Direktiiv 2016/681

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse a) ELi-väliste lendude reisijate broneeringuinfo edastamine lennuettevõtjate poolt; b) punktis a osutatud info töötlemine, sealhulgas selle kogumine, kasutamine ja säilitamine liikmesriikides ning selle vahetamine liikmesriikide vahel. 2. Käesoleva direktiivi kohaselt kogutud broneeringuinfot võib töödelda üksnes terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil, nagu on sätestatud artikli 6 lõike 2 punktides a, b ja c.

1. Kui liikmesriik otsustab käesolevat direktiivi kohaldada ELi-siseste lendude suhtes, teavitab ta sellest kirjalikult komisjoni. Liikmesriik võib sellise teate esitada või tagasi võtta igal ajal. Komisjon avaldab kõnealuse teate ja selle tagasivõtmise Euroopa Liidu Teatajas. 2. Kui esitatakse lõikes 1 osutatud teade, kohaldatakse käesoleva direktiivi kõiki sätteid ELi-siseste lendude suhtes nii, nagu need oleksid ELi-välised lennud, ning ELi-siseste lendude broneeringuinfo suhtes nii, nagu see oleks ELi-väliste lendude broneeringuinfo. 3. Liikmesriik võib otsustada kohaldada käesolevat direktiivi ainult valitud ELi-siseste lendude suhtes. Sellise otsuse tegemisel valib liikmesriik välja lennud, mida ta peab vajalikuks käesoleva direktiivi eesmärkide taotlemiseks. Liikmesriik võib igal ajal teha otsuse muuta ELi-siseste lendude valikut.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „lennuettevõtja“– õhuveoettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba või samaväärne luba, mis lubab tal teostada reisijate õhuvedu; 2) „ELi-väline lend“– lennuettevõtja regulaar- või mitteregulaarlend, mis on väljunud kolmandast riigist ja kavandatud saabuma liikmesriigi territooriumile, või lend, mis väljub liikmesriigi territooriumilt ja on kavandatud saabuma kolmandasse riiki, sealhulgas mõlemal juhul liikmesriikide või kolmandate riikide territooriumil vahepeatusi tegevad lennud; 3) „ELi-sisene lend“– lennuettevõtja regulaar- või mitteregulaarlend, mis on väljunud ühe liikmesriigi territooriumilt ja kavandatud saabuma ühe või mitme teise liikmesriigi territooriumile ilma kolmanda riigi territooriumil vahepeatusi tegemata; 4) „reisija“– isik, sealhulgas transfeer- või transiitreisija, v.a meeskonnaliige, keda lennuettevõtja nõusolekul veetakse või hakatakse vedama õhusõidukis, kusjuures sellisest nõusolekust annab tunnistust kõnealuse isiku kandmine reisijate nimekirja; 5) „broneeringuinfo“ (PNR andmed)– iga reisija reisiinfo, milles sisalduvad andmed võimaldavad broneeringut tegevatel ja osalevatel lennuettevõtjatel töödelda ja kontrollida iga reisi puhul isiku enda poolt või tema eest tehtud broneeringut; info võib asuda broneerimissüsteemides, maapealse teenindamise süsteemides, mida kasutatakse reisijate registreerimiseks lennule, või samade funktsioonidega samaväärsetes süsteemides; 6) „broneerimissüsteem“– lennuettevõtja siseandmebaas, millesse kogutakse broneeringuinfot broneeringute käitlemiseks; 7) „tõukemeetod“– meetod, mille kohaselt lennuettevõtjad edastavad I lisas loetletud broneeringuinfo seda taotleva pädeva asutuse andmebaasi; 8) „terroriaktid“– raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1–4 osutatud süüteod liikmesriigi õiguse tähenduses; 9) „raske kuritegu“– II lisas loetletud süütegu, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat; 10) „andmeväljade varjamise teel anonüümseks muutmine“– nende andmeväljade kasutaja jaoks nähtamatuks tegemine, mis võiksid otseselt tuvastada andmesubjekti.

