Direktiiv 2014/54

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sätted, mis hõlbustavad ELi toimimise lepingu artiklist 45 ning määruse (EL) nr 492/2011 artiklitest 1–10 tulenevate õiguste ühetaolist kohaldamist ja tegeliku kaitse tagamist. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõnealuseid õigusi kasutavate liidu kodanike ja nende pereliikmete („liidu töötajad ja nende pereliikmed”) suhtes.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse töötajate vaba liikumisega seotud ja määruse (EL) nr 492/2011 artiklites 1–10 osutatud järgmiste valdkondade suhtes: a) juurdepääs tööturule; b) töölepingu- ja töötingimused, eelkõige seoses töötasu, töölepingu ülesütlemise, töötervishoiu ja tööohutuse ning liidu töötajate töötuks jäämise korral tööle ennistamise või uue töökoha leidmisega; c) juurdepääs sotsiaal- ja maksusoodustustele; d) ametiühingute liikmesus ning õigus olla valitud ettevõtte töötajate esindusorganitesse; e) juurdepääs koolitusele; f) eluaseme kättesaadavus; g) liidu töötajate laste juurdepääs haridusele, õpipoisiõppele ja kutseõppele; h) tööhõivetalituste abi. 2. Käesoleva direktiivi kohaldamisala on identne määruse (EL) nr 492/2011 kohaldamisalaga.

1. Liikmesriigid tagavad, et pärast võimalikku pöördumist muude pädevate asutuste poole, sealhulgas, kui nad seda vajalikuks peavad, lepitusmenetluse kasutamist, on kohtumenetlused, milles tagatakse ELi toimimise lepingu artiklist 45 ja määruse (EL) nr 492/2011 artiklitest 1–10 tulenevate kohustuste täitmine, kättesaadavad kõigile liidu töötajatele ja nende pereliikmetele, kes leiavad, et nad on kannatanud või kannatavad nende vaba liikumise õiguse põhjendamatute piirangute ja takistuste tõttu või et neid on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu õigusvastaselt koheldud, isegi kui selline töösuhe, millega kaasnes väidetav piiramine, takistamine või diskrimineerimine, on lõppenud. 2. Liikmesriigid tagavad, et ühingud ja organisatsioonid, sealhulgas sotsiaalpartnerid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumide, tava või kollektiivlepingutega õigustatud huvi käesoleva direktiivi järgimise tagamiseks, võivad liidu töötajat või tema pereliikmeid nende nõusoleku korral esindada või toetada kõigis haldus- ja/või kohtumenetlustes, mis on ette nähtud artiklis 1 osutatud õiguste maksmapanekuks. 3. Lõige 2 ei piira, kui see on asjakohane, siseriiklikust õigusest või tavast tulenevaid sotsiaalpartnerite, töötajate ja tööandjate esindajate muid pädevusi ja kollektiivseid õigusi, sealhulgas õigust esitada nõue kollektiivse huvi kaitsmiseks. 4. Lõige 2 ei piira siseriiklikke kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnorme. 5. Käesoleva artikli lõiked 1 ja 2 ei piira siseriiklike eeskirjade kohaldamist, mis on seotud artiklis 1 osutatud õiguste maksmapaneku tähtaegadega. Kõnealused siseriiklikud tähtajad ei tohi muuta kõnealuste õiguste kasutamist peaaegu võimatuks või üleliia keeruliseks. 6. Liikmesriigid võtavad oma õigussüsteemis meetmed, mis on vajalikud, et kaitsta liidu töötajaid mis tahes pahatahtliku kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest, mis on seotud kaebuse või menetlustega, mille eesmärk on tagada artiklis 1 osutatud õiguste järgimine.

