Määrus 2016/424

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid köisteede alamsüsteemide ja ohutusseadiste turul kättesaadavaks tegemise ja vaba liikumise kohta. Samuti sisaldab see õigusnorme uute köisteede projekteerimise, ehitamise ja kasutuselevõtu kohta.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse reisijateveoks projekteeritud uute köisteede, köisteede sellise muutmise, mille jaoks on vaja uut luba, ning köisteede alamsüsteemide ja ohutusseadiste suhtes. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes: a) direktiiviga 2014/33/EL reguleeritud liftid; b) liikmesriikide poolt ajaloolist, kultuurilist või muinsusväärtust omavateks liigitatud köisteed, mis võeti kasutusele enne 1. jaanuari 1986 ja mida jätkuvalt käitatakse ning mille projektis või konstruktsioonis, sealhulgas spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud alamsüsteemides ja ohutusseadistes, ei ole tehtud olulisi muudatusi; c) põllumajanduses või metsanduses kasutamiseks ette nähtud seadmed; d) mägionnide teenindamiseks ette nähtud köisteed, mida kasutatakse üksnes kaupade ja konkreetselt selleks määratud isikute transpordiks; e) püsivalt paigaldatud või mobiilsed riistad, mis on ette nähtud ainult vaba aja veetmiseks ja meelelahutuslikul eesmärgil kasutamiseks ning mida ei kasutata inimeste veoks; f) kaevanduses kasutatavad seadmed või muud tööstuslikul otstarbel kasutatavad püsivalt paigaldatud seadmed; g) seadmed, mille puhul kasutajad või transpordivahend asuvad vees.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „köistee”– infrastruktuurist ja alamsüsteemidest koosnev kogu püsivalt paigaldatud süsteem, mis on projekteeritud, ehitatud, monteeritud ja kasutusele võetud reisijate vedamiseks ning mille puhul jõuülekanne toimub piki liikumissuunda paigaldatud trosside abil; 2) „alamsüsteem”– I lisas sellisena määratletud süsteem või kõnealuste süsteemide kombinatsioon, mis on ette nähtud köisteedes kasutamiseks; 3) „infrastruktuur”– jaama infrastruktuur või teise liini kõrval asuv infrastruktuur, mis on projekteeritud iga köistee jaoks eraldi ja ehitatud koha peal ning milles võetakse arvesse asendiplaani ja süsteemi andmeid ja mis on vajalik köistee ehitamiseks ning käitamiseks, sh vundamendid; 4) „ohutusseadis”– iga seadmestiku seadis või iga seade, mis ohutuse tagamiseks on kavas alamsüsteemi või köistee koosseisu lülitada ning mille töökindluse puudumine ohustab reisijate, käituspersonali või kolmandate isikute ohutust või tervist; 5) „käitamise tehnilised tingimused”– tehnilised sätted ja meetmed, mis mõjutavad projekteerimist ja ehitamist ning mis on köistee ohutuks käitamiseks vältimatud; 6) „hoolduse tehnilised tingimused”– tehnilised sätted ja meetmed, mis mõjutavad projekteerimist ja ehitamist ning mis on köistee ohutut käitamist tagavaks hoolduseks vajalikud; 7) „köissõiduk”– transpordivahend sellisel köisteel, mille puhul transpordivahend ripub ühe või mitme trossi küljes, mida mööda seda liigutatakse; 8) „vedamislift”– köistee, mille puhul veetakse vajalike seadmetega varustatud reisijaid mööda ettevalmistatud rada; 9) „köisraudtee”– köistee, mille puhul veetakse transpordivahendit ühe või mitme trossi küljes rööbastel, mis võivad asuda maapinnal või on toetatud püsitarinditega; 10) „turul kättesaadavaks tegemine”– alamsüsteemi või ohutusseadise tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, levitamiseks või kasutamiseks; 11) „turule laskmine”– alamsüsteemi või ohutusseadise esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine; 12) „kasutuselevõtt”– köistee esimene käitamine, mille konkreetne eesmärk on reisijaid vedada; 13) „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes toodab alamsüsteemi või ohutusseadise või kes laseb kõnealuse alamsüsteemi või ohutusseadise projekteerida või toota ja kes turustab kõnealust alamsüsteemi või ohutusseadist oma nime või kaubamärgi all või lisab selle köisteele; 14) „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaks määratud ülesannetega tema nimel; 15) „importija”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb alamsüsteemi või ohutusseadise kolmandast riigist liidu turule; 16) „levitaja”– tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb alamsüsteemi või ohutusseadise turul kättesaadavaks; 17) „ettevõtja”– alamsüsteemi või ohutusseadise tootja, volitatud esindaja, importija või levitaja; 18) „tehniline kirjeldus”– dokument, milles nähakse ette köisteele, infrastruktuurile, alamsüsteemile või ohutusseadisele esitatavad tehnilised nõuded; 19) „harmoneeritud standard”– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard; 20) „akrediteerimine”– määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine; 21) „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses; 22) „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas alamsüsteemi või ohutusseadisega seotud käesoleva määruse olulised nõuded on täidetud; 23) „vastavushindamisasutus”– asutus, kes teeb alamsüsteemi või ohutusseadise vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib; 24) „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi alamsüsteem või ohutusseadis, mis on juba tehtud kättesaadavaks isikule, kes vastutab köistee eest; 25) „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva alamsüsteemi või ohutusseadise turul kättesaadavaks tegemist; 26) „liidu ühtlustamisõigusaktid”– liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi; 27) „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et alamsüsteem või ohutusseadis vastab märgise alamsüsteemile või ohutusseadisele kandmist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Alamsüsteemid ja ohutusseadised tehakse turul kättesaadavaks üksnes siis, kui need vastavad käesoleva määruse nõuetele.

