Direktiiv 2017/1371

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumnormid, et võidelda liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muu ebaseadusliku tegevusega eesmärgiga tugevdada kaitset kõnealuseid finantshuve kahjustavate kuritegude eest kooskõlas liidu selle valdkonna acquis'ga.

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „liidu finantshuvid“– kõik tulud, kulud ja varad, mis on hõlmatud i) liidu eelarvega; ii) aluslepingute kohaselt asutatud liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarvetega või otseselt või kaudselt nende hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega, või mis on neist saadud või tuleb neisse maksta; b) „juriidiline isik“– üksus, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kohaldatavale õigusele, välja arvatud riigid ja avalik-õiguslikud asutused, kes teostavad riigivõimu, ning rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid. 2. Käibemaksupõhistest omavahenditest tulenevate tulude puhul kohaldatakse käesolevat direktiivi üksnes ühise käibemaksusüsteemi vastu suunatud raskete süütegude puhul. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse ühise käibemaksusüsteemi vastu suunatud süütegusid raskete süütegudena, kui artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud tahtlik tegu või tegevusetus on seotud kahe või enama liidu liikmesriigi territooriumiga ja kui kogukahju on vähemalt 10 000 000 eurot. 3. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide maksuhaldurite struktuuri ja toimimist.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et liidu finantshuve kahjustavat pettust käsitatakse kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult. 2. Käesoleva direktiivi tähenduses käsitatakse liidu finantshuve kahjustava pettusena järgmist: a) hangetesse mittepuutuvate kulude puhul tegu või tegevusetus, mis on seotud: i) vale-, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel omastatakse või peetakse õigusvastaselt kinni liidu eelarve või liidu poolt või tema nimel hallatavate eelarvete vahendeid või varasid; ii) konkreetse kohustuslikult avaldamisele kuuluva teabe varjamisega, millel on sama tagajärg, või iii) selliste vahendite või varade väärkasutamisega ehk nende kasutamisega muuks kui algselt ette nähtud otstarbeks; b) hangetesse puutuvate kulude puhul vähemalt juhul, kui see toimus kuriteo toimepanijale või muule isikule õigusvastase varalise kasu saamiseks, mille tulemusel kahjustati liidu finantshuve, tegu või tegevusetus, mis on seotud: i) vale-, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel omastatakse või peetakse õigusvastaselt kinni liidu eelarve või liidu poolt või tema nimel hallatavate eelarvete vahendeid või varasid; ii) konkreetse kohustuslikult avaldamisele kuuluva teabe varjamisega, millel on sama tagajärg, või iii) selliste vahendite või varade väärkasutamisega ehk nende kasutamisega muuks kui algselt ette nähtud otstarbeks, mis kahjustab liidu finantshuvisid; c) muude kui punktis d osutatud käibemaksupõhistest omavahenditest tulenevate tulude puhul tegu või tegevusetus, mis on seotud: i) vale-, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega, mille tagajärjel vähendatakse õigusvastaselt liidu eelarve või liidu poolt või tema nimel hallatavate eelarvete vahendeid; ii) konkreetse kohustuslikult avaldamisele kuuluva teabe varjamisega, millel on sama tagajärg, või iii) õiguspäraselt saadud kasu väärkasutamisega, millel on sama tagajärg; d) käibemaksupõhistest omavahenditest tulenevate tulude puhul tegu või tegevusetus, mis on toime pandud piiriülestes petuskeemides seoses järgmisega: i) vale-, ebaõigete või mittetäielike käibemaksualaste aruannete või dokumentide kasutamine või esitamine, mille tagajärjeks on liidu eelarvevahendite vähenemine; ii) konkreetse kohustuslikult avaldamisele kuuluva käibemaksualase teabe varjamine, millel on sama tagajärg, või iii) õigete käibemaksuaruannete esitamine, et pettuslikult varjata käibemaksu maksmata jätmist või saada ebaseaduslikult õigus käibemaksutagastusele.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõikes 3 kirjeldatud rahapesu käsitatakse kuriteona, kui see hõlmab käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävate kuritegude tulemusel saadud vara. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et passiivset ja aktiivset korruptsiooni käsitatakse kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult. a) Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „passiivne korruptsioon“ ametiisiku tegu, millega ametiisik otse või vahendaja kaudu taotleb või saab mis tahes liiki eeliseid endale või kolmandale isikule või nõustub eelise lubamisega selle eest, et ta paneks toime või jätaks toime panemata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesannete täitmisega seoses teo viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustaks liidu finantshuve. b) Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „aktiivne korruptsioon“ isiku tegu, millega lubatakse, pakutakse või antakse otse või vahendaja kaudu ametiisikule endale või kolmandale isikule mis tahes liiki eeliseid selle eest, et ta paneks toime või jätaks toime panemata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesannete täitmisega seoses teo viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustaks liidu finantshuve. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et omastamist käsitatakse kuriteona, kui see on pandud toime tahtlikult. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „omastamine“ iga vahendite või varade haldamisega otse või kaudselt tegeleva ametiisiku tegu, mille raames ta eraldab või maksab välja vahendeid või omastab või kasutab vara vastupidiselt nende ette nähtud eesmärgile, mis kahjustab liidu finantshuve. 4. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „ametiisik“: a) liidu või riigi ametnik, sealhulgas teise liikmesriigi ja kolmanda riigi ametnik; i) mõiste „liidu ametnik“ tähendab isikut, kes on — ametnik või muu lepinguline töötaja nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (16) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „personalieeskirjad“) tähenduses, või — liikmesriigi või avalik-õigusliku või eraõigusliku organi poolt liidu juurde lähetatud ja kes täidab liidu ametnike või muude teenistujate ülesannetega võrdväärseid ametiülesandeid. Ilma et see piiraks protokollides nr 3 ja nr 7 sisalduvate privileege ja immuniteete käsitlevate sätete kohaldamist, käsitatakse aluslepingute alusel asutatud liidu institutsioonide, organite ja asutuste liikmeid ja selliste organite personali liidu ametnikena, kui nende suhtes ei kohaldata personalieeskirju; ii) mõiste „riigiametnik“ sisustamise aluseks on mõiste „ametnik“ või „ametiisik“ määratlus selle liikmesriigi või kolmanda riigi riigisiseses õiguses, kus kõnealune isik oma ametiülesandeid täidab. Liikmesriigi või kolmanda riigi riigiametnikku puudutavas menetluses, mille on algatanud teine liikmesriik, ei ole viimati nimetatu kohustatud kasutama „riigiametniku“ mõistet, välja arvatud juhul, kui see mõiste ühildub tema riigisiseses õiguses kasutatavaga. Mõiste „riigiametnik“ hõlmab kõiki isikuid, kes riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil töötavad täidesaatvat, haldus- või kohtuvõimu teostaval ametikohal. Riigiametnikuna käsitatakse kõiki isikuid, kes riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil töötavad seadusandlikku võimu teostaval ametikohal; b) muu isik, kellele on antud avaliku teenistuse ülesanded ja kes täidab neid seoses liidu vahendite haldamise või liidu finantshuve mõjutavate otsuste tegemisega liikmesriigis või kolmandas riigis.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude toimepanemisele kihutamine ja kaasaaitamine on karistatav kuriteona. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 3 osutatud kuritegude toimepanemise katse on karistatav kuriteona.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et juriidilist isikut saab võtta vastutusele artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kellel on juriidilises isikus juhtiv koht, mis põhineb järgmisel: a) õigus esindada juriidilist isikut; b) õigus teha otsuseid juriidilise isiku nimel või c) õigus kontrollida juriidilist isikut. 2. Samuti võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab võtta vastutusele, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tagajärjel on osutunud võimalikuks, et tema alluvuses olev isik on pannud selle juriidilise isiku kasuks toime artiklis 3, 4 või 5 osutatud kuriteo. 3. Juriidilise isiku vastutuselevõtmine vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetluse algatamise võimalust füüsilise isiku suhtes, kes on toime pannud artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo või kelle suhtes kohaldatakse kriminaalvastutust artikli 5 alusel.

1. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistele isikutele mõistetakse artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude eest tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest mõistetakse maksimumkaristusena vangistus. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest mõistetakse maksimumkaristusena vähemalt neli aastat vangistust, kui kuriteoga tekitati suur kahju või saadi suur eelis. Artikli 3 lõike 2 punktides a, b ja c ning artiklis 4 osutatud kuritegudega tekitatud kahju või saadud eelis loetakse suureks, kui kahju või eelis on üle 100 000 euro. Artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud ning artikli 2 lõikes 2 sätestatud kohaldamisalasse jäävate kuritegudega tekitatud kahju või saadud eelis loetakse alati suureks. Liikmesriigid võivad ette näha maksimumkaristusena vähemalt nelja aasta pikkuse vangistuse ka muudel nende riigisiseses õiguses määratletud raskendavatel asjaoludel. 4. Kui artikli 3 lõike 2 punktis a, b või c või artiklis 4 osutatud kuriteoga tekitatud kahju on väiksem kui 10 000 eurot või saadud eelis on väiksem kui 10 000 eurot, võivad liikmesriigid ette näha muu kui kriminaalõigusliku karistuse. 5. Lõige 1 ei piira pädevate asutuste õigust kohaldada ametiisikute suhtes distsiplinaarkaristusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et raskendavaks asjaoluks loetakse artiklis 3, 4 või 5 osutatud kuriteo toimepanemine kuritegeliku ühenduse tegevuse raames raamotsuse 2008/841/JSK tähenduses.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et juriidilistele isikutele, kes võetakse vastutusele artikli 6 alusel, määratakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud või muud trahvid ja mis võivad hõlmata muid karistusi, näiteks: a) riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine, b) ajutine või alaline riigihankemenetlusest kõrvaldamine, c) ajutine või alaline ettevõtluskeeld, d) kohtuliku järelevalve alla võtmine, e) sundlõpetamine, f) kuriteo toimepanekuks kasutatud üksuste ajutine või lõplik sulgemine.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude toimepanemise vahendite ja saadud tulu arestimist ja konfiskeerimist. Liikmesriigid, kelle jaoks on siduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL, (17) teevad seda kooskõlas nimetatud direktiiviga.

