Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/57/EL, 16. aprill 2014 , turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta(turukuritarvituse direktiiv)
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnormid kriminaalkaristuste kohaldamiseks siseteabe alusel kauplemise, siseteabe õigusvastase avaldamise ja turuga manipuleerimise eest, et tagada finantsturgude terviklikkus liidus, parandada investorite kaitset ja suurendada investorite usaldust kõnealuste turgude vastu.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse seoses järgmisega:
a)
finantsinstrumendid, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turul või mille kohta on esitatud reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlus;
b)
finantsinstrumendid, millega kaubeldakse või mis on võetud kauplemisele mitmepoolses kauplemissüsteemis või mille kohta on esitatud mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võtmise taotlus;
c)
finantsinstrumendid, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis;
d)
finantsinstrumendid, mis ei ole hõlmatud punktidega a, b ega c ning mille hind või väärtus sõltub kõnealustes punktides osutatud finantsinstrumentide hinnast või väärtusest või mõjutab kõnealustes punktides osutatud finantsinstrumentide hinda või väärtust ning mis võivad muu hulgas hõlmata krediidiriski vahetustehinguid ja hinnavahelepinguid.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 (7) kohase lubatud heitkoguse väärtpaberite või muude nendel põhinevate enampakkumistoodete, sealhulgas enampakkumistooted, mis ei ole finantsinstrumendid, enampakkumisega seotud tegevuse või tehingute, sh pakkumiste suhtes, reguleeritud turuna loa saanud enampakkumisplatvormil. Ilma et see piiraks enampakkumise raames esitatavatele pakkumistele kehtivate erisätete kohaldamist, kohaldatakse kauplemiskorraldusi puudutavaid käesoleva direktiivi sätteid ka kõigi selliste pakkumiste suhtes.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata seoses järgmisega:
a)
oma aktsiatega tagasiostuprogrammide raames kauplemisele, kui selline kauplemine on kooskõlas määruse (EL) nr 596/2014 artikli 5 lõigetega 1, 2 ja 3;
b)
määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 lõike 2 punktides a ja b osutatud väärtpaberite ja seotud instrumentidega kauplemisele väärtpaberite stabiliseerimiseks, kui selline kauplemine on kooskõlas nimetatud määruse artikli 5 lõigetega 4 ja 5;
c)
tehingud, tehingukorraldused või tegevus seoses raha-, vahetuskursi- või valitsemissektori võla haldamise poliitikaga kooskõlas määruse (EL) nr 596/2014 artikli 6 lõikega 1; tehingukorraldused või tegevus kooskõlas nimetatud määruse artikli 6 lõikega 2; tegevus seoses liidu kliimapoliitika rakendamisega kooskõlas nimetatud määruse artikli 6 lõikega 3, või tegevus seoses liidu ühise põllumajandus- või kalanduspoliitika rakendamisega kooskõlas nimetatud määruse artikli 6 lõikega 4.
4. Artiklit 5 kohaldatakse ka seoses:
a)
kauba hetkelepingutega, mille puhul ei ole tegemist energia hulgimüügitoodetega, kui tehing, tehingukorraldus või tegevus mõjutab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud finantsinstrumentide hinda või väärtust;
b)
eri liiki finantsinstrumentidega, sealhulgas tuletislepingud või tuletisinstrumendid krediidiriski ülekandmiseks, kui tehing, tehingukorraldus, pakkumine või tegevus avaldab mõju kauba hetkelepingu hinnale või väärtusele ja see hind või väärtus sõltub nimetatud finantsinstrumentide hinnast või väärtusest;
c)
võrdlusalustega seotud tegevusega.
5. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lõigetes 2 ja 4 osutatud finantsinstrumentidega seotud tehingute, tehingukorralduste või tegevuse suhtes olenemata sellest, kas tehing tehakse või tehingukorraldus antakse või tegevus toimub kauplemiskohas või mitte.
