Direktiiv 2015/413

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada kõigi liidu liiklejate kaitstuse kõrge tase, hõlbustades piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta ning seeläbi karistuste täitmist, juhul kui need õigusrikkumised on toime pandud sõidukiga, mis on registreeritud muus kui õigusrikkumise toimumise liikmesriigis.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste liiklusohutusnõuete rikkumiste korral: a) lubatud sõidukiiruse ületamine, b) turvavöö kinnitamata jätmine, c) foori punase tule eiramine, d) sõiduki juhtimine alkoholijoobes, e) sõiduki juhtimine narkojoobes, f) kiivri mittekasutamine, g) keelatud sõiduraja kasutamine, h) mobiiltelefoni või muu sidevahendi ebaseaduslik kasutamine juhtimise ajal.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „sõiduk”– igasugune omal jõul liikuv sõiduk, sealhulgas mootorratas, mida tavaliselt kasutatakse inimeste või kaupade vedamiseks teedel; b) „õigusrikkumise toimumise liikmesriik”– liikmesriik, kus õigusrikkumine toime pandi; c) „registreerimiskohaks olev liikmesriik”– liikmesriik, kus õigusrikkumises osalenud sõiduk on registreeritud; d) „lubatud sõidukiiruse ületamine”– õigusrikkumise toimumise liikmesriigis asjaomasel teel või asjaomase sõidukitüübi puhul kehtiva lubatud suurima sõidukiiruse ületamine; e) „turvavöö kinnitamata jätmine”– nõukogu direktiivis 91/671/EMÜ (11) või õigusrikkumise toimumise liikmesriigi õigusaktides sätestatud turvavöö kinnitamise või lapse turvasüsteemi kasutamise nõude eiramine; f) „foori punase tule eiramine”– foori punase tule või muu peatumissignaali alt läbisõitmine vastavalt kõnealuse õigusrikkumise määratlusele õigusrikkumise toimumise liikmesriigi õigusaktides; g) „sõiduki juhtimine alkoholijoobes”– sõiduki juhtimine alkoholi mõju all vastavalt määratlusele õigusrikkumise toimumise liikmesriigi õigusaktides; h) „sõiduki juhtimine narkojoobes”– sõiduki juhtimine narkootikumi või muu samaväärse mõjuga aine mõju all vastavalt määratlusele õigusrikkumise toimumise liikmesriigi õigusaktides; i) „kiivri mittekasutamine”– kiivri mittekasutamine vastavalt määratlusele õigusrikkumise toimumise liikmesriigi õigusaktides; j) „keelatud sõiduraja kasutamine”– tee osa (eriolukorras kasutatav rada, ühissõidukirada, liiklusummiku või teetööde tõttu suletud rada) ebaseaduslik kasutamine vastavalt määratlusele õigusrikkumise toimumise liikmesriigi õigusaktides; k) „mobiiltelefoni või muu sidevahendi ebaseaduslik kasutamine juhtimise ajal”– mobiiltelefoni või muu sidevahendi ebaseaduslik kasutamine juhtimise ajal vastavalt määratlusele õigusrikkumise toimumise liikmesriigi õigusaktides; l) „riiklik kontaktpunkt”– sõidukite registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädev asutus; m) „automatiseeritud otsing”– sidusjuurdepääs ühe, mitme või kõikide liikmesriikide või osalisriikide andmebaasidele otsingu tegemiseks; n) „sõiduki valdaja”– isik, kelle nimele sõiduk on registreeritud vastavalt määratlusele registreerimiskohaks oleva liikmesriigi õigusaktides.

