1. Laeva pikkuseks loetakse laeva kogupikkust, mida määratletakse vööri kõige eesmisema punkti ning ahtri kõige tagumisema punkti vahelise sirgjoone pikkusena.
Käesolevas määratluses:
a)
kuuluvad vööri koosseisu laevakere veekindel osa, pakk, vöörtääv ja eesmine umbreeling (kui see on paigaldatud), kuid vööri koosseisu ei kuulu pukspriidid ja varbreelingud;
b)
kuuluvad ahtri koosseisu laevakere veekindel osa, ahtripeegel, pupp, slipp ja umbreeling, kuid ahtri koosseisu ei kuulu varbreelingud, väikepoomid, peajõuseade, roolid ja rooliseade ning tuukritrepid ja tuukriplatvormid.
Kogupikkust mõõdetakse meetrites kahe kümnendkoha täpsusega.
2. Liidu õigusaktides osutatud loodsirgete vaheline pikkus tähendab kõige eesmisema ja kõige tagumisema loodsirge vahelist kaugust, nagu on määratletud rahvusvahelises kalalaevade ohutuse konventsioonis.
Loodsirgete vahelist pikkust mõõdetakse meetrites kahe kümnendkoha täpsusega.
Laeva laius on suurim laius, nagu on määratletud rahvusvahelises laevade mõõtmise konventsiooni (edaspidi „1969. aasta konventsioon“) I lisas.
Üldlaiust mõõdetakse meetrites kahe kümnendkoha täpsusega.
1. Selliste kalalaevade kogumahutavust, mille kogupikkus on 15 meetrit või rohkem, mõõdetakse nii, nagu on määratletud 1969. aasta konventsiooni I lisas.
2. Vähem kui 15-meetrise kogupikkusega kalalaevade kogumahutavust mõõdetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatud valemile.
3. Liidu eeskirjades osutatud puhasmahutavust määratletakse vastavalt 1969. aasta konventsiooni I lisale.
1. Masina võimsus on pideval töörežiimil iga mootori hoorattalt mõõdetud maksimaalvõimsuste summa, mida saab mehaaniliselt, elektriliselt, hüdrauliliselt või muul viisil rakendada laeva liikumapaneva jõu tekitamiseks. Kui aga reduktor on masinasse sisse ehitatud, mõõdetakse võimsust selle võlli äärikult.
Mootori jõul töötavate abimasinate võimsust ei lahutata üldvõimsusest.
Masina võimsust väljendatakse kilovattides (kW).
2. Masina võimsus pideval töörežiimil määratakse vastavalt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni soovitatud ja 1981. aasta oktoobris teise trükina ilmunud rahvusvahelise standardi ISO 3046/1 nõuetele.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 2 muutmiseks, et kohandada tehnika arengut arvestades viidet asjaomasele ISO rahvusvahelisele standardile.
Kasutuselevõtu kuupäevaks loetakse ametliku ohutustunnistuse esmakordse väljaandmise kuupäeva.
Esimesest lõigust olenemata loetakse kasutuselevõtu kuupäevaks laeva ametlikku kalalaevade registrisse esmakordse kandmise kuupäeva, kui:
a)
ametlikku ohutustunnistust pole välja antud või
b)
kalalaev võeti kasutusele enne 1. detsembrit 1986.
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 5 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. juulist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Määrus (EMÜ) nr 2930/86 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.