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „finantsinstrument”– finantsinstrument, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (8) artikli 4 lõike 1 punktis 15;
2) „kauba hetkeleping”– kaupade hetkeleping, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 lõike 1 punktis 15;
3) „tagasiostuprogramm”– kauplemine oma aktsiatega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/30/EL (9) artiklitele 21–27;
4) „siseteave”– teave määruse (EL) nr 596/2014 artikli 7 lõigete 1–4 tähenduses;
5) „lubatud heitkoguse väärtpaber”– lubatud heitkoguse väärtpaber, nagu seda on kirjeldatud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 11;
6) „võrdlusalus”– võrdlusalus, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 lõike 1 punktis 29;
7) „turu tunnustatud tava”– konkreetne turutava, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus tunnustab vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artiklile 13;
8) „stabiliseerimine”– stabiliseerimine, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 punkti 2 alapunktis d;
9) „reguleeritud turg”– reguleeritud turg, nagu see on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21;
10) „mitmepoolne kauplemissüsteem”– mitmepoolne kauplemissüsteem, nagu see on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22;
11) „organiseeritud kauplemissüsteem”– organiseeritud kauplemissüsteem, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 596/2014 artikli 4 lõike 1 punktis 23;
12) „kauplemiskoht”– kauplemiskoht, nagu see on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24;
13) „energia hulgimüügitoode”– energia hulgimüügitoode, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 (10) artikli 2 punktis 4;
14) „emitent”– emitent, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 lõike 1 punktis 21.
Artikkel 3 - Siseteabe alusel kauplemine, teisele isikule siseteabe alusel kauplemise soovitamine või teise isiku mõjutamine siseteabe alusel kauplemisele
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et siseteabe alusel kauplemist ja teisele isikule siseteabe alusel kauplemise soovitamist või teise isiku mõjutamist siseteabe alusel kauplemisele, nagu osutatud lõigetes 2 kuni 8, käsitatakse kuritegudena vähemalt rasketel juhtudel ja siis, kui tegu pannakse toime tahtlikult.
2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on siseteabe alusel kauplemisega tegemist siis, kui siseteavet valdav isik kasutab seda teavet selleks, et otse või kaudselt omandada või võõrandada enda või kolmanda isiku arvel finantsinstrumente, mille kohta see teave käib.
3. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes omavad siseteavet, kuna nimetatud isik:
a)
kuulub emitendi haldusorganisse, juhatusse või järelevalveorganisse või on lubatud heitkoguse väärtpaberituru osaline;
b)
omab osalust emitendi kapitalis või lubatud heitkoguse väärtpaberituru osalises;
c)
omab juurdepääsu teabele töökoha, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmise kaudu või
d)
on seotud kuritegevusega.
Käesolevat artiklit kohaldatakse ka kõigi isikute suhtes, kes on saanud siseteavet muudel kui esimeses lõigus osutatud juhtudel, kui see isik teab, et tegemist on siseteabega.
4. Siseteabe alusel kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud finantsinstrumendi kohta antud tehingukorralduse tühistamiseks või muutmiseks, kui tehingukorraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse.
5. Lubatud heitkoguse väärtpaberite või muude neil põhinevate enampakkumistoodete enampakkumiste puhul, mis korraldatakse vastavalt määrusele (EL) nr 1031/2010, on käesoleva artikli lõikes 4 osutatud siseteabe alusel kauplemisega tegemist ka juhul, kui isik esitab pakkumise, muudab seda või tühistab selle kas enda või kolmanda isiku arvel.
6. Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse teisele isikule siseteabe alusel kauplemise soovitamiseks või teise isiku mõjutamiseks siseteabe alusel kauplemisele seda, kui isiku valduses on siseteave ja:
a)
ta soovitab selle teabe alusel teisel isikul omandada või võõrandada või mõjutab teist isikut omandama või võõrandama selle teabega seotud finantsinstrumente või
b)
ta soovitab selle teabe alusel teisel isikul selle teabega seotud finantsinstrumendi kohta antud korraldus tühistada või seda korraldust muuta või mõjutab seda isikut antud korraldust tühistama või muutma.
