Määrus 139/2014

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad järgmise kohta: a) lennuvälja sertifitseerimise aluse kehtestamise ja taotlejale teatavaks tegemise tingimused, mis on sätestatud II ja III lisas; b) lennuväljade, samuti lennuväljade käitamise eest vastutavate organisatsioonide sertifikaatide, sealhulgas lennuvälja konkreetsest planeeringust tulenevate käitamispiirangute pikendamise, muutmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või neile piirangute seadmise tingimused, mis on sätestatud II ja III lisas; c) IV lisas sätestatud tingimused lennuvälja käitamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 Va lisas ja vajaduse korral Vb lisas sätestatud oluliste nõuetega; d) sertifikaadi omanike vastutusvaldkonnad, mis on sätestatud III lisas; e) liikmesriikide väljaantud kehtivate lennuväljasertifikaatide aktsepteerimise ja konverteerimise tingimused; f) tingimused, mille alusel otsustatakse mitte lubada määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 3b nimetatud erandeid, sealhulgas kriteeriumid kaubalennuväljade kohta, erandiga hõlmatud lennuväljadest teatamise kohta ja tehtud erandite läbivaatamise kohta; g) tingimused, mille korral tuleb ohutuse huvides käitamine keelata, seda piirata või kehtestada teatavad tingimused, mis on sätestatud III lisas; h) määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8a lõike 2 punktis e nimetatud perrooniteenuste osutajate poolse teatamise ning nende järelevalve tingimused ja menetlused, mis on sätestatud II ja III lisas. 2. Lennuväljade sertifitseerimise ja järelevalvega tegelevad pädevad asutused, lennuvälja käitajad ja perrooniteenuste osutajad peavad täitma II lisas sätestatud nõudeid. 3. Lennuvälja käitajad ja perrooniteenuste osutajad peavad täitma III lisas sätestatud nõudeid. 4. Lennuvälja käitajad peavad täitma IV lisas sätestatud nõudeid.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „lennuväli”– maapinnal, vees, maapinnale või veekokku rajatud konstruktsioonil või ujuvkonstruktsioonil asuv piiritletud ala (sh mis tahes ehitised, seadmed ja vahendid), mis on täielikult või osaliselt ette nähtud õhusõiduki saabumiseks, väljumiseks või pinnal liikumiseks; 2) „lennuk”– õhust raskem mootorõhusõiduk, mille lennuaegne tõstejõud tekib peamiselt konkreetsetes lennutingimustes liikumatute kandepindade aerodünaamilise vastumõju toimel; 3) „õhusõiduk”– seade, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul; 4) „perroon”– õhusõiduki reisijate, posti või lasti peale- ja mahalaadimiseks ning õhusõidukite tankimiseks, parkimiseks või hoolduseks ette nähtud ala; 5) „perrooniteenus”– teenus, mida osutatakse õhusõidukite ja muude sõidukite liikumise ja muu tegevuse reguleerimiseks perroonil; 6) „audit”– süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks eesmärgiga kindlaks määrata nõuetele vastavuse ulatus; 7) „sertifitseerimistingimused”– ameti vastu võetud tehnilised normid, milles kirjeldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete täitmise võimalusi ning mida organisatsioon saab kasutada sertifitseerimiseks; 8) „pädev asutus”– liikmesriigi määratud asutus, millel on lennuväljade ning nendega seotud töötajate ja organisatsioonide sertifitseerimiseks ning järelevalveks vajalikud volitused ja kohustused; 9) „pidev järelevalve”– toimingud, mille pädev asutus teeb järelevalveprogrammi rakendamiseks, et kontrollida sertifikaadi kehtivuse ajal selle väljaandmise aluseks olevate tingimuste pidevat täitmist; 10) „kõrvalekallete lubamise dokument”– ameti välja antud sertifitseerimistingimustest erandite tegemise lubatavuse põhjendamiseks kogutud tõendusmaterjali sisaldav pädeva asutuse koostatud dokument; 11) „inspekteerimine”– sõltumatu hindamine vaatluse ja hinnangu alusel, vajaduse korral koos mõõtmise, katsetamise või gradueerimisega kohaldatavatele nõuetele vastavuse kindlakstegemise eesmärgil; 12) „lennuoperatsioon”– start või maandumine; 13) „takistus”– paigalseisev (püsiv või ka ajutine) või liikuv objekt või selle osad, mis — asub/asuvad alal, mis on ette nähtud õhusõidukite liikumiseks pinnal, või — ulatub/ulatuvad kõrgemale lendavate õhusõidukite ohutuse tagamiseks vajalikuks kindlaks määratud pinnast või — asub/asuvad väljaspool eespool kindlaksmääratud alasid, kuid kujutab/kujutavad ohtu lennuliiklusele; 14) „takistuste piirangupind”– pind, mille suhtes kohaldatakse õhuruumi ulatuvate objektide kohta kehtestatud piiranguid; 15) „takistuste kaitsepind”– pind, mis on määratud kindlaks visuaallähenemise glissaadi indikaatorsüsteemi jaoks ja millest kõrgemale objekt või olemasoleva objekti eenduvad osad ei või ulatuda, välja arvatud juhul, kui asjaomase asutuse hinnangul jääks uus objekt või selle eenduv osa olemasoleva liikumatu objekti varju.

1. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu üksust liikmesriigi pädeva(te)ks asutus(t)eks, millel on lennuväljade ning vastavate isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ning järelevalvega seotud asjaomased volitused ja kohustused. 2. Pädev asutus on lennuvälja käitajatest ja perrooniteenuste osutajatest sõltumatu. See sõltumatus saavutatakse pädeva asutuse ja kõnealuste lennuvälja käitajate ning perrooniteenuste osutajate eraldamise teel vähemalt funktsionaalsel tasandil. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused täidavad oma kohustusi erapooletult ja läbipaistvalt. 3. Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, siis peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) iga pädev asutus vastutab konkreetselt kindlaks määratud ülesannete ja geograafilise piirkonna eest; b) kõnealused asutused koordineerivad oma tegevust kõigi lennuväljade ja lennuvälja käitajate ning samuti perrooniteenuste osutajate tulemusliku järelevalve tagamiseks. 4. Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(t)el on vajalik suutlikkus ja ressursid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks. 5. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide, eelkõige perekondlike või finantshuvide konflikt. 6. Töötajatel, kelle pädev asutus volitab sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesandeid täitma, peab olema õigus täita vähemalt järgmisi ülesandeid: a) kontrollida asjaomaseid dokumente, andmeid, protseduure ja kõiki muid sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesande täitmisega seotud materjale; b) teha nendest dokumentidest, andmetest, protseduuridest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid; c) küsida kohapeal suulisi selgitusi; d) siseneda lennuväljadele, vajalikesse ruumidesse, käitamiskohtadesse või muudesse vajalikesse kohtadesse ja transpordivahenditesse; e) teha auditeid, uurimisi, katseid, toiminguid, hindamisi ja inspekteerimisi ning f) võtta või algatada vajalikke täitemeetmeid. 7. Lõikes 6 loetletud ülesandeid tuleb täita kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega.

Liikmesriigid teatavad Euroopa Lennundusohutusametile (edaspidi „amet”) kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist selliste lennuväljade ja lennuvälja käitajate nimed, lennuväljade asukohad ja ICAO lennujaamatähised ning asjaomaste lennuväljade reisijate ja kaubaveo lennuoperatsioonide arvu, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja käesoleva määruse sätteid.

