Määrus 2018/841

Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikide kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „maakasutus ja metsandus“) sektoris, millega aidatakse saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ja täita liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki ajavahemikus 2021–2030. Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega eeskirjad, mille alusel arvestatakse maakasutuse ja metsanduse sektoris tekkivat heidet ja selle sidumist ning kontrollitakse kõnealuste kohustuste täitmist liikmesriikide poolt.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse I lisa A osas loetletud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7 ja mis on toimunud liikmesriikide territooriumil järgmistes maa-arvestuskategooriates: a) ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030: i) metsastatud maa– metsamaaks muudetud maa, mille maakasutuseks on märgitud põllumaa, rohumaa, märgala, asulad või muu maa; ii) raadatud maa– maakasutuseks on märgitud metsamaa, mis on muudetud põllumaaks, rohumaaks, märgalaks, asulateks või muuks maaks; iii) majandatav põllumaa– maakasutuseks on märgitud: — põllumaaks jääv põllumaa, — põllumaaks muudetud rohumaa, märgala, asulad või muu maa või — märgalaks, asulateks või muuks maaks muudetud põllumaa; iv) majandatav rohumaa– maakasutuseks on märgitud: — rohumaaks jääv rohumaa, — rohumaaks muudetud põllumaa, märgala, asulad või muu maa või — märgalaks, asulateks või muuks maaks muudetud rohumaa; v) majandatav metsamaa– maakasutuseks on märgitud metsamaaks jääv metsamaa; b) alates 2026. aastast: majandatav märgala – maa, mille kasutuseks on märgitud: — märgalaks jääv märgala, — märgalaks muudetud asulad või muu maa või — asulateks või muuks maaks muudetud märgala. 2. Ajavahemikul 2021–2025 võib liikmesriik käesoleva määruse artikli 4 kohase kohustuse raames võtta arvesse käesoleva määruse I lisa A osas loetletud kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7 ja mis on toimunud tema territooriumil maa-arvestuskategoorias „majandatav märgala“. Käesolevat määrust kohaldatakse ka heite ja sidumise suhtes, mis on liikmesriigis arvesse võetud. 3. Kui liikmesriik kavatseb majandatavat märgala vastavalt lõikele 2 oma kohustuse raames arvesse võtta, teatab ta sellest komisjonile 31. detsembriks 2020. 4. Komisjon võib teha ettepanekuid majandatava märgala kohustusliku arvestamise edasilükkamiseks täiendava viie aasta võrra, kui seda peetakse vajalikuks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistes valitsustevahelise kliimamuutuste rühma poolt tehtud täienduste kohaldamisel saadud kogemuste alusel.

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „neeldaja“– protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet; 2) „allikas“– protsess, tegevus või mehhanism, mis eraldab atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet; 3) „süsiniku talletaja“– liikmesriigi territooriumil asuv biogeokeemiline üksus või süsteem osaliselt või tervikuna, millesse on talletatud süsinikku, süsinikku sisaldava kasvuhoonegaasi lähteainet või süsinikku sisaldavat kasvuhoonegaasi; 4) „süsinikuvaru“– süsiniku talletajasse seotud süsiniku kogus; 5) „puittoode“– puidust toode, mis on tehtud kasvukohast raie järel eemaldatud puust; 6) „mets“– maa-ala, mis on määratletud minimaalse väärtusega pindala, võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse kohta ning puude potentsiaalse kõrguse kaudu nende küpsuseas puude kasvukohas vastavalt II lisas iga liikmesriigi kohta sätestatule. See hõlmab puude, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmadega alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud II lisas sätestatud võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage inimtegevuse, näiteks raie tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist; 7) „metsa heitkoguse võrdlustase“– liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või selle netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030, väljendatud CO2-ekvivalenttonnidena aastas, vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele; 8) „poollaguaeg“– aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest; 9) „looduslikud häiringud“– mitte-inimtekkelised sündmused või asjaolud, mis põhjustavad metsas märkimisväärset heidet ja mille esinemine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all ning mille mõju liikmesriik on objektiivselt võimetu oluliselt piirama isegi pärast nende asetleidmist; 10) „kohene oksüdeerumine“– arvestusmeetod, mille kohaselt loetakse kogu puittootes sisalduv süsinik vabanenuks atmosfääri vahetult selle raiumise järel. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta või jätta välja käesoleva artikli lõikes 1 esitatud mõisteid või lisada sinna uusi mõisteid, et kohandada nimetatud lõiget teaduse ja tehnika arenguga ning tagada kooskõla nende mõistete ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistes esitatud asjaomaste mõistete kõigi muudatuste vahel, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

Ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030 tagab liikmesriik artiklites 12 ja 13 sätestatud paindlikkusmeetmeid silmas pidades, et heide ei ületa sidumist, arvutatuna tema territooriumil asuvate ja artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana ning arvestatuna kooskõlas käesoleva määrusega.

1. Liikmesriik koostab arvestuse, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine, ja peab seda arvestust. Liikmesriigid tagavad, et arvestus ja muud käesoleva määrusega ette nähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–). 2. Liikmesriigid hoiduvad heite ja sidumise topeltarvestusest, eelkõige tagades, et heidet ja sidumist ei arvestata rohkem kui ühe maa-arvestuskategooria all. 3. Maakasutuse muutmisel muudavad liikmesriigid 20 aastat pärast muutmiskuupäeva metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalade, asulate ja muu maa maakasutuse „muud tüüpi maaks muudetud maa“ asemel maakasutuseks „maa, mille tüüp jääb muutmata“. 4. Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsiniku talletajate süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsiniku talletajate süsinikuvarudes, kui asjaomane süsiniku talletaja ei ole allikas. Süsinikuvarudes toimunud muudatuste arvestusse lisamata jätmise otsust ei kohaldata majandatava metsamaa maa-arvestuskategoorias maapealse biomassi, lagupuidu ja puittoodete süsiniku talletaja puhul. 5. Liikmesriigid peavad täielikku ja täpset arvet kõikide arvestuse koostamisel kasutatud andmete kohta. 6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kajastada valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

1. Liikmesriigid peavad arvestust metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise üle, kajastades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 iga aasta koguheite ja kogusidumise. 2. Erandina artikli 5 lõikest 3 võib liikmesriik juhul, kui metsamaaks on muudetud põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad või muu maa, muuta kõnealuse maa maakasutuskategooriast „metsamaaks muudetud maa“ maakasutuskategooriasse „metsamaaks jääv metsamaa“ 30 aastat pärast muutmiskuupäeva, kui see on valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste alusel nõuetekohaselt põhjendatud. 3. Metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise arvestamisel kasutab liikmesriik metsa kindlaksmääramiseks II lisas sätestatud parameetreid.

1. Liikmesriik arvestab majandatavast põllumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast põllumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009. 2. Liikmesriik arvestab majandatavast rohumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast rohumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009. 3. Ajavahemikul 2021–2025 arvestab iga liikmesriik, kes vastavalt artikli 2 lõikele 2 võtab majandatavat märgala oma kohustuste täitmisel arvesse, ja ajavahemikul 2026–2030 arvestavad kõik liikmesriigid majandatavast märgalast tulenevat heidet ja selle sidumist järgmiselt: vastavate ajavahemike heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009. 4. Liikmesriigid, kes on kohustuste täitmisel otsustanud vastavalt artikli 2 lõikele 2 mitte arvesse võtta majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, annavad sellele vaatamata komisjonile aru heite ja sidumise kohta, mis tuleneb maast, mille maakasutuseks on märgitud: a) märgalaks jääv märgala, b) märgalaks muudetud asulad või muu maa või c) asulateks või muuks maaks muudetud märgala.