1. Liikmesriigid võtavad kooskõlas artikliga 9 kõik asjakohased meetmed, mida on vaja nende menetluste kindlaks määramiseks, millega tagatakse, et köisteed võetakse kasutusele ainult juhul, kui need vastavad käesoleva määruse nõuetele ja need ei ohusta inimeste tervist või ohutust ega vara, kui need nõuetekohaselt paigaldatakse, neid nõuetekohaselt hooldatakse ja sihtotstarbeliselt käitatakse. 2. Liikmesriigid võtavad kooskõlas artikliga 9 kõik asjakohased meetmed, mida on vaja nende menetluste kindlaks määramiseks, millega tagatakse, et alamsüsteemid ja ohutusseadised lisatakse köisteedele ainult juhul, kui need võimaldavad käesoleva määruse nõuetele vastavate köisteede ehitamist, ning need ei ohusta inimeste tervist või ohutust ega vara, kui need nõuetekohaselt paigaldatakse, neid nõuetekohaselt hooldatakse ja sihtotstarbeliselt käitatakse. 3. Eeldatakse, et köisteed, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, on vastavuses II lisas sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad. 4. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigust sätestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada inimeste ja eelkõige töötajate kaitse kõnealuste köisteede kasutamise korral, tingimusel et see ei tähenda nende köisteede muutmist käesolevas määruses reguleerimata viisil.

Köisteed ning nende infrastruktuur, alamsüsteemid ja ohutusseadised peavad vastama neile kohaldatavatele II lisas sätestatud olulistele nõuetele.

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva määruse nõuetele vastavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste turul kättesaadavaks tegemist.

