Määrus 2017/1004

1. Selleks et aidata saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke, kehtestatakse käesoleva määrusega kalandussektoris bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumise, haldamise ja kasutamise nõuded, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 25. 2. Lõikes 1 osutatud andmeid kogutakse vaid juhul, kui nende kogumise kohustust ei ole kehtestatud ühegi muu liidu õigusaktiga peale käesoleva määruse. 3. Kalavarude majandamiseks vajalike andmete puhul, mida kogutakse muude liidu õigusaktide kohaselt, määratakse käesolevas määruses kindlaks üksnes nende kasutamise ja edastamise nõuded.

Käesoleva määruse kohaselt kogutud andmeid tuleb vajaduse korral töödelda, hallata ja kasutada vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ning määrustele (EÜ) nr 45/2001 ja (EÜ) nr 223/2009 ning nii, et see ei piiraks nende kohaldamist.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 osutatud mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid: 1) „kalandussektor“– tööndusliku kalapüügi, harrastuskalapüügi, vesiviljeluse ja kalandustoodete töötlemisega seotud tegevused; 2) „harrastuskalapüük“– mittekutseline kalapüük, mille puhul kasutatakse mere elusressursse sportlikel, turismi- või puhke-eesmärkidel; 3) „merepiirkond“– määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõikes 2 sätestatud geograafiline ala, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kehtestatud ala või artikli 9 lõikes 11 nimetatud rakendusaktis määratletud ala; 4) „lähteandmed“– andmed üksikute laevade, füüsiliste või juriidiliste isikute või üksikproovide kohta; 5) „metaandmed“– andmed, mis annavad kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet kogutud lähteandmete kohta; 6) „üksikasjalikud andmed“– lähteandmetele tuginevad andmed kujul, mis ei võimalda füüsiliste ega juriidiliste isikute otsest ega kaudset identifitseerimist; 7) „kokkuvõtlikud andmed“– konkreetse analüüsi eesmärgil lähte- või üksikasjalike andmete kokkuvõtmisest saadud andmed; 8) „teadusvaatleja“– isik, kes on määratud kalandustegevust vaatlema teadustegevuse jaoks andmete kogumise eesmärgil ja kelle on nimetanud andmekogumise riiklike töökavade täitmise eest vastutav organisatsioon; 9) „teadusandmed“– artikli 1 lõikes 1 osutatud andmed, mida kogutakse, hallatakse või kasutatakse käesoleva määruse kohaselt.

1. Komisjon võtab artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe kogumiseks ja haldamiseks vastu liidu mitmeaastase programmi, järgides seejuures artikli 5 sisu ja selles sätestatud kriteeriumeid. Liidu mitmeaastase programmi selle osa, mis hõlmab artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud teemasid, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktiga vastavalt artiklile 24. Liidu mitmeaastase programmi selle osa, mis hõlmab artikli 5 lõike 1 punktides b ja c sätestatud teemasid, võtab komisjon vastu rakendusaktiga kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Enne käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud delegeeritud õigusakti ja rakendusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon artiklis 9 osutatud piirkondlike koordineerimisrühmade, STECFi ning muude määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 26 osutatud asjakohaste teadusasutusega.

1. Liidu mitmeaastase programmiga kehtestatakse: a) andmeid käsitlevate nõuete üksikasjalik loetelu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 2 ja 25 sätestatud eesmärkide saavutamiseks; b) kohustuslike merel tehtavate teadusuuringute loetelu; c) künnised, millest allpool ei pea liikmesriik oma kalapüügi- ja vesiviljelustegevuse kohta andmeid koguma ega merel tehtavaid teadusuuringuid läbi viima. 2. Lõike 1 punktis a osutatud andmed hõlmavad järgmist: a) bioloogilised andmed kõigi kalavarude kohta, mis on püütud või kaaspüütud liidus töönduspüügi käigus ning, kui see on asjakohane, harrastuskalapüügil liidu vetes ja väljaspool liidu vesi, sealhulgas asjaomastest siseveekogudest püütud angerja ja lõhe kohta ning muude kaubandushuvi pakkuvate diadroomsete kalaliikide kohta; neid andmeid on vaja selleks, et võimaldada ökosüsteemipõhist lähenemist kalavarude kaitsele ja majandamisele, mis on vajalik ühise kalanduspoliitika toimimiseks; b) andmed, mille põhjal hinnata liidu püügitegevuse mõju mere ökosüsteemile liidu vetes ja väljaspool liidu vesi, sh andmed mittesihtliikide kaaspüügi kohta (eelkõige liigid, mida kaitstakse liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt) ning andmed püügitegevuse mõju kohta mereelupaikadele, sh tundlikele merealadele, ja toiduvõrgustikule; c) andmed liidu kalalaevade tegevuse kohta liidu vetes ja väljaspool liidu vesi, sh kalapüügi ja püügikoormuse tase ja liidu laevastiku võimsus; d) püügitegevuse sotsiaal-majanduslikud andmed, et saaks hinnata liidu kalandussektori sotsiaal-majanduslikku toimimist; e) merivesiviljeluse sotsiaal-majanduslikud ja kestlikkust käsitlevad andmed, et saaks hinnata liidu vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslikku toimimist ja kestlikkust, sh kõnealuse sektori keskkonnamõju; f) kalatöötlemissektori sotsiaal-majanduslikud andmed, et saaks hinnata kõnealuse sektori sotsiaal-majanduslikku toimimist. 3. Lisaks võivad lõike 1 punktis a osutatud andmed hõlmata ka sotsiaal-majanduslikke ja kestlikkust käsitlevaid andmeid magevee vesiviljeluse kohta, et saaks hinnata liidu vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslikku toimimist ja kestlikkust, sh kõnealuse sektori keskkonnamõju. 4. Komisjon võtab liidu mitmeaastase programmi kehtestamisel arvesse järgmist: a) millist teavet on vaja ühise kalanduspoliitika juhtimiseks ja tõhusaks rakendamiseks, et täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärgid. See teave võimaldab ka määrata kindlaks eesmärgid, mis on vajalikud nimetatud määruse artiklis 9 osutatud mitmeaastaste kavade rakendamiseks; b) vajadus andmete järele, mis on kalavarude majandamisega seotud otsuste tegemiseks ja ökosüsteemide, sh tundlike liikide ja elupaikade kaitsmiseks olulised, terviklikud ja usaldusväärsed; c) andmete vajalikkus ja olulisus liidu tasandil vesiviljeluse kestlikkuse arendamise seisukohast, arvestades selle mõjude valdavalt kohalikku iseloomu; d) vajadus toetada poliitikameetmete mõju hindamist; e) kulud ja tulud, võttes arvesse kõige kulutõhusamaid viise andmekogumise eesmärgi täitmiseks; f) vajadus mitte katkestada olemasolevaid aegridasid; g) vajadus lihtsustada ja vältida andmekogumise dubleerimist, kooskõlas artikliga 1; h) vajadus andmete järele puudulike andmetega kalavarude kohta, kui see on asjakohane; i) piirkondlikud eripärad ja piirkondlike koordineerimisrühmadega sõlmitud piirkondlikud lepingud; j) liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelised kohustused; k) andmekogumistoimingute ruumiline ja ajaline katvus. 5. Lõike 1 punktis b osutatud kohustuslike merel tehtavate teadusuuringute loetelu koostamisel võetakse arvesse järgmist: a) millist teavet on vaja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks, et täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärgid; b) millist teavet on vaja tulenevalt rahvusvaheliselt kokkulepitud koordineerimisest ja ühtlustamisest; c) millist teavet on vaja majandamiskavade hindamiseks; d) millist teavet on vaja ökosüsteemi muutujate seireks; e) millist teavet on vaja, et kalavarude piirkonnad oleksid piisavalt kaetud; f) vajadust vältida merel tehtavate teadusuuringute dubleerimist ning g) vajadust mitte katkestada aegridasid. 6. Kalavarude osas, millele kehtivad püügi piirnormid, sõltub iga liikmesriigi osalemise kord lõike 1 punktis b osutatud merel tehtavates teadusuuringutes sellest, milline on teatavate liikmesriikide osa asjaomase kalavaru lubatud kogupüügist, mida liit saab kasutada. Kalavarude osas, millele püügi piirnorme ei kehtestata, põhineb see kord teatavate liikmesriikide suhtelisel osal asjaomase kalavaru kogupüügist. 7. Kalavarude osas, millele kehtivad püügi piirnormid, määratakse lõike 1 punktis c osutatud künnised kindlaks vastavalt sellele, milline on teatava liikmesriigi osa asjaomase kalavaru lubatud kogupüügist, mida liit saab kasutada. Kalavarude osas, millele püügi piirnorme ei kehtestata, määratakse see künnis kindlaks vastavalt teatava liikmesriigi suhtelisele osale asjaomase kalavaru kogupüügist. Vesiviljeluse ja töötlemissektori puhul on sellised künnised proportsionaalsed liikmesriigi vastavate sektorite suurusega.

