Direktiiv 2014/49

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse hoiuste tagamise skeemide loomise ja toimimise eeskirjad ja menetlused. 2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmise uhtes: a) kohustuslikud hoiuste tagamise skeemid; b) lepingulised hoiuste tagamise skeemid, mida on vastavalt artikli 4 lõikele 2 ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemina; c) krediidiasutuste kaitseskeemid, mida on ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemina vastavalt artikli 4 lõikele 2; d) käesoleva lõike punktides a, b või c osutatud skeemides osalevad krediidiasutused. 3. Ilma et see piiraks artikli 16 lõigete 5 ja 7 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi järgmiste skeemide suhtes: a) lepingulised skeemid, mida ei ole ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemina, sealhulgas skeemid, mis pakuvad artikli 6 lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatusele lisakaitset; b) krediidiasutuste kaitseskeemid, mida ei ole ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemina; Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktides a ja b osutatud skeemidel on oma kohustuste täitmiseks piisavad rahalised vahendid või asjakohane rahastamiskord.

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „hoiuste tagamise skeem”– artikli 1 lõike 2 punktis a, b või c osutatud skeemid; 2) „krediidiasutuste kaitseskeemid”– krediidiasutuste kaitseskeemid, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7; 3) „hoius”– kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud rahalistest vahenditest või tavalistest pangatehingutest tulenevatest ajutistest olukordadest ja mille krediidiasutus peab kohaldatavate seaduses sätestatud ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma, sealhulgas tähtajalised hoiused ja säästuhoiused, välja arvatud kreeditsaldo, mille a) olemasolu saab tõestada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (14) artikli 4 punktis 17 määratletud finantsinstrumendiga, välja arvatud juhul, kui see on säästutoode, mida tõendab nimeline hoiusertifikaat ja mis on liikmesriigis olemas 2. juulil 2014; b) põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav; c) põhisumma on nimiväärtuses tagasimakstav üksnes krediidiasutuse või kolmanda poole erigarantii või kokkuleppe alusel; 4) „kõlblikud hoiused”– hoiused, mida ei ole artikli 5 alusel kaitse alt välja jäetud; 5) „tagatud hoiused”– kõlblike hoiuste osa, mis ei ületa artiklis 6 sätestatud hoiuste tagamise ulatust; 6) „hoiustaja”– hoiuse omanik või ühiskonto puhul iga omanik; 7) „ühiskonto”– konto, mis on avatud vähemalt kahe isiku nimel või millele vähemalt kahel isikul on õigusi, mida võidakse kasutada ühe või mitme sellise isiku allkirjaga; 8) „peatatud hoius”– hoius, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuulub maksmisele, kuid mida krediidiasutus ei ole maksnud tema suhtes kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimuste alusel, kui a) asjakohased haldusasutused on teinud otsuse, et nende arvates ei suuda kõnealune krediidiasutus otseselt tema rahalise olukorraga seotud põhjustel hoiuseid hetkel tagasi maksta ega suuda seda ilmselt lähitulevikuski teha; või b) õigusasutus on otseselt krediidiasutuse rahalise olukorraga seotud põhjustel teinud otsuse, mille tagajärjel ei saa hoiustajad esitada nõudeid krediidiasutuse vastu; 9) „krediidiasutus”– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus; 10) „filiaal”– liikmesriigis asuv tegevusüksus, mis on krediidiasutusest juriidiliselt sõltuv osa ning mis teeb otseselt kõiki või mõningaid krediidiasutuse majandustegevusele omaseid tehinguid; 11) „sihttase”– likviidsete käibevahendite summa, mille hoiuste tagamise skeem peab saavutama artikli 10 lõike 2 kohaselt, väljendatuna protsendimäärana skeemi liikmete tagatud hoiustest; 12) „likviidsed käibevahendid”– raha, hoiused ja madala riskiga vara, mille saab likviidseks muuta aja jooksul, mis ei ületa artikli 8 lõikes 1 osutatud ajapiirangut, ja maksekohustused kuni artikli 10 lõikes 3 sätestatud piirmäärani; 13) „maksekohustused”– hoiuste tagamise skeemi ees olevad krediidiasutuse maksekohustused, mis on täielikult tagatud, tingimusel et a) tagatis koosneb madala riskiga varast; b) tagatise suhtes ei ole nõudeõigust ühelgi kolmandal isikul ning see on hoiuste tagamise skeemi jaoks käsutatav; 14) „madala riskiga vara”– vara, mis kuulub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 336 tabelis 1 osutatud esimesse ja teise kategooriasse, või muu vara, mida pädev või määratud asutus peab sama kindlaks ja likviidseks; 15) „päritoluliikmesriik”– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud päritoluliikmesriik; 16) „vastuvõttev liikmesriik”– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud vastuvõttev liikmesriik; 17) „pädevad asutused”– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud riigisisesed pädevad asutused; 18) „määratud asutused”– asutused, kes haldavad hoiuste tagamise skeeme käesoleva direktiivi alusel, või juhul kui hoiuste tagamise skeemi toimimist haldab eraõiguslik üksus, siis asjaomases liikmesriigis selliste skeemide käesoleva direktiivi alusel järelevalveks määratud asutus. 2. Kui käesolevas direktiivis osutatakse määrusele (EL) nr 1093/2010, loetakse hoiuste tagamise skeeme haldavaid asutusi või juhul, kui hoiuste tagamise skeemi haldab eraõiguslik üksus, selliste skeemide järele valvavat ametiasutust nimetatud määruse kohaldamise eesmärgil pädevaks asutuseks, nagu on määratletud kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2. 3. Aktsiaid või osakuid Iirimaa ja Ühendkuningriigi elamuhoiupankades, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud kapitali iseloomuga ühistud, käsitatakse hoiustena.

1. Liikmesriigid määravad asjakohase haldusasutuse oma riigis artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunkti a kohaldamiseks. 2. Pädevad asutused, määratud asutused, solveerimisasutused ja asjaomased haldusasutused teevad üksteisega koostööd ja kasutavad oma õigusi kooskõlas käesoleva direktiiviga. Asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse niipea kui võimalik ning igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast esmakordset veendumist, et krediidiasutus ei ole tagasi maksnud hoiuseid, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad maksmisele.

