Artikkel 7 - Ülesannete jaotus ühtse kriisilahenduskorra raames
1. Kriisilahendusnõukogu vastutab ühtse kriisilahenduskorra tulemusliku ja järjepideva toimimise eest.
2. Kriisilahendusnõukogu vastutab artikli 31 lõikes 1 osutatud sätteid järgides kriisilahenduse kavade koostamise ja kõigi selliste otsuste vastuvõtmise eest, mis on seotud järgmiste ettevõtjate või konsolideerimisgruppide kriisilahendusega:
a)
artiklis 2 osutatud ettevõtjad, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, ja konsolideerimisgrupid,
i)
mida peetakse määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 kohaselt oluliseks, või
ii)
mille puhul EKP on otsustanud määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 5 punkti b kohaselt teostada ise vahetult kõiki asjakohaseid õigusi, ning
b)
muud piiriülesed konsolideerimisgrupid.
3. Ilma et see piiraks kriisilahendusnõukogu sellistest ülesannetest tulenevaid kohustusi, mis talle on käesoleva määrusega antud, täidavad liikmesriikide kriisilahendusasutused muude kui artiklis 2 osutatud ettevõtjate ja konsolideerimisgruppide puhul järgmisi ülesandeid ja vastutavad nende täitmise eest:
a)
võtta vastu kriisilahenduse kavasid ja korraldada kriisilahenduskõlblikkuse hindamine kooskõlas artiklitega 8 ja 10 ning artiklis 9 sätestatud menetlusega;
b)
võtta varase sekkumise faasis meetmeid kooskõlas artikli 13 lõikega 3;
c)
kohaldada lihtsustatud kohustusi või teha kriisilahenduse kavade koostamise kohustusest erandeid kooskõlas artikliga 11;
d)
määrata kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue kooskõlas artikliga 12;
e)
teha käesolevas määruses osutatud kriisilahendusotsuseid ja kohaldada käesolevas määruses sätestatud kriisilahenduse vahendeid kooskõlas asjaomaste menetluste ja kaitsevahenditega, tingimusel et kriisilahenduse meetme puhul ei ole vaja kasutada fondi ning et seda rahastatakse üksnes artiklites 21 ja 24 — 27 osutatud vahenditest ja/või hoiuste tagamise skeemist kooskõlas artikliga 79 ja artiklis 31 sätestatud menetlusega;
f)
hinnata alla ja konverteerida asjaomaseid kapitaliinstrumente vastavalt artiklile 21 kooskõlas artiklis 31 sätestatud menetlusega.
Kui kriisilahenduse meetme puhul on vaja kasutada fondi, võtab kriisilahendusnõukogu vastu kriisilahendusskeemi.
Kriisilahendusotsuse vastuvõtmisel võtavad liikmesriikide kriisilahendusasutused arvesse ja järgivad artiklis 9 osutatud kriisilahenduse kava, välja arvatud juhul, kui nad leiavad juhtumi asjaolusid arvestades, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik saavutada tulemuslikumalt meetmetega, mis ei ole kriisilahenduse kavas ette nähtud.
Käesolevas lõikes osutatud ülesannete täitmisel kohaldavad liikmesriikide kriisilahendusasutused käesoleva määruse asjakohaseid sätteid. Kõiki artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 5, artikli 8 lõigetes 6, 8, 12 ja 13, artikli 10 lõigetes 1-10, artiklites 11-14, artikli 15 lõigetes 1-3, artiklis 16, artikli 18 lõike 1 esimeses lõigus ning artikli 18 lõigetes 2 ja 6, artiklis 20, artikli 21 lõigetes 1-7, artikli 21 lõike 8 teises lõigus ning artikli 21 lõigetes 9 ja 10, artikli 22 lõigetes 1, 3 ja 6, artiklis 23, artiklis 24, artikli 25 lõikes 3, artikli 27 lõigetes 1-15 ja artikli 27 lõike 16 teise lõigu teises lauses, kolmandas lõigus, neljanda lõigu esimeses, kolmandas ja neljandas lauses ja artiklis 32 olevaid viiteid kriisilahendusnõukogule loetakse viidetena liikmesriikide kriisilahendusasutustele seoses käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsolideerimisgruppide ja ettevõtjatega. Sel eesmärgil teostab liikmesriigi kriisilahendusasutus direktiivi 2014/59/EL ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktidega talle antud õigusi liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustel.
Liikmesriigi kriisilahendusasutus teavitab kriisilahendusnõukogu käesolevas lõikes osutatud meetmetest, mida tuleb võtta, ja kooskõlastab oma tegevuse meetmete võtmisel kriisilahendusnõukoguga.
Liikmesriigi kriisilahendusasutus esitab kriisilahendusnõukogule artiklis 9 osutatud kriisilahenduse kava ja kõik selle uuendatud versioonid ning lisab kooskõlas artikliga 10 asjaomase ettevõtja või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamise aruande koos põhjendustega.
4. Kui see on käesoleva määruse kohaste kõrgete kriisilahendusstandardite järjepidevaks järgimiseks vajalik, võib kriisilahendusnõukogu:
a)
teha pärast lõike käesoleva artikli 3 kohase meetme võtmist käsitleva teate esitamist liikmesriigi kriisilahendusasutuse poolt artikli 31 lõike 1 kohaselt asjaomasele liikmesriigi kriisilahendusasutusele asjaolude kiiruloomulisust arvestades sobiva aja jooksul hoiatuse, kui kriisilahendusnõukogu leiab, et käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ettevõtjat või konsolideerimisgruppi käsitleva otsuse projekt ei ole kooskõlas käesoleva määrusega või kriisilahendusnõukogu üldiste juhistega, millele on osutatud artikli 31 lõike 1 punktis a;
b)
otsustada igal ajal, eelkõige kui tema poolt punkti a kohaselt antud hoiatusega piisavalt ei tegeleta, omal algatusel pärast asjaomase liikmesriigi kriisilahendusasutusega konsulteerimist või asjaomase liikmesriigi kriisilahendusasutuse taotlusel teostada vahetult kõiki käesoleva määruse kohaseid asjaomaseid õigusi ja seda ka seoses käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupiga.
5. Olenemata käesoleva artikli lõikest 3 võivad osalevad liikmesriigid otsustada, et kriisilahendusnõukogu teostab kõiki talle käesoleva määrusega antud asjaomaseid õigusi ja kohustusi seoses muude kui lõikes 2 osutatud ettevõtjate ja konsolideerimisgruppidega, kelle püsiv tegevuskoht on nende territooriumil. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4, artiklit 9, artikli 12 lõiget 2 ning artikli 31 lõiget 1. Liikmesriigid, kes kavatsevad seda võimalust kasutada, annavad sellest vastavalt kriisilahendusnõukogule ja komisjonile teada. Teade jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 8 - Kriisilahendusnõukogu koostatavad kriisilahenduse kavad
1. Kriisilahendusnõukogu koostab ja võtab kriisilahenduse kavad vastu artikli 7 lõikes 2 osutatud ettevõtjate ning konsolideerimisgruppide jaoks ning artikli 7 lõike 4 punktis b ja lõikes 5 osutatud ettevõtjate ning konsolideerimisgruppide jaoks, kui nende lõigete kohaldamise tingimused on täidetud.
2. Kriisilahendusnõukogu koostab kriisilahenduse kavad pärast konsulteerimist EKPga või asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste või kriisilahendusasutustega, sh konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega nendes osalevates liikmesriikides, kus ettevõtjad on asutatud, ning kriisilahendusasutustega nendes mitteosalevates liikmesriikides, kus asuvad olulised filiaalid, niivõrd kui see on olulise filiaali puhul asjakohane. Selleks võib kriisilahendusnõukogu nõuda, et liikmesriikide kriisilahendusasutused koostaksid ja esitaksid kriisilahendusnõukogule kriisilahenduse kavade projektid ning et konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus koostaks ja esitaks kriisilahendusnõukogule konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava projekti.
3. Selleks et tagada käesoleva artikli tõhus ja järjepidev kohaldamine, annab kriisilahendusnõukogu välja suunised ja annab liikmesriikide kriisilahendusasutustele juhiseid selle kohta, kuidas koostada konkreetsete ettevõtjate kriisilahenduse kavade projekte ja konkreetsete konsolideerimisgruppide kriisilahenduse kavade projekte.
4. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel edastavad liikmesriikide kriisilahendusasutused kriisilahendusnõukogule kogu teabe, mis on vajalik kriisilahenduse kavade koostamiseks ja rakendamiseks ning mille nad on saanud direktiivi 2014/59/EL artikli 11 ja artikli 13 lõike 1 kohaselt, ilma et see piiraks käesoleva jaotise 5. peatüki kohaldamist.
5. Kriisilahenduse kavas nähakse ette võimalused käesolevas määruses osutatud kriisilahenduse vahendite ja -õiguste kohaldamiseks lõikes 1 osutatud ettevõtjate ning konsolideerimisgruppide suhtes.
6. Kriisilahenduse kavas esitatakse kriisilahenduse meetmed, mida kriisilahendusnõukogu võib võtta, kui lõikes 1 osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupp vastab kriisilahenduse eeltingimustele.
Lõikes 9 osutatud teave avaldatakse asjaomasele ettevõtjale.
Kriisilahenduse kava koostamisel ja ajakohastamisel teeb kriisilahendusnõukogu kooskõlas artikliga 10 kindlaks kõik olulised kriisilahenduskõlblikkust välistavad asjaolud ning, kui see on vajalik ja proportsionaalne, kirjeldab asjakohaseid meetmeid, mille abil saaks kõnealused välistavad asjaolud kõrvaldada.
Kriisilahenduse kavas võetakse arvesse asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib olla idiosünkraatiline või võib esineda üldisema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste ajal.
Kriisilahenduse kavas ei eeldata järgmist:
a)
erakorralist avaliku sektori finantstoetust lisaks artikliga 67 loodud fondi kasutamisele,
b)
keskpanga erakorralist likviidsusabi ega
c)
keskpanga likviidsusabi, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga.
7. Kriisilahenduse kava peab sisaldama analüüsi selle kohta, kuidas ja millal võib krediidiasutus või investeerimisühing kavas käsitletavate tingimuste korral taotleda võimalust kasutada keskpanga vahendeid, ning selles määratakse kindlaks vara, mis peaks kvalifitseeruma tagatisena.
8. Kriisilahendusnõukogu võib nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing abistaks kriisilahendusnõukogu kava koostamisel ja uuendamisel.
9. Iga ettevõtja kriisilahenduse kava sisaldab järgmist teavet, mis on vajaduse ja võimaluse korral kvantifitseeritud:
a)
ülevaade kava põhielementidest;
b)
ülevaade krediidiasutuses või investeerimisühingus pärast kõige viimase kriisilahendusteabe esitamist toimunud olulistest muutustest;
c)
selgitus selle kohta, kuidas on võimalik kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid vajalikul määral õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest eraldada, et tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine;
d)
kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava;
e)
artikli 10 kohaselt läbi viidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalik kirjeldus;
f)
ülevaade vastavalt artikli 10 lõikele 7 nõutavatest meetmetest, mille eesmärk on tegeleda artikli 10 kohaselt läbi viidud hindamise tulemusena kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust välistavate asjaoludega või need kõrvaldada;
g)
krediidiasutuse või investeerimisühingu kriitiliste funktsioonide, põhiäriliinide ja vara väärtuse ning turustatavuse kindlakstegemise protsessi kirjeldus;
h)
üksikasjalik ülevaade abinõudest, millega tagatakse, et direktiivi 2014/59/EL artikli 11 kohaselt nõutav teave on alati ajakohastatud ning kriisilahendusasutustele kättesaadav;
i)
selgitus kriisilahendusvõimaluste rahastamise kohta, eeldamata järgmist:
i)
erakorralist avaliku sektori finantstoetust lisaks artikliga 67 loodud fondi kasutamisele,
ii)
keskpanga erakorralist likviidsusabi ega
iii)
keskpanga likviidsusabi, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga;
j)
üksikasjalik ülevaade eri kriisilahendusstrateegiatest, mida saaks võimalike eri stsenaariumide korral rakendada, ja kohaldatavad ajakavad;
k)
ülevaade olulisest vastastikusest sõltuvusest;
l)
ülevaade võimalustest säilitada juurdepääs maksetele, kliiringuteenustele ning muudele infrastruktuuridele ja hinnang klientide positsioonide ülekantavuse kohta;
m)
analüüs kava mõju kohta krediidiasutuse või investeerimisühingu töötajatele, sealhulgas sellega seotud võimalike kulude hinnang, ja kriisilahendusmenetluses personaliga konsulteerimiseks kavandatava korra kirjeldus, võttes vajaduse korral arvesse sotsiaalpartneritega dialoogi pidamise riiklikke süsteeme;
n)
meedia ja avalikkusega suhtlemise kava;
o)
artikli 12 kohane omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ning vajaduse korral selle nõude täitmise tähtaeg;
p)
vajaduse korral artikli 12 kohane omavahendite ning lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendite miinimumnõue ning vajaduse korral selle nõude täitmise tähtaeg;
q)
krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevusprotsesside jätkuvaks toimimiseks vajalike funktsioonide ja süsteemide kirjeldus;
r)
vajaduse korral kõik arvamused, mida krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahenduse kava kohta väljendanud.
10. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava hõlmab kava osalevas liikmesriigis asutatud, liidus tegutseva emaettevõtja juhitava konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduse alustamiseks ja läbiviimiseks, nähes ette kas kriisilahenduse liidus tegutseva emaettevõtja tasandil või osadeks lahutamise ja kriisilahenduse tütarettevõtjate tasandil. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed, mida võetakse
a)
liidus tegutseva emaettevõtja suhtes;
b)
konsolideerimisgruppi kuuluvate ja liidus asutatud tütarettevõtjate suhtes;
c)
artikli 2 punktis b osutatud ettevõtjate suhtes ning
d)
kui artiklis 33 ei ole sätestatud teisiti, konsolideerimisgruppi kuuluvate ja väljaspool liitu asutatud tütarettevõtjate suhtes.
11. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas:
a)
määratakse kindlaks kriisilahenduse meetmed, mida tuleb võtta seoses konsolideerimisgrupi ettevõtjatega nii kriisilahenduse meetmetena artikli 2 punktis b osutatud ettevõtjate ja tütarettevõtjatest krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kui ka koordineeritud kriisilahenduse meetmetena tütarettevõtjatest krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul lõikes 6 ette nähtud stsenaariumide korral;
b)
tehakse kindlaks ulatus, mil määral oleks liidus asutatud konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes võimalik koordineeritult rakendada ja teostada kriisilahenduse vahendeid ja -õigusi, sealhulgas meetmeid, millega soodustataks konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi mitme ettevõtja eraldi äriliinide või tegevuste või konsolideerimisgrupi teatavate ettevõtjate omandamist kolmanda isiku poolt, ning tehakse kindlaks koordineeritud kriisilahendust pärssivad asjaolud;
c)
sisaldub artikli 10 kohaselt läbi viidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalik kirjeldus;
d)
määratakse juhul, kui konsolideerimisgrupis on kolmandates riikides asutatud ettevõtjaid, kindlaks nende kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega tehtava koostöö ja koordineerimise asjakohane kord ning mõju kriisilahendusele liidus;
e)
määratakse kindlaks meetmed, sealhulgas teatavate funktsioonide või äriliinide õiguslik ja majanduslik eraldamine üksteisest, mis on vajalikud kiirendamaks konsolideerimisgrupi kriisilahendust, kui kriisilahenduse eeltingimused on täidetud;
f)
määratakse kindlaks, kuidas võiks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse meetmeid rahastada, ning juhul, kui läheb vaja fondi ja mitteosalevate liikmesriikide kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 100 loodavaid kriisilahendusrahastuid, sõnastatakse põhimõtted nende rahastamiskohustuste jagamiseks osalevate ja mitteosalevate liikmesriikide rahastamisallikate vahel. Kavas ei eeldata järgmist:
i)
muud erakorralist avaliku sektori finantstoetust kui kooskõlas käesoleva määruse artikliga 67 loodud fondi ja mitteosalevate liikmesriikide kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 100 loodavate kriisilahendusrahastute kasutamine,
ii)
keskpanga erakorralist likviidsusabi ega
iii)
keskpanga likviidsusabi, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga.
Need põhimõtted kehtestatakse õiglaste ja tasakaalustatud kriteeriumide alusel ja neis võetakse arvesse eelkõige direktiivi 2014/59/EL artikli 107 lõiget 5 ja kõikides asjaomastes liikmesriikides finantsstabiilsusele avaldatavat mõju.
Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kaval ei tohi olla ebaproportsionaalset mõju ühelegi liikmesriigile.
12. Kriisilahendusnõukogu määrab kindlaks, milliseks kuupäevaks tuleb esimesed kriisilahenduse kavad koostada. Kriisilahenduse kavad ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad vaadatakse läbi ja vajaduse korral neid ajakohastatakse vähemalt kord aastas ning pärast ettevõtja või konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade puhul konsolideerimisgrupi, sh konsolideerimisgrupi kõikide ettevõtjate õigusliku või organisatsioonilise struktuuri või äritegevuse või finantsseisundi olulist muutumist, mis võib oluliselt mõjutada kava tõhusust või muudab kriisilahenduse kava läbivaatamise muul viisil vajalikuks.
Esimeses lõigus osutatud kriisilahenduse kavade läbivaatamiseks või ajakohastamiseks teatavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, EKP või liikmesriikide pädevad asutused kriisilahendusnõukogule viivitamata igast muudatusest, mis muudab kriisilahenduse kava läbivaatamise või ajakohastamise vajalikuks.
13. Kriisilahendusnõukogu edastab kriisilahenduse kavad ja kõik nende muudatused EKP-le ja asjaomastele liikmesriikide pädevatele asutustele.
Artikkel 10 - Kriisilahenduskõlblikkuse hindamine
1. Kriisilahenduse kavade koostamisel ja ajakohastamisel kooskõlas artikliga 8 viib kriisilahendusnõukogu pärast konsulteerimist pädevate asutustega, sealhulgas EKPga, ning oluliste filiaalide asukohaks olevate mitteosalevate liikmesriikide kriisilahendusasutustega niivõrd, kuivõrd see on olulise filiaali jaoks asjakohane, läbi hindamise selle kohta, mil määral on krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, eeldamata järgmist:
a)
erakorralist avaliku sektori finantstoetust lisaks kooskõlas artikliga 67 loodud fondi kasutamisele
b)
keskpanga erakorralist likviidsusabi ega
c)
keskpanga likviidsusabi, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga.
2. EKP või asjaomane liikmesriigi pädev asutus esitab kriisilahendusnõukogule finantsseisundi taastamise kava või konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava. Kriisilahendusnõukogu vaatab finantsseisundi taastamise kava läbi, et teha kindlaks selles sisalduvad meetmed, millel võib olla negatiivne mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkusele, ning annab EKP-le või liikmesriigi pädevale asutusele sellekohaseid soovitusi.
3. Kriisilahenduse kava koostamisel hindab kriisilahendusnõukogu, millises ulatuses on selline ettevõtja kriisilahenduskõlblik vastavalt käesolevale määrusele. Ettevõtjat peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusnõukogu jaoks on teostatav ja usutav ettevõtja lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või ettevõtja suhtes kriisilahenduse vahendite kohaldamine ja kriisilahendusõiguste kasutamine, vältides nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi ettevõtja asukohaliikmesriigi või muude liikmesriikide või liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral, ning lähtudes eesmärgist tagada ettevõtja kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus.
Kui krediidiasutust või investeerimisühingut ei peeta kriisilahenduskõlblikuks, annab kriisilahendusnõukogu sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele õigeaegselt teada.
4. Konsolideerimisgruppi peetakse kriisilahenduskõlblikuks sel juhul, kui kriisilahendusnõukogu jaoks on teostatav ja usutav konsolideerimisgrupi ettevõtjate lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või nende suhtes kriisilahenduse vahendite kohaldamine ja kriisilahendusõiguste kasutamine, vältides nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi konsolideerimisgrupi ettevõtjate asutamiskoha liikmesriikide, teiste liikmesriikide või liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral, ning lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et kõnealuseid funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada, või muul viisil.
Kui konsolideerimisgruppi ei peeta kriisilahenduskõlblikuks, annab kriisilahendusnõukogu sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele õigeaegselt teada.
5. Lõigete 3, 4 ja 10 kohaldamisel tähendavad „olulised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile” või „finantsstabiilsusele avalduv oht” olukorda, kus finantssüsteemi ohustab või võib ohustada häire, mis võib põhjustada finantsprobleeme, mis ohustavad siseturu nõuetekohast toimimist, tõhusust ja terviklikkust või ühe või mitme liikmesriigi majandust või finantssüsteemi. Oluliste negatiivsete tagajärgede kindlaks tegemisel võtab kriisilahendusnõukogu süsteemse riski tuvastamise ja mõõtmise puhul arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asjakohaseid hoiatusi ja soovitusi ning Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötatud asjakohaseid kriteeriume.
6. Käesolevas artiklis osutatud hindamise eesmärgil hindab kriisilahendusnõukogu direktiivis 2014/59/EL lisa C jaos sätestatud aspekte.
7. Kui kriisilahendusnõukogu teeb kooskõlas lõigetega 3 ja 4 ettevõtja või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele tuginedes pärast konsulteerimist pädevate asutustega, sealhulgas EKPga, kindlaks, et kõnealuse ettevõtja või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust välistavad olulised asjaolud, koostab kriisilahendusnõukogu pädevate asutustega koostöös krediidiasutusele või investeerimisühingule või emaettevõtjale suunatud aruande, milles analüüsitakse kriisilahenduse vahendite tulemuslikku kohaldamist ja kriisilahendusõiguste teostamist pärssivaid olulisi asjaolusid. Aruandes analüüsitakse mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelile ning soovitatakse proportsionaalseid ja sihipäraseid meetmeid, mis on kriisilahendusnõukogu arvates kooskõlas lõikega 10 vajalikud või asjakohased välistavate asjaolude kõrvaldamiseks.
8. Aruandest teavitatakse ka pädevaid asutusi ja nende mitteosalevate liikmesriikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad nende krediidiasutuste või investeerimisühingute olulised filiaalid, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi. Selle toetuseks esitatakse kõnealuse hindamise või kindlakstegemise põhjendused ning selles näidatakse, kuidas kõnealune hindamine või kindlakstegemine on kooskõlas artiklis 6 sätestatud proportsionaalse kohaldamise nõudega.
9. Nelja kuu jooksul pärast selle aruande saamist esitab ettevõtja või emaettevõtja kriisilahendusnõukogule ettepaneku võimalike meetmete kohta, millega oleks võimalik aruandes tuvastatud oluliste välistavate asjaolude suhtes meetmeid võtta või need välistavad asjaolud kõrvaldada. Kriisilahendusnõukogu teavitab ettevõtja või emaettevõtja poolt välja pakutud meetmetest pädevaid asutusi, Euroopa Pangandusjärelevalvet ja nende mitteosalevate liikmesriikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad nende krediidiasutuste või investeerimisühingute olulised filiaalid, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi.
10. Pärast konsulteerimist pädevate asutustega hindab kriisilahendusnõukogu, kas lõikes 9 osutatud meetmetega on võimalik kõnealuste oluliste välistavate asjaolude suhtes tõhusalt meetmeid võtta või välistavad asjaolud kõrvaldada. Kui asjaomase ettevõtja või emaettevõtja poolt välja pakutud meetmed ei vähenda või kõrvalda tulemuslikult kriisilahenduskõlblikkust välistavaid asjaolusid, teeb kriisilahendusnõukogu pärast pädevate asutuste ja vajaduse korral määratud makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostava asutusega konsulteerimist otsuse, näidates selles, et pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda tulemuslikult kriisilahenduskõlblikkust välistavaid asjaolusid, ja andes selles liikmesriikide kriisilahendusasutustele korralduse nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult, emaettevõtjalt või asjaomase konsolideerimisgrupi mis tahes tütarettevõtjalt, et nad võtaksid lõikes 11 loetletud meetmeid.
