Direktiiv 2019/904

Käesoleva direktiivi eesmärgid on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete, oksüdantide toimel lagunevast plastist toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes. 2. Kui käesolev direktiiv on vastuolus direktiiviga 94/62/EÜ või 2008/98/EÜ, siis kohaldatakse käesolevat direktiivi.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „plast“ – materjal, mis koosneb määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 5 määratletud polümeerist, ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud; 2) „ühekordselt kasutatav plasttoode“ – täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see tootjale uuesti täitmiseks tagastada või seda kavandatud eesmärgil korduskasutada nii, et toode ringleks oma olelusringi jooksul mitu korda; 3) „oksüdantide toimel lagunev plast“ – plastmaterjal, mis sisaldab lisaaineid, mis oksüdeerumise käigus lagundavad plastmaterjali mikroosakesteks või põhjustavad selle keemilise lagunemise; 4) „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses või vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või kasvatamiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse selliste mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks või kasvatamiseks; 5) „kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – kalapüügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 kohase jäätmete määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise kalapüügivahendi juurde või külge siis, kui see jäeti maha, sealhulgas kaotati või hüljati; 6) „turule laskmine“ – toote esmakordne liikmesriigi turul kättesaadavaks tegemine; 7) „turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liikmesriigi turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; 8) „harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard; 9) „jäätmed“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud jäätmed; 10) „laiendatud tootjavastutuse süsteem“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 21 määratletud tootja laiendatud vastutuse süsteem; 11) „tootja“: a) liikmesriigis asuv füüsiline või juriidiline isik, kes oma kutse- või majandustegevuses valmistab, täidab, müüb või impordib, olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (21) artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingutega, ning laseb kõnealuse liikmesriigi turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, täidetud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid või plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, välja arvatud isikud, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (22) artikli 4 punktis 28 määratletud püügitegevusega; või b) liikmesriigis või kolmandas riigis asuv füüsiline või juriidiline isik, kes oma kutse- või majandustegevuses müüb teises liikmesriigis otse tavaleibkondadele või muudele kasutajatele kui tavaleibkonnad direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingutega ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, täidetud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid või plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, välja arvatud isikud, kes tegelevad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 punktis 28 määratletud püügitegevusega; 12) „kogumine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 10 määratletud kogumine; 13) „liigiti kogumine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 11 määratletud liigiti kogumine; 14) „käitlemine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 14 määratletud töötlemine; 15) „pakend“ – direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud pakend; 16) „biolagunev plast“ – plast, millest jääb füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena järele vaid süsinikdioksiid (CO2), biomass ja vesi ning mis on kompostimise ja anaeroobse lagunemise tulemusena taaskasutatavad vastavalt pakendeid käsitlevatele Euroopa standarditele; 17) „sadama vastuvõtuseadmed“ – direktiivi 2000/59/EÜ artikli 2 punktis e määratletud sadama vastuvõtuseadmed; 18) „tubakatooted“ – direktiivi 2014/40/EL artikli 2 punktis 4 määratletud tubakatooted.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et saavutada lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähenemine vastavalt liidu jäätmepoliitika üldistele eesmärkidele, eriti jäätmetekke vältimine, mis peaks üha suureneva tarbimise suundumuse olulisel määral ümber pöörama. Kõnealuste meetmetega saavutatakse 2026. aastaks võrreldes 2022. aastaga lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise mõõdetav kvantitatiivne vähenemine liikmesriigi territooriumil. Hiljemalt 3. juuliks 2021 koostavad liikmesriigid esimese lõigu kohaselt vastu võetud meetmete kirjelduse ja teavitavad sellest kirjeldusest komisjoni ning teevad selle üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid integreerivad kirjelduses esitatud meetmed artiklis 11 osutatud kavadesse või programmidesse nende kavade või programmide esimesel järgneval ajakohastamisel vastavalt liidu asjakohastele kõnealuseid kavasid või programme reguleerivatele õigusaktidele või muudesse konkreetselt sel eesmärgil koostatud programmidesse. Meetmed võivad hõlmata riiklikke tarbimise vähendamise sihtmäärasid, meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete korduskasutatavad alternatiivid, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et nimetatud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta, ning artikli 17 lõikes 3 osutatud kokkuleppeid. Liikmesriigid võivad erandina direktiivi 94/62/EÜ artiklist 18 kehtestada sellistest toodetest tekkiva prügi vältimise eesmärgil turustuspiiranguid tagamaks, et kõnealused tooted asendataks alternatiividega, mis on korduskasutatavad ega sisalda plasti. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, milline on nimetatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete keskkonnamõju nende olelusringi jooksul, sealhulgas mahajäetud prügina. Käesoleva lõike alusel võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (23) kohaselt, kui see on kõnealuse direktiiviga nõutav. Käesoleva lõike esimese lõigu järgimiseks jälgib iga liikmesriik lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavaid turule lastud plasttooteid ja võetud vähendamismeetmeid ning esitab edusammude kohta aruande komisjonile vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ja artikli 13 lõikele 1, eesmärgiga kehtestada siduvad kvantitatiivsed kogu liitu hõlmavad tarbimise vähendamise sihtmäärad. 2. Hiljemalt 3. jaanuariks 2021 võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sätestatakse lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise ambitsioonika ja pideva vähenemise arvutamise ja kontrollimise metoodika. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Liikmesriigid keelavad lisa B osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodete turule laskmise.

1. Liikmesriigid tagavad, et lisa C osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on plastist valmistatud korgid ja kaaned, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendite külge. 2. Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaasi plastist valmistatutena. 3. Hiljemalt 3. oktoobriks 2019 palub komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid seoses lõikes 1 osutatud nõudega. Kõnealused standardid puudutavad eelkõige vajadust tagada joogipakendite, sealhulgas gaseeritud jookide pakendite sulgemissüsteemide vajalik vastupidavus, töökindlus ja ohutus. 4. Eeldatakse, et alates kuupäevast, mil lõikes 3 osutatud harmoneeritud standardite viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, vastavad lõikes 1 osutatud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis on vastavuses kõnealuste standardite või nende osadega, lõikes 1 sätestatud nõudele. 5. Lisa F osas loetletud joogipudelite puhul tagab iga liikmesriik, et: a) alates 2025. aastast on lisa F osas loetletud joogipudelite koostises, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid), vähemalt 25 % ringlusse võetud plasti, arvutatuna kõikide asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lastud PET-pudelite keskmisena; ning b) alates 2030. aastast on lisa F osas loetletud joogipudelite koostises vähemalt 30 % ringlusse võetud plasti, arvutatuna kõikide asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lastud joogipudelite keskmisena. Komisjon võtab 1. jaanuariks 2022 vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud sihtmäärade arvutamise ja kontrollimise eeskiri. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavad turule lastud plasttooted kannavad kas nende pakendil või tootel endal nähtavat, selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud järgmine teave: a) toote jaoks sobivad jäätmekäitlemisvõimalused või jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb asjaomase toote puhul jäätmehierarhia kohaselt vältida; ning b) plasti olemasolu tootes ja sellest tulenev tootega seotud prügistamisest või toote muust sobimatust jäätmekõrvaldamisviisist tulenev negatiivne keskkonnamõju. Komisjon kehtestab lõike 2 kohaselt ühtlustatud märgistusnõuded. 2. Hiljemalt 3. juuliks 2020 võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud ühtlustatud märgistusnõuded, milles: a) nähakse ette, et lisa D osa punktides 1, 2 ja 3 loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete märgistus paigutatakse asjaomaste toodete müügi- ja rühmapakendile. Kui mitu kaubaühikut rühmitatakse müügikohas, peab märgistus olema iga kaubaühiku pakendil. Märgistus ei ole nõutav pakendite puhul, mille pindala on väiksem kui 10 cm2; b) nähakse ette, et lisa D osa punktis 4 loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete märgistus paigutatakse tootele endale; ning c) võetakse arvesse olemasolevaid vabatahtlikke valdkondlikke lähenemisviise ja pööratakse erilist tähelepanu vajadusele vältida tarbijat eksitavat teavet. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Käesoleva artikli tubakatooteid puudutavad sätted täiendavad vastavaid direktiivi 2014/40/EL sätteid.

1. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a kohaselt luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid kõigi lisa E osas loetletud ja liikmesriigi turule lastud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jaoks. 2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi lisa E osa I jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kulud, mis tulenevad direktiivi 2008/98/EÜ ja direktiivi 94/62/EÜ laiendatud tootjavastutust käsitlevatest sätetest, ning ka järgmised kulud, kui need ei ole juba hõlmatud: a) käesoleva direktiivi artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud seoses asjaomaste toodetega; b) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud; ning c) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud. 3. Liikmesriigid tagavad, et lisa E osa II ja III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad vähemalt järgmised kulud: a) artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud seoses asjaomaste toodetega; b) asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud; ning c) andmete kogumise ja aruandluse kulud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 1 punktile c. Käesoleva direktiivi lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul tagavad liikmesriigid, et tootjad kannavad lisaks veel asjaomastesse avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud. Nende kulude hulka võib kuuluda taristu rajamine spetsiaalselt nimetatud toodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumiseks, näiteks sobilikud jäätmemahutid kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suurem. 4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud kulud, mis tuleb katta, ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud nimetatud lõigetes osutatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks, ja need määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamiskulude puhul piirdutakse avaliku sektori asutuste või nende nimel tehtava tegevusega. Arvutusmetoodika töötatakse välja viisil, mis võimaldab prügikoristamiskulusid proportsionaalsel viisil kindlaks määrata. Halduskulude vähendamiseks võivad liikmesriigid näha prügi koristamise kulude katmiseks ette rahalised toetused, määrates kindlaks asjakohased mitmeaastased kindlad summad. Komisjon avaldab liikmesriikidega konsulteerides suunised lõigetes 2 ja 3 osutatud prügikoristamiskulude kriteeriumide kohta. 5. Liikmesriigid määravad selgelt kindlaks kõigi asjaomaste osalejate ülesanded ja vastutusalad. Pakenditega seotud ülesanded ja vastutusalad määratakse kindlaks vastavalt direktiivile 94/62/EÜ. 6. Liikmesriik lubab tootjatel, kelle asukoht on teises liikmesriigis ja kes lasevad tooteid turule tema territooriumil, määrata tema territooriumil asuv juriidiline või füüsiline isik tegutsema volitatud esindajana, et tootjal oleks võimalik täita kohustusi, mis tal on tema territooriumil seoses laiendatud tootjavastutuse süsteemidega. 7. Liikmesriik tagab, et tema territooriumil asuv tootja, kes müüb lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid muus liikmesriigis kui tema asukohaliikmesriik, määrab kõnealuses muus liikmesriigis oma volitatud esindaja. Volitatud esindaja on isik, kes täidab kõnealuse muu liikmesriigi territooriumil tootja kohustusi vastavalt käesolevale direktiivile. 8. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a kohaselt luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid plasti sisaldavate ja liikmesriigi turule lastavate kalapüügivahendite jaoks. Direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud mereakvatooriumi omavad liikmesriigid kehtestavad kasutuselt kõrvaldatud plasti sisaldavate kalapüügivahendite minimaalse iga-aastase kogumismäära ringlusse võtmiseks. Liikmesriigid jälgivad plasti sisaldavate kalapüügivahendite liikmesriigi turule laskmist ja kasutuselt kõrvaldatud plasti sisaldavate kalapüügivahendite kogumist ning esitavad komisjonile aruande vastavalt käesoleva direktiivi artikli 13 lõikele 1, eesmärgiga kehtestada siduvad kvantitatiivsed kogu liitu hõlmavad kogumise sihtmäärad. 9. Seoses käesoleva artikli lõike 8 kohaselt loodud laiendatud tootjavastutuse süsteemidega tagavad liikmesriigid, et plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega, mis on direktiivi (EL) 2019/883 kohaselt üle antud sobivasse sadama vastuvõtuseadmesse või mