Direktiiv 2017/2397

Käesolevas direktiivis sätestatakse tingimused ja menetlused liidu siseveeteedel sõitvate veesõidukite ekspluatatsioonis osalevate isikute kvalifikatsioonide sertifitseerimiseks ning nende kvalifikatsioonide tunnustamiseks liikmesriikides.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liidu siseveeteedel sõitvate järgmist tüüpi veesõidukite tekimeeskonna liikmete, veeldatud maagaasi ekspertide ja ohutusohvitseride suhtes: a) laevad, mille pikkus on vähemalt 20 meetrit; b) laevad, mille pikkuse, laiuse ja süvise korrutisena arvutatud maht on vähemalt 100 kuupmeetrit; c) puksiirid ja tõukurid, mis on ette nähtud: i) punktides a ja b osutatud laevade pukseerimiseks või tõukamiseks; ii) ujuvmehhanismide pukseerimiseks või tõukamiseks; iii) punktides a ja b osutatud laevade või ujuvmehhanismide pardas pukseerimiseks; d) reisilaevad; e) laevad, millel peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ kohane vastavustunnistus (11); f) ujuvmehhanismid. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata isikute suhtes, kes: a) juhivad laeva sporditegevusena või vaba aja veetmiseks; b) osalevad nende parvlaevade ekspluatatsioonis, mis ei liigu iseseisvalt; c) osalevad relvajõudude, avalikku korda hoidvate jõudude, kodanikukaitseteenistuste, veeteede administratsioonide, tuletõrjeteenistuste ja muude hädaabiteenuste kasutatavate veesõidukite ekspluatatsioonis. 3. Ilma et see piiraks artikli 39 lõike 3 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi ka isikute suhtes, kes juhivad laeva liikmesriigi siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate veeteede võrgustikuga, ja kes: a) teevad vaid kohalikes huvides piiratud ulatuses laevareise, mille puhul kaugus lähtepunktist ei ole ühelgi juhul rohkem kui kümme kilomeetrit, või b) juhivad laeva vaid hooajaliselt.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „siseveetee“– artiklis 2 osutatud veesõidukite poolt laevatatav veetee, mis ei ole meri; 2) „veesõiduk“– laev või ujuvmehhanism; 3) „laev“– siseveelaev või merelaev; 4) „vedurlaev“– spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud laev; 5) „tõukurlaev“– spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev; 6) „reisilaev“– laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat; 7) „liidu kvalifikatsioonitunnistus“– pädeva asutuse välja antud tunnistus, mis tõendab, et isik vastab käesoleva direktiivi nõuetele; 8) STCW konventsioon– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ (12) artikli 1 punktis 21 määratletud STCW konventsioon; 9) „tekimeeskond“– isikud, kes osalevad liidu siseveeteedel sõitva veesõiduki üldekspluatatsioonis ning kes täidavad eri ülesandeid, näiteks navigatsiooni, veesõiduki ekspluatatsiooni kontrollimise, lasti käitlemise, stauimise, reisijate veo, laevamehaanika, hoolduse ja remondi, kommunikatsiooni, tervise ja ohutuse ning keskkonnakaitsega seotud ülesanded, ning kes ei ole määratud tegelema üksnes mootorite, kraanade, elektri- ja elektroonikaseadmete käitamisega; 10) „raadiooperaatori tunnistus“– rahvusvahelist telekommunikatsiooni konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade kohaselt liikmesriigi poolt välja antud riiklik tunnistus, millega lubatakse käitada siseveeteedel tegutseval veesõidukil raadiosidejaama; 11) „ohutusohvitser“– laeva pardal töötav isik, kes on kvalifitseeritud võtma meetmeid reisilaeval tekkivates hädaolukordades; 12) „veeldatud maagaasi ekspert“– isik, kes on kvalifitseeritud osalema veeldatud maagaasil töötava veesõiduki punkerdamise protseduuris või olema sellist veesõidukit juhtiv kipper; 13) „kipper“– tekimeeskonna liige, kes on kvalifitseeritud juhtima veesõidukit liikmesriikide siseveeteedel ning kes on kvalifitseeritud võtma pardal üldist vastutust, sealhulgas meeskonna, reisijate ja lasti eest; 14) „eriline risk“– ohutusrisk, mis tuleneb veeliikluse erilistest tingimustest, mis nõuavad kipritelt juhtimistasandi üldiste pädevusnõuete raames eeldatust suuremat pädevust; 15) „pädevus“– tõestatud suutlikkus kasutada teadmisi ja oskusi, mida nõutakse siseveeteedel tegutsevate veesõidukite ekspluatatsiooniks vajalike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks kehtestatud standarditega; 16) „juhtimistasand“– vastutustasand, mis on seotud kipri ülesannete täitmisega ning selle tagamisega, et teised tekimeeskonna liikmed täidavad nõuetekohaselt kõiki veesõiduki ekspluatatsiooniga seotud ülesandeid; 17) „ekspluatatsioonitasand“– vastutustasand, mis on seotud paadimehe, vanempaadimehe või roolimehe ametiülesannetega ning kontrolli säilitamisega kõigi tema määratud vastutusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmise üle kooskõlas nõuetekohase korraga ning juhtimistasandil tegutseva isiku juhtimisel; 18) „laevakaravan“– tõukekaravan, mille puhul tõugatava veesõiduki kogupikkuse ja kogulaiuse korrutis on vähemalt 7 000 ruutmeetrit; 19) „teenistusraamat“– isiklik register, kuhu on kantud laevapere liikme teenistuskäigu üksikasjad, eeskätt laevajuhtimise aeg ja sooritatud reisid; 20) „logiraamat“– veesõiduki ja selle meeskonna tehtud reiside ametlik register; 21) „aktiivne teenistusraamat“ või „aktiivne logiraamat“– teenistusraamat või logiraamat, kuhu on võimalik andmeid kanda; 22) „laevajuhtimise aeg“– päevades mõõdetav pädeva asutuse kinnitatud aeg, mille tekimeeskonna liikmed on veetnud veesõiduki pardal siseveeteedel toimunud reisi ajal, sealhulgas lastimiseks ja lossimiseks vaja minev laeva juhtimine; 23) „ujuvmehhanism“– ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu kraanad, süvendustehnika, vaiarammid või tõstukid; 24) „pikkus“– laevakere maksimaalne pikkus meetrites ilma rooli ja pukspriidita; 25) „laius“– laevakere maksimaalne laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelingut jms); 26) „süvis“– vertikaalne vahemaa meetrites laevakere kõige madalama punkti, arvestamata kiilu või muid püsivalt kinnitatud objekte, ja maksimaalse süvise veeliini tasandi vahel; 27) „hooajaline laevajuhtimine“– laevajuhtimine, mis toimub igal aastal mitte enam kui kuuekuulise ajavahemiku jooksul.