1. Iga liikmesriik määrab vähemalt ühe organisatsiooni või asutuse („asutused”), kes tegeleb liidu töötajate ja nende pereliikmete võrdse kohtlemise edendamise, analüüsi, seire ja toetamisega neid kodakondsuse alusel diskrimineerimata, vaba liikumise õigust põhjendamatult piiramata või takistamata ning võtab nende asutuste nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed. Nimetatud asutused võivad olla siseriiklikul tasandil olemasolevate sarnaste eesmärkidega asutuste osad. 2. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste asutuste pädevus hõlmab järgmist: a) osutada sõltumatut õigusabi ja/või muud abi liidu töötajatele ja nende pereliikmetele või tagada sellise abi osutamist, ilma et see piiraks kõnealuste liidu töötajate ja nende pereliikmete õigusi ning artiklis 3 osutatud ühingute, organisatsioonide ja muude juriidiliste isikute õigusi; b) tegutseda teiste liikmesriikide võrdväärsete kontaktpunktide kontaktpunktina koostöö tegemiseks ja asjakohase teabe jagamiseks; c) korraldada või tellida sõltumatuid uuringuid ja analüüse liidu töötajate ja nende pereliikmete vaba liikumise õiguse põhjendamatute piirangute ja takistuste või kodakondsuse alusel diskrimineerimise kohta; d) tagada sõltumatute aruannete avaldamine ja teha soovitusi kõigil selliste piirangute ja takistuste või diskrimineerimisega seotud teemadel; e) avaldada asjakohast teavet töötajate vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamise kohta. Seoses esimese lõigu punktiga a, kui asutused annavad kohtumenetlustes abi, peab selline abi olema kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga tasuta neile, kel puuduvad piisavad vahendid. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile kontaktpunktide nimed ja kontaktandmed ning teavitavad ka igasugusest kõnealuse teabe ajakohastamisest ja muutmisest. Komisjon peab kontaktpunktide nimekirja ja teeb selle liikmesriikidele kättesaadavaks. 4. Liikmesriigid tagavad, et olemasolevad või loodavad asutused on teadlikud olemasolevatest liidu tasandi teabe- ja tugiteenustest, nagu „Teie Euroopa”, SOLVIT, EURES, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja ühtsed kontaktpunktid, ning on võimelised neid kasutama ja tegema nendega koostööd. 5. Kui lõikes 2 osutatud ülesanded määratakse rohkem kui ühele asutusele, tagavad liikmesriigid kõnealuste ülesannete asjakohase koordineerimise.

Liikmesriigid edendavad dialoogi sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda liidu töötajate ja nende pereliikmete vaba liikumise õiguse põhjendamatute piirangute ja takistuste ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise vastu, et edendada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist.

1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 492/2011 artiklite 1–10 alusel vastu võetud sätted tehakse asjaomastele isikutele, eelkõige liidu töötajatele ja tööandjatele, liikmesriikide territooriumil sobival viisil teatavaks. 2. Liikmesriigid annavad enam kui ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles selget, tasuta, kergesti kättesaadavat, igakülgset ja ajakohast teavet õiguste kohta, mis on antud töötajate vaba liikumist käsitleva liidu õigusega. Nimetatud teave peab olema hõlpsasti kättesaadav ka „Teie Euroopa” veebisaidi ja EURESi kaudu.

1. Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada sätteid, mis kaitsevad võrdse kohtlemise põhimõtet enam kui käesoleva direktiivi sätted. 2. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesoleva direktiivi artiklis 4 osutatud asutuste pädevus, kes tegelevad liidu töötajate ja nende pereliikmete võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise edendamise, analüüsi, seire ja toetamisega, hõlmab ka kõigi liidu kodanike, kes kasutavad vaba liikumise õigust, ja nende pereliikmete võrdse kohtlemise õigust kodakondsuse alusel diskrimineerimata kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 21 ja direktiiviga 2004/38/EÜ. 3. Käesoleva direktiivi rakendamine ei ole mingil juhul piisav alus liidu töötajate ja nende pereliikmete kaitstuse taseme alandamiseks valdkondades, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust lähtuvalt olukorra muutumisest kehtestada 20. mail 2014 kehtivatest normidest erinevaid õigus- ja haldusnorme, tingimusel et järgitakse käesolevat direktiivi.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. mail 2016. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Komisjon esitab hiljemalt 21. novembril 2018 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, tehes vajaduse korral ettepaneku asjakohasteks muudatusteks.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.