1. Köistee eest vastutav isik, kelle määrab liikmesriik vastavalt siseriiklikule õigusele, teeb kavandatava köistee kohta ohutusanalüüsi või laseb sellise ohutusanalüüsi teha. 2. Iga köistee puhul nõutud ohutusanalüüsis a) võetakse arvesse kõiki ettenähtud kasutusviise; b) järgitakse tunnustatud või praktikas levinud metoodikat; c) võetakse arvesse praegust tehnika taset ja asjaomase köistee keerukust; d) tagatakse, et köistee projekteerimisel ja kokkupanemisel on piisavate ohutustingimuste tagamiseks arvesse võetud kohalikku ümbrust ja kõige ebasoodsamaid tingimusi; e) käsitletakse köistee ja väliste tegurite kõiki ohutusaspekte, võttes arvesse projekteerimist, ehitamist ja kasutuselevõttu; f) on võimalik varasemate kogemuste põhjal määrata kindlaks köistee käitamisel tekkivad võimalikud ohud. 3. Ohutusanalüüsis käsitletakse ka ohutusseadiseid ja nende mõju köisteele ning sellega seotud alamsüsteemidele, mida nad mõjutavad nii, et a) ohutusseadised on võimelised rikke või vea ilmnemisel kohe reageerima ja jääma ohutust tagavasse seisundisse, aeglasemale töörežiimile või tõrkekindlasse seisundisse; b) ohutusseadiseid ei kasutata, kuid neid valvatakse, või c) ohutusseadised on niisugused, et nende rikke võimalikkust saab prognoosida ja nende toime on punktides a ja b nimetatud kriteeriumide kohaste ohutusseadistega võrdne. 4. Ohutusanalüüsi kasutatakse ohtude ja ohtlike olukordade loetelude koostamiseks, selles esitatakse soovitused nende ohtudega toimetulemiseks kavandatud meetmete kohta ja määratakse kindlaks köisteele lisatavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste loetelu. 5. Ohutusanalüüsi tulemused esitatakse ohutusaruandes.

1. Iga liikmesriik kehtestab menetlused, mille kohaselt antakse luba selle territooriumil asuvate köisteede ehitamiseks ja kasutuselevõtuks. 2. Köistee eest vastutav isik, kelle määrab liikmesriik vastavalt riigisisesele õigusele, esitab köisteele loa väljastamise eest vastutavale asutusele või organile artiklis 8 osutatud ohutusaruande, ELi vastavusdeklaratsiooni ja muud dokumendid, mis käsitlevad alamsüsteemide ja ohutusseadiste vastavushindamist, ning köistee omadusi käsitlevad dokumendid. Köisteed käsitlevad dokumendid peavad samuti sisaldama vajalikke tingimusi, sh käitamispiiranguid, ja täielikke andmeid köistee kasutamise järelevalve, seadistamise ning hooldamise kohta. Kõnealuste dokumentide koopiat hoitakse köistee juures. 3. Kui olemasolevate köisteede olulisi tunnuseid, alamsüsteeme või ohutusseadiseid muudetakse nii, et asjaomane liikmesriik nõuab nende kasutuselevõtuks uut luba, peavad need muudatused ja nende mõju kogu köisteele vastama II lisas sätestatud olulistele nõuetele. 4. Liikmesriigid ei kasuta lõikes 1 osutatud menetlusi käesoleva määrusega hõlmatud asjaolude põhjal käesoleva määrusega kooskõlas olevate selliste köisteede ehitamise ja kasutuselevõtu keelamiseks, piiramiseks või takistamiseks, mis ei ohusta inimeste tervist või ohutust ega vara, kui need on paigaldatud nõuetekohaselt ja sihtotstarbeliselt. 5. Liikmesriigid ei kasuta lõikes 1 osutatud menetlusi käesoleva määruse nõuetele vastavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste vaba liikumise keelamiseks, piiramiseks või takistamiseks.

1. Liikmesriigid tagavad, et köisteed kasutatakse ainult niikaua, kuni see vastab ohutusaruandes ettenähtud tingimustele. 2. Kui liikmesriik leiab, et tüübikinnitusega köistee, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt, võib ohustada inimeste tervist või ohutust või vara, võtab ta vajalikke meetmeid, et piirata köistee käitamistingimusi või keelata selle kasutamise.