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et kehtestada oma kohtualluvus artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude üle, kui a) kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud asjaomase liikmesriigi territooriumil või b) kuriteo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik. 2. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et kehtestada oma kohtualluvus artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude üle, kui kuriteo toimepanijale kohalduvad kuriteo toimepanemise ajal personalieeskirjad. Iga liikmesriik võib mitte kohaldada või ainult teatavatel juhtudel või ainult teatavatel tingimustel kohaldada käesolevas lõikes sätestatud kohtualluvuse reegleid ning teavitab sellest komisjoni. 3. Liikmesriik teavitab komisjoni otsusest oma kohtualluvust laiendada artiklis 3, 4 või 5 osutatud kuritegudele, mis on toime pandud väljaspool tema territooriumi, kui esineb mõni järgmine olukord: a) kuriteo toimepanija peamine elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil; b) kuritegu on toime pandud selle riigi territooriumil asuva juriidilise isiku kasuks või c) kuriteo toimepanija on üks selle riigi ametnikke, kes tegutseb oma ametiülesannete täitmisel. 4. Lõike 1 punktis b osutatud juhtudel võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et nende kohtualluvuse kohaldamine ei sõltu tingimusest, mille kohaselt saab süüdistuse esitada ainult pärast ohvri avalduse esitamist kuriteo toimepanemise kohas või pärast kuriteost teatamist selle riigi poolt, kelle territooriumil kuritegu toime pandi.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada aegumistähtajad, mis võimaldavad artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude uurimist, nende eest süüdistuse esitamist, nende kohtulikku menetlemist ja kohtuotsuse tegemist piisava aja jooksul pärast kuritegude toimepanemist, et neid tulemuslikult menetleda. 2. Artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude korral, mille eest mõistetav maksimumkaristus on vähemalt neli aastat vangistust, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et võimaldada nende kuritegude uurimist, nende eest süüdistuse esitamist, nende kohtulikku menetlemist ja kohtuotsuse tegemist vähemalt viie aasta jooksul alates kuritegude toimepanemisest. 3. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid kehtestada aegumistähtaja, mis on lühem kui viis aastat, kuid mitte lühem kui kolm aastat, tingimusel et selle tähtaja kulgemist on võimalik teatavate toimingute korral katkestada või peatada. 4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis võimaldavad täitmisele pöörata sellise karistuse, milleks on a) üle ühe aasta pikkune vangistus, või alternatiivina; b) vangistus kuriteo korral, mille eest mõistetav maksimumkaristus on vähemalt neli aastat vangistust, mis mõistetakse artiklis 3, 4 või 5 osutatud kuritegude eest lõpliku süüdimõistva otsusega, vähemalt viie aasta jooksul alates lõplikult süüdi mõistva otsuse tegemise kuupäevast. See tähtaeg võib sisaldada aegumistähtaja kulgemise katkestamisest või peatamisest tulenevaid pikendamisi.

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira järgmiste summade sissenõudmist: 1) liidu tasandil alusetult makstud summad seoses artikli 3 lõike 2 punktis a, b või c või artiklis 4 või 5 osutatud kuritegude toimepanemisega; 2) riigi tasandil tasumata käibemaks seoses artikli 3 lõike 2 punktis d või artiklis 4 või 5 osutatud kuritegude toimepanemisega.

