Direktiiv 2016/800

Käesolevas direktiivis sätestatakse ühised miinimumnormid selliste laste teatavate õiguste kohta, a) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad või b) kelle suhtes vastavalt raamotsusele 2002/584/JSK rakendatakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlust (edaspidi „isik, kelle üleandmist taotletakse“).

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lapsele, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Direktiivi kohaldatakse kuni lõpliku otsuse tegemiseni küsimuses, kas kahtlustatav või süüdistatav on süüteo toime pannud, sealhulgas asjakohasel juhul karistuse mõistmine ja edasikaebuse lahendamine. 2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kooskõlas artikliga 17 lapsele, kes on isik, kelle üleandmist taotletakse, alates hetkest, mil ta vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vahi alla võetakse. 3. Välja arvatud artiklit 5, artikli 8 lõike 3 punkti b ja artiklit 15, niivõrd kui neis sätetes osutatakse vanemliku vastutuse kandjale, kohaldatakse käesolevat direktiivi või selle teatavaid sätteid käesoleva artikli lõikes 1 ja 2 osutatud sellisele isikule, kes oli laps ajal, mil tema suhtes menetlus algatati, kuid kes on pärast seda saanud 18-aastaseks, ning kui käesoleva direktiivi või selle teatavate sätete kohaldamine on kriminaalasja asjaolude puhul asjakohane, võttes arvesse muu hulgas isiku küpsust ja kaitsetust. Liikmesriigid võivad otsustada käesolevat direktiivi mitte kohaldada, kui asjaomane isik saab 21-aastaseks. 4. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lapsele, kes ei olnud algselt kahtlustatav ega süüdistatav, ent kellest sai kahtlustatav või süüdistatav politsei või muu õiguskaitseasutuse poolt küsitlemise käigus. 5. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigusnorme, mis määravad kindlaks kriminaalvastutuse ea. 6. Ilma et see piiraks õigust õiglasele kohtulikule arutamisele vähem tähtsate süütegude puhul, a) kui liikmesriigi õiguses on sätestatud, et karistust võib mõista muu asutus kui kriminaalasjades pädev kohus ja niisuguse karistuse mõistmise võib sellisele kohtule edasi kaevata või sellega võib pöörduda sellisesse kohtusse, või b) kui karistusena ei saa mõista vabadusekaotust, kohaldatakse käesolevat direktiivi üksnes kriminaalasjades pädeva kohtu menetluste suhtes. Olenemata kriminaalmenetluse staadiumist, kohaldatakse käesolevat direktiivi alati täiel määral, kui lapselt võetakse vabadus.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „laps“– alla 18-aastane isik; 2) „vanemliku vastutuse kandja“– iga isik, kellel on lapse suhtes vanemlik vastutus; 3) „vanemlik vastutus“– kõik lapse isiku või varaga seotud õigused ja kohustused, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule kohtuotsusega, seaduse alusel või õiguslike tagajärgedega kokkuleppe alusel, sealhulgas eestkosteõigus ja suhtlusõigus. Kui seoses esimese lõigu punktiga 1 ei ole kindel, kas isik on saanud 18-aastaseks, eeldatakse, et kõnealune isik on laps.

