Artikkel 1 - Raamotsuse 2004/757/JSK muutmine
Raamotsust 2004/757/JSK muudetakse järgmiselt.
1)
Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
a)
punkt 1 asendatakse järgmisega:
„1. „uimasti“– kõik järgnev:
a)
aine, mis on hõlmatud ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga (muudetud 1972. aasta protokolliga) või ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooniga;
b)
lisas loetletud ained;“;
b)
lisatakse järgmised punktid:
„4. „uus psühhoaktiivne aine“– aine puhtal kujul või preparaadi koostises olev aine, mis ei ole hõlmatud ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga (muudetud 1972. aasta protokolliga) või ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooniga, kuid mis võib tuua kaasa tervise- või sotsiaalseid riske, mis on sarnased nendega, mida põhjustavad nimetatud konventsioonidega hõlmatud ained;
5. „preparaat“– ühte või mitut uut psühhoaktiivset ainet sisaldav segu.“
2)
Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 1a
Menetlus uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratlusse
1. Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1920/2006 (*1) artikli 5c kohaselt läbi viidud riskihindamisele või kombineeritud riskihindamisele ning kooskõlas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kriteeriumidega, võtab komisjon põhjendamatu viivituseta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse käesoleva raamotsuse lisa, et lisada sellesse uus psühhoaktiivne aine või uued psühhoaktiivsed ained ning sätestada, et kõnealune uus psühhoaktiivne aine või uued psühhoaktiivsed ained on liidu tasandil rahvatervisele väga ohtlikud ja võivad teatud juhul tuua kaasa olulisi sotsiaalseid riske ning et nimetatud aine või ained lisatakse uimasti määratlusse.
2. Kaaludes, kas võtta vastu lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakt, võtab komisjon arvesse seda, kas uue psühhoaktiivse aine kasutamise ulatus või tarbimismustrid, selle kättesaadavus ja levikupotentsiaal liidus on märkimisväärsed ning kas uue psühhoaktiivse aine tarbimisest tervisele põhjustatud kahju, mida seostatakse aine ägeda või kroonilise mürgisuse ning ületarbimisohu ja võimega tekitada sõltuvust, on eluohtlik. Kahju tervisele peetakse eluohtlikuks, kui uus psühhoaktiivne aine võib põhjustada surma või surmavaid vigastusi, raskeid haigusi ning raskeid füüsilisi või psüühilisi kahjustusi, haiguste märkimisväärset levikut, sealhulgas verega levivate viiruste edasikandumist.
Lisaks võtab komisjon arvesse seda, kas uue psühhoaktiivse aine tekitatud sotsiaalne kahju üksikisikutele ja ühiskonnale on oluline, ning eelkõige kas uue psühhoaktiivse aine mõju sotsiaalsele toimetulekule ja avalikule korrale toob kaasa avaliku korra rikkumise või põhjustab vägivaldset või ühiskonnavastast käitumist, mis tekitab kahju aine tarbijale, teistele isikutele või varale, või kas uue psühhoaktiivse ainega seostatav kuritegevus, sealhulgas organiseeritud kuritegevus, on süstemaatiline, hõlmab märkimisväärset ebaseaduslikku tulu või toob kaasa suure majandusliku kulu.
3. Kui komisjon ei pea kuue nädala jooksul pärast määruse (EÜ) nr 1920/2006 artikli 5c lõike 6 kohase riskihindamise või kombineeritud riskihindamise aruande kättesaamist vajalikuks delegeeritud õigusakti vastuvõtmist uue psühhoaktiivse aine või uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratlusse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles selgitab sellest loobumise põhjuseid.
4. Käesoleva raamotsuse lisasse lisatud uute psühhoaktiivsete ainetega seoses peavad liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, jõustama õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud käesoleva raamotsuse sätete kohaldamiseks kõnealuste uute psühhoaktiivsete ainete suhtes niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast delegeeritud õigusakti, millega muudetakse lisa, jõustumist. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale raamotsusele. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 1b
Riiklikud kontrollimeetmed
Ilma et see piiraks liikmesriikide käesolevas raamotsuses kindlaks määratud kohustusi, võivad liikmesriigid uute psühhoaktiivsete ainetega seonduvalt säilitada või kehtestada oma territooriumil riiklikke kontrollimeetmeid, mida nad peavad asjakohaseks.
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).“
"
3)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 8a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 1a osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 22. novembrist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituse kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 1a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*2) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 1a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
(*2)
ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“
"
4)
Lisatakse käesoleva direktiivi lisas esitatud lisa.