Määrus 2016/1191

1. Käesoleva määrusega nähakse seoses teatavate avalike dokumentidega, mille on välja andnud ühe liikmesriigi ametiasutused ja mis esitatakse teise liikmesriigi ametiasutustele, ette süsteem a) legaliseerimisest või sarnasest formaalsusest vabastamiseks ja b) muude formaalsuste lihtsustamiseks. Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, ei takista käesolev määrus isikul kasutamast muid liikmesriigis kohaldatavaid süsteeme seoses legaliseerimise või sarnaste formaalsustega. 2. Käesoleva määrusega kehtestatakse sellistele avalikele dokumentidele lisatavad mitmekeelsed standardvormid, mis käsitlevad sündi, elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooselu staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist, ning mida kasutatakse abivahendina tõlkimisel.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriigi ametiasutuse poolt selle liikmesriigi õiguse kohaselt välja antud avalike dokumentide suhtes, mis tuleb esitada teise liikmesriigi ametiasutusele ja mille peamine eesmärk on tõendada ühte või enamat järgmistest asjaoludest: a) sünd; b) elusolek; c) surm; d) nimi; e) abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis; f) abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; g) registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatus; h) registreeritud kooselu lõpetamine, lahuselu või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamine; i) vanemlus; j) lapsendamine; k) alaline asukoht ja/või elukoht; l) kodakondsus; m) karistusregistrikande puudumine, tingimusel et liidu kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi asutused väljastavad sellesisulisi avalikke dokumente. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka selliste avalike dokumentide suhtes, mille esitamist võidakse nõuda liidu kodanikelt, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, kui need kodanikud soovivad hääletada või kandideerida Euroopa Parlamendi või elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel vastavalt direktiivis 93/109/EÜ ja nõukogu direktiivis 94/80/EÜ (11) sätestatud tingimustele. 3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes: a) kolmanda riigi ametiasutuse väljastatud avalik dokument ja b) punktis a osutatud dokumentide kinnitatud ärakirjad, mille on koostanud liikmesriigi ametiasutus. 4. Käesolevas määruses ei käsitleta teise liikmesriigi ametiasutuse poolt väljastatud avaliku dokumendi sisuga seotud õigusmõju tunnustamist liikmesriigis.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „avalikud dokumendid“: a) dokumendid, mille on väljastanud liikmesriigi kohtuga seotud ametiasutus või -isik, näiteks riiklik süüdistaja, kohtuametnik või kohtutäitur; b) haldusdokumendid; c) notariaaldokumendid; d) isikute poolt eraisikuna allkirjastatud dokumentidele kinnitatavad ametlikud tõendid, näiteks dokumendi registreerimist või teatud kuupäeval eksisteerimist kinnitavad ametlikud tõendid, ning allkirja õigsuse ametlik ja notariaalne kinnitamine; e) mis tahes riigi territooriumil tegutseva ja liikmesriiki esindava diplomaatilise või konsulaaresindaja poolt ametikohustuste täitmise käigus koostatud dokumendid, kui selliseid dokumente tuleb esitada teise liikmesriigi territooriumil või kolmanda riigi territooriumil tegutsevale teise liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaaresindajale; 2) „ametiasutus“ – liikmesriigi avaliku sektori asutus või asutus, kes täidab oma ametikohustusi ja kellel on riigisisese õiguse alusel õigus anda välja või vastu võtta käesoleva määrusega hõlmatud avalikke dokumente või nende kinnitatud ärakirju; 3) „legaliseerimine“ – formaalsus, millega kinnitatakse avaliku võimu kandja allkirja õigsust, dokumendile allakirjutanud isiku pädevust ja vajaduse korral dokumendis oleva pitseri või templi õigsust; 4) „sarnane formaalsus“ – apostilli konventsiooniga ettenähtud tõendi lisamine; 5) „muud formaalsused“ – nõue esitada avalike dokumentide kinnitatud ärakirju ja tõlkeid; 6) „keskasutus“ – asutus või asutused, mille liikmesriik on määranud kooskõlas artikliga 15 käesoleva määruse kohaldamisega seotud ülesannete täitmiseks; 7) „kinnitatud ärakiri“ – avaliku originaaldokumendi ärakiri, mis on allkirjastatud ja millel kinnitatakse, et tegemist on selle avaliku originaaldokumendi täpse ja täieliku reproduktsiooniga, mille on väljastanud sama liikmesriigi ametiasutus, kes väljastas avaliku dokumendi, ning kes on liikmesriigi õiguses volitatud seda tegema.

Käesoleva määrusega hõlmatud avalikud dokumendid ja nende kinnitatud ärakirjad on vabastatud igasugustest legaliseerimise ja sarnase formaalsuse nõuetest.

1. Kui liikmesriik nõuab teise liikmesriigi ametiasutuse poolt välja antud avaliku originaaldokumendi esitamist, ei nõua selle liikmesriigi ametiasutus, kus avalik dokument esitatakse, et esitataks selle kinnitatud ärakiri. 2. Kui liikmesriik lubab avaliku dokumendi kinnitatud ärakirja esitamist, aktsepteerivad kõnealuse liikmesriigi ametiasutused teises liikmesriigis kinnitatud ärakirja.

1. Tõlget ei nõuta, kui a) avalik dokument on selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus dokument esitatakse, või juhul kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis dokumendi esitamise koha ametlikus keeles või ühes ametlikus keeles või mis tahes muus keeles, mida liikmesriik on sõnaselgelt aktsepteerinud, või b) sündi, elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooseluga seotud staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist käsitlevale avalikule dokumendile on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega lisatud mitmekeelne standardvorm, tingimusel et selle asutuse arvates, kellele avalik dokument esitatakse, on kõnealuses standardvormis sisalduv teave avaliku dokumendi töötlemiseks piisav. 2. Kinnitatud tõlget, mille on teinud isik, kellel ühe liikmesriigi õiguse kohaselt on vajalik kvalifikatsioon, aktsepteeritakse kõikides liikmesriikides.

1. Sündi, elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooselu staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist käsitlevatele avalikele dokumentidele, mille liikmesriik esitab kooskõlas artikli 24 lõike 1 punktiga c, lisatakse selle isiku taotlusel, kellel on õigus asjaomane avalik dokument saada, vastavalt käesolevale määrusele koostatud mitmekeelne standardvorm. 2. Lõikes 1 osutatud mitmekeelse standardvormi väljastab ametiasutus ning see kannab väljastamise kuupäeva ja allkirja ning, kui see on kohaldatav, siis väljastava asutuse pitserit või templit.

1. Mitmekeelsed standardvormid, millele on osutatud artikli 7 lõikes 1, lisatakse nimetatud lõikes osutatud avalikele dokumentidele, neid kasutatakse abivahendina tõlkimisel ning neil ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust. 2. Mitmekeelsed standardvormid ei ole järgmised: a) perekonnaseisuaktide väljavõtted; b) perekonnaseisuaktide alusdokumendid; c) perekonnaseisuaktide mitmekeelsed väljavõtted; d) perekonnaseisuaktide mitmekeelsed ja šifreeritud väljavõtted või e) mitmekeelsed ja šifreeritud perekonnaseisutõendid. 3. Mitmekeelset standardvormi võib kasutada üksnes liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus see väljastati.

1. Iga mitmekeelne standardvorm sisaldab standardosa, mis koosneb järgmistest elementidest: a) mitmekeelse standardvormi pealkiri; b) mitmekeelse standardvormi väljastamise õiguslik alus; c) viide liikmesriigile, kus mitmekeelne standardvorm väljastati; d) lahter „olulise teabe jaoks“; e) lahter „teave väljastavale asutusele“; f) standardkannete pealkirjad ja nende koodid ning g) „allkirjalahter“. 2. Mitmekeelsesse standardvormi lisatavad standardosad, mis käsitlevad sündi, elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooseluga seotud staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist, ning samuti standardkannete pealkirjade mitmekeelne sõnastik on vastavalt esitatud I–XI lisas. 3. Kui see on kohaldatav, sisaldab iga mitmekeelne standardvorm ka mittestandardset osa, mis koosneb riigipõhiste kannete pealkirjadest, mille koostamisel on arvesse võetud selle avaliku dokumendi sisu, millele mitmekeelne standardvorm lisatakse, ning nende kannete pealkirjade koode. 4. Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva artikli lõikes 3 osutatud riigipõhiste kannete pealkirjad kooskõlas artikli 24 lõikega 2. 5. Samuti sisaldab iga mitmekeelne standardvorm mitmekeelset sõnastikku, milles on esitatud nii standardkannete pealkirjad kui ka riigipõhiste kannete pealkirjad kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

1. Mitmekeelsed standardvormid täidab neid väljastav asutus oma liikmesriigi ametlikus keeles, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle koha ametlikus keeles või ühes selle koha ametlikus keeles, kus mitmekeelne standardvorm väljastatakse. 2. Mitmekeelse standardvormi standardosa ja riigipõhiste kannete pealkirjad väljastatakse mõlemas järgmises keeles: a) selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus mitmekeelne standardvorm välja antakse, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle koha ametlikus keeles või ühes selle koha ametlikus keeles, kus mitmekeelne standardvorm väljastatakse, eeldusel et see keel on üks liidu institutsioonide ametlikest keeltest, ning b) selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus esitatakse avalik dokument, millele mitmekeelne standardvorm on lisatud, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle koha ametlikus keeles või ühes selle koha ametlikus keeles, kus esitatakse avalik dokument, millele mitmekeelne standardvorm on lisatud, eeldusel et see keel on üks liidu institutsioonide ametlikest keeltest. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kahes keeles väljastatud standardosa ja riigipõhiste kannete pealkirjad ning artikli 9 lõikes 5 osutatud mitmekeelne sõnastik lisatakse ühte mitmekeelsesse standardvormi.

Selleks et veelgi lihtsustada avalike dokumentide vaba liikumist liidus, tagavad liikmesriigid, et mitmekeelse standardvormi saamiseks tasutav riigilõiv ei ületa mitmekeelse standardvormi või avaliku dokumendi, millele see vorm on lisatud, väljastamise kulu, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaal sisaldab iga liikmesriigi jaoks kooskõlas käesoleva määrusega kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes koostatud mitmekeelsete standardvormide näidiseid sünni, elusoleku, surma, abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis ja, kui see on kohaldatav, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatuse, alalise asukoha ja/või elukoha ning karistusregistrikande puudumise kohta ning need vormid sisaldavad järgmist: a) I–XI lisas sätestatud standardosad ning b) liikmesriikide poolt kooskõlas artikli 24 lõikega 2 komisjonile esitatud riigipõhiste kannete pealkirjad.

Käesoleva määruse artiklite 14 ja 16 ning artikli 22 lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks kasutatakse määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi (edaspidi „IMI“).

1. Kui selle liikmesriigi ametiasutusel, kus avalik dokument või selle kinnitatud ärakiri esitatakse, on põhjendatud kahtlus selle avaliku dokumendi ja selle ärakirja õigsuse suhtes, peaks ta oma kahtluse kõrvaldamiseks astuma järgmiseid samme: a) kontrollima IMI repositooriumis asuvaid kättesaadavaid dokumentide näidiseid, millele on osutatud artiklis 22; b) kui kahtlus jääb püsima, esitama IMI kaudu teabenõude i) avaliku dokumendi väljastanud ametiasutusele või, kui see on asjakohane, kinnitatud ärakirja teinud ametiasutusele või mõlemale, või ii) asjaomasele keskasutusele. 2. Lõikes 1 osutatud põhjendatud kahtlus avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja õigsuse suhtes võib olla seotud eeskätt järgmisega: a) allkirja õigsus, b) dokumendile allakirjutanu pädevus, c) pitseri või templi ehtsus, d) dokument on võltsitud või seda on omavoliliselt muudetud. 3. Käesoleva artikli alusel tehtud teabenõudes esitatakse kahtluse aluseks olevad põhjendused. 4. Käesoleva artikli alusel esitatud teabenõudele lisatakse asjaomase avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja koopia, mis edastatakse elektroonilisel teel IMI kaudu. Sellise teabenõude ja sellele antud mis tahes vastuste eest ei tohi nõuda makse, riigilõivu ega muid tasusid. 5. Käesoleva artikli alusel tehtud teabenõude saanud asutused vastavad sellele võimalikult lühikese aja jooksul, ent igal juhul viie tööpäeva jooksul või, juhul kui teabenõuet käsitletakse keskasutuse kaudu, kümne tööpäeva jooksul. Erakorralistel juhtudel, kui esimeses lõigus osutatud tähtaegu ei saa järgida, lepivad teabenõude saanud asutus ja taotluse esitanud asutus kokku pikema tähtaja. 6. Kui avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja õigsust ei kinnitata, ei pea teabenõude esitanud asutus dokumenti ega selle ärakirja töötlema.

1. Käesoleva määruse kohaldamisel määrab iga liikmesriik vähemalt ühe keskasutuse. 2. Kui liikmesriik on määranud mitu keskasutust, määrab ta ühe keskasutuse, kellele võib saata kõik teated edastamiseks selle liikmesriigi asjaomasele ametiasutusele.