1. Iga liikmesriik asutab või nimetab terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks pädeva asutuse või sellise asutuse allasutuse, kes tegutseb liikmesriigi broneeringuinfo üksusena. 2. Broneeringuinfo üksus vastutab a) lennuettevõtjatelt broneeringuinfo kogumise, broneeringuinfo säilitamise ja töötlemise ning kõnealuse info või selle töötlemise tulemuste edastamise eest artiklis 7 osutatud pädevatele asutustele; b) broneeringuinfo ja selle töötlemise tulemuste vahetamise eest teiste liikmesriikide broneeringuinfo üksustega ja Europoliga kooskõlas artiklitega 9 ja 10. 3. Broneeringuinfo üksuse töötajateks võib lähetada pädevate asutuste töötajaid. Liikmesriigid annavad broneeringuinfo üksustele nende ülesannete täitmiseks piisavad vahendid. 4. Kaks või enam liikmesriiki („osalevad liikmesriigid“) võivad asutada või määrata ühise broneeringuinfo üksuse. Selline broneeringuinfo üksus asutatakse ühes osalevas liikmesriigis ja seda käsitatakse kõigi osalevate liikmesriikide riikliku broneeringuinfo üksusena. Osalevad liikmesriigid lepivad ühiselt kokku broneeringuinfo üksuse üksikasjalikes tegevuseeskirjades ning peavad kinni käesolevas direktiivis sätestatud nõuetest. 5. Iga liikmesriik teavitab ühe kuu jooksul oma broneeringuinfo üksuse asutamisest sellest komisjoni ja võib igal ajal oma teadet muuta. Komisjon avaldab teate ja selle muudatused Euroopa Liidu Teatajas.

1. Broneeringuinfo üksus nimetab ametisse andmekaitseametniku, kes vastutab broneeringuinfo töötlemise ja asjakohaste kaitsemeetmete rakendamise järelevalve eest. 2. Liikmesriigid annavad andmekaitseametnikule vahendid, millega ta saab täita oma käesoleva artikli kohaseid ülesandeid tulemuslikult ja sõltumatult. 3. Liikmesriigid tagavad andmesubjektile õiguse kontakteeruda andmekaitseametniku kui ühtse kontaktpunktiga kõigis küsimustes, mis on seotud kõnealuse andmesubjekti broneeringuinfo töötlemisega.

1. Artikli 8 kohaselt kogub lennuettevõtjate poolt edastatavat broneeringuinfot asjaomase liikmesriigi broneeringuinfo üksus. Kui lennuettevõtjate poolt edastatav broneeringuinfo sisaldab muid andmeid, kui on loetletud I lisas, kustutab broneeringuinfo üksus need andmed kohe ja jäädavalt pärast kättesaamist. 2. Broneeringuinfo üksus töötleb broneeringuinfot üksnes järgmistel eesmärkidel: a) reisijate hindamine enne nende graafikujärgset saabumist liikmesriiki või väljumist liikmesriigist, et tuvastada isikud, keda artiklis 7 osutatud pädevad asutused ja vajaduse korral artikli 10 kohaselt Europol peavad täiendavalt uurima, võttes arvesse asjaolu, et sellised isikud võivad olla seotud terroriakti või raske kuriteoga; b) reageerimine igal üksikjuhul eraldi pädeva asutuse piisavale teabele tuginevale asjakohaselt põhjendatud taotlusele esitada broneeringuinfo ja seda töödelda konkreetsetel juhtudel terroriakti või raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks ning esitada sellise töötlemise tulemused pädevatele asutustele või asjakohasel juhul Europolile, ning c) broneeringuinfo analüüsimine lõike 3 punkti b alusel toimuva hindamise käigus kasutatavate kriteeriumite ajakohastamiseks või uute kriteeriumite loomiseks, mida kasutatakse nende isikute tuvastamiseks, kes võivad olla seotud terroriakti või raske kuriteoga. 3. Lõike 2 punktis a osutatud hindamise käigus võib broneeringuinfo üksus a) võrrelda broneeringuinfot andmetega terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise seisukohast asjassepuutuvates andmebaasides, sealhulgas otsitavate või hoiatusteate alusel tagaotsitavate isikute ja esemete andmebaasides, kooskõlas selliste andmebaaside suhtes kohaldatavate liidu, rahvusvaheliste ja liikmesriikide normidega, või b) töödelda broneeringuinfot eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. 4. Reisijaid hinnatakse lõike 3 punktis b osutatud eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel enne nende graafikujärgset saabumist liikmesriiki või väljumist liikmesriigist mittediskrimineerival viisil. Kõnealused eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumid peavad olema sihipärased, proportsionaalsed ja konkreetsed. Liikmesriigid tagavad, et broneeringuinfo üksused kehtestavad kõnealused kriteeriumid ja vaatavad need korrapäraselt läbi koostöös artiklis 7 osutatud pädevate asutustega. Kõnealused kriteeriumid ei tohi mitte mingil juhul põhineda inimese rassil või etnilisel päritolul, poliitilisel seisukohal, usutunnistusel või filosoofilisel veendumusel, ametiühingusse kuuluvusel, terviseseisundil, seksuaalelul või seksuaalsel sättumusel. 5. Liikmesriigid tagavad, et kõik lõike 2 punkti a kohasel broneeringuinfo automaatsel töötlemisel saadavad positiivsed tulemused vaadatakse ükshaaval mitteautomaatselt läbi, et kontrollida, kas artiklis 7 osutatud pädev asutus peab võtma meetmeid vastavalt liikmesriigi õigusele. 6. Liikmesriigi broneeringuinfo üksus edastab lõike 2 punkti a kohaselt tuvastatud isikute broneeringuinfo või kõnealuse info töötlemise tulemused täiendavaks uurimiseks artiklis 7 osutatud sama liikmesriigi pädevatele asutustele. Selline edastamine toimub igal konkreetsel juhul eraldi ja broneeringuinfo automaatse töötlemise korral pärast üksikjuhtumi mitteautomaatset läbivaatamist. 7. Liikmesriigid tagavad, et andmekaitseametnikul on juurdepääs kõikidele broneeringuinfo üksuse poolt töödeldud andmetele. Kui andmekaitseametnik leiab, et andmete töötlemine ei olnud õiguspärane, võib ta suunata küsimuse riiklikule järelevalveasutusele. 8. Broneeringuinfo üksus säilitab, töötleb ja analüüsib broneeringuinfot eranditult liikmesriigi territooriumil turvalises kohas või turvalistes kohtades. 9. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud reisijate hindamise tagajärjed ei tohi seada ohtu liidus vaba liikumise õigust omavate isikute õigust siseneda asjaomase liikmesriigi territooriumile, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/38/EÜ (11). Lisaks peavad juhul, kui hindamine toimub seoses liikmesriikide vaheliste ELi-siseste lendudega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, (12) sellise hindamise tagajärjed olema kooskõlas nimetatud määrusega.