1. Artiklis 2 osutatud liiklusohutusnõuete rikkumise uurimise eesmärgil annavad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsu järgmistele sõidukite riiklikele registreerimisandmetele koos õigusega teha automatiseeritud otsingut järgmise kohta: a) sõidukitega seotud andmed ning b) sõidukite omanike või valdajatega seotud andmed. Punktides a ja b osutatud andmekategooriates sisalduv teave, mis on vajalik otsingu sooritamiseks, vastab I lisas sätestatule. 2. Lõike 1 kohaseks andmete vahetamiseks määrab iga liikmesriik riikliku kontaktpunkti. Riiklike kontaktpunktide volituste reguleerimisel kohaldatakse asjaomase liikmesriigi siseriiklikku õigust. 3. Väljamineva taotluse alusel otsingut tehes kasutab õigusrikkumise toimumise liikmesriigi riiklik kontaktpunkt täielikku registreerimisnumbrit. Kõnealused otsingud tehakse otsuse 2008/616/JSK lisa 3. peatükis kirjeldatud korra kohaselt, välja arvatud otsuse 2008/616/JSK lisa 3. peatüki punkti 1 puhul, mille osas kohaldatakse käesoleva direktiivi I lisa. Vastavalt käesolevale direktiivile kasutab õigusrikkumise toimumise liikmesriik saadud andmeid selleks, et välja selgitada isik, kes on isiklikult vastutav käesoleva direktiivi artiklis 2 loetletud liiklusohutusnõuete rikkumise eest. 4. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada teabevahetuse toimimine koostalitlusvõimeliste elektrooniliste vahendite kaudu, vahetamata andmeid, mis on pärit muudest andmebaasidest, mida ei kasutata käesoleva direktiivi kohaselt. Liikmesriigid tagavad, et teabevahetus toimub kulutõhusal ja turvalisel viisil. Liikmesriigid tagavad edastatavate andmete kaitse ja turvalisuse, kasutades maksimaalselt ära olemasolevat rakendustarkvara, näiteks otsuse 2008/616/JSK artiklis 15 viidatud tarkvara, ja sellise tarkvara muudetud versioone, kooskõlas käesoleva direktiivi I lisaga ning otsuse 2008/616/JSK lisa 3. peatüki punktidega 2 ja 3. Rakendustarkvara muudetud versioonid võimaldavad nii võrgus reaalajas toimuvat kui ka pakettide kaupa toimuvat andmevahetust, kusjuures viimasel juhul on võimalik mitme päringu ja vastuse edastamine ühes sõnumis. 5. Iga liikmesriik kannab ise oma kulud, mis on seotud lõikes 4 osutatud rakendustarkvara haldamise, kasutamise ja hooldamisega.

1. Õigusrikkumise toimumise liikmesriik otsustab, kas alustada järelmenetlust artiklis 2 loetletud liiklusohutusnõuete rikkumise puhul. Kui õigusrikkumise toimumise liikmesriik otsustab sellist menetlust alustada, teavitab ta sellest vastavalt oma siseriiklikule õigusele sõiduki omanikku, valdajat või muud tuvastatud isikut, keda kahtlustatakse liiklusohutusnõuete rikkumises. Kui siseriiklik õigus seda võimaldab, teavitab ta muu hulgas sellise teo õiguslikest tagajärgedest õigusrikkumise toimumise liikmesriigis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele. 2. Kui õigusrikkumise toimumise liikmesriik saadab teatise sõiduki omanikule, valdajale või muule tuvastatud isikule, keda kahtlustatakse liiklusohutusnõuete rikkumises, lisab ta kooskõlas oma siseriikliku õigusega sellele kogu asjakohase teabe (nimelt sellise liiklusohutusnõuete rikkumise olemus, õigusrikkumise toimepanemise koht, kuupäev ja kellaaeg, rikutud siseriiklike õigusaktide nimetus ja karistus) ning vajaduse korral teabe selle kohta, millise seadmega tuvastati õigusrikkumine. Sel puhul võib õigusrikkumise toimumise liikmesriik kasutada II lisas esitatud vormi. 3. Kui õigusrikkumise toimumise liikmesriik otsustab alustada järelmenetlust artiklis 2 loetletud liiklusohutusnõuete rikkumise suhtes, saadab õigusrikkumise toimumise liikmesriik põhiõiguste tagamiseks teatise keeles, milles on välja antud sõiduki registreerimisdokument (kui see on teada) või registreerinud liikmesriigi ühes ametlikus keeles.

Iga liikmesriik saadab komisjonile üksikasjaliku aruande hiljemalt 6. maiks 2016 ja seejärel iga kahe aasta tagant. Üksikasjalikus aruandes märgitakse õigusrikkumise toimumise liikmesriigi poolt tema territooriumil toime pandud õigusrikkumiste järel sooritatud ja registreerinud liikmesriigi riiklikule kontaktpunktile saadetud automatiseeritud otsingute arv, samuti selliste rikkumiste liik, mille kohta taotlused saadeti, ning vastuseta jäänud taotluste arv. Üksikasjalikus aruandes kirjeldatakse ka liiklusohutusnõuete rikkumiste järelkontrolli üleriigilist hetkeseisu, võttes aluseks selliste õigusrikkumiste hulka, mille kohta saadeti välja teatised.

1. Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ andmekaitset käsitlevaid sätteid. 2. Eelkõige tagavad kõik liikmesriigid sobiva aja jooksul kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artiklitega 6 ja 12 käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavate isikuandmete parandamise, kui need on ebatäpsed, või kustutamise või blokeerimise, kui need ei ole enam vajalikud, samuti kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 6 andmete säilitamise tähtaja määramise. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõiki käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavaid isikuandmeid kasutatakse üksnes käesoleva direktiivi artiklis 1 nimetatud eesmärgil ning et andmesubjektidel on samad õigused saada teavet, pääseda andmetele ligi, neid parandada, kustutada ja blokeerida, saada hüvitist ja pöörduda kohtusse, nagu on ette nähtud direktiivi 95/46/EÜ asjaomaste sätete rakendamiseks vastu võetud siseriiklikes õigusaktides. 3. Kõigil asjaomastel isikutel on õigus saada teavet selle kohta, millised registreerimiskohaks olevas liikmesriigis talletatud isikuandmed õigusrikkumise toimumise liikmesriigile edastati, kaasa arvatud taotluse kuupäev ja õigusrikkumise toimumise liikmesriigi pädev asutus.

1. Komisjon teeb oma veebisaidil kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes kättesaadavaks ülevaate liikmesriikides kehtivatest eeskirjadest käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe kõnealuste eeskirjade kohta. 2. Liikmesriigid edastavad liiklejatele vajaliku teabe nende territooriumil kehtivate eeskirjade ja käesoleva direktiivi rakendamise meetmete kohta koostöös muu hulgas selliste organisatsioonidega nagu liiklusohutusega tegelevad ametiasutused, liiklusohutuse alal tegevad valitsusvälised organisatsioonid ja autoklubid.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte tehnika arengust tingitud muudatuste tegemiseks I lisas, et võtta arvesse Prümi otsuste asjakohaseid muudatusi, või kui vajadus selleks tuleneb liidu õigusaktidest, mis on vahetult seotud I lisa ajakohastamisega.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 13. märtsist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. On eriti oluline, et enne nende delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist järgiks komisjon oma tavapärast praktikat ja viiks läbi konsultatsioonid ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavaks tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 1 teise lõigu sätete kohaldamist, esitab komisjon 7. novembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides. Oma aruandes käsitleb komisjon eelkõige järgmisi aspekte ning esitab vajaduse korral nende kohta ettepanekud: — hinnang selle kohta, kas käesoleva direktiivi reguleerimisalasse tuleks lisada muid liiklusohutusnõuete rikkumisi; — hinnang käesoleva direktiivi tulemuslikkuse kohta liiklussurmade arvu vähendamisel ELi teedel; — hinnang selle kohta, kas liiklusohutuse automaatsete kontrolliseadmete ja menetluste jaoks on vaja koostada ühtsed standardid. Sellega seoses palutakse komisjonil koostada ühise transpordipoliitika raames liidu tasandil liiklusohutuse suunised, et võrreldavate meetodite ja tavade abil tagada liikluseeskirjade ühtsem jõustamine liikmesriikides. Suunistes võib käsitleda vähemalt artikli 2 punktides a–d loetletud rikkumisi; — hinnang selle kohta, kas on vaja tugevdada kõigi asjakohaste ELi tegevuspoliitikate, sealhulgas ühise transpordipoliitika raames liiklusohutusnõuete rikkumise eest määratud karistuste jõustamist, pakkudes ühtlasi välja rahatrahvide maksmata jätmise korral rakendatavate järelmenetluste ühtsed kriteeriumid; — vajaduse korral liikluseeskirjade ühtlustamise võimalused; — hinnang artikli 4 lõikes 4 osutatud rakendustarkvarale, eesmärgiga tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine ning tulemuslik, kiire, turvaline ja konfidentsiaalne sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamine.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 6. maiks 2015. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Erandina esimesest lõigust võivad Taani Kuningriik, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik pikendada esimeses lõigus nimetatud tähtaega kuni 6. maini 2017. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub neljandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.