1. Liikmesriigid tagavad, et liidu siseveeteedel navigeerivad tekimeeskonna liikmed kannavad kaasas kooskõlas artikliga 11 välja antud tekimeeskonna liikmetele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistust või kooskõlas artikli 10 lõigetega 2 või 3 tunnustatud tunnistust. 2. Muudele tekimeeskonna liikmetele kui kipritele antakse liidu kvalifikatsioonitunnistus ja artiklis 22 osutatud teenistusraamat välja koonddokumendina. 3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtivad siseveeteedel sõitvate merelaevade puhul veesõiduki ekspluatatsioonis osalevate muude isikute kui kiprite kvalifikatsioonitunnistused, mis on välja antud või tunnustatud kooskõlas direktiiviga 2008/106/EÜ ja seega STCW konventsiooniga.

1. Liikmesriigid tagavad, et ohutusohvitserid ja veeldatud maagaasi eksperdid kannavad kaasas kooskõlas artikliga 11 välja antud liidu kvalifikatsioonitunnistust või kooskõlas artikli 10 lõigetega 2 või 3 tunnustatud tunnistust. 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtivad siseveeteedel sõitvate merelaevade puhul veesõiduki ekspluatatsioonis osalevate isikute kvalifikatsioonitunnistused, mis on välja antud või tunnustatud kooskõlas direktiiviga 2008/106/EÜ ja seega STCW konventsiooniga.

Liikmesriigid tagavad, et kipritel on kooskõlas artikliga 12 välja antud eriload, kui nad: a) sõidavad veeteedel, mis on artikli 8 kohaselt liigitatud merelaevadele laevatatavateks siseveeteedeks; b) sõidavad siseveeteede nendes osades, mis on vastavalt artiklile 9 kindlaks määratud siseveeteede osad, kus on erilisi riske; c) juhivad veesõidukit radari abil; d) juhivad veesõidukeid, mille kütusena kasutatakse veeldatud maagaasi; e) juhivad laevakaravane.

1. Liikmesriik võib vabastada artikli 4 lõigetes 1 ja 2, artikli 5 lõikes 1, artiklis 6, artikli 22 lõike 1 esimeses lõigus ning artikli 22 lõigetes 3 ja 6 sätestatud kohustustest artikli 4 lõikes 1, artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 6 osutatud isikud, kes sõidavad üksnes riigisisestel siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate veeteede võrgustikuga, sealhulgas siseveeteedel, mis on liigitatud merelaevadele laevatatavateks siseveeteedeks. 2. Liikmesriik, kes teeb erandeid vastavalt lõikele 1, võib anda välja kvalifikatsioonitunnistusi lõikes 1 osutatud isikutele tingimustel, mis erinevad käesolevas direktiivis sätestatud üldtingimustest, kui selliste tunnistustega tagatakse piisav ohutustase. Kõnealuste tunnistuste tunnustamist teistes liikmesriikides reguleerib kohaldataval juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ või direktiivi 2005/45/EÜ (13). 3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt lõikele 1 tehtud eranditest. Komisjon teeb tehtud erandeid käsitleva teabe avalikult kättesaadavaks.

1. Liikmesriigid liigitavad oma territooriumil paikneva siseveetee osa merelaevadele laevatatavaks siseveeteeks, kui täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest: a) kohaldatakse rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni; b) poid ja märgid vastavad meremärgistuse süsteemile; c) nimetatud siseveeteel on vajalik laevajuhtimine maamärkide järgi või d) laevajuhtimiseks nimetatud siseveeteel on vaja merevarustust, mille kasutamine nõuab eriteadmisi. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma territooriumil asuva spetsiifilise siseveetee osa liigitamisest merelaevadele laevatatavaks siseveeteeks. Komisjonile esitatavale teabele tuleb lisada lõikes 1 osutatud kriteeriumidele tuginev põhjendus. Komisjon teeb põhjendamatu viivituseta avalikult kättesaadavaks loetelu merelaevadele laevatatavatest siseveeteedest, millest talle on teatatud.

1. Kui see on laevasõiduohutuse tagamiseks vajalik, võivad liikmesriigid lõigetes 2–4 sätestatud korda järgides määrata kindlaks nende territooriumi läbivad siseveeteede osad, kus on erilisi riske kui sellised riskid on tingitud ühest või mitmest järgmisest põhjusest. a) sageli muutuv voolumuster ja -kiirus; b) siseveetee hüdromorfoloogilised omadused ning asjakohaste siseveeteid hõlmavate faarvaatriteabeteenuste puudumine või sobivate kaartide puudumine; c) spetsiifilise kohaliku liikluseeskirja olemasolu, mis on põhjendatud siseveetee spetsiifiliste hüdromorfoloogiliste omaduste tõttu; või d) spetsiifilises siseveetee osas toimuvate õnnetuste suur esinemissagedus tulenevalt puudulikust pädevusest, mis ei ole hõlmatud artiklis 17 osutatud nõuetega. Kui liikmesriigid peavad seda ohutuse tagamise seisukohalt vajalikuks, konsulteerivad nad esimeses lõigus osutatud osade kindlaksmääramise käigus asjaomase Euroopa jõekomisjoniga. 2. Liikmesriigid teavitavad vähemalt kuus kuud enne nimetatud meetmete kavandatavat vastuvõtmise kuupäeva komisjoni meetmetest, mida nad kavatsevad võtta vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja artiklile 20, lisades meetme aluseks oleva põhjenduse. 3. Kui lõikes 1 osutatud siseveeteede osad paiknevad kahe või enama liikmesriigi piiril, konsulteerivad asjaomased liikmesriigid teineteisega ja teavitavad sellest ühiselt komisjoni. 4. Kui liikmesriik kavatseb võtta meetme, mis ei ole käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt õigustatud, võib komisjon kuue kuu jooksul alates teate saamisest võtta vastu rakendusaktid, milles sisaldub meetme võtmise vastustamise otsus. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Komisjon teeb liikmesriikide võetud meetmed koos lõikes 2 osutatud põhjendusega avalikult kättesaadavaks.