1. Liikmesriigid tagavad, et niipea, kui lapsele on teatatud, et ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, teavitatakse teda vastavalt direktiivile 2012/13/EL viivitamata tema õigustest ja menetluse käigu üldistest aspektidest. Liikmesriigid tagavad samuti, et last teavitatakse käesoleva direktiiviga ette nähtud õigustest. Viimati nimetatud teave esitatakse a) kohe, kui lapsele on teatatud, et ta on kahtlustatav või süüdistatav, ning talle teatatakse, et tal on i) õigus vanemliku vastutuse kandja teavitamisele vastavalt artiklile 5; ii) õigus kaitsja abile vastavalt artiklile 6; iii) õigus eraelu puutumatusele vastavalt artiklile 14; iv) õigus sellele, et teda saadab vanemliku vastutuse kandja peale kohtuistungite ka teistes menetlusstaadiumides vastavalt artikli 15 lõikele 4; v) õigus saada õigusabi, nagu on sätestatud artiklis 18; b) menetluse võimalikult varases sobivas staadiumis ja talle teatatakse, et tal on i) õigus individuaalsele hindamisele vastavalt artiklile 7; ii) õigus arstlikule kontrollile, sealhulgas õigus arstiabile, vastavalt artiklile 8; iii) õigus vabaduse võtmise piiramisele ja alternatiivsete meetmete kasutamisele, sealhulgas õigus vahistamisotsuse korrapärasele läbivaatamisele, vastavalt artiklitele 10 ja 11; iv) õigus sellele, et kohtuistungil saadab teda vanemliku vastutuse kandja, vastavalt artikli 15 lõikele 1; v) õigus viibida isiklikult kohtulikul arutelul vastavalt artiklile 16; vi) õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele vastavalt artiklile 19; c) vabaduse võtmise korral ja talle teatatakse, et tal on õigus erikohtlemisele vastavalt artiklile 12. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teave antakse kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil, lihtsas ja mõistetavas sõnastuses ja et teabe andmine dokumenteeritakse, kasutades liikmesriigi õiguse kohast dokumenteerimiskorda. 3. Liikmesriigid tagavad, et kui lastele antakse direktiivi 2012/13/EL kohaselt õiguste deklaratsioon, siis sisaldab see deklaratsioon viidet käesolevas direktiivis sätestatud õigustele.

1. Liikmesriigid tagavad, et vanemliku vastutuse kandjale edastatakse niipea kui võimalik teave, mida lapsel on õigus saada vastavalt artiklile 4. 2. Lõikes 1 osutatud teave antakse muule sobivale lapse nimetatud täiskasvanule, kelle pädev asutus on sellisena heaks kiitnud, kui kõnealuse teabe andmine vanemliku vastutuse kandjale a) oleks vastuolus lapse parimate huvidega; b) ei ole võimalik, sest pärast mõistlike pingutuste tegemist ei ole vanemliku vastutuse kandjat leitud või tema isik ei ole teada; c) võib objektiivsete ja faktiliste asjaolude alusel kriminaalmenetlust oluliselt kahjustada. Kui laps ei ole nimetanud muud sobivat täiskasvanut või kui lapse nimetatud täiskasvanu ei ole pädevale asutusele vastuvõetav, määrab pädev asutus lapse parimaid huvisid arvesse võttes muu isiku ning annab teabe talle. Nimetatud isik võib olla ka laste kaitse või heaolu eest vastutava asutuse või muu institutsiooni esindaja. 3. Kui lõike 2 punkti a, b või c kohaldamise alused ära langevad, tuleb igasugune teave, mille laps artikli 4 kohaselt saab ja mis on menetluse käigus endiselt asjakohane, edastada vanemliku vastutuse kandjale.

