Määrus 2016/1011

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik, et tagada liidus finantsinstrumentides ja -lepingutes või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks võrdlusalustena kasutatavate indeksite täpsus ja terviklus. Määrus aitab seeläbi kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ning aitab parandada tarbijate ja investorite kaitset.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse võrdlusaluste väljaandmisele, võrdlusaluste tarvis sisendandmete esitamisele ja võrdlusaluste kasutamisele liidus. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmisele: a) keskpank; b) avaliku sektori asutus, kui see esitab andmeid avaliku poliitika eesmärgil kasutatavate võrdlusaluste tarvis, annab neid välja või omab kontrolli nende väljaandmise üle, sealhulgas tööhõive-, majandustegevuse ja inflatsioonimeetmete raames; c) keskne vastaspool, kui see annab välja võrdlus- või arveldushindu, mida kasutatakse kesksete vastaspoolte riskijuhtimise ja arvelduste eesmärgil; d) direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos loetletud finantsinstrumendi tarvis üheainsa võrdlushinna väljaandmine; e) ajakirjandus, muu meedia ja ajakirjanikud, kui nad üksnes avaldavad võrdlusaluse või viitavad sellele ajakirjandusliku tegevuse osana, kuid ei oma kontrolli asjaomase võrdlusaluse väljaandmise üle; f) füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames, kui see isik avaldab või teeb üldsusele kättesaadavaks oma muutuvad või fikseeritud laenuintressimäärad, mis on kehtestatud tema enda otsusega ja mida kasutatakse ainult selle isiku või samasse kontserni kuuluva äriühingu ja tema klientide vahel sõlmitud finantslepingutes; g) kauba võrdlusalus, mis põhineb sellistelt sisendandmete esitajatelt saadud teabel, kes ei ole suuremas osas järelevalvealused isikud ja kes vastavad mõlemale järgmisele tingimusele: i) võrdlusalust järgitakse finantsinstrumendis, mille kohta on esitatud taotlus lubada instrument kauplemisele ainult ühes direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohas või millega kaubeldakse ainult ühes sellises kauplemiskohas; ii) võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide tinglik väärtus kokku ei ole suurem kui 100 miljonit eurot; h) indeksi koostaja üksnes sellise enda koostatud indeksi puhul, mille kohta ta ei tea ega saanud mõistlikult teada, et seda kasutatakse artikli 3 lõike 1 punktis 3 osutatud eesmärkidel.

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „indeks“– igasugune arvnäitaja, a) mis avaldatakse või tehakse üldsusele kättesaadavaks; b) mis määratakse korrapäraselt: i) tervikuna või osaliselt kindlaks teatava valemi või muu arvutusmeetodi või hindamise abil ning ii) ühe või mitme alusvara väärtuse alusel või hindade – sealhulgas arvestuslikud hinnad –, tegelike või eeldatavate intressimäärade, noteeringute või kokkulepitud noteeringute või muude väärtuste või vaatluste alusel; 2) „indeksi koostaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes omab kontrolli indeksi koostamise üle; 3) „võrdlusalus“– indeks, mille abil määratakse kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu kohaselt tasumisele kuuluv summa või finantsinstrumendi väärtus, või indeks, mida kasutatakse investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks, et teha kindlaks sellise indeksi tulem või määrata kindlaks varade jaotus portfellis või arvutada tulemustasud; 4) „võrdlusaluste kogum“– võrdlusaluste rühm, mida annab välja üks ja sama haldur ja mis koostatakse sarnast liiki sisendandmete alusel ning millega mõõdetakse sama või sarnast turgu või majandusolukorda; 5) „võrdlusaluse väljaandmine“– a) võrdlusaluse koostamise lepingute ja korra haldamine; b) sisendandmete kogumine, analüüsimine või töötlemine võrdlusaluse koostamise eesmärgil ning c) võrdlusaluse koostamine valemi või muu arvutusmeetodi või sel eesmärgil esitatud sisendandmete hindamise abil; 6) „haldur“– võrdlusaluse väljaandmist kontrolliv füüsiline või juriidiline isik; 7) „võrdlusaluse kasutamine“– a) sellise finantsinstrumendi emiteerimine, mis järgib indeksit või indeksite kombinatsiooni; b) finantsinstrumendi või -lepingu kohaselt tasutava summa kindlaksmääramine viitega indeksile või indeksite kombinatsioonile; c) sellise finantslepingu osaliseks olemine, milles viidatakse indeksile või indeksite kombinatsioonile; d) direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis j määratletud laenuintressi pakkumine, mis arvutatakse indeksi või indeksite kombinatsiooni vahe või marginaalina ning mida järgitakse ainult sellise finantslepingu puhul, milles krediidiandja osaleb; e) investeerimisfondi tootluse mõõtmine indeksi või indeksite kombinatsiooni abil, et teha kindlaks sellise indeksi või indeksite kombinatsiooni tulem, määrata kindlaks varade jaotus portfellis või arvutada tulemustasud; 8) „sisendandmete esitamine“– võrdlusaluse koostamiseks vajalike ja sel eesmärgil esitatavate mitte kergesti kättesaadavate sisendandmete esitamine haldurile või teisele isikule, et viimane need haldurile edastaks; 9) „sisendandmete esitaja“– sisendandmeid esitav füüsiline või juriidiline isik; 10) „järelevalvealune sisendandmete esitaja“– järelevalvealune isik, kes esitab liidus asuvale haldurile sisendandmeid; 11) „sisendandmete esitaja töötaja“– sisendandmete esitaja poolt sisendandmete esitamiseks tööle võetud füüsiline isik; 12) „hindaja“– kauba võrdlusaluse halduri töötaja või muu füüsiline isik, kelle teenuseid haldur kasutab või kontrollib, kes vastutab sisendandmete ja muu teabe puhul metoodika või hindamise rakendamise eest, et anda lõplik hinnang teatava kauba hinnale; 13) „eksperdihinnang“– oma parima äranägemise järgi toimimine halduri või sisendandmete esitaja poolt seoses andmete kasutamisega võrdlusaluse koostamisel, nagu eelnenud või seotud tehingute väärtuste ekstrapoleerimine, väärtuste kohandamine tegurite osas, mis võivad mõjutada andmete kvaliteeti, nt turusündmused või ostja või müüja krediidikvaliteedi nõrgenemine ja selliste siduvate ostu- või müügipakkumiste kaalumine, mis on suuremad kui konkreetne sõlmitud tehing; 14) „sisendandmed“– andmed ühe või mitme alusvara väärtuse kohta või hindade – sealhulgas arvestuslikud hinnad –, noteeringute, kokkulepitud noteeringute või muude väärtuste kohta, mida haldur kasutab võrdlusaluse koostamiseks; 15) „tehinguandmed“– konkureerival pakkumisel ja nõudlusel põhineval aktiivsel turul jälgitavad hinnad, määrad, indeksid või väärtused, mis kajastavad selliste vastaspoolte vahel sõlmitud tehinguid, kes ei ole omavahel seotud; 16) „finantsinstrument“– direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos loetletud finantsinstrument, mille kohta on esitatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohas kauplemisele võtmise taotlus või millega kaubeldakse direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu nimetatud direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti 20 tähenduses; 17) „järelevalvealune isik“– järgmised üksused: a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (16) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses; b) investeerimisühing direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses; c) kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (17) artikli 13 punkti 1 tähenduses; d) edasikindlustusandja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 4 tähenduses; e) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofond) direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses või asjakohasel juhul fondivalitseja kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses; f) alternatiivse investeerimisfondi valitseja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses (18); g) tööandjapensioni kogumisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (19) artikli 6 punkti a tähenduses; h) krediidiandja direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti b tähenduses nimetatud direktiivi artikli 3 punktis c määratletud krediidilepingute puhul; i) mittekrediidiasutus direktiivi 2014/17/EL artikli 4 punkti 10 tähenduses nimetatud direktiivi artikli 4 punktis 3 määratletud krediidilepingute puhul; j) turukorraldaja direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 18 tähenduses; k) keskne vastaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (20) artikli 2 punkti 1 tähenduses; l) kauplemisteabehoidla määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 2 tähenduses; m) haldur; 18) „finantsleping“– a) krediidileping direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti c tähenduses; b) krediidileping direktiivi 2014/17/EL artikli 4 punkti 3 tähenduses; 19) „investeerimisfond“– alternatiivne investeerimisfond direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses; 20) „juhtorgan“– halduri või muu järelevalvealuse isiku organ või organid, mille liikmed on nimetatud ametisse kooskõlas liikmesriigi õigusega ja millel on õigus määrata kindlaks halduri või muu järelevalvealuse isiku strateegia, eesmärgid ja üldine tegevussuund, kusjuures see organ kontrollib ja jälgib juhtimisotsuste tegemist ning sellesse kuuluvad halduri või muu järelevalvealuse isiku äritegevust tegelikult suunavad isikud; 21) „tarbija“– füüsiline isik, kes tegutseb käesoleva määrusega reguleeritud finantslepingute raames eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega; 22) „intressimäära võrdlusalus“– võrdlusalus, mis käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b alapunkti ii mõttes koostatakse sellisele intressimäärale tuginedes, millega pank võib anda rahaturul laenu teistele pankadele või muudele rahaturul osalejatele või võtta laenu teistelt pankadelt või muudelt rahaturul osalejatelt; 23) „kauba võrdlusalus“– võrdlusalus, mille alusvara on käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b alapunkti ii mõttes kaup komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 (21) artikli 2 punkti 1 tähenduses, v.a direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 11 osutatud lubatud heitkoguste ühikud; 24) „reguleeritud andmetel põhinev võrdlusalus“– võrdlusalus, mille koostamiseks kasutatakse valemit, milles kasutatakse: a) sisendandmeid, mis saadakse täielikult ja otse: i) direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24 määratletud kauplemiskohalt või kolmandas riigis asuvalt kauplemiskohalt, mille puhul komisjon on vastu võtnud rakendusotsuse selle kohta, et kõnealuse riigi õigus- ja järelevalveraamistiku mõju käsitatakse samaväärsena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõike 4 tähenduses, (22) või reguleeritud turult, mida käsitatakse samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2a tähenduses, kuid igal juhul ainult finantsinstrumente puudutavate tehinguandmete puhul; ii) direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 52 määratletud tunnustatud avaldamissüsteemilt või direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 53 määratletud kauplemiskoondteabe pakkujalt vastavalt kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuslikele nõuetele, kuid ainult kauplemiskohas kaubeldavaid finantsinstrumente puudutavate tehinguandmete puhul; iii) direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 54 määratletud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujalt, kuid ainult kauplemiskohas kaubeldavaid finantsinstrumente puudutavate tehinguandmete puhul ning mis tuleb vastavalt kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuslikele nõuetele avalikustada; iv) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (23) artikli 37 lõike 1 punktis j osutatud elektribörsilt; v) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (24) artikli 41 lõike 1 punktis j osutatud maagaasibörsilt; vi) komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 (25) artiklis 26 või 30 osutatud enampakkumisplatvormilt; vii) teenuseosutajalt, kellele võrdlusaluste haldur on edasi andnud andmete kogumise vastavalt artiklile 10, eeldusel et see teenuseosutaja saab andmed täielikult ja otse alapunktides i–vi osutatud isikutelt; b) investeerimisfondide vara puhasväärtus; 25) „kriitilise tähtsusega võrdlusalus“– võrdlusalus, mis ei ole reguleeritud andmetel põhinev võrdlusalus, mis vastab mis tahes artikli 20 lõikes 1 sätestatud tingimusele ja mis on kantud kõnealuse artikli kohaselt komisjoni koostatud loetellu; 26) „oluline võrdlusalus“– võrdlusalus, mis vastab artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustele; 27) „ebaoluline võrdlusalus“– võrdlusalus, mis ei vasta artikli 20 lõikes 1 ja artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustele; 28) „asuma“– juriidilise isiku puhul osutatakse riigile, kus on selle isiku registrijärgne või muu ametlik asukoht, ja füüsilise isiku puhul riigile, kus see isik on maksuresident; 29) „avaliku sektori asutus“– a) valitsusasutus või muu ametiasutus, sh üksused, kellele on tehtud ülesandeks valitsemissektori võla haldamine või kes on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse; b) üksus või isik, kes täidab liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid või kellel on avalik-õiguslikud kohustused või ülesanded või kes osutavad avalikke teenuseid, sh võtavad tööhõive-, majandustegevuse ja inflatsioonimeetmeid punkti a kohase üksuse kontrolli all. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud mõistete tehnilisi üksikasju ja eelkõige seda, mida kujutab endast üldsusele kättesaadavaks tegemine indeksi määratluse kohaldamisel. Asjakohasel juhul võtab komisjon arvesse turu või tehnoloogia arengut ja võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et koostada ja vaadata läbi käesoleva artikli lõike 1 punktis 29 esitatud määratlusega hõlmatud liidus asuvate avaliku sektori asutuste loetelu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Asjakohasel juhul võtab komisjon arvesse turu või tehnoloogia arengut ja võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist.

1. Halduril peab olema töökindel juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist struktuuri, kus kõigi võrdlusaluse väljaandmises osalevate isikute ülesanded ja vastutusalad on täpselt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad. Haldur peab võtma asjakohaseid meetmeid, et selgitada välja huvide konflikt tema, sealhulgas tema juhtkonna, töötajate või kõigi temaga kontrolli kaudu otseselt või kaudselt seotud isikute ning sisendandmete esitajate või kasutajate vahel, ning seda konflikti ennetama või ohjama ning tagama, et olukorras, kus võrdlusaluste koostamisel on vaja toimida oma parima äranägemise järgi või tugineda hinnangule, tehakse seda sõltumatult ja ausalt. 2. Võrdlusaluse väljaandmine peab olema tegevuslikult eraldatud halduri äritegevuse muudest osadest, mis võivad viia tegeliku või võimaliku huvide konfliktini. 3. Kui halduril tekib huvide konflikt tema omandistruktuuri, kontrolliva osaluse või muu tegevuse tõttu, millega tegeleb haldurit omav või kontrolliv üksus või üksus, mida haldur või tema tütarettevõtja omab või kontrollib, ja kui seda konflikti ei ole võimalik piisavalt vähendada, võib asjaomane pädev asutus nõuda haldurilt sellise sõltumatu järelevaatamise funktsiooni loomist, milles on tasakaalustatult esindatud sidusrühmad, sh kasutajad ja sisendandmete esitajad. 4. Kui sellist huvide konflikti ei saa nõuetekohaselt ohjata, võib asjaomane pädev asutus nõuda, et haldur lõpetaks kõik huvide konflikti põhjustavad tegevused või suhted või võrdlusaluse väljaandmise. 5. Haldur avaldab või avalikustab võrdlusaluse kasutajatele ja asjaomasele pädevale asutusele ning asjakohasel juhul sisendandmete esitajatele kogu olemasoleva ja võimaliku huvide konflikti, sealhulgas halduri omandisuhetest või kontrollist tuleneva huvide konflikti. 6. Haldur kehtestab võrdlusaluse koostamise tervikluse ja sõltumatuse kaitsmiseks nõuetekohased huvide konflikti väljaselgitamise, avalikustamise, ärahoidmise, ohjamise ja leevendamise tegevuspõhimõtted ja protseduurid ning tõhusa organisatsioonilise korralduse. Need tegevuspõhimõtted ja protseduurid vaadatakse läbi ja neid ajakohastatakse korrapäraselt. Tegevuspõhimõtetes ja protseduurides tuleb võtta arvesse ja käsitleda huvide konflikti, võrdlusaluse koostamisel oma parima äranägemise järgi toimimise ulatust ja võrdlusalusega kaasnevaid riske ning nendega tuleb: a) tagada haldurile esitatud või halduri koostatud teabe konfidentsiaalsus, võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtivaid avalikustamise ja läbipaistvuse kohustusi, ning b) leevendada eelkõige huvide konflikti, mis tulenevad halduri omandisuhetest või kontrollist või halduri kontsernis omatavatest muudest huvidest või muudest isikutest, kes võivad mõjutada või kontrollida haldurit võrdlusaluse koostamisel. 7. Haldur tagab seoses töötajate ja kõigi teiste füüsiliste isikutega, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud võrdlusaluse väljaandmisega, järgmise: a) neil on oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja kogemused ning neid juhitakse tõhusalt ja nende üle teostatakse tõhusat järelevalvet; b) neile ei avaldata lubamatut mõju ja neil ei esine huvide konflikti ning nende tasustamine ja töötulemuste hindamine ei põhjusta huvide konflikti ega mõjuta muul viisil võrdlusaluse koostamise protsessi usaldusväärsust; c) neil puuduvad huvid ning ärisuhted, mis ohustaksid halduri tegevust; d) neil on keelatud mõjutada võrdlusaluse koostamist ostu- või müügipakkumistes ja tehingutes osalemisega enda või turuosaliste nimel, v.a juhul, kui selline osalemine on võrdlusaluse metoodika osana sõnaselgelt nõutav ning selle suhtes kohaldatakse erinorme, ning e) nende puhul rakendatakse tõhusaid protseduure, mille eesmärk on kontrollida teabevahetust teiste töötajatega, kes on seotud huvide konflikti põhjustada võiva tegevusega, või kolmandate isikutega, kui kõnealune teave võib võrdlusalust mõjutada. 8. Haldur kehtestab konkreetsed sisekontrolliprotseduurid, mis tagavad võrdlusalust koostava töötaja või isiku aususe ja usaldusväärsuse, sealhulgas vähemalt nõude, et enne võrdlusaluse levitamist tuleb selleks saada juhtkonna heakskiit.

