lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
EL õigus·32018R1091

Määrus 2018/1091

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1091, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (EMPs kohaldatav tekst)

Vastu võetud 18.07.201821 artiklitEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajanduslike majapidamiste tasandi Euroopa statistika raamistik ning nähakse ette struktuuriteabe integreerimine teabega tootmisviiside, maaelu arengu meetmete, põllumajanduse keskkonnaaspektide ja muu kohta.

Artikkel 2 - Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „põllumajanduslik majapidamine“– tehniliselt ja majanduslikult ühtne üksus, mille põhi- või kõrvaltegevus liidu majandusterritooriumil on määruse (EÜ) nr 1893/2006 kohaselt gruppi A.01.1, A.01.2, A.01.3, A.01.4 või A.01.5 kuuluv põllumajanduslik majandustegevus või gruppi A.01.6 kuuluv põllumajandusmaa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi säilitamine. Klassi A.01.49 tegevusaladest kuuluvad siia ainult poolkodustatud ja muude elusloomade kasvatamine (kuid mitte putukakasvatus), samuti mesindus ning mee ja mesilasvaha tootmine; b) „ühismaa põllumajandusüksus“– maaüksus, mida kaks või enam põllumajanduslikku majapidamist kasutavad põllumajandustootmiseks ja mille suhtes kehtivad ühised õigused, ilma et see oleks nende vahel ära jagatud; c) „piirkond“– ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) kohane territoriaalne üksus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/2003; d) „loomühik“– standardne mõõtühik, mis võimaldab eri kategooriasse kuuluvate põllumajandusloomade andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada; koefitsiendid loomühikute kindlaksmääramiseks põllumajandusloomade kategooriate kaupa on loetletud I lisas; e) „kasutatav põllumajandusmaa“ või „KPM“– põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatav maa, sh põllumaa, püsirohumaa ja püsikultuuride kasvatamiseks kasutatav maa, ning muu kasutuses olev põllumajanduslik maa; f) „vaatlusaasta“– kalendriaasta, millele vaatlusperioodid viitavad; g) „koduaed“– ala, mida kasutatakse oma tarbeks toidu tootmiseks; h) „moodul“– üks või mitu andmekogumit, mis on korrastatud eri teemade hõlmamiseks; i) „üldteema“– statistiliste üksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga üldteema hõlmab mitut detailset teemat; j) „detailne teema“– konkreetse teemaga seotud statistiliste üksuste kohta kogutava teabe üksikasjalik sisu, kusjuures iga detailne teema hõlmab mitut muutujat; k) „muutuja“– vaadeldava üksuse tunnus, millel võib olla rohkem kui üks väärtus mingist väärtuste komplektist.

Artikkel 3 - Katvus

1. Käesoleva määrusega nõutavad andmed peavad katma 98 % liikmesriigi kasutatavast põllumajandusmaast (v.a koduaiad) ja 98 % loomühikutest. 2. Nende nõuete täitmiseks peavad liikmesriigid esitama andmed põllumajanduslike majapidamiste ja ühismaa põllumajandusüksuste kohta, mis ületavad vähemalt ühe II lisas esitatud põllumajandusmaa suuruse või loomühikute arvu füüsilise künnise. 3. Kui lõikes 2 osutatud üldkogumi loend esindab enam kui 98 % komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1198/2014 (15) kohase standardtoodanguna mõõdetud riigi põllumajandustoodangust, võivad liikmesriigid erandina kehtestada üldkogumi loendi kärpimiseks komisjoni (Eurostati) eelneva heakskiiduga kõrgema füüsilise või majandusliku künnise, tingimusel et kogu liikmesriigi kasutatava põllumajandusmaa (v.a koduaiad) osas saavutatakse 98 % ja loomühikute osas 98 % kaetus. 4. Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud üldkogumi loend ei kata 98 % kasutatavast põllumajandusmaast ja 98 % loomühikutest, laiendavad liikmesriigid üldkogumi loendit kooskõlas artikliga 6, kehtestades käesoleva artikli lõikes 2 osutatud künnisest madalama künnise või täiendava künnise või mõlemad.