Alternatiivsete meetmete määramisel selgitab kriisilahendusnõukogu, miks krediidiasutuse või investeerimisühingu pakutud meetmed ei võimalda kriisilahenduskõlblikkust välistavaid asjaolusid kõrvaldada ja miks on alternatiivsed meetmed nende kõrvaldamiseks proportsionaalsed. Kriisilahendusnõukogu võtab arvesse kriisilahenduskõlblikkust välistavatest asjaoludest tulenevat ohtu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu äritegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua ning finantsteenuste siseturule ja muude liikmesriikide ja kogu liidu finantsstabiilsusele.
Kriisilahendusnõukogu võtab arvesse ka vajadust vältida asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule või konsolideerimisgrupile avalduvat mõju, mis läheb kriisilahenduskõlblikkust välistavate asjaolude kõrvaldamiseks vajalikust kaugemale või on ebaproportsionaalne.
11. Lõike 10 kohaldamisel annab kriisilahendusnõukogu, kui see on kohaldatav, liikmesriikide kriisilahendusasutustele juhiseid võtta mis tahes järgmisi meetmeid:
a)
nõuda ettevõtjalt, et see vaataks läbi võimaliku konsolideerimisgrupisisese rahastamise korra või nende puudumise või koostaks teenuslepingud (konsolideerimisgrupisisesed või kolmandate isikutega), mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist;
b)
nõuda ettevõtjalt, et see piiraks oma maksimaalset individuaalset ja summaarset riskipositsiooni;
c)
kehtestada konkreetsetel juhtudel või regulaarselt kriisilahenduse seisukohast olulise lisateabe esitamise nõue;
d)
nõuda ettevõtjalt teatavatest varaliikidest loobumist;
e)
nõuda ettevõtjalt, et see piiraks konkreetset olemasolevat või kavandatud tegevust või lõpetaks selle;
f)
piirata või takistada uute või olemasolevate äriliinide arendamist või uute või olemasolevate toodete müüki;
g)
nõuda ettevõtja või konsolideerimisgrupi otsese või kaudse kontrolli all oleva ettevõtja õiguslike või tegevusstruktuuride muutmist vähem keerukaks, tagamaks et kriisilahenduse vahendite rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;
h)
nõuda ettevõtjalt liikmesriigis või liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja rajamist;
i)
nõuda ettevõtjalt kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita artiklis 12 sätestatud nõuded;
j)
nõuda, et ettevõtja võtaks muid meetmeid artiklis 12 osutatud nõuete täitmiseks, sh eelkõige püüdes uuesti läbi rääkida tema poolt emiteeritud mis tahes kõlbliku kohustuse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi tingimused, tagamaks, et kriisilahendusnõukogu otsust kõnealuse kohustuse või instrumendi allahindamiseks või konverteerimiseks täidetaks selle jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, mis reguleerib kõnealust kohustust või instrumenti.
Vajaduse korral võtab liikmesriigi kriisilahendusasutus esimese lõigu punktides a — j osutatud meetmeid vahetult.
12. Liikmesriigi kriisilahendusasutus täidab kriisilahendusnõukogu juhised artikli 29 kohaselt.
13. Lõigete 10 ja 11 kohane otsus vastab järgmistele nõuetele:
a)
selles on esitatud asjaomase hindamise või otsuse põhjused;
b)
selles on näidatud, mil määral vastab hindamine või otsus lõikes 10 sätestatud proportsionaalse kohaldamise nõudele.
Artikkel 12 - Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue
1. Selliste omavahendite ja kõlblike kohustuste puhul, mille suhtes võib kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust, määrab kriisilahendusnõukogu pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude, millele on osutatud lõikes 4 ning mida artikli 7 lõikes 2 osutatud ettevõtjad ja konsolideerimisgrupid ning artikli 7 lõike 4 punktis b ja lõikes 5 osutatud ettevõtjad ja konsolideerimisgrupid, kui nende lõigete kohaldamise tingimused on täidetud, on kohustatud täitma igal ajal.
2. Selliste omavahendite ja kõlblike kohustuste puhul, mille suhtes võib kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust, määravad kriisilahenduse kavade koostamisel kooskõlas artikliga 9 liikmesriikide kriisilahendusasutused pärast pädevate asutustega konsulteerimist kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude, millele on osutatud lõikes 4 ning mida artikli 7 lõikes 3 osutatud ettevõtjad on kohustatud täitma igal ajal. Selleks kohaldatakse artiklis 31 sätestatud menetlust.
3. Selleks et tagada käesoleva artikli tõhus ja järjepidev kohaldamine, annab kriisilahendusnõukogu liikmesriikide kriisilahendusasutustele suuniseid ja juhiseid konkreetsete ettevõtjate või konsolideerimisgruppide kohta.
4. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue arvutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summana, mis on väljendatud protsendina krediidiasutuste või investeerimisühingu kõikidest kohustustest ja omavahenditest.
Esimese lõigu kohaldamisel võetakse „kohustused kokku” summas arvesse tuletisinstrumendist tulenevaid kohustusi, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse (netting) õigusi tunnustatakse täielikult.
5. Olenemata lõikest 1, teeb kriisilahendusnõukogu omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude alalise täitmise kohustuse kohaldamisest erandi hüpoteegikrediidiasutuste puhul, mida rahastatakse pandikirjadega ja mis siseriikliku õiguse kohaselt ei oma õigust võtta vastu hoiuseid, sest:
a)
need krediidiasutused ja investeerimisühingud lõpetatakse ja likvideeritakse riigisiseses maksejõuetusmenetluses või mõnes muus, niisuguste krediidiasutuste jaoks ette nähtud ning direktiivi 2014/59/EL artiklite 38, 40 või 42 kohaselt kohaldatavas menetluses ning
b)
niisugused riigisisesed maksejõuetusmenetlused või muud liiki menetlused tagavad, et kõnealuste krediidiasutuste võlausaldajad, sealhulgas pandikirjade omanikud, kui see on asjakohane, kannavad kahjumi viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele.
6. Lõikes 4 osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ei ületa omavahendite ja kõlblike kohustuste summat, mis on piisav tagamaks, et juhul kui tuleks rakendada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, oleks artiklis 2 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu ja emaettevõtja ning kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu ja emaettevõtja kõrgeima tasandi emaettevõtja ja selle kõrgeima tasandi emaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatavate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja finantseerimisasutuste kahjum võimalik katta ja tõsta nende ettevõtjate esimese taseme põhiomavahendite suhtarv uuesti tasemele, mis võimaldab neil ka edaspidi täita tegevusloa saamise tingimusi ja jätkata tegevusi, milleks neile on antud direktiivi 2013/36/EL või samaväärse õigusakti kohane luba, ning säilitada turu piisav usaldus artiklis 2 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu ja emaettevõtja ning kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja kõrgeima tasandi emaettevõtja ja selle kõrgeima tasandi emaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatavate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja finantseerimisasutuste vastu.
Juhul kui kriisilahenduse kavas on eeldatud, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse artikli 27 lõike 5 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast välja jätta või et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse kohustuste osalise üleandmise raames tervikuna saajale üle anda, ei ületa lõikes 4 osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue omavahendite ja kõlblike kohustuste summat, mis on piisav tagamaks, et artiklis 2 osutatud krediidiasutusel või investeerimisühingul ja emaettevõtjal on piisavalt muid kõlblikke kohustusi, millega tagada, et artiklis 2 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu ja emaettevõtja ning selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja kõrgeima tasandi emaettevõtja ja selle kõrgeima tasandi emaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatavate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja finantseerimisasutuste kahjum oleks võimalik katta ja tõsta kõigi nende ettevõtjate esimese taseme põhiomavahendite suhtarv uuesti tasemele, mis võimaldab neil ka edaspidi täita tegevusloa saamise tingimusi ja jätkata tegevusi, milleks neile on antud direktiivi 2013/36/EL või samaväärse õigusakti kohane luba, ning säilitada turu piisav usaldus krediidiasutuse või investeerimisühingu ja emaettevõtja ning kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu ja emaettevõtja kõrgeima tasandi emaettevõtja ja selle kõrgeima tasandi emaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatavate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja finantseerimisasutuste vastu.
Lõikes 4 osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ei tohi olla väiksem kui määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud omavahendite nõuete ja nõutava puhvri summa kokku.
7. Käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud piirmäärasid arvestades ja tagamaks, et artiklis 2 osutatud ettevõtja kriisilahenduse saab lõpuni viia kriisilahenduse eesmärke järgivate kriisilahenduse vahendite abil, sh asjakohasel juhul kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi abil, toimub käesoleva artikli lõikes 1 viidatud miinimumnõude kindlaksmääramine järgmiste kriteeriumide alusel:
a)
artiklis 2 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu ja emaettevõtja suurus, ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil;
b)
see, mil määral hoiuste tagamise skeem võiks aidata rahastada kriisilahendust vastavalt artiklile 79;
c)
see, mil määral oleks artiklis 2 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu ja emaettevõtja maksejõuetusel olulised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile või see kujutaks ohtu finantsstabiilsusele artikli 10 lõike 5 tähenduses, tulenevalt finantsraskuste ülekandumisest muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, sealhulgas seotuse tõttu muude krediidiasutuste ja investeerimisühingute või ülejäänud finantssüsteemiga.
8. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramisel täpsustatakse seda, millise miinimumnõude täitmist nõutakse krediidiasutuselt või investeerimisühingult individuaalselt ning millise miinimumnõude täitmist nõutakse emaettevõtjalt konsolideeritud alusel. Kriisilahendusnõukogu määrab omavahendite ja kõlblike kohustuste suhtes osalevas liikmesriigis asutatud liidu emaettevõtja konsolideeritud tasandil kohaldatava minimaalse kogusumma nõude kindlaks pärast konsulteerimist konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega lõikes 7 sätestatud kriteeriumide ja selle alusel, kas konsolideerimisgruppi kuuluvate kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate kriisilahendus toimub kooskõlas kriisilahenduse kavaga eraldi.
9. Kriisilahendusnõukogu kehtestab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude, mida kohaldatakse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate suhtes individuaalselt. Need omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuded kehtestatakse tütarettevõtjale sobival tasemel, võttes arvesse järgmist:
a)
lõikes 7 loetletud kriteeriumid, eelkõige tütarettevõtja suurus, ärimudel ja riskiprofiil, sealhulgas selle omavahendid, ning
b)
konsolideerimisgrupi suhtes kehtestatud konsolideeritud nõue.
10. Kriisilahendusnõukogu võib otsustada teha erandi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude individuaalsest kohaldamisest emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, tingimusel et direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 11 punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud. Kriisilahendusnõukogu võib otsustada teha erandi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude individuaalsest kohaldamisest tütarettevõtja suhtes, tingimusel et direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 12 punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud.
11. Kriisilahendusnõukogu võib pärast liikmesriigi kriisilahendusasutusega konsulteerimist omal algatusel või liikmesriigi kriisilahendusasutuse ettepanekul otsustada, et lõikes 1 osutatud, omavahendite ja kõlblike kohustuste suhtes kohaldatav miinimumnõue on osaliselt täidetud konsolideeritud alusel või individuaalselt lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendite kaudu, järgides täielikult lõike 5 esimeses ja teises lõigus ning lõikes 7 sätestatud kriteeriume.
12. Vahendi kvalifitseerumiseks lepingulise kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendina lõike 11 alusel peab kriisilahendusnõukogu olema veendunud, et:
a)
vahendi lepinguline tingimus sätestab, et juhul kui kriisilahendusnõukogu otsustab, et asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, hinnatakse kõnealune vahend alla või konverteeritakse vajalikus ulatuses, enne kui muud kõlblikud kohustused alla hinnatakse või konverteeritakse, ning
b)
vahendi suhtes kehtib siduv allutamisleping, kohustus või säte, mille alusel on vahend tavalises maksejõuetusmenetluses madalama nõudeõiguse järguga kui teised kõlblikud kohustused ja seda ei saa tagasi maksta enne, kui teised sel hetkel arveldamata kõlblikud kohustused on arveldatud.
13. Kriisilahendusnõukogu määrab käesoleva artikli lõikes 1 ja vajaduse korral käesoleva artikli lõikes 11 osutatud miinimumnõuded kindlaks artikli 8 kohaste kriisilahenduse kavade väljatöötamise ja ajakohastamisega samal ajal.