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide kehtivaid liidu õiguses sätestatud andmete kogumise kohustusi, peavad nad koguma andmeid määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 18 osutatud rakenduskava ning vastavalt liidu mitmeaastasele programmile ja määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 21 koostatud töökava raames (edaspidi „riiklik töökava“). 2. Riiklike töökavade heakskiitmise käigus kooskõlas määruse (EL) nr 508/2014 artikli 21 lõikega 2 võtab komisjon arvesse hindamist, mille on läbi viinud STEFC kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10. Kui STECFi hindamisest ilmneb, et riiklik töökava ei ole selle artikliga vastavuses või ei taga andmete olulisust teaduse jaoks või kavandatud meetodite ja menetluste piisavat kvaliteeti, teavitab komisjon sellest viivitamata asjaomast liikmesriiki ja annab teada, missugused muudatused tuleks töökavas komisjoni arvates teha. Seejärel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile muudetud riikliku töökava. 3. Riiklik töökava sisaldab järgmiste aspektide üksikasjalikku kirjeldust: a) liidu mitmeaastase programmi kohaselt kogutavad andmed; b) andmete kogumise ajaline ja ruumiline jaotus ning sagedus; c) andmeallikad ning menetlused ja meetodid andmete kogumiseks ja teadusandmete lõppkasutajatele esitatavate andmekogumite koostamiseks; d) kvaliteedi tagamise ja -kontrolli raamistik nõuetekohase andmekvaliteedi tagamiseks vastavalt artiklile 14; e) missuguses vormingus ja millal tuleb andmed teadusandmete lõppkasutajatele kättesaadavaks teha, võttes arvesse teadusandmete lõppkasutajate vajadusi, kui need on teada; f) rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö ja koordineerimise kord, sh käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed lepingud, ning g) kuidas on arvesse võetud liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi. 4. Iga liikmesriik teeb riikliku töökava ettevalmistamisel artiklis 9 osutatud piirkondlike koordineerimisrühmade raames koostööd ja kooskõlastab oma tegevust teiste liikmesriikidega, eelkõige nendega, mis asuvad samas merepiirkonnas, et tagada piisav ja tõhus katvus ning vältida andmekogumistoimingute dubleerimist. Selle käigus püüavad liikmesriigid kaasata sobival tasandil asjaomaseid sidusrühmi. Selline koostöö ja koordineerimine võib toimuda ka väljaspool piirkondlike koordineerimisrühmade raamistikku, kui see on asjakohane.

1. Iga liikmesriik määrab riigi kontaktisiku ja teavitab sellest komisjoni. Liikmesriigi kontaktisik vahendab komisjoni ja liikmesriikide teabevahetust seoses riiklike töökavade koostamise ja rakendamisega. 2. Lisaks täidab liikmesriigi kontaktisik eelkõige järgmisi ülesandeid: a) koordineerib artiklis 11 osutatud aastaaruande koostamist; b) tagab teabe edastamise liikmesriikide vahel ning c) koordineerib asjakohaste ekspertide osalemist komisjoni korraldatud eksperdirühmade kohtumistel ja osalemist artiklis 9 osutatud asjakohastes piirkondlikes koordineerimisrühmades. 3. Kui riikliku töökava rakendamisel osaleb mitu liikmesriigi asutust, vastutab liikmesriigi kontaktisik nende töö koordineerimise eest. 4. Iga liikmesriik tagab, et tema riiklikul kontaktisikul on piisavad volitused liikmesriigi esindamiseks artiklis 9 osutatud piirkondlikes koordineerimisrühmades.

