselt väljastanud elamisloa muul kui hooajatöö eesmärgil.
2. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata maksimaalse ajavahemiku mis tahes 12-kuulise ajavahemiku kohta, mille jooksul on tööandjal lubatud hooajatöötajaid tööle võtta. Kõnealune ajavahemik ei või olla lühem kui lõike 1 kohaselt kindlaks määratud maksimaalne viibimise aeg.
Artikkel 15 - Riigis viibimise pikendamine või hooajatöö eesmärgil väljastatud loa uuendamine
1. Artikli 14 lõikes 1 osutatud maksimaalse ajavahemiku jooksul ning tingimusel, et artiklit 5 või 6 on järgitud ning ei esine artikli 8 lõike 1 punktis b ja artikli 8 lõikes 2 ning, asjakohasel juhul, artikli 8 lõikes 4 sätestatud põhjuseid, lubavad liikmesriigid hooajatöötajal riigis viibimist ühe korra pikendada, kui hooajatöötaja pikendab oma lepingut sama tööandjaga.
2. Liikmesriigid võivad kooskõlas oma siseriikliku õigusega otsustada, et lubavad hooajatöötajatel pikendada lepingut sama tööandjaga ja oma riigis viibimist rohkem kui ühe korra, tingimusel, et artikli 14 lõikes 1 osutatud maksimaalset ajavahemikku ei ületata.
3. Artikli 14 lõikes 1 osutatud maksimaalse ajavahemiku jooksul ning tingimusel, et järgitakse artikli 5 või 6 sätteid ning ei esine artikli 8 lõike 1 punktis b ja artikli 8 lõikes 2 ning asjakohasel juhul artikli 8 lõikes 4 sätestatud põhjuseid, lubavad liikmesriigid hooajatöötajatel riigis viibimist ühe korra pikendada, et minna tööle teise tööandja juurde.
4. Liikmesriigid võivad kooskõlas oma siseriikliku õigusega otsustada, et lubavad hooajatöötajatel minna tööle teise tööandja juurde ja pikendada oma riigis viibimist rohkem kui ühe korra, tingimusel et artikli 14 lõikes 1 osutatud maksimaalset ajavahemikku ei ületata.
5. Lõigete 1–4 kohaldamise eesmärgil võtavad liikmesriigid taotluse vastu, kui käesoleva direktiivi alusel loa saanud hooajatöötaja viibib asjaomase liikmesriigi territooriumil.
6. Liikmesriigid võivad keelduda riigis viibimise pikendamisest või hooajatöö eesmärgil väljastatud loa uuendamisest, kui kõnealust vaba kohta saaks täita asjaomase liikmesriigi või mõne teise liikmesriigi kodanik või sellise kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult selles liikmesriigis. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira liidu kodanike eelistamise põhimõtet, mida on kirjeldatud asjaomaste ühinemisaktide vastavates sätetes.
7. Liikmesriigid keelduvad riigis viibimise pikendamisest või hooajatöö eesmärgil väljastatud loa uuendamisest, kui artikli 14 lõikes 1 määratletud maksimaalne riigis viibimise aeg on täis saanud.
8. Liikmesriigid võivad keelduda riigis viibimise pikendamisest või hooajatöö eesmärgil väljastatud loa uuendamisest, kui kolmanda riigi kodanik taotleb direktiivi 2011/95/EL alusel rahvusvahelist kaitset või kui ta taotleb kaitset kooskõlas asjaomase liikmesriigi sisese õiguse, tavade või rahvusvaheliste kohustustega.
9. Artikli 9 lõiget 2 ning artikli 9 lõike 3 punkte b, c ja d ei kohaldata hooajatöötaja suhtes, kes taotleb kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tööd teise tööandja juures, kui kõnealuseid sätteid kohaldatakse eelmise tööandja suhtes.
10. Lühiajalise viisa pikendamise aluseid reguleerivad viisaeeskirja asjaomased sätted.
11. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 kohaldamist, võetakse iga pikendamise või uuendamise taotlust käsitleva otsuse puhul arvesse juhtumi konkreetseid üksikasju, sealhulgas hooajatöötaja huvisid ning proportsionaalsuse põhimõtte austamist.
1. Liikmesriigid lihtsustavad nende kolmanda riigi kodanike riiki taassisenemist, keda on asjaomase liikmesriigi territooriumile hooajatöötajatena lubatud vähemalt üks kord viimase viie aasta jooksul ning kes on iga riigis viibimise ajal täielikult vastanud hooajatöötajate suhtes kohaldatavatele tingimustele, mis on sätestatud käesolevas direktiivis.