1. Lapsel, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, on õigus kaitsjale kooskõlas direktiiviga 2013/48/EL. Seda õigust ei piira ükski käesoleva direktiivi ega eelkõige käesoleva artikli säte. 2. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas käesoleva artikliga aitab last kaitsja, et tal oleks võimalik oma kaitseõigust tõhusalt kasutada. 3. Liikmesriigid tagavad, et kaitsja aitab last ilma põhjendamatu viivituseta niipea, kui lapsele on teatatud, et ta on kahtlustatav või süüdistatav. Igal juhul abistab kaitsja last alates järgmisest ajast, vastavalt sellele, milline neist saabub varem: a) enne, kui teda küsitleb politsei või muu õiguskaitseasutus; b) siis, kui uurimis- või muud pädevad asutused teevad uurimis- või muid tõendite kogumise toiminguid kooskõlas lõike 4 punktiga c; c) põhjendamatu viivituseta pärast vabaduse võtmist; d) aegsasti enne seda, kui ta ilmub kriminaalasjades pädeva kohtu ette, kui ta on saanud kutse nimetatud kohtu ette ilmuda. 4. Kaitsja abi hõlmab järgmist: a) liikmesriigid tagavad, et lapsel on õigus suhelda ja kohtuda privaatselt teda esindava kaitsjaga, sealhulgas enne seda, kui teda küsitleb politsei või muu õiguskaitseasutus; b) liikmesriigid tagavad, et kaitsja abistab last küsitlemise ajal ja et kaitsja saab küsitlemises tõhusalt osaleda. Selline osalemine toimub kooskõlas liikmesriigi õiguses sätestatud menetlustega, tingimusel et need menetlused ei piira asjaomase õiguse tõhusat või sisulist kasutamist. Kui kaitsja osaleb küsitlemisel, dokumenteeritakse asjaolu, et selline osalemine toimus, kasutades liikmesriigi õigusega kooskõlas olevat dokumenteerimiskorda; c) liikmesriigid tagavad, et kaitsja abistab last vähemalt järgmiste uurimis- või tõendite kogumise toimingute juures, kui need toimingud on sätestatud liikmesriigi õiguses ja kui kahtlustatav või süüdistatav peab asjaomase toimingu juures olema või võib seal olla: i) äratundmiseks esitamine, ii) vastastamine, iii) uurimiseksperiment. 5. Liikmesriigid austavad lapse ja tema kaitsja vahelise suhtluse konfidentsiaalsust, kui laps kasutab käesolevas direktiivis sätestatud õigust kaitsjale. Selline suhtlus hõlmab kohtumisi, kirjavahetust, telefonivestlusi ja liikmesriigi õiguses lubatud muid suhtlusvorme. 6. Tingimusel, et see on kooskõlas õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, võivad liikmesriigid lõikes 3 sätestatud kohustustest erandi teha, kui kaitsja abi ei ole kriminaalasja asjaolusid arvestades proportsionaalne, arvestades väidetava kuriteo raskust, asja keerukust ja meetmeid, mida sellise kuriteo puhul saab võtta, mida tuleb mõista nii, et alati tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. Liikmesriigid tagavad igal juhul, et kaitsja abistab last järgmistes olukordades: a) kui ta tuuakse pädeva kohtu või kohtuniku ette, et otsustada vahi all pidamise üle menetluse mis tahes staadiumis käesoleva direktiivi kohaldamisala raames, ja b) vahistamise ajal. Lisaks tagavad liikmesriigid, et vabaduse võtmist ei mõisteta kriminaalkaristusena, välja arvatud juhul, kui kaitsja on abistanud last viisil, et ta on saanud tõhusalt oma kaitseõigust kasutada, ning igal juhul ülekuulamise ajal kohtuistungil. 7. Kui kooskõlas käesoleva artikliga peab kaitsja last küsitlemise ajal abistama, kuid kaitsjat ei ole kohal, lükkavad pädevad asutused lõike 4 punktis c osutatud lapse küsitlemise või muu uurimis- või tõendite kogumise toimingu edasi mõistlikuks ajavahemikuks, et ära oodata kaitsja saabumine, või korraldada lapsele kaitsja, kui laps ei ole kaitsjat nimetanud. 8. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel ja üksnes kohtueelses staadiumis teha lõikes 3 sätestatud õiguste kohaldamisest ajutise erandi sellises ulatuses, mis on kriminaalasja konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ühe või enama järgmise kaaluka põhjusega: a) kui on kiireloomuline vajadus hoida ära tõsiseid negatiivseid tagajärgi isiku elule, vabadusele või füüsilisele puutumatusele; b) kui uurimisasutuste viivitamatu tegutsemine on hädavajalik selleks, et hoida ära olulist kahju kriminaalmenetlusele raskes kuriteos. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad käesoleva lõike kohaldamisel arvesse lapse parimaid huvisid. Käesoleva lõike kohase otsuse viia küsitlemine läbi kaitsja juuresolekuta võib teha üksnes igal üksikul juhul eraldi õigusasutus või muu pädev asutus tingimusel, et otsust on võimalik kohtus läbi vaadata.