Andmekogumise täiustamiseks teevad liikmesriigid koostööd ja koordineerivad oma tegevust, et veelgi parandada andmete kvaliteeti, ajakohasust ja katvust, võimaldades seeläbi veelgi parandada andmekogumismeetodite usaldusväärsust.

1. Nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 25, koordineerivad liikmesriigid oma andmekogumistegevusi teiste liikmesriikidega samas merepiirkonnas ja teevad kõik selleks, et koordineerida oma meetmeid kolmandate riikidega, kellel on sama piirkonna vete suhtes suveräänsed õigused või jurisdiktsioon. 2. Piirkondliku koordineerimise hõlbustamiseks loovad asjaomased liikmesriigid iga merepiirkonna jaoks piirkondlikud koordineerimisrühmad. 3. Piirkondlike koordineerimisrühmade ülesanne on töötada välja ja viia ellu andmete kogumise ja töötlemise kord, meetodid, kvaliteedi tagamine ja kvaliteedikontroll, et teadusliku nõustamise usaldatavust veelgi parandada. Sel eesmärgil peavad piirkondlikud koordineerimisrühmad töötama välja ja võtma kasutusele piirkondlikud andmebaasid. 4. Piirkondlik koordineerimisrühm koosneb liikmesriikide ja komisjoni ametisse nimetatud ekspertidest, sealhulgas riikide kontaktisikutest. 5. Piirkondlik koordineerimisrühm koostab ja lepib kokku rühma töökorra. 6. Kui küsimus puudutab mitut merepiirkonda, koordineerivad piirkondlikud koordineerimisrühmad oma tegevust üksteisega ja komisjoniga. 7. Piirkondliku koordineerimisrühma koosolekutele kutsutakse vajaduse korral teadusandmete lõppkasutajate esindajaid, sealhulgas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 26 osutatud asjakohaste teaduasutuste, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide, nõuandekomisjonide ja kolmandate riikide esindajaid. 8. Piirkondlikud koordineerimisrühmad võivad koostada piirkondliku töökava projekte, mis on kooskõlas käesoleva määruse ja liidu mitmeaastase programmiga. Kõnealused piirkondliku töökava projektid võivad hõlmata artikli 5 lõike 2 punktides a ja b ning lõikes 5 osutatud andmete kogumise ja töötlemise korda, meetodeid, kvaliteedi tagamist ja -kontrolli, piirkondlikult kooskõlastatud proovivõtustrateegiaid ning andmete piirkondlikku andmebaasi saatmise tingimusi. Lisaks võivad need sisaldada merel tehtavate teadusuuringute kulude jagamise korda. 9. Kui piirkondliku töökava projekt koostatakse, esitavad asjaomased liikmesriigid selle komisjonile töökava rakendamise aastale eelneva aasta 31. oktoobriks, välja arvatud juhul, kui olemasolevat kava rakendatakse jätkuvalt; viimasel juhul peab asjaomane liikmesriik komisjoni sellest teavitama. Komisjon võib piirkondliku töökava projekti heaks kiita rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Selleks võtab komisjon vajaduse korral arvesse artiklis 10 osutatud STECFi hindamist. Kui hindamisest ilmneb, et piirkondlik töökava projekt ei ole selle artikliga vastavuses või ei taga andmete olulisust teaduse jaoks või kavandatud meetodite ja menetluste piisavat kvaliteeti, teavitab komisjon sellest viivitamata asjaomaseid liikmesriike ja annab teada, missugused muudatused tuleks töökava projektis komisjoni arvates teha. Seejärel esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile muudetud piirkondliku töökava projekti. 10. Piirkondliku töökavaga asendatakse iga asjaomase liikmesriigi riikliku töökava vastavad osad või täiendatakse neid. 11. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte käesoleva artikli lõikes 8 osutatud piirkondlike töökavade esitamise ja heakskiitmise korra, vormi ja ajakava kohta, merel tehtavate teadusuuringute kulude jagamise korra ning andmete kogumiseks valitud merepiirkonna osa kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

STECF hindab artiklites 6 ja 9 osutatud riiklikke ja piirkondlikke töökavade projekte. Seejuures võtab ta arvesse järgmist: a) töökavade ja nendesse tehtud muudatuste vastavust artiklitele 6 ja 9 ning b) artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel töökavadega hõlmatud andmete olulisust teaduse jaoks ning kavandatud meetodite ja menetluste kvaliteeti.

1. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile aruande oma riiklike töökavade rakendamise kohta. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte aastaaruannete esitamise ja heakskiitmise korra, vormi ja ajakava kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. STECF hindab kooskõlas artikliga 10 a) riiklike töökavade täitmist ning b) liikmesriikide kogutud andmete kvaliteeti. 3. Komisjon lähtub riiklike töökavade täitmise hindamisel a) STECFi hinnangust ning b) konsulteerimisest asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, milles liit on lepinguosaline või vaatleja, ja asjaomaste rahvusvaheliste teadusasutustega.

1. Liikmesriigid tagavad, et andmekogujatel, kelle on määranud riikliku töökava rakendamise eest vastutav asutus, on nende tööülesannete täitmiseks juurdepääs kogu saagile, kõigile laevadele ja muudele proovivõtukohtadele, äriregistritele ja kõigile muudele vajalikele andmetele. 2. Ilma et see piiraks rahvusvahelisi kohustusi, lubavad liidu kalalaevade kaptenid laeva pardale teadusvaatlejaid ning teevad nendega koostööd, et võimaldada neil liidu kalalaevade pardal viibimise ajal oma tööülesandeid täita ning kasutada riiklikes töökavades esitatud alternatiivseid andmekogumismeetodeid, kui see on asjakohane. 3. Liidu kalalaevade kaptenid võivad merel tehtava vaatluse kava raames tegutsevaid teadusvaatlejaid pardale lubamast keelduda üksnes ilmse ruumipuuduse tõttu laeval või ohutusega seotud põhjustel vastavalt liikmesriigi õigusele. Sellistel juhtudel kogutakse andmeid riiklikus töökavas esitatud alternatiivsete andmekogumismeetoditega, mille kavandab ja mida kontrollib riikliku töökava rakendamise eest vastutav ametiasutus.

Liikmesriigid a) tagavad, et riiklike töökavade raames kogutud lähteandmed salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides, ning rakendavad kõik vajalikud abinõud nende andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks; b) tagavad, et riiklike töökavade raames kogutud sotsiaal-majanduslike lähteandmetega seonduvad metaandmed salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides; c) rakendavad kõik vajalikud tehnilised abinõud nende andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise, kahjustumise, või neile ilma loata juurdepääsu või nende ilma loata levitamise eest.

1. Liikmesriigid vastutavad riiklike töökavade raames kogutud lähteandmete ning nende põhjal saadud ning teadusandmete lõppkasutajatele edastatavate üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete kvaliteedi ja terviklikkuse eest. 2. Liikmesriigid tagavad, et a) riiklike töökavade raames kogutud lähteandmete suhtes tehakse nõuetekohane vigade kontroll, rakendades sobivaid kvaliteedikontrollimenetlusi; b) riiklike töökavade raames kogutud lähteandmete põhjal saadud üksikasjalikud ja kokkuvõtlikud andmed valideeritakse enne nende edastamist teadusandmete lõppkasutajatele; c) punktides a ja b osutatud lähteandmete ning üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete suhtes kohaldatavad kvaliteedi tagamise menetlused töötatakse välja rahvusvaheliste teadusasutuste, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide, STECFi ja piirkondlike koordineerimisrühmade vastuvõetud korras.

1. Artikli 6 lõike 1 kohaselt kogutud lähteandmete (välja arvatud sotsiaal-majanduslike andmete) olemasolu kontrollimiseks tagavad liikmesriigid, et komisjonil oleks juurdepääs artikli 13 punktis a osutatud riiklikele elektroonilistele andmebaasidele. 2. Artikli 6 lõike 1 kohaselt kogutud sotsiaal-majanduslike andmete olemasolu kontrollimiseks tagavad liikmesriigid, et komisjonil oleks juurdepääs artikli 13 punktis b osutatud riiklikele elektroonilistele andmebaasidele. 3. Liikmesriigid sõlmivad komisjoniga lepingud, et tagada komisjoni tõhus ja takistamatu juurdepääs lõigetes 1 ja 2 osutatud riiklikele elektroonilistele andmebaasidele, ilma et see piiraks liidu muude nõuetega kehtestatud kohustuste täitmist. 4. Liikmesriigid tagavad, et merel tehtavate teadusuuringute raames kogutud lähteandmed edastatakse rahvusvahelistele teadusorganisatsioonidele ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide asjaomastele teadusasutustele kooskõlas liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.

1. Liikmesriigid töötlevad lähteandmed üksikasjalike või kokkuvõtlike andmete kogumiteks vastavalt a) asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, kui need on kohaldatavad; b) rahvusvahelisel või piirkondlikul tasandil sõlmitud protokollidele, kui need on kohaldatavad. 2. Vajaduse korral esitavad liikmesriigid teadusandmete lõppkasutajatele ja komisjonile taotletud andmete töötlemisel kohaldatud meetodite ning andmete statistiliste omaduste kirjelduse.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõuetekohased protsessid ja elektroonilise tehnoloogia, et tagada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 ja käesoleva määruse tulemuslik kohaldamine. Nad hoiduvad igasuguste tarbetute piirangute kehtestamisest üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete levitamise suhtes teadusandmete lõppkasutajatele ja teistele huvitatud isikutele. 2. Liikmesriigid tagavad nõuetekohased kaitsemeetmed juhuks, kui andmed sisaldavad teavet identifitseeritud või identifitseeritava füüsilise või juriidilise isiku kohta. Liikmesriik võib keelduda üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete edastamisest, kui esineb oht, et füüsilised või juriidilised isikud võidakse identifitseerida; sel juhul pakub asjaomane liikmesriik anonüümsust tagava alternatiivse viisi teadusandmete lõppkasutaja vajaduste rahuldamiseks. 3. Kui teadusandmete lõppkasutaja on taotlenud andmeid kalavarude majandamise alal nõustamiseks, tagavad liikmesriigid, et asjakohaseid üksikasjalikke ja kokkuvõtlikke andmeid ajakohastatakse ja need tehakse vastavale teadusandmete lõppkasutajale kättesaadavaks taotluses esitatud tähtajaks, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu alates kõnealuseid andmeid puudutava taotluse kättesaamise kuupäevast. 4. Muude kui lõikes 3 osutatud taotluste puhul tagavad liikmesriigid, et asjakohaseid andmeid ajakohastatakse ja need tehakse teadusandmete lõppkasutajatele ja muudele huvitatud isikutele kättesaadavaks mõistliku aja jooksul. Kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast teavitab liikmesriik taotlejat selle aja pikkusest, mis on proportsionaalne taotluse mahuga ja taotletavate andmete võimaliku täiendava töötlemise vajadusega. 5. Juhul kui muude kui lõikes 3 osutatud teadusandmete lõppkasutajate või muude huvitatud isikute taotletud ja juba kogutud andmeid on vaja täiendavalt töödelda, võivad liikmesriigid enne andmete edastamist nõuda, et taotleja tasuks täiendava andmetöötluse kulud. 6. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada lõikes 3 osutatud tähtaega pikendada. 7. Kui üksikasjalikke andmeid taotletakse teadusväljaannetes avaldamiseks, võivad liikmesriigid andmekogujate (kelle on määranud riikliku töökava rakendamise eest vastutav asutus) kutsehuvide kaitsmiseks nõuda, et andmete avaldamisega viivitataks kolm aastat alates kuupäevast, millele andmed osutavad. Liikmesriigid teatavad teadusandmete lõppkasutajatele ja komisjonile kõikidest sellistest otsustest ja nende põhjustest.