14. Kriisilahedusnõukogu adresseerib kindlaksmääramise otsuse liikmesriikide kriisilahendusasutustele. Liikmesriikide kriisilahendusasutused täidavad kriisilahendusnõukogu juhised artikli 29 kohaselt. Kriisilahendusnõukogu nõuab, et liikmesriikide kriisilahendusasutused kontrolliksid ja tagaksid, et krediidiasutused ja investeerimisühingud ning emaettevõtjad täidaksid jätkuvalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet.
15. Kriisilahendusnõukogu teavitab EKPd ja Euroopa Pangandusjärelevalvet omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest, mille ta on iga krediidiasutuse või investeerimisühingu ning emaettevõtja jaoks lõike 1 kohaselt kindlaks määranud, ja vajaduse korral lõikes 11 sätestatud miinimumnõuetest.
16. Kõlblikke kohustusi, sealhulgas allutatud võlainstrumente ja allutatud laene, mis ei kvalifitseeru täiendavateks esimese taseme või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, võetakse lõikes 1 osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summas arvesse ainult juhul, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
a)
finantsinstrument on välja antud ja selle eest on täielikult tasutud;
b)
kohustus ei lasu krediidiasutuse või investeerimisühingu enda ees või krediidiasutus või investeerimisühing ise ei ole seda taganud;
c)
krediidiasutus või investeerimisühing ei rahastanud instrumendi ostu otseselt ega kaudselt;
d)
kohustuse tähtajani on jäänud vähemalt üks aasta;
e)
kohustus ei tulene tuletisinstrumendist;
f)
kohustus ei tulene hoiusest, mis on kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 108 riigisisese maksejõuetusmenetluse nõuete hierarhia kohaselt eelistatud.
Kui kohustus annab selle omanikule õiguse ennetähtaegsele tagasimaksmisele, on asjaomase kohustuse tähtaeg esimese lõigu punkti d kohaldamisel esimene kuupäev, mil selline õigus tekib.
17. Kui kohustust reguleeritakse liiduvälise jurisdiktsiooni õigusnormidega, võib kriisilahendusnõukogu anda liikmesriikide kriisilahendusasutustele juhise nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing tõendaks, et kriisilahendusnõukogu mis tahes otsust kõnealuse kohustuse allahindamise või konverteerimise kohta täidetakse asjaomase jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, võttes arvesse kohustust reguleeriva lepingu tingimusi, kriisilahendusmenetluste tunnustamist käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid ja muid asjakohaseid asjaolusid. Kui kriisilahendusnõukogu ei ole veendunud, et tema mis tahes otsust täidetakse asjaomase jurisdiktsiooni õigusnormide kohaselt, ei võeta seda kohustust omavahendite ja kõlblike kohustuste suhtes kehtiva miinimumnõude arvestamisel arvesse.
18. Kui komisjon esitab direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 18 kohaselt seadusandliku ettepaneku, esitab ta vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse samalaadse muutmise kohta.
Artikkel 18 - Kriisilahendusmenetlus
1. Kriisilahendusnõukogu võtab artikli 7 lõikes 2 osutatud ettevõtjate ja konsolideerimisgruppide ning artikli 7 lõike 4 punktis b ja lõikes 5 osutatud ettevõtjate ja konsolideerimisgruppide jaoks, kui nende lõigete kohaldamise tingimused on täidetud, kriisilahendusskeemi käesoleva artikli lõike 6 kohaselt vastu ainult siis, kui ta hindab oma täitevistungil pärast neljanda lõigu kohase teatise kättesaamist või omal algatusel, et järgmised eeltingimused on täidetud:
a)
ettevõtja on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks;
b)
võttes arvesse ajastust ja muid asjakohaseid asjaolusid, puudub põhjendatud väljavaade, et mõni ettevõtja suhtes võetav alternatiivne erasektoripoolne meede, sealhulgas krediidiasutuste või investeerimisühingute kaitseskeemi meetmed, või järelevalvemeede, sealhulgas varase sekkumise meetmed või asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamine või konverteerimine kooskõlas artikliga 21, aitaks ettevõtja maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida;
c)
kriisilahendusmeede on vajalik avaliku huvi seisukohast vastavalt lõikele 5.
Esimese lõigu punktis a viidatud eeltingimust hindab EKP pärast kriisilahendusnõukoguga konsulteerimist. Kriisilahendusnõukogu võib sellise hinnangu oma täitevistungil anda ainult siis, kui ta on EKP-le oma kavatsusest eelnevalt teada andnud ja kui EKP ei annakolme kalendripäeva jooksul arvates teate kättesaamisest seda hinnangut ise. EKP esitab kriisilahendusnõukogule viivitamata kogu vajaliku teabe, mida kriisilahendusnõukogu selle hindamise läbiviimiseks nõuab.
Kui EKP hindab, et esimese lõigu punktis a sätestatud eeltingimus on esimeses lõigus osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi puhul täidetud, edastab ta hindamise tulemuse viivitamata komisjonile ja kriisilahendusnõukogule.
Esimese lõigu punktis b viidatud eeltingimust hindab kriisilahendusnõukogu oma täitevistungil või, kui see on kohaldatav, liikmesriigi kriisilahendusasutus tihedas koostöös EKPga. EKP võib kriisilahendusnõukogule või asjaomastele liikmesriikide kriisilahendusasutustele samuti teatada, et tema hinnangul on punktis b sätestatud eeltingimus täidetud.
2. Ilma et see piiraks juhtumeid, mille puhul EKP on otsustanud kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 5 punktiga b vahetult täita krediidiasutuste järelevalvega seotud ülesandeid, lõike 1 kohase teatise saamise korral, või kui kriisilahendusnõukogu kavatseb anda artikli 7 lõikes 3 osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi suhtes omal algatusel lõike 1 kohase hinnangu, edastab kriisilahendusnõukogu oma hindamise tulemuse viivitamata EKP-le.
3. Mõne meetme varasem võtmine määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 16, direktiivi 2014/59/EL artikli 27 lõike 1 või artikli 28 või artikli 29 või direktiivi 2013/36/EL artikli 104 kohaselt ei ole kriisilahenduse meetme võtmise eeltingimus.
4. Lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse ettevõtjat maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana, kui tema puhul esineb üks või mitu järgmistest asjaoludest:
a)
ettevõtja rikub või on objektiivseid tõendeid, mis toetavad järeldust, et krediidiasutus või investeerimisühing rikub lähiajal tegevusloa kehtimise nõudeid viisil, mis õigustaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist EKP poolt, sealhulgas põhjusel, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjum või tõenäoline kahjum ammendab kõik tema omavahendid või olulise osa nendest;
b)
ettevõtja vara ei kata kohustusi või on objektiivseid tõendeid, mis toetavad järeldust, et ettevõtja vara ei kata lähiajal kohustusi;
c)
ettevõtja ei suuda või on objektiivseid tõendeid, mis toetavad järeldust, et ettevõtja lähiajal ei suuda oma võlgu või muid kohustusi tasuda nende sissenõutavaks muutumisel;
d)
vajatakse erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud juhul, kui seda antakse tõsiste häirete leevendamiseks liikmesriigi majanduses ja finantsstabiilsuse säilitamiseks järgmises vormis:
i)
riigi tagatis keskpankade poolt nende tingimuste alusel antud likviidsusvahenditele;
ii)
riigi tagatis hiljuti emiteeritud kohustustele või
iii)
omavahenditesse tehtav kapitalisüst või kapitaliinstrumentide ost sellise hinnaga ja sellistel tingimustel, mis ei anna ettevõtjale eelist, kui avaliku sektori toetuse andmise ajal ei kehti käesoleva lõike punktis a, b ja c ega artikli 21 lõikes 1 viidatud asjaolud.
Kõigil esimese lõigu punkti d alapunktides i, ii ja iii nimetatud juhtudel on nendes osutatud tagatised või samaväärsed meetmed piiratud maksevõimeliste ettevõtjatega ning need sõltuvad liidu riigiabi raamistiku kohaselt antavast lõplikust heakskiidust. Need meetmed võetakse ettevaatusabinõuna, need on ajutised ja proportsionaalsed tõsiste häirete tagajärgede leevendamisega ning neid ei kasutata selleks, et katta ettevõtja kahjumit või lähitulevikus tõenäoliselt tekkivat kahjumit.
Esimese lõigu punkti d alapunkti iii kohased toetusmeetmed piirduvad rahasüstidega, mis on vajalikud, et lahendada EKP, Euroopa Pangandusjärelevalve või vajaduse korral liikmesriikide ametiasutuste poolt läbi viidud liikmesriikide, liidu või kogu ühtset järelevalvemehhanismi hõlmavate stressitestide, vara kvaliteedi läbivaatamise või samaväärse tegevuse käigus kindlaks tehtud kapitalinappuse probleem, mida kinnitab pädev asutus.
Kui komisjon esitab direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 kohaselt seadusandliku ettepaneku, esitab ta asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse samalaadse muutmise kohta.
5. Käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaldamisel käsitatakse kriisilahenduse meedet avaliku huvi seisukohast vajalikuna, kui see on vajalik ühe või mitme artiklis 14 viidatud kriisilahenduse eesmärgi saavutamiseks ja see on nende eesmärkidega proportsionaalne ning ettevõtja lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses ei aitaks kriisilahenduse eesmärke samavõrra saavutada.
6. Kui kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võtab kriisilahendusnõukogu vastu kriisilahendusskeemi. Kriisilahendusskeemiga:
a)
algatatakse ettevõtja kriisilahenduse menetlus;
b)
määratakse kindlaks kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul kasutatavad kriisilahenduse vahendid, millele on osutatud artikli 22 lõikes 2, eelkõige kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutamisel artikli 27 lõigete 5 ja 14 alusel tehtavad erandid;
c)
määratakse kindlaks fondi kasutamine kriisilahenduse meetme toetamiseks kooskõlas artikliga 76 ja artikli 19 kohaselt tehtava komisjoni otsusega.
7. Vahetult pärast kriisilahendusskeemi vastuvõtmist edastab kriisilahendusnõukogu selle komisjonile.
24 tunni jooksul pärast seda, kui kriisilahendusnõukogu on kriisilahendusskeemi edastanud, kinnitab komisjon kriisilahendusskeemi või esitab selle kohta vastuväiteid kaalutlusõigust kätkevates aspektides, mida käesoleva lõike kolmas lõik ei hõlma.
12 tunni jooksul pärast seda, kui kriisilahendusnõukogu on kriisilahendusskeemi edastanud, võib komisjon teha nõukogule ettepaneku:
a)
esitada kriisilahendusskeemi kohta vastuväited põhjendusega, et kriisilahendusnõukogu vastu võetud skeem ei vasta lõike 1 punktis c osutatud avaliku huvi kriteeriumile;
b)
kiita kriisilahendusnõukogu kriisilahendusskeemis ettenähtud fondi summa oluline muutmine heaks või esitada selle kohta vastuväide.
Kolmanda lõigu kohaldamisel teeb nõukogu otsuse lihthäälteenamusega.
Kriisilahendusskeem võib jõustuda ainult siis, kui nõukogu ega komisjon ei ole selle kohta 24 tunni jooksul pärast seda, kui kriisilahendusnõukogu selle edastas, vastuväiteid esitanud.
Nõukogu või komisjon esitab vastuväite esitamise õiguse kasutamise põhjendused.
Kui 24 tunni jooksul pärast seda, kui kriisilahendusnõukogu on kriisilahendusskeemi edastanud, kiidab nõukogu komisjoni ettepaneku kriisilahendusskeemi muutmise kohta kolmanda lõigu punktis b toodud põhjusel heaks või kui komisjon esitab teise lõigu kohaselt vastuväite, muudab kriisilahendusnõukogu kaheksa tunni jooksul kriisilahendusskeemi kooskõlas esitatud põhjendustega.
Kui kriisilahendusnõukogu vastu võetud kriisilahendusskeemis on kavandatud teatavate kohustuste väljajätmine artikli 27 lõikes 5 osutatud erandjuhtudel ja kui väljajätmiseks on vaja fondi või alternatiivse rahastamisallika toetust, võib komisjon siseturu terviklikkuse kaitsmiseks kavandatud väljajätmise keelata või nõuda selle muutmist ning seejuures peab komisjon esitama piisavad põhjendused, mis põhinevad artiklis 27 ja komisjoni poolt direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuete rikkumisel.