1. Iga liikmesriik tagab ühe või mitme hoiuste tagamise skeemi loomise ja ametliku tunnustamise oma territooriumil. See ei välista eri liikmesriikide hoiuste tagamise skeemide ühinemist või piiriüleste hoiuste tagamise skeemide loomist. Sellistele piirülestele või ühinenud hoiuste tagamise skeemidele annavad tegevusloa liikmesriigid, kus asjaomased hoiuste tagamise skeemid on loodud. 2. Käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud lepingulisi skeeme võib ametlikult tunnustada hoiuste tagamise skeemina, kui need järgivad käesolevat direktiivi. Krediidiasutuste kaitseskeeme võib ametlikult tunnustada hoiuste tagamise skeemina, kui need täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud kriteeriume ja järgivad käesolevat direktiivi. 3. Liikmesriigis direktiivi 2013/36/EL artikli 8 alusel tegevusloa saanud krediidiasutus ei võta vastu hoiuseid, kui ta ei ole mõne oma päritoluliikmesriigis vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ametlikult tunnustatud skeemi liige. 4. Kui krediidiasutus ei täida temal hoiuste tagamise skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatatakse sellest viivitamata pädevatele asutustele, kes võtavad kohe koostöös hoiuste tagamise skeemiga asjakohaseid meetmeid, sealhulgas määravad vajaduse korral karistusi, et tagada krediidiasutuse kohustuste täitmine. 5. Kui lõike 4 kohaselt võetud meetmetega ei suudeta tagada krediidiasutuse kohustuste täitmist, võib hoiuste tagamise skeem, kui riigisisene õigus seda lubab ja pädevad asutused annavad sõnaselge nõusoleku, teatada vähemalt üks kuu ette oma kavatsusest krediidiasutus hoiuste tagamise skeemi liikmete hulgast välja arvata. Hoiuste tagamise skeem tagab ka edaspidi täielikult hoiused, mis on tehtud enne etteteatamistähtaja lõppu. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole krediidiasutus oma kohustusi täitnud, arvab hoiuste tagamise skeem krediidiasutuse oma liikmete hulgast välja. 6. Hoiused, mis on krediidiasutuses tema hoiuste tagamise skeemi liikmete hulgast välja arvamise kuupäeval, jäävad tagatuks kõnealuse hoiuste tagamise skeemiga. 7. Määratud asutused valvavad jooksvalt artiklis 1 osutatud hoiuste tagamise skeemide järele, et kontrollida, kas nad järgivad käesolevat direktiivi. Piiriüleste hoiuste tagamise skeemide järele valvavad nende liikmesriikide määratud asutuste esindajad, kus seotud krediidiasutused on saanud tegevusloa. 8. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid saavad igal ajal ja taotluse korral oma liikmetelt kogu teabe, mida on vaja hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks, sealhulgas märgistused artikli 5 lõike 4 alusel. 9. Hoiuste tagamise skeemid tagavad hoiustajate kontosid käsitlevate andmete konfidentsiaalsuse ja kaitse. Niisuguste andmete töötlemine toimub vastavalt direktiivile 95/46/EÜ. 10. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid teevad korrapäraselt oma süsteemidele stressiteste ning et hoiuste tagamise skeeme teavitatakse nii kiiresti kui võimalik sellest, kui pädevad asutused avastavad krediidiasutuses probleeme, mis võivad tõenäoliselt viia hoiuste tagamise skeemide sekkumiseni. Sellised testid tehakse vähemalt iga kolme aasta järel või sagedamini, kui see on asjakohane. Esimene stressitest tehakse hiljemalt 3. juuliks 2017. Stressitestide tulemustele tuginedes korraldab Euroopa Pangandusjärelevalve vähemalt iga viie aasta järel määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 30 alusel vastastikuseid eksperdihindamisi, et hinnata hoiuste tagamise skeemide vastupidavust. Hoiuste tagamise skeemid on Euroopa Pangandusjärelevalvega teavet vahetades kohustatud järgima ametisaladuse hoidmise nõudeid vastavalt kõnealuse määruse artiklile 70. 11. Hoiuste tagamise skeemid kasutavad oma süsteemide testimiseks vajalikku teavet üksnes stressitestide tegemiseks ning sellist teavet ei hoita kauem kui kõnealusel eesmärgil vajalik. 12. Liikmesriigid tagavad, et nende hoiuste tagamise skeemidel on kindlad ja läbipaistvad juhtimistavad. Hoiuste tagamise skeemid esitavad oma tegevuse kohta igal aastal aruande.

1. Hoiuste tagamise skeemidest ei hüvitata järgmist: a) hoiused, mida teised krediidiasutused on avanud oma nimel ja oma arvel, tingimusel et kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 7 lõiget 3; b) omavahendid, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 118; c) hoiused, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu eest direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud tähenduses; d) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutuste hoiused; e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingute hoiused; f) hoiuste peatamise korral sellise hoiustaja hoiused, keda ei ole kunagi tuvastatud direktiivi 2005/60/EÜ artikli 9 lõike 1 kohaselt; g) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (15) artikli 13 punktides 1–6 osutatud kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate hoiused; h) ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoiused; i) pensionifondide hoiused; j) ametiasutuste hoiused; k) krediidiasutuse emiteeritud võlaväärtpaberid ning oma aktseptidest ja lihtvekslitest tulenevad kohustused. 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid tagada, et artikli 6 lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatuse piires hõlmatakse ka järgmine: a) isiklikus pensioniskeemis ning väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate tööandjapensioniskeemis olevad hoiused; b) nende kohalike omavalitsuste hoiused, kelle aastaeelarve ei ole suurem kui 500 000 eurot. 3. Liikmesriigid võivad ette näha, et hoiustele, mille võib riigisisese õiguse kohaselt vabastada üksnes selleks, et maksta krediidiasutusele või mõnele teisele asutusele tagasi isiklikuks tarbeks kinnisasja ostmiseks võetud laen, hoiuste tagamise skeemide tagasimaksed ei laiene. 4. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused märgistavad kõlblikud hoiused selliselt, mis võimaldab need viivitamata tuvastada.

1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste peatamise korral on iga hoiustaja hoiused kokku tagatud 100 000 euro ulatuses. 2. Lisaks lõikele 1 tagavad liikmesriigid, et järgmised hoiused on tagatud suuremas ulatuses kui 100 000 eurot vähemalt kolm kuud ja mitte kauem kui 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda: a) isiklikuks tarbeks elamukinnisvaraga tehtud kinnisvaratehingutest tulenevad hoiused; b) hoiused, mis teenivad riigisiseses õiguses sätestatud sotsiaalseid eesmärke ning on seotud hoiustaja teatavate elusündmustega, nagu abiellumine, lahutus, pensionile jäämine, vallandamine, koondamine, invaliidistumine või surm; c) hoiused, mis täidavad riigisiseses õiguses sätestatud eesmärke ja tulenevad kindlustushüvitiste või kuriteoga tekitatud tervisekahjustuste või väära süüdimõistmise eest määratud hüvitiste väljamaksmisest. 3. Lõiked 1 ja 2 ei takista liikmesriike säilitamast või kehtestamast pensionikindlustustooteid ja pensione tagavaid skeeme, tingimusel et selliste skeemidega ei tagata mitte ainult hoiuseid, vaid need hõlmavad kõiki asjaomaseid tooteid ja olukordi. 4. Liikmesriigid tagavad tagasimaksete tegemise mis tahes järgmises vääringus: a) hoiuste tagamise skeemi asukohaliikmesriigi vääringus, b) konto omaniku elukohaliikmesriigi vääringus, c) eurodes, d) konto vääringus, e) konto asukohaliikmesriigi vääringus. Hoiustajatele teatatakse tagasimakse vääring. Kui konto oli muus vääringus kui väljamakse tegemise vääring, kasutatakse vahetuskursina selle kuupäeva kurssi, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunkti a kohase otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunkti b kohase otsuse. 5. Liikmesriigid, kes konverteerivad lõikes 1 osutatud summa oma riigi vääringusse, kasutavad esialgu konverteerimiseks 3. juulil 2015 kehtinud vahetuskurssi. Liikmesriigid võivad summade konverteerimisel saadud summasid ümardada, kui selline ümardamine jääb 5 000 euro piiresse. Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, kohandavad liikmesriigid muusse vääringusse konverteeritud hoiuste tagamise ulatust vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summale vähemalt iga viie aasta tagant. Ettenägematute sündmuste korral, nt valuutakursside kõikumine, kohandavad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist tagamise ulatust varem. 6. Lõikes 1 osutatud summa vaatab komisjon korrapäraselt läbi vähemalt iga viia aasta tagant. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi ettepaneku, et kohandada lõikes 1 osutatud summat, võttes eelkõige arvesse pangandussektori arengut ning liidu majanduslikku ja rahalist olukorda. Esimene läbivaatamine toimub kõige varem 3. juulil 2020, välja arvatud juhul, kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb seda teha varem. 7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vähemalt kord viie aasta järel vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada lõikes 6 osutatud summat vastavalt liidus asetleidvale inflatsioonile, lähtudes komisjoni avaldatava tarbijahindade harmoneeritud indeksi muutustest pärast viimast kohandamist.

1. Artikli 6 lõikes 1 osutatud piirmäära kohaldatakse ühte ja samasse krediidiasutusse paigutatud koguhoiuse suhtes olenemata hoiuste arvust, vääringust ja asukohast liidus. 2. Artikli 6 lõikes 1 sätestatud piirmäära arvutamisel võetakse arvesse iga hoiustaja osa ühiskontol. Erisätete puudumise korral jagatakse selline konto hoiustajate vahel võrdselt. Liikmesriigid võivad sätestada, et sellisel kontol olevad hoiused, millele vähemalt kahel isikul on õigusi sellise täisühingu või ühistu või sarnase ühenduse liikmena, mis ei ole juriidiline isik, võib artikli 6 lõikes 1 sätestatud piirmäärade arvutamiseks kokku liita ja neid võib käsitada ühe hoiustaja tehtud hoiusena. 3. Kui hoiustajal ei ole täielikku õigust kontol olevatele summadele, on tagatisega kaitstud isik, kellel on täielik õigus, tingimusel et see isik on tuvastatud või on tuvastatav enne kuupäeva, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse. Kui täielik õigus on mitmel isikul, võetakse artikli 6 lõikes 1 sätestatud piirmäärade arvutamisel arvesse iga isiku osa selle korra kohaselt, mille alusel summasid käsutatakse. 4. Tagasimakstava summa arvutamise kontrollkuupäev on kuupäev, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse. Hoiustaja kohustusi krediidiasutuse ees ei võeta tagasimakstava summa arvutamisel arvesse. 5. Liikmesriigid võivad otsustada, et hoiustaja kohustusi krediidiasutuse ees võetakse tagasimakstava summa arvutamisel arvesse, kui nende maksetähtpäev saabub kuupäeval, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse, või enne seda kuupäeva või, mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse, või enne seda kuupäeva, niivõrd kui tasaarvestus on lubatud vastavalt krediidiasutuse ja hoiustaja vahelist lepingut reguleerivatele seaduse ja lepingu sätetele. Krediidiasutus teavitab hoiustajaid enne lepingu sõlmimist, kui nende kohustusi krediidiasutuse ees võetakse tagasimakstava summa arvutamisel arvesse. 6. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad igal ajal nõuda krediidiasutustelt teavet iga hoiustaja kõlblike hoiuste kogusumma kohta. 7. Hoiustelt kogunenud intressid, mida ei ole veel välja maksud kuupäevaks, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse, hüvitatakse hoiuste tagamise skeemi kaudu. Artikli 6 lõikes 1 osutatud piirmäära ei ületata. 8. Liikmesriigid võivad teha otsuse selle kohta, et teatavatesse liikmesriigi õigusega määratud kategooriatesse kuuluvaid hoiuseid, mis teenivad sotsiaalset eesmärki ning mida tagavad kolmandad isikud kooskõlas riigiabi eeskirjadega, ei võeta käesoleva artikli lõike 1 kohase ühte ja samasse krediidiasutusse sama hoiustaja poolt paigutatud koguhoiuse arvutamisel arvesse. Sellisel juhul on kolmanda isiku tagatis piiratud sama ulatusega, nagu on sätestatud artikli 6 lõikes 1. 9. Kui krediidiasutustel on riigisisese õiguse kohaselt lubatud tegutseda erinevate kaubamärkide all Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ (16) artiklis 2 määratletud tähenduses, tagavad liikmesriigid, et hoiustajaid teavitatakse sõnaselgelt, et krediidiasutus tegutseb erinevate kaubamärkide all ning et käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud hoiuste tagamise ulatust kohaldab hoiustaja krediidiasutuses hoitavate hoiuste kogusumma suhtes. See teave lisatakse hoiustajale antava teabe hulka, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 16 ja selle I lisas.

1. Hoiuste tagamise skeemid tagavad, et tagasimakstav summa on kättesaadav seitsme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse. 2. Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2023 kestval üleminekuperioodil kehtestada järgmised tagasimakse maksimumtähtajad: a) 20 tööpäeva kuni 31. detsembrini 2018, b) 15 tööpäeva 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020, c) 10 tööpäeva 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023. 3. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada artikli 7 lõikes 3 osutatud hoiuste suhtes pikemat tagasimakseaega, mis ei ületa kolme kuud alates kuupäevast, mil pädev asutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse. 4. Kui hoiuste tagamise skeemid ei saa kuni 31. detsembrini 2023 kestval üleminekuperioodil teha tagasimakstavaid summasid kättesaadavaks seitsme tööpäeva jooksul, tagavad nad, et hoiustajad saavad viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest juurdepääsu piisavale summale oma tagatud hoiustest, et katta elamiskulusid. Hoiuste tagamise skeemid annavad juurdepääsu esimeses lõigus osutatud piisavale summale hoiuste tagamise skeemi või krediidiasutuse esitatud andmete alusel. Esimeses lõigus osutatud piisav summa arvatakse maha artiklis 7 osutatud tagasimakstavast summast. 5. Lõigetes 1 ja 4 osutatud tagasimaksmine võidakse edasi lükata, kui a) puudub kindlus, et isikul on õigus tagasimaksele või hoiuse üle käib õiguslik vaidlus; b) hoiusele kohaldatakse liikmesriigi valitsuse või rahvusvahelise üksuse kehtestatud piiravaid meetmeid; c) erandina käesoleva artikli lõikest 9 ei ole viimase 24 kuu jooksul tehtud hoiusega seotud tehinguid (konto ei ole aktiivne); d) tagasimakstavat summat käsitatakse osana artikli 6 lõikes 2 määratletud ajutiselt suurest kontojäägist või e) tagasimakstav summa tuleb välja maksta vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemist vastavalt artikli 14 lõikele 2. 6. Tagasimakstav summa tehakse kättesaadavaks ilma, et hoiuste tagamise skeemidele oleks vaja esitada vastavat taotlust. Selleks edastab krediidiasutus hoiuste ja hoiustajate kohta vajaliku teabe viivitamata pärast hoiuste tagamise skeemilt taotluse saamist. 7. Mis tahes kirjavahetust hoiuste tagamise skeemi ja hoiustaja vahel peetakse a) selles liidu institutsioonide ametlikus keeles, mida krediidiasutus, kus tagatud hoius asub, kasutab hoiustajaga suhtlemiseks, või b) tagatud hoiuse asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes. Kui krediidiasutus tegutseb teises liikmesriigis filiaale loomata vahetult, esitatakse teave keeles, mille hoiustaja kontot avades valis. 8. Olenemata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtajast, võib hoiuste tagamise skeem maksed kuni kohtuotsuseni peatada, kui hoiustajat või mõnda teist kontol olevate summadega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises. 9. Tagasimakseid ei tehta, kui viimase 24 kuu jooksul ei ole tehtud hoiusega seotud tehinguid ja hoiuse väärtus on väiksem kui tagasimaksest hoiuste tagamise skeemile tulenevad halduskulud.

1. Liikmesriigid tagavad, et hoiustaja õigus hüvitisele võib olla hoiuste tagamise skeemi vastu esitatava hagi esemeks. 2. Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad olla riigisisese õiguse alusel, lähevad lõpetamise ja likvideerimise või restruktureerimise menetluse korral hoiustajate nõudeõigused skeemidest hoiustajatele tehtud maksete summa ulatuses üle hoiuste tagamise skeemidele, kes teevad tagasimakseid liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt tagatise alusel. Kui hoiuste tagamise skeem teeb makseid solveerimismenetluses, mis hõlmab ka solveerimisvahendite kohaldamist või solveerimismenetluses antud õiguste kasutamist vastavalt artiklile 11, on hoiuste tagamise skeemil õigus esitada asjakohase krediidiasutuse vastu nõue tema tehtud maksetega võrdses summas. Sellise nõude rahuldamisjärk on sama, nagu tagatud hoiuse rahuldamisjärk direktiivis 2014/59/EL määratletud tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva riigisisese õiguse kohaselt. 3. Liikmesriigid võivad piirata ajavahemikku, mille jooksul võivad nõuda oma hoiuste tagasimaksmist hoiustajad, kellele hoiuste tagamise skeem ei ole tagasimakseid teinud või kelle nõudeid ei ole tunnustanud artikli 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul.

