Artikkel 1 - Direktiivi 2013/34/EL muutmine
Direktiivi 2013/34/EL muudetakse järgmiselt.
1)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 19a
Muud kui finantsteavet kajastav aruanne
1. Suurettevõtjate puhul, mis on avaliku huvi üksused, mis täidavad oma bilansipäeval kriteeriumi, et nende keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab tegevusaruanne ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave:
a)
ettevõtja ärimudeli lühikirjeldus;
b)
põhimõtete kirjeldus, mida ettevõtja kõnealustes küsimustes järgib, sh rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlused;
c)
kõnealuste põhimõtete rakendamise tulemused;
d)
kõnealuste küsimustega seonduvad peamised riskid, mis on seotud ettevõtja tegevusega, muu hulgas, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, tema ärisuhete, toodete või teenustega, mis tõenäoliselt avaldavad nendes valdkondades kahjulikku mõju, ja kuidas ettevõtja neid riske juhib;
e)
asjaomase äri seisukohast olulised peamised mitterahalised tulemusnäitajad.
Kui ettevõtjal puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on.
Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja lisaselgitusi iga-aastastes finantsaruannetes esitatud summade kohta.
Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt ettevõtja äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust.
Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe esitamise nõude kehtestamisel, et ettevõtjad võivad tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustavad ettevõtjad, millisele raamistikule nad on tuginenud.
2. Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitnud ettevõtjate puhul loetakse täidetuks artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud muu kui finantsteabe analüüsiga seotud kohustus.
3. Ettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest juhul, kui kõnealune ettevõtja ja selle tütarettevõtjad on lisatud teise ettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse või eraldi aruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklile 29 ja käesolevale artiklile.
4. Kui ettevõtja koostab sama majandusaasta kohta eraldi aruande, võib liikmesriik, sõltumata sellest kas aruanne tugineb riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning sisaldab lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastavaks aruandeks vajalikku teavet või mitte, vabastada selle ettevõtja kohustusest esitada lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne, tingimusel et eraldi aruanne:
a)
avaldatakse koos tegevusaruandega vastavalt artiklile 30, või
b)
tehakse ettevõtja veebisaidil avalikult kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast bilansipäeva, ning sellele osutatakse tegevusaruandes.
Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel ettevõtjatele, kes koostavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldi aruande.
5. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing kontrollib, kas lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne või lõikes 4 osutatud eraldi aruanne on esitatud.
6. Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või lõikes 4 osutatud eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja.”
2)
Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:
a)
lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:
„g)
ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite suhtes kohaldatava mitmekesisuspoliitika kirjeldus seoses näiteks selliste aspektidega nagu vanus, sugu või hariduslik ja ametialane taust; mitmekesisuspoliitika eesmärgid, kuidas seda on rakendatud ning selle tulemused aruandeperioodil. Kui sellist poliitikat ei kohaldata, sisaldab aruanne selgitust, miks see nii on.”
;
b)
lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kooskõlas artikli 34 lõike 1 teise lõiguga oma arvamuse käesoleva artikli lõike 1 punktide c ja d kohaselt esitatud teabe kohta ja kontrollib, kas käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b, e, f ja g osutatud teave on esitatud.”
;
c)
lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva artikli lõike 1 punktide a, b, e, f ja g kohaldamisest lõikes 1 osutatud ettevõtjad, kes on emiteerinud üksnes selliseid väärtpabereid, mis ei ole direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiad, välja arvatud juhul, kui asjaomased ettevõtjad on emiteerinud aktsiaid, millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses.”
;
d)
lisatakse järgmine lõige:
„5. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, ei kohaldata lõike 1 punkti g väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes.”
3)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 29a
Muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne
1. Avaliku huvi üksuste puhul, mis on suure kontserni emaettevõtjad, mis täidavad oma bilansipäeval konsolideeritult kriteeriumi, et nende keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab konsolideeritud tegevusaruanne kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat konsolideeritud aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave:
a)
kontserni ärimudeli lühikirjeldus;
b)
põhimõtete kirjeldus, mida kontsern kõnealustes küsimustes järgib, sh rakendatud hoolsuskohustuse täitmise menetlused;
c)
kõnealuste põhimõtete rakendamise tulemused;
d)
kõnealuste küsimustega seonduvad peamised riskid, mis on seotud kontserni tegevusega, muu hulgas, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, tema ärisuhete, toodete või teenustega, mis tõenäoliselt avaldavad nendes valdkondades kahjulikku mõju, ja kuidas kontsern neid riske juhib;
e)
asjaomase äri seisukohast olulised peamised mitterahalised tulemusnäitajaid.
Kui kontsernil puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on.
Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja lisaselgitusi konsolideeritud finantsaruannetes esitatud summade kohta.
Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt kontserni äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust.
Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe esitamise nõude kehtestamisel, et emaettevõtja võib tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustab emaettevõtja, millisele raamistikule ta on tuginenud.
2. Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitnud emaettevõtja puhul loetakse täidetuks artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus ja artiklis 29 sätestatud muu kui finantsteabe analüüsiga seotud kohustus.
3. Emaettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest juhul, kui kõnealune vabastatud emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad on lisatud teise ettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse või eraldi aruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklile 29 ja käesolevale artiklile.
4. Kui emaettevõtja koostab sama majandusaasta ja kogu kontserni kohta eraldi aruande, võib liikmesriik, sõltumata sellest kas aruanne tugineb riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning sisaldab lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastavaks konsolideeritud aruandeks vajalikku teavet või mitte, vabastada selle emaettevõtja kohustusest koostada lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne, tingimusel et eraldi aruanne:
a)
avaldatakse koos konsolideeritud tegevusaruandega vastavalt artiklile 30, või
b)
tehakse emaettevõtja veebisaidil avalikult kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast bilansipäeva, ning sellele osutatakse konsolideeritud tegevusaruandes.
Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel emaettevõtjatele, kes koostavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldi aruande.
5. Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing kontrollib, kas lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne või lõikes 4 osutatud eraldi aruanne on esitatud.
6. Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes või lõikes 4 osutatud eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja.”
4)
Artikli 33 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed, kes toimivad neile siseriikliku õigusega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt selle eest, et
a)
iga-aastased finantsaruanded, tegevusaruanne, ühingujuhtimise aruanne, kui see esitatakse eraldi, ning artikli 19a lõikes 4 osutatud aruanne, ning
b)
konsolideeritud finantsaruanded, konsolideeritud tegevusaruanded, konsolideeritud ühingujuhtimise aruanne, kui see esitatakse eraldi, ning artikli 29a lõikes 4 osutatud aruanne
koostatakse ja avaldatakse kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ning vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.”
5)
Artiklile 34 lisatakse järgmine lõige:
„3. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 19a lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastava aruande ning artikli 29a lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastava konsolideeritud aruande suhtes ega artikli 19a lõikes 4 ja artikli 29a lõikes 4 osutatud eraldi aruannete suhtes.”
6)
Artiklisse 48 lisatakse enne viimaste lõiku järgmine lõik:
„Võttes arvesse OECD suundumusi ning asjaomaste Euroopa algatuste tulemusi, kaalutakse aruandes samuti võimalust kehtestada suurettevõtjatele kohustus esitada iga-aastaselt iga liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta, kus nad tegutsevad, riigipõhine aruanne, mis sisaldab teavet vähemalt teenitud kasumi, kasumi pealt makstud maksude ja saadud riiklike toetuste kohta.”