2. Lõikes 1 osutatud lihtsustamine võib hõlmata ühte või mitut meedet, näiteks:
a)
vabastus ühe või mitme artiklis 5 või 6 osutatud dokumendi esitamise nõudest;
b)
mitme hooajatöötaja loa väljastamine ühe haldusaktiga;
c)
kiirendatud menetlus otsuse vastuvõtmiseks hooajatöötaja loa või pikaajalise viisa taotluse kohta;
d)
hooajatöötajana riiki lubamise taotluste läbivaatamise prioriteetsena käsitlemine, sealhulgas eelmiste riiki sisenemiseks antud lubade arvesse võtmine taotluse üle otsustamisel, kui riiki lubatavate kodanike arv on täis.
1. Liikmesriigid näevad ette karistused tööandjatele, kes ei ole täitnud oma käesoleva direktiivi kohaseid kohustusi, sealhulgas selle, et need tööandjad, kes on käesoleva direktiivi kohaseid kohustusi tõsiselt rikkunud, ei tohi hooajatöötajaid tööle võtta. Määratavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2. Liikmesriigid tagavad, et kui hooajatöö eesmärgil väljastatud luba tunnistatakse kehtetuks artikli 9 lõike 2 ning artikli 9 lõike 3 punktide b, c ja d alusel, on tööandja vastutav hooajatöötajale hüvitise maksmise eest kooskõlas siseriikliku õiguse kohaste menetlustega. Mis tahes vastutus hõlmab kõiki täitmata kohustusi, mida tööandja oleks pidanud täitma, kui hooajatöö eesmärgil väljastatud luba ei oleks tunnistatud kehtetuks.
3. Kui tööandja on käesolevat direktiivi rikkunud alltöövõtja ning kui peatöövõtja ja mis tahes vahealltöövõtja ei ole järginud siseriiklikes õigusaktides sätestatud vajaliku hoolsuse kohustust, võib
a)
peatöövõtja ja iga vahealltöövõtja suhtes kohaldada lõikes 1 osutatud karistusi;
b)
peatöövõtjat ja iga vahealltöövõtjat pidada lisaks tööandjale või tema asemel vastutavaks hooajatöötajale mis tahes hüvitise maksmise eest kooskõlas lõikega 2;
c)
peatöövõtjat ja iga vahealltöövõtjat pidada lisaks tööandjale või tema asemel siseriikliku õiguse kohaselt vastutavaks hooajatöötajale mis tahes maksmata jäänud töötasu maksmise eest.
Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides näha ette rangemad vastutust käsitlevad eeskirjad.
1. Liikmesriigi pädevad asutused võtavad vastu otsuse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotluse kohta. Pädevad asutused teavitavad taotlejat otsusest kirjalikult siseriiklikus õiguses sätestatud teavitamismenetluste kohaselt niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 90 päeva jooksul alates täieliku taotluse esitamise kuupäevast.
2. Kui artikli 15 kohaselt on esitatud taotlus riigis viibimise pikendamiseks või loa uuendamiseks, võtavad liikmesriigid kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et käimasoleva haldusmenetluse tõttu ei ole hooajatöötaja kohustatud katkestama oma töösuhet sama tööandjaga või et hooajatöötajat ei takistata tööandjat vahetamast.
Kui hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtivus lõpeb siseriikliku õiguse kohaselt läbiviidava pikendamise või uuendamise menetluse ajal, lubavad liikmesriigid hooajatöötajal jääda oma territooriumile, kuni pädevad asutused on vastu võtnud taotlust käsitleva otsuse tingimusel, et taotlus esitati loa kehtivuse ajal ning artikli 14 lõikes 1 osutatud ajavahemik ei ole lõppenud.
Kui kohaldatakse teist lõiku, võivad liikmesriigid muu hulgas otsustada:
a)
väljastada kuni otsuse vastuvõtmiseni siseriikliku ajutise elamisloa või samaväärse loa;
b)
lubada hooajatöötajal kuni nimetatud otsuse vastuvõtmiseni töötada.
Pikendamise või uuendamise taotluse läbivaatamise ajal kohaldatakse käesoleva direktiivi vastavaid sätteid.
3. Kui taotlusega seoses esitatud teave või dokumentatsioon on puudulik, teatavad pädevad asutused mõistliku aja jooksul taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada, ja määravad selle esitamiseks piisava tähtaja. Lõikes 1 osutatud tähtaja kulgemine peatatakse niikauaks, kui pädevad asutused on saanud vajaliku täiendava teabe.