1. Iga liikmesriik võtab vastu selliste pädevate asutuste nimekirja, kes on volitatud broneeringuinfo üksuselt taotlema või saama broneeringuinfot või selle töötlemise tulemusi nimetatud info täiendavaks uurimiseks või asjakohaste meetmete võtmiseks, et ennetada, avastada ja uurida terroriakte ja raskeid kuritegusid ning nende eest vastutusele võtta. 2. Lõikes 1 osutatud asutused on asutused, kel on pädevus ennetada, avastada ja uurida terroriakte või raskeid rahvusvahelisi kuritegusid või nende eest vastutusele võtta. 3. Artikli 9 lõike 3 kohaldamisel edastab iga liikmesriik oma pädevate asutuste nimekirja komisjonile hiljemalt 25. maiks 2017 ja võib igal ajal oma teadet muuta. Komisjon avaldab teate ja selle muudatused Euroopa Liidu Teatajas. 4. Broneeringuinfo üksuselt saadud broneeringuinfot ja selle töötlemise tulemusi võivad liikmesriikide pädevad asutused täiendavalt töödelda üksnes terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise konkreetsel eesmärgil. 5. Lõige 4 ei piira liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuasutuste volitusi juhul, kui andmete töötlemisele järgnevate jõustamismeetmete käigus avastatakse muid rikkumisi või neile osundavaid tõendeid. 6. Pädevad asutused ei tohi teha ühtki otsust, mille õiguslik mõju isikule on negatiivne või mis teda oluliselt mõjutab, üksnes automaatselt töödeldud broneeringuinfo põhjal. Selliseid otsuseid ei tehta inimese rassi või etnilise päritolu, poliitiliste seisukohtade, usutunnistuse või filosoofiliste veendumuste, ametiühingusse kuuluvuse, terviseseisundi, seksuaalelu või seksuaalse sättumuse põhjal.

1. Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lennuettevõtjad edastaksid tõukemeetodil I lisas loetletud broneeringuinfo ulatuses, milles nad sellist infot oma tavapärase äritegevuse käigus on juba kogunud, selle liikmesriigi broneeringuinfo üksuse andmebaasi, mille territooriumile lend saabub või mille territooriumilt lend väljub. Kui lennu puhul on kood jagatud ühe või mitme lennuettevõtja vahel, vastutab kõigi reisijate broneeringuinfo edastamise eest see lennuettevõtja, kes lendu teostab. Kui ELi-välisel lennul on üks või mitu vahepeatust liikmesriikide lennujaamades, edastavad lennuettevõtjad kõigi reisijate broneeringuinfo kõigi asjaomaste liikmesriikide broneeringuinfo üksustele. Sama kehtib ka juhul, kui ELi-sisesel lennul on üks või mitu vahepeatust erinevate liikmesriikide lennujaamades, kuid ainult ELi-siseste lendude kohta broneeringuinfot koguvate liikmesriikide puhul. 2. Juhul kui lennuettevõtjad on kogunud reisijaid käsitlevat eelteavet, mis on loetletud I lisa punktis 18, kuid ei säilita kõnealust eelteavet tehniliselt samal viisil kui muud broneeringuinfot, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lennuettevõtjad edastaksid tõukemeetodil ka kõnealuse eelteabe lõikes 1 osutatud liikmesriigi broneeringuinfo üksusele. Sellise edastamise korral kohaldatakse kõiki käesoleva direktiivi sätteid kõnealusele eelteabele. 3. Lennuettevõtjad edastavad broneeringuinfo elektrooniliselt, kasutades ühiseid protokolle ja toetatavaid andmevorminguid, mis võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele, või tehnilise rikke korral mõnel muul asjakohasel viisil, millega tagatakse piisav andmeturbe tase, tehes seda a) 24–48 tundi enne lennu kavandatud väljumisaega ning b) kohe pärast pardalemineku lõppemist, st pärast seda, kui reisijad on läinud väljumiseks valmistuva õhusõiduki pardale ja reisijatel ei lubata enam pardale minna ega pardalt lahkuda. 4. Liikmesriigid lubavad lennuettevõtjatel piirduda lõike 3 punktis b osutatud broneeringuinfo edastamisel nimetatud lõike punkti a kohaselt edastatud andmete ajakohastusega. 5. Igal üksikjuhul eraldi ja kui juurdepääs broneeringuinfole on vajalik terroriakti või raske kuriteoga seonduvale konkreetsele ja tegelikule ohule reageerimiseks, edastavad lennuettevõtjad broneeringuinfo üksuse taotlusel kooskõlas liikmesriigi õigusega broneeringuinfo muul kui lõikes 3 osutatud ajal.

1. Liikmesriigid tagavad, et broneeringuinfo üksus edastab kogu tema poolt vastavalt artikli 6 lõikele 2 tuvastatud isikute asjakohase ja vajaliku broneeringuinfo või selle töötlemise tulemused teiste liikmesriikide vastavatele broneeringuinfo üksustele. Andmeid saava liikmesriigi broneeringuinfo üksus edastab saadud teabe artikli 6 lõike 6 kohaselt oma pädevatele asutustele. 2. Liikmesriigi broneeringuinfo üksusel on õigus taotleda vajaduse korral mis tahes teise liikmesriigi broneeringuinfo üksuselt viimati nimetatu andmebaasis säilitatavat broneeringuinfot, mille andmevälju ei ole veel artikli 12 lõike 2 kohaselt varjamise teel anonüümseks muudetud, ja vajaduse korral ka kõnealuse info töötlemise tulemusi, kui broneeringuinfot on juba töödeldud artikli 6 lõike 2 punkti a kohaselt. Sellist taotlust põhjendatakse asjakohaselt. Taotlus võib põhineda ühel või mitmel andmeväljal vastavalt sellele, mida taotluse esitanud broneeringuinfo üksus peab konkreetsel juhul vajalikuks terroriakti või raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või selle eest vastutusele võtmiseks. Broneeringuinfo üksused esitavad taotletud info võimalikult kiiresti. Juhul kui taotletud info andmeväljad on artikli 12 lõike 2 kohaselt varjamise teel anonüümseks muudetud, esitab broneeringuinfo üksus täieliku broneeringuinfo ainult juhul, kui on alust arvata, et see on vajalik artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgil, ja üksnes juhul, kui selleks on andnud loa artikli 12 lõikes 3 osutatud asutus. 3. Liikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda teise liikmesriigi broneeringuinfo üksuse andmebaasis säilitatavat broneeringuinfot asjaomaselt üksuselt otse ainult erakorralistel juhtudel ja lõikes 2 sätestatud tingimustel. Pädevate asutuste taotlused peavad olema põhjendatud. Taotluse koopia tuleb alati saata taotleva liikmesriigi broneeringuinfo üksusele. Kõigil teistel juhtudel esitavad pädevad asutused oma taotlused enda liikmesriigi broneeringuinfo üksuse kaudu. 4. Erandjuhtudel, kui juurdepääs broneeringuinfole on vajalik terroriakti või raske kuriteoga seonduvale konkreetsele ja tegelikule ohule reageerimiseks, on liikmesriigi broneeringuinfo üksusel õigus taotleda teise liikmesriigi broneeringuinfo üksuselt artikli 8 lõike 5 kohaselt broneeringuinfo hankimist ja selle edastamist taotluse esitanud broneeringuinfo üksusele. 5. Käesoleva artikli kohane teabevahetus võib toimuda liikmesriikide pädevate asutuste vahelisi olemasolevaid koostöökanaleid kasutades. Taotlemiseks ja teabe vahetamiseks kasutatakse konkreetse kanali puhul kasutatavat keelt. Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 4 lõike 5 kohasel teavitamisel ka nende kontaktpunktide kontaktandmed, kellele võib taotlused erakorralistel juhtudel saata. Komisjon edastab saadud kontaktandmed liikmesriikidele.