Artikkel 4 - Andmeallikad ja meetodid

1. Käesolevas määruses osutatud andmete saamiseks, tingimusel et need võimaldavad statistika tegemist vastavalt artiklis 11 sätestatud kvaliteedi nõuetele, kasutavad liikmesriigid ühte või mitut järgmistest allikatest või meetoditest: a) statistilised uuringud; b) käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud haldusallikad; c) muud allikad, meetodid või innovaatilised moodused. 2. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1307/2013 (16) loodud ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi (IACS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000 (17) loodud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, nõukogu määrusega (EÜ) nr 21/2004 (18) loodud lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1308/2013 (19) artikli 145 kohaselt rakendatud istandusregistri ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (20) kohaselt moodustatud mahepõllumajanduse registri andmeid. Liikmesriigid võivad kasutada ka maaelu arengu meetmetega seotud haldusallikaid. 3. Liikmesriik, kes otsustab kasutada lõike 1 punktis c osutatud allikaid, meetodeid või innovaatilisi mooduseid, teatab sellest vaatlusaastale eelneva aasta jooksul komisjonile (Eurostatile) ning esitab andmed sellest allikast või sellise meetodi või innovaatilise mooduse abil saadud andmete kvaliteedi ja andmete kogumise meetodite kohta. 4. Riigiasutustel, kes vastutavad käesoleva määruse nõuete täitmise eest, on õigus vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 17a nende riigi territooriumil koostatud haldustoimikutes olevatele andmetele, sealhulgas konkreetseid põllumajanduslikke majapidamisi käsitlevatele andmetele ja nende valdajate isikuandmetele kiiresti ja tasuta juurde pääseda ning neid kasutada. Riigiasutused ja haldusdokumentide omanikud loovad vajalikud koostöömehhanismid.

Artikkel 5 - Põhilised struktuuriandmed

1. Liikmesriigid koguvad ja esitavad artikli 3 lõigetes 2 ja 3 osutatud põllumajanduslike majapidamiste kohta vaatlusaastate 2020, 2023 ja 2026 kohta III lisas loetletud põhilised struktuuriandmed („põhiandmed“). Vaatlusaasta 2020 kohta põhiandmete kogumiseks korraldatakse loendus. 2. Põhiandmed vaatlusaastate 2023 ja 2026 kohta võib koguda valimitelt. Sel juhul tagab liikmesriik, et kaalutud tulemused on iga piirkonna põllumajanduslike majapidamiste suhtes statistiliselt representatiivsed ning on koostatud selliselt, et need vastavad V lisas sätestatud täpsusnõuetele. 3. Kui III lisas nimetatud muutuja esinemissagedus liikmesriigis on madal või puudub, võib andmed kõnealuse muutuja kohta jätta kogumata, tingimusel et asjaomane liikmesriik esitab selle kohta komisjonile (Eurostatile) nõuetekohase põhjenduse vaatlusaastale eelneval kalendriaastal. 4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte III lisas loetletud muutujate kirjelduse kindlaksmääramiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt 28. veebruariks 2019 vaatlusaasta 2020 puhul, hiljemalt 31. detsembriks 2021 vaatlusaasta 2023 puhul ja hiljemalt 31. detsembriks 2024 vaatlusaasta 2026 puhul. 5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte III lisas loetletud muutujate muutmiseks, kui seda on vaja aastate 2023 ja 2026 puhul artikli 4 lõikes 2 sätestatud andmeallikatega ühtlustamise eesmärgil. Oma volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega asendatakse üksnes III lisas loetletud muutujad, mis ei ole nimetatud andmeallikatest enam saadaval. Asendamise korral tagab komisjon, et uusi muutujaid võib saada artikli 4 lõikes 2 sätestatud andmeallikatest. Peale selle tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktid on nõuetekohaselt põhjendatud ning nendega ei kaasne liikmesriikide ega andmeesitajate jaoks märkimisväärset täiendavat koormust ega kulu. 6. Delegeeritud õigusaktid vaatlusaasta 2023 kohta võetakse vastu hiljemalt 30. septembriks 2021 ja vaatlusaasta 2026 kohta hiljemalt 30. septembriks 2024.