1. Alamsüsteeme või ohutusseadiseid turule lastes või neid köisteele lisades tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas II lisas sätestatud oluliste nõuetega. 2. Alamsüsteemide või ohutusseadiste tootjad koostavad VIII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni (edaspidi „tehniline dokumentatsioon”) ja korraldavad või lasevad korraldada artiklis 18 osutatud vastavushindamismenetluse. Kui esimeses lõigus osutatud menetlusega on tõendatud alamsüsteemi või ohutusseadise vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kannavad sellele CE-märgise. 3. Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 30 aasta jooksul peale alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist. 4. Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva määruse nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi alamsüsteemi või ohutusseadise konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes kirjeldustes, mille põhjal alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust kinnitati. Kui seoses alamsüsteemist või ohutusseadisest tuleneva ohuga peetakse vajalikuks, kontrollivad tootjad reisijate, käituspersonali ja kolmandate isikute tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteeme või ohutusseadiseid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui vaja, peavad registrit kaebuste kohta, mis on esitatud nõuetele mittevastavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste ja nende tagasivõtmiste kohta, ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest. 5. Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud alamsüsteemidel või ohutusseadistel on tüübi-, partii- või seerianumber või muu nende identifitseerimist võimaldav märgistus. Kui alamsüsteemi või ohutusseadise suurus või omadused seda ei võimalda, tagavad tootjad, et nõutav teave on esitatud alamsüsteemi või ohutusseadise pakendil või sellega kaasas olevates dokumentides. 6. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi alamsüsteemile või ohutusseadisele või, kui see ei ole võimalik, alamsüsteemi või ohutusseadise pakendile või sellega kaasas olevasse dokumenti. Aadress osutab ühele kindlale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on kasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. Kui tootja märgib veebisaidi aadressi, tagab ta, et kõnealusel veebisaidil olev teave on ligipääsetav ja seda ajakohastatakse pidevalt. 7. Tootjad tagavad, et alamsüsteemi või ohutusseadisega on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning kasutusjuhend ja ohutusteave kasutajatele kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud asjaomane liikmesriik. Kasutusjuhend ja ohutusteave peab olema selge, arusaadav ja mõistetav. Kui ühele ettevõtjale või kasutajale tarnitakse suur hulk alamsüsteeme ja ohutusseadiseid, võib asjaomase partiiga kaasas olla üksainus ELi vastavusdeklaratsiooni koopia. 8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et alamsüsteem või ohutusseadis, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et viia alamsüsteem või ohutusseadis nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada see turult või võtta see tagasi. Kui alamsüsteem või ohutusseadis on ohtlik, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kelle turul nad alamsüsteemi või ohutusseadise kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta. 9. Pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad tootjad talle alamsüsteemi või ohutusseadise käesolevale määrusele vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nimetatud teabe võib esitada paberil või elektrooniliselt. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigi meetmete raames, mis võetakse nende poolt turule lastud alamsüsteemi või ohutusseadise põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

1. Tootja võib kirjaliku volitusega määrata volitatud esindaja. Artikli 11 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 2. Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituse piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: a) hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist; b) esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon; c) teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd kõigi meetmete raames, mis võetakse volitatud esindaja volitusega hõlmatud alamsüsteemide või ohutusseadiste põhjustatud ohtude ärahoidmiseks.

1. Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid alamsüsteeme või ohutusseadiseid. 2. Enne alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist tagavad importijad, et tootja on korraldanud artiklis 18 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et alamsüsteem või ohutusseadis kannab CE-märgist, et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia, kasutusjuhend ja ohutusteave ning vajaduse korral muud nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 11 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et alamsüsteem või ohutusseadis ei vasta II lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele, siis ei lase ta alamsüsteemi või ohutusseadist turule enne, kui see on vastavusse viidud. Kui alamsüsteem või ohutusseadis on ohtlik, teavitab importija sellest viivitamata tootjat ja turujärelevalveasutusi. 3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi alamsüsteemile või ohutusseadisele või, kui see ei ole võimalik, alamsüsteemi või ohutusseadise pakendile või sellega kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse kasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadavas keeles. Kui importija märgib veebisaidi aadressi, tagab ta, et kõnealusel veebisaidil olev teave on ligipääsetav ja seda ajakohastatakse pidevalt. 4. Importijad tagavad, et alamsüsteemi või ohutusseadisega on kaasas kasutusjuhend ja ohutusteave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on kasutajate jaoks kergesti arusaadav. 5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui alamsüsteem või ohutusseadis on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamis- või transportimistingimused toote vastavust II lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele. 6. Kui seda peetakse alamsüsteemist või ohutusseadisest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad reisijate, käituspersonali ja kolmandate isikute tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteeme või ohutusseadiseid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui vaja, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate alamsüsteemide ja ohutusseadiste ja nende tagasivõtmiste kohta, ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest. 7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et alamsüsteem või ohutusseadis, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia alamsüsteem või ohutusseadis nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada see turult või võtta see tagasi. Kui alamsüsteem või ohutusseadis on ohtlik, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kelle turul nad alamsüsteemi või ohutusseadise kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta. 8. Importijad hoiavad 30 aasta jooksul pärast alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav. 9. Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nimetatud teabe võib esitada paberil või elektrooniliselt. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigi meetmete raames, mis võetakse nende poolt turule lastud alamsüsteemi või ohutusseadise põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

1. Alamsüsteemi või ohutusseadist turul kättesaadavaks tehes järgivad levitajad vajaliku hoolsusega käesoleva määruse nõudeid. 2. Enne alamsüsteemi või ohutusseadise turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et kõnealusel alamsüsteemil või ohutusseadisel on CE-märgis ja et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia, kasutusjuhend ja ohutusteave, ning vajaduse korral muud nõutud dokumendid asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles, mis on kasutajatele kergesti arusaadav, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 11 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 13 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et alamsüsteem või ohutusseadis ei vasta II lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele, ei tee ta alamsüsteemi või ohutusseadist turul kättesaadavaks enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Kui alamsüsteem või ohutusseadis on ohtlik, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi. 3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui alamsüsteem või ohutusseadis on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamis- või transportimistingimused toote vastavust II lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele. 4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et alamsüsteem või ohutusseadis, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale määrusele, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed alamsüsteemi või ohutusseadise nõuetega vastavusse viimiseks või, kui see on asjakohane, kõrvaldatakse see turult või võetakse see tagasi. Kui alamsüsteem või ohutusseadis on ohtlik, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kelle turul nad alamsüsteemi või ohutusseadise kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta. 5. Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle alamsüsteemi või ohutusseadise vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nimetatud teabe võib esitada paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõigi meetmete raames, mis võetakse nende poolt turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteemi või ohutusseadise põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Käesolevas määruses käsitatakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb alamsüsteemi või ohutusseadise turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud alamsüsteemi või ohutusseadist viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva määruse nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse artikli 11 alusel tootja kohustusi.

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada: a) ettevõtja, kes on neile alamsüsteemi või ohutusseadise tarninud; b) ettevõtja ja iga köistee eest vastutava isiku, kellele nad on alamsüsteemi või ohutusseadise tarninud. Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet 30 aasta jooksul pärast seda, kui alamsüsteem või ohutusseadis neile tarniti, ja 30 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise alamsüsteemi või ohutusseadist tarnisid.

Eeldatakse, et alamsüsteemid ja ohutusseadised, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, on vastavuses II lisas sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

1. Enne alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmist esitab tootja lõike 2 kohaselt alamsüsteemi või ohutusseadise vastavushindamise tegemiseks. 2. Alamsüsteemide ja ohutusseadiste nõuetele vastavust hinnatakse tootja valikul ühega järgmistest vastavushindamismenetlustest: a) III lisas sätestatud ELi tüübihindamine (moodul B – toote tüüp), mis on kombineeritud ühega järgmistest: i) tüübivastavus, mis põhineb tootmiskvaliteedi tagamisel (moodul D) ja on sätestatud IV lisas; ii) tüübivastavus, mis põhineb alamsüsteemi või ohutusseadise vastavuse tõendamisel (moodul F) ja on sätestatud V lisas; b) vastavus, mis põhineb üksiktoote vastavuse tõendamisel (moodul G) ja on sätestatud VI lisas; c) vastavus, mis põhineb täielikul kvaliteedi tagamisel ja projektihindamistel (moodul H 1) ning on sätestatud VII lisas. 3. Vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus lõikes 2 osutatud menetlusi korraldav teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt aktsepteeritud keeles.

1. Alamsüsteemi või ohutusseadise ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et II lisas sätestatud olulised nõuded on täidetud. 2. ELi vastavusdeklaratsioon peab vastama IX lisas sätestatud näidisele, sisaldama III–VII lisas sätestatud asjakohastes moodulites kindlaks määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See on alamsüsteemi või ohutusseadisega kaasas ja see tõlgitakse selle liikmesriigi nõutud keelde või keeltesse, kelle turule alamsüsteem või ohutusseadis lastakse või kelle turul see kättesaadavaks tehakse. 3. Kui alamsüsteem või ohutusseadis peab vastama enam kui ühele liidu õigusaktile, millega nähakse ette ELi vastavusdeklaratsiooni esitamine, koostatakse üks neid kõiki arvestav ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon peab sisaldama teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid. 4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse selle eest, et alamsüsteem või ohutusseadis vastab käesoleva määruse nõuetele.

CE-märgisele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

1. CE-märgis kantakse nähtaval, loetaval ja mitte-eemaldataval viisil alamsüsteemile või ohutusseadisele või selle andmeplaadile. Kui see ei ole võimalik või ei ole alamsüsteemi või ohutusseadise omadusi arvestades lubatud, kantakse märgis pakendile või sellega kaasas olevatele dokumentidele. 2. CE-märgis kantakse alamsüsteemile või ohutusseadisele enne selle turule laskmist. 3. CE-märgisele järgneb tootmise kontrollifaasi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kannab tootele teavitatud asutus ise või tema juhendamisel tootja või tootja volitatud esindaja. 4. Lisaks CE-märgisele ja lõikes 3 osutatud identifitseerimisnumbrile võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile. 5. Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-märgist käsitleva korra nõuetekohane kohaldamine, ja võtavad märgise väärkasutamise korral asjakohaseid meetmeid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva määruse alusel.

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artikli 28 nõuete täitmise eest. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus. 3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artikli 24 nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tuleneva vastutuse katmise. 4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud asutuse objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist korraldanud isikud. 4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid kommerts- või konkurentsi tingimustes. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest ning neis tehtud muudatustest. Komisjon teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks.

1. Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele. 2. Vastavushindamisasutus peab olema asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt ning olema juriidiline isik. 3. Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või alamsüsteemist või ohutusseadisest, mida ta hindab. Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende alamsüsteemide või ohutusseadiste projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida asutus hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasuguse huvide konflikti puudumine. 4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ega vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatavate alamsüsteemide ega ohutusseadiste projekteerijad, tootjad, tarnijad, paigaldajad, ostjad, omanikud, kasutajad ega hooldajad ega esindada mõnda nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud alamsüsteemide või ohutusseadiste kasutamist ega nende alamsüsteemide või ohutusseadiste kasutamist isiklikuks otstarbeks. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ega vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud alamsüsteemide või ohutusseadiste projekteerimise, tootmise või konstrueerimise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust. 5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega ning nad ei tohi alluda surveavaldustele ega ahvatlustele, eelkõige rahalistele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale III–VII lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel. Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja alamsüsteemi või ohutusseadise iga tüübi või kategooria jaoks vajalikud a) töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks; b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust; c) menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, alamsüsteemide või ohutusseadiste puhul kasutatava tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase elluviimisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele. 7. Vastavushindamisülesannete eest vastutavatel töötajatel a) peab olema põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; b) peavad olema piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning nimetatud hindamisteks piisav pädevus; c) on vaja tunda ja mõista II lisas sätestatud olulisi nõudeid, kohaldatavaid harmoneeritud standardeid ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja liikmesriikide õigusaktide asjakohaseid sätteid; d) peab olema oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute tegemist. 8. Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest. 9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab liikmesriigi õiguse kohaselt riik või kui vastavushindamine on liikmesriigi enda otsene ülesanne. 10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe puhul, mis on saadud III–VII lisa või nende rakendamiseks vastuvõetud liikmesriigi õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse. 11. Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja käesoleva määruse alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, sätestatud kriteeriumidele, eeldatakse tema vastavust artikli 26 nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

1. Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artikli 26 nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele. 2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad. 3. Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul. 4. Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd III–VII lisa alusel.