1. Kõik artiklites 4 ja 5 osutatud liidu kvalifikatsioonitunnistused või artiklis 22 osutatud teenistusraamatud ja logiraamatud, mille pädevad asutused on andnud välja kooskõlas käesoleva direktiiviga, kehtivad kõigil liidu siseveeteedel. 2. Kõik kvalifikatsioonitunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud, mis on antud välja kooskõlas Reini jõel tegutsevate laevameeskondade töökorraldust käsitleva korraga, milles on kehtestatud käesolevas direktiivis sätestatuga identsed nõuded, kehtivad kõigil liidu siseveeteedel. Niisugused tunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud, mis on välja andnud kolmas riik, kehtivad liidu siseveeteedel tingimusel, et asjaomane kolmas riik tunnustab oma jurisdiktsioonis vastavalt käesolevale direktiivile välja antud liidu dokumente. 3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kehtivad kõigil liidu siseveeteedel lõigetes 4 ja 5 sätestatud menetlusi ja tingimusi kohaldades kõik kvalifikatsioonitunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud, mis on antud välja kooskõlas kolmanda riigi eeskirjadega, milles on ette nähtud käesolevas direktiivis sätestatuga identsed nõuded. 4. Kõik kolmandad riigid võivad esitada komisjonile oma ametiasutuste väljastatud tunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute tunnustamise taotluse. Taotlusele tuleb lisada kogu teave, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas nende dokumentide väljaandmisel kohaldatakse nõudeid, mis on identsed käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega. 5. Lõike 4 kohase tunnustamise taotluse laekumisel hindab komisjon sertifitseerimissüsteeme taotlevas kolmandas riigis, et teha kindlaks, kas nende tunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute väljaandmisel kohaldatakse nõudeid, mis on identsed käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega. Kui leitakse, et nõuded on identsed, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega tunnustatakse liidus asjaomase kolmanda riigi välja antud tunnistusi, teenistusraamatuid ja logiraamatuid, tingimusel et see kolmas riik tunnustab oma jurisdiktsioonis liidu dokumente, mis on väljastatud käesoleva direktiivi kohaselt. Teises lõigus osutatud rakendusakti vastuvõtmisel täpsustab komisjon, milliste käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud dokumentide kohta tunnustamine kehtib. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Kui liikmesriik leiab, et kolmas riik ei täida enam käesoleva artikli nõudeid, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni, põhjendades oma väidet asjakohaselt. 7. Komisjon hindab iga kaheksa aasta järel lõike 5 teises lõigus osutatud kolmanda riigi sertifitseerimissüsteemi vastavust käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Kui komisjon teeb kindlaks, et käesolevas direktiivis sätestatud nõuded ei ole enam täidetud, kohaldab ta artiklit 8. 8. Kui komisjon otsustab, et käesoleva artikli lõigetes 2 või 3 osutatud dokumentide väljaandmine kolmandas riigis ei toimu enam käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega identsete nõuete alusel, võtab ta vastu rakendusaktid, millega peatatakse kooskõlas nende nõuetega välja antud kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute kehtivus kõigil liidu siseveeteedel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega. Komisjon võib peatamise igal ajal tühistada, kui kohaldatud nõuetega seoses tuvastatud puudused on kõrvaldatud. 9. Komisjon teeb avalikult kättesaadavaks lõigetes 2 ja 3 osutatud kolmandate riikide loetelu ja dokumendid, mida tunnustatakse kehtivana kõigil liidu siseveeteedel.

1. Liikmesriigid tagavad, et tekimeeskonna liikmete kvalifikatsioonitunnistuste taotlejad ja eritoiminguteks ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste taotlejad esitavad piisavad dokumentaalsed tõendid: a) oma isiku kohta; b) I lisas esitatud ja taotletavale kvalifikatsioonile vastava vanuse, pädevuse, haldusvastavuse ja laevajuhtimise aja miinimumnõuete täitmise kohta; c) vajaduse korral kooskõlas artikliga 23 selle kohta, et nende terviseseisund vastab nõuetele. 2. Liikmesriigid annavad liidu kvalifikatsioonitunnistuse välja pärast seda, kui nad on kontrollinud taotlejate esitatud dokumentide autentsust ja kehtivust ning seda, et taotlejatele ei ole juba väljastatud kehtivat liidu kvalifikatsioonitunnistust. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse liidu kvalifikatsioonitunnistuste näidised ja koonddokumentide näidised, mis ühendavad liidu kvalifikatsioonitunnistused ja teenistusraamatud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. 4. Tekimeeskonna liikmetele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse kehtivus piirdub artikli 23 kohaselt nõutava tervisekontrolli järgmise kuupäevaga. 5. Ilma et see piiraks lõikes 4 osutatud piirangu kohaldamist, kehtivad kipritele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistused maksimaalselt 13 aastat. 6. Eritoiminguteks ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistused kehtivad maksimaalselt viis aastat.

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 6 osutatud erilubade taotlejad esitavad piisavad dokumentaalsed tõendid: a) oma isiku kohta; b) I lisas esitatud ja nende taotletavale eriloale vastava vanuse, pädevuse, haldusvastavuse ja laevajuhtimise aja miinimumnõuete täitmise kohta; c) selle kohta, et neil on kipritele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistus või artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt tunnustatud tunnistus või selle kohta, et nad täidavad käesoleva direktiiviga sätestatud kipritele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste miinimumnõudeid. 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 esitavad taotlejad erilubade jaoks, mida on vastavalt artikli 6 punktile b vaja laevajuhtimiseks siseveeteede osades, kus on erilisi riske, artikli 20 lõikes 3 osutatud liikmesriikide pädevatele asutustele piisavad dokumentaalsed tõendid: a) oma isiku kohta; b) vastavuse kohta kooskõlas artikliga 20 kehtestatud pädevusnõuetele, mis on ette nähtud eriliste riskide jaoks siseveetee spetsiifilistes osades, mille jaoks on vaja luba; c) selle kohta, et neil on kipritele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistus või artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt tunnustatud tunnistus või et nad täidavad käesoleva direktiiviga sätestatud kipritele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste miinimumnõudeid. 3. Liikmesriigid annavad lõigetes 1 ja 2 osutatud eriload välja pärast seda, kui nad on kontrollinud taotleja esitatud dokumentide autentsust ja kehtivust. 4. Liikmesriigid tagavad, et kipritele liidu kvalifikatsioonitunnistusi välja andev pädev asutus märgib tunnistusele konkreetselt kõik vastavalt artiklile 6 väljastatud eriload kooskõlas artikli 11 lõikes 3 osutatud näidisega. Eriloa kehtivus lõpeb liidu kvalifikatsioonitunnistuse kehtivuse lõppemisel. 5. Erandina käesoleva artikli lõikest 4 antakse veeldatud maagaasi ekspertidele artikli 6 punktis d osutatud eriluba liidu kvalifikatsioonitunnistuse vormis, tehes seda vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud näidisele, ja selle kehtivusaeg määratakse kindlaks vastavalt artikli 11 lõikele 6.

Kui liidu kvalifikatsioonitunnistus kaotab kehtivuse, uuendavad liikmesriigid taotluse korral tunnistust ja vajaduse korral selles sisalduvaid erilube, tingimusel et: a) tekimeeskonna liikmetele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste ja muude kui artikli 6 punktis d osutatud erilubade puhul esitatakse artikli 11 lõike 1 punktides a ja c osutatud piisavad dokumentaalsed tõendid; b) eritoiminguteks ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste puhul esitatakse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b osutatud piisavad dokumentaalsed tõendid.

1. Kui ilmneb märke sellest, et kvalifikatsioonitunnistuste või erilubade nõuded ei ole enam täidetud, korraldab tunnistuse või eriloa väljastanud liikmesriik kõik vajalikud hindamised ja tunnistab vajaduse korral need tunnistused või eriload kehtetuks. 2. Liikmesriik võib liidu kvalifikatsioonitunnistuse kehtivuse ajutiselt peatada, kui tema arvates on selline peatamine vajalik ohutuse tagamiseks või avaliku korra kaitseks. 3. Liikmesriigid registreerivad peatamised ja kehtetuks tunnistamised põhjendamatu viivituseta artikli 25 lõikes 2 osutatud andmebaasis.