1. Liikmesriik arvestab majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega asjaomase liikmesriigi metsa heitkoguse võrdlustaseme. 2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on liikmesriigi metsa heitkoguse võrdlustaseme suhtes negatiivne, lisab asjaomane liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis ei ole suurem väärtusest, mis saadakse 3,5 % III lisas sätestatud selle liikmesriigi baasaasta või ajavahemiku heite korrutamisel viiega. Kõnealust piirangut ei kohaldata netosidumise suhtes, mis tuleneb majandatava metsamaa maa-arvestuskategoorias lagupuidu ja puittoodete süsiniku talletajatest, välja arvatud artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud kategooria „paber“. 3. Liikmesriigid esitavad komisjonile riikliku metsanduse arvestuskava, sealhulgas kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme, 31. detsembriks 2018 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 30. juuniks 2023 ajavahemiku 2026–2030 kohta. Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja see avalikustatakse, muu hulgas internetis. 4. Liikmesriigid määravad IV lisa A osas sätestatud kriteeriumide alusel oma metsa heitkoguse võrdlustaseme. Horvaatia metsa heitkoguse võrdlustasemes võib lisaks IV lisa A osas sätestatud kriteeriumidele võtta arvesse ka riigi territooriumi okupeerimist ning sõjaaegset ja -järgset olukorda, mis on mõjutanud metsa majandamist võrdlusperioodil. 5. Metsa heitkoguse võrdlustase põhineb ajavahemikul 2000–2009 dokumenteeritud säästva metsamajandamise tava jätkumisel, võttes riigi metsade puhul arvesse metsade vanusega seotud dünaamilisi karakteristikuid, kasutades parimaid kättesaadavaid andmeid. Esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud metsa heitkoguse võrdlustasemetes võetakse arvesse metsade vanusega seotud dünaamiliste karakteristikute tulevast mõju, et mitte asjatult piirata metsamajandamise intensiivsust, mis on säästva metsamajandamise tava põhielement, eesmärgiga säilitada või tugevdada pikaajalisi süsinikdioksiidi neeldajaid. Liikmesriigid näitlikustavad riiklikus metsanduse arvestuskavas kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme kindlaks määramiseks kasutatud meetodite ja andmete ning majandatavat metsamaad käsitlevas aruandluses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust. 6. Komisjon hindab tehniliselt liikmesriikide nimetatud ekspertidega konsulteerides käesoleva artikli lõike 3 kohaselt liikmesriikide esitatud riiklikke metsanduse arvestuskavu, et hinnata, kui suures ulatuses on kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete kindlaks määramisel arvestatud käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Lisaks konsulteerib komisjon sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga. Komisjon avaldab kokkuvõtte tehtud tööst, sealhulgas liikmesriikide määratud ekspertide esitatud arvamused ja nende põhjal tehtud järeldused. Komisjon annab vajaduse korral liikmesriikidele tehnilisi soovitusi, milles kajastatakse tehnilise hindamise järeldusi, et hõlbustada kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete tehnilist läbivaatamist. Komisjon avaldab kõnealused tehnilised soovitused. 7. Vajaduse korral, tuginedes tehnilistele hindamistele ja asjakohasel juhul tehnilistele soovitustele, edastavad liikmesriigid oma läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed komisjonile 31. detsembriks 2019 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 30. juuniks 2024 ajavahemiku 2026–2030 kohta. Komisjon avaldab liikmesriikide edastatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed. 8. Liikmesriikide esitatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete, käesoleva artikli lõike 6 kohase tehnilise hindamise ja asjakohasel juhul käesoleva artikli lõike 7 kohaselt esitatud läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme alusel võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse IV lisa, et kehtestada metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida liikmesriigid peavad kohaldama ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030. 9. Kui liikmesriik ei esita oma metsa heitkoguse võrdlustasemeid komisjonile käesoleva artikli lõikes 3 ja asjakohasel juhul käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud kuupäevadeks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse IV lisa, et kehtestada metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida asjaomane liikmesriik peab kohaldama ajavahemikul 2021–2025 või 2026–2030, võttes aluseks kõik käesoleva artikli lõike 6 kohased tehnilised hindamised. 10. Lõigetes 8 ja 9 osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt 31. oktoobril 2020 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja hiljemalt 30. aprillil 2025 ajavahemiku 2026–2030 kohta. 11. Et tagada käesoleva artikli lõikes 5 osutatud vastavus, esitavad liikmesriigid vajaduse korral artikli 14 lõikes 1 osutatud kuupäevadeks komisjonile tehnilised parandused, mis ei nõua käesoleva artikli lõike 8 või 9 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide muutmist.

1. Artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 sätestatud puittoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tuleneb V lisas sätestatud esimese astme lagunemise funktsiooni, metoodikate ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest puittoodete süsiniku talletajas seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse: a) paber, b) puitplaadid, c) saetud puit. 2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse. 3. Liikmesriigid võivad liigitada puidupõhiseid materjale, sealhulgas puukoort, vastavalt lõigetes 1 ja 2 osutatud olemasolevatesse või uutesse kategooriatesse, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, ning tingimusel, et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad.

1. Ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma metsastatud maa ja majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“). Taustataset arvutatakse kooskõlas käesoleva artikli ja VI lisaga. 2. Kui liikmesriik kohaldab lõiget 1, a) esitab ta komisjonile teabe kõikide lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriate taustatasemete ja VI lisa alusel kasutatud andmete ja meetodite kohta ning b) ei võta kuni 2030. aastani enam arvesse sidumisi looduslikest häiringutest mõjutatud aladel. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks, et vaadata läbi nimetatud lisas sätestatud metoodika- ja teabenõuded, et kajastada valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

1. Liikmesriik võib kasutada a) artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning b) artiklis 13 sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, et täita artiklis 4 sätestatud kohustust. 2. Kui liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktis da sätestatud seirekohustusi, keelab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) kõnealusel liikmesriigil ajutiselt teha käesoleva määruse artikli 12 lõigete 2 ja 3 kohaseid loovutusi või kasutada käesoleva määruse artikli 13 kohast majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.

1. Kui liikmesriigis ületab koguheide kogusidumist ja kõnealune liikmesriik on otsustanud kasutada oma paindlikkusmeedet ja palunud määruse (EL) 2018/842 alusel aastaks eraldatud heitkogused kustutada, võetakse kustutatud heitkoguseid arvesse käesoleva määruse artikli 4 kohase kohustuse täitmisel liikmesriigi poolt. 2. Liikmesriik võib ulatuses, milles kogusidumine ületab koguheidet, ja olles sellest lahutanud määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud koguse, loovutada ülejäänud sidumiskoguse mõnele teisele liikmesriigile. Loovutatud kogust võetakse arvesse käesoleva määruse artikli 4 kohase kohustuse täitmise hindamisel sidumiskoguse saanud liikmesriigi poolt. 3. Liikmesriik võib ulatuses, milles ajavahemikul 2021–2025 ületab kogusidumine liikmesriigis koguheidet, ja olles sellest lahutanud määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud koguse või käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teisele liikmesriigile loovutatud koguse, ülejäänud sidumiskoguse ajavahemikku 2026–2030 üle kanda. 4. Topeltarvestuse vältimiseks lahutatakse määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud netosidumiste kogus maha kõnealuse liikmesriigi kogusest, mida tal on võimalik loovutada mõnele teisele liikmesriigile või kanda üle järgmisse ajavahemikku vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

1. Kui käesoleva määruse kohaselt arvestatud koguheide ületab artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriates liikmesriigis kogusidumist, võib liikmesriik kasutada artiklis 4 sätestatud nõude täitmiseks käesolevas artiklis sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet. 2. Kui artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on positiivne, võib liikmesriik kõnealuse heite kompenseerida tingimusel, et: a) määruse (EL) nr 525/2013 artikli 4 kohaselt esitatud strateegias esitab liikmesriik käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või tõhustamine, ning b) ajavahemikul, mil liikmesriik kavatseb kasutada kompenseerimist, ei ületa liidu koguheide kogusidumist käesoleva määruse artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriates. Hinnates, kas koguheide liidus ületab kogusidumist, tagab komisjon liikmesriikide topeltarvestuse vältimise, eelkõige käesolevas määruses ja määruses (EL) 2018/842 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel. 3. Kompenseeritava koguse osas võib asjaomane liikmesriik kompenseerida ainult järgnevalt: a) neeldajate eest, mis on arvestatud heitena võrreldes metsa heitkoguse võrdlustasemega, ning b) kuni selle liikmesriigi jaoks VII lisas sätestatud kompensatsiooni maksimaalse suuruseni ajavahemikul 2021–2030. 4. Soome võib kompenseerida kuni 10 miljonit CO2-ekvivalenttonni, tingimusel et lõike 2 punktide a ja b tingimused on täidetud.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile õigusaktide täitmise aruande 15. märtsiks 2027 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 15. märtsiks 2032 ajavahemiku 2026–2030 kohta, mis sisaldab koguheite ja kogusidumise saldot iga artiklis 2 sätestatud maa-arvestuskategooria kohta asjaomasel ajavahemikul, kasutades käesolevas määruses sätestatud arvestuseeskirju, ning Kui see on kohaldatav, antakse aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta. 2. Komisjon vaatab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud õigusaktide täitmise aruanded põhjalikult läbi, et hinnata artiklis 4 sätestatud nõuete täitmist. 3. Komisjon koostab 2027. aastal aruande ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 2032. aastal ajavahemiku 2026–2030 kohta, käsitledes selles liidu kasvuhoonegaaside koguheidet ja kogusidumist kõikides artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriates, lahutades ajavahemiku kohta teatatud koguheitest ja teatatud kogusidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liidu keskmise teatatud aastase heite ja sidumise ajavahemikul 2000–2009. 4. Euroopa Keskkonnaamet aitab kooskõlas oma iga-aastase tööprogrammiga komisjoni käesolevas artiklis ettenähtud seire- ja nõuetele vastavuse raamistiku rakendamisel.