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub. 2. Teavitamise taotlusele lisatakse selliste vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja alamsüsteemi/ohutusseadise või alamsüsteemide/ohutusseadiste kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artikli 26 nõuetele. 3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artikli 26 nõuetele kontrollida, kinnitada ja korrapäraselt jälgida.

1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artikli 26 nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest. 2. Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit. 3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismooduli(te)st ja alamsüsteemist/ohutusseadisest või alamsüsteemidest/ohutusseadistest ning asjakohase pädevuse kinnitust. 4. Kui teavitus ei põhine artikli 29 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele tõendavad dokumendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast jälgimist tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artikli 26 nõuetele. 5. Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata. Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva määruse mõistes teavitatud asutusena. 6. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

1. Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme liidu õigusakti alusel. 2. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks nimekirja käesoleva määruse alusel teavitatud asutustest; nimekiri sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab, et kõnealust nimekirja ajakohastatakse pidevalt.

1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artikli 26 nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tunnistab selle kehtetuks, kui see on asjakohane, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 2. Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tunnistatakse kehtetuks või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid. 2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimise kohta. 3. Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena. 4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või enam ei täida teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tunnistaks teavituse vajaduse korral kehtetuks. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Teavitatud asutused teevad vastavushindamist kooskõlas III–VII lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega. 2. Vastavushindamistoiminguid tehakse proportsionaalselt, ettevõtjaid liigselt koormamata. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse alamsüsteemi või ohutusseadise tehnoloogia keerukust ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Seejuures järgivad nad siiski nõutavat rangusastet ja kaitsetaset, et tagada alamsüsteemi või ohutusseadise vastavus käesolevale määrusele. 3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud II lisas sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi kirjeldusi, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati või kinnitussotsust. 4. Kui pärast sertifikaadi väljastamist või kinnitusotsuse tegemist avastab teavitatud asutus vastavuse kontrollimisel, et alamsüsteem või ohutusseadis ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab sertifikaadi või kinnitusotsuse või tunnistab sertifikaadi või kinnitusotsuse kehtetuks. 5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, piirab teavitatud asutus vajaduse korral sertifikaati või kinnitusotsust, peatab need või tunnistab kehtetuks.

Teavitatud asutused tagavad, et nende otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

1. Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest: a) sertifikaadi või kinnitusotsuse andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või kehtetuks tunnistamine; b) teavituse sihtvaldkonda ja tingimusi mõjutavad asjaolud; c) turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta; d) taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva määruse alusel teavitatud sarnase vastavushindamistegevuse ja samade alamsüsteemide või ohutusseadistega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Komisjon korraldab kogemuste vahetamise liikmesriikide teavitamispoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub köisteedega tegelevate teavitatud asutuste koordineerimisrühma vormis. Teavitatud asutused osalevad nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate kaudu.

Alamsüsteemidele ja ohutusseadistele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni käesoleva määrusega hõlmatud alamsüsteem või ohutusseadis ohustab inimeste tervist või ohutust või vara, korraldavad nad asjaomase alamsüsteemi või ohutusseadise hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd. Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et alamsüsteem või ohutusseadis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks parandusmeetmed alamsüsteemi või ohutusseadise nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad. Turujärelevalveasutused teatavad sellest asjaomasele teavitatud asutusele. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmetele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21. 2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud. 3. Ettevõtja tagab, et kõikide tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteemide ja ohutusseadiste suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed. 4. Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaja jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et piirata või keelata alamsüsteemi või ohutusseadise kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, need turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad neist meetmetest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. 5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava alamsüsteemi või ohutusseadise tuvastamiseks vajalikku teavet ning teavet alamsüsteemi või ohutusseadise päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestuse kohta, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavusel on üks järgmine põhjus: a) alamsüsteem või ohutusseadis ei vasta inimeste tervist või ohutust või vara kaitset käsitlevatele nõuetele või b) esinevad puudused artiklis 17 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse. 6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase alamsüsteemi või ohutusseadise mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest. 7. Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid menetluse algatanud liikmesriigi ajutisele meetmele, loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase alamsüsteemi või ohutusseadise suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse alamsüsteem või ohutusseadis turult.