1. Liikmesriik teatab ametile määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 3b kohase erandi tegemise otsusest ühe kuu jooksul pärast asjaomase otsuse tegemist. Ametile saadetav teave sisaldab asjaomaste lennuväljade nimekirja, lennuvälja käitaja nime ning lennuvälja reisijate- ja kaubaveo lennuoperatsioonide arvu vastaval aastal. 2. Liikmesriik kontrollib igal aastal erandiga hõlmatud lennuvälja liiklusnäitajaid. Kui kõnealuse lennuvälja liiklusnäitajad on viimasel kolmel järjestikusel aastal suuremad kui määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 3b sätestatud näitajad, annab liikmesriik sellest ametile teada ja tühistab erandi. 3. Komisjon võib mis tahes ajal erandi tegemist mitte lubada järgmistel juhtudel: a) määruse (EÜ) nr 216/2008 üldised ohutuseesmärgid on täitmata; b) viimasel kolmel järjestikusel aastal on ületatud reisijate- ja kaubaveo liiklusnäitajaid; c) kui erand ei ole kooskõlas mis tahes muude asjakohaste ELi õigusaktidega. 4. Kui komisjon otsustab, et erandi tegemine ei ole lubatud, siis tühistab asjakohane liikmesriik erandi.

1. Enne 31. detsembrit 2014 pädeva asutuse poolt siseriiklike õigusaktide alusel välja antud sertifikaadid jäävad kehtima, kuni sertifikaadid antakse välja käesoleva artikli alusel või kuni 31. detsembrini 2017, kui kõnealuseid sertifikaate välja ei anta. 2. Pädev asutus annab enne lõikes 1 osutatud perioodi lõppu välja sertifikaadid asjaomastele lennuväljadele ja lennuvälja käitajatele, kui on täidetud järgmised tingimused: a) II lisas osutatud sertifitseerimisaluste koostamisel on kasutatud ameti väljaantud sertifitseerimistingimusi, sealhulgas kindlaks määratud ja dokumenteeritud samaväärse ohutustasemega juhtumeid ning eritingimusi; b) sertifikaadi omanik on tõendanud vastavust kehtiva sertifikaadi väljaandmise riiklikest nõuetest erinevatele sertifitseerimistingimustele; c) sertifikaadi omanik on tõendanud vastavust sellistele määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuetele, mida kohaldatakse tema organisatsiooni ja selle tegevuse suhtes ning mis erinevad siseriiklikest nõuetest, mille alusel olemasolev sertifikaat välja anti. 3. Erandina lõike 2 punktist b võib pädev asutus otsustada vastavuse tõendamisest loobuda, kui tema hinnangul oleks selleks tõendamiseks vajalikud liigsed või ebaproportsionaalselt suured jõupingutused. 4. Pädev asutus peab vähemalt viie aasta jooksul sertifikaatide konverteerimise menetlusega seotud dokumentide registrit.

1. Pädev asutus võib kuni 31. detsembrini 2024 võtta vastu selliseid sertifikaadi väljaandmise taotlusi, mis sisaldavad kõrvalekaldeid ameti kehtestatud sertifitseerimistingimustest, kui on täidetud järgmised tingimused: a) sellised kõrvalekalded ei kvalifitseeru käesoleva määruse II lisa punktis ADR.AR.C.020 nimetatud samaväärse ohutustasemega sättena ega ka punkti ADR.AR.C.025 kohase eritingimusena; b) kõrvalekalded olid olemas enne käesoleva määruse jõustumist; c) kõrvalekalletes järgitakse määruse (EÜ) nr 216/2008 Va lisas sätestatud olulisi nõudeid, vajaduse korral koos leevendus- ja parandusmeetmetega; d) selliste kõrvalekallete kohta on tehtud täiendav ohutushindamine. 2. Pädev asutus koostab eespool lõikes 1 osutatud tingimuste täitmise tõendamise kohta kõrvalekallete lubamise dokumendi (DAAD). Kõrvalekallete lubamise dokument lisatakse sertifikaadile. Pädev asutus määrab kõrvalekallete lubamise dokumendi kehtivusaja. 3. Lennuvälja käitaja ja pädev asutus kontrollivad, et lõikes 1 osutatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Kui see nii ei ole, siis muudetakse kõrvalekallete lubamise dokumenti, selle kehtivus peatatakse või see võetakse tagasi.