8. Kui nõukogu on selle vastu, et algatada krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusmenetlus, ja põhjendab seda sellega, et lõike 1 punktis c osutatud avaliku huvi kriteerium ei ole täidetud, lõpetatakse ja likvideeritakse asjaomane ettevõtja kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt.
9. Kriisilahendusnõukogu tagab, et asjaomased liikmesriikide kriisilahendusasutused võtavad kriisilahendusskeemi elluviimiseks vajaliku kriisilahenduse meetme. Kriisilahendusskeem adresseeritakse asjaomastele liikmesriikide kriisilahendusasutustele ja selles antakse neile juhiseid ning kriisilahendusasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et rakendada kriisilahendusskeem vastavalt artiklile 29, kasutades kriisilahendusõigusi. Kui antakse riigiabi või fondi abi, tegutseb kriisilahendusnõukogu kooskõlas otsusega, mille komisjon on selle riigiabi kohta teinud.
10. Komisjonil on õigus saada kriisilahendusnõukogult mis tahes teavet, mida ta peab oluliseks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel. Kriisilahendusnõukogul on õigus saada vastavalt käesoleva jaotise 5. peatükile kõigilt isikutelt mis tahes teavet, mida ta vajab kriisilahenduse meetme ettevalmistamiseks ja selle üle otsustamiseks, kaasa arvatud kriisilahenduse kavades esitatud ajakohastatud teavet ja täiendusi.
Artikkel 19 - Riigiabi ja fondi abi
1. Kui kriisilahenduse meede hõlmab riigiabi andmist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt või fondist abi andmist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3, ei võeta kriisilahendusskeemi käesoleva määruse artikli 18 lõike 6 kohaselt vastu enne, kui komisjon on selle kohta, kas sellise abi kasutamine on siseturuga kokkusobiv, teinud positiivse või tingimustega otsuse.
Käesoleva määruse artikliga 18 neile antud ülesandeid täites tegutsevad liidu institutsioonid kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 3 lõikes 3 sätestatud põhimõtetega ja avalikustavad sobival viisil kogu teabe oma sisemise korralduse kohta sellega seoses.
2. Kui kriisilahendusnõukogu leiab pärast käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 kohase teate saamist või omal algatusel, et kriisilahenduse meetme puhul võib olla tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, palub ta osaleval liikmesriigil või asjaomastel liikmesriikidel teatada kavandatud meetmest vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 komisjonile viivitamata. Kriisilahendusnõukogu teatab komisjonile kõik juhtumid, mille puhul ta palub ühel või mitmel liikmesriigil esitada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohane teade.
3. Kui kriisilahendusnõukogu kavandatud kriisilahenduse meede hõlmab fondi kasutamist, teatab kriisilahendusnõukogu fondi kasutamise kavatsusest komisjonile. Kriisilahendusnõukogu esitatav teade sisaldab kogu teavet, mida komisjon vajab käesoleva lõike alusel hinnangute andmiseks.
Käesoleva lõike kohase teate põhjal alustab komisjon esialgset uurimist, mille jooksul ta võib kriisilahendusnõukogult lisateavet küsida. Komisjon annab hinnangu selle kohta, kas fondi kasutamine kahjustaks või ähvardaks kahjustada konkurentsi, sest see seaks abisaaja või mõne muu ettevõtja võrreldes teistega soodsamasse olukorda, ning et kas see oleks siseturuga kokkusobimatu seetõttu, et see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Komisjon kohaldab fondi kasutamise suhtes kriteeriume, mis on riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 107. Kriisilahendusnõukogu esitab komisjonile teabe, mida see peab hinnangu andmiseks vajalikuks.
Kui komisjonil on fondi kavandatud kasutamise siseturuga kokkusobivuse osas tõsised kahtlused või kui kriisilahendusnõukogu ei ole vastavalt teisele lõigule esitatud komisjoni taotluse kohaselt vajalikku teavet esitanud, alustab komisjon põhjalikku uurimist ja teatab sellest kriisilahendusnõukogule. Komisjon avaldab põhjaliku uurimise alustamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas. Kriisilahendusnõukogu, kõik liikmesriigid ja kõik isikud, ettevõtjad ja ühendused, kelle huve fondi kasutamine võib mõjutada, võivad esitada komisjonile märkusi tähtajaks, mis on kindlaks määratud teates. Kriisilahendusnõukogu võib esitada liikmesriikide ja asjast huvitatud kolmandate isikute esitatud märkuste kohta tähelepanekuid tähtajaks, mille on kindlaks määranud komisjon. Uurimisperioodi lõpuks esitab komisjon hinnangu selle kohta, kas fondi kasutamine oleks siseturuga kokkusobiv.
Käesoleva lõike kohaste hinnangute andmisel ja uurimise korraldamisel juhindub komisjon kõigist asjakohastest määrustest, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 109 alusel, ja asjakohastest teatistest, suunistest ja meetmetest, mille komisjon on vastu võtnud aluslepingute sätete kohaselt, mis puudutavad riigiabi, ning mis on jõus hinnangu andmise ajal. Meetmeid kohaldatakse nii, et abist teatamise eest vastutavatele liikmesriikidele tehtud viited loetakse viideteks kriisilahendusnõukogule koos muude vajalike muudatustega.
Komisjon võtab vastu otsuse selle kohta, kas fondi kasutamine on siseturuga kokkusobiv, ja see otsus adresseeritakse kriisilahendusnõukogule ja asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide kriisilahendusasutustele. Otsuse võib siduda abisaajale esitatud tingimuste või pandud kohustustega.
Otsuses võidakse ka sätestada, et kriisilahendusnõukogu, osalevate liikmesriikide või asjaomaste liikmesriikide kriisilahendusasutused või abisaaja peavad võimaldama otsuse järgimise kontrollimist. See võib hõlmata nõuet selle kohta, et tuleb määrata usaldusisik või muu sõltumatu isik, kes kontrollimisel abistab. Usaldusisiku või muu sõltumatu isiku ülesanded võib kindlaks määrata komisjoni otsuses.
Kõik käesoleva lõike kohased otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Komisjon võib võtta vastu kriisilahendusnõukogule adresseeritud negatiivse otsuse, kui ta jõuab järeldusele, et fondi kavandatud kasutamine oleks siseturuga kokkusobimatu ja et fondi ei saa kriisilahendusnõukogu poolt ette nähtud kujul rakendada. Sellise otsuse saamisel vaatab kriisilahendusnõukogu kriisilahendusskeemi uuesti läbi ja koostab muudetud kriisilahendusskeemi.
4. Kui komisjonil on tõsised kahtlused selles osas, kas tema poolt lõike 3 alusel tehtud otsust järgitakse, korraldab ta vajaliku uurimise. Selleks võib komisjon kasutada õigusi, mis on talle antud määruste ja muude lõike 3 neljandas lõigus osutatud meetmetega, ja juhindub neist.
5. Kui komisjon jõuab korraldatud uurimise põhjal ja pärast asjaomastele isikutele märkuste esitamiseks teate edastamist järeldusele, et lõike 3 kohast otsust ei ole järgitud, esitab ta asjaomase osaleva liikmesriigi kriisilahendusasutusele otsuse, milles nõuab, et nimetatud kriisilahendusasutus nõuaks vääralt kasutatud summad komisjoni kindlaks määratud tähtajaks sisse. Sissenõudmisotsuse kohaselt sisse nõutav fondi abi hõlmab ka komisjoni poolt kindlaks määratud asjakohase määraga intressi ja see tasutakse kriisilahendusnõukogu kaudu.
Kriisilahendusnõukogu kannab kõik esimese lõigu kohaselt laekunud summad fondi ja võtab kõiki neid summasid artiklite 70 ja 71 kohaste osamaksete kindlaksmääramisel arvesse.
Esimeses lõigus osutatud sissenõudmise menetluse puhul järgitakse abisaajate õigust heale haldusele ja õigust tutvuda dokumentidega, nagu on sätestatud harta artiklites 41 ja 42.
6. Ilma et see piiraks aruandluskohustusi, mille komisjon võib käesoleva artikli lõike 3 kohases otsuses kehtestada, esitab kriisilahendusnõukogu komisjonile aastaaruanded, milles ta hindab, kas fondi on kasutatud vastavalt käesoleva artikli lõike 3 kohasele otsusele, ning mille koostamisel kasutab ta artikli 34 kohaseid õigusi.
7. Kõikidel liikmesriikidel ja isikutel, ettevõtjatel ja ühendustel, kelle huve fondi kasutamine võib mõjutada, ja eelkõige artiklis 2 osutatud ettevõtjatel, on õigus teatada komisjonile kõikidest juhtumitest, mille puhul nad kahtlustavad, et fondi kasutatakse vääralt ehk käesoleva artikli lõike 3 kohast otsust rikkudes.
8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 93 vastu delegeeritud õigusakte üksikasjaliku korra kohta, mis puudutab järgmist:
a)
lõike 5 kohase sissenõudmisotsuse korral kohaldatava intressimäära arvutamine;
b)
lõikes 5 osutatud hea halduse õiguse ja dokumentidega tutvumise õiguse teostamise tagatised.
9. Kui komisjon jõuab kriisilahendusnõukogu soovituse põhjal või omal algatusel järeldusele, et kriisilahenduse vahendite ja meetmete rakendamine ei vasta kriteeriumidele, mille alusel lõike 3 kohane otsus algselt tehti, vaatab ta selle otsuse läbi ja võtab vastu asjakohased muudatused.
10. Erandina lõikest 3 võib nõukogu liikmesriigi taotlusel ühehäälselt otsustada, et fondi kasutamine loetakse siseturuga kokkusobivaks, kui selline otsus on erandlike asjaolude tõttu õigustatud. Kui nõukogu ei ole siiski seitsme päeva jooksul alates nimetatud taotluse esitamisest oma seisukohta teatanud, teeb komisjon asjas ise otsuse.
11. Osalevad liikmesriigid tagavad, et nende liikmesriikide kriisilahendusasutustele on antud õigused, mida on vaja tagamaks, et kõik komisjoni otsuses lõike 3 kohaselt sätestatud tingimused on täidetud, ja nõudmaks lõikele 5 vastava komisjoni otsuse kohaselt sisse vääralt kasutatud summasid.
Artikkel 20 - Kriisilahenduse eesmärgil toimuv väärtuse hindamine
1. Enne kriisilahenduse meetme kohta otsuse tegemist või asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist tagab kriisilahendusnõukogu, et artiklis 2 osutatud ettevõtja vara ja kohustuste väärtust hindab õiglaselt, hoolikalt ja realistlikult isik, kes on sõltumatu mis tahes ametiasutusest, sealhulgas kriisilahendusnõukogust, liikmesriigi kriisilahendusasutusest ja asjaomasest ettevõtjast.
2. Võttes arvesse lõiget 15, käsitatakse väärtuse hindamist lõplikuna, kui kõik lõigetes 1 ja 4–9 sätestatud nõuded on täidetud.
3. Kui lõike 1 kohane sõltumatu väärtuse hindamine ei ole võimalik, võib kriisilahendusnõukogu teostada artiklis 2 osutatud ettevõtja vara ja kohustuste esialgse väärtuse hindamise vastavalt käesoleva artikli lõikele 10.
4. Väärtuse hindamise eesmärk on hinnata sellise artiklis 2 osutatud ettevõtja vara ja kohustuste väärtust, mis vastab artiklites 16 ja 18 sätestatud kriisilahenduse eeltingimustele.
5. Väärtuse hindamise eesmärgid on järgmised:
a)
saada teavet selleks, et teha kindlaks, kas on täidetud kriisilahenduse eeltingimused või kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise tingimused;
b)
saada teavet selleks, et teha otsus artiklis 2 osutatud ettevõtja suhtes võetava sobiva kriisilahenduse meetme kohta, kui kriisilahenduse eeltingimused on täidetud;
c)
saada teavet selleks, et teha otsus omandiõiguse instrumentide tühistamise või nende väärtuse alandamise ulatuse kohta ning asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise ulatuse kohta, kui kasutatakse asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õigust;
d)
saada teavet selleks, et teha otsus kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise ulatuse kohta, kui rakendatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit;
e)
saada teavet selleks, et teha otsus üleantava vara, õiguste, kohustuste või omandiõiguse instrumentide kohta ja otsus kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule või olenevalt olukorrast omandiõiguse instrumentide omanikele tehtava vastusoorituse väärtuse kohta, kui rakendatakse sildasutuse vahendit või vara eraldamise vahendit;
f)
saada teavet selleks, et teha otsus üleantava vara, õiguste, kohustuste või omandiõiguse instrumentide kohta, ja selleks, et kriisilahendusasutus saaks kindlaks määrata, mida peetakse artikli 24 lõike 2 punkti b kohaldamisel äris tavalisteks tingimusteks, kui rakendatakse ettevõtte võõrandamise vahendit;
g)
tagada, et igal juhul võetakse kogu artiklis 2 osutatud ettevõtja vara vähendav kahjum täies ulatuses arvesse kriisilahenduse vahendite rakendamise või asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise ajal.
6. Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, põhineb väärtuse hindamine võimaluse korral konservatiivsetel eeldustel, sealhulgas kohustuste täitmata jätmise määra ja kahjumi suuruse puhul. Väärtuse hindamisel ei eeldata, et artiklis 2 osutatud ettevõtjale antakse tulevikus, alates kriisilahenduse meetme võtmise või asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise ajast, mis tahes potentsiaalset erakorralist avaliku sektori finantstoetust või keskpanga erakorralist likviidsusabi või keskpanga sellist likviidsusabi, millel on mittestandardne tagatise tase, struktuur või intressimäär. Kui rakendatakse mõnda kriisilahenduse vahendit, võetakse väärtuse hindamisel lisaks arvesse järgmisi asjaolusid:
a)
kriisilahendusnõukogu võib nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või investeerimisühingult sisse kõik mõistlikud nõuetekohaselt tekkinud kulud kooskõlas artikli 22 lõikega 6;
b)
fond võib nõuda intressi või tasusid kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule antud laenudelt ja tagatistelt kooskõlas artikliga 76.
7. Väärtuse hindamise tulemusele lisatakse järgmine teave, nagu see on esitatud artiklis 2 osutatud ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides:
a)
artiklis 2 osutatud ettevõtja ajakohastatud bilanss ja finantsseisundit kajastav aruanne;
b)
vara bilansilise väärtuse analüüs ja eeldatav maksumus;
c)
artiklis 2 osutatud ettevõtja raamatupidamisarvestuses ja -dokumentides kajastatud bilansiliste ja bilansiväliste täitmata kohustuste loetelu, milles on märgitud ka vastavad laenud ja nõuete rahuldamisjärgud vastavalt artiklile 17.
8. Selleks et saada teavet käesoleva artikli lõike 5 punktides e ja f osutatud otsuste tegemiseks, võib asjakohasel juhul lisada käesoleva artikli lõike 7 punktis b osutatud teabele artiklis 2 osutatud ettevõtja vara ja kohustuste turuväärtuse alusel tehtud analüüsi ja selgitatud eeldatava maksumuse.
9. Väärtuse hindamisel tuuakse ära võlausaldajate jagamine klassidesse vastavalt artiklis 17 osutatud nõuete rahuldamisjärkudele ning hinnang sellele, kuidas aktsionäride ja võlausaldajate iga klassi oleks eeldatavalt koheldud, kui artiklis 2 osutatud ettevõtja oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses. Nimetatud hindamine ei mõjuta võlausaldajate halvema kohtlemise välistamise põhimõtte kohaldamist, millele on viidatud artikli 15 lõike 1 punktis g.
10. Kui asja kiireloomulisust arvestades ei ole lõigetes 7 ja 9 sätestatud nõudeid võimalik täita või kui kohaldatakse lõiget 3, tuleb läbi viia esialgne hindamine. Esialgne hindamine peab vastama lõikes 4 sätestatud nõuetele ja selles ulatuses, nagu asjaolusid arvestades on mõistlikult saavutatav, lõigetes 1, 7 ja 9 sätestatud nõuetele.
Esimeses lõigus nimetatud väärtuse esialgne hindamine peab sisaldama täiendava kahjumi puhvrit koos asjakohaste põhjendustega.
11. Kui väärtuse hindamine ei vasta kõigile lõigetes 1 ja 4 — 9 sätestatud nõuetele, peetakse seda esialgseks seni, kuni lõikes 1 osutatud sõltumatu isik viib läbi hindamise, mis vastab täielikult kõigile nimetatud lõigetes sätestatud nõuetele. Kõnealune lõplik järelhindamine viiakse läbi niipea, kui mõistlikult võimalik. See võidakse läbi viia lõigetes 16, 17 ja 18 osutatud väärtuse hindamisest eraldi või sellega samaaegselt ning sama sõltumatu isiku poolt, kuid kõnealune järelhindamine toimub sellest eraldiseisvalt.
Lõpliku järelhindamise eesmärk on:
a)
tagada, et artiklis 2 osutatud ettevõtja vara vähendav kahjum võetakse selle ettevõtja raamatupidamisarvestuses täies ulatuses arvesse;
b)
saada teavet selleks, et teha otsus taastada võlausaldajate nõuded või suurendada vastusoorituse väärtust kooskõlas käesoleva artikli lõikega 12.
12. Juhul kui lõpliku järelhindamise tulemusel on artiklis 2 osutatud ettevõtja vara hinnanguline netoväärtus suurem kui selle ettevõtja väärtuse esialgse hindamise tulemusel saadud vara hinnanguline netoväärtus, võib kriisilahendusnõukogu paluda liikmesriigi kriisilahendusasutusel teha järgmist:
a)
kasutada õigust suurendada nõudeõiguste teisendamise vahendi raames võlausaldajate või asjaomaste kapitaliinstrumentide omanike alla hinnatud nõuete väärtust;
b)
anda sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale korraldus suurendada seoses vara, õiguste ja kohustustega kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule tehtava vastusoorituse väärtust või vastavalt olukorrale omandiõiguse instrumentide omanikele seoses nende omandiõiguse instrumentidega tehtava vastusoorituse väärtust.
13. Olenemata lõikest 1 annab lõigete 10 ja 11 kohaselt koostatud esialgne väärtuse hindamine kriisilahendusnõukogule põhjendatud aluse otsuseks võtta tarvitusele kriisilahenduse meede, sealhulgas liikmesriikide kriisilahendusasutustele korralduse andmine maksejõuetu krediidiasutuse või investeerimisühingu enda kontrolli alla võtmiseks, või asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamiseks.
14. Kriisilahendusnõukogu kehtestab ja säilitab korra, millega tagada, et artikli 27 kohase kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamiseks vajalik hindamine ja käesoleva artikli lõigetes 1 — 15 osutatud hindamine põhinevad võimalikult ajakohasel ja kõikehõlmaval teabel kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara ja kohustuste kohta.
15. Väärtuse hindamine on kriisilahenduse vahendi kohaldamist või kriisilahendusõiguste kasutamist käsitleva otsuse või kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist käsitleva otsuse lahutamatu osa. Väärtuse hindamine ei anna iseseisvat kaebeõigust, kuid selle võib vaidlustada koos kriisilahendusnõukogu otsusega.
16. Selleks et hinnata, kas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud paremini, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, tagab kriisilahendusnõukogu, et niipea, kui see on pärast kriisilahenduse meetme või meetmete elluviimist võimalik, viib lõikes 1 osutatud sõltumatu isik läbi hindamise. Kõnealune hindamine on lõigete 1–15 kohaselt tehtavast väärtuse hindamisest eraldiseisev.
17. Lõikes 16 osutatud hindamisega tehakse kindlaks:
a)
see, kuidas aktsionäre ja võlausaldajaid või asjakohaseid hoiuste tagamise skeeme oleks koheldud, kui kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, mille puhul on kriisilahenduse meede või meetmed ellu viidud, oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti kriisilahenduse meedet käsitlev otsus;
b)
see, kuidas kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionäre ja võlausaldajaid kriisilahendusmenetluse käigus tegelikult koheldi, ning
c)
see, kas käesoleva lõike punktis a osutatud kohtlemine erineb käesoleva lõike punktis b osutatud kohtlemisest.
18. Lõikes 16 osutatud hindamise käigus:
a)
eeldatakse, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, mille puhul on kriisilahenduse meede või meetmed ellu viidud, oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus ajal, mil tehti kriisilahenduse meedet käsitlev otsus;
b)
eeldatakse, et kriisilahenduse meedet või meetmeid ei viidud ellu;
c)
jäetakse arvesse võtmata mis tahes erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmine kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule.
Artikkel 21 - Kapitaliinstrumentide allahindamine ja konverteerimine
1. Kriisilahendusnõukogu kasutab asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise ja konverteerimise õigust, tegutsedes vastavalt artiklis 18 sätestatud menetlusele, seoses artikli 7 lõikes 2 osutatud ettevõtjate ja konsolideerimisgruppidega ning artikli 7 lõike 4 punktis b ja lõikes 5 osutatud ettevõtjate ja konsolideerimisgruppidega, kui nende lõigete kohaldamise tingimused on täidetud, ainult siis, kui ta hindab oma täitevistungil pärast teise lõigu kohase teatise kättesaamist või omal algatusel, et üks või rohkem järgmistest tingimustest on täidetud:
a)
enne kriisilahenduse meetmete võtmist on kindlaks tehtud, et artiklites 16 ja 18 sätestatud kriisilahenduse eeltingimused on täidetud;
b)
ettevõtja ei oleks ilma asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või omavahenditeks konverteerimiseta enam jätkusuutlik;
c)
kui asjaomased kapitaliinstrumendid on emiteerinud tütarettevõtja ja kui neid võetakse arvesse omavahendite nõude täitmise eesmärgil individuaalselt ja konsolideeritud alusel, ei ole konsolideerimisgrupp enam jätkusuutlik, kui seoses kõnealuste kapitaliinstrumentidega ei kasutata allahindamise ega konverteerimise õigust;
d)
kui asjaomased kapitaliinstrumendid on emiteeritud emaettevõtja tasandil ja kui neid asjaomaseid kapitaliinstrumente võetakse arvesse omavahendite nõude täitmise eesmärgil individuaalselt emaettevõtja tasandil või konsolideeritud alusel, ei ole konsolideerimisgrupp enam jätkusuutlik, kui seoses asjaomaste kapitaliinstrumentidega ei kasutata allahindamise ega konverteerimise õigust;
e)
ettevõtja või konsolideerimisgrupp vajab erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud artikli 18 lõike 4 punkti d alapunktis iii sätestatud asjaoludel.
Esimese lõigu punktides a, c ja d viidatud tingimusi hindab EKP pärast kriisilahendusnõukoguga konsulteerimist. Hindamise võib oma täitevistungil teha ka kriisilahendusnõukogu.
2. Seda, kas ettevõtja või konsolideerimisgrupp on jätkusuutlik, võib kriisilahendusnõukogu oma täitevistungil hinnata ainult siis, kui ta on EKP-le oma kavatsusest eelnevalt teada andnud ja kui EKP ei vii kolme kalendripäeva jooksul pärast teabe kättesaamist ise läbi hindamist. EKP esitab kriisilahendusnõukogule viivitamata kogu vajaliku teabe, mida kriisilahendusnõukogu hindamise läbiviimiseks nõuab.
3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel käsitatakse artiklis 2 osutatud ettevõtjat või konsolideerimisgruppi mitte enam jätkusuutlikuna üksnes juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
a)
ettevõtja või konsolideerimisgrupp on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks;
b)
võttes arvesse ajastust ja muid asjaolusid puudub põhjendatud väljavaade, et mõni meede, sealhulgas alternatiivsed erasektoripoolsed meetmed või järelevalvemeede (k.a varajase sekkumise meetmed), peale asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise, aitaks kas eraldi või koos kriisilahenduse meetmega mõistliku aja jooksul selle ettevõtja või konsolideerimisgrupi maksejõuetuse ära hoida.
4. Käesoleva artikli lõike 3 punkti a kohaldamisel käsitatakse ettevõtjat maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana, kui tema puhul esineb üks või mitu artikli 18 lõikes 4 osutatud asjaoludest.