1. Haldur loob alalise ja tõhusa järelevaatamise funktsiooni ning hoiab selle toimivana, et tagada järelevalve oma võrdlusaluste väljaandmise kõigi aspektide üle. 2. Haldur töötab järelevaatamise funktsiooni tarvis välja töökindlad protseduurid, mille kirjeldus tehakse kättesaadavaks asjaomastele pädevatele asutustele ning hoiab need protseduurid toimivana. 3. Järelevaatamise funktsiooni täitja tegutseb ausalt ja täidab järgmiseid ülesandeid, mida haldur kohandab vastavalt võrdlusaluse keerukusele, kasutusele ja manipuleeritavusele: a) võrdlusaluse määratluse ja metoodika läbivaatamine vähemalt kord aastas; b) ülevaate omamine võrdlusaluse metoodika muutmise üle ja võimalus nõuda haldurilt konsulteerimist selliste muudatuste puhul; c) ülevaate omamine halduri kontrolliraamistiku, võrdlusaluse juhtimise ja toimimise ning juhul, kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, artiklis 15 osutatud käitumisjuhendi üle; d) võrdlusaluse koostamise lõpetamise protseduuride, sealhulgas võrdlusaluse koostamise lõpetamisel toimuvate konsultatsioonide läbivaatamine ja heakskiitmine; e) võrdlusaluse väljaandmise, sealhulgas arvutamise ja levitamisega seotud kolmandatest isikutest käsundisaajate üle ülevaate omamine; f) sise- ja välisauditite või läbivaatamiste hindamine ja võetavate parandusmeetmete rakendamise seire; g) sisendandmete ja sisendandmete esitajate ning sisendandmete vaidlustamiseks või valideerimiseks haldurite poolt võetud meetmete seire, kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel; h) tulemuslike meetmete võtmine artiklis 15 osutatud käitumisjuhendi rikkumise korral, kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, ning i) asjaomaste pädevate asutuste teavitamine sisendandmete esitajate (kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel) või haldurite üleastumistest, millest järelevaatamise funktsiooni täitja teada saab, ja anomaaliatest sisendandmetes või kahtlastest sisendandmetest. 4. Järelevaatamise funktsiooni täidab eraldi komisjon või seda täidetakse muude juhtimiskorra abinõude abil. 5. Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järelevaatamise funktsiooni protseduurid ja selle täitja omadused, sh koosseis ning selle paiknemine halduri organisatsioonilises struktuuris, et tagada funktsiooni usaldusväärsus ning huvide konflikti puudumine. Väärtpaberiturujärelevalve töötab eelkõige välja lõikes 4 sätestatud juhtimiskorra abinõude mittetäieliku loetelu. Väärtpaberiturujärelevalve teeb vahet võrdlusaluste eri tüüpidel ning sektoritel, nagu need on sätestatud käesolevas määruses, ning võtab arvesse haldurite omandi- ja kontrollistruktuuri erinevusi, võrdlusaluse väljaandmise iseloomu, ulatust ja keerukust ning võrdlusalusest tulenevat riski ja selle mõju, pidades muu hulgas silmas võrdlusalustega seotud juhtimisnõuete järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist. Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ei reguleeri aga ebaoluliste võrdlusaluste haldureid ning nad ei jää selle kohaldamisalasse. Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. 6. Väärtpaberiturujärelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 anda välja suunised, mis on mõeldud ebaoluliste võrdlusaluste halduritele, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 5 osutatud üksikasju.

1. Haldur peab kehtestama kontrolliraamistiku, mis tagab võrdlusaluse väljaandmise ja avaldamise või kättesaadavaks tegemise kooskõlas käesoleva määrusega. 2. Kontrolliraamistik peab olema proportsionaalne väljaselgitatud huvide konflikti tõsiduse, võrdlusaluse väljaandmisel kasutatava kaalutlusruumi ulatuse ja sisendandmete laadiga. 3. Kontrolliraamistik hõlmab järgmist: a) tegevusriski juhtimine; b) piisavad ja tõhusad talitluspidevuse ja avariitaastekavad; c) võrdlusaluse väljaandmise protsessi häire korral ette nähtud ettenägematu olukorra kava. 4. Haldur võtab tarvitusele abinõud, a) millega tagatakse, et sisendandmete esitajad järgivad artiklis 15 osutatud käitumisjuhendit ja sisendandmetele rakendatavaid standardeid; b) et seirata sisendandmeid, sealhulgas võimaluse korral nende seireks enne võrdlusaluse avaldamist ning sisendandmete avaldamisjärgseks valideerimiseks, et selgitada välja vead ja anomaaliad. 5. Kontrolliraamistik dokumenteeritakse, vaadatakse läbi ja seda ajakohastatakse, kui see on asjakohane, ning see tehakse kättesaadavaks asjaomasele pädevale asutusele ja seda taotlevatele kasutajatele.

1. Halduril peab olema käesoleva määruse nõuetele vastavust tõendav aruandlusraamistik, mis hõlmab dokumenteerimist, auditeerimist ja läbivaatamist, ning kaebuste lahendamise menetlus. 2. Haldur määrab ettevõtjasisese funktsiooni täitja, kellel on vajalik suutlikkus kontrollida, kuidas haldur järgib võrdlusaluse metoodikat ja täidab käesolevat määrust, ning anda selle kohta aru. 3. Haldur määrab kriitilise tähtsusega võrdlusaluste jaoks sõltumatu välisaudiitori, kes kontrollib vähemalt kord aastas, kuidas haldur järgib võrdlusaluste metoodikat ja täidab käesolevat määrust, ja annab selle kohta aru. 4. Asjaomase pädeva asutuse taotluse korral esitab haldur asjaomasele pädevale asutusele lõike 2 kohaste kontrollide ja aruannete üksikasjad. Asjaomase pädeva asutuse või võrdlusaluse kasutaja taotluse korral avaldab haldur lõikes 3 ette nähtud auditi üksikasjad.

1. Haldur dokumenteerib või salvestab järgmise: a) kõik sisendandmed, sealhulgas nende kasutamise; b) võrdlusaluse koostamise metoodika; c) halduri- või asjakohasel juhul hindajatepoolse hinnangu või oma parima äranägemise kasutamise võrdlusaluse koostamisel, sealhulgas hinnangu või oma parima äranägemise põhjendused; d) sisendandmete kõrvalejätmise, eelkõige juhul, kui kõrvalejäetud sisendandmed vastasid võrdlusaluse metoodika nõuetele, ja kõrvalejätmise põhjendused; e) muud muudatused tavaprotseduurides ja -metoodikates või kõrvalekalded neist, sealhulgas turupinge või turuhäire korral tehtud muudatused või toimunud kõrvalekalded; f) sisendandmete esitajate töötajate ja selliste füüsiliste isikute andmed, kelle haldur on tööle võtnud võrdlusaluse koostamiseks; g) kõik kaebustega seotud dokumendid, sealhulgas kaebaja esitatud dokumendid, ning h) halduri poolt tööle võetud isikute ja sisendandmete esitajate või sisendandmete esitajate töötajate vahel seoses võrdlusalusega toimunud telefonivestlused või elektroonilise kommunikatsiooni. 2. Haldur säilitab lõikes 1 sätestatud andmeid vähemalt viis aastat sellisel kujul, et nende alusel oleks võimalik korrata ja täielikult mõista võrdlusaluse koostamist ning auditeerida või hinnata sisendandmeid, arvutusi, hinnanguid ja oma parima äranägemise kasutamist. Telefonikõnede või elektroonilise kommunikatsiooni salvestised vastavalt lõike 1 punktile h esitatakse asjaomase kõne või kommunikatsiooniga seotud isikutele nende taotluse alusel ja salvestisi säilitatakse kolm aastat.

1. Haldur kehtestab ja avaldab kaebuste, sh halduri võrdlusaluste koostamise protsessi kohta esitatud kaebuste vastuvõtmise, uurimise ja andmete säilitamise korra. 2. Sellise kaebuste käsitlemise korraga tagatakse, et a) haldur teeb kättesaadavaks kaebuste lahendamise põhimõtted, mille kohaselt võib esitada kaebusi, mille esemeks on turuväärtuse kajastamine teataval viisil koostatud võrdlusaluse poolt, võrdlusaluse koostamise protsessis kavandatud muudatused, teatava võrdlusaluse koostamise metoodika kasutamine või muud võrdlusaluste koostamise protsessiga seotud otsused; b) kaebusi uuritakse kiiresti ja õiglaselt ning kaebuse esitajat teavitatakse uurimise tulemustest mõistliku aja jooksul, v.a juhul, kui selline teavitamine oleks vastuolus avaliku poliitika eesmärkide või määrusega (EL) nr 596/2014, ning c) uurimine toimub sõltumatult töötajatest, kes võivad või võisid olla kaebuse esemega seotud.

1. Haldur ei või anda võrdlusaluse koostamisel oma tööülesandeid edasi viisil, mis kahjustab oluliselt halduri kontrolli võrdlusaluse koostamise üle või asjaomase pädeva asutuse võimet teostada võrdlusaluse üle järelevalvet. 2. Kui haldur annab võrdlusaluse väljaandmisega seotud tööülesanded või asjaomased teenused või toimingud edasi teenuse osutajale, jääb haldur täielikult vastutavaks kõigi käesolevast määrusest tulenevate halduri kohustuste täitmise eest. 3. Kui tööülesanded, teenus või toimingud antakse edasi, tagab haldur kõigi järgmiste tingimuste täitmise: a) teenuse osutajal on vajalikud oskused ja suutlikkus, et usaldusväärselt ja professionaalselt täita edasiantud tööülesandeid, osutada teenuseid või teha toiminguid ning selleks seadusega nõutav tegevusluba; b) haldur teeb asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks võrdlusaluse koostamises osaleva teenuse osutaja andmed ja tööülesanded; c) kui ilmneb, et teenuse osutaja ei pruugi edasiantavate tööülesannetega tulemuslikult toime tulla ega täita neid kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega, võtab haldur asjakohaseid meetmeid; d) halduril on vajalikud eriteadmised, et teha edasiantavate tööülesannete tulemuslikku järelevalvet ja juhtida teenuse osutajaga seotud riske; e) teenuse osutaja teavitab haldurit kõikidest muutustest, mis võivad oluliselt mõjutada tema võimet täita edasiantud tööülesandeid tulemuslikult ja kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega; f) teenuse osutaja teeb seoses edasiantud toimingutega koostööd asjaomase pädeva asutusega ning halduril ja asjaomasel pädeval asutusel on tegelik juurdepääs edasiantud toimingutega seotud andmetele ja teenuse osutaja äriruumidele ning asjaomane pädev asutus saab nimetatud juurdepääsuõigust kasutada; g) haldur saab edasiandmislepingu vajaduse korral lõpetada; h) haldur võtab tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas ettenägematu olukorra kavad, et hoida ära teenuse osutaja võrdlusaluse koostamises osalemisega seotud põhjendamatut tegevusriski.

1. Võrdlusaluste koostamisel kohaldatakse sisendandmetele järgmisi nõudeid: a) sisendandmed peavad olema piisavad, et täpselt ja usaldusväärselt kajastada võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majandusolukorda. Sisendandmetena kasutatakse tehinguandmeid, kui need on olemas ja asjakohased. Kui tehinguandmed ei ole piisavad või asjakohased, et täpselt ja usaldusväärselt kajastada võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majandusolukorda, võib kasutada sisendandmeid, mis ei ole tehinguandmed, sh arvestuslikud hinnad, noteeringud ja kokkulepitud noteeringuid või muud väärtused; b) punktis a osutatud sisendandmed peavad olema kontrollitavad; c) haldur koostab ja avaldab selged suunised sisendandmete liikide, eri liiki sisendandmete kasutamise prioriteetsuse ning eksperdihinnangu kasutamise kohta, et tagada punkti a ja metoodika järgimine; d) kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, hangib haldur asjakohasel juhul sisendandmed usaldusväärselt ja representatiivselt sisendandmete esitajate rühmalt või valimilt, et tagada neil sisendandmetel põhineva võrdlusaluse usaldusväärsus ja see, et võrdlusalus kajastab mõõdetavat turgu või majandusolukorda; e) haldur ei kasuta sisendandmete esitaja sisendandmeid, kui esineb märke selle kohta, et sisendandmete esitaja ei järgi artiklis 15 osutatud käitumisjuhendit, ning sellisel juhul hangib ta representatiivsed avalikult kättesaadavad andmed. 2. Haldur peab tagama, et sisendandmetega seotud kontrollid hõlmavad järgmist: a) kriteeriumid selliste isikute kindlaksmääramiseks, kes võivad haldurile sisendandmeid esitada, ja sisendandmete esitajate valimise kord; b) kord, mis käsitleb sisendandmete esitaja esitatud sisendandmete hindamist ja vajaduse korral sisendandmete esitajale andmete edasise esitamise keelu kehtestamist või nõuetele mittevastavuse korral sisendandmete esitaja suhtes muude lepingu rikkumisel rakendatavate meetmete kohaldamist, ning c) sisendandmete valideerimist, sealhulgas muude näitajate või andmetega võrdlemist käsitlev kord, et tagada sisendandmete terviklus ja täpsus. 3. Kui võrdlusaluse sisendandmeid esitab nn front office'i funktsiooni täitja – st sisendandmete esitaja või tema sidusettevõtja osakond, üksus, rühm või töötaja, mis või kes osaleb hinnakujundus-, kauplemis-, müügi-, turustus-, reklaami-, pakkumis-, struktureerimis- või vahendustegevuses –, teeb haldur järgmist: a) hangib sisendandmeid kinnitavat teavet muudest allikatest ning b) tagab, et sisendandmete esitajatel on piisavad ettevõtjasisesed järelevaatamise ja kontrolli protseduurid. 4. Kui haldur leiab, et sisendandmed ei kajasta võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majandusolukorda, peab ta mõistliku aja jooksul muutma sisendandmeid, sisendandmete esitajaid või metoodikat tagamaks, et sisendandmed kajastavad võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majandusolukorda, või lõpetama asjaomase võrdlusaluse väljaandmise. 5. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, kuidas tagada lõike 1 punktides a ja b nõutav sisendandmete asjakohasus ja kontrollitavus ning sisendandmete esitaja ettevõtjasisesed järelevaatamise ja kontrolli protseduurid, mille olemasolu haldur peab tagama kooskõlas lõike 3 punktiga b, et tagada sisendandmete terviklus ja täpsus. Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ei reguleeri aga ebaoluliste võrdlusaluste haldureid ning nad ei jää selle kohaldamisalasse. Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse võrdlusaluste eri tüüpe ja sektoreid, nagu need on sätestatud käesolevas määruses, ning sisendandmete laadi, aluseks oleva turu või majandusolukorra omadusi, proportsionaalsuse põhimõtet ning võrdlusaluse manipuleeritavust, nagu ka võrdlusalustega seotud juhtimisnõuete järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist. Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. 6. Väärtpaberiturujärelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 anda välja suunised, mis on mõeldud ebaoluliste võrdlusaluste halduritele, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 5 osutatud üksikasju.

