Direktiiv 2014/50

Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on hõlbustada töötajate liikmesriikidevahelise vaba liikumise õiguse kasutamist, vähendades töösuhtega seotud täiendavaid pensioniskeeme käsitlevate teatavate eeskirjadega loodud takistusi.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse täiendavate pensioniskeemide suhtes, välja arvatud skeemid, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 883/2004. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes: a) täiendavad pensioniskeemid, mis on käesoleva direktiivi jõustumise ajaks lõpetanud uute aktiivsete liikmete vastuvõtmise ja jäävad neile suletuks; b) täiendavad pensioniskeemid, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis hõlmavad riigisiseste õigusaktidega asutatud haldusasutuste või õigusasutuste sekkumist skeemide finantsolukorra säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas likvideerimismenetlust. Selline reguleerimisalast väljajätmine ei jätku pärast sekkumise lõppu; c) makseraskustesse sattunud skeemide tagatisskeemid, kompensatsiooniskeemid ja riikliku pensioni reservfondid ning d) tööandja poolt töötajale töösuhte lõpus tehtud ühekordne makse, mis ei ole seotud vanaduspensioniga. 3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata täiendavate pensioniskeemide osaks olevate invaliidsus- ja/või toitjakaotuspensionide suhtes, välja arvatud artiklite 5 ja 6 toitjakaotuspensioniga seotud erisätted. 4. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes pärast artikli 8 kohast direktiivi ülevõtmist töötatud perioodide suhtes. 5. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste töötajate täiendavate pensioniõiguste omandamisele ja säilitamisele, kes liiguvad üheainsa liikmesriigi piires.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „täiendav pension” — vanaduspension, mis on ette nähtud riigisisese õiguse ja tava kohaselt kehtestatud täiendava pensioniskeemi eeskirjadega; b) „täiendav pensioniskeem” — riigisisese õiguse ja tava kohaselt kehtestatud ning töösuhtega seotud tööandja vanaduspensioniskeem, mille eesmärk on pakkuda töötajatele täiendavat pensioni; c) „aktiivne skeemi liige” — töötaja, kellele tema kehtiv töösuhe annab või tõenäoliselt annab pärast omandamistingimuste täitmist õiguse täiendavale pensionile mõne täiendava pensioniskeemi sätete kohaselt; d) „ooteperiood” — periood, mille jooksul töötamine on riigisisese õiguse või täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt nõutav, et töötaja vastaks skeemi liikmeks saamise tingimustele; e) „õiguste omandamise eelperiood” — ajavahemik, mis on riigisisese õiguse või täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt vajalik selleks, et aktiivne skeemi liige omandaks õiguse kogunenud täiendavatele pensioniõigustele; f) „omandatud pensioniõigused” — õigus kogunenud täiendavatele pensioniõigustele, mis on omandatud pärast täiendava pensioniskeemi eeskirjade või, kui see on asjakohane, riigisisese õigusega ette nähtud pensioniõiguste omandamise tingimuste täitmist; g) „lahkuv töötaja” — aktiivne skeemi liige, kelle kehtiv töösuhe lõpeb muudel põhjustel kui see, et ta vastab täiendava pensioni saamise tingimustele, ja kes liigub liikmesriikide vahel; h) „tulevane pensionile õigustatud isik” — endine aktiivne skeemi liige, kes on omandanud pensioniõigused täiendavas pensioniskeemis ning kellele ei ole veel täiendavat pensioni selle skeemi alusel määratud; i) „säilitatud pensioniõigused” — omandatud pensioniõigused, mida hoitakse alles selles skeemis, kus need kogus tulevane pensionile õigustatud isik; j) „säilitatud pensioniõiguste väärtus” — riigisisese õiguse ja tava kohaselt arvutatud pensioniõiguste kapitaliväärtus.

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, mis tagavad, et a) õiguste omandamise eelperioodi või ooteperioodi või mõlema perioodi kohaldamisel ei ole nende perioodide kogupikkus lahkuvate töötajate puhul mingil juhul pikem kui kolm aastat; b) kui pensioniõiguste omandamiseks on ette nähtud miinimumvanus, ei tohi see lahkuvate töötajate puhul olla suurem kui 21 eluaastat, ja c) kui lahkuval töötajal ei ole töösuhte lõppemise ajaks veel omandatud tagatud pensioniõigusi, maksab täiendav pensioniskeem tagasi lahkuva töötaja tehtud sissemaksed või lahkuva töötaja nimel vastavalt asjaomastele õigusaktidele või kollektiivkokkulepetele või -lepingutele tehtud sissemaksed või, kui lahkuv töötaja kannab investeerimisriski, kas nende sissemaksete summa või neist sissemaksetest tuleneva investeeringute väärtuse. 2. Liikmesriikidel on võimalus lubada tööturu osapooltel näha kollektiivlepinguga ette erinevad sätted, kui nendega tagatakse vähemalt samaväärne kaitse ja need ei loo takistusi töötajate vabale liikumisele.