Käesoleva direktiivi kohaldamist ei mõjuta liidu õiguses, eelkõige määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artiklites 4 ja 5, või liidu õigusest tuleneva konkreetse kohustuse täitmiseks vastu võetud riigisisestes õigusaktides sätestatud haldusmeetmete, -karistuste ja -trahvide kohaldamine. Liikmesriigid tagavad, et kriminaalmenetlused, mis algatatakse käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide alusel, ei takista põhjendamatult selliste liidu õiguses või riigisisestes rakendusaktides sätestatud haldusmeetmete, -karistuste ja -trahvide tõhusat ja nõuetekohast kohaldamist, mida ei saa kriminaalmenetlusega võrdsustada.

1. Ilma et see piiraks kriminaalasjades tehtavat piiriülest koostööd ja vastastikku antavat õigusabi käsitlevate normide kohaldamist, teevad liikmesriigid, Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja komisjon oma vastava pädevuse piires koostööd artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude vastase võitluse valdkonnas. Selleks annab komisjon ja asjakohasel juhul Eurojust liikmesriikide pädevatele asutustele vajalikku tehnilist ja operatiivabi, et aidata nende uurimisi koordineerida. 2. Liikmesriikide pädevad asutused võivad oma pädevuse piires vahetada komisjoniga teavet, et hõlbustada asjaolude tuvastamist ja tõhusate abinõude tarvitusele võtmist artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude suhtes. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused võtavad igal konkreetsel juhul arvesse konfidentsiaalsusnõudeid ja andmekaitsenorme. Ilma et see piiraks teabele juurdepääsu käsitleva riigisisese õiguse kohaldamist, võib komisjonile teavet edastav liikmesriik määrata sel eesmärgil kindlaks teabe kasutamise eritingimused, millest komisjon või seda teavet kasutav muu liikmesriik peab kinni pidama. 3. Kontrollikoda ning aluslepingute kohaselt loodud liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarvete ning institutsioonide hallatavate ja kontrollitavate eelarvete auditeerimise eest vastutavad audiitorid teatavad OLAFile ja teistele pädevatele asutustele kõik asjaolud, millest nad on oma ametiülesannete täitmisel teada saanud ja mida võiks käsitada artiklis 3, 4 või 5 osutatud kuriteona. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud auditeerimisasutused teevad sama.

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon ning selle 27. septembri ja 29. novembri 1996. aasta ning 19. juuni 1997. aasta protokollid asendatakse alates 6. juulist 2019 käesoleva direktiiviga nende liikmesriikide puhul, kellele see on siduv. Käesoleva direktiiviga seotud liikmesriikide puhul käsitatakse viiteid konventsioonile viidetena käesolevale direktiivile.

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 6. juuliks 2019. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 6. juulist 2019. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametliku avaldamise korral nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et käesoleva direktiiviga seotud liikmesriikide puhul käsitatakse kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud konventsioonile viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

1. Komisjon esitab hiljemalt 6. juuliks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse seda, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid. 2. Ilma et see piiraks muudes liidu õigusaktides sätestatud aruandluskohustusi, saadavad liikmesriigid igal aastal komisjonile artiklites 3, 4 ja 5 osutatud kuritegude kohta järgmise statistika, kui see on asjaomases liikmesriigis kesktasandil kättesaadav: a) algatatud ja lõpetatud kriminaalmenetluste arv, õigeksmõistva ja süüdimõistva otsusega lõppenud menetluste arv ning pooleliolevate menetluste arv; b) kriminaalmenetluse tulemusel sisse nõutud summad ja kahju hinnanguline suurus. 3. Võttes arvesse lõike 1 kohaselt esitatud aruannet ja lõike 2 kohaselt esitatud liikmesriikide statistikat, esitab komisjon hiljemalt 6. juuliks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab käesolevat direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusnormide mõju liidu finantshuve kahjustavate pettuste tõkestamisele. 4. Võttes aluseks lõike 2 kohaselt esitatud liikmesriikide statistika, esitab komisjon hiljemalt 6. juuliks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab, kas liidu finantshuvide kaitse tugevdamise üldise eesmärgi seisukohast a) on artikli 2 lõikes 2 osutatud künnis asjakohane, b) on artiklis 12 osutatud aegumise sätted piisavalt tulemuslikud, c) käsitleb käesolev direktiiv tulemuslikult hangetega seotud pettusi. 5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud aruannetele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek, mis võib sisaldada erisätet hangetega seotud pettuste kohta.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.