1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on võimalike kohustuste kindlaksmääramiseks asjakohased süsteemid. Hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid vastavad kõnealustele kohustustele. Hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid kogutakse hoiuste tagamise skeemi liikmete osamaksetest, mida liikmed teevad vähemalt kord aastas. See ei takista täiendavate rahastamisallikate kasutamist. 2. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 3. juuliks 2024 saavutab hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite maht vähemalt sihttaseme, milleks on 0,8 % hoiuste tagamise skeemi liikmete tagatud hoiuste mahust. Kui likviidsete käibevahendite maht langeb alla sihttaseme, jätkatakse osamaksete tegemist vähemalt seni, kuni sihttase on taas saavutatud. Kui pärast sihttaseme esmakordset saavutamist on likviidsete käibevahendite maht langenud alla kahe kolmandiku sihttasemest, kehtestatakse korrapärase osamakse suurus tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme kuue aasta jooksul. Korrapäraste osamaksete puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse majandustsükli faasi ja protsükliliste osamaksete võimalikku mõju käesoleva artikli kontekstis iga-aastaste osamaksete kehtestamisel. Liikmesriigid võivad pikendada esimeses lõigus osutatud esialgset perioodi maksimaalselt nelja aastani juhul, kui hoiuste tagamise skeem on teinud kumulatiivseid väljamakseid, mis on rohkem kui 0,8 % tagatud hoiustest. 3. Sihttaseme saavutamiseks arvesse võetavad likviidsed käibevahendid võivad sisaldada maksekohustusi. Maksekohustuste osakaal kokku ei ületa 30 % käesoleva artikli kohaselt kogutud likviidsete käibevahendite kogusummast. Käesoleva direktiivi sidusa kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Pangandusjärelevalve maksekohustusi käsitlevad suunised. 4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, võib liikmesriik oma asjaomaste kohustuste täitmiseks koguda likviidsed käibevahendid kohustuslike osamaksete kaudu, mis krediidiasutused on maksnud olemasolevatesse kohustuslike osamaksetega skeemidesse, mis liikmesriigid on loonud oma territooriumil krediidiasutuste süsteemse riski, maksejõuetuse ja solveerimisega seotud kulude katteks. Hoiuste tagamise skeemil on õigus summale, mis on võrdne selliste osamaksete summaga kuni käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud sihttasemeni; liikmesriik teeb selle summa hoiuste tagamise skeemile taotluse korral viivitamata kättesaadavaks, et hoiuste tagamise skeem saaks seda kasutada eranditult artiklis 11 ettenähtud eesmärkidel. Hoiuste tagamise skeemil on õigus sellele summale üksnes siis, kui pädev asutus leiab, et hoiuste tagamise skeem ei suuda koguda oma liikmetelt erakorralisi osamakse, ning hoiuste tagamise skeem peab maksma selle summa tagasi osamaksetest, mille selle liikmed teevad vastavalt artikli 10 lõigetele 1 ja 2. 5. Sihttaseme saavutamisel ei võeta arvesse direktiivi 2014/59/EL VII jaotise alusel solveerimisrahastusse tehtavaid osamakseid, sealhulgas direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõike 1 kohaselt solveerimisrahastute sihttaseme saavutamiseks arvesse võetavaid likviidseid käibevahendeid. 6. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid, kui see on põhjendatud ja kui komisjon selle heaks kiidab, lubada lõikes 2 sätestatud sihttasemest madalamat sihttaset, kui on täidetud järgmised tingimused: a) sihttaseme alandamine põhineb eeldusel, et on vähetõenäoline, et märkimisväärset osa likviidsetest käibevahenditest kasutatakse kaitstud hoiustajate kaitsmiseks mõeldud meetmeteks peale artikli 11 lõigetes 2 ja 6 sätestatud meetmete, ning b) pangandussektor, kus hoiuste tagamise skeemiga ühinenud krediidiasutused tegutsevad, on äärmiselt kontsentreeritud, nii et suur osa varast kuulub väikesele arvule krediidiasutustele või pangakontsernidele, kelle järele valvatakse konsolideeritud alusel ning kelle suhtes nende suurusest tulenevalt kohaldatakse maksejõuetuse korral tõenäoliselt solveerimismenetlust. Alandatud sihttase ei tohi olla madalam kui 0,5 % tagatud hoiustest. 7. Hoiuste tagamise skeemide likviidsed käibevahendid investeeritakse madala riskiga ja piisavalt hajutatud varadesse. 8. Kui hoiuste tagamise skeemi likviidsetest käibevahenditest ei piisa hoiuste peatamise korral hoiuste tagasimaksmiseks, teevad skeemi liikmed erakorralise osamakse, mille suurus ei ületa 0,5 % nende tagatud hoiuste mahust kalendriaasta kohta. Hoiuste tagamise skeem võib erandjuhtudel ning pädeva asutuse nõusolekul nõuda suuremaid osamakseid. Pädev asutus võib krediidiasutuse vabastada täielikult või osaliselt hoiuste tagasimaksete skeemi tehtavatest erakorralistest ex post osamaksetest, kui osamakse tegemine ohustaks krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust. Sellist ajatamist ei kohaldata kauem kui kuus kuud, kuid seda võidakse krediidiasutuse taotlusel pikendada. Käesoleva lõike kohaselt ajatatud osamaksed tasutakse siis, kui osamakse tasumine ei sea enam ohtu krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust. 9. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on alternatiivse rahastamise kord, mis võimaldab hankida lühikeseks ajaks vahendeid, et rahuldada hoiuste tagamise skeemide vastu esitatud nõudeid. 10. Liikmesriigid teatavad iga aasta 31. märtsiks Euroopa Pangandusjärelevalvele asjaomases liikmesriigis olevate tagatud hoiuste mahu ning kõnealuses liikmesriigis olevates hoiuste tagamise skeemides eelneva aasta 31. detsembri seisuga hoitavate likviidsete käibevahendite summa.

1. Artiklis 10 osutatud rahalisi vahendeid kasutatakse peamiselt hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks käesoleva direktiivi kohaselt. 2. Hoiuste tagamise skeemide rahalisi vahendeid kasutatakse selleks, et rahastada kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 109 krediidiasutuste solveerimist. Solveerimisasutus määrab pärast hoiuste tagamise skeemidega konsulteerimist kindlaks hoiuste tagamise skeemi makstava summa. 3. Liikmesriigid võivad lubada hoiuste tagamise skeemidel kasutada likviidseid käibevahendeid alternatiivsete meetmete võtmiseks, et hoida ära krediidiasutuse maksejõuetust, kui on täidetud järgmised tingimused: a) solveerimisasutus ei ole võtnud solveerimise meedet direktiivi 2014/59/EL artikli 32 alusel; b) hoiuste tagamise skeemil on asjakohased süsteemid ja kord alternatiivsete meetmete valimiseks ja rakendamiseks ning nendega seotud riskide jälgimiseks; c) meetmete kulud ei ületa hoiuste tagamise skeemi seaduses sätestatud või lepinguliste ülesannete täitmise kulusid; d) alternatiivsete meetmete võtmise võimaldamine hoiuste tagamise skeemi poolt on seotud toetatavale krediidiasutusele seatud nõuetega, mis sisaldavad vähemalt hoiuste tagamise skeemi poolt rangemat riskide seiret ja kaugeleulatuvamat kontrolliõigust; e) alternatiivsete meetmete võtmise võimaldamine hoiuste tagamise skeemi poolt on seotud toetatava krediidiasutuse kohustustega tagada juurdepääs tagatud hoiustele; f) osalevate krediidiasutuste võimet teha erakorralisi osamakseid vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 kinnitatakse pädeva asutuse hinnanguga. Hoiuste tagamise skeem konsulteerib nende meetmete ja krediidiasutustele kehtestatud tingimuste osas solveerimisasutuse ja pädeva asutusega. 4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud alternatiivseid meetmeid ei kohaldata, kui pädev asutus on pärast solveerimisasutusega konsulteerimist arvamusel, et direktiivi 2014/59/EL artikli 27 lõike 1 kohased solveerimismeetmete võtmise tingimused ei ole täidetud. 5. Kui likviidseid käibevahendeid kasutatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, annavad osalevad krediidiasutused hoiuste tagamise skeemide käsutusse viivitamata alternatiivsete meetmete võtmiseks kasutatavad rahalised vahendid, vajaduse korral erakorraliste osamaksete vormis, kui a) tekib hoiustajatele hüvitamise vajadus ja hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid moodustavad alla kahe kolmandiku sihttasemest; b) likviidsete käibevahendite maht langeb alla 25 % sihttasemest, selle protsendimäära saavutamiseks vajalikus ulatuses. 6. Liikmesriigid võivad otsustada, et likviidseid käibevahendeid võib kasutada ka selleks, et rahastada riigisiseste maksejõuetusmenetluste raames meetmeid, millega säilitatakse hoiustajate juurdepääs tagatud hoiustele, sealhulgas vara ja kohustuste üleandmine ja hoiuste üleandmine, tingimusel et hoiuste tagamise skeemi kantavad kulud ei ületa asjaomases krediidiasutuses kaitstud hoiustajatele hüvitatavat netosummat.