Kui artikli 39 lõikes 3 osutatud liikmesriik leiab, et teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud kvalifikatsioonitunnistus ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele või kui seda on vaja ohutuse tagamiseks või avaliku korra kaitseks, taotleb pädev asutus väljastavalt asutuselt kõnealuse kvalifikatsioonitunnistuse kehtivuse artikli 14 kohast peatamist. Taotlev asutus teatab komisjonile oma taotlusest. Kõnealuse kvalifikatsioonitunnistuse väljastanud asutus vaatab taotluse läbi ja teatab teisele asutusele oma otsusest. Iga pädev asutus võib väljastava asutuse otsuse tegemiseni keelata isikutel oma jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil tegutsemise. Artikli 39 lõikes 3 osutatud liikmesriigid teevad samuti teiste liikmesriikide pädevate asutustega koostööd selle tagamiseks, et kvalifikatsioonitunnistuse ning käesoleva direktiivi alusel tunnustatud teenistusraamatute omanike laevajuhtimise aeg ja sooritatud reisid registreeritakse, kui teenistusraamatu omanik taotleb registreerimist, ja kinnitatakse ajavahemikuks kuni 15 kuud enne kinnitamise taotluse esitamist. Artikli 39 lõikes 3 osutatud liikmesriigid teavitavad vajaduse korral komisjoni oma territooriumil asuvatest siseveeteedest, mille puhul on nõutav merelaevasõidu pädevus.

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 4, 5 ja 6 osutatud isikutel on vajalikud pädevused veesõiduki ohutuks ekspluatatsiooniks, nagu on sätestatud artiklis 17. 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 toimub artikli 6 punktis b osutatud eriliste riskidega seotud pädevuse hindamine kooskõlas artikliga 20.

1. Käesoleva direktiivi täiendamiseks võtab komisjon vastavalt artiklile 31 vastu delegeeritud õigusaktid, kehtestades kooskõlas II lisas sätestatud põhinõuetega pädevuste ning vastavate teadmiste ja oskuste nõuded. 2. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 4, 5 ja 6 osutatud dokumente taotlevad isikud tõendavad vajaduse korral käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädevusnõuete täitmist, sooritades eksami, mis korraldatakse: a) haldusasutuse vastutusel kooskõlas artikliga 18 või b) kooskõlas artikliga 19 heaks kiidetud koolitusprogrammi raames. 3. Pädevusnõuete täitmise tõendamine hõlmab praktilist eksamit eesmärgiga omandada: a) kiprile väljastatav liidu kvalifikatsioonitunnistus; b) eriluba veesõiduki juhtimiseks radari abil, millele on osutatud artikli 6 punktis c; c) veeldatud maagaasi eksperdile väljastatav liidu kvalifikatsioonitunnistus; d) ohutusohvitserile väljastatav liidu kvalifikatsioonitunnistus. Käesoleva lõike punktides a ja b osutatud dokumentide omandamiseks võivad praktilised eksamid toimuda veesõiduki pardal või artikli 21 kohaselt simulaatoril. Käesoleva lõike punkti c ja d korral võivad praktilised eksamid toimuda veesõiduki pardal või kaldal asuval asjakohasel rajatisel. 4. Käesoleva direktiivi täiendamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades käesoleva artikli lõikes 3 osutatud praktiliste eksamite nõuded, milles täpsustatakse praktiliste eksamite käigus kontrollitavad konkreetsed pädevused ja tingimused, ning miinimumnõuded veesõidukite kohta, kus praktilisi eksameid võib sooritada.

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud eksamid korraldatakse nende vastutusel. Nad tagavad, et nimetatud eksamid viivad läbi eksamineerijad, kes on kvalifitseeritud hindama artikli 17 lõikes 1 osutatud pädevusi ning vastavaid teadmisi ja oskusi. 2. Liikmesriigid väljastavad artikli 17 lõikes 3 osutatud praktilise eksami sooritanud taotlejale praktilise eksami tunnistuse, kui nimetatud praktiline eksam toimus artikli 21 kohaselt simulaatoril ning kui taotleja sellist tunnistust taotleb. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud praktilise eksami tunnistuste näidised. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. 4. Liikmesriigid tunnustavad ilma edasiste nõudmiste või hindamisteta lõikes 2 osutatud praktilise eksami tunnistusi, mis on teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt välja antud. 5. Kirjalike eksamite või arvutipõhiste eksamite puhul võib lõikes 1 osutatud eksamineerijad asendada kvalifitseeritud inspektoritega. 6. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis osutatud eksamineerijatel ega kvalifitseeritud inspektoritel ei ole huvide konflikti.

1. Liikmesriigid võivad artiklites 4, 5 ja 6 osutatud isikutele koostada koolitusprogrammid. Liikmesriigid tagavad, et nimetatud koolitusprogrammid, mille läbimisel antakse artikli 17 lõikes 1 osutatud pädevusnõuete täitmist tõendavad diplomid või tunnistused, peavad heaks kiitma nende liikmesriikide pädevad asutused, kelle territooriumil asjakohane haridus- või koolitusasutus oma koolitusprogramme läbi viib. Liikmesriigid tagavad, et koolitusprogrammide kvaliteedi hindamiseks ja tagamiseks kohaldatakse riiklikku või rahvusvahelist kvaliteedistandardit vastavalt artiklile 27 lõikele 1. 2. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koolitusprogrammid heaks kiita üksnes juhul, kui: a) koolituse eesmärgid, õppekavade sisu, meetodid, esitusviis, menetlused, sealhulgas vajaduse korral simulaatorite kasutamine, ja õppematerjalid on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja võimaldavad taotlejatel täita artikli 17 lõikes 1 osutatud pädevusnõuded; b) asjakohaste pädevuste hindamise programme juhivad kvalifitseeritud isikud, kellel on koolitusprogrammist põhjalikud teadmised; c) artikli 17 lõikes 1 osutatud pädevusnõuete täitmist tõendava eksami viivad läbi kvalifitseeritud eksamineerijad, kellel ei ole huvide konflikte. 3. Liikmesriigid tunnustavad kõiki diplomeid või tunnistusi, mis on väljastatud pärast sellise koolitusprogrammi läbimist, mille teised liikmesriigid on kooskõlas lõikega 1 heaks kiitnud. 4. Liikmesriigid tühistavad või peatavad koolitusprogrammile antud heakskiidu, kui see ei vasta enam lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele. 5. Liikmesriigid edastavad komisjonile nii heaks kiidetud kui ka tühistatud või peatatud koolitusprogrammide nimekirja. Komisjon teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks. Loetelus tuleb märkida koolitusprogrammi nimi, antavate diplomite või tunnistuste nimetused, diplomeid või tunnistusi andev organ, heakskiidu jõustumise aasta ning asjakohane kvalifikatsioon ja kõik eriload, mille kasutamiseks annab diplom või tunnistus õiguse.