5. Lõike 3 punkti a kohaldamisel käsitatakse konsolideerimisgruppi maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana, kui konsolideerimisgrupp rikub või kui leidub objektiivseid tõendeid, mis toetavad järeldust, et konsolideerimisgrupp rikub lähiajal konsolideeritud tasandil kohaldatavaid usaldatavusnõudeid viisil, mis õigustaks EKP või liikmesriigi pädeva asutuse poolt meetme võtmist, sealhulgas põhjusel, et konsolideerimisgrupi kahjum või tõenäoline kahjum ammendab tema omavahendid täielikult või märkimisväärses ulatuses.
6. Tütarettevõtja emiteeritud asjaomast kapitaliinstrumenti ei hinnata vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 59 lõike 3 punktile c alla rohkem ega konverteerita halvematel tingimustel kui sama järguga kapitaliinstrumente, mis hinnati alla või konverteeriti emaettevõtja tasandil.
7. Kui üks või rohkem lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, otsustab kriisilahendusnõukogu artiklis 18 sätestatud menetluse kohaselt, kas asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õigust kasutatakse eraldi või kooskõlas artikli 18 kohase menetlusega koos kriisilahenduse meetmega.
8. Kui kriisilahendusnõukogu teeb käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud menetluse kohaselt tegutsedes kindlaks, et üks või rohkem käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, kuid käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 kohased kriisilahenduse eeltingimused ei ole täidetud, annab kriisilahendusnõukogu liikmesriikide kriisilahendusasutustele viivitamata korralduse kasutada allahindamise või konverteerimise õigusi vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 59 ja 60.
Kriisilahendusnõukogu tagab, et enne kui liikmesriikide kriisilahendusasutused kasutavad asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õigust, viiakse läbi artiklis 2 osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupi vara ja kohustuste väärtuse hindamine vastavalt artikli 20 lõigetele 1 — 15. Nimetatud väärtuse hindamisele tuginedes arvutatakse asjaomaste kapitaliinstrumentide suhtes kohaldatav allahindamine, et katta kahjum, ning asjaomaste kapitaliinstrumentide suhtes kohaldatav konverteerimise tase, et rekapitaliseerida artiklis 2 osutatud ettevõtja või konsolideerimisgrupp.
9. Kui üks või rohkem lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud ning täidetud on ka artikli 18 lõikes 1 osutatud eeltingimused, kohaldatakse artikli 18 lõigetes 6–8 sätestatud menetlust.
10. Kriisilahendusnõukogu tagab, et liikmesriikide kriisilahendusasutused kasutavad allahindamise või konverteerimise õigusi viivitamata, kooskõlas artikli 17 kohaste nõuete rahuldamisjärkudega ja viisil, millega saavutatakse järgmised tulemused:
a)
esimese taseme põhiomavahendeid vähendatakse esimesena, proportsionaalselt kahjumiga ja kuni nende ammendumiseni;
b)
asjaomaste esimese taseme täiendavate omavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada artiklis 14 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni asjaomaste kapitaliinstrumentide ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma puhul on väärtus väiksem;
c)
asjaomaste teise taseme omavahendite instrumentide põhisumma hinnatakse alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks või tehakse mõlemat vajalikus ulatuses, et saavutada artiklis 14 sätestatud kriisilahenduse eesmärgid, või kuni asjaomaste kapitaliinstrumentide ammendumiseni, olenevalt sellest, kumma puhul on väärtus väiksem.
11. Liikmesriikide kriisilahendusasutused täidavad kriisilahendusnõukogu korraldusi ning kasutavad asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õigust vastavalt artiklile 29.
Artikkel 27 - Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend
1. Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit võib rakendada järgmistel eesmärkidel:
a)
rekapitaliseerida kriisilahenduse eeltingimustele vastav käesoleva määruse artiklis 2 osutatud ettevõtja tasemel, mis võimaldaks tal uuesti vastata tegevusloa saamise tingimustele sel määral, mil neid tingimusi tema suhtes kohaldatakse, ja jätkata tegevusi, mille jaoks on talle antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohane luba, kui ta sai tegevusloa nende direktiivide alusel, ning säilitada turu piisav usaldus krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja vastu;
b)
konverteerida omakapitaliks või vähendada nende nõuete või võlainstrumentide põhisummat, mis antakse üle:
i)
sildasutusse eesmärgiga moodustada selle sildasutuse algkapital või
ii)
ettevõtte võõrandamise vahendi või vara eraldamise vahendi raames.
Kriisilahendusskeemis määratakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi puhul kindlaks järgmised üksikasjad:
a)
kogusumma, mille võrra tuleb kõlblikke kohustusi vähendada või konverteerida vastavalt lõikele 13;
b)
kohustused, mille võib kooskõlas lõigetega 5–14 välistada;
c)
lõike 16 alusel esitatava ettevõtte reorganiseerimise kava eesmärgid ja vähim sisu.
2. Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit võib lõike 1 punktis a osutatud eesmärgil kohaldada ainult juhul, kui on põhjust eeldada, et selle vahendi rakendamine koos muude asjakohaste meetmetega, sealhulgas lõike 16 alusel nõutava ettevõtte reorganiseerimise kava alusel elluviidavate meetmetega, aitab lisaks asjaomaste kriisilahenduse eesmärkide saavutamisele taastada kõnealuse ettevõtja finantsilise usaldusväärsuse ja pikaajalise jätkusuutlikkuse.
Kui esimeses lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud, rakendatakse olenevalt asjaoludest ükskõik millist artikli 22 lõike 2 punktis a, b või c osutatud kriisilahenduse vahendit ning artikli 22 lõike 2 punktis d osutatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit.
3. Järgmisi kohustusi ei hinnata alla ega konverteerita, olenemata sellest, kas neid reguleeritakse liikmesriigi või kolmanda riigi õigusega:
a)
tagatud hoiused;
b)
tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate instrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on siseriikliku õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadele;
c)
kohustused, mis on käesoleva määruse artiklis 2 osutatud krediidiasutusele või investeerimisühingule või ettevõtjale tekkinud seoses klientide vara või klientide raha, kaasa arvatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofondi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (17) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIFide poolt või nimel hoiustatud klientide vara või klientide raha hoidmisega, tingimusel et klient on kaitstud kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel;
d)
kohustused, mis on tekkinud artiklis 2 osutatud ettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;
e)
võlad krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, välja arvatud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;
f)
võlad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (18) kohaselt määratud süsteemidele või süsteemi korraldajatele või nendes osalejatele, mis tulenevad niisuguses süsteemis osalemisest ja mille tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva;
g)
järgmised võlad:
i)
palgavõlgnevusest, pensionihüvitistest või muust kindlaksmääratud tasust tulenevad võlad töötajatele, välja arvatud tulemustasu, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga;
ii)
artiklis 2 osutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või ettevõtja igapäevaseks tegevuseks vältimatult vajalike kaupade tarnetest või teenuste osutamisest, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid, tulenevad võlad kaubakrediiti andnud võlausaldajale;
iii)
võlad maksu- ja sotsiaalkindlustusasutustele, kui selliste asutuste nõuded rahuldatakse kohaldatava õiguse järgi eelisjärjekorras;
iv)
võlad hoiuste tagamise skeemidele, mille aluseks on direktiivi 2014/49/EL kohased osamaksed.
Esimese lõigu punkti g alapunkti i ei kohaldata selliste olulise riski võtjate tulemustasule, kes on loetletud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2.
4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi ulatus ei takista kõnealuste teisendamise õiguste kasutamist vajaduse korral seoses tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse sellise osa suhtes, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust, või hoiuste mis tahes sellise summa suhtes, mis ületab direktiivi 2014/49/EL artiklis 6 sätestatud tagatud summat.
Kriisilahendusnõukogu tagab, et kogu pandikirjade tagatud kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ning piisavalt rahastatuks.
Ilma et see piiraks määruses (EL) nr 575/2013 või direktiivis 2013/36/EL sätestatud riskide kontsentreerumise eeskirjade kohaldamist ning ettevõtjate ja konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkuse ettenägemiseks annab kriisilahendusnõukogu liikmesriikide kriisilahendusasutustele korralduse piirata kooskõlas käesoleva määruse artikli 10 lõike 11 punktiga b seda, millises ulatuses muudel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kohustusi, mille puhul saab rakendada nõudeõiguste ja kohustuste teisendamise vahendit, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjates hoitavad kohustused.
5. Erandjuhtudel, kui kohaldatakse kohustuste teisendamise vahendit, võib välistada allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise teatavate kohustuste puhul osaliselt või täielikult, kui:
a)
kõnealust kohustust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul teisendada, hoolimata asjaomase liikmesriigi kriisilahendusasutuse poolt heas usus tehtud jõupingutustest;
b)
välistamine on rangelt vajalik ja on proportsionaalne kriitiliste funktsioonide täitmise ja põhiäriliinidel jätkamise saavutamiseks viisil, mis säilitab kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu võime jätkata põhiliste pangaoperatsioonide ja tehingute tegemist ning teenuste osutamist;
c)
välistamine on rangelt vajalik ja on proportsionaalne vältimaks finantsraskuste ulatusliku ülekandumise põhjustamist, eelkõige seoses füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiustega, mis häiriks tõsiselt finantsturgude ja sealhulgas finantsturgude infrastruktuuride toimimist viisil, mis võib põhjustada tõsiseid häireid liikmesriikide või liidu majanduses, või
d)
selliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine põhjustaks väärtuse vähenemise, nii et teiste võlausaldajate kaetav kahjum oleks suurem kui siis, kui kõnealuste kohustuste puhul välistataks kohustuste teisendamise vahend.
Kui käesoleva lõike alusel otsustatakse allahindamine või teisendamine mõne kõlbliku kohustuse või kõlblike kohustuste klassi puhul välistada või osaliselt välistada, võib muude kõlblike kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise või konverteerimise määra tõsta, võtmaks arvesse välistatud kohustusi, tingimusel et muude kõlblike kohustuste suhtes kohaldatava allahindamise ja konverteerimise määr on kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktis g sätestatud põhimõttega.
6. Kui kõlblik kohustus või kõlblike kohustuste klass välistatakse lõike 5 alusel osaliselt või tervikuna ning kahjum, mida nende kohustustega oleks kaetud, ei ole täielikult üle antud teistele võlausaldajatele, võib fond anda kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule rahalisi vahendeid ühe või mõlema järgmise tegemiseks:
a)
katta mis tahes kahjum, mida ei ole kaetud kõlblike kohustustega, ning taastada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara netoväärtus nullini vastavalt lõike 13 punktile a;
b)
omandada omandiõiguse instrumente või kapitaliinstrumente kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses või investeerimisühingus, et see rekapitaliseerida kooskõlas lõike 13 punktiga b.
7. Fondist võib lõikes 6 osutatud makse teha üksnes tingimusel, et:
a)
aktsionärid, asjaomaste kapitaliinstrumentide ja muude kõlblike kohustuste omanikud osalevad kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises allahindamise või konverteerimise abil või muul viisil vähemalt 8 % ulatuses kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kohustuste (k.a omavahendid) summast kokku, arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal vastavalt artikli 20 lõigetes 1–15 sätestatud hindamisele, ning
b)
fondist tehtav makse ei ületa 5 % kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kohustuste (k.a omavahendid) summast kokku, arvutatuna kriisilahenduse meetme võtmise ajal kooskõlas artikli 20 lõigetes 1–15 sätestatud hindamisega.
8. Fondist tehtavaid käesoleva artikli lõikes 7 osutatud makseid võib rahastada:
a)
fondi kasutada olevast summast, mis on kogutud käesoleva määruse artiklis 2 osutatud ettevõtjate osamaksetest vastavalt direktiivis 2014/59/EL ja käesoleva määruse artikli 67 lõikes 4 ning artiklites 70 ja 71 sätestatud eeskirjadele;
b)
juhul kui käesoleva lõike punktis a osutatud summad ei ole piisavad, siis summadest, mis saadakse alternatiivsetest rahastamisallikatest vastavalt artiklitele 73 ja 74.