4. Taotlejale esitatakse kirjalikult põhjendused otsuse kohta pidada hooajatöö eesmärgil väljastatud loa taotlust vastuvõetamatuks või see tagasi lükata või keelduda riigis viibimist pikendamast või hooajatöö eesmärgil väljastatud luba uuendamast. Hooajatöö eesmärgil väljastatud loa kehtetuks tunnistamise otsust põhjendatakse kirjalikult hooajatöötajale ja kui see on siseriiklikus õiguses ette nähtud, siis ka tööandjale.
5. Mis tahes otsuse, millega tunnistatakse hooajatöö eesmärgil väljastatava loa taotlus vastuvõetamatuks või jäetakse see rahuldamata, keeldutakse riigis viibimist pikendamast või hooajatöö eesmärgil väljastatud luba uuendamast või tunnistatakse kõnealune luba kehtetuks, võib vaidlustada asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt. Kirjalikus teates osutatakse kohtule või haldusasutusele, kuhu saab otsuse peale kaevata või esitada vaide, ja märgitakse kaebuse või vaide esitamise tähtaeg.
6. Lühiajalise viisaga seonduvaid menetluslikke tagatisi reguleerivad viisaeeskirja asjaomased sätted.
1. Liikmesriigid võivad nõuda tasu käesoleva direktiivi kohaste taotluste läbivaatamise eest. Sellise tasu suurus ei tohi olla ebaproportsionaalne ega liialdatud. Lühiajaliste viisade tasu reguleerivad Schengeni acquis’ asjaomased sätted. Kui kõnealuseid tasusid maksavad kolmanda riigi kodanikud, võivad liikmesriigid ette näha, et neil on õigus sellele, et tööandja neile asjaomase summa siseriikliku õiguse kohaselt tagasi maksaks.
2. Liikmesriigid võivad hooajatöötajate tööandjatelt nõuda järgmiste kulude tasumist:
a)
hooajatöötaja sõidukulud tema lähtekohast asjaomases liikmesriigis asuvasse töökohta ja tagasi;
b)
artikli 5 lõike 1 punktis b ja artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud ravikindlustuse maksumus.
Kui käesoleva lõike kohased kulud kannab tööandja, ei ole tal õigust neid hooajatöötajalt sisse nõuda.
1. Liikmesriik nõuab hooajatöötajalt tõendeid selle kohta, et tal on olemas majutus, mis tagab riigis viibimise ajal piisavad elamistingimused kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega. Pädevaid asutusi teavitatakse mis tahes muudatustest seoses hooajatöötaja majutusega.
2. Kui majutus on korraldatud tööandja poolt või tema kaudu:
a)
võib hooajatöötajalt nõuda üüri maksmist, mille suurus ei tohi olla ülemäära kõrge võrreldes hooajatöötaja netotöötasuga ja võrreldes eluaseme kvaliteediga. Üüri ei arvata automaatselt maha hooajatöötaja palgast;
b)
tööandja hoolitseb selle eest, et hooajatöötajal oleks üürileping või samaväärne dokument, milles on sõnaselgelt kindlaks määratud eluaseme üüritingimused;
c)
tööandja tagab, et majutus on kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate üldiste tervise- ja ohutusnõuetega.
Artikkel 21 - Töölevõtmine riiklike tööhõiveametite kaudu
Liikmesriigid võivad kindlaks määrata, et hooajatöötajaid võetakse tööle ainult riiklike tööhõiveametite kaudu.
Artikkel 22 - Hooajatöö eesmärgil väljastatud loaga kaasnevad õigused
Artiklis 12 osutatud loa kehtivusaja jooksul on selle omanikul vähemalt järgmised õigused:
a)
siseneda loa väljastanud liikmesriigi territooriumile ja seal viibida;
b)
liikuda vabalt loa väljastanud liikmesriigi kogu territooriumil kooskõlas siseriikliku õigusega;
c)
teha loaga lubatud konkreetset tööd kooskõlas siseriikliku õigusega.
1. Hooajatöötajaid koheldakse võrdselt vastuvõtva liikmesriigi kodanikega vähemalt seoses järgmisega:
a)
töölevõtmise tingimused, sealhulgas tööhõive alumine vanusepiir ja töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, tööaeg, puhkus ja riigipühad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded;
b)
õigus streikida ja osaleda ametiühingualases tegevuses kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi sisese õiguse ja tavadega ning ühinemisvabadus, õigus liituda töötajate organisatsioonide ja kutseühingutega ning olla nende liikmeks, sealhulgas selliste organisatsioonide pakutavad õigused ja eelised, sealhulgas õigus pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevaid siseriiklikke sätteid;
c)
mis tahes maksmata jäänud töötasu maksmine tööandja poolt;
d)
määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 määratletud sotsiaalkindlustusliigid;
e)
juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, välja arvatud eluasemega seoses, piiramata liidu ja siseriikliku õiguse kohast lepinguvabaduse põhimõtet;
f)
tööhõiveametite pakutavad nõustamisteenused hooajatööga seoses;
g)
haridus ja kutseõpe;
h)
diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine riikide asjaomase menetluse kohaselt;
i)
maksusoodustused, eeldusel et hooajatöötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksuresidendiks.