1. Europolil on õigus taotleda liikmesriikide broneeringuinfo üksustelt broneeringuinfot või selle töötlemise tulemusi oma pädevuse raames ja Europoli tööülesannete täitmiseks. 2. Europol võib esitada liikmesriigis asuva Europoli siseriikliku üksuse kaudu igal üksikjuhul eraldi elektroonilise ja asjakohaselt põhjendatud taotluse liikmesriigi broneeringuinfo üksusele konkreetse broneeringuinfo või selle töötlemise tulemuste edastamiseks. Europol võib esitada sellise taotluse juhul, kui see on tingimata vajalik, et toetada ja tõhustada liikmesriikide tegevust konkreetse terroriakti või raske kuriteo ennetamisel, avastamisel või uurimisel, kui see terroriakt või kuritegu kuulub Europoli pädevusse vastavalt nõukogu otsusele 2009/371/JSK. Kõnealuses taotluses esitatakse mõistlikud põhjused, miks broneeringuinfo või selle töötlemise tulemuste edastamine aitab Europoli arvates märkimisväärselt kaasa asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele. 3. Europol teavitab kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 28 ametisse nimetatud andmekaitseametnikku igast käesoleva artikli alusel toimunud teabevahetusest. 4. Käesoleva artikli kohane teabevahetus toimub SIENA kaudu ja kooskõlas otsusega 2009/371/JSK. Taotlemiseks ja teabe vahetamiseks kasutatakse SIENAs kasutatavat keelt.

1. Liikmesriik võib broneeringuinfo üksuses artikli 12 kohaselt säilitatava broneeringuinfo ja selle töötlemise tulemused edastada kolmandale riigile üksnes igal üksikjuhul eraldi ja kui a) täidetud on raamotsuse 2008/977/JSK artiklis 13 sätestatud tingimused; b) edastamine on vajalik käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks; c) kolmas riik nõustub edastama andmeid teisele kolmandale riigile üksnes juhul, kui see on tingimata vajalik käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks ja üksnes kõnealuse liikmesriigi sõnaselgel loal, ning d) täidetud on samad tingimused kui artikli 9 lõikes 2. 2. Olenemata raamotsuse 2008/977/JSK artikli 13 lõikest 2 võib broneeringuinfot üksnes erandjuhtudel edastada ilma selle liikmesriigi eelneva nõusolekuta, kellelt broneeringuinfo saadi, kui a) selline edastamine on hädavajalik liikmesriiki või kolmandat riiki ähvardavale terroriakti või raske kuriteoga seonduvale konkreetsele ja tegelikule ohule reageerimiseks ning b) eelnevat nõusolekut ei ole võimalik õigel ajal saada. Asutust, kes vastutab nõusoleku andmise eest, teavitatakse sellest viivitamatult ning andmete edastamine dokumenteeritakse nõuetekohaselt ja seda võidakse järelkontrollida. 3. Liikmesriigid edastavad broneeringuinfo kolmandate riikide pädevatele asutustele üksnes tingimustel, mis on kooskõlas käesoleva direktiiviga, ja ainult juhul, kui on kindlaks tehtud, et andmete saajad kavatsevad broneeringuinfot kasutada kooskõlas kõnealuste tingimuste ja kaitsemeetmetega. 4. Broneeringuinfot edastanud liikmesriigi broneeringuinfo üksuse andmekaitseametnikku teavitatakse iga kord, kui liikmesriik edastab broneeringuinfot käesoleva artikli kohaselt.