1. Liikmesriigid võivad lubada hoiuste tagamise skeemidel anda vabatahtlikult laenu teistele liidu hoiuste tagamise skeemidele, kui on täidetud järgmised tingimused: a) laenu võttev hoiuste tagamise skeem ei suuda täita oma artikli 9 lõike 1 kohaseid kohustusi artiklis 10 osutatud likviidsete käibevahendite puudumise tõttu; b) laenu võtvasse hoiuste tagamise skeemi on tehtud artikli 10 lõikes 7 osutatud erakorralised osamaksed; c) laenu võttev hoiuste tagamise skeem võtab juriidilise kohustuse, et laenatud rahalisi vahendeid kasutatakse artikli 9 lõike 1 kohaste nõuete rahuldamiseks; d) laenu võttev hoiuste tagamise skeem ei ole samal ajal seotud kohustusega maksta käesoleva artikli alusel laen tagasi mõnele teisele hoiuste tagamise skeemile; e) laenu võttev hoiuste tagamise skeem märgib taotletava rahasumma; f) laenuks võetud kogusumma ei ületa 0,5 % laenu võtva hoiuste tagamise skeemi tagatud hoiustest; g) laenu võttev hoiuste tagamise skeem teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalvet ja märgib põhjused, miks käesolevas lõikes osutatud tingimused on täidetud, ja taotletava rahasumma suuruse. 2. Laenu suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi: a) laenu võttev hoiuste tagamise skeem maksab laenu tagasi hiljemalt viie aasta pärast. Ta võib maksta laenu tagasi iga-aastaste osamaksetena. Intresse makstakse ainult laenu tagasimakse ajal; b) kokkulepitud intressimäär peab olema võrdne vähemalt Euroopa Keskpanga laenamise püsivõimaluse intressimääraga kõnealusel laenuperioodil; c) laenu andev hoiuste tagamise skeem teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet algsest intressimäärast ja laenu kestusest. 3. Liikmesriigid tagavad, et laenu võtva hoiuste tagamise skeemi kogutavad osamaksed on piisavad, et maksta tagasi laenusumma ja võimalikult kiiresti taastada sihttase.

1. Artiklis 10 osutatud osamaksed hoiuste tagamise skeemidesse põhinevad tagatud hoiuste summal ja vastava liikme riskitasemel. Liikmesriigid võivad näha ette väiksemad osamaksed riigisisese õigusega reguleeritud madala riskiga sektorites. Liikmesriigid võivad teha otsuse, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide liikmed teevad hoiuste tagamise skeemidesse väiksemaid osamakseid. Liikmesriigid võivad lubada, et keskasutuse ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 lõikes 1 osutatud selle keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste suhtes kohaldatakse tervikuna keskasutuse ja sellega seotud krediidiasutuste jaoks konsolideeritud alusel määratud riskikaalu. Liikmesriigid võivad otsustada, et krediidiasutused tasuvad minimaalse osamakse, olenemata nende tagatud hoiuste summast. 2. Hoiuste tagamise skeemid võivad kasutada alternatiivseid riskipõhiseid meetodeid, et määrata ja arvutada oma liikmete riskipõhised osamaksed. Osamaksete arvutamine on proportsionaalne liikmete riskiga ja selles arvestatakse nõuetekohaselt eri ärimudelite riskiprofiile. Nende meetoditega võib samuti arvesse võtta bilansi aktivaid ning riskinäitajaid, nagu kapitali adekvaatsus, vara kvaliteet ja likviidsus. Iga meetodi kiidab heaks pädev asutus koostöös määratud asutusega. Euroopa Pangandusjärelevalvele teatatakse heakskiidetud meetod. 3. Selleks et tagada käesoleva direktiivi sidus rakendamine, esitab Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 hiljemalt 3. juuliks 2015 suunised, et täpsustada meetodeid hoiuste tagamise skeemide poolt osamaksete arvutamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2. Eelkõige hõlmab see arvutusvalemit, konkreetseid näitajaid, liikmete riskiklasse, konkreetsete riskiklasside jaoks määratud riskikaalude piirmäärasid ning muid vajalikke elemente. Hiljemalt 3. juuliks 2017 ja seejärel vähemalt iga viie aasta järel vaatab Euroopa Pangandusjärelevalve läbi suunised, mis käsitlevad hoiuste tagamise skeemides kasutatavaid riskipõhiseid meetodeid või oma riskidel põhinevaid alternatiivseid meetodeid.