Artikkel 6 - Laiendatud üldkogumi loend

1. Kui liikmesriigid laiendavad üldkogumi loendit kooskõlas artikli 3 lõikega 4, esitavad nad vaatlusaasta 2020 puhul laiendatud üldkogumi loendiga hõlmatud põllumajanduslike majapidamiste kohta põhiandmed, mis sisaldavad III lisas loetletud teavet. 2. Laiendatud üldkogumi loendiga hõlmatud põllumajanduslike majapidamiste kohta võib andmeid koguda valimitelt. Sel juhul tagab liikmesriik, et kaalutud tulemused on iga piirkonna põllumajanduslike majapidamiste suhtes statistiliselt representatiivsed ning on koostatud selliselt, et need vastavad V lisas sätestatud täpsusnõuetele.

Artikkel 7 - Mooduliandmed

1. Liikmesriigid koguvad ja esitavad IV lisas loetletud moodulite üldteemade ja detailsete teemade andmed järgmiste vaatlusaastate kohta: a) vaatlusaastad 2020, 2023 ja 2026 – moodul „Tööjõud ja muu tulutoov tegevus“; b) vaatlusaastad 2020, 2023 ja 2026 – moodul „Maaelu areng“; c) vaatlusaastad 2020 ja 2026 – moodul „Loomapidamishooned ja sõnnikukäitlus“; d) vaatlusaasta 2023 – moodul „Niisutus“; e) vaatlusaasta 2023 – moodul „Mullaharimistavad“; f) vaatlusaasta 2023 – moodul „Masinad ja seadmed“; g) vaatlusaasta 2023 – moodul „Viljapuuaiad“; h) vaatlusaasta 2026 – moodul „Viinamarjaistandused“. 2. Nimetatud andmekogumise käigus kogutakse andmeid ka artikli 3 lõigetes 2 ja 3 osutatud põllumajanduslike majapidamiste kohta. 3. Moodulite andmeid võib koguda põllumajanduslike majapidamiste valimitelt. Sel juhul tagab liikmesriik, et kaalutud tulemused on iga piirkonna põllumajanduslike majapidamiste suhtes statistiliselt representatiivsed ning on koostatud selliselt, et need vastavad V lisas sätestatud täpsusnõuetele. 4. Mooduliandmed saadakse samast põllumajanduslike majapidamiste osavalimist, mida on kasutatud põhiandmete saamiseks. Moodulid peavad kajastama olukorda vaatlusaastal, kuid võivad käesoleva artikli lõike 1 punktides f, g ja h osutatud moodulite puhul põhineda vaatlusaastale vahetult eelneval või järgneval aastal. Igal juhul lisatakse igale mooduli kirjele III lisas loetletud põhiandmed. 5. Mooduli „Viljapuuaiad“ andmeid asjaomase põllumajanduskultuuri kohta peavad koguma liikmesriigid, kus mõnda IV lisa mooduli „Viljapuuaiad“ detailsete teemade all nimetatud põllumajanduskultuuri toodetakse ainult või peamiselt turu jaoks vähemalt 1 000 hektaril. 6. Mooduli „Viinamarjaistandused“ andmeid peavad koguma liikmesriigid, kus on vähemalt 1 000 hektarit viinamarjaistandusi veini tootmiseks sobivate viinamarjasortidega, mida toodetakse ainult või peamiselt turu jaoks. 7. Liikmesriigid, kus alla 2 % kasutatavat põllumajandusmaad on niisutatav ja kus ei ole selliseid NUTS 2. tasandi piirkondi, kus vähemalt 5 % kasutatavat põllumajandusmaad on niisutatav, on vabastatud mooduli „Niisutus“ andmete kogumisest. 8. Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile) vaatlusaastale eelneva aasta juuni lõpuks, kui nende puhul on tegemist lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud juhtumitega. 9. Kui muutuja esinemissagedus liikmesriigis on madal või puudub, võib andmed kõnealuse muutuja kohta jätta kogumata, tingimusel et selle kohta esitatakse komisjonile (Eurostatile) nõuetekohane põhjendus vaatlusaastale eelneval kalendriaastal.