1. Liikmesriigid, kes määravad kindlaks siseveeteede osad, kus on erilisi riske artikli 9 lõike 1 tähenduses, täpsustavad neis siseveeteede osades navigeerivatelt kipritelt nõutava täiendava pädevuse ja niisuguste nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud vahendid. Kui liikmesriigid peavad seda ohutuse tagamise seisukohast vajalikuks, konsulteerivad nad kõnealuste pädevuste kindlaksmääramise käigus asjaomase Euroopa jõekomisjoniga. Arvestades pädevusi, mis on nõutavad selliste siseveeteede osade laevatamiseks, kus on erilisi riske, võivad nimetatud nõuete täitmist tõendavad vahendid hõlmata järgmist: a) piiratud arvu reise, mida asjaomases osas tuleb teha, b) simulaatoril toimuvat eksamit, c) valikvastustega eksamit, d) suulist eksamit või e) punktides a kuni d osutatud vahendite kombinatsiooni. Käesoleva lõike kohaldamisel peavad liikmesriigid kohaldama objektiivseid, läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid kriteeriume. 2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse kriteeriumid, millega hinnata taotlejate pädevust seoses eriliste riskidega, ning et üldsusele tehakse kättesaadavaks vahendid, mille abil muuta eriliste riskidega seotud nõutavate pädevuse omandamine kiprite jaoks lihtsamaks. 3. Liikmesriik võib hinnata taotlejate pädevust seoses eriliste riskidega muu liikmesriigi siseveeteede osades, võttes aluseks vastavalt lõikele 1 kehtestatud nõuded ning tingimusel, et liikmesriik, kus asjaomane siseveetee osa paikneb, annab selleks oma nõusoleku. Sellisel juhul annab nimetatud liikmesriik pädevust hindavatele liikmesriikidele selle läbiviimiseks vajalikud vahendid. Liikmesriigid peavad nõusolekust keeldumiseks esitama objektiivsed ja proportsionaalsed põhjused.

1. Pädevuste hindamiseks kasutatavad simulaatorid peavad olema liikmesriikide poolt heaks kiidetud. See heakskiit antakse taotluse korral, kui on tõendatud, et stimulaator vastab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktidega simulaatoritele ette nähtud nõuetele. Heakskiidu andmisel täpsustatakse, millist konkreetset pädevust on simulaatoriga lubatud hinnata. 2. Käesoleva direktiivi täiendamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades simulaatorite heakskiitmise nõuded, milles täpsustatakse sellega seotud funktsionaalsed ja tehnilised miinimumnõuded ning haldusmenetlused, eesmärgiga tagada, et pädevuste hindamiseks kasutatavad simulaatorid on konstrueeritud viisil, mis võimaldab pädevuste kontrollimist, nagu on ette nähtud artikli 17 lõikes 3 osutatud praktiliste eksamite nõuete alusel. 3. Liikmesriigid tunnustavad simulaatoreid, mille teiste liikmesriikide pädevad asutused on kooskõlas lõikega 1 heaks kiitnud täiendavaid tehnilisi nõudeid esitamata ja täiendava hindamiseta. 4. Liikmesriigid tühistavad või peatavad nende simulaatorite tunnustamise, mis ei vasta enam lõikes 2 sätestatud nõuetele. 5. Liikmesriigid esitavad komisjonile nende simulaatorite nimekirja, mida nad on heaks kiitnud. Komisjon teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks. 6. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääs nende hindamiseks ei oleks diskrimineeriv.

1. Liikmesriigid tagavad, et kiprid registreerivad teenistusraamatus artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud laevajuhtimise aja ja artikli 20 lõikes 1 osutatud läbitavad reisid käesoleva artikli lõikes 6 osutatud teenistusraamatus või vastavalt artikli 10 lõigetele 2 või 3 tunnustatud teenistusraamatus. Kui liikmesriigid kohaldavad artikli 7 lõiget 1 või artikli 39 lõiget 2, kohaldatakse erandina esimesest lõigust käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud kohustust üksnes siis, kui teenistusraamatu omanik taotleb registreerimist. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui laevapere liige seda taotleb, kinnitavad nende pädevad asutused pärast vajalike dokumentaalsete tõendite autentsuse ja kehtivuse kontrollimist teenistusraamatus kuni 15 kuud enne taotluse esitamist saadud laevajuhtimise aega ja sooritatud reise käsitlevad andmed. Kui kasutusele on võetud elektroonilised vahendid, sealhulgas elektroonilised teenistusraamatud ja elektroonilised logiraamatud, mis on seotud dokumentide autentsuse tagamiseks ette nähtud nõuetekohaste menetlustega, võib vastavad andmed kinnitada ilma lisamenetlusteta. Arvesse võetakse laevajuhtimise aega kõikide liikmesriikide siseveeteedel. Siseveeteede puhul, mis ei kulge täies ulatuses liidu territooriumil, võetakse arvesse ka väljaspool liidu territooriumi asuvates osades kogunenud laevajuhtimise aeg. 3. Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõikes 1 osutatud veesõidukitega tehtud reisid registreeritakse käesoleva artikli lõikes 6 osutatud logiraamatus või vastavalt artikli 10 lõigetele 2 või 3 tunnustatud logiraamatus. 4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse teenistusraamatute ja logiraamatute näidised, võttes arvesse käesoleva direktiivi rakendamiseks nõutavat teavet isikuandmete, isikute laevajuhtimise aja ja sooritatud reiside kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Nimetatud rakendusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse asjaolu, et logiraamatut kasutatakse ka nõukogu direktiivi 2014/112/EL (14) rakendamiseks, et kontrollida mehitamisnõudeid ja registreerida veesõidukite sooritatud reise. 5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu võltsimiskindlate elektrooniliste teenistusraamatute, logiraamatute ja siseveelaevanduse valdkonna liidu kvalifikatsioonitunnistusi sisaldavate kutsekaartide kohta hiljemalt 17. jaanuariks 2026. 6. Liikmesriigid tagavad, et laevapere liikmetel on üksainus aktiivne teenistusraamat ja et kasutatakse üht aktiivset logiraamatut veesõiduki kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et tekimeeskonna liikmed, kes taotlevad liidu kvalifikatsioonitunnistust, tõendavad oma terviseseisundi vastavust nõuetele, esitades pädevale asutusele kehtiva tervisetõendi, mille on väljastanud pädeva asutuse tunnustatud arst tervisekontrolli eduka läbimise alusel. 2. Taotleja esitab järgmistel juhtudel pädevale asutusele tervisetõendid: a) tekimeeskonna liikmele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse esmakordseks väljaandmiseks; b) kiprile ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste taotlemiseks; c) tekimeeskonna liikmele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse uuendamiseks, kui täidetud on käesoleva artikli lõikes 3 täpsustatud tingimused. Liidu kvalifikatsioonitunnistuse omandamise eesmärgil väljastatud tervisetõendi kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne liidu kvalifikatsioonitunnistuse taotluse kuupäeva. 3. Alates 60. eluaastast tõendab tekimeeskonna liikmetele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse omanik oma terviseseisundi vastavust vastavalt lõikele 1 vähemalt iga viie aasta järel. Alates 70. eluaastast tõendab tunnistuse omanik oma terviseseisundi vastavust vastavalt lõikele 1 edaspidi igal teisel aastal. 4. Liikmesriigid tagavad, et tööandjad, kiprid ja liikmesriikide ametiasutused võivad nõuda, et tekimeeskonna liige tõendaks oma terviseseisundi vastavust vastavalt lõikele 1, kui esineb objektiivseid märke selle kohta, et tekimeeskonna liige ei täida enam käesoleva artikli lõikes 6 osutatud tervisenõuded. 5. Kui taotleja ei saa terviseseisundi vastavust täielikult tõendada, võivad liikmesriigid rakendada leevendavaid meetmeid või piiranguid, mis tagavad samaväärse laevasõiduohutuse. Sellisel juhul nimetatakse neid terviseseisundiga seotud leevendavaid meetmeid ja piiranguid vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud näidisele liidu kvalifikatsioonitunnistuses. 6. Käesoleva direktiivi täiendamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 III lisas osutatud oluliste tervisenõuete alusel vastu delegeeritud õigusakte, kehtestades tervisenõuded, milles täpsustatakse nõuded terviseseisundile, eriti arstide korraldatavatele kontrollidele, kriteeriumid, millest nad peavad lähtuma töövõime määramisel, ning piirangute ja leevendavate meetmete loetelu.