1. Liikmesriigid tagavad, et lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo üksusele edastatud broneeringuinfot säilitatakse broneeringuinfo üksuse andmebaasis viis aastat pärast seda, kui see on edastatud selle liikmesriigi broneeringuinfo üksusele, kelle territooriumile lend saabub või kelle territooriumilt lend väljub. 2. Pärast kuue kuu möödumist lõikes 1 nimetatud broneeringuinfo edastamisest muudetakse kogu broneeringuinfo anonüümseks, varjates järgmised andmeväljad, mis võiksid otseselt tuvastada reisija, keda broneeringuinfo käsitleb: a) nimi (nimed), sealhulgas broneeringuinfos sisalduvad teiste reisijate nimed ja koos reisivate reisijate arv; b) aadress ja kontaktandmed; c) kogu makseviise käsitlev teave, sealhulgas arve saatmise aadress, mis sisaldab teavet, mis võiks otseselt tuvastada reisija, keda broneeringuinfo käsitleb, või mõne teise isiku; d) püsikliendi staatust käsitlev teave; e) üldised märkused selles ulatuses, mil nad sisaldavad teavet, mis võiks otseselt tuvastada reisija, keda broneeringuinfo käsitleb, ning f) reisijaid käsitlev eelteave, mida on kogutud. 3. Pärast lõikes 2 osutatud kuuekuulise tähtaja möödumist on täieliku broneeringuinfo avaldamine lubatud üksnes juhul, kui on a) alust arvata, et see on vajalik artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud eesmärkidel, ning b) loa on andnud i) õigusasutus või ii) muu riigiasutus, kes on liikmesriigi õiguse alusel pädev kontrollima, kas avaldamise tingimused on täidetud, tingimusel et broneeringuinfo üksuse andmekaitseametnikku on sellest teavitatud ja kõnealune andmekaitseametnik teostab tagantjärele läbivaatamise. 4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tähtaja möödumisel kustutatakse broneeringuinfo jäädavalt. Kõnealune kohustus ei mõjuta juhtumeid, mil konkreetne broneeringuinfo on edastatud pädevale asutusele ning seda kasutatakse konkreetse juhtumi puhul terroriakti või raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või selle eest vastutusele võtmiseks, millisel juhul reguleerib pädeva asutuse poolt selliste andmete säilitamist liikmesriigi õigus. 5. Broneeringuinfo üksus säilitab artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud töötlemise tulemusi üksnes niikaua, kui see on vajalik, et teavitada pädevaid asutusi ja teiste liikmesriikide broneeringuinfo üksusi positiivsest tulemusest kooskõlas artikli 9 lõikega 1. Kui automaatse töötlemise tulemused osutuvad artikli 6 lõikes 5 osutatud üksikjuhtumi mitteautomaatse läbivaatamise järel negatiivseks, võib tulemusi siiski säilitada „valepositiivsete“ tulemuste vältimiseks tulevikus, kui alusandmeid ei ole käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kustutatud.