1. Liikmesriigid tagavad, et võetakse arvesse laste erivajadusi kaitse, hariduse, koolituse ja ühiskonda lõimumise vallas. 2. Selleks viiakse läbi kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste individuaalne hindamine. Individuaalse hindamise käigus võetakse eeskätt arvesse lapse isiksust ja küpsust, lapse majanduslikku, sotsiaalset ja perekondlikku tausta ning lapse võimalikku erilist kaitsetust. 3. Individuaalse hindamise ulatus ja üksikasjad võivad varieeruda sõltuvalt kriminaalasja asjaoludest, meetmetest, mida võidakse võtta, kui laps mõistetakse väidetavas kuriteos süüdi, ning sellest, kas lapse kohta on hiljuti individuaalne hindamine läbi viidud. 4. Individuaalse hindamise eesmärk on kooskõlas asjaomase liikmesriigi dokumenteerimiskorraga teha kindlaks ja dokumenteerida selline teave lapse isikuomaduste ja olukorra kohta, millest pädeval asutusel võib olla abi, kui ta a) määrab kindlaks, kas lapse suhtes tuleb võtta erilisi kaitseabinõusid; b) hindab lapsele kohaldatavate võimalike ennetusmeetmete asjakohasust ja tõhusust; c) teeb mis tahes otsuseid või toiminguid kriminaalmenetluses, sealhulgas karistuse mõistmisel. 5. Individuaalne hindamine viiakse läbi menetluse võimalikult varases staadiumis ja lõiget 6 arvesse võttes enne süüdistuse esitamist. 6. Kui individuaalset hindamist ei ole läbi viidud, võidakse süüdistus ikkagi esitada, kui see vastab lapse parimatele huvidele ning tingimusel, et individuaalse hindamise tulemused peaksid igal juhul olema kättesaadavad kohtuistungil ülekuulamise alguseks. 7. Individuaalsesse hindamisse kaasatakse aktiivselt ka laps. Individuaalse hindamise viivad läbi kvalifitseeritud isikud, kasutades võimalikult ulatuslikult multidistsiplinaarset lähenemisviisi, kaasates asjakohasel juhul artiklites 5 ja 15 osutatud vanemliku vastutuse kandja või muu sobiva täiskasvanu ja/või erialaspetsialisti. 8. Kui individuaalse hindamise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutuvad, tagavad liikmesriigid, et individuaalset hinnangut kriminaalmenetluse käigus uuendatakse. 9. Liikmesriigid võivad teha individuaalse hindamise kohustusest erandi, kui selline erand on kriminaalasja asjaolusid arvestades vajalik, kui see on kooskõlas lapse parimate huvidega.

1. Liikmesriigid tagavad, et lastel, kellelt võetakse vabadus, on õigus arstlikule kontrollile ilma põhjendamatu viivituseta, et hinnata eelkõige tema üldist vaimset ja füüsilist seisundit. Arstlik kontroll on võimalikult mitteinvasiivne ja selle viib läbi arst või muu kvalifitseeritud spetsialist. 2. Arstliku kontrolli tulemusi võetakse arvesse, kui hinnatakse, kas last saab küsitleda või kas ta on võimeline osalema muudes uurimis- või tõendite kogumise toimingutes või mis tahes abinõudes, mida lapse suhtes on võetud või kavatsetakse võtta. 3. Selline arstlik kontroll viiakse läbi kas pädevate asutuste algatusel, eelkõige juhul, kui lapse konkreetsed tervisenäitajad selliseks kontrolliks alust annavad, või järgmise isiku taotlusel: a) laps; b) artiklites 5 ja 15 osutatud vanemliku vastutuse kandja või muu asjakohane täiskasvanu; c) lapse kaitsja. 4. Arstliku kontrolli järeldused dokumenteeritakse kirjalikult. Vajaduse korral osutatakse meditsiinilist abi. 5. Liikmesriigid tagavad, et vajaduse korral viiakse läbi täiendav arstlik kontroll.