1. Komisjon võtab vastavalt käesoleva määruse artiklile 16 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada iga liikmesriigi iga maa-arvestuskategooria heite ja sidumise koguste registreerimise normid ning et tagada, et käesoleva määruse artiklite 12 ja 13 kohaste paindlikkusmeetmete rakendamise arvestus on määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registris täpne. 2. Põhihaldaja kontrollib automaatselt igat käesoleva määruse kohast tehingut ja blokeerib vajaduse korral tehingud, et vältida rikkumisi. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave peab olema üldsusele kättesaadav.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõigetes 8 ja 9, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3 ning artikli 15 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 9. juulist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõigetes 8 ja 9, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3 ning artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 3 lõike 2, artikli 5 lõike 6, artikli 8 lõigete 8 ja 9, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 3 ning artikli 15 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Käesolevat määrust vaadatakse regulaarselt läbi, võttes muu hulgas arvesse rahvusvahelisi arenguid ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Artikli 14 lõike 3 kohaselt koostatud aruande järelduste ja artikli 13 lõike 2 punkti b kohaselt läbiviidud hindamise tulemuste põhjal esitab komisjon asjakohasel juhul ettepanekud, mille eesmärk on tagada 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi terviklik täitmine ja liidu panus Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. 2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kuue kuu jooksul pärast igat Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta, sealhulgas, kui see on asjakohane, annab hinnangu artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõjule, ning käesoleva määruse panuse kohta 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses vajadusega täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete, sealhulgas 2030. aasta järgse raamistiku järele, pidades silmas vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus, ning teeb asjakohasel juhul ettepaneku.

Määrust (EL) nr 525/2013 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmine punkt: „da) alates 2023. aastast kooskõlas käesoleva määruse IIIa lisas kindlaks määratud meetoditega oma heitkogused ja sidumised, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 (*1) artikliga 2; (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).“;" b) lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriik võib komisjonilt taotleda erandit esimese lõigu punktist da, et kohaldada IIIa lisas sätestatud meetodist erinevat meetodit, kui nõutavat meetodi parandamist ei suudetud saavutada õigeaegselt, et seda ajavahemiku 2021–2030 kasvuhoonegaaside inventuurides arvesse võtta, või kui meetodi parandamisega seotud kulud oleksid asjaomaste süsiniku talletajatega seotud heite ja sidumise ebaolulisuse tõttu sellise heite ja sidumise arvestuse parandatud meetodi kohaldamisest saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Liikmesriigid, kes soovivad seda erandit kasutada, esitavad komisjonile 2020. aasta 31. detsembriks oma põhjendatud taotluse, kuhu on märgitud tähtaeg, millest alates võib parandatud meetodeid rakendama hakata, kavandatud alternatiivne meetod või mõlemad ning hinnangu, kus on ära näidatud võimalik mõju arvestuse täpsusele. Komisjon võib taotleda täiendava teabe esitamist konkreetse, mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui komisjon teeb erandi, kui ta leiab, et taotlus on õigustatud. Kui komisjon jätab taotluse rahuldamata, põhjendab ta oma otsust.“ 2) Artikli 13 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt: „viii) alates 2023. aastast teave nende poolt määruse (EL) 2018/841 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmiseks rakendatud poliitikasuundade ja meetmete kohta ning teave täiendavate poliitikasuundade ja meetmete kohta, mis on kavandatud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või neeldajate tõhustamiseks käesoleva määruse kohastest kohustustest suuremas ulatuses;“. 3) Artikli 14 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt: „ba) alates 2023. aastast kasvuhoonegaaside heite prognoosid kokku ning eraldi prognoosid määrusega (EL) 2018/841 hõlmatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta;“. 4) Lisatakse järgmine lisa: „IIIA LISA Artikli 7 lõike 1 punktis da osutatud seire- ja aruandlusmeetodid Lähenemisviis 3: geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. 1. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Heite ja sidumise jaoks sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25–30 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, vähemalt 2. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Liikmesriike julgustatakse kasutama 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.“

Otsust nr 529/2013/EL muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 3 lõike 2 esimene lõik jäetakse välja. 2) Artikli 6 lõige 4 jäetakse välja.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.