Artikkel 8 - Mooduliandmete tehniline kirjeldus

1. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks IV lisas loetletud moodulite, üldteemade ja detailsete teemade raames esitatavate andmete järgmised tehnilised elemendid: a) muutujate loend; b) muutujate kirjeldus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt 28. veebruariks 2019 vaatlusaasta 2020 puhul, hiljemalt 31. detsembriks 2021 vaatlusaasta 2023 puhul ja hiljemalt 31. detsembriks 2024 vaatlusaasta 2026 puhul. 2. Lõike 1 kohast muutujate loendit kindlaksmääravate rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon, et põhiandmete ja moodulite muutujate koguarv ei ületa 2020. aastal 300 muutujat, 2023. aastal 470 muutujat ja 2026. aastal 350 muutujat. 3. Aastate 2023 ja 2026 puhul on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte IV lisas loetletud detailsete teemade muutmiseks. Oma volituste rakendamisel tagab komisjon, et selliste delegeeritud õigusaktidega ei suurendata märkimisväärselt muutujate arvust tingitud halduskoormust. Eelkõige tagab komisjon selle, et delegeeritud õigusaktid ei põhjusta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud muutujate arvu suurenemist, ning selle, et delegeeritud õigusaktidega ei muudeta üle 20 % iga IV lisas loetletud mooduli detailseid teemasid. Kui 20 % moodustab aga vähem kui ühe detailse teema, võib üht detailset teemat sellegipoolest muuta. 4. Delegeeritud õigusaktid vaatlusaasta 2023 kohta võetakse vastu hiljemalt 30. septembriks 2021 ja vaatlusaasta 2026 kohta hiljemalt 30. septembriks 2024. 5. Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktidega ning lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktidega ei tohi kaasneda märkimisväärseid lisakulusid, mis põhjustaksid põllumajanduslikele majapidamistele ja liikmesriikidele ebaproportsionaalset ja põhjendamatut koormust.

Artikkel 9 - Lisaandmete kogumine

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada IV lisas sätestatud moodulite andmeid, kui lisateabe kogumist peetakse vajalikuks. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides määratakse kindlaks järgmine: a) üldteemad ja detailsed teemad, mida käsitletakse lisamoodulis, ning selliste täiendavate statistiliste vajaduste põhjendused; b) vaatlusaasta. 2. Komisjonil on õigus võtta lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte vastu alates vaatlusaastast 2023 ja seejärel iga kolme aasta järel. Komisjon ei tee lisamooduli ettepanekut vaatlusaastatel, mil andmeid kogutakse loenduse vormis. 3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et sätestada: a) komisjonile (Eurostatile) esitatavate muutujate ja mõõtühikute loetelu, mis ei tohi sisaldada üle 20 muutuja; b) muutujate kirjeldused; c) täpsusnõuded; d) vaatlusperioodid; e) edastamise kuupäevad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt 12 kuud enne vaatlusaasta algust. 4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktidega ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusaktidega ei tohi kaasneda märkimisväärseid lisakulusid, mis põhjustaksid põllumajanduslikele majapidamistele ja liikmesriikidele ebaproportsionaalset ja põhjendamatut koormust.