1. Liikmesriigid tagavad ohutusalase konsulteerimise nende ehitiste puhul, mida kavatsetakse rajada takistuste piirangu- ja kaitsepindadele ning muudele lennuväljaga seotud pindadele. 2. Liikmesriigid tagavad ohutusalase konsulteerimise nende ehitiste puhul, mida kavatsetakse rajada väljapoole takistuste piirangu- ja kaitsepindasid ning lennuväljaga seotud muid pindasid ja mis ületavad liikmesriikides kindlaksmääratud kõrguse. 3. Liikmesriigid tagavad riigipiiride lähedal paiknevate lennuväljade ümbruse kaitse kooskõlastamise teiste liikmesriikidega.

Liikmesriigid tagavad inimeste tegevuse ja maakasutusega seotud konsulteerimise järgmistel juhtudel: a) lennuvälja piirkonna maakasutusega seotud mis tahes arendustegevus ja muudatused; b) mis tahes arendustegevus, mis võib tekitada takistuste põhjustatud turbulentsi ja ohustada õhusõidukite käitamist; c) ohtliku, segava ja eksitava valgustuse kasutamine; d) selliste tugeva peegeldusega pindade kasutamine, mis võib põhjustada pimestamist; e) selliste piirkondade loomine, mis võivad suurendada eluslooduse aktiivsust ning ohustada seega õhusõidukite käitamist; f) nähtamatu kiirguse allikad või liikuvad või paiksed objektid, mis võivad häirida või takistada lennunduse side-, navigatsiooni- või seiresüsteemide toimimist.

1. Liikmesriigid tagavad, et ulukiga kokkupõrke ohtu hinnatakse järgmiste meetmetega: a) kehtestatakse siseriiklik protseduur õhusõiduki ja uluki vahel toimunud kokkupõrke dokumenteerimiseks ja vastava teate esitamiseks; b) kogutakse õhusõidukite käitajatelt, lennuvälja töötajatelt ja muudest allikatest teavet õhusõiduki käitamise jaoks potentsiaalselt ohtlike ulukite olemasolu kohta; c) pädevad töötajad hindavad pidevalt elusloodusest tulenevaid ohte. 2. Liikmesriigid tagavad, et õhusõiduki ja uluki kokkupõrkeid käsitlevad teated kogutakse ja edastatakse ICAO-le, kes sisestab need ICAO linnuga kokkupõrgete infosüsteemi (IBIS) andmebaasi.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Lennuväljade sertifitseerimise ja järelevalvega tegelevad pädevad asutused, lennuvälja käitajad ja perrooniteenuste osutajad peavad täitma käesoleva määruse II lisas sätestatud nõudeid enne 31. detsembrit 2017. 3. Artikli 6 alusel sertifitseeritud lennuväljade suhtes kohaldatakse III ja IV lisa alates sertifikaadi väljaandmise kuupäevast. 4. Lennuväljadele, mille sertifitseerimismenetlus algatati enne 31. detsembrit 2014, aga millele ei olnud selleks kuupäevaks sertifikaati antud, antakse sertifikaat välja ainult juhul, kui lennuväli vastab käesoleva määruse nõuetele. 5. Käesoleva määruse II lisa punkti ADR.AR.C.050 ja III lisa punkti ADR.OR.B.060 kohaldatakse alates perrooniteenuste osutamise rakenduseeskirjade jõustumise kuupäevast. II lisa punkti ADR.AR.A.015 ja III lisa punkti ADR.OR.A.015 kohaldatakse perrooniteenuste osutajate suhtes alates perrooniteenuste osutamist käsitlevate rakenduseeskirjade jõustumise kuupäevast.