1. Liikmesriigid töötlevad käesolevas direktiivis sätestatud isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679. 2. Komisjon töötleb käesolevas direktiivis sätestatud isikuandmeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001. 3. Liikmesriigid tagavad, et isikuandmeid töödeldakse üksnes: a) käesoleva direktiivi rakendamiseks, jõustamiseks ja hindamiseks; b) teabe vahetamiseks artiklis 25 osutatud andmebaasile juurdepääsu omavate ametiasutuste ja komisjoni vahel; c) statistika koostamiseks. Niisugustest andmetest saadud ja anonüümseks muudetud teavet võib kasutada siseveetransporti edendavate meetmete toetamiseks. 4. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 4 ja 5 osutatud isikuid, kelle isikuandmeid, eeskätt terviseandmeid töödeldakse artikli 25 lõikes 1 osutatud registrites ja artikli 25 lõikes 2 osutatud andmebaasis, teavitatakse sellest eelnevalt. Liikmesriigid võimaldavad nimetatud isikutele juurdepääsu nendega seotud isikuandmetele ja antakse taotluse korral igal ajal selliste andmete koopia.

1. Kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmise, uuendamise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise tõhusale haldamisele kaasaaitamiseks peavad liikmesriigid registreid kõigi liidu kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute kohta, mis on antud välja nende järelevalve all kooskõlas käesoleva direktiiviga, ning vajaduse korral vastavalt artikli 10 lõikele 2 tunnustatud dokumentide kohta, mis on välja antud, uuendatud, peatatud või kehtetuks tunnistatud või mille kadumisest, vargusest või hävitamisest on teatatud või mis on aegunud. Liidu kvalifikatsioonitunnistuste puhul sisaldavad registrid liidu kvalifikatsioonitunnistustel märgitud andmeid ja väljaandvat ametiasutust. Teenistusraamatute puhul sisaldavad registrid omaniku identifitseerimisnumbrit, teenistusraamatu identifitseerimisnumbrit, omaniku nime, väljaandmise kuupäeva ja väljaandvat ametiasutust. Logiraamatute puhul sisaldavad registrid veesõiduki nime, Euroopa identifitseerimisnumbrit või Euroopa ühtset laeva identifitseerimisnumbrit, logiraamatu identifitseerimisnumbrit, väljaandmise kuupäeva ja väljaandvat ametiasutust. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada registrites sisalduvat teavet teenistusraamatute ja logiraamatute kohta muu teabega, mida nõutakse vastavalt artikli 22 lõikele 4 vastu võetud teenistusraamatute ja logiraamatute näidistes liikmesriikidevahelise teabevahetuse edasiseks hõlbustamiseks. 2. Käesoleva direktiivi rakendamiseks, jõustamiseks ja hindamiseks, ohutuse säilitamiseks, laevasõidu hõlbustamiseks ning statistilistel kaalutlustel ja selleks, et lihtsustada käesolevat direktiivi rakendavate ametiasutuste vahelist teabevahetust, registreerivad liikmesriigid usaldusväärselt ja viivitamata komisjoni hallatavas andmebaasis lõikes 1 osutatud teabe kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute kohta. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte nõuete kohta, millega kehtestatakse kõnealuse andmebaasi omadused ja kasutustingimused, eeskätt selleks, et määrata kindlaks: a) juhised andmete andmebaasi kandmise kohta; b) kasutajate juurdepääsuõigused, mis on vajaduse korral eristatud vastavalt kasutaja liigile, juurdepääsu liigile ja andmete kasutamise eesmärgile; c) käesoleva artikli lõike 3 kohane andmete säilitamise maksimaalne aeg, mis on vajaduse korral eristatud vastavalt dokumendi liigile; d) juhised andmebaasi toimimise kohta ja selle koostoime kohta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud registritega. 3. Lõikes 1 osutatud registritesse või lõikes 2 osutatud andmebaasi kantud isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vajalik nende eesmärkide täitmiseks, milleks andmeid vastavalt käesolevale direktiivile koguti või milleks neid edasi töödeldakse. Kui selliseid andmeid enam nende eesmärkide täitmiseks ei vajata, tuleb need hävitada. 4. Komisjon võib muuta andmebaasi juurdepääsetavaks kolmanda riigi ametiasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui see on vajalik käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eesmärkide täitmiseks, tingimusel et: a) täidetud on määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 nõuded ja b) kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei piira liikmesriikide või komisjoni juurdepääsu oma vastavale andmebaasile. Komisjon tagab, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei edasta andmeid muule kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ilma komisjoni selgesõnalise kirjaliku loata ja komisjoni kindlaks määratud tingimusi täitmata.

1. Liikmesriigid määravad vajaduse korral pädevad asutused, kes: a) korraldavad ja jälgivad artiklis 18 osutatud eksameid; b) kiidavad heaks artiklis 19 osutatud koolitusprogrammid; c) kiidavad heaks artiklis 21 osutatud simulaatorid; d) annavad välja, uuendavad, peatavad või tunnistavad kehtetuks tunnistusi ja annavad välja erilubasid, millele on viidatud artiklites 4, 5, 6, 11, 12, 13, 14 ja 38, ning artiklis 22 osutatud teenistusraamatuid ja logiraamatuid; e) kinnitavad artiklis 22 osutatud teenistusraamatutes laevajuhtimise aja; f) määravad kindlaks arstid, kes võivad vastavalt artiklile 23 väljastada tervisetõendeid; g) haldavad artiklis 25 osutatud registreid; h) tuvastavad artiklis 29 osutatud pettuseid ja muud õigusvastast tegevust ning võitlevad nende vastu. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist nende poolt lõike 1 kohaselt määratud pädevatest asutustest, mis asuvad nende territooriumil. Komisjon teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks.