1. Hoiuste tagamise skeemid (selles artiklis edaspidi ka „skeem”) hõlmavad krediidiasutuste teistes liikmesriikides rajatud filiaalide hoiustajaid. 2. Krediidiasutuste teises liikmesriigis rajatud filiaalide hoiustajatele maksab hoiused tagasi vastuvõtva liikmesriigi skeem päritoluliikmesriigi skeemi nimel. Vastuvõtva liikmesriigi skeem teeb tagasimaksed vastavalt päritoluliikmesriigi skeemilt saadud juhistele. Vastuvõtva liikmesriigi skeem ei kanna mingit vastutust seoses päritoluliikmesriigi skeemilt saadud juhiste järgimisega. Päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem tagab enne väljamakse tegemist kõik vajalikud rahalised vahendid ning hüvitab kõik vastuvõtva liikmesriigi skeemile tekkinud kulud. Samuti teavitab vastuvõtva liikmesriigi skeem asjaomaseid hoiustajaid päritoluliikmesriigi skeemi nimel ja tal on päritoluliikmesriigi skeemi nimel õigus võtta vastu kõnealuste hoiustajate saadetud posti. 3. Kui krediidiasutus lõpetab ühe hoiuste tagamise skeemi liikmeks oleku ja ühineb teise hoiuste tagamise skeemiga, kantakse osamaksed, mille krediidiasutus on teinud 12 kuu jooksul enne liikmesuse lõpetamist, välja arvatud erakorralised osamaksed artikli 10 lõike 8 alusel, üle teise skeemi. Seda sätet ei kohaldata, kui krediidiasutus on hoiuste tagamise skeemist artikli 4 lõike 5 kohaselt välja arvatud. Kui osa krediidiasutuse tegevusest viiakse üle teise liikmesriiki ning seega hakatakse selle suhtes kohaldama teist hoiuste tagamise skeemi, kantakse osamaksed, mille krediidiasutus on teinud 12 kuu jooksul enne tegevuse üleviimist, välja arvatud erakorralised osamaksed vastavalt artikli 10 lõikele 8, üle teise skeemi proportsionaalselt üleantud tagatud hoiuste summaga. 4. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi skeemid vahetavad vastuvõtvate liikmesriikide skeemidega artikli 4 lõikes 7 või lõigetes 8 ja 10 osutatud teavet. Kohaldatakse kõnealuses artiklis sätestatud piiranguid. Kui krediidiasutus kavatseb vastavalt käesolevale direktiivile minna ühest hoiuste tagamise skeemist üle teise hoiuste tagamise skeemi, annab ta oma kavatsusest teada vähemalt kuus kuud ette. Selle perioodi jooksul on krediidiasutus jätkuvalt kohustatud tegema osamakseid oma algsesse hoiuste tagamise skeemi vastavalt artiklile 10 nii eelneva kui ka tagantjärele rahastamise osas. 5. Hoiuste tagamise skeemide vahelise tulemusliku koostöö lihtsustamiseks ja tõhustamiseks, eelkõige seoses käesoleva artikli ja artikliga 12, sõlmivad hoiuste tagamise skeemid või, kui see on asjakohane, määratud asutused kirjalikud koostöökokkulepped. Sellistes kokkulepetes võetakse arvesse artikli 4 lõikes 9 sätestatud nõudeid. Määratud asutus teatab Euroopa Pangandusjärelevalvele selliste kokkulepete olemasolu ja sisu ning Euroopa Pangandusjärelevalve võib esitada arvamusi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 34. Kui määratud asutused või hoiuste tagamise skeemid ei suuda jõuda kokkuleppele või kui selliste kokkulepete tõlgendamisel on lahkarvamusi, võib kumbki pool suunata küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 ja Euroopa Pangandusjärelevalve toimib vastavalt kõnealusele artiklile. Selliste kokkulepete puudumine ei mõjuta artikli 9 lõike 1 kohaseid hoiustajate nõudeid ega käesoleva artikli lõike 3 kohaseid krediidiasutuste nõudeid. 6. Liikmesriigid peavad tagama selle, et oleks kehtestatud asjakohane kord, mis võimaldab hoiuste tagamise skeemidel jagada teavet ja suhelda tõhusalt teiste hoiuste tagamise skeemide, osalevate krediidiasutuste ning asjaomaste pädevate ja määratud asutustega enda jurisdiktsioonis ning vajaduse korral piiriüleselt teiste asutustega. 7. Euroopa Pangandusjärelevalve ning pädevad ja määratud asutused teevad omavahel koostööd ja kasutavad oma õigusi vastavalt käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 1093/2010 sätetele. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele oma määratud asutuse hiljemalt 3. juuliks 2015. 8. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb hoiuste tagamise skeemide süsteemse riskianalüüsi osas koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (17) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

1. Liikmesriigid kontrollivad, et väljaspool liitu asuva peakontoriga nende territooriumil asutatud krediidiasutuste filiaalid pakuvad käesolevas direktiivis sätestatuga samaväärset kaitset. Kui kaitsetase ei ole samaväärne, võivad liikmesriigid otsustada, et väljaspool liitu asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalid peavad liituma mõne nende territooriumil tegutseva hoiuste tagamise skeemiga, kui direktiivi 2013/36/EL artikli 47 lõikest 1 ei tulene teisiti. Käesoleva lõike esimeses lõigus ettenähtud kontrolli puhul kontrollivad liikmesriigid vähemalt seda, et hoiustajate hoiused oleksid kaitstud samal tasemel ja ulatuses, nagu nähakse ette käesoleva direktiiviga. 2. Iga sellise krediidiasutuse asutatud filiaal, mille peakontor on väljaspool liitu ja mis ei ole liikmesriigis toimiva hoiuste tagamise skeemi liige, esitab kogu asjakohase teabe kõnealuse filiaali olemasolevate ja võimalike hoiustajate hoiuste tagamise korra kohta. 3. Lõikes 2 osutatud teave tehakse kättesaadavaks keeles, milles hoiustaja ja krediidiasutus leppisid kokku kontot avades, või riigisisese õigusega ettenähtud viisil filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes ning selges ja arusaadavas vormis.