Kolmandasse riiki ümber asuvatele hooajatöötajatele või selliste hooajatöötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle õigused tulenevad kõnealusest hooajatöötajast, makstakse hooajatöötaja varasematel töösuhetel põhinevat ja määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 sätestatud õigusaktide kohaselt välja teenitud seadusega sätestatud pensioni samadel tingimustel ja samas ulatuses kui asjaomase liikmesriigi kodanikele samasse kolmandasse riiki ümberasumise korral.
2. Liikmesriigid võivad võrdset kohtlemist piirata järgmiselt:
i)
jätta lõike 1 esimese lõigu punkti d kohaldamisalast välja perehüvitised ja töötushüvitised, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1231/2010 kohaldamist;
ii)
piirata lõike 1 esimese lõigu punkti g kohaldamist haridusele ja kutseõppele, mis on konkreetse tööga otseselt seotud, ning jätta välja õppe- ja toimetulekutoetused ning -laenud või muud toetused ja laenud;
iii)
piirata lõike 1 esimese lõigu punkti i kohaldamist maksusoodustuste osas nendele juhtudele, kus hooajatöötaja perekonnaliikmetel, kellele see töötaja soodustusi taotleb, on registreeritud või alaline elukoht asjaomases liikmesriigis.
3. Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele kohtlemisele ei piira liikmesriigi õigust kehtetuks tunnistada artiklite 9 ja 15 kohaselt hooajatöö eesmärgil väljastatud luba või keelduda selle pikendamisest või uuendamisest.
1. Liikmesriigid võtavad meetmed, et hoida ära võimalikke kuritarvitamisi ning määrata karistused käesoleva direktiivi rikkumiste eest. Meetmed hõlmavad seiret, hindamist ja vajaduse korral kontrolli kooskõlas siseriikliku õiguse või haldustavadega.
2. Liikmesriigid tagavad, et tööinspektsiooni teenistustel või pädevatel asutustel ja töötajate huve esindavatel organisatsioonidel (juhul kui viimased on siseriikliku õiguse kohaselt riigi kodanikest töötajatele ette nähtud) on juurdepääs töökohale ja, töötajaga kokkuleppel, töötaja eluasemele.
1. Liikmesriigid tagavad tulemuslikud mehhanismid, mille kaudu hooajatöötajad saavad esitada kaebusi oma tööandjate peale vahetult või kolmandate isikute kaudu, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud alustele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kui siseriiklik õigus seda ette näeb.
2. Liikmesriigid tagavad, et kolmandad isikud, kellel on vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatud alustele õigustatud huvi tagada käesoleva direktiivi järgimine, võivad hooajatöötaja nõusolekul tema nimel või tema toetuseks osaleda igas haldus- ja tsiviilmenetluses, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi rakendamiseks, välja arvatud lühiajaliste viisadega seotud menetlustes ja nende kohta otsuste tegemisel.
3. Liikmesriigid tagavad, et hooajatöötajatel on samamoodi kui teistel samalaadsel positsioonil olevatel töötajatel juurdepääs meetmetele, mis kaitsevad vallandamise või muu pahatahtliku kohtlemise eest tööandja poolt reaktsioonina ettevõttesisesele kaebusele või mis tahes kohtumenetlusele, mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi täitmine.
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile statistika esimest korda hooajatöö eesmärgil väljastatud lubade arvu kohta ning võimalikus ulatuses nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kelle luba on pikendatud, uuendatud või kehtetuks tunnistatud. See statistika peaks olema esitatud kodakondsuse, ning niivõrd kui võimalik, lubade kehtivusaja ja majandussektorite kaupa.
2. Lõikes 1 osutatud statistika vaatlusperiood on üks kalendriaasta ja see esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on 2017. aasta.
3. Lõikes 1 osutatud statistika esitatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007 (21).
Iga kolme aasta järel ja esimest korda mitte hiljem kui 30. septembril 2019 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 30. septembriks 2016. Nad edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste meetmete teksti.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.