7. Lõikes 6 osutatud soovituste või mõjutamise kasutamist käsitatakse siseteabe alusel kauplemisena, kui soovitust või mõjutust kasutav isik teab, et see põhineb siseteabel.
8. Käesoleva artikli kohaldamisel ei tähenda pelk fakt, et isik valdab või on vallanud siseteavet, seda, et isik oleks seda siseteavet kasutanud või omandamise või võõrandamise eesmärgil siseteabega kauplemises osalenud, kui tema tegevus on õiguspärane määruse (EL) nr 596/2014 artikli 9 tähenduses.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lõigetes 2 kuni 5 osutatud siseteabe õigusvastast avaldamist käsitatakse kuriteona vähemalt rasketel juhtudel ja siis, kui tegu pannakse toime tahtlikult.
2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on tegemist siseteabe õigusvastase avaldamisega, kui isik valdab siseteavet ning avaldab selle teisele isikule, välja arvatud juhul, kui seda tehakse tööülesannete, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste tavapärase täitmise raames või kui teabe avaldamine kvalifitseerub määruse (EL) nr 596/2014 artikli 11 lõigete 1–8 kohaseks turu sondeerimiseks.
3. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes vastavad artikli 3 lõikes 3 osutatud asjaoludele või tingimustele.
4. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse käesoleva artikli kohase siseteabe õigusvastase avaldamisena artikli 3 lõikes 6 osutatud soovituste andmist või mõjutamist, kui soovitust andev või teist isikut kallutavate põhjendustega mõjutav isik teab, et see põhineb siseteabel.
5. Käesolevat artiklit kohaldatakse kooskõlas vajadusega kaitsta ajakirjandus- ja sõnavabadust.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et turuga manipuleerimist, nagu sellele on osundatud lõikes 2, käsitatakse kuriteona vähemalt rasketel juhtudel ja siis, kui tegu pannakse toime tahtlikult.
2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab turuga manipuleerimine järgmisi tegevusi:
a)
tehingu sõlmimine, kauplemiskorralduse andmine või muu toiming või tegevus, millega:
i)
antakse valesid või eksitavaid märguandeid finantsinstrumendi või sellega seotud kauba hetkelepingu pakkumise, nõudluse või hinna kohta või
ii)
kindlustatakse ühe või mitme finantsinstrumendi või seotud kauba hetkelepingu hinda ebaharilikul või kunstlikul tasemel,
välja arvatud juhud, kus tehingud sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isikul olid selleks õiguspärased põhjused ning kõnealune tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomase kauplemiskoha turu tunnustatud tavaga;
b)
tehingu sõlmimine, kauplemiskorralduse andmine või muu toiming või tegevus, mis mõjutab ühe või mitme finantsinstrumendi või sellega seotud kauba hetkelepingu hinda ja mille puhul kasutatakse näilikke võtteid, muud liiki pettust või pettuslikke võtteid;
c)
teabe levitamine meedias, sh internetis või muude vahenditega, andes valesid või eksitavaid märguandeid finantsinstrumendi või seotud kauba hetkelepingute pakkumise, nõudluse või hinna kohta või kindlustades ühe või mitme finantsinstrumendi või nendega seotud kauba hetkelepingu hinda ebaharilikul või kunstlikul tasemel, kui levitanud isikud loovad kõnealuse teabe levitamisega eeliseid või omakasu endale või mõnele teisele isikule, või
d)
vale või eksitava teabe edastamine, valede või eksitavate andmete esitamine või muu tegevus, millega manipuleeritakse võrdlusaluste arvutamist.