9. Erandjuhtudel võib taotleda täiendavat rahastamist alternatiivsetest rahastamisallikatest pärast seda, kui:
a)
on saavutatud lõike 7 punktis b sätestatud piirmäär 5 % ning
b)
kõik tagamata, eelisnõudeõiguseta kohustused, mis ei ole kõlblikud hoiused, on täielikult alla hinnatud või konverteeritud.
10. Kui täidetud on lõike 9 punktides a ja b sätestatud tingimused, võib alternatiivina või lisaks rahastada fondist tehtavaid makseid vastavalt artiklile 70 kogutud ex ante osamaksetest, mida ei ole veel kasutatud.
11. Käesoleva määruse kohaldamisel ei kohaldata direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõiget 8.
12. Lõikes 5 osutatud otsuse tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse:
a)
põhimõtet, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsionärid peaksid kahjumi katma esimeses järjekorras, mille järel kataksid üldjuhul kahjumi krediidiasutuse või investeerimisühingu võlausaldajad vastavalt nende nõuete rahuldamisjärkudele;
b)
kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjumi katmise võimet, mis jääks alles siis, kui kohustuse või kohustuste klassi puhul välistataks kohustuste teisendamise vahendi rakendamine, ning
c)
vajadus säilitada piisavad rahalised vahendid kriisilahenduse rahastamiseks.
13. Kriisilahendusnõukogu hindab artikli 20 lõigetele 1–15 vastava väärtuse hindamise põhjal kogumis järgmist:
a)
kui see on asjakohane, siis kogusumma, mille ulatuses kõlblikud kohustused tuleb alla hinnata, tagamaks, et kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu vara netoväärtus võrdub nulliga, ning
b)
kui see on asjakohane, siis summa, mille ulatuses kõlblikud kohustused tuleb konverteerida aktsiateks või muud liiki kapitaliinstrumentideks, et taastada:
i)
kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või
ii)
sildasutuse esimese taseme põhiomavahendite suhtarv.
Esimeses lõigus osutatud hinnangu põhjal tehakse kindlaks summa, mille võrra kõlblikke kohustusi tuleb alla hinnata või konverteerida, et taastada kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv või vajaduse korral määrata kindlaks suhtarv, võttes arvesse artikli 76 lõike 1 punkti d kohaselt fondist tehtavaid kapitalimakseid, ning et säilitada turu piisav usaldus kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või sildasutuse vastu ja võimaldada tal vähemalt ühe aasta jooksul jätkuvalt vastata tegevusloa saamise tingimustele ja jätkata tegevusi, mille jaoks talle on antud direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL kohane luba.
Kui kriisilahendusnõukogu kavatseb kasutada artiklis 26 osutatud vara eraldamise vahendit, võetakse summa puhul, mille võrra kõlblikke kohustusi on vaja vähendada, asjakohasel juhul arvesse usaldusväärset hinnangut vara valitsemise ettevõtja kapitalivajaduste kohta.
14. Lõikega 5 ette nähtud välistamist võib kohaldada, välistades kohustuse puhul täielikult allahindamise või piirates kõnealuse kohustuse puhul allahindamise ulatust.
15. Allahindamise ja konverteerimise õiguse puhul järgitakse käesoleva määruse artiklis 17 sätestatud nõuete rahuldamisjärke.
16. Liikmesriigi kriisilahendusasutus esitab kriisilahendusnõukogule viivitamata direktiivi 2014/59/EL artikli 52 lõigete 1–3 kohaselt juhtorganilt või kõnealuse direktiivi artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isikult või isikutelt saadud ettevõtte reorganiseerimise kava.
Asjaomase liikmesriigi kriisilahendusasutus esitab kahe nädala jooksul pärast ettevõtte reorganiseerimise kava esitamise kuupäeva kriisilahendusnõukogule reorganiseerimise kava hindamise tulemuse. Kriisilahendusnõukogu hindab ühe kuu jooksul pärast ettevõtte reorganiseerimise kava esitamist, kui tõenäoline on, et sellise kava rakendamise korral taastatakse artiklis 2 osutatud ettevõtja pikaajaline jätkusuutlikkus. Hindamine viiakse läbi kokkuleppel liikmesriigi pädeva asutuse või vajaduse korral EKPga.
Kui kriisilahendusnõukogu on veendunud, et kava saavutaks selle eesmärgi, lubab ta liikmesriigi kriisilahendusasutusel kava heaks kiita vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 52 lõikele 7. Kui kriisilahendusnõukogu ei ole veendunud, et kava selle eesmärgi saavutaks, annab ta liikmesriigi kriisilahendusasutusele korralduse teavitada juhtorganit või direktiivi 2014/59/EL artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isikut või isikuid oma kahtlustest ja nõuda kava muutmist selliselt, et need kahtlused saaksid kõrvaldatud vastavalt nimetatud direktiivi artikli 52 lõikele 8. Mõlemal juhul tehakse seda kokkuleppel liikmesriigi pädeva asutuse või vajaduse korral EKPga.
Kahe nädala jooksul alates sellekohase teate saamise kuupäevast esitab juhtorgan või direktiivi 2014/59/EL artikli 72 lõike 1 kohaselt nimetatud isik või isikud muudetud kava kriisilahendusasutusele heakskiitmiseks. Liikmesriigi kriisilahendusasutus esitab muudetud kava ja oma hinnangu asjaomase kava kohta kriisilahendusnõukogule. Kriisilahendusnõukogu hindab muudetud kava ja annab liikmesriigi kriisilahendusasutusele korralduse teatada juhtorganile või direktiivi 2014/59/EL artikli 72 lõike 1 kohaselt määratud isikule või isikutele ühe nädala jooksul, kas välja toodud probleemid on muudetud kavas lahendatud ning kas on vaja täiendavaid muudatusi.
Kriisilahendusnõukogu edastab ettevõtete konsolideerimisgrupi reorganiseerimise kava Euroopa Pangandusjärelevalvele.
1. Kui kriisilahendusnõukogu leiab, et artiklis 2 osutatud ettevõtja on tahtlikult või hooletusest pannud toime mõne lõikes 2 loetletud õigusrikkumise, teeb kriisilahendusnõukogu otsuse määrata rahatrahv kooskõlas lõikega 3.
Sellise ettevõtja õigusrikkumist peetakse tahtlikuks, kui on objektiivseid tegureid, mis näitavad, et ettevõtja või selle juhtorgan või kõrgem juhtkond tegutses rikkumist toime pannes tahtlikult.
2. Artiklis 2 osutatud ettevõtjale määratakse rahatrahv järgmiste õigusrikkumiste eest:
a)
kui nad ei esita artikli 34 kohaselt nõutavat teavet;
b)
kui nad ei allu artikli 35 kohasele üldisele uurimisele või artikli 36 kohasele kohapealsele kontrollile;
c)
kui nad ei täida otsust, mille kriisilahendusnõukogu on neile suunanud artikli 29 kohaselt.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahatrahvide põhisumma arvutatakse protsendimäärana ettevõtja eelmise majandusaasta netokäibest, k.a brutotulu, mis koosneb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 316 kohastest saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuva või fikseeritud tootlusega väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- ja teenustasudest, või liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, vastava väärtusena omavääringus 19. augustil 2014, ning see määratakse kindlaks järgmistes vahemikes:
a)
lõike 2 punktides a ja b osutatud õigusrikkumiste puhul on põhisumma protsendimäär vähemalt 0,05 %, kuid mitte suurem kui 0,15 %;
b)
lõike 2 punktis c osutatud õigusrikkumiste puhul on põhisumma protsendimäär vähemalt 0,25 %, kuid mitte suurem kui 0,5 %.
Selleks et otsustada, kas rahatrahvide põhisummad peaksid jääma esimeses lõigus osutatud piirmäärade alam-, keskmise või ülemmäära lähedusse, võtab kriisilahendusnõukogu arvesse asjaomase ettevõtja eelmise majandusaasta käivet. Põhisumma jääb alammäära lähedale nende ettevõtjate puhul, mille aastane käive on alla 1 000 000 000 euro, keskmise määra lähedusse ettevõtjate puhul, mille aastane käive on 1 000 000 000 kuni 5 000 000 000 eurot, ning ülemmäära lähedusse nende ettevõtjate puhul, mille aastane käive on rohkem kui 5 000 000 000 eurot.
4. Lõikes 3 osutatud põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse lõigetes 5 ja 6 osutatud raskendavaid või kergendavaid asjaolusid vastavalt lõikes 9 osutatud asjaomastele koefitsientidele.
Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava koefitsiendi kohaldamise tulemusel.
Asjaomaseid raskendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava koefitsiendi kohaldamise tulemusel.
5. Lõikes 1 osutatud rahatrahvide suhtes kohaldatakse järgmisi raskendavaid asjaolusid:
a)
õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult;
b)
õigusrikkumine on toime pandud korduvalt;
c)
õigusrikkumine on kestnud kauem kui kolm kuud;
d)
õigusrikkumine tõi välja süsteemsed puudused ettevõtja töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis;
e)
õigusrikkumise avastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid;
f)
ettevõtja kõrgem juhtkond ei ole kriisilahendusnõukogu läbiviidava uurimise käigus teinud kriisilahendusnõukoguga koostööd.
6. Lõikes 1 osutatud rahatrahvide suhtes kohaldatakse järgmisi kergendavaid asjaolusid:
a)
õigusrikkumine on kestnud vähem kui 10 tööpäeva;
b)
ettevõtja kõrgem juhtkond suudab tõendada, et õigusrikkumise ärahoidmiseks on võetud kõik vajalikud meetmed;
c)
ettevõtja teavitas kriisilahendusnõukogu õigusrikkumisest kiiresti, tulemuslikult ja täielikult;
d)
ettevõtja on võtnud vabatahtlikult meetmeid, et tagada sarnase õigusrikkumise edaspidine ärahoidmine.
7. Olenemata lõigetest 2–6, ei tohi kohaldatavad rahatrahvid olla suuremad kui 1 % lõikes 1 osutatud ettevõtja eelneva majandusaasta käibest.
Erandina esimesest lõigust, kui ettevõtja on saanud sellest õigusrikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu ja kui on võimalik teha kindlaks kasu, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, või kahju, mis on ära hoitud sellise õigusrikkumise tulemusel, võrdub rahatrahv vähemalt selle rahalise kasuga.
Kui lõikes 1 osutatud ettevõtja tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks lõikes 2 loetletud õigusrikkumine, kohaldatakse üksnes ühe õigusrikkumisega seonduvat ning vastavalt käesolevale artiklile välja arvutatud kõrgemat rahatrahvi.
8. Lõike 2 kohaldamisalast välja jäävatel juhtudel võib kriisilahendusnõukogu soovitada riiklikel kriisilahendusasutustel võtta meetmeid, et tagada asjakohaste karistuste määramine kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 110–114 ning asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.
9. Kriisilahendusnõukogu kohaldab rahatrahvide arvutamisel järgmisi raskendavate asjaoludega seotud korrigeerimiskoefitsiente:
a)
kui õigusrikkumine on toime pandud korduvalt, kohaldatakse iga korduva õigusrikkumise puhul lisakoefitsienti 1,1;
b)
kui õigusrikkumine on kestnud kauem kui kolm kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;
c)
kui õigusrikkumine on toonud välja süsteemsed puudused ettevõtja töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2;
d)
kui õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;
e)
kui õigusrikkumise avastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;
f)
kui ettevõtja kõrgem juhtkond ei ole kriisilahendusnõukogu läbiviidava uurimise käigus teinud kriisilahendusnõukoguga koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5.
Kriisilahendusnõukogu kohaldab rahatrahvide arvutamisel järgmisi kergendavate asjaoludega seotud korrigeerimiskoefitsiente:
a)
kui rikkumine on kestnud vähem kui 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;
b)
kui ettevõtja kõrgem juhtkond suudab tõendada, et rikkumise ärahoidmiseks on võetud kõik vajalikud meetmed, kohaldatakse koefitsienti 0,7;
c)
kui ettevõtja on kriisilahendusnõukogu rikkumisest teavitanud kiiresti, mõjusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;
d)
kui ettevõtja on võtnud vabatahtlikult meetmeid eesmärgiga tagada sarnase rikkumise edaspidine ärahoidmine, kohaldatakse koefitsienti 0,6.