1. Iga liikmesriik tagab, et käesoleva direktiivi kohasel isikuandmete töötlemisel on igal reisijal samaväärne õigus oma isikuandmete kaitsele, õigus andmetega tutvuda, neid parandada, kustutada ja nende töötlemist piirata ning õigus saada hüvitist ja kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on sätestatud liidu ja liikmesriigi õiguses ning nagu see on vajalik raamotsuse 2008/977/JSK artiklite 17, 18, 19 ja 20 rakendamiseks. Seega kohaldatakse nimetatud artikleid. 2. Iga liikmesriik näeb ette, et liikmesriikide õigusaktide sätteid, mis võetakse vastu raamotsuse 2008/977/JSK töötlemise konfidentsiaalsust ja andmete turvalisust käsitlevate artiklite 21 ja 22 rakendamiseks, kohaldatakse ka käesoleva direktiivi kohase isikuandmete töötlemise suhtes. 3. Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (13) kohaldamist lennuettevõtjate poolse isikuandmete töötlemise suhtes, eelkõige mis puudutab nende kohustust võtta asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid isikuandmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse kaitsmiseks. 4. Liikmesriigid keelavad broneeringuinfo töötlemise, mis paljastab isiku rassi või etnilise päritolu, poliitilised seisukohad, usutunnistuse või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise, terviseseisundi, seksuaalelu või seksuaalse sättumuse. Sellist teavet paljastava broneeringuinfo saamisel kustutab broneeringuinfo üksus selle viivitamata. 5. Liikmesriigid tagavad, et broneeringuinfo üksus dokumenteerib kõik oma vastutusalasse kuuluvad töötlemise süsteemid ja menetlused. Nendes dokumentides on välja toodud vähemalt a) broneeringuinfo üksuses broneeringuinfo töötlemise eest vastutava üksuse ja töötajate nimed ja kontaktandmed ning juurdepääsulubade eri tasemed; b) teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja broneeringuinfo üksuste tehtud taotlused; c) kõik kolmandate riikide esitatud taotlused ja broneeringuinfo edastused kolmandatele riikidele. Broneeringuinfo üksus esitab kõik olemasolevad dokumendid taotluse korral riiklikule järelevalveasutusele. 6. Liikmesriigid tagavad, et broneeringuinfo üksus säilitab dokumendid vähemalt järgmiste töötlemistoimingute kohta: kogumine, lugemine, avalikustamine ja kustutamine. Lugemist ja avalikustamist kajastavates dokumentides esitatakse andmed eelkõige selliste toimingute tegemise eesmärgi, kuupäeva ja kellaaja kohta ning võimaluse korral ka broneeringuinfot lugenud või avalikustanud ning saanud isiku kohta. Dokumente kasutatakse üksnes kontrollimise ja enesekontrolli, andmete tervikluse ja turvalisuse tagamise või auditeerimise eesmärgil. Broneeringuinfo üksus esitab taotluse korral dokumendid riiklikule järelevalveasutusele. Kõnealuseid dokumente säilitatakse viis aastat. 7. Liikmesriigid tagavad, et nende broneeringuinfo üksus võtab vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed ning viib läbi menetlused, et tagada broneeringuinfo töötlemisest ja andmete laadist tulenevatele riskidele vastav kõrge turvalisus. 8. Liikmesriigid tagavad, et kui isikuandmetega seotud rikkumine toob tõenäoliselt kaasa suure riski isikuandmete kaitsele või riivab andmesubjekti eraelu puutumatust, teavitab broneeringuinfo üksus rikkumisest põhjendamatu viivituseta andmesubjekti ja riiklikku järelevalveasutust.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Eelkõige kehtestavad liikmesriigid õigusnormid karistuste kohta, sealhulgas rahaliste karistuste kohta lennuettevõtjatele, kes ei edasta andmeid artikli 8 kohaselt või ei edasta seda nõutud vormingus. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Iga liikmesriik sätestab, et raamotsuse 2008/977/JSK artiklis 25 osutatud riiklik järelevalveasutus vastutab tema territooriumil käesoleva direktiivi kohaselt liikmesriikide poolt vastu võetud õigusnormide kohaldamisega seonduva nõustamise ja kohaldamise järelevalve eest. Kohaldatakse raamotsuse 2008/977/JSK artiklit 25. 2. Kõnealused riiklikud järelevalveasutused täidavad lõike 1 kohaseid ülesandeid, et kaitsta isikuandmete töötlemisel põhiõigusi. 3. Iga riiklik järelevalveasutus a) tegeleb andmesubjektide esitatud kaebustega, uurib kaebuste sisu ja teavitab andmesubjekte mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest; b) kontrollib andmetöötluse õiguspärasust, toimetab kooskõlas liikmesriigi õigusega uurimisi, inspekteerimisi ja auditeid kas omal algatusel või punktis a osutatud kaebuse alusel. 4. Iga riiklik järelevalveasutus annab andmesubjektile tema taotluse korral nõu käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigusnormidest tulenevate õiguste kasutamise kohta.