1. Liikmesriigid tagavad, et kui politsei või muu õiguskaitseasutus küsitleb last kriminaalmenetluses, siis salvestatakse see audiovisuaalselt, kui see on kriminaalasja asjaolusid arvestades proportsionaalne, võttes muu hulgas arvesse seda, kas kaitsja viibib juures ja kas lapselt võetakse vabadus, tingimusel et alati võetakse arvesse lapse parimaid huvisid. 2. Kui küsitlemist ei salvestata audiovisuaalselt, tuleb see salvestada muul asjakohasel viisil, näiteks kirjalikus protokollis, mida saab kontrollida. 3. Käesolev artikkel ei piira võimalust esitada küsimusi ainult selleks, et tuvastada lapse isik, ilma audiovisuaalse salvestamiseta.

1. Liikmesriigid tagavad, et lapselt võetakse vabadus menetluse mis tahes staadiumis võimalikult lühikeks ajaks. Asjakohaselt tuleb arvesse võtta lapse vanust ja individuaalset olukorda ning kriminaalasja konkreetseid asjaolusid. 2. Liikmesriigid tagavad, et lastelt võetakse vabadus, iseäranis kui rakendatakse vahi all pidamist, vaid viimase abinõuna. Liikmesriigid tagavad, et vahi all pidamine põhineb põhjendatud otsusel, mida saab kohtus läbi vaadata. Kohus vaatab korrapäraselt ja mõistlike ajavahemike järel selle otsuse läbi kas ex officio või lapse, lapse kaitsja või sellise õigusasutuse taotlusel, mis ei ole kohus. Ilma et see piiraks kohtulikku sõltumatust, tagavad liikmesriigid, et käesoleva lõike kohased otsused võetakse vastu ilma põhjendamatu viivituseta.

Liikmesriigid tagavad, et kui võimalik, rakendavad pädevad asutused vahi all pidamisele alternatiivseid meetmeid (alternatiivsed meetmed).

1. Liikmesriigid tagavad, et kinnipeetavaid lapsi hoitakse täiskasvanutest lahus, välja arvatud juhul, kui see ei ole lapse parimates huvides. 2. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et politsei poolt kinnipeetud lapsi hoitakse täiskasvanutest lahus, välja arvatud juhul, a) kui leitakse, et lapse eraldamata jätmine on lapse parimates huvides, või b) kui erakorralistel asjaoludel ei ole võimalik seda teha, tingimusel et lapsi hoitakse koos täiskasvanutega viisil, mis on kooskõlas lapse parimate huvidega. 3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, näevad liikmesriigid juhul, kui kinnipeetav laps saab 18-aastaseks, ette võimaluse hoida kõnealust isikut jätkuvalt teistest täiskasvanud kinnipeetavatest lahus, kui see on põhjendatud, võttes arvesse asjaomase isiku olukorda, ning kui see on kooskõlas kõnealuse isikuga koos kinnipeetavate laste parimate huvidega. 4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist ja võttes arvesse lõiget 3, võib last kinni pidada koos noorte täiskasvanutega, välja arvatud juhul, kui see ei ole lapse parimates huvides. 5. Lapse vahi all pidamise korral võtavad liikmesriigid tarvitusele asjakohased abinõud, et a) hoida tema tervist ning tagada tema füüsiline ja vaimne areng; b) tagada tema õigus haridusele ja koolitusele, sealhulgas kui lapsel on füüsiline või sensoorne puue või õpiraskused; c) tagada, et ta saab tõhusalt ja korrapäraselt kasutada oma õigust pereelule; d) tagada juurdepääs programmidele, mis edendavad tema arengut ja tema tulevast taaslõimumist ühiskonda, ja e) tagada tema usu- ja veendumusvabaduse austamine. Kooskõlas käesoleva lõikega võetavad meetmed on vahi all pidamise kestust arvestades proportsionaalsed ja sobivad. Esimese lõigu punkte a ja e kohaldatakse ka muude vabaduse võtmist hõlmavate olukordade puhul kui vahi all pidamine. Võetavad meetmed on vabaduse võtmise olukorra kestust arvestades proportsionaalsed ja sobivad. Esimese lõigu punkte b, c ja d kohaldatakse muude vabaduse võtmist hõlmavate olukordade kui vahi all pidamise puhul ainult sellises ulatuses, mis on sellise olukorra olemust ja kestust arvestades sobiv ja proportsionaalne. 6. Liikmesriigid püüavad tagada, et lapsed, kellelt võetakse vabadus, saavad võimalikult kiiresti kohtuda vanemliku vastutuse kandjaga, juhul kui selline kohtumine ei lähe vastuollu uurimisalaste ja operatiivsete nõuetega. Käesolev lõige ei piira muu sobiva täiskasvanu nimetamist või määramist artikli 5 või 15 kohaselt.

1. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et lapsi puudutavat kriminaalmenetlust toimetatakse kiireloomulisena ja nõuetekohase hoolsusega. 2. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et lapsi koheldakse alati nende väärikust kaitsval viisil ning vastavalt nende vanusele, küpsusele ja arusaamisvõimele ning pidades silmas erivajadusi, sealhulgas suhtlemisraskusi, mis neil võivad olla.

1. Liikmesriigid tagavad, et laste eraelu puutumatus on kriminaalmenetluses kaitstud. 2. Selleks sätestavad liikmesriigid, et lastega seotud kohtuistungid on üldjuhul kinnised, või lubavad kohtutel või kohtunikel sellised kohtuistungid kinniseks kuulutada. 3. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et artiklis 9 osutatud salvestisi ei levitata avalikult. 4. Liikmesriigid ergutavad meediat võtma käesolevas artiklis seatud eesmärkide saavutamiseks eneseregulatsiooni meetmeid, austades seejuures sõna- ja teabevabadust ning meediavabadust ja meedia mitmekesisust.

1. Liikmesriigid tagavad, et lapsel on õigus sellele, et kohtuistungil, mis teda puudutab, saadab teda vanemliku vastutuse kandja. 2. Lapsel on õigus sellele, et teda saadab tema nimetatud muu sobiv täiskasvanu, kelle pädev asutus on sellisena heaks kiitnud, juhul kui last saatva vanemliku vastutuse kandja kohalviibimine kohtulikul arutelul a) oleks vastuolus lapse parimate huvidega, b) ei ole võimalik, sest pärast mõistlike pingutuste tegemist ei ole vanemliku vastutuse kandjat leitud või tema isik ei ole teada, või c) kui see võib objektiivsete ja faktiliste asjaolude alusel kriminaalmenetlust oluliselt kahjustada. Kui laps ei ole nimetanud muud sobivat täiskasvanut või kui lapse nimetatud täiskasvanu ei ole pädevale asutusele vastuvõetav, määrab pädev asutus lapse parimaid huvisid arvesse võttes lapse saatjaks muu isiku. Nimetatud isik võib olla ka laste kaitse või heaolu eest vastutava asutuse või muu institutsiooni esindaja. 3. Kui lõike 2 punkti a, b või c kohaldamise aluseid enam ei ole, on lapsel õigus, et vanemliku vastutuse kandja saadab teda ka kõigil järgnevatel kohtuistungitel. 4. Lisaks lõikes 1 sätestatud õigusele tagavad liikmesriigid, et lapsel on õigus sellele, et vanemliku vastutuse kandja või muu lõikes 2 osutatud sobiv täiskasvanu saadab teda muudel menetluse staadiumidel kui kohtulik arutelu, kus laps kohal viibib, juhul kui pädev asutus on seisukohal, et a) asjaolu, et kõnealune isik teda saadab, on lapse parimates huvides ja b) kõnealuse isiku juuresolek ei takista kriminaalmenetlust.