1. Tingimusel et järgitakse lõigete 3 ja 4 sätteid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada lahkuvate töötajate omandatud pensioniõiguste säilitamine selles täiendavas pensioniskeemis, kus õigused omandati. Kõnealuste õiguste algne väärtus lõike 2 tähenduses arvutatakse välja lahkuva töötaja töösuhte lõppemise ajal. 2. Liikmesriigid võtavad pensioniskeemi eeskirjade ning tava laadi arvestades vajalikud meetmed tagamaks, et lahkuvate töötajate ja nende ülalpidamisel olnud isikute säilitatud pensioniõigusi või nende väärtusi koheldakse kooskõlas skeemi aktiivsete liikmete õiguste väärtustega või juba makstavate pensionihüvitiste arendamisega, või tagavad selle muudel õiglase kohtlemisena käsitatavatel viisidel, mis võivad olla näiteks järgmised: a) kui täiendavas pensioniskeemis säilitatud pensioniõigused on kogunenud kui õigus nimisummale, tagatakse säilitatud pensioniõiguste nimiväärtus; b) kui omandatud õiguste väärtus ajas muutub, kohandatakse säilitatud pensioniõiguste väärtust i) vastavalt täiendava pensioniskeemi integreeritud intressimäärale või ii) vastavalt täiendava pensioniskeemi pakkuja saadud investeerimistulule või c) kui omandatud pensioniõigusi kohandatakse näiteks vastavalt inflatsioonimäärale või palgatasemetele, kohandatakse säilitatud pensioniõiguste väärtust sellele vastavalt, kohaldades riigisisese õigusega või tööturu osapooltega kokkulepitud proportsionaalseid piirmäärasid. 3. Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada mitte säilitada lahkuvate töötajate omandatud pensioniõigusi, vaid teha lahkuvatele töötajatele nende teadlikul nõusolekul, sealhulgas kõikide kohaldatavate tasude suhtes, kapitalimakse, mis vastab omandatud pensioniõiguste väärtusele, kui omandatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist. 4. Liikmesriikidel on võimalus lubada tööturu osapooltel näha kollektiivlepinguga ette teistsugused sätted, kui nendega tagatakse vähemalt samaväärne kaitse ja need ei loo takistusi töötajate vabale liikumisele.

1. Liikmesriigid tagavad, et aktiivsed skeemi liikmed saavad taotluse korral teavet selle kohta, kuidas töösuhte lõppemine mõjutab nende täiendavaid pensioniõigusi. Eelkõige antakse teavet seoses järgmisega: a) täiendavate pensioniõiguste omandamise tingimused ning töösuhte lõppemise tagajärjed nende kohaldamisele; b) nende omandatud pensioniõiguste väärtus või omandatud pensioniõiguste hinnang, mis on tehtud kuni 12 kuud enne taotluse kuupäeva; c) säilitatud pensioniõiguste suhtes edaspidi kehtivad tingimused. Kui skeem võimaldab varast juurdepääsu omandatud pensioniõigustele kapitalimakse tegemisena, peaks edastatav teave sisaldama kirjalikku avaldust, et skeemi liige peaks kaaluma soovitust investeerida kõnealune kogusumma vanaduspensioniks. 2. Liikmesriigid tagavad, et tulevased pensionile õigustatud isikud saavad taotluse korral teavet järgmise kohta: a) nende säilitatud pensioniõiguste väärtus või säilitatud pensioniõiguste hinnang, mis on koostatud kuni 12 kuud enne taotluse kuupäeva, ning b) säilitatud pensioniõiguste suhtes kehtivad tingimused. 3. Pensioniskeemide osaks olevate toitjakaotuspensionide puhul kohaldatakse lõiget 2 soodustatud isikute suhtes seoses toitjakaotushüvitise maksmisega. 4. Teave antakse selgelt, kirjalikult ja mõistliku aja jooksul. Liikmesriigid võivad ette näha, et teavet ei ole vaja anda sagedamini kui kord aastas. 5. Käesolevast artiklist tulenevad kohustused ei piira, vaid täiendavad direktiivi 2003/41/EÜ artiklist 11 tulenevate tööandjapensioni kogumisasutuste kohustuste kohaldamist.

1. Liikmesriigid võivad töötajate täiendavate pensioniõiguste omandamise, lahkuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste säilitamise ning aktiivsete skeemi liikmete ja tulevaste pensionile õigustatud isikute teavitamise õiguse kohta võtta vastu või säilitada soodsamaid sätteid kui käesoleva direktiivi sätted. 2. Käesoleva direktiivi ülevõtmist ei või mingil juhul kasutada õigustusena olemasolevate täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise õiguste või aktiivsete skeemi liikmete või tulevaste pensionile õigustatud isikute teavitamise õiguse vähendamiseks liikmesriikides.

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 21. maiks 2018 või tagavad, et tööturu osapooled kehtestavad nõutud sätted selleks kuupäevaks kokkuleppe teel. Liikmesriigid on kohustatud võtma vajalikud meetmed selleks, et nad oleksid võimelised tagama käesoleva direktiiviga nõutavad tulemused. Nad teavitavad nendest viivitamata komisjoni. 2. Kui liikmesriigid võtavad vastu lõikes 1 osutatud meetmed, lisavad nad meetmete ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu olemasoleva teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta hiljemalt 21. maiks 2019. 2. Komisjon koostab hiljemalt 21. maiks 2020 aruande direktiivi kohaldamise kohta ning esitab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.