1. Liikmesriigid tagavad, et neile alluvate valitsusasutuste või valitsusväliste asutuste kogu tegevust, mis on seotud koolituse, pädevuse hindamise ning liidu kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute väljaandmise ja ajakohastamisega, kontrollitakse pidevalt kvaliteedisüsteemi abil, et tagada käesolevas direktiivis ette nähtud eesmärkide saavutamine. 2. Liikmesriigid tagavad, et koolituse eesmärgid ning nendega seotud saavutatavad pädevusnõuded on selgelt määratletud ning vastavalt käesolevale direktiivile hinnatavate ja kontrollitavate teadmiste ja oskuste tase on kindaks määratud. 3. Liikmesriigid tagavad, et võttes arvesse kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks kehtestatud meetmeid, süsteeme, kontrolli ja sisejärelevalvet kvaliteedi tagamiseks, hõlmavad kvaliteedinõuete kohaldamisalad: a) liidu kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute väljaandmist, uuendamist, peatamist ja kehtetuks tunnistamist; b) kõiki koolituskursusi ja -programme; c) iga liikmesriigi poolt või selle järelevalve all korraldatavaid eksameid ja hindamisi; d) instruktorite ja eksamineerijate nõutavat kvalifikatsiooni ja kogemusi

1. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatud organid hindavad pädevuse omandamise ja hindamisega seotud tegevust ning liidu kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute haldamist hiljemalt 17. jaanuariks 2037 ning seejärel vähemalt iga kümne aasta tagant. 2. Liikmesriigid tagavad, et nende sõltumatute organite läbiviidud hindamiste tulemused dokumenteeritakse nõuetekohaselt ja esitatakse asjaomastele pädevatele asutustele. Vajaduse korral võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada kõik sõltumatu hindamise käigus ilmnenud vajakajäämised.

1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et ennetada pettust ja muud õigusvastast tegevust seoses käesoleva direktiiviga ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute, logiraamatute, tervisetõendite ja registritega. 2. Liikmesriigid vahetavad muude liikmesriikide pädevate asutustega asjakohast teavet veesõiduki ekspluatatsioonis osalevatele isikutele tunnistuste andmise, sealhulgas nende tunnistuste peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Seejuures järgivad nad täielikult määruses (EL) 2016/679 sätestatud isikuandmete kaitse põhimõtteid.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuseeskirjade rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 17 lõigetes 1 ja 4, artikli 21 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 6 ning artikli 25 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. jaanuarist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesolevas artiklis osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides, välja arvatud neis, mis põhinevad artiklil 25, osutatakse CESNI kehtestatud standarditele, eeldusel et: a) need standardid on kättesaadavad ja ajakohastatud; b) need standardid vastavad lisades kehtestatud nõuetele; c) CESNI otsustusprotsessis tehtavate muudatustega ei kahjustata liidu huve. Kui need tingimused ei ole täidetud, võib komisjon näha ette teisi nõudeid või viidata teistele nõuetele. Kui käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigusaktid osutavad standarditele, lisab komisjon delegeeritud õigusaktidesse kogu nimetatud standardite teksti ning lisab IV lisasse asjakohased viited ja kohaldamise kuupäeva või ajakohastab neid.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Viiteid komiteele, mis on moodustatud vastavalt käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatava direktiivi 91/672/EMÜ artiklile 7, käsitatakse viidetena käesoleva direktiiviga moodustatud komiteele. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetluse teel, võib menetluse tulemusele jõudmata lõpetada kui komitee esimees arvamuse esitamiseks kehtestatud aja jooksul nii otsustab. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetluse teel, võib selle esimees teha arvamuse esitamiseks kehtestatud aja jooksul otsuse lõpetada menetlus tulemusele jõudmata.

Artikli 11 lõikes 3, artikli 18 lõikes 3 ja artikli 22 lõikes 4 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel lisab komisjon viite CESNI kehtestatud standarditele ning määrab kindlaks nende kohaldamise kuupäeva, eeldusel et: a) need standardid on kättesaadavad ja ajakohastatud; b) nimetatud standardid vastavad lisades kehtestatud nõuetele; c) CESNI otsustusprotsessis tehtavate muudatustega ei kahjustata liidu huve. Kui need tingimused ei ole täidetud, võib komisjon näha ette teisi nõudeid või viidata teistele nõuetele. Kui käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud rakendusaktid osutavad standarditele, lisab komisjon nimetatud rakendusaktidesse kogu nimetatud standardite teksti.

1. Komisjon hindab käesolevat direktiivi koos selles osutatud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktidega ning esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 17. jaanuariks 2030. 2. Hiljemalt 17. jaanuariks 2028 teeb iga liikmesriik komisjonile kättesaadavaks direktiivi rakendamise ja hindamise järelevalveks vajaliku teabe kooskõlas suunistega, mille koostamisel on komisjon teabe kogumise, vormingu ja sisu osas konsulteerinud liikmesriikidega.

1. Komisjon võtab vastu artikli 17 lõigetes 1 ja 4, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 6 ja artikli 25 lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud aktid hiljemalt 17. jaanuariks 2020. Hiljemalt 24 kuud pärast artikli 25 lõikes 2 mainitud delegeeritud aktide vastuvõtmist loob komisjon selles artiklis sätestatud andmebaasi. 2. Komisjon võtab artikli 11 lõikes 3, artikli 18 lõikes 3 ja artikli 22 lõikes 4 osutatud rakendusaktid vastu hiljemalt 17. jaanuariks 2020.

Direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 18. jaanuarist 2022. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