1. Haldur kasutab võrdlusaluse koostamisel metoodikat, mis on a) töökindel ja usaldusväärne; b) selgete reeglitega selle kohta, kuidas ja millal võib asjaomase võrdlusaluse koostamisel toimida parima äranägemise järgi; c) täpne ja järjepidev ning valideeritav, sealhulgas asjakohasel juhul olemasolevate tehinguandmete suhtes järeltestitav; d) vastupidav ja tagab selle, et võrdlusalust saab arvutada väga paljudes eri olukordades selle terviklust ohtu seadmata; e) jälgitav ja kontrollitav. 2. Võrdlusaluse metoodika väljatöötamisel teeb võrdlusaluse haldur järgmist: a) võtab arvesse selliseid tegureid nagu turu suurus ja tavapärane likviidsus, kauplemise ja turuosaliste positsioonide läbipaistvus, turu kontsentratsioon, turu dünaamika ja valimi piisavus võrdlusalusega mõõdetava turu või majandusolukorra kajastamiseks; b) määrab kindlaks, mis on kõnealuse võrdlusalusega seoses aktiivne turg, ning c) määrab kindlaks eri liiki sisendandmete prioriteetsuse. 3. Haldur kehtestab ja avaldab selge korra, milles määratakse kindlaks asjaolud, mille puhul sisendandmete hulk või kvaliteet langeb madalamale tasemest, mis on metoodika kohaselt vajalik võrdlusaluse täpseks ja usaldusväärseks koostamiseks, ning milles kirjeldatakse, kas ja kuidas võrdlusalust sellistel asjaoludel arvutatakse.

1. Haldur peab võrdlusaluse ja selle metoodika välja töötama ning neid haldama läbipaistvalt. Sel eesmärgil avaldab haldur või teeb kättesaadavaks järgmise teabe: a) iga välja antud ja avaldatud võrdlusaluse või asjakohasel juhul võrdlusaluste kogumi tarvis kasutatava metoodika põhielemendid; b) konkreetse metoodika ettevõtjasisese ülevaatamise ja heakskiitmise üksikasjad ning metoodika ülevaatamise sagedus; c) halduri metoodikas kavandatud iga olulise muudatuse puhul konsultatsioonide toimumise kord ja sellise muudatuse põhjendus, sealhulgas olulise muudatuse määratlus ja millistel asjaoludel peab haldur võrdlusaluse kasutajaid muudatusest teavitama. 2. Lõike 1 punkti c kohaselt nõutavas korras nähakse ette, et a) muudatustest teatatakse ette koos selge ajakavaga, mis annab võimaluse analüüsida kavandatud oluliste muudatuste mõju ja esitada selle kohta märkusi, ning b) käesoleva lõike punktis a osutatud märkused ja halduri vastus märkustele tehakse pärast konsulteerimist kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui märkuse tegija on taotlenud selle konfidentsiaalsust. 3. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, millise teabe peab haldur esitama vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, tehes vahet võrdlusaluste eri tüüpidel ja sektoritel, nagu need on sätestatud käesolevas määruses. Väärtpaberiturujärelevalve arvestab vajadust avalikustada need metoodika elemendid, mis on piisavalt üksikasjalikud ja võimaldavad kasutajatel mõista, kuidas võrdlusalust välja antakse, ning hinnata selle representatiivsust, olulisust konkreetsetele kasutajatele ja sobivust finantsinstrumentides ja -lepingutes viitamiseks ning proportsionaalsuse põhimõtet. Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ei reguleeri aga ebaoluliste võrdlusaluste haldureid ning nad ei jää selle kohaldamisalasse. Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14. 4. Väärtpaberiturujärelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 anda välja suuniseid, mis on mõeldud ebaoluliste võrdlusaluste halduritele, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 3 osutatud üksikasju.

1. Haldur võtab kasutusele sobivad süsteemid ja tõhusad kontrollid, et tagada sisendandmete terviklus ja olla võimeline selgitama välja tegevust, mis võib määruse (EL) nr 596/2014 tähenduses viidata võrdlusalusega manipuleerimisele või manipuleerimise katsele, ning teavitab sellest pädevat asutust. 2. Haldur korraldab sisendandmete ja sisendandmete esitajate seire, et olla võimeline teavitama asjaomast pädevat asutust ja esitama kogu asjakohase teabe, juhul kui ta kahtlustab, et seoses võrdlusalusega on aset leidnud tegevus, mis võib määrusele (EL) nr 596/2014 tuginedes viidata võrdlusalusega manipuleerimisele või manipuleerimise katsele, sh keelatud kokkuleppe sõlmimisele. Halduri pädev asutus edastab, kui see on kohalduv, selle teabe määrusele (EL) nr 596/2014 tuginedes asjaomasele asutusele. 3. Haldur kehtestab korra, mida kohaldatakse tema juhtide, töötajate ja kõigi teiste füüsiliste isikute suhtes, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib, ja mille alusel saab teatada ettevõtjasiseselt käesoleva määruse rikkumisest.

1. Kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitaja esitatud sisendandmetel, töötab haldur iga võrdlusaluse kohta välja käitumisjuhendi, milles on selgelt lahti kirjutatud sisendandmete esitajate vastutus sisendandmete esitamisel, ning tagab, et käitumisjuhend on kooskõlas käesoleva määrusega. Haldur peab pidevalt ja vähemalt korra aastas ning muudatuste tegemise korral kontrollima, kas sisendandmete esitajad järgivad käitumisjuhendit. 2. Käitumisjuhend sisaldab vähemalt järgmisi elemente: a) esitatavate sisendandmete selge kirjeldus ning nõuded, millega tagatakse sisendandmete esitamine kooskõlas artiklitega 11 ja 14; b) nende isikute andmed, kes võivad haldurile sisendandmeid esitada, ning sisendandmete esitaja ja sisendandmete esitaja töötajate isikusamasuse ning sisendandmete esitaja nimel sisendandmeid esitavate töötajate volituste kontrollimise kord; c) tegevuspõhimõtted, mille eesmärk on tagada, et sisendandmete esitaja esitab kõik asjaomased sisendandmed; d) süsteemid ja kontrollid, mille sisendandmete esitaja peab võtma kasutusele, sealhulgas: i) sisendandmete esitamise kord, sealhulgas sisendandmete esitaja kohustus täpsustada, kas sisendandmed on tehinguandmed ja kas need vastavad halduri nõuetele; ii) sisendandmete esitamisel oma parima äranägemise järgi toimimise põhimõtted; iii) nõue, et sisendandmed tuleb enne haldurile esitamist valideerida; iv) dokumenteerimise ja salvestamise põhimõtted; v) kahtlastest sisendandmetest teatamise nõuded; vi) huvide konflikti ohjamise nõuded. 3. Haldur võib koostada iga tema poolt väljaantava võrdlusaluste kogumi jaoks ühe käitumisjuhendi. 4. Kui asjaomane pädev asutus leiab artiklis 41 osutatud õigusi kasutades, et mõni käitumisjuhendi punkt ei vasta käesolevale määrusele, teavitab ta sellest haldurit. Haldur teeb käitumisjuhendisse kohandused 30 päeva jooksul pärast asjaomase teate saamist, et tagada selle vastavus käesolevale määrusele. 5. Kriitilise tähtsusega võrdlusaluse haldur teeb asjaomasele pädevale asutusele oma käitumisjuhendi teatavaks 15 tööpäeva jooksul pärast kriitilise tähtsusega võrdlusaluse artikli 20 lõikes 1 osutatud loetellu lisamise otsuse kohaldamise alguskuupäeva. Asjaomane pädev asutus kontrollib 30 päeva jooksul, kas käitumisjuhendi sisu vastab käesolevale määrusele. Kui asjaomane pädev asutus leiab, et mõni punkt ei vasta käesolevale määrusele, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4. 6. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 2 osutatud käitumisjuhendi üksikasju võrdlusaluste eri tüüpide jaoks ning et võtta arvesse võrdlusaluste ja finantsturgude arengut. Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse võrdlusaluste ja sisendandmete esitajate eri omadusi, eriti sisendandmete ja metoodika erinevusi, sisendandmete manipuleeritavust ja võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist. Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Järelevalvealusele sisendandmete esitajale kohaldatakse järgmisi juhtimis- ja kontrollinõudeid: a) järelevalvealune sisendandmete esitaja peab tagama, et sisendandmete esitamist ei kahjusta olemasolev või võimalik huvide konflikt ja et olukorras, kus tuleb tegutseda oma parima äranägemise järgi, tehakse seda sõltumatult ja ausalt asjaomase teabe alusel kooskõlas artiklis 15 osutatud käitumisjuhendiga; b) järelevalvealune sisendandmete esitaja peab kehtestama kontrolliraamistiku, mis tagab sisendandmete tervikluse, täpsuse ja usaldusväärsuse ning sisendandmete esitamise kooskõlas käesoleva määruse ja artiklis 15 osutatud käitumisjuhendiga. 2. Järelevalvealune sisendandmete esitaja võtab kasutusele tõhusad süsteemid ja kontrollid, et tagada kõigi haldurile esitatavate sisendandmete terviklus ja usaldusväärsus, mis peavad muu hulgas hõlmama järgmist: a) kontroll selle üle, kes võib haldurile sisendandmeid esitada, ja asjakohasel juhul kord, mis reguleerib heakskiidu saamist füüsiliselt isikult, kellele sisendandmete esitaja töötaja allub; b) nõuetekohane koolitus sisendandmete esitaja töötajatele, mis hõlmab vähemalt käesolevat määrust ja määrust (EL) nr 596/2014; c) huvide konflikti ohjamise meetmed, sealhulgas asjakohasel juhul töötajate organisatsiooniline eraldamine ja selle kaalumine, kuidas kõrvaldada tasustamispoliitikast tulenevad ajendid võrdlusalust manipuleerida; d) sisendandmete esitamisega seotud teabevahetuse, sisendandmete esitaja poolt andmete esitamist võimaldava kogu teabe, kogu olemasoleva ja võimaliku huvide konflikti puudutava teabe, sh, kuid mitte ainult, sisendandmete esitaja riskid võrdlusalust järgivates finantsinstrumentides, dokumenteerimine ja säilitamine asjakohase ajavahemiku jooksul; e) sise- ja välisauditite dokumenteerimine. 3. Kui sisendandmed sõltuvad eksperdihinnangust, kehtestavad järelevalvealused sisendandmete esitajad lisaks lõikes 2 osutatud süsteemidele ja kontrollidele hinnangu andmise ja oma parima äranägemise järgi toimimise põhimõtted ning säilitavad antud hinnangute ja oma parima äranägemise järgi toimimise dokumenteeritud põhjendused. Kui see on proportsionaalne, võtavad järelevalvealused sisendandmete esitajad arvesse võrdlusaluse ja selle sisendandmete laadi. 4. Järelevalvealune sisendandmete esitaja teeb halduri ja asjaomase pädeva asutusega täielikult koostööd võrdlusaluse väljaandmise auditeerimisel ja selle üle järelevalve teostamisel ning teeb kättesaadavaks teabe ja dokumendid, mida säilitatakse kooskõlas lõigetega 2 ja 3. 5. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõigetes 1, 2 ja 3 juhtimisele, süsteemidele ja kontrollidele esitatud nõudeid ning põhimõtteid. Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse võrdlusaluste ja järelevalvealuste sisendandmete esitajate eri omadusi, eriti sisendandmete ja kasutatud metoodika erinevusi, sisendandmetega manipuleerimise ohtu ning järelevalvealuste sisendandmete esitajate tegevuse iseloomu, nagu ka võrdlusaluste ja finantsturgude arengut, pidades silmas võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist. Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ei reguleeri aga ebaoluliste võrdlusaluste järelevalvealuseid sisendandmete esitajaid ning nad ei jää selle kohaldamisalasse. Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. 6. Väärtpaberiturujärelevalve võib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 anda välja suuniseid, mis on mõeldud ebaoluliste võrdlusaluste järelevalvealustele esitajatele, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 5 osutatud üksikasju.

1. Artikli 11 lõike 1 punkte d ja e, artikli 11 lõikeid 2 ja 3, artikli 14 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 15 ja 16 ei kohaldata reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste väljaandmisele ja nende jaoks sisendandmete esitamisele. Artikli 8 lõike 1 punkti a ei kohaldata reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste väljaandmisele seoses sisendandmetega, mis esitatakse täielikult ja otse, nagu on täpsustatud artikli 3 lõike 1 punktis 24. 2. Artikleid 24 ja 25 või artiklit 26, olenevalt kohaldatavusest, kohaldatakse selliste reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste väljaandmisele ja nende jaoks sisendandmete esitamisele, mida järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või mida kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning kui osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus on kuni 500 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane.

Intressimäära võrdlusaluste väljaandmisele ja nende jaoks sisendandmete esitamisele kohaldatakse lisaks II jaotises esitatud nõuetele või nende nõuete asemel I lisas sätestatud erinõudeid. Artikleid 24, 25 ja 26 ei kohaldata intressimäära võrdlusaluste väljaandmisele ja nende jaoks sisendandmete esitamisele.

1. Kauba võrdlusaluste väljaandmisele ja nende jaoks sisendandmete esitamisele kohaldatakse II jaotises sätestatud nõuete, v.a artikkel 10, asemel II lisa nõudeid, välja arvatud juhul, kui kauba võrdlusalus on reguleeritud andmetel põhinev võrdlusalus või selle jaoks esitatud andmed on pärit sellistelt sisendandmete esitajatelt, kellest enamik on järelevalvealused isikud. Kauba võrdlusaluste väljaandmisele ega nende jaoks sisendandmete esitamisele ei kohaldata artikleid 24, 25 ja 26. 2. Kui kauba võrdlusalus on kriitilise tähtsusega võrdlusalus, mille alusvara on kuld, hõbe või plaatina, kohaldatakse II lisas sätestatud nõuete asemel II jaotise nõudeid.