Artikkel 6 - Kihutamine, kaasaaitamine ja õhutamine ning katse
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et artikli 3 lõigetes 2–5 ning artiklites 4 ja 5 osutatud süütegudele kihutamine, kaasaaitamine ja õhutamine on kriminaalmenetluses karistatavad kuriteod.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et katse panna toime artikli 3 lõigetes 2–5 ja 7 ning artiklis 5 osutatud süütegu on karistatav kuriteona.
3. Artikli 3 lõiget 8 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 7 - Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad kriminaalkaristused
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et artiklites 3 kuni 6 osutatud süütegude eest kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et artiklites 3 ja 5 osutatud süütegude eest kehtestatakse maksimumkaristusena vähemalt nelja-aastane vangistus.
3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et artiklis 4 osutatud süüteo eest kehtestatakse maksimumkaristusena vähemalt kaheaastane vangistus.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta artiklites 3 kuni 6 osutatud süütegude eest, mille on tema huvides toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku koosseisus juhtival kohal ja kellel on:
a)
õigus esindada juriidilist isikut;
b)
õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid või
c)
õigus kontrollida juriidilist isikut.
2. Lisaks võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selle tagamiseks, et juriidilist isikut saab võtta vastutusele juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu avanes juriidilise isiku alluvuses tegutseval isikul võimalus panna juriidilise isiku kasuks toime artiklites 3 kuni 6 osutatud süütegu.
3. Juriidiliste isikute vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetluse alustamiseks selliste füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud artiklites 3 kuni 6 osutatud süütegude toimepanijad, kõnealustele süütegudele kaasaaitajad või kihutajad.
Artikkel 9 - Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et juriidiliste isikute suhtes, keda peetakse vastutavaks vastavalt artiklile 8, kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mis hõlmavad kriminaalkorras mõistetavaid rahalisi karistusi või trahve ja võivad hõlmata muid meetmeid, nagu:
a)
avalik-õiguslike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;
b)
ajutine või alaline ettevõtluskeeld;
c)
kohtuliku järelevalve alla võtmine;
d)
sundlõpetamine ja likvideerimine;
e)
rikkumise toimepanekuks kasutatud üksuste ajutine või lõplik sulgemine.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selleks, et kehtestada artiklites 3 kuni 6 osutatud süütegude puhul oma kohtualluvus, kui süütegu pandi toime:
a)
täielikult või osaliselt liikmesriigi territooriumil või
b)
asjaomase liikmesriigi kodaniku poolt, vähemalt juhtudel, kui süütegu käsitatakse kuriteona selle toimepanemise kohas.
2. Liikmesriik teavitab komisjoni, kui ta otsustab kehtestada kohtualluvuse artiklites 3 kuni 6 osutatud süütegude puhul, mis on toime pandud väljaspool tema territooriumi, kuid:
a)
süüteo toimepanija peamine elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil või
b)
süütegu on toime pandud selle liikmesriigi territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks.
Ilma et see piiraks kohtulikku sõltumatust ja kohtusüsteemide erinevat korraldust liidu piires, nõuab liikmesriik neilt, kes vastutavad kriminaalmenetluses ja süütegude uurimises osalevate kohtunike, prokuröride, politsei- ja kohtutöötajate ning pädevate asutuste personali koolitamise eest, nõuetekohase väljaõppe tagamist, pidades silmas käesoleva direktiivi eesmärke.
Hiljemalt 4. juuliks 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise ja vajaduse korral selle muutmise vajalikkuse kohta, käsitledes muu hulgas artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 osutatud raskete juhtude tõlgendamist, liikmesriikides kehtestatud karistusmäärasid ning seda, mil määral on kehtestatud käesolevas direktiivis osutatud valikulised elemendid.
Komisjon lisab, kui see on kohane, oma aruandele seadusandliku ettepaneku.
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 3. juuliks 2016. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates 3. juulist 2016, eeldusel et määrus (EL) nr 596/2014 jõustub.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide tekstid.