Keskasutused osutavad abi seoses artiklis 14 sätestatud teabenõuetega, tehes eelkõige järgmist: a) edastavad, võtavad vastu selliseid taotlusi ja vajaduse korral vastavad nendele ning b) esitavad taotlustega seotud vajaliku teabe.

1. Käesolev määrus ei piira legaliseerimist, sarnast formaalsust või muid formaalsusi käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist ning täiendab neid. 2. Käesolev määrus ei piira e-allkirja ja e-identimist käsitleva liidu õiguse kohaldamist. 3. Käesolev määrus ei piira liidu õiguses loodud muude halduskoostöö süsteemide kasutamist, millega nähakse ette liikmesriikidevaheline teabevahetus konkreetsetes valdkondades.

Määruse (EL) nr 1024/2012 lisale lisatakse järgmine punkt: „9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (*1): artiklid 14 ja 16 ning artikli 22 lõiked 1 ja 2.

1. Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks on määruse vastuvõtmise ajal üks liikmesriik või mitu liikmesriiki, ning mis käsitlevad määrusega reguleeritud küsimusi. 2. Olenemata lõikest 1 on käesolev määrus nendes aspektides, mille suhtes määrus on kohaldatav ja määruses ettenähtud ulatuses, ülimuslik liikmesriikide sõlmitud kahepoolsetes või mitmepoolsetes välislepingutes või kokkulepetes sisalduvate muude sätete suhtes välislepingute ja kokkulepete osalisteks olevate liikmesriikide suhetes. 3. Käesolev artikkel ei piira artikli 1 lõike 1 teise lõigu kohaldamist. 4. Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi välislepingute ja kokkulepete üle, mis käsitlevad liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutuste poolt asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes suhetes kasutamiseks väljastatud ning käesoleva määrusega hõlmatud küsimusi käsitlevate avalike dokumentide legaliseerimist või sarnast formaalsust, ega takista neid välislepinguid ja kokkuleppeid sõlmida, nendega ühineda, neid muuta või kohaldada. Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel teha otsuseid selle kohta, kas uued lepinguosalised võivad ühineda selliste välislepingute ja kokkulepetega, mille osaliseks on või mille osaliseks võib otsustada saada üks või mitu liikmesriiki.

1. Liikmesriigid vahetavad ja edastavad teavet ja dokumente käesoleva määruse kohaselt üksnes selleks, et pädevad ametiasutused saaksid kontrollida avaliku dokumendi õigsust IMI kaudu. 2. Käesolev määrus ei piira avalikele dokumentidele juurdepääsu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide kohaldamist.

Komisjon ja liikmesriigid teevad teabe käesoleva määruse sisu kohta kättesaadavaks sobival viisil, sealhulgas Euroopa e-õiguskeskkonna portaali ja liikmesriikide ametiasutuste veebisaitide kaudu.

1. Liikmesriigid kasutavad alates 16. augustist 2018 IMIt järgmise teatamiseks: a) artikli 15 lõike 1 kohaselt määratud keskasutus või keskasutused ning nende kontaktandmed ja vajaduse korral artikli 15 lõike 2 kohaselt määratud asutus; b) kõige sagedamini oma riigisisese õiguse alusel kasutatavate avalike dokumentide näidised, või kui näidist ei ole olemas, teave asjaomase avaliku dokumendi erijoonte kohta, ja c) selliste võltsitud dokumentide anonüümseks muudetud versioonid, mis on tuvastatud. 2. Liikmesriigid edastavad IMI kaudu teabe lõikes 1 osutatud teabes tehtud muudatuste kohta. 3. Komisjon teeb avalikult sobival viisil kättesaadavaks järgmise: a) lõike 1 punktis a osutatud teave; b) lõike 1 punktis b osutatud teave, mis on avalikult kättesaadav selle liikmesriigi õiguse alusel, kelle ametiasutused avaliku dokumendi väljastavad.

1. Luuakse ajutine komitee, mis koosneb komisjoni ja liikmesriikide esindajatest ning mida juhib komisjoni esindaja. 2. Lõikes 1 osutatud ajutine komitee võtab kõik käesoleva määruse kohaldamise soodustamiseks vajalikud meetmed, eelkõige lihtsustab parimate tavade vahetamist ja regulaarset ajakohastamist seoses järgmisega: a) käesoleva määruse kohaldamine liikmesriikide vahel; b) avalike dokumentide, kinnitatud ärakirjade ja kinnitatud tõlgetega seotud kelmuste ärahoidmine; c) avalike dokumentide elektrooniliste versioonide kasutamine; d) mitmekeelsete standardvormide kasutamine; e) võltsitud dokumendid, mis on tuvastatud.