1. Liikmesriigid tagavad, et lapsel on õigus viibida kohtulikul arutelul, ning võtavad kõik asjakohased meetmed, et võimaldada tal kohtulikul arutelul tulemuslikult osaleda, sealhulgas andes talle võimaluse olla ärakuulatud ja avaldada arvamust. 2. Liikmesriigid tagavad, et lapsel, kes ei viibinud kohtulikul arutelul, on õigus uuele kohtulikule arutelule või muule õiguskaitsevahendile, kooskõlas direktiiviga (EL) 2016/343 ja vastavalt selles sätestatud tingimustele.

Liikmesriigid tagavad, et artiklites 4, 5, 6, 8, 10–15 ja artiklis 18 osutatud õigusi kohaldatakse lapsele, kelle üleandmist taotletakse, mutatis mutandis, kui ta Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse raames määrust täitvas liikmesriigis vahi alla võetakse.

Liikmesriigid tagavad, et nende õigusabi reguleeriv riigisisene õigus kindlustab selle, et vastavalt artiklile 6 on õigust kaitsjale võimalik tõhusalt kasutada.

Liikmesriigid tagavad, et lapsele, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, ja lapsele, kes on isik, kelle üleandmist taotletakse, on riigisiseses õiguses ette nähtud tõhus õiguskaitsevahend juhuks, kui rikutakse tema käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi.

1. Liikmesriigid tagavad, et õiguskaitseasutuste ning kinnipidamisasutuste töötajaid, kes tegelevad lastega seotud juhtumitega, koolitatakse asjakohasel tasemel, mis vastab nende kokkupuutele lastega, laste õiguste, sobivate küsitlemisvõtete, lapse psühholoogia ja suhtlemise teemal lapsele kohandatud keeles. 2. Ilma et see piiraks kohtute sõltumatust ja kohtusüsteemi korralduse erisusi liikmesriikides ning austades kohtunike ja süüdistajate koolitamise eest vastutavate isikute rolli, võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kohtunikel ja süüdistajatel, kes tegelevad lastega seotud kriminaalmenetlustega, oleks selles valdkonnas eripädevus, tõhus juurdepääs erikoolitusele, või mõlemad. 3. Kohtulikku sõltumatust ja kaitsjate koolitamise eest vastutavate isikute rolli austades võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et edendada lõikes 2 osutatud erikoolituse korraldamist kaitsjatele, kes tegelevad lastega seotud kriminaalmenetlustega. 4. Liikmesriigid toetavad oma avalike teenuste või lapsi toetavate organisatsioonide rahastamise kaudu algatusi, mis võimaldavad saada isikutel, kes pakuvad lastele tugiteenuseid ja taastava õigusemõistmise teenuseid, piisavat asjakohast koolitust, et suhelda lastega ja järgida kutsenõudeid tagamaks, et selliseid teenuseid pakutakse erapooletult, lugupidavalt ja professionaalselt.

Liikmesriigid saadavad 11. juuniks 2021 ja pärast seda iga kolme aasta järel komisjonile kättesaadavad andmed käesolevas direktiivis sätestatud õiguste rakendamise kohta.

Liikmesriigid kannavad artiklite 7, 8 ja 9 kohaldamisel tekkivad kulud, olenemata menetluse tulemusest, välja arvatud juhul, kui artikli 8 kohaldamisest tulenevad kulud katab ravikindlustus.

Ühtki käesoleva direktiivi sätet ei tohi tõlgendada viisil, mis piiraks selliseid õigusi või menetluslikke tagatisi või mis looks erandi sellistest õigustest või menetluslikest tagatistest, mis hartas, konventsioonis või rahvusvahelise õiguse muudes asjakohastes sätetes, iseäranis ÜRO lapse õiguste konventsioonis, või mis tahes liikmesriigi õiguses on paremini kaitstud.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 11. juuniks 2019. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Komisjon esitab hiljemalt 11. juuniks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid, sealhulgas hinnang artikli 6 kohaldamise kohta, ning millele lisatakse vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.