Artikkel 10 - Vaatlusperiood

Kogutud andmed peavad käima üheainsa vaatlusaasta kohta, mis on kõikide liikmesriikide puhul ühine, ja kirjeldama olukorda, mis valitseb kindlaksmääratud ajavahemikus või kuupäeval järgmiselt: a) maa muutujate puhul esitatakse maa kasutusviisi andmed vaatlusaasta kohta. Samalt maatükilt koristatavate järjestikuste põllukultuuride puhul osutab maakasutusviis põllukultuurile, mis on koristatud vaatlusaastal, olenemata sellest, millal asjaomane põllukultuur on külvatud; b) niisutuse ja mullaharimistavade muutujate puhul on vaatlusperioodiks 12-kuuline ajavahemik, mis lõpeb vaatlusaastal ja mille määrab kindlaks iga liikmesriik selliselt, et see kataks vastavad tootmistsüklid; c) põllumajandusloomade, loomapidamishoonete ja sõnnikukäitluse muutujate puhul määrab iga liikmesriik kindlaks vaatlusaastasse langeva ühise vaatluspäeva. Sõnnikukäitluse muutujad kajastavad 12-kuulist ajavahemikku, mille sisse arvatakse ka nimetatud kuupäev; d) tööjõu muutujate puhul määrab iga liikmesriik kindlaks 12-kuulise vaatlusperioodi, mis lõpeb vaatlusaastasse langeval vaatluspäeval; e) individuaalsetes põllumajanduslikes majapidamistes võetud maaelu arengu meetmete muutujate puhul on vaatlusperioodiks kolmeaastane periood, mis lõpeb vaatlusaasta 31. detsembril; f) muude muutujate puhul määrab iga liikmesriik kindlaks vaatlusaastasse langeva ühise vaatluspäeva.

Artikkel 11 - Kvaliteet

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid edastatud andmete ja metaandmete kvaliteedi tagamiseks. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume. 3. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete ja metaandmete kvaliteeti. 4. Selleks esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) iga käesoleva määrusega hõlmatud vaatlusaasta kohta kvaliteediaruande, milles kirjeldatakse statistikaprotsessi, ning eelkõige: a) metaandmed, mis kirjeldavad kasutatud metoodikat ja seda, kuidas tehnilised kirjeldused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele; b) teabe kasutatud valimialuste miinimumnõuete täitmise kohta, sealhulgas nende väljatöötamise ja ajakohastamise nõuete täitmise kohta vastavalt käesoleva määruse sätetele. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kvaliteediaruannete esitamise praktiline korraldus ja sisu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega ning nendega ei tohi kaasneda liikmesriikide jaoks märkimisväärset täiendavat koormust ega kulu. 5. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) esimesel võimalusel käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti. 6. Komisjoni (Eurostati) nõudmisel esitavad liikmesriigid lisaselgitused, mis on vajalikud statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks.

Artikkel 12 - Andmete ja metaandmete edastamine ning tähtajad

1. Vaatlusaasta 2020 puhul esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) valideeritud põhi- ja mooduliandmed ning kvaliteediaruande 15 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. 2. Vaatlusaastate 2023 ja 2026 puhul esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) valideeritud põhi- ja mooduliandmed ning kvaliteediaruande 12 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. 3. Andmed edastatakse komisjonile (Eurostatile) üksikute põllumajanduslike majapidamiste lõikes. Mooduliandmed ja lisaandmed seostatakse III lisas loetletud sama vaatlusaasta põhiandmetega üksiku põllumajandusliku majapidamise tasandil. Kirjetega koos tuleb esitada ekstrapoleerimistegurid ja teave kihistamise kohta. 4. Liikmesriigid edastavad andmed ja metaandmed komisjoni (Eurostati) kindlaks määratud tehnilises vormingus. Andmete ja metaandmete esitamiseks komisjonile (Eurostatile) kasutatakse ühtse kontaktpunkti teenust.