1. Kooskõlas direktiiviga 96/50/EÜ väljastatud laevajuhitunnistused ja direktiivi 96/50/EÜ artikli 1 lõikes 6 osutatud tunnistused ning direktiivi 96/50/EÜ artikli 1 lõikes 5 osutatud Reinil sõidu load, mis on antud välja enne 18. jaanuari 2022, kehtivad liidu siseveeteedel, kus need kehtisid enne seda kuupäeva, maksimaalselt kümme aastat pärast nimetatud kuupäeva. Enne 18. jaanuari 2032 väljastab esimeses lõigus osutatud tunnistused väljastanud liikmesriik taotluse korral niisuguste tunnistuste omanikest kipritele liidu kvalifikatsioonitunnistuse kooskõlas käesoleva direktiiviga ettenähtud näidisega või artikli 10 lõike 2 kohase tunnistuse, tingimusel et kiprid esitavad käesoleva direktiivi artikli 11 lõike 1 punktides a ja c osutatud piisavad dokumentaalsed tõendid. 2. Liidu kvalifikatsioonitunnistuste väljastamisel kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, tagavad liikmesriigid nii suurel määral kui võimalik varem antud õigused, eriti seoses artiklis 6 osutatud erilubadega. 3. Muud laevapere liikmed kui kiprid, kellel on kvalifikatsioonitunnistus, mille liikmesriik on väljastanud enne 18. jaanuari 2022, või kellel on ühes või mitmes liikmesriigis tunnustatud kvalifikatsioon, võivad jätkuvalt kasutada seda tunnistust või kvalifikatsiooni maksimaalselt kümme aastat pärast nimetatud kuupäeva. Asjaomasel ajavahemikul võivad sellised laevapere liikmed tugineda jätkuvalt direktiivile 2005/36/EÜ, et muude liikmesriikide ametiasutused tunnustaksid nende kvalifikatsiooni. Enne selle perioodi lõppemist võivad nad taotleda liidu kvalifikatsioonitunnistust või artikli 10 lõike 2 kohast tunnistust niisuguseid tunnistusi väljastavalt pädevalt asutuselt, tingimusel et nad esitavad käesoleva direktiivi artikli 11 lõike 1 punktides a ja c osutatud piisavad tõendid. Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud laevapere liikmed taotlevad liidu kvalifikatsioonitunnistust või artikli 10 lõikes 2 osutatud tunnistust, tagavad liikmesriigid, et väljastatakse selline kvalifikatsioonitunnistus, mille pädevusnõuded on sarnased asendatava tunnistuse nõuetega või neist madalamad. Selliseid tunnistusi, mille nõuded on asendatava tunnistuse nõuetest kõrgemad, väljastatakse üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused: a) paadimehele ettenähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse puhul: 540 päeva pikkune laevajuhtimise aeg, sh vähemalt 180 päeva siseveelaevanduses; b) vanempaadimehele ettenähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse puhul: 900 päeva pikkune laevajuhtimise aeg, sh vähemalt 540 päeva siseveelaevanduses; c) roolimehele ettenähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse puhul: 1080 päeva pikkune laevajuhtimise aeg, sh vähemalt 720 päeva siseveelaevanduses. Laevajuhtimise kogemust tõendatakse teenistusraamatu, logiraamatu või muu tõendiga. Lõike 3 teise lõigu punktides a, b ja c sätestatud minimaalset laevajuhtimise aega võib vähendada maksimaalselt 360 päeva võrra, kui taotlejal on pädeva asutuse poolt tunnustatud diplom, millega tõendatakse taotleja eriväljaõpet siseveelaevanduse valdkonnas mis hõlmab praktilist laevajuhtimise kogemust. Minimaalse laevajuhtimise aja vähendamise ulatus ei tohi ületada eriväljaõppe kestust. 4. Teenistusraamatud ja logiraamatud, mis on välja antud enne 18. jaanuari 2022 kooskõlas muude kui käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega, võivad jääda aktiivseks maksimaalselt kümneks aastaks pärast 18. jaanuari 2022. 5. Erandina lõikest 3 jäävad parvlaevade laevapere liikmete riiklikud tunnistused, mis ei kuulu direktiivi 96/50/EÜ kohaldamisalasse ja mis anti välja enne 18. jaanuari 2022, kehtima nendel liidu siseveeteedel, kus need tunnistused kehtisid enne seda kuupäeva, maksimaalselt 20 aastat pärast nimetatud kuupäeva. Enne selle perioodi lõppemist võivad parvlaevade laevapere liikmed taotleda niisuguseid tunnistusi väljastavalt pädevalt asutuselt liidu kvalifikatsioonitunnistust või artikli 10 lõikes 2 osutatud tunnistust, tingimusel et nad esitavad artikli 11 lõike 1 punktides a ja c osutatud piisavad tõendid. Käesoleva artikli lõike 3 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse vastavalt. 6. Erandina artikli 4 lõikest 1 võivad liikmesriigid kuni 17. jaanuarini 2038 lubada teatud siseveeteedel sõitvate merelaevade kipritel omada pädevustunnistust, mis on väljastatud kooskõlas STCW konventsiooni sätetega, tingimusel et: a) see siseveeteedel sõitmine leiab aset meretranspordi reisi alguses või lõpus ning b) liikmesriik on 16. jaanuari 2018. aasta seisuga tunnustanud käesolevas lõikes osutatud tunnistusi asjaomastel siseveeteedel vähemalt viie aasta jooksul.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 17. jaanuariks 2022. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 on liikmesriik juhul, kui kõik artikli 4 lõikes 1, artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 6 osutatud isikud, kes sõidavad üksnes riigisisestel siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate veeteede võrgustikuga, kohustatud jõustama ainult need meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada vastavus artiklitele 7, 8 ja 10 kvalifikatsioonitunnistuste ja teenistusraamatu tunnustamise osas, artikli 14 lõigetele 2 ja 3 peatamise osas, artikli 22 lõike 1 teisele lõigule artikli 22 lõikele 2, artikli 26 lõike 1 punktile d, kui see on kohaldatav, artikli 26 lõike 1 punktile e, artikli 26 lõike 1 punktile h ja lõikele 2 ja artiklile 29 pettuste ennetamise osas, artiklile 30 karistuste osas ja artiklile 38 üleminekusätete osas, välja arvatud nimetatud artikli lõige 2. Sellised liikmesriigid jõustavad need meetmed hiljemalt 17. jaanuariks 2022. Selline liikmesriik ei või väljastada liidu kvalifikatsioonitunnistusi või heaks kiita koolitusprogramme või simulaatoreid seni, kuni ta pole üle võtnud ja rakendanud käesoleva direktiivi ülejäänud sätteid ning teavitanud sellest komisjoni. 3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 on liikmesriik juhul, kui ühegi isiku suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata kooskõlas artikli 2 lõikega 3, kohustatud jõustama ainult need meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada vastavus artiklile 10 kvalifikatsioonitunnistuste ja teenistusraamatu tunnustamise osas, vastavus artiklile 38 kehtivate tunnistuste tunnustamise osas, ning vastavus artiklile 15. Sellised liikmesriigid jõustavad need meetmed hiljemalt 17. jaanuariks 2022. Selline liikmesriik ei või väljastada liidu kvalifikatsioonitunnistusi või heaks kiita koolitusprogramme või simulaatoreid seni, kuni ta pole üle võtnud ja rakendanud käesoleva direktiivi ülejäänud sätteid ning teavitanud sellest komisjoni. 4. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei ole liikmesriik kohustatud käesolevat direktiivi üle võtma juhul, kui siseveeteedel navigeerimine ei ole tema territooriumil tehniliselt võimalik. Nimetatud liikmesriik ei või väljastada liidu kvalifikatsioonitunnistusi või heaks kiita koolitusprogramme või simulaatoreid seni, kuni ta pole üle võtnud ja rakendanud käesoleva direktiivi sätteid ning teavitanud sellest komisjoni. 5. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.