1. Komisjon võtab kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, et kehtestada ja vaadata vähemalt iga kahe aasta järel läbi selliste võrdlusaluste loetelu, mida annavad välja liidus asuvad haldurid ning mis on kriitilise tähtsusega võrdlusalused, kuivõrd üks järgmistest tingimustest on täidetud: a) võrdlusalust järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks ning osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus on vähemalt 500 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane; b) võrdlusalus põhineb peamiselt ühes liikmesriigis asuvate sisendandmete esitajate andmetel ning seda peetakse kõnealuses liikmesriigis kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud menetlusele; c) võrdlusalus vastab kõigile järgmistele tingimustele: i) võrdlusalust järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks ning osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus on vähemalt 400 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane, kuid ei ületa punktis a nimetatud väärtust; ii) võrdlusalusel puuduvad turupõhised asendajad või neid on väga vähe; iii) võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tooks kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis. Kui võrdlusalus vastab punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud tingimustele, kuid ei vasta punkti c alapunktis i sätestatud tingimusele, võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused koos selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus haldur asub, kokku leppida, et sellist võrdlusalust tuleks pidada käesoleva lõigu alusel kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks. Iga juhul peab halduri pädev asutus konsulteerima asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega. Kui pädevad asutused on eriarvamusel, otsustab halduri pädev asutus, kas võrdlusalust tuleks pidada käesoleva lõigu alusel kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks, võttes arvesse eriarvamuste põhjendust. Pädevad asutused või eriarvamuste korral halduri pädev asutus edastab hinnangu komisjonile. Pärast hinnangu kättesaamist võtab komisjon kooskõlas käesoleva lõikega vastu rakendusakti. Lisaks sellele edastab halduri pädev asutus eriarvamuste korral oma hinnangu Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib avaldada arvamuse. 2. Kui lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi pädev asutus on seisukohal, et tema järelevalvealune haldur annab välja võrdlusalust, mida tuleks pidada kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks, teavitab ta sellest Väärtpaberiturujärelevalvet ning edastab Väärtpaberiturujärelevalvele dokumenteeritud hinnangu. 3. Lõike 2 kohaldamisel hindab pädev asutus, kas võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete või sisendandmete esitajate rühma põhjal, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, tooks kaasa kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele tema liikmesriigis. Pädev asutus võtab oma hinnangus arvesse järgmist: a) selliste finantsinstrumentide ja -lepingute väärtus, mis järgivad liikmesriigi piires võrdlusalust, ja selliste investeerimisfondide väärtus, mille tootluse mõõtmisel järgitakse liikmesriigi piires võrdlusalust, ning nende väärtuste osakaal liikmesriigis täitmata finantsinstrumentide ja -lepingute koguväärtuses ning investeerimisfondide koguväärtuses; b) selliste finantsinstrumentide ja -lepingute väärtus, mis järgivad liikmesriigi piires võrdlusalust, ja selliste investeerimisfondide väärtus, mille tootluse mõõtmisel järgitakse liikmesriigi piires võrdlusalust, ning nende väärtuste osakaal liikmesriigi rahvamajanduse kogutoodangus; c) muud arvnäitajad, et objektiivselt hinnata võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise või ebausaldusväärsuse võimalikku mõju turu terviklusele, tarbijatele, reaalmajandusele, finantsstabiilsusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele liikmesriigis. Pädev asutus vaatab vähemalt iga kahe aasta järel läbi oma hinnangu, mis käsitleb võrdlusaluse kriitilist tähtsust, ning teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet uuest hinnangust ja edastab selle talle. 4. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kuue nädala jooksul pärast lõikes 2 osutatud teate saamist arvamuse, kas pädeva asutuse hinnang vastab lõike 3 nõuetele ning edastab selle arvamuse koos pädeva asutuse hinnanguga komisjonile. 5. Komisjon võtab pärast lõikes 4 osutatud arvamuse kättesaamist vastu rakendusaktid kooskõlas lõikega 1. 6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et a) täpsustada, kuidas hinnata muude finantsinstrumentide kui tuletisinstrumentide nimiväärtust, tuletisinstrumentide tinglikku väärtust ning investeerimisfondide vara puhasväärtust, muu hulgas võrdlusaluste kombinatsiooni kuuluva võrdlusaluse kaudse järgimise korral, et võrrelda neid käesoleva artikli lõikes 1 ning artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud künnistega; b) vaadata turu, hindade ja õigusliku reguleerimise arengu valguses läbi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud künniste arvutamise meetod, samuti nende võrdlusaluste klassifitseerimise asjakohasus, mida järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide koguväärtus on künnistele lähedal; läbivaatamine toimub vähemalt iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 2018; c) täpsustada, kuidas kohaldada käesoleva artikli lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud tingimusi, võttes arvesse kõiki andmeid, mis aitavad hinnata objektiivselt võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise või ebausaldusväärsuse võimalikku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis. Kui see on asjakohane, võtab komisjon arvesse turu või tehnoloogia arengut.

1. Kui kriitilise tähtsusega võrdlusaluse haldur kavatseb kriitilise tähtsusega võrdlusaluse väljaandmise lõpetada, teeb ta järgmist: a) teavitab viivitamata oma pädevat asutust ning b) esitab nelja nädala jooksul pärast nimetatud teavitamist hinnangu selle kohta, kuidas i) võrdlusalus uuele haldurile üle anda või ii) selle väljaandmine lõpetada, võttes arvesse artikli 28 lõikega 1 kehtestatud korda. Esimese lõigu punktis b osutatud tähtaja jooksul ei tohi haldur võrdlusaluse väljaandmist lõpetada. 2. Kui pädev asutus on lõikes 1 osutatud halduri hinnangu kätte saanud, teeb ta järgmist: a) teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet ja asjakohasel juhul artikli 46 alusel moodustatud kolleegiumi ning b) koostab nelja nädala jooksul ise hinnangu selle kohta, kuidas anda võrdlusalus uuele haldurile üle või kuidas selle väljaandmine lõpetada, võttes arvesse kooskõlas artikli 28 lõikega 1 kehtestatud korda. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud tähtaja jooksul ei tohi haldur võrdlusaluse väljaandmist lõpetada ilma pädeva asutuse kirjaliku nõusolekuta. 3. Pärast lõike 2 punktis b osutatud hinnangu koostamist on pädeval asutusel õigus nõuda, et haldur jätkaks võrdlusaluse avaldamist, kuni: a) võrdlusaluse väljaandmine on üle antud uuele haldurile; b) võrdlusaluse väljaandmine on võimalik lõpetada korrapäraselt või c) võrdlusalus ei ole enam kriitilise tähtsusega. Esimese lõigu kohaldamisel ei tohi ajavahemik, mil pädev asutus võib nõuda, et haldur jätkaks võrdlusaluse avaldamist, olla pikem kui 12 kuud. Selle ajavahemiku lõpuks vaatab pädev asutus läbi oma otsuse nõuda, et haldur jätkaks võrdlusaluse avaldamist, ning võib vajaduse korral pikendada seda ajavahemikku veel sobiva perioodi võrra, mis ei tohi olla pikem kui 12 kuud. Kohustusliku haldamise maksimumajavahemik ei tohi olla kokku pikem kui 24 kuud. 4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, koostab pädev asutus juhul, kui kriitilise tähtsusega võrdlusaluse halduri tegevus lõpetatakse maksejõuetusmenetluse tõttu, hinnangu selle kohta, kas ja kuidas saab võrdlusaluse anda üle uuele haldurile või kuidas selle väljaandmise saab korrapäraselt lõpetada, võttes arvesse kooskõlas artikli 28 lõikega 1 kehtestatud korda.

Ilma et see piiraks liidu konkurentsiõiguse kohaldamist, võtab haldur, kes annab välja kriitilise tähtsusega võrdlusalust, piisavad abinõud selle tagamiseks, et võrdlusaluse litsentse ja võrdlusalusega seonduvat teavet antakse kõigile kasutajatele õiglasel, mõistlikul, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel.

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kriitilise tähtsusega võrdlusalustele, mis põhinevad selliste sisendandmete esitajate andmetel, kellest enamik on järelevalvealused isikud. 2. Ühe või enama kriitilise tähtsusega võrdlusaluse haldur esitab iga kahe aasta järel oma pädevale asutusele hinnangu iga tema poolt välja antava kriitilise tähtsusega võrdlusaluse suutlikkuse kohta mõõta aluseks olevat turgu või majandusolukorda. 3. Kui järelevalvealune sisendandmete esitaja kavatseb kriitilise tähtsusega võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamise lõpetada, teavitab ta sellest viivitamata kirjalikult võrdlusaluse haldurit, kes teavitab sellest viivitamata oma pädevat asutust. Kui järelevalvealune sisendandmete esitaja asub teises liikmesriigis, teavitab halduri pädev asutus viivitamata selle sisendandmete esitaja pädevat asutust. Võrdlusaluse haldur esitab nii kiiresti kui võimalik, aga hiljemalt 14 päeva jooksul pärast järelevalvealuse sisendandmete esitaja teate saamist oma pädevale asutusele hinnangu selle kohta, millist mõju avaldab see võrdlusaluse suutlikkusele mõõta aluseks olevat turgu või majandusolukorda. 4. Pärast käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud võrdlusaluse halduri hinnangu saamist ja selle hinnangu põhjal teavitab halduri pädev asutus kiiresti Väärtpaberiturujärelevalvet ning asjakohasel juhul artikli 46 alusel moodustatud kolleegiumi, ning annab oma hinnangu võrdlusaluse suutlikkusele mõõta aluseks olevat turgu või majandusolukorda, võttes arvesse kooskõlas artikli 28 lõikega 1 halduri poolt tema võrdlusaluse väljaandmise lõpetamiseks kehtestatud korda. 5. Alates kuupäevast, mil halduri pädevat asutust on teavitatud sisendandmete esitajate kavatsusest lõpetada sisendandmete esitamine, kuni kuupäevani, mil ta on koostanud lõikes 4 osutatud hinnangu, on tal õigus nõuda lõike 3 kohase teate esitanud sisendandmete esitajatelt, et nad jätkaksid sisendandmete esitamist ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui neli nädalat, kohustamata järelevalvealuseid isikuid kauplema või andma lubadust kaubelda. 6. Kui pädev asutus on pärast lõikes 5 nimetatud ajavahemikku ja oma lõikes 4 osutatud hinnangu põhjal seisukohal, et kriitilise tähtsusega võrdlusaluse representatiivsus on ohus, on tal õigus järgmisele: a) nõuda järelevalvealustelt isikutelt, kes valitakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7, sealhulgas isikutelt, kes ei ole veel asjaomase kriitilise tähtsusega võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitajad, haldurile sisendandmete esitamist vastavalt halduri metoodikale, artiklis 15 osutatud käitumisjuhendile või muudele reeglitele. See nõue kehtestatakse asjakohaseks perioodiks, mis ei ole pikem kui 12 kuud alates kuupäevast, mil tehti algne otsus kohustusliku sisendandmete esitamise nõudmise kohta vastavalt lõikele 5 või nende isikute puhul, kes ei ole veel sisendandmete esitajad, alates kuupäevast, mil tehti otsus kohustusliku sisendandmete esitamise nõudmise kohta vastavalt käesolevale punktile; b) pikendada kohustusliku sisendandmete esitamise ajavahemikku sobiva ajavahemiku võrra, mis ei ole pikem kui 12 kuud, pärast käesoleva lõigu punkti a kohaselt võetud meetme läbivaatamist vastavalt lõikele 9; c) määrata kindlaks sisendandmete esitamise vorm ja tähtpäev, kohustamata järelevalvealuseid isikuid kauplema või andma lubadust kaubelda; d) nõuda, et haldur muudaks oma metoodikat, artiklis 15 osutatud käitumisjuhendit, või muid kriitilise tähtsusega võrdlusalust käsitlevaid reegleid. Esimese lõigu punktide a ja b kohase kohustusliku sisendandmete esitamise maksimumajavahemik ei tohi olla kokku pikem kui 24 kuud. 7. Lõike 6 kohaldamiseks valib halduri pädev asutus tihedas koostöös järelevalvealuste isikute pädevate asutustega järelevalvealused isikud, kellelt nõutakse sisendandmete esitamist, lähtudes järelevalvealuse isiku tegelikust ja potentsiaalsest osalemisest asjaomase võrdlusalusega mõõdetaval turul. 8. Kui järelevalvealuselt sisendandmete esitajalt on nõutud võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamist lõike 6 punkti a, b või c kohaselt võetud meetmega, teeb sisendandmete esitaja pädev asutus nende meetmete täitmise tagamisel koostööd halduri pädeva asutusega. 9. Halduri pädev asutus vaatab kõik lõike 6 kohaselt võetud meetmed lõike 6 esimese lõigu punktis a osutatud ajavahemiku lõpuks läbi. Ta tunnistab meetme kehtetuks, kui ta leiab, et a) sisendandmete esitajad tõenäoliselt jätkavad meetme kehtetuks tunnistamise korral vähemalt ühe aasta jooksul sisendandmete esitamist ja seda tõendab vähemalt: i) sisendandmete esitajate kirjalikult võetud kohustus halduri ja pädeva asutuse ees jätkata meetme kehtetuks tunnistamise korral vähemalt ühe aasta jooksul kriitilise tähtsusega võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamist; ii) halduri kirjalik aruanne pädevale asutusele, milles esitatakse tõendid tema hinnangu kohta, et kohustusliku sisendandmete esitamise meetme kehtetuks tunnistamise korral saab tagada kriitilise tähtsusega võrdlusaluse jätkuva väljaandmise; b) võrdlusaluse väljaandmist saab jätkata ka pärast seda, kui sisendandmete esitajad, kellelt on sisendandmete esitamist nõutud, lõpetavad sisendandmete esitamise; c) on olemas vastuvõetav alternatiivne võrdlusalus ja kriitilise tähtsusega võrdlusaluse kasutajad saavad minimaalsete kuludega üle minna alternatiivse võrdlusaluse kasutamisele, kusjuures seda tõendab vähemalt halduri kirjalik aruanne, milles täpsustatakse alternatiivsele võrdlusalusele üleminekut ning kasutajate suutlikkust sellele võrdlusalusele üle minna ja asjaomaseid kulusid, või d) sobivaid alternatiivseid sisendandmete esitajaid ei ole võimalik kindlaks teha ning kui asjaomased järelevalvealused isikud lõpetaksid sisendandmete esitamise, nõrgestaks see võrdlusalust sedavõrd, et võrdlusaluse väljaandmine tuleb lõpetada. 10. Kui kriitilise tähtsusega võrdlusaluse väljaandmine tuleb lõpetada, jätkavad kõik selle kriitilise tähtsusega võrdlusaluse järelevalvealused sisendandmete esitajad sisendandmete esitamist ajavahemiku jooksul, mille pikkuse määrab kindlaks pädev asutus, kuid mis ei ületa lõike 6 teises lõigus sätestatud 24-kuulist maksimumajavahemikku. 11. Kui sisendandmete esitaja rikub lõikes 6 sätestatud nõudeid, teavitab haldur sellest asjaomast pädevat asutust kohe, kui see on mõistlikult võimalik. 12. Kui võrdlusalust tunnustatakse kriitilise tähtsusega võrdlusalusena kooskõlas artikli 20 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud menetlusega, on halduri pädeval asutusel õigus nõuda sisendandmete esitamist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 ning lõike 6 punktidega a, b ja c ainult enda liikmesriigis asuvatelt järelevalvealustelt sisendandmete esitajatelt.

1. Võrdlusalus, mis ei täida ühtegi artikli 20 lõikes 1sätestatud tingimust, on oluline, kui a) seda järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks ning osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide keskmine koguväärtus kuuekuulisel perioodil on vähemalt 50 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane, või b) võrdlusalusel ei ole turupõhiseid asendajaid või neid on väga vähe ning võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tooks kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata turu, hindade ja õigusliku reguleerimise arengu valguses läbi käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud künnise arvutamise meetod, samuti nende võrdlusaluste klassifitseerimise asjakohasus, mida järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide koguväärtus on künnisele lähedal. Läbivaatamine toimub vähemalt iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 2018. 3. Haldur teavitab viivitamata oma pädevat asutust, kui tema oluline võrdlusalus langeb allapoole lõike 1 punktis a nimetatud künnist.

1. Haldur võib otsustada jätta kohaldamata artikli 4 lõike 2, artikli 4 lõike 7 punktid c, d ja e, artikli 11 lõike 3 punkti b või artikli 15 lõike 2, kui haldur leiab, et ühe või mitme nimetatud sätte kohaldamine oleks ebaproportsionaalne, võttes arvesse võrdlusaluse laadi või mõju või halduri suurust. 2. Kui haldur otsustab mitte kohaldada ühte või mitut lõikes 1 osutatud sätetest, teavitab ta viivitamata oma pädevat asutust ning edastab sellele kogu asjakohase teabe, mis kinnitab halduri hinnangut, et ühe või mitme sellise sätte kohaldamine oleks ebaproportsionaalne, võttes arvesse võrdlusaluse laadi või mõju või halduri suurust. 3. Pädev asutus võib otsustada, et olulise võrdlusaluse haldur peab siiski kohaldama ühte või enamat artikli 4 lõikes 2, artikli 4 lõike 7 punktides c, d ja e, artikli 11 lõike 3 punktis b ning artikli 15 lõikes 2 sätestatud nõuet, kui ta leiab, et see oleks asjakohane, võttes arvesse võrdlusaluse laadi või mõju või halduri suurust. Oma hinnangus võtab pädev asutus halduri esitatud teabe põhjal arvesse järgmisi kriteeriume: a) võrdlusaluse manipuleeritavus; b) sisendandmete laad; c) huvide konflikti ulatus; d) halduri kaalutlusruumi ulatus; e) võrdlusaluse mõju turgudele; f) võrdlusaluse laad, ulatus ja selle väljaandmise keerukus; g) võrdlusaluse olulisus finantsstabiilsusele; h) võrdlusalusele viitavate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus; i) halduri suurus, organisatsiooniline vorm või struktuur. 4. Pädev asutus teavitab haldurit oma otsusest kohaldada lõike 3 kohaselt täiendavaid nõudeid 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud halduri teate saamist. Kui pädevat asutust teavitati tegevusloa- või registreerimismenetluse raames, kohaldatakse artiklis 34 sätestatud tähtaegu. 5. Artikli 41 kohaste järelevalvealaste õiguste kasutamisel hindab pädev asutus korrapäraselt, kas tema käesoleva artikli lõike 3 kohane hinnang peab jätkuvalt paika. 6. Kui pädev asutus leiab põhjendatult, et talle käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud teave ei ole täielik või et on vaja lisateavet, hakkab käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tähtaeg kulgema alles kuupäevast, mil haldur esitab täiendava teabe, välja arvatud juhul, kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 kohalduvad artikli 34 kohased tähtajad. 7. Kui olulise võrdlusaluse haldur ei täida ühte või enamat artikli 4 lõikes 2, artikli 4 lõike 7 punktides c, d ja e, artikli 11 lõike 3 punktis b ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud nõuet, avaldab ja säilitab haldur vastavuskinnituse, milles ta sedastab sõnaselgelt, miks on asjakohane, et haldur neid sätteid ei täida. 8. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et koostada lõikes 7 osutatud vastavuskinnituse näidis. Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras. 9. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 3 osutatud kriteeriume. Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Haldur võib otsustada mitte kohaldada artikli 4 lõiget 2, artikli 4 lõike 7 punkte c, d ja e, artikli 4 lõiget 8, artikli 5 lõikeid 2, 3 ja 4, artikli 6 lõikeid 1, 3 ja 5, artikli 7 lõiget 2, artikli 11 lõike 1 punkti b, artikli 11 lõike 2 punkte b ja c, artikli 11 lõiget 3, artikli 13 lõiget 2, artikli 14 lõiget 2, artikli 15 lõiget 2 ning artikli 16 lõikeid 2 ja 3 oma ebaoluliste võrdlusaluste puhul. 2. Haldur teavitab viivitamata oma pädevat asutust, kui halduri ebaoluline võrdlusalus ületab artikli 24 lõike 1 punktis a nimetatud künnist. Sellisel juhul peab haldur asuma täitma olulistele võrdlusalustele kohaldatavaid nõudeid kolme kuu jooksul. 3. Kui ebaolulise võrdlusaluse haldur otsustab mitte kohaldada ühte või enamat lõikes 1 osutatud sätet, avaldab ja säilitab ta vastavuskinnituse, milles ta sõnaselgelt sedastab, miks on asjakohane, et haldur neid sätteid ei täida. Haldur esitab vastavuskinnituse oma pädevale asutusele. 4. Asjaomane pädev asutus vaatab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud vastavuskinnituse läbi. Pädev asutus võib samuti nõuda kooskõlas artikliga 41 haldurilt lisateavet tema ebaoluliste võrdlusaluste kohta ning nõuda muudatusi, et tagada vastavus käesolevale määrusele. 5. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et koostada lõikes 3 osutatud vastavuskinnituse näidis. Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

1. Kahe nädala jooksul pärast artiklis 36 osutatud registrisse kandmist avaldab haldur õiglast ja hõlpsat juurdepääsu tagaval viisil võrdlusaluse kirjelduse iga sellise võrdlusaluse jaoks eraldi või, kui see on kohalduv, iga sellise võrdlusaluste kogumi jaoks, mida võidakse liidus artikli 29 kohaselt kasutada. Kui haldur hakkab välja andma uut võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit, mida võidakse liidus artikli 29 kohaselt kasutada, avaldab ta kahe nädala jooksul ning õiglast ja hõlpsat juurdepääsu tagaval viisil võrdlusaluse kirjelduse iga uue võrdlusaluse jaoks või, kui see on kohalduv, võrdlusaluste kogumi jaoks. Haldur vaatab läbi ja vajaduse korral uuendab võrdlusaluse kirjelduse iga võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi jaoks, juhul kui muutub käesoleva artikli alusel esitatav teave ja vähemalt iga kahe aasta järel. Võrdlusaluse kirjelduses a) määratakse selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks võrdlusalusega mõõdetav turg või majanduslik olukord ja asjaolud, mil selline mõõtmine võib osutuda ebausaldusväärseks; b) esitatakse tehnilised spetsifikatsioonid, millest nähtuvad selgelt ja ühemõtteliselt võrdlusaluse arvutuse sellised üksikasjad, mille puhul võidakse toimida oma parima äranägemise järgi, selgitatakse sellise toimimise kriteeriumid ja selliselt toimivate isikute ametipositsioon ning viis, kuidas parimat äranägemist võib hiljem hinnata; c) teavitatakse võimalusest, et võrdlusalust võidakse teatavate asjaolude, sealhulgas haldurist sõltumatute väliste asjaolude tõttu muuta või selle väljaandmine võidakse lõpetada, ja d) teavitatakse kasutajaid, et võrdlusaluse muutmine või selle väljaandmise lõpetamine võib mõjutada võrdlusalust järgivaid finantslepinguid ja finantsinstrumente või investeerimisfondi tootluse mõõtmist. 2. Võrdlusaluse kirjeldus sisaldab vähemalt järgmist: a) kõikide võrdlusalusega seotud põhimõistete määratlused; b) võrdlusaluse metoodika vastuvõtmise ning metoodika läbivaatamise ja heakskiitmise korra põhistus; c) võrdlusaluse koostamise kriteeriumid ja kord, sealhulgas sisendandmete kirjeldus, eri liiki sisendandmete prioriteetsus, võrdlusaluse koostamiseks vajalikud miinimumandmed, ekstrapoleerimismudelite või -meetodite kasutamine ja võrdlusalusest indeksi koostisosade tasakaalustamise kord; d) kontrollid ja reeglid, mis käsitlevad halduri või sisendandmete esitaja hinnangut või oma parima äranägemise järgi toimimist, et tagada sellise hinnangu või toimimise järjepidevust; e) kord, mis käsitleb võrdlusaluse koostamist turupingete perioodil või ajal, mil tehinguandmete allikad võivad olla ebapiisavad, ebatäpsed või ebausaldusväärsed, ja võrdlusaluse võimalikud piirid sellistel perioodidel; f) sisendandmetes või võrdlusaluse koostamisel esinevate vigade parandamise kord, mis hõlmab muu hulgas olukorda, kui võrdlusalus tuleb uuesti koostada, ja g) võrdlusaluse võimalike piiride kindlakstegemine, sealhulgas selle toimimine mittelikviidsetel või killustatud turgudel, ja sisendite võimalik kontsentratsioon. 3. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada võrdlusaluse kirjelduse sisu ja juhtumid, mille puhul võrdlusaluse kirjelduse ajakohastamine on nõutav. Väärtpaberiturujärelevalve teeb vahet võrdlusaluste eri tüüpide ja sektorite vahel, nagu need on sätestatud käesolevas määruses, ning võtab arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Haldur avaldab koos artiklis 27 osutatud võrdlusaluse kirjeldusega korra, mis käsitleb meetmeid, mida haldur peab võtma sellise võrdlusaluse muutmisel või selle väljaandmise lõpetamisel, mida võib artikli 29 lõike 1 kohaselt liidus kasutada. Asjakohasel juhul võib selle korra, mida tuleb ajakohastada ja avaldada iga olulise muudatuse puhul, kehtestada võrdlusaluste kogumi jaoks. 2. Järelevalvealused isikud, v.a lõikes 1 osutatud haldur, kes kasutavad võrdlusalust, koostavad töökindla kirjaliku kava, milles kavandatakse meetmed, mida nad võrdlusaluse olulise muutmise või selle väljaandmise lõpetamise korral võtavad, ja haldavad seda kava. Kui see on teostatav ja asjakohane, määratakse niisuguses kavas üks või mitu alternatiivset võrdlusalust, mida võib järgida nende võrdlusaluste asemel, mida enam välja ei anta, ja märgitakse, miks niisugused võrdlusalused võiksid olla sobilikud alternatiivid. Järelevalvealused isikud esitavad kava ja selle hilisemad versioonid taotluse korral asjaomasele pädevale asutusele ning võimaluse korral kajastavad seda lepingulistes suhetes klientidega.

1. Järelevalvealune isik võib liidu piires kasutada võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit, kui seda annab välja liidus asuv haldur, kes on kantud artiklis 36 osutatud registrisse, või kui võrdlusalus on kantud artiklis 36 osutatud registrisse. 2. Kui direktiivi 2003/71/EÜ või direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt avaldatava prospekti esemeks on vabalt võõrandatav väärtpaber või muu investeerimistoode, mis järgib võrdlusalust, tagab emitent, pakkumuse esitaja või isik, kes taotleb reguleeritud turul kauplemisele võtmist, et prospekt hõlmaks ka selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas võrdlusalust annab välja käesoleva määruse artiklis 36 osutatud registrisse kantud haldur.

1. Selleks et kolmandas riigis asuva halduri välja antavat võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit saaks liidus kasutada kooskõlas artikli 29 lõikega 1, tuleb võrdlusalus või võrdlusaluste kogum ja haldur kanda artiklis 36 osutatud registrisse. Registrisse kandmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) komisjon on võtnud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3 vastu samaväärsuse otsuse; b) haldur on saanud tegevusloa või on registreeritud ja tema üle teostatakse järelevalvet asjaomases kolmandas riigis; c) haldur on teatanud Väärtpaberiturujärelevalvele oma nõusolekust, et järelevalvealused isikud võivad liidus kasutada tema tegelikke või tulevasi võrdlusaluseid, esitanud nende võrdlusaluste loetelu, mille kasutamiseks liidus ta on nõusoleku andnud, ja teatanud kolmandas riigis tema järelevalve eest vastutava pädeva asutuse, ning d) käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud koostööleping on kehtiv. 2. Komisjon võib vastu võtta rakendusotsuse, milles märgitakse, et kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad järgmist: a) asjaomases kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud haldurid täidavad siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetega või kui see on kohalduv, IOSCO teabeagentuuride põhimõtetega, ja b) siduvate nõuetega kaasneb selles kolmandas riigis nende pidev tõhus järelevalve ja riiklik sund. Rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Komisjon võib alternatiivina võtta vastu rakendusotsuse, mille kohaselt a) kolmanda riigi siduvad nõuded seoses konkreetsete haldurite või konkreetsete võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumitega on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetega või kui see on kohalduv, IOSCO teabeagentuuride põhimõtetega, ning b) selliste konkreetsete haldurite või konkreetsete võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumitega kaasneb kõnealuses kolmandas riigis nende pidev tõhus järelevalve ja nad on allutatud riiklikule sunnile. Rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Väärtpaberiturujärelevalve sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide pädevate asutustega, mille õigusraamistikku ja järelevalvetavasid peetakse samaväärseks kooskõlas lõikega 2 või 3. Koostöölepingus täpsustatakse vähemalt järgmine: a) Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vaheline teabevahetuse kord, sealhulgas juurdepääs kogu asjakohasele teabele kolmandas riigis tegevusloa saanud halduri kohta, mida Väärtpaberiturujärelevalve nõuab; b) Väärtpaberiturujärelevalve kiire teavitamise kord juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et selles kolmandas riigis tegevusloa saanud haldur, kes on tema järelevalve subjekt, rikub kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa aluseks olevaid tingimusi või muid riigisiseseid õigusakte; c) järelevalvetegevuse, sealhulgas kohapealsete kontrollide koordineerimise kord. 5. Selleks et pädevad asutused ja Väärtpaberiturujärelevalve saaksid kasutada neile käesoleva määrusega antud järelevalvealaseid õigusi, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 4 osutatud koostöölepingute miinimumsisu. Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Väärtpaberiturujärelevalve tunnistab kolmandas riigis asuva halduri registreeringu kehtetuks, kustutades halduri kohta artiklis 36 osutatud registris tehtud kande, kui tal on põhjendatud ja dokumentaalsetele tõenditele tuginev alus arvata, et haldur a) tegutseb viisil, mis selgelt kahjustab tema võrdlusaluste kasutajate huve või turgude korrapärast toimimist, või b) on raskelt rikkunud kolmanda riigi õigusakte või muid tema suhtes kolmandas riigis kohaldatavaid norme, millele tuginedes võttis komisjon vastu rakendusotsuse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 või 3. 2. Väärtpaberiturujärelevalve teeb lõike 1 kohase otsuse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) Väärtpaberiturujärelevalve on pöördunud selles küsimuses kolmanda riigi pädeva asutuse poole, kuid see pädev asutus ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, mida on vaja investorite ja turgude korrapärase toimimise kaitsmiseks liidus, või ei ole suutnud tõendada, et asjaomane haldur täidab temale kolmandas riigis kohaldatavaid nõudeid; b) Väärtpaberiturujärelevalve on teavitanud kolmanda riigi pädevat asutust oma kavatsusest halduri registreering kehtetuks tunnistada vähemalt 30 päeva enne tema kohta tehtud kande registrist kustutamist. 3. Väärtpaberiturujärelevalve teavitab lõike 1 kohaselt võetud meetmetest viivitamata teisi pädevaid asutusi ning avaldab otsuse oma veebisaidil.

1. Kuni ajani, mil kooskõlas artikli 30 lõikega 2 või 3 võetakse vastu samaväärsuse otsus, võivad järelevalvealused isikud liidus kasutada kolmandas riigis asuva halduri välja antavaid võrdlusaluseid, tingimusel et see haldur saab eelnevalt viiteliikmesriigi pädevalt asutuselt käesoleva artikli kohase tunnustuse. 2. Kolmandas riigis asuv haldur, kes kavatseb saada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, peab täitma käesolevas määruses sätestatud nõudeid, v.a artikli 11 lõige 4 ning artiklid 16, 20, 21 ja 23. Haldur võib selle tingimuse täita, järgides IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtteid või IOSCO teabeagentuuride põhimõtteid, olenevalt sellest, kumb on kohalduv, eeldusel et selline kohaldamine on samaväärne käesoleva määruse nõuete täitmisega, v.a artikli 11 lõige 4 ning artiklid 16, 20, 21 ja 23. Selleks et hinnata, kas esimeses lõigus nimetatud tingimus on täidetud, ning hinnata IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtete või IOSCO teabeagentuuride põhimõtete järgimist, olenevalt sellest, kumb on kohalduv, võib viiteliikmesriigi pädev asutus kasutada sõltumatu välisaudiitori hinnangut või, kui kolmandas riigis asuv haldur on järelevalve subjekt, selle kolmanda riigi pädeva asutuse väljastatud sertifikaati, kus haldur asub. Juhul ja niivõrd kui haldur suudab tõendada, et tema välja antav võrdlusalus on reguleeritud andmetel põhinev võrdlusalus või kauba võrdlusalus, mis ei põhine selliste sisendandmete esitajate esitatud andmetel, kellest enamik on järelevalvealused isikud, ei ole haldur kohustatud täitma nõudeid, mida ei kohaldata reguleeritud andmetel põhinevatele võrdlusalustele ja kauba võrdlusalustele, nagu on sätestatud vastavalt artiklis 17 ja artikli 19 lõikes 1. 3. Kolmandas riigis asuval halduril, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, peab olema viiteliikmesriigis asutatud esindaja. Esindaja peab olema liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kelle kolmandas riigis asuv haldur on sõnaselgelt nimetanud tegutsema liidus halduri nimel suhetes ametiasutuste ja muude isikutega seoses käesolevast määrusest tulenevate halduri kohustustega. Esindaja täidab koos halduriga järelevaatamise funktsiooni halduri poolt käesoleva määruse alusel võrdlusaluse väljaandmisel ning on selle eest vastutav viiteliikmesriigi pädeva asutuse ees. 4. Kolmandas riigis asuva halduri viiteliikmesriik määratakse kindlaks järgmiselt: a) kui haldur kuulub kontserni, mille üks liige on liidus asuv järelevalvealune isik, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub kõnealune järelevalvealune isik. Selline järelevalvealune isik nimetatakse esindajaks lõike 3 tähenduses; b) kui punkt a ei kohaldu ja kui haldur kuulub kontserni, milles on rohkem kui üks liidus asuvat järelevalvealust isikut, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub suurim arv järelevalvealuseid isikuid või, kui järelevalvealuste isikute arv on võrdne, siis see liikmesriik, kus võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus on suurim. Üks käesoleva punkti kohaselt kindlaks määratavas viiteliikmesriigis asuvatest järelevalvealustest isikutest nimetatakse esindajaks lõike 3 tähenduses; c) kui käesoleva lõike punkt a ega b ei kohaldu ja kui ühte või mitut halduri välja antavat võrdlusalust järgitakse finantsinstrumentide puhul, millega on lubatud kaubelda ühe või mitme liikmesriigi kauplemiskohas, mis on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24, on viiteliikmesriik liikmesriik, kus finantsinstrumendiga, mis järgib mõnda neist võrdlusalustest, lubati kaubelda või kaubeldi kauplemiskohas esimest korda ja endiselt kaubeldakse. Kui asjaomase finantsinstrumendiga lubati kaubelda või kaubeldi esimest korda ühel ajal eri liikmesriikide kauplemiskohtades ja endiselt kaubeldakse, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus on suurim; d) kui punktid a, b ja c ei kohaldu ja kui ühte või mitut halduri välja antavat võrdlusalust kasutavad järelevalvealused isikud rohkem kui ühes liikmesriigis, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub suurim arv selliseid järelevalvealuseid isikuid või, kui järelevalvealuste isikute arv on võrdne, see liikmesriik, kus võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus on suurim; e) kui punktid a, b, c ja d ei kohaldu ning kui haldur on sõlminud järelevalvealuse isikuga lepingu, milles ta nõustub tema välja antava võrdlusaluse kasutamisega, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub see järelevalvealune isik. 5. Kolmandas riigis asuv haldur, kes soovib saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, taotleb tunnustamist oma viiteliikmesriigi pädevalt asutuselt. Taotlev haldur esitab kogu teabe, mida on vaja selleks, et pädev asutus saaks veenduda, et haldur on teinud tunnustamise ajaks kõik vajalikud korraldused lõikes 2 osutatud nõuete täitmiseks, ning esitab loetelu oma praegustest ja tulevastest võrdlusalustest, mida võib liidus kasutada, ja teatab pädeva asutuse nime, kes vastutab halduri järelevalve eest kolmandas riigis, kui see on olemas. Pädev asutus kontrollib 90 tööpäeva jooksul alates käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotluse saamisest, kas lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud. Kui pädev asutus leiab, et lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud, jätab ta tunnustamise taotluse rahuldamata ja põhjendab seda. Samuti jäetakse tunnustus andmata siis, kui ei ole täidetud järgmised lisatingimused: a) kui kolmandas riigis asuv haldur on järelevalve subjekt, reguleerib viiteliikmesriigi pädeva asutuse ja selle kolmanda riigi pädeva asutuse, kus haldur asub, suhteid asjakohane koostööleping, mis vastab artikli 30 lõike 5 kohaselt vastu võetud regulatiivsetele tehnilistele standarditele, et tagada tõhus teabevahetus, mis võimaldaks pädeval asutusel täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele; b) käesoleva direktiivi kohaste järelevalveülesannete tõhusat täitmist pädeva asutuse poolt ei takista selle kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, kus haldur asub, ega, kui see on kohalduv, kõnealuse kolmanda riigi järelevalveasutuse järelevalve- ja uurimisvolituste piirid. 6. Kui viiteliikmesriigi pädev asutus leiab, et kolmandas riigis asuv haldur annab välja võrdlusalust, mille puhul on täidetud oluliseks võrdlusaluseks või ebaoluliseks võrdlusaluseks liigitamise tingimused, nagu on sätestatud vastavalt artiklites 24 ja 26, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta Väärtpaberiturujärelevalvet. Ta esitab selle hinnangu toetuseks halduri poolt enda tunnustamise taotluses esitatud teabe. Väärtpaberiturujärelevalve annab ühe kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teate saamist pädevale asutusele nõu võrdlusaluse tüübi kohta ning selle väljaandmist reguleerivate nõuete kohta nagu sätestatud artiklites 24, 25 ja 26. Nõuandes võidakse eelkõige käsitleda seda, kas Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et sellise tüübi tingimused on täidetud, tuginedes halduri poolt enda tunnustamise taotluses esitatud teabele. Lõikes 5 osutatud ajavahemik peatatakse alates kuupäevast, mil Väärtpaberiturujärelevalve teate kätte sai, kuni Väärtpaberiturujärelevalve on andnud käesoleva lõike kohast nõu. Kui viiteliikmesriigi pädev asutus teeb ettepaneku anda tunnustus vastupidiselt teises lõigus osutatud Väärtpaberiturujärelevalve nõuandele, teavitab ta sellest Väärtpaberiturujärelevalvet ja põhjendab seda. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab asjaolu, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida seda nõuannet. Samuti võib Väärtpaberiturujärelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused selle kohta, miks ta kõnealust nõuannet ei järgi. Asjaomasele pädevale asutusele antakse avaldamisest ette teada. 7. Viiteliikmesriigi pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet viie tööpäeva jooksul igast otsusest tunnustada kolmandas riigis asuvat haldurit ning esitab halduri välja antavate selliste võrdlusaluste loetelu, mida võib liidus kasutada, ja teatab pädeva asutuse nime, kes vastutab halduri järelevalve eest kolmandas riigis, kui see on olemas. 8. Viiteliikmesriigi pädev asutus peatab või asjakohasel juhul tunnistab sellise tunnustuse kehtetuks, mis on antud vastavalt lõikele 5, kui tal on põhjendatud ja dokumentaalsetele tõenditele tuginev alus arvata, et haldur tegutseb viisil, mis selgelt kahjustab tema võrdlusaluse kasutajate huve või turgude korrapärast toimimist, et haldur on raskelt rikkunud käesolevas määruses sätestatud nõudeid või et haldur on esitanud valeandmeid või kasutanud muid ebaseaduslikke võtteid tunnustuse saamiseks. 9. Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 5 osutatud tunnustamise taotluse vorm ja sisu ning lõikes 6 nõutud teabe esitamise viis. Kui selline regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu välja töötatakse, esitab Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse eelnõu komisjonile. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Haldur, kes asub liidus ning on saanud tegevusloa või registreeritud artikli 34 kohaselt, või mis tahes muu järelevalvealune isik, kes asub liidus, kellel on selge ja täpselt kindlaks määratud roll kolmanda riigi halduri kontrolli- või aruandlusraamistikus, kes suudab teha tõhusat seiret võrdlusaluse väljaandmise üle, võib taotleda asjaomaselt pädevalt asutuselt kolmandas riigis välja antava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kinnitamist nende kasutamiseks liidus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: a) võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kinnitav haldur või muu järelevalvealune isik on kontrollinud ja suudab oma pädevale asutusele jätkuvalt tõendada, et kinnitatava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmine vastab kohustuslikele või vabatahtlikult täidetavatele nõuetele, mis on vähemalt niisama ranged kui käesoleva määruse nõuded; b) võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kinnitaval halduril või muul järelevalvealusel isikul on vajalikud eriteadmised, et teha tõhusat seiret kolmandas riigis võrdlusaluse väljaandmise üle ning juhtida seonduvaid riske; c) võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi välja andmiseks kolmandas riigis ja võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi liidus kasutamise tarvis kinnitamiseks on objektiivne põhjus. Punkti a kohaldamisel võib pädev asutus selle hindamisel, kas kinnitatava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmine vastab nõuetele, mis on vähemalt niisama ranged kui käesoleva määruse nõuded, arvesse võtta seda, kas võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmise vastavus IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetele või IOSCO teabeagentuuride põhimõtetele, olenevalt sellest, kumb on kohalduv, oleks samaväärne vastavusega käesoleva määruse nõuetele. 2. Haldur või muu järelevalvealune isik, kes esitab lõikes 1 osutatud kinnitamise taotluse, esitab kogu teabe, mis on vajalik selleks, et pädev asutus saaks veenduda, et taotlemise ajal on täidetud kõik nimetatud lõikes osutatud tingimused. 3. 90 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud kinnitamise taotluse saamist vaatab asjaomane pädev asutus taotluse läbi ning võtab vastu otsuse lubada kinnitamist või jätta taotlus rahuldamata. Pädev asutus teavitab kinnitatud võrdlusalusest või võrdlusaluste kogumist Väärtpaberiturujärelevalvet. 4. Kinnitatud võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit käsitatakse neid kinnitava halduri või muu järelevalvealuse isiku välja antava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumina. Võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kinnitav haldur või muu järelevalvealune isik ei kasuta kinnitamist kavatsusega hoida kõrvale käesoleva määruse nõuete täitmisest. 5. Haldur või muu järelevalvealune isik, kes on kinnitanud kolmandas riigis välja antava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi, jääb täielikult vastutavaks sellise võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi eest ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest. 6. Kui võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kinnitava halduri või muu järelevalvealuse isiku pädeval asutusel on põhjendatud alus arvata, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, on tal õigus nõuda, et võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kinnitanud haldur või muu järelevalvealune isik lõpetaks kinnituse, ning ta teavitab sellest Väärtpaberiturujärelevalvet. Võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kinnituse lõpetamise korral kohaldatakse artiklit 28. 7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad meetmeid, et selgitada tingimused, mille alusel asjaomane pädev asutus võib hinnata, kas on olemas objektiivne põhjus võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmiseks kolmandas riigis ja nende liidus kasutamise tarvis kinnitamiseks. Komisjon võtab arvesse selliseid elemente nagu võrdlusalusega mõõdetava aluseks oleva turu või majandusolukorra eripära, vajadus selle järele, et võrdlusaluse väljaandmine toimuks sellisele turule või majandusolukorrale lähedal, vajadus selle järele, et võrdlusaluse väljaandmine toimuks sisendandmete esitajatele lähedal, sisendandmete põhiline kättesaadavus erinevate ajavööndite tõttu ning võrdlusaluse väljaandmiseks vajalikud erioskused.

1. Liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb tegutseda haldurina, esitab taotluse artikli 40 kohaselt määratud pädevale asutusele liikmesriigis, kus see isik asub, et saada a) tegevusluba, kui haldur koostab või kavatseb koostada indekseid, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada võrdlusalustena käesoleva määruse tähenduses; b) registreering, kui tegemist on järelevalvealuse isikuga, välja arvatud haldur, kes koostab või kavatseb koostada indekseid, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada võrdlusalustena käesoleva määruse tähenduses, tingimusel et võrdlusaluse väljaandmist ei takista järelevalvealusele isikule kohaldatavad sektoripõhised normid ning mitte ükski koostatav indeks ei kvalifitseeruks kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, või c) registreering, kui ta koostab või kavatseb koostada üksnes selliseid indekseid, mis kvalifitseeruksid ebaolulise võrdlusalusena. 2. Tegevusloa saanud või registreeritud haldur täidab igal ajal käesolevas määruses sätestatud tingimusi ja teatab pädevale asutusele kõigist nendes toimunud olulistest muudatustest. 3. Lõikes 1 osutatud taotlus esitatakse 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui järelevalvealune isik sõlmib kokkuleppe taotleja koostatava indeksi kasutamiseks finantsinstrumendis või -lepingus järgimiseks või investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks. 4. Taotleja esitab kogu teabe, mida on pädeval asutusel vaja veendumaks, et ta on võtnud tegevusloa saamise või registreerimise ajaks kõik käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastamiseks vajalikud meetmed. 5. Asjaomane pädev asutus hindab 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest, kas taotlus on täielik, ja teavitab taotlejat hindamise tulemustest. Kui taotlus on ebatäielik, esitab taotleja asjaomase pädeva asutuse nõutud täiendava teabe. Käesolevas lõikes osutatud tähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil taotleja esitab nimetatud täiendava teabe. 6. Asjaomane pädev asutus a) vaatab tegevusloa taotluse läbi ja teeb nelja kuu jooksul täieliku taotluse saamisest otsuse taotlejale tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta; b) vaatab registreerimise taotluse läbi ja teeb 45 tööpäeva jooksul täieliku registreerimistaotluse saamisest otsuse taotleja registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta. Pädev asutus teavitab taotlejat otsusest viie tööpäeva jooksul arvates esimeses lõigus osutatud otsuse tegemisest. Kui pädev asutus jätab taotlejale tegevusloa andmata või ta registreerimata, põhjendab ta oma otsust. 7. Pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet oma otsusest anda taotlejale tegevusluba või ta registreerida viie tööpäeva jooksul arvates nimetatud otsuse tegemisest. 8. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada teavet, mis tuleb tegevusloa taotluses ja registreerimise taotluses esitada, võttes arvesse asjaolu, et tegevusloa andmine ja registreerimine on eraldiseisvad menetlused ning et tegevusloa andmise puhul on vaja põhjalikumalt hinnata halduri taotlust, proportsionaalsuse põhimõtet, lõike 1 punkti b kohaselt registreerimist taotleva järelevalvealuse isiku laadi ning taotleja ja pädevate asutuste kulusid. Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

1. Pädev asutus võib halduri tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistada või selle peatada, kui haldur a) loobub sõnaselgelt tegevusloast või registreeringust või ei ole eelmise 12 kuu jooksul võrdlusaluseid välja andnud; b) on saanud tegevusloa või on registreeritud või on kinnitanud võrdlusaluse valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil; c) ei vasta enam tegevusloa andmise või registreerimise aluseks olnud tingimustele või d) on raskelt või korduvalt rikkunud käesoleva määruse sätteid. 2. Pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet oma otsusest viie tööpäeva jooksul arvates nimetatud otsuse tegemisest. Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastab artiklis 36 ette nähtud registrit kohe. 3. Pärast halduri tegevusloa või registreeringu peatamise otsuse vastuvõtmist ja juhul, kui võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine põhjustaks vääramatu jõu olukorra või takistaks kõnealust võrdlusalust järgivate finantslepingute või -instrumentide või investeerimisfondide loodetud tulemuse saavutamist või rikuks muul moel osutatud finantslepingute või -instrumentide tingimusi või investeerimisfondide tingimusi, nagu on täpsustatud artikli 51 lõike 6 kohases delegeeritud õigusaktis, võib selle liikmesriigi asjaomane pädev asutus, kus haldur asub, lubada võrdlusaluse väljaandmist jätkata peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseni. Sel ajavahemikul lubatakse järelevalvealustel isikutel seda võrdlusalust kasutada ainult nende finantslepingute või -instrumentide või investeerimisfondide puhul, mis seda võrdlusalust juba varem järgisid. 4. Pärast halduri tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vastuvõtmist kohaldatakse artikli 28 lõiget 2.

1. Väärtpaberiturujärelevalve loob avaliku registri ja haldab seda ning see sisaldab järgmist teavet: a) artikli 34 kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud haldurite andmed ja nende järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste andmed; b) artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate haldurite andmed, artikli 30 lõike 1 punktis c osutatud võrdlusaluste loetelu ja nende järelevalve eest vastutavate kolmanda riigi pädevate asutuste andmed; c) artikli 32 kohaselt tunnustatud haldurite andmed, artikli 32 lõikes 7 osutatud võrdlusaluste loetelu ja asjakohasel juhul nende järelevalve eest vastutavate kolmanda riigi pädevate asutuste andmed; d) sellised võrdlusalused, mis on kinnitatud artiklis 33 sätestatud menetluse kohaselt, nende haldurite andmed ning need kinnitanud haldurite või järelevalvealuste isikute andmed. 2. Lõikes 1 osutatud register on Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil avalikult kättesaadav ja seda ajakohastatakse vajaduse korral kiiresti.

1. Pädev asutus võib kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 28 delegeerida oma käesolevas määruses sätestatud ülesanded teise liikmesriigi pädevale asutusele, kes on selleks eelnevalt andnud kirjaliku nõusoleku. Pädev asutus teatab Väärtpaberiturujärelevalvele igast kavandatud delegeerimisest 60 päeva enne delegeerimise jõustumist. 2. Pädev asutus võib delegeerida Väärtpaberiturujärelevalvele osa oma käesolevas määruses sätestatud ülesandeid vastavalt Väärtpaberiturujärelevalvega sõlmitud lepingule. 3. Väärtpaberiturujärelevalve teatab kavandatud delegeerimisest seitsme päeva jooksul liikmesriikidele. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kokkulepitud delegeerimise üksikasjad viie tööpäeva jooksul teate saamisest.

Pädev asutus võib avalikustada teiselt pädevalt asutuselt saadud teabe üksnes järgmistel tingimustel: a) ta on saanud kõnealuselt pädevalt asutuselt selleks kirjaliku nõusoleku ja teave avaldatakse ainult sellel eesmärgil, milleks see pädev asutus nõusoleku andis, või b) avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

1. Pädev asutus võib seoses kohapealse kontrolli või uurimisega taotleda abi teiselt pädevalt asutuselt. Taotluse saanud pädev asutus teeb koostööd niivõrd, kui võimalik ja sobivaks peetav. 2. Lõikes 1 osutatud abi taotlev pädev asutus teavitab sellest Väärtpaberiturujärelevalvet. Piiriülese mõjuga kontrolli või uurimise korral võivad pädevad asutused taotleda Väärtpaberiturujärelevalvelt kohapealse kontrolli või uurimise koordineerimist. 3. Kui pädev asutus saab teiselt pädevalt asutuselt taotluse viia läbi kohapealne kontroll või uurimine, võib ta a) kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia; b) lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda; c) määrata audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist toetama või läbi viima.

1. Iga liikmesriik määrab haldurite ja järelevalvealuste isikute jaoks asjaomase pädeva asutuse, kes täidab käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, ning teatab sellest komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele. 2. Kui liikmesriik määrab mitu pädevat asutust, piiritleb ta selgelt nende rolli ja määrab ühe asutuse, kes vastutab komisjoni, Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega tehtava koostöö ja teabevahetuse koordineerimise eest. 3. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud pädevate asutuste nimekirja.

1. Selleks et täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, on pädeval asutusel kooskõlas liikmesriigi õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused: a) juurdepääs kõikidele dokumentidele ja andmetele, olenemata nende vormist, ja õigus nendest koopiaid saada või teha; b) õigus küsida või nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud võrdlusaluse väljaandmise ja selle jaoks sisendandmete esitamisega, sealhulgas teenuseosutajad, kellele tööülesanded, teenused või toimingud antakse võrdlusaluste väljaandmisel edasi artikli 10 kohaselt, ja tema käsundiandjalt ning õigus vajaduse korral niisugune isik teabe saamiseks kohale kutsuda ja teda küsitleda; c) õigus kauba võrdlusaluste puhul küsida sisendandmete esitajatelt teavet asjaomaste hetketurgude kohta tüüpvormide ja tehinguaruannete alusel, kui need on olemas, ning õigus pääseda vahetult juurde kauplejate süsteemidele; d) õigus viia läbi kohapealseid kontrolle või uurimisi, välja arvatud füüsilise isiku eluruumides; e) ilma et see piiraks määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, õigus siseneda juriidiliste isikute ruumidesse, et võtta kaasa dokumente ja muid andmeid, olenemata nende vormist, kui on mõistlik alus kahtlustada, et kontrolli või uurimise esemega seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt on nõutav asjaomase liikmesriigi õigusasutuse eelnev luba, siis kasutatakse seda õigust ainult pärast kõnealuse loa saamist; f) õigus nõuda järelevalvealuse isiku valduses olevaid telefonikõnede, elektroonilise kommunikatsiooni ja muude andmeliiklusandmete salvestisi; g) õigus taotleda vahendite külmutamist või vara arestimist või mõlemat; h) õigus nõuda ajutiselt tegevuse lõpetamist, kui see on pädeva asutuse arvates vastuolus käesoleva määrusega; i) õigus kehtestada kutsetegevuse ajutine keeld; j) õigus võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada üldsuse nõuetekohane teavitamine võrdlusaluse väljaandmisest, sealhulgas nõudes asjaomaselt haldurilt või võrdlusaluse avaldanud või seda levitanud isikult või mõlemalt õiendi avaldamist varem esitatud võrdlusaluse sisendandmete või arvandmete kohta. 2. Pädevad asutused täidavad ja kasutavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ülesandeid ja volitusi ning artiklis 42 osutatud karistuste määramise volitusi kooskõlas oma riigi õigusraamistikuga järgmiselt: a) otse; b) koostöös teiste ametiasutuste või turul tegutsevate ettevõtjatega; c) omal vastutusel, delegeerides need sellistele ametiasutustele või turul tegutsevatele ettevõtjatele; d) suunates küsimuse pädevale õigusasutusele. Pädevad asutused tagavad kõnealuste volituste kasutamiseks piisavalt ja tõhusalt kaitseõiguse ja põhiõiguste kaitse. 3. Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete võtmise, nii et pädevatel asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. 4. Kui haldur või mõni muu järelevalvealune isik annab pädevale asutusele lõike 1 kohaselt teavet, siis ei loeta seda teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangute rikkumiseks.

1. Ilma et see piiraks pädevate asutuste artiklist 41 tulenevaid järelevalvevolitusi ning liikmesriikide õigust sätestada ja mõista kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele õiguse määrata asjakohaseid halduskaristusi ja võtta muid haldusmeetmeid vähemalt järgmiste rikkumiste eest: a) artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 ja 34 rikkumine, kui need kohalduvad, ja b) artikli 41 alla kuuluva uurimise või kontrolli ajal koostöö mittetegemine või taotluse täitmata jätmine. Nimetatud halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 2. Lõikes 1 osutatud rikkumise korral annavad liikmesriigid kooskõlas liikmesriigi õigusega pädevatele asutustele õiguse määrata vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid: a) ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav haldur või järelevalvealune isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast; b) õigusrikkumise tulemusel teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine, kui seda on võimalik kindlaks määrata; c) avalik hoiatus, milles tuuakse välja vastutav haldur või järelevalvealune isik ja õigusrikkumise laad; d) halduri tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamine või peatamine; e) halduri või järelevalvealuse sisendandmete esitaja juhtimiskohustuse täitmise ajutise keelu kehtestamine õigusrikkumise eest vastutavale füüsilisele isikule; f) maksimaalne rahaline halduskaristus, mis on vähemalt kolm korda suurem kui õigusrikkumisega saadud kasum või ärahoitud kahjum, kui seda on võimalik kindlaks määrata; g) füüsilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus: i) artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, artikli 11 lõike 1 punktide a, b, c ja e, artikli 11 lõigete 2 ja 3, artiklite 12, 13, 14, 15, 16, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 ja 34 rikkumise eest 500 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või ii) artikli 11 lõike 1 punkti d või artikli 11 lõike 4 rikkumise eest 100 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga; h) juriidilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus: i) artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, artikli 11 lõike 1 punktide a, b, c ja e, artikli 11 lõigete 2 ja 3, artiklite 12, 13, 14, 15, 16, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 ja 34 rikkumise eest 1 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või 10 % kogukäibest aastas vastavalt viimasele juhtorgani poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, milline summa on suurem, või ii) artikli 11 lõike 1 punkti d või artikli 11 lõike 4 rikkumise eest 250 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 30. juuni 2016. aasta seisuga, või 2 % tema kogukäibest aastas vastavalt viimasele juhtorgani poolt heaks kiidetud aastaaruandele, olenevalt sellest, milline summa on suurem. Punkti h alapunktide i ja ii kohaldamisel juhul, kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab esitama konsolideeritud aastaaruande, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL, (26) on asjakohane kogukäive aastas selline aastane kogukäive või vastav tululiik (pankade puhul kooskõlas nõukogu direktiiviga 86/635/EMÜ (27) ja kindlustusettevõtjate puhul nõukogu direktiiviga 91/674/EMÜ), (28) mis on esitatud põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandes, mille on heaks kiitnud juhtorgan, või kui isik on ühing, siis 10 % tema liikmete koondkäibest. 3. Liikmesriigid teatavad lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele hiljemalt 1. jaanuaril 2018. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada lõikes 1 sätestatud halduskaristusi, kui selles osutatud õigusrikkumistele kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohaselt kriminaalkaristusi. Sellisel juhul teatavad liikmesriigid komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele asjaomastest kriminaalõiguse normidest koos käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teatega. Nad teatavad komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kõigist asjaomaste õigusnormide muudatustest. 4. Liikmesriigid võivad lisaks lõikes 1 osutatud õigusele anda vastavalt liikmesriigi õigusele pädevatele asutustele ka õiguse määrata muid karistusi ja lõikes 2 sätestatud karistustest rangemaid karistusi.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad halduskaristuse ja muu haldusmeetme liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist: a) õigusrikkumise raskus ja kestus; b) võrdlusaluse kriitiline tähtsus finantsstabiilsuse ja reaalmajanduse seisukohast; c) vastutava isiku vastutuse ulatus; d) vastutava isiku finantsseisund, mida näitab eelkõige vastutava juriidilise isiku kogukäive aastas või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek; e) vastutava isiku teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi suurus, kui seda on võimalik kindlaks määrata; f) vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi sissenõudmine; g) asjaomase isiku varasemad õigusrikkumised; h) meetmed, mida vastutav isik on pärast õigusrikkumist võtnud õigusrikkumise kordumise ärahoidmiseks. 2. Teostades oma volitusi määrata artikli 42 alusel halduskaristusi ja võtta muid haldusmeetmeid, teevad pädevad asutused tihedat koostööd selle tagamiseks, et järelevalve- ja uurimisvolitused ning halduskaristused ja muud haldusmeetmed annavad käesoleva määrusega soovitud tulemusi. Lisaks kooskõlastavad nad oma tegevuse, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist järelevalve- ja uurimisvolituste ning halduskaristuste, sealhulgas rahaliste halduskaristuste, ja muude haldusmeetmete kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

1. Kui liikmesriigid on otsustanud kooskõlas artikliga 42 kehtestada kriminaalkaristused nimetatud artiklis osutatud sätete rikkumise eest, tagavad nad asjakohaste abinõude kasutusele võtmise, nii et pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused teha oma jurisdiktsiooni piires koostööd õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva määruse võimaliku rikkumise alusel algatatud kriminaaluurimiste või -menetluste kohta. Pädevad asutused edastavad selle teabe muudele pädevatele asutustele ja Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustus teha käesoleva määruse kohaldamiseks üksteisega ja Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd. 2. Pädevad asutused abistavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Eelkõige vahetavad nad teavet ja teevad uurimis- või järelevalvetegevuse käigus koostööd. Pädevad asutused võivad teiste liikmesriikide pädevate asutustega teha koostööd ka rahaliste karistuste sissenõudmise hõlbustamiseks.

1. Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, avaldavad pädevad asutused käesoleva määruse rikkumise eest halduskaristuse määramise või haldusmeetme võtmise otsuse oma veebisaidil kohe pärast seda, kui otsusest puudutatud isikut on otsusest teavitatud. Avaldatakse vähemalt teave õigusrikkumise liigi ja laadi kohta ning otsusest puudutatud isiku andmed. Esimest lõiku ei kohaldata seoses uurimistoimingutega võetud meetmetele. 2. Kui pädev asutus leiab, tuginedes konkreetsete asjaolude hindamisele, et juriidilise isiku andmete või füüsilise isiku isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne, või kui avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis toimib ta ühel järgmisel viisil: a) lükkab otsuse avaldamise edasi seni, kuni edasilükkamise põhjused langevad ära; b) avaldab otsuse koos anonüümseks muudetud andmetega kooskõlas liikmesriigi õigusega, kui selline avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse; c) ei avalda otsust üldse, kui pädev asutus leiab, et selle avaldamine kooskõlas punktidega a ja b ei taga piisavalt, et i) finantsturgude stabiilsuse ohustamine on välistatud või ii) otsuse avaldamine on proportsionaalne meetmega, mida peetakse vähemoluliseks. Kui pädev asutus otsustab avaldada otsuse anonüümseks muudetud andmetega, nagu on osutatud esimese lõigu punktis b, võib ta asjakohaste andmete avalikustamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul langevad anonüümselt avaldamise põhjused ära. 3. Kui otsuse peale saab esitada vaide liikmesriigi haldus- või muule asutusele või kaebuse liikmesriigi kohtule, avalikustavad pädevad asutused kohe oma veebisaidil ka sellekohase teabe ja kogu edasise teabe esitatud vaide või kaebuse tulemuste kohta. Avaldatakse ka kõik otsused varasema karistuse määramise või meetme võtmise otsuse tühistamise kohta. 4. Pädev asutus tagab, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud otsus on nende veebisaidil kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul pärast selle avaldamist. Avaldatud isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse veebisaidil ainult nii kaua, kui see on vajalik vastavalt kohaldatavatele andmekaitsenormidele. 5. Liikmesriigid esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas koondteabe kõikide artikli 42 kohaselt määratud karistuste ja võetud muude haldusmeetmete kohta. Kõnealune kohustus ei kehti uurimistoimingute puhul. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selle teabe oma aastaaruandes. Kui liikmesriigid on otsustanud kehtestada kooskõlas artikliga 42 selles artiklis osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas anonüümseks muudetud koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja määratud kriminaalkaristuste kohta. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab mõistetud kriminaalkaristuste kohta andmed oma aastaaruandes.

1. 30 tööpäeva jooksul pärast artikli 20 lõike 1 punktides a ja c osutatud võrdlusaluse lisamist kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetelusse, välja arvatud võrdlusalused, mille puhul enamik sisendandmete esitajatest ei ole järelevalvealused isikud, moodustab asjaomane pädev asutus pädevate asutuste kolleegiumi. 2. Kolleegiumisse kuuluvad halduri pädev asutus, Väärtpaberiturujärelevalve ja järelevalvealuste sisendandmete esitajate pädevad asutused. 3. Teiste liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus saada kolleegiumi liikmeks, kui asjaomase kriitilise tähtsusega võrdlusaluse väljaandmise lõpetamisel oleks märkimisväärne negatiivne mõju nende liikmesriikide turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või majapidamiste ja ettevõtete finantseerimisele. Kui pädev asutus kavatseb saada vastavalt esimesele lõigule kolleegiumi liikmeks, esitab ta halduri pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et käesoleva lõike esimese lõigu tingimused on täidetud. Halduri asjaomane pädev asutus vaatab taotluse läbi ja teatab 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest selle esitanud ametiasutusele oma otsuse, kas tema arvates on need tingimused täidetud või mitte. Kui pädev asutus leiab, et need tingimused ei ole täidetud, võib taotluse esitanud ametiasutus suunata küsimuse edasi Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas lõikega 9. 4. Väärtpaberiturujärelevalve toetab ja kontrollib käesolevas artiklis osutatud kolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 21. Väärtpaberiturujärelevalve osaleb selleks vajaduse korral kolleegiumide töös ja teda käsitatakse sel eesmärgil pädeva asutusena. Kui Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 lõikega 6, tagab ta asjakohase teabevahetuse ja koostöö kolleegiumi teiste liikmetega. 5. Halduri pädev asutus juhatab kolleegiumi koosolekuid, koordineerib kolleegiumi tegevust ja tagab kolleegiumi liikmete vahel tõhusa teabevahetuse. Kui haldur annab välja mitut kriitilise tähtsusega võrdlusalust, võib halduri pädev asutus moodustada kõigi selle halduri võrdlusaluste jaoks ühe kolleegiumi. 6. Halduri pädev asutus kehtestab kolleegiumi raames kirjaliku korra, milles käsitletakse järgmisi küsimusi: a) teave, mida pädevad asutused peavad vahetama; b) otsustusprotsess pädevates asutustes ja eri otsuste tegemise tähtajad; c) juhud, mil pädevad asutused peavad üksteisega konsulteerima; d) koostöö, mida tuleb artikli 23 lõigete 7 ja 8 kohaselt teha. 7. Halduri pädev asutus kaalub enne lõike 6 kohase kirjaliku korra lõppteksti kokkuleppimist nõuetekohaselt Väärtpaberiturujärelevalve nõuandeid. Kirjalik kord sätestatakse ühes dokumendis, milles igakülgselt põhjendatakse iga märkimisväärset kõrvalekaldumist Väärtpaberiturujärelevalve nõuannetest. Halduri pädev asutus edastab kirjaliku korra kolleegiumi liikmetele ja Väärtpaberiturujärelevalvele. 8. Enne artikli 23 lõigetes 6, 7 ja 9 ning artiklites 34, 35 ja 42 osutatud meetmete võtmist konsulteerib halduri pädev asutus kolleegiumi liikmetega. Kolleegiumi liikmed teevad kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõikes 6 osutatud kirjaliku korraga määratud ajavahemiku jooksul. Kui halduri pädev asutus otsustab võtta selliseid meetmeid, võtab ta arvesse nende mõju teistele asjassepuutuvatele liikmesriikidele, eelkõige nende võimalikku mõju liikmesriikide finantssüsteemide stabiilsusele. Seoses halduri tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamise otsusega vastavalt artiklile 35, kui võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine põhjustaks vääramatu jõu olukorra või takistaks kõnealust võrdlusalust liidus järgivate finantslepingute või -instrumentide või investeerimisfondide loodetud tulemuse saavutamist või rikuks muul moel osutatud finantslepingute või -instrumentide tingimusi või investeerimisfondide tingimusi, nagu on täpsustatud komisjoni artikli 51 lõike 6 kohases delegeeritud aktis, kaaluvad kolleegiumisse kuuluvad pädevad asutused, kas võtta meetmeid käesolevas lõikes nimetatud mõju vähendamiseks, sealhulgas: a) teha artiklis 15 osutatud käitumisjuhendisse, metoodikasse või muudesse võrdlusaluse tingimustesse muudatusi; b) kehtestada üleminekuperiood, mille jooksul kohaldatakse artikli 28 lõikes 2 ette nähtud korda. 9. Kui kolleegiumi liikmed ei jõua kokkuleppele, võivad pädevad asutused esitada Väärtpaberiturujärelevalvele lahendamiseks järgmised olukorrad: a) kui pädev asutus ei ole edastanud olulist teavet; b) kui halduri pädev asutus on pärast lõike 3 kohaselt esitatud taotlust teatanud taotluse esitanud pädevale asutusele, et kõnealuses lõikes nimetatud tingimused ei ole täidetud, või kui ta ei ole sellele taotlusele mõistliku aja jooksul vastanud; c) kui pädevad asutused ei ole suutnud lõikes 6 osutatud küsimustes kokkuleppele jõuda; d) artiklite 34, 35 ja 42 kohaselt võetavate meetmete osas valitsevad erimeelsused; e) artikli 23 lõike 6 kohaselt võetavate meetmete osas valitsevad erimeelsused; f) käesoleva artikli lõike 8 kolmanda lõigu kohaselt võetavate meetmete osas valitsevad erimeelsused. 10. Kui lõike 9 punktides a, b, c, d ja f osutatud olukordades ei ole küsimust 30 päeva jooksul pärast selle Väärtpaberiturujärelevalvele edastamist lahendatud, võtab halduri pädev asutus vastu lõpliku otsuse ja esitab oma otsuse kohta üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse kõnealuses lõikes osutatud asutustele ja Väärtpaberiturujärelevalvele. Artikli 34 lõike 6 punktis a osutatud tähtaeg peatatakse alates küsimuse Väärtpaberiturujärelevalvele edastamise kuupäevast seniks, kuni käesoleva lõike esimese lõigu kohane otsus on vastu võetud. Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et halduri pädev asutus on võtnud käesoleva artikli lõikes 8 osutatud meetmeid, mis ei pruugi olla vastavuses liidu õigusega, toimib ta vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 17. 11. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva artikli lõike 9 punktis e osutatud olukorras toimida vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustele. Halduri pädev asutus võib kasutada talle artikli 23 lõikega 6 antud volitusi, kuni Väärtpaberiturujärelevalve on oma otsuse avaldanud.

1. Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamiseks Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010. 2. Pädevad asutused esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 35. 3. Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid. Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. aprillil 2017. Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

1. Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtib lõikes 2 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus. 2. Ametisaladuse hoidmise kohustus kehtib kõigile isikutele, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või mõne ametiasutuse või turul tegutseva ettevõtja heaks, kellele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas pädeva asutuse lepingulised audiitorid ja eksperdid. 3. Ametisaladusena käsitatavat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule või ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest. 4. Kogu käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või töötingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 20 lõikes 6, artikli 24 lõikes 2, artikli 33 lõikes 7, artikli 51 lõikes 6 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 30. juunist 2016. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 20 lõikes 6, artikli 24 lõikes 2, artikli 33 lõikes 7, artikli 51 lõikes 6 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 3 lõike 2, artikli 20 lõike 6, artikli 24 lõike 2, artikli 33 lõike 7, artikli 51 lõike 6 ja artikli 54 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

1. Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

1. Indeksi koostaja, kes annab välja võrdlusaluseid 30. juunil 2016, esitab artikli 34 kohaselt tegevusloa või registreerimise taotluse hiljemalt 1. jaanuaril 2020. 2. Kuni 1. jaanuarini 2020 on selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus asub artikli 34 kohaselt tegevusluba taotlev indeksi koostaja, õigus otsustada indeksi koostaja registreerida, isegi kui ta ei ole järelevalvealune isik, kui on täidetud järgmised tingimused: a) indeksi koostaja ei anna välja kriitilise tähtsusega võrdlusalust; b) pädevale asutusele mõistlikul viisil teadaolevalt ei kasutata käesoleva määruse tähenduses indeksi koostaja välja antavat indeksit või indekseid selles liikmesriigis, kus indeksi koostaja asub, ega teistes liikmesriikides laialdaselt. Pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet oma esimese lõigu kohaselt tehtud otsusest. Pädev asutus säilitab esimese lõigu punkti a kohase otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tõendusmaterjali, sealhulgas turuandmed, hinnangud ja muu teave (sh indeksi koostajalt saadud teave) sellisel kujul, mis võimaldab täielikult mõista pädeva asutuse hinnangut, et indeksi koostaja välja antavat indeksit või indekseid ei kasutata laialdaselt. 3. Indeksi koostaja võib jätkata olemasoleva võrdlusaluse väljaandmist, mida võivad kasutada järelevalvealused isikud kuni 1. jaanuarini 2020, välja arvatud juhul kui indeksi koostaja esitab lõike 1 kohaselt tegevusloa või registreerimise taotluse ning tegevusloa andmisest või registreerimisest keeldutakse. 4. Kui seni kasutusel olnud võrdlusalus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, kuid võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või muutmine käesoleva määruse nõuetega kooskõlla viimiseks põhjustaks vääramatu jõu olukorra või takistaks kõnealust võrdlusalust järgivate finantslepingute või -instrumentide või investeerimisfondide loodetud tulemuse saavutamist või rikuks muul moel osutatud finantslepingute või -instrumentide tingimusi või investeerimisfondide tingimusi, lubab selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub indeksi koostaja, jätkata selle võrdlusaluse kasutamist. Pärast 1. jaanuari 2020 ei tohi finantsinstrumentides ega -lepingutes ega investeerimisfondide tootlikkuse mõõtmisel järgida sellist varem kasutusel olnud võrdlusalust. 5. Kui komisjon ei ole võtnud vastu artikli 30 lõikes 2 või 3 osutatud samaväärsuse otsust või kui haldur ei ole artikli 32 kohaselt tunnustatud või võrdlusalus artikli 33 kohaselt kinnitatud, võivad järelevalvealused isikud kasutada liidu piires kolmandas riigis asuva halduri välja antavat võrdlusalust, kui seda juba liidus kasutatakse kehtivates finantsinstrumentides ja -lepingutes või kui sellega mõõdetakse liidus investeerimisfondide tootlikkust ainult nende finantsinstrumentide ja -lepingute puhul, mis 1. jaanuaril 2020 järgivad seda võrdlusalust, ning selliste investeerimisfondide puhul, mille tootlikkust 1. jaanuaril 2020 võrdlusalusega mõõdetakse. 6. Komisjonil on artikli 49 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte meetmete kohta, millega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel asjaomane pädev asutus võib otsustada, kas olemasoleva võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või muutmine selleks, et tagada kooskõla käesoleva määruse nõuetega, võiks mõistlikkusest lähtudes põhjustada vääramatu jõu olukorra või takistaks kõnealust võrdlusalust järgivate finantslepingute, -instrumentide või investeerimisfondide loodetud tulemuse saavutamist või rikuks muul moel osutatud finantslepingute või -instrumentide tingimusi või investeerimisfondide tingimusi.

Artikli 29 lõike 2 sätted ei piira direktiivi 2003/71/EÜ alusel kinnitatud kehtivate prospektide kasutamist enne 1. jaanuari 2018. Direktiivi 2009/65/EÜ alusel enne 1. jaanuari 2018 kinnitatud prospektide alusdokumente uuendatakse esimesel võimalusel või hiljemalt 12 kuu jooksul arvates nimetatud kuupäevast.

1. Väärtpaberiturujärelevalve püüab välja kujundada ühtse Euroopa järelevalvekultuuri ja järjepidevad järelevalvetavad ning tagada, et pädevad asutused kohaldaksid artikleid 32 ja 33 järjepidevalt. Sel eesmärgil vaatab Väärtpaberiturujärelevalve artikli 32 kohaselt antud tunnustused ja artikli 33 kohaselt antud kinnitamise load läbi iga kahe aasta tagant. Väärtpaberiturujärelevalve esitab pädevatele asutustele, kes on tunnustanud kolmandas riigis asuvat haldurit või kinnitanud kolmandas riigis välja antud võrdlusaluse, arvamuse, milles hinnatakse seda, kuidas kõnealune pädev asutus kohaldab vastavalt artiklites 32 ja 33 ja delegeeritud õigusaktides sätestatud nõudeid ning käesoleval määrusel põhinevaid regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid. 2. Väärtpaberiturujärelevalvel on õigus nõuda pädevalt asutuselt dokumenteeritud tõendeid otsuste kohta, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 51 lõike 2 esimese lõiguga, artikli 24 lõikega 1 või artikli 25 lõikega 2.

1. Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi 1. jaanuariks 2020 ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande, eelkõige järgmise kohta: a) artiklites 20, 21 ja 23 sätestatud kriitilise tähtsusega võrdlusaluste, kohustusliku haldamise korra ja kohustusliku sisendandmete esitamise korra toimimine ja tõhusus ning artikli 3 lõike 1 punktis 25 sätestatud olulise võrdlusaluse määratlus; b) VI jaotises alusel halduritele tegevusloa andmise, nende registreerimise ja järelevalve korraldamise ning artikli 46 alusel toimivate kolleegiumide tõhusus ning kuivõrd on teatavate võrdlusaluste järelevalve korraldamine liidu ameti poolt asjakohane; c) artikli 19 lõike 2 toimimine ja mõjusus, eelkõige selle kohaldamisala. 2. Komisjon vaatab võrdlusalustele kohaldatavate rahvusvaheliste põhimõtete ning kolmandates riikides võrdlusaluste väljaandmise suhtes kehtivate õigusraamistike ja järelevalvetavade muutused üle ning annab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru iga viie aasta järel alates 1. jaanuarist 2018. Aruandes hinnatakse eelkõige, kas käesolevat määrust oleks vaja muuta ja aruandele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada artikli 51 lõikes 2 osutatud 42-kuulist tähtaega veel 24 kuu võrra, kui käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud aruandest nähtub, et artikli 51 lõikes 2 sätestatud registreerimise üleminekukord ei ole Euroopa ühtsele järelevalvekorrale ning pädevate asutuste vahelistele järjepidevatele järelevalvetavadele ja -käsitustele kahjulik.

Kui määruse (EL) nr 596/2014 artikli 4 lõikes 1 osutatud finantsinstrument järgib võrdlusalust, sisaldavad selle määruse artikli 4 lõike 1 kohased teated järgitava võrdlusaluse ja selle halduri nime.

Määrust (EL) nr 596/2014 muudetakse järgmiselt. 1) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmine lõige: „1a. Lõikes 1 osutatud teavitamise kohustust ei kohaldata selliste finantsinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, mis on seotud selles lõikes osutatud emitendi aktsiate või võlainstrumentidega, kui tehingu tegemise ajal on täidetud ükskõik milline järgmistest tingimustest: a) finantsinstrument on osak või aktsia ühisinvesteerimisettevõtjas, milles emitendi aktsiate või võlainstrumentide risk ei ületa 20 % ühisinvesteerimisettevõtja varast; b) finantsinstrument on seotud varaportfelliga, milles emitendi aktsiate või võlainstrumentide risk ei ületa 20 % portfelli varast; c) finantsinstrument on osak või aktsia ühisinvesteerimisettevõtjas või sellega tekib riskipositsioon varaportfelli suhtes ning juhtimiskohustust täitev isik või temaga lähedalt seotud isik ei tea ega saanud teada selle ühisinvesteerimisettevõtja või varaportfelli investeerimiskoosseisu või riskipositsiooni seoses emitendi aktsiate või võlainstrumentidega ning isikul ei ole mingit alust uskuda, et emitendi aktsiad või võlainstrumendid ületavad punktides a ja b sätestatud künniseid. Kui ühisinvesteerimisettevõtja investeerimiskoosseisu või varaportfelli riski puudutav teave on kättesaadav, peab juhtimiskohustust täitev isik või temaga lähedalt seotud isik tegema mõistlikkusest lähtudes kõik endast oleneva selleks, et see teave saada.“; b) lõikesse 7 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik: „Punkti b tähenduses ei pea teavitama tehingutest, mis tehakse emitendi aktsiate või võlainstrumentidega; või tuletisinstrumentide või muude instrumentidega, mis on nendega seotud juhtide kaudu ühisinvesteerimisettevõtjas, kuhu on investeerinud juhtimiskohustust täitev isik või temaga lähedalt seotud isik, juhul kui ühisinvesteerimisettevõtja juht tegutseb täieliku kaalutlusõigusega, mille puhul on välistatud, et juht saab portfelli koosseisu kohta otseselt või kaudselt juhiseid või soovitusi selle ühisinvesteerimisettevõtja aktsionäridelt.“ 2) Artiklit 35 muudetakse järgmiselt: a) lõigetes 2 ja 3 asendatakse fraas „artikli 19 lõigetes 13 ja 14“ fraasiga „artikli 19 lõigetes 13 ja 14 ning artiklis 38“; b) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Artikli 6 lõike 5 või 6, artikli 12 lõike 5, artikli 17 lõike 2 kolmanda lõigu, artikli 17 lõike 3 ning artikli 19 lõike 13 või 14 või artikli 38 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“ 3) Artiklisse 38 lisatakse järgmised lõigud: „Komisjon esitab 3. juuliks 2019 pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 19 lõike 1a punktides a ja b sätestatud piirmäärade suuruse kohta seoses juhtide tehingutega, milles emitendi aktsiad või võlainstrumendid on osa ühisinvesteerimisettevõtjast või nendega tekib riskipositsioon varaportfelli suhtes, et hinnata, kas nende suurus on sobiv või tuleks seda kohandada. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada artikli 19 lõike 1a punktides a ja b nimetatud piirmäärasid, kui ta oma aruandes leiab, et nimetatud piirmäärasid on vaja kohandada.“

Direktiivi 2008/48/EÜ muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 5 lõikesse 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik: „Kui leping viitab võrdlusalusele, nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 (*1) artikli 3 lõike 1 punktis 3, esitab krediidiandja või vajaduse korral krediidivahendaja võrdlusaluse ja selle halduri nime ning võimaliku mõju tarbijale eraldi dokumendis, mille võib lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).“ " 2) Artikli 27 lõikesse 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik: „Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 1. juulil 2018 õigusnormid, mis on vajalikud artikli 5 lõike 1 kolmanda lõigu järgimiseks ning esitavad need komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2018.“

Direktiivi 2014/17/EL muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 13 lõike 1 teise lõiku lisatakse järgmine punkt: „ea) võrdlusaluse ja selle halduri nimi ning võimalik mõju tarbijale, kui pakutav krediidileping viitab võrdlusalusele, nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 (*2) artikli 3 lõike 1 punktis 3; (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).“ " 2) Artikli 42 lõikesse 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõige: „Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 1. juulil 2018 õigusnormid, mis on vajalikud artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkti ea järgimiseks ning esitavad need komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2018.“ 3) Artikli 43 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkti ea ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mis olid olemas enne 1. juulit 2018.“

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018. Olenemata käesoleva artikli teisest lõigust, kohaldatakse artikli 3 lõiget 2, artikli 5 lõiget 5, artikli 11 lõiget 5, artikli 13 lõiget 3, artikli 15 lõiget 6, artikli 16 lõiget 5, artiklit 20 (välja arvatud lõike 6 punkt b), artikleid 21 ja 23, artikli 25 lõikeid 8 ja 9, artikli 26 lõiget 5, artikli 27 lõiget 3, artikli 30 lõiget 5, artikli 32 lõiget 9, artikli 33 lõiget 7, artikli 34 lõiget 8, artiklit 46, artikli 47 lõiget 3 ja artikli 51 lõiget 6 alates 30. juunist 2016. Olenemata käesoleva artikli teisest lõigust, kohaldatakse artiklit 56 alates 3. juulist 2016.