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused annavad olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele teavet, mida on vaja selle hoiuste tagamise skeemi tuvastamiseks, kuhu krediidiasutus ja selle filiaalid liidus kuuluvad. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused teatavad olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele kohaldatavatest hoiuste tagamise skeemidest väljaarvamise. 2. Lõikes 1 osutatud teave antakse hoiustajatele enne hoiustamislepingu sõlmimist. Hoiustajad kinnitavad sellise teabe kättesaamist. Selleks kasutatakse I lisas esitatud teabevormi. 3. Kinnitus selle kohta, et hoiused on kõlblikud hoiused, antakse hoiustajatele nende konto väljavõttel, millel viidatakse ka I lisas sätestatud teabelehele. Samuti osutatakse teabelehel asjakohase hoiuste tagamise skeemi veebilehele. I lisas sätestatud teabeleht antakse hoiustajale vähemalt kord aastas. Hoiuste tagamise skeemi veebileht sisaldab hoiustajatele vajalikku teavet, eelkõige käesolevas direktiivis sätestatud hoiuste tagamise protsessi ja tingimuste kohta. 4. Lõikes 1 osutatud teave tehakse kättesaadavaks riigisisese õigusega ettenähtud viisil keeles, milles hoiustaja ja krediidiasutus leppisid kokku kontot avades, või filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes. 5. Liikmesriigid piiravad lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabe kasutamist reklaamis viitega hoiuste tagamise skeemile, mis tagab toodet, millele reklaamis osutatakse, ja riigisisese õigusega nõutava lisateabega. Selline teave võib hõlmata hoiuste tagamise skeemi toimimise faktilist kirjeldust, kuid selles ei tohi esineda viidet hoiuste piiramatus ulatuses kaitsele. 6. Ühinemiste, tütarettevõtjate filiaalideks muutmise või muude sarnaste toimingute puhul teavitatakse hoiustajaid ühinemisest või filiaaliks muutmisest vähemalt kuu aega enne toimingu jõustumist, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab ärisaladusele või finantsstabiilsuse tagamisele tuginedes lühemat tähtaega. Pärast ühinemisest või filiaaliks ümberkujundamisest või muust sarnasest toimingust teavitamist tagatakse hoiustajatele kolme kuu pikkune aeg, et võtta oma kõlblikud hoiused, sealhulgas kogu teenitud intress ja muud hüved, krediidiasutusest välja või kanda need üle teise krediidiasutusse ilma trahvi maksmata, artiklis 6 sätestatud hoiuste tagamise ulatust ületavas mahus toimingu tegemise ajal. 7. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutuse hoiuste tagamise skeemist lahkumise või väljaarvamise korral teavitab krediidiasutus oma hoiustajaid ühe kuu jooksul sellisest lahkumisest või väljaarvamisest. 8. Kui hoiustaja kasutab internetipanka, võib teabe, mille avalikustamine on ette nähtud käesoleva direktiiviga, edastada elektrooniliselt. Hoiustaja taotluse korral esitatakse see teave talle paberil.

1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa Pangandusjärelevalve teavitamisel tegevusloa andmisest vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 20 lõikele 1, osutavad pädevad asutused hoiuste tagamise skeemile, mille liige iga krediidiasutus on. 2. Tegevusloa saanud krediidiasutuste loetelu avaldamisel ja ajakohastamisel vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 20 lõikele 2, osutab Euroopa Pangandusjärelevalve hoiuste tagamise skeemile, mille liige iga krediidiasutus on.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 6 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte määramata ajaks. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 6 lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

1. Kui pärast käesoleva direktiivi või direktiivi 2009/14/EÜ liikmesriigi õigusesse ülevõtmist lakkavad teatavad hoiused või hoiuste kategooriad või muud instrumendid olemast hoiuste tagamise skeemidega täielikult või osaliselt kaetud, võivad liikmesriigid lubada, et esialgse lõpptähtajaga hoiused või muud instrumendid on kaetud kuni nende esialgse lõpptähtajani, kui nende eest tasuti või need emiteeriti enne 2. juulit 2014. 2. Liikmesriigid tagavad, et hoiustajaid teavitatakse hoiustest või hoiuste kategooriatest või muudest instrumentidest, mis ei ole alates 3. juulist 2015 enam hoiuste tagamise skeemidega tagatud. 3. Kuni sihttaseme esmakordse saavutamiseni võivad liikmesriigid likviidsete käibevahendite puhul kohaldada artikli 11 lõikes 5 osutatud künniseid. 4. Erandina artikli 6 lõikest 1 võivad liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 2008 tagasid hoiused 100 000 – 300 000 euro ulatuses, jätkata selle kõrgema kaitsetaseme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2018. Sellisel juhul kohandatakse vastavalt sihttaset ja krediidiasutuste osamakseid. 5. Hiljemalt 3. juuliks 2019 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles kirjeldatakse, kuidas liidus tegutsevad hoiuste tagamise skeemid võivad teha koostööd üleeuroopalise hoiuste tagamise skeemi kaudu, et ennetada piiriülese tegevusega kaasnevaid riske ja kaitsta hoiuseid nimetatud riskide eest, ning lisab sellele asjakohasel juhul seadusandliku akti ettepaneku. 6. Hiljemalt 3. juuliks 2019 esitab komisjon Euroopa Pangandusjärelevalve abiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamisel tehtud edusammude kohta. Selles aruandes tuleks eelkõige käsitleda järgmist: a) tagatud hoiuste põhjal kindlaks määratud sihttase, hinnates kehtestatud protsendimäära asjakohasust, võttes arvesse liidus varem esinenud krediidiasutuste maksevõimetust; b) artikli 11 lõike 3 kohaselt kasutatud alternatiivsete meetmete mõju hoiustajate kaitsele ja nende kooskõla pangandussektoris krediidiasutuste nõuetekohase lõpetamise ja likvideerimise menetlustega; c) mõju pangandusmudelite mitmekesisusele; d) praeguse hoiuste tagamise ulatuse taseme piisavus hoiustajate seisukohast ning e) kas käesolevas lõigus osutatud küsimused on lahendatud viisil, mis tagab hoiustajate kaitse. Hiljemalt 3. juuliks 2019 esitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonile aruande arvutusmudelite ja selle kohta, kui asjakohased on need hoiuste tagamise skeemi liikmete äririski jaoks. Aruande koostamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohaselt arvesse eri ärimudelite riskiprofiile.

1. Liikmesriigid jõustavad artiklite 1–4, artikli 5 lõike 1 punktide d–k, artikli 5 lõigete 2, 3 ja 4 artikli 6 lõigete 2–7, artikli 7 lõigete 4–9, artikli 8 lõigete 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 9, artikli 9 lõigete 2 ja 3, artiklite 10–16, artiklite 18 ja 19 ning I lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 3. juuliks 2015. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid jõustavad artikli 8 lõike 4 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. maiks 2016. Kui asjaomased asutused leiavad pärast põhjalikku läbivaatamist, et hoiuste tagamise skeem ei ole hiljemalt 3. juuliks 2015 suuteline järgima artiklit 13, jõustatakse asjakohased õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. maiks 2016. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse selle kohta, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste riigisiseste normide teksti.

Direktiiv 94/19/EÜ, mida on muudetud II lisas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 4. juulist 2019, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisas osutatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise alguse tähtpäevadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikli 5 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 6 lõiget 1, artikli 7 lõikeid 1–3, artikli 8 lõiget 8, artikli 9 lõiget 1 ja artiklit 17 kohaldatakse alates 4. juulist 2015.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.