1. Kui artikli 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et riigisisene meede on liidu õigusaktidega vastuolus, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ja hindab riigisisest meedet. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on õigustatud või mitte. Komisjon adresseerib otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le. 2. Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava alamsüsteemi või ohutusseadise kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole õigustatud, tunnistab asjaomane liikmesriik selle meetme kehtetuks. 3. Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning alamsüsteemi või ohutusseadise mittevastavust põhjendatakse käesoleva määruse artikli 40 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 40 lõike 1 kohast hindamist, et alamsüsteem või ohutusseadis, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, ohustab sellegipoolest inimeste tervist või ohutust või vara, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks kõik asjakohased meetmed tagamaks, et selline alamsüsteem või ohutusseadis ei oleks turule laskmisel enam ohtlik, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab. 2. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud alamsüsteemide või ohutusseadiste suhtes võetakse parandusmeetmeid. 3. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastavate alamsüsteemide või ohutusseadiste tuvastamiseks vajalikku teavet, teavet nende päritolu, tarnahela, ohu olemuse, võetud riigisiseste meetmete ja nende kestuse kohta. 4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikide ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ja hindab riigisisest meedet. Selle hinnangu tulemuste põhjal võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete kohta. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 44 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. 5. Komisjon adresseerib otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest: a) CE-märgis on kantud tootele määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva määruse artiklit 21 rikkudes; b) CE-märgist ei ole tootele kantud; c) tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber puudub või on kantud tootele artikli 21 sätteid rikkudes; d) alamsüsteemi või ohutusseadisega ei ole kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni; e) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud; f) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti; g) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik; h) artikli 11 lõikes 6 või artikli 13 lõikes 3 nimetatud teave puudub, on vale või puudulik; i) mõni muu artiklis 11 või artiklis 13 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud. 2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid alamsüsteemi või ohutusseadise turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

1. Komisjoni abistab köisteede komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5. 5. Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul nõutakse määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt konsulteerimist valdkondlike ekspertidega. Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes rikuvad käesoleva määruse ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide sätteid. Kõnealused normid võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud käesoleva määruse sätete samalaadse rikkumise. Liikmesriigid teatavad nendest normidest komisjonile hiljemalt 21. märtsiks 2018 ja teavitavad komisjoni viivitamata kõikidest järgnevatest normidesse tehtavatest muudatustest. 2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätteid rikkunud ettevõtjate suhtes kohaldatavate karistusnormide täitmine.

Liikmesriigid ei takista direktiiviga 2000/9/EÜ hõlmatud ja selle direktiivi nõuetele vastavate ning enne 21. aprilli 2018 turule lastud alamsüsteemide või ohutusseadiste turul kättesaadavaks tegemist. Liikmesriigid ei takista direktiiviga 2000/9/EÜ hõlmatud ja selle direktiivi nõuetele vastavate ning enne 21. aprilli 2018 paigaldatud köisteede kasutuselevõttu. Direktiivi 2000/9/EÜ alusel väljastatud tõendid ja kinnitusotsused jäävad ohutusseadiste puhul kehtima käesoleva määruse alusel.

Direktiiv 2000/9/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 21. aprillist 2018. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 21. aprillist 2018, välja arvatud a) artikleid 22–38 ja 44, mida kohaldatakse alates 21. oktoobrist 2016; b) artikli 45 lõiget 1, mida kohaldatakse alates 21. märtsist 2018.