1. Lennuettevõtjad edastavad käesoleva direktiivi kohaldamisel broneeringuinfo broneeringuinfo üksustele elektrooniliste vahenditega, mis on teostatava andmetöötluse puhul kohaldatavate tehniliste turvameetmete ja korralduslike meetmete seisukohast piisavalt kindlad. Tehnilise rikke korral võib broneeringuinfo edastada mõnel muul asjakohasel viisil, tingimusel et säilitatakse samaväärne turvalisuse tase ja järgitakse täielikult andmekaitset käsitlevat liidu õigust. 2. Ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil komisjon on kooskõlas lõikega 3 esmakordselt vastu võtnud ühised protokollid ja toetatavad andmevormingud, edastavad lennuettevõtjad käesoleva direktiivi kohaldamisel broneeringuinfo broneeringuinfo üksustele elektrooniliselt, kasutades turvalisi meetodeid, mis vastavad kõnealustele ühistele protokollidele. Selliseid protokolle kasutatakse kõikides edastamistes, et tagada broneeringuinfo edastamisel nende turvalisus. Broneeringuinfot edastatakse toetatavates andmevormingutes, et tagada nende loetavus kõikide asjaosaliste jaoks. Kõik lennuettevõtjad peavad valima ja broneeringuinfo üksusele teatama ühise protokolli ja andmevormingu, mida nad kavatsevad andmete edastamisel kasutada. 3. Komisjon koostab ühiste protokollide ja toetatavate andmevormingute nimekirja ja vajaduse korral ajakohastab seda, võttes selleks vastu rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Kuni lõigetes 2 ja 3 osutatud ühised protokollid või toetatavad andmevormingud ei ole kättesaadavad, kohaldatakse lõiget 1. 5. Iga liikmesriik tagab, et lõikes 2 osutatud ühiste protokollide ja andmevormingute kasutamiseks vajalikud tehnilised meetmed võetakse vastu ühe aasta jooksul alates nimetatud ühiste protokollide ja toetatavate andmevormingute vastuvõtmise kuupäevast.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 25. maiks 2018. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

1. Liikmesriikide antud teabe, sealhulgas artikli 20 lõikes 2 osutatud statistiliste andmete põhjal, vaatab komisjon hiljemalt 25. maiks 2020 kõigi käesoleva direktiivi elementide toimimise läbi ning edastab ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. 2. Läbivaatamise käigus pöörab komisjon erilist tähelepanu a) kohaldatavate isikuandmete kaitse standardite järgimisele; b) broneeringuinfo kogumise ja töötlemise vajalikkusele ja proportsionaalsusele iga käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgi puhul; c) andmete säilitamise tähtaja pikkusele; d) liikmesriikidevahelise teabevahetuse tõhususele ning e) hinnangute kvaliteedile, muu hulgas seoses artikli 20 kohaselt kogutud statistikaga. 3. Lõikes 1 osutatud aruandes vaadatakse ka läbi vajadus lisada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kõigi või valitud ELi-siseste lendude broneeringuinfo kohustuslik kogumine ja edastamine ning selle proportsionaalsus ja tõhusus. Komisjon võtab arvesse liikmesriikide kogemusi, eelkõige nende liikmesriikide kogemusi, kes kohaldavad käesolevat direktiivi ELi-sisestele lendudele kooskõlas artikliga 2. Samuti analüüsitakse aruandes vajadust lisada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ka muud kui lende korraldavad ettevõtjad, nagu reisibürood ja reisikorraldajad, kes pakuvad reisimisega seotud teenuseid, sealhulgas teevad lendudele broneeringuid. 4. Käesoleva artikli kohase läbivaatamise tulemusi arvestades esitab komisjon asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal statistika broneeringuinfo üksustele edastatud broneeringuinfo kohta. Selline statistika ei sisalda isikuandmeid. 2. Statistika hõlmab vähemalt järgmist: a) nende reisijate koguarv, kelle broneeringuinfot on kogutud ja vahetatud; b) nende reisijate arv, kes on tuvastatud täiendavaks uurimiseks.

1. Liikmesriigid võivad jätkata 24. maiks 2016 kehtivate pädevate asutuste vahelist teabevahetust käsitlevate kahe- või mitmepoolsete lepingute või omavaheliste kokkulepete kohaldamist, kui sellised lepingud ja kokkulepped on kooskõlas käesoleva direktiiviga. 2. Käesolev direktiiv ei piira direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist isikuandmete töötlemisele lennuettevõtjate poolt. 3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide või liidu kohustusi, mis tulenevad kolmandate riikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsetest lepingutest.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.