1. Kulude vähendamiseks ning teadusandmete lõppkasutajatele ja muudele huvitatud isikutele üksikasjalikele ja kokkuvõtlikele andmetele juurdepääsu lihtsustamiseks teevad liikmesriigid, komisjon, nõuandvad teadusasutused ja kõik asjakohased teadusandmete lõppkasutajad koostööd ühilduvate andmesalvestus- ja andmevahetussüsteemide väljatöötamiseks, võttes arvesse direktiivi 2007/2/EÜ sätteid. Kõnealused süsteemid lihtsustavad ka teabe levitamist muudele huvitatud isikutele. Need süsteemid võivad esineda piirkondlike andmebaaside kujul. Selliseid süsteeme käsitleva kokkuleppe aluseks võivad olla käesoleva määruse artikli 9 lõikes 8 osutatud piirkondlikud töökavad. 2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse andmesalvestus- ja andmevahetussüsteemide ühilduvuse tagamise kord, vormingud, koodid ja ajakavad, ning kehtestada asjakohasel juhul kaitsemeetmed, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmesalvestus- ja andmevahetussüsteemid sisaldavad teavet identifitseeritud või identifitseeritava füüsilise isiku kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui liikmesriik keeldub artikli 17 lõike 7 alusel andmete esitamisest, võib teadusandmete lõppkasutaja taotleda komisjonilt keeldumise läbivaatamist. Kui komisjon leiab, et keeldumine ei ole põhjendatud, võib komisjon nõuda, et liikmesriik esitaks andmed teadusandmete lõppkasutajale ühe kuu jooksul.

1. Teadusandmete lõppkasutajad ja muud huvitatud isikud a) kasutavad andmeid üksnes vastavalt artiklile 17 esitatud teabetaotluses nimetatud otstarbel; b) viitavad nõuetekohaselt andmeallikatele; c) vastutavad andmete õige ja asjakohase kasutamise eest vastavalt teaduseetikale; d) teatavad komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele kõikidest võimalikest andmetega seotud probleemidest; e) esitavad asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile viited andmete kasutamise tulemuste kohta; f) ei edasta taotletud andmeid kolmandatele isikutele ilma asjaomase liikmesriigi nõusolekuta; g) ei müü andmeid kolmandatele isikutele. 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist rikkumistest, mida teadusandmete lõppkasutajad või muud huvitatud isikud toime panevad. 3. Kui teadusandmete lõppkasutaja või muu huvitatud isik ei täida lõikes 1 sätestatud nõudeid, võib komisjon lubada, et asjaomane liikmesriik piirab selle andmekasutaja juurdepääsu andmetele või keeldub andmetele juurdepääsu andmisest.

Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud eksperdid osalevad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide, milles liit on lepinguosaline või vaatleja, ja rahvusvaheliste teadusasutuste asjakohastel koosolekutel.

1. Liikmesriigid ja komisjon koordineerivad oma jõupingutusi ja teevad koostööd, et veelgi parandada andmete kvaliteeti, ajakohasust ja katvust, mis võimaldab omakorda parandada teadusliku nõustamise usaldusväärsust ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide, milles liit on lepinguosaline või vaatleja, ning rahvusvaheliste teadusasutuste töökavade ja töömeetodite kvaliteeti. 2. Nimetatud koordineerimine ja koostöö toimub ilma, et see piiraks avatud teaduslikku arutelu, ning eesmärgiga edendada erapooletut teaduslikku nõustamist.

1. Töökavade edenemist seirab komisjon koos STECFiga artiklis 25 osutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitees. 2. Hiljemalt 11. juuliks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise ja toimimise kohta.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 4 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates 10. juulist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 4 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab käesoleva määruse rakendamisel määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel loodud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1. Määrus (EÜ) nr 199/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 10. juulist 2017. 2. Olenemata lõikest 1 a) jäävad kehtetuks tunnistatud sätted kehtima enne 10. juulit 2017 heaks kiidetud riiklike programmide suhtes; b) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 199/2008 artiklis 3 osutatud liidu mitmeaastast programmi, mis on kehtiv 10. juulil 2017, jätkuvalt kuni selle kehtivusaja lõpuni või kuni käesoleva määruse alusel võetakse vastu uus liidu mitmeaastane programm, olenevalt sellest, kumb on varasem. 3. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.