Artikkel 13 - Liidu toetus

1. Liit eraldab käesoleva määruse rakendamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele siseriiklikele asutustele toetusi järgmistel eesmärkidel: a) andmetele esitatavate nõuete väljatöötamine ja/või rakendamine; b) meetodite väljatöötamine statistikasüsteemide ajakohastamiseks, et parandada põllumajanduslike majapidamiste kohta integreeritud statistika tegemise kvaliteeti või vähendada kulusid ja halduskoormust, kasutades artiklis 4 osutatud allikaid ja meetodeid. 2. Liikmesriigid saavad artiklis 14 sätestatud rahastamispaketi piires liidu toetust, et katta artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud andmete kogumise kulusid. 3. Lõikes 2 osutatud liidu rahaline toetus ei tohi ületada 75 % rahastamiskõlblikest kuludest vastavalt lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülemmääradele. 4. Vaatlusaasta 2020 põhiandmete ja mooduliandmete kogumise kogukulude alusel makstava liidu rahalise toetuse ülemmäärad on järgmised: a) Luksemburg ja Malta – kumbki 50 000 eurot; b) Austria, Horvaatia Iirimaa ja Leedu – igaüks 1 000 000 eurot; c) Bulgaaria, Saksamaa, Ungari, Portugal ja Ühendkuningriik – igaüks 2 000 000 eurot; d) Kreeka, Hispaania ja Prantsusmaa – igaüks 3 000 000 eurot; e) Itaalia, Poola ja Rumeenia – igaüks 4 000 000 eurot; f) kõik teised liikmesriigid – igaüks 300 000 eurot. 5. Vaatlusaastate 2023 ja 2026 põhi- ja mooduliandmete kogumise puhul vähendatakse lõikes 4 sätestatud ülemmäära 50 %, kui 2020. aasta järgsest mitmeaastasest finantsraamistikust ei tulene teisiti. 6. Liit annab määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele siseriiklikele asutustele toetusi artiklis 9 sätestatud lisaandmete kogumise kulude katteks. Liidu rahaline toetus ei tohi ületada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest. 7. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liidu rahalist toetust makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 2 punktiga d.

Artikkel 14 - Rahastamispakett

1. Liidu rahastamispakett vaatlusaasta 2020 andmekogumisprogrammi rakendamise jaoks, sealhulgas assigneeringud, mis on vajalikud komisjonis liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hooldamiseks ja arendamiseks, on 40 000 000 eurot aastateks 2018–2020; see kaetakse aastate 2014–2020 mitmeaastasest finantsraamistikust. 2. Pärast 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist määravad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul kindlaks 2020. aasta järgseks ajaks ettenähtud summa.

Artikkel 15 - Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon võtab asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmetega, järjepideva ja tõhusa kontrolliga ning rikkumiste tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega. 2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid ning kolmandaid isikuid, keda on programmi alusel otseselt või kaudselt liidu vahenditest rahastatud. 3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate suhtes uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (21) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (22) sätestatud korrale, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel otseselt või kaudselt rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. 4. Käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning toetuslepingud ja toetuse määramise otsused annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada sellist auditeerimist ja kohapealset kontrolli ja inspekteerimisi. 5. Kui meetme rakendamine toimub täielikult või osaliselt tegevuse edasiandmise korras või on edasi delegeeritud või kui see nõuab hankelepingu sõlmimist või kolmandale isikule rahalise toetuse andmist, peab leping, toetusleping või toetuse andmise otsus sisaldama töövõtja või toetusesaaja kohustust nõuda kõikidelt asjaomastelt kolmandatelt isikutelt sõnaselget nõustumist komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi kõnealuste volitustega. 6. Lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist piiramata.

Artikkel 16 - Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 27. augustist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 osutatud volituse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 5 lõike 6, artikli 8 lõike 3 ja artikli 9 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17 - Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 18 - Komisjoni aruanne

Komisjon esitab 31. detsembriks 2024 pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise ja eesmärkide saavutamise kohta.

Artikkel 19 - Erandid

Erandina artiklist 5, artikli 6 lõikest 1, artikli 7 lõike 1 punktidest a, b ja c, artikli 8 lõikest 2, artikli 12 lõikest 1, artikli 13 lõikest 4, artikli 14 lõikest 1 ja V lisast asendatakse Kreeka ja Portugali puhul viited aastale 2020 vajaduse korral viidetega aastale 2019.

Artikkel 20 - Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EL) nr 1337/2011 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022. 2. Määrus (EÜ) nr 1166/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2019. 3. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 21 - Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.