1. 16. augustiks 2018 teatavad liikmesriigid komisjonile järgmise: a) keeled, mida nad aktsepteerivad artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul; b) käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu; c) avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid; d) nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas; e) mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu); f) teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda, ning g) teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta. 2. 16. veebruariks 2017 esitab iga liikmesriik komisjonile oma ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kui see keel on liidu institutsioonide ametlik keel või need keeled on liidu institutsioonide ametlikud keeled, riigipõhiste kannete pealkirjad, mis lisatakse sündi, elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, ja kui see on kohaldatav, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooselu staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist käsitlevatesse mitmekeelsetesse standardvormidesse. 3. 16. veebruariks 2018 avaldab komisjon lõike 2 kohaselt saadud riigipõhiste kannete pealkirjade loetelud Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes. 4. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe edaspidisest muutmisest. 5. Komisjon teeb avalikult Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu kättesaadavaks järgmise: a) lõike 1 punktides a–f osutatud teave ning b) lõike 1 punktis g osutatud teave, mis on avalikult kättesaadav selle liikmesriigi õiguse alusel, kelle ametiasutused tegid kinnitatud ärakirja.

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 24 lõikes 2 osutatud riigipõhiste kannete pealkirjades tehtavatest mis tahes muudatustest. 2. Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud riigipõhiste kannete pealkirjade muudatused Euroopa Liidu Teatajas. 3. Komisjon teeb lõikes 1 osutatud riigipõhiste kannete pealkirjade muudatused avalikult kättesaadavaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu ning muudab vastavalt iga liikmesriigi mitmekeelsete standardvormide näidiseid.

1. 16. veebruariks 2024 ja seejärel hiljemalt iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas keskasutustevahelise koostöö jaoks asjakohase praktilise kogemuse hindamise. Samuti hinnatakse aruandes, kas on asjakohane a) laiendada käesoleva määruse kohaldamisala avalikele dokumentidele, mis puudutavad muid kui artiklis 2 ja käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud küsimusi; b) juhul, kui kohaldamisala käesoleva lõike punkti a kohaselt laiendatakse, kehtestada mitmekeelsed standardvormid käesoleva lõike punktis a viidatud küsimuste kohta, millele käesoleva määruse kohaldamisala võidakse laiendada, ning c) kasutada liikmesriikide ametiasutuste vahel avalike dokumentide vahetuks edastamiseks ja teabevahetuseks elektroonilisi süsteeme, et välistada käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes mis tahes kelmuse võimalus. 2. 16. veebruariks 2021 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hindamisaruande selle kohta, kas on asjakohane a) laiendada käesoleva määruse kohaldamisala i) avalikele dokumentidele, mis on seotud äriühingu või muu ettevõtja õigusliku seisundi ja esindusõigusega; ii) diplomitele, tunnistustele ja muudele kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele ning iii) ametlikult määratud puuet tõendavatele avalikele dokumentidele; b) kehtestada mitmekeelsed standardvormid i) artikli 2 lõikes 1 viidatud avalike dokumentide kohta, mille jaoks käesoleva määrusega ei kehtestata mitmekeelseid standardvorme, ning ii) avalike dokumentide kohta, mis puudutavad käesoleva lõike punktis a määratletud küsimusi, millele käesoleva määruse kohaldamisala võidakse laiendada; c) kasutada liikmesriikide ametiasutuste vahel avalike dokumentide vahetuks edastamiseks ja teabevahetuseks elektroonilisi süsteeme, et välistada käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes mis tahes kelmuse võimalus. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetele lisatakse vajaduse korral ettepanekud kohanduste tegemiseks, eriti seoses käesoleva määruse kohaldamisala laiendamisega lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a osutatud uute küsimustega seotud avalikele dokumentidele või uute mitmekeelsete standardvormide koostamisega, nagu osutatud lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b, ning liikmesriikide ametiasutuste vahel avalike dokumentide vahetuks edastamiseks ja teabevahetuseks elektrooniliste süsteemide kasutamisega, nagu osutatud lõike 1 punktis c ja lõike 2 punktis c.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Määrust kohaldatakse alates 16. veebruarist 2019, välja arvatud a) artikli 24 lõige 2, mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2017; b) artikkel 12 ja artikli 24 lõige 3, mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2018; c) artikkel 22 ja artikli 24 lõige 1, mida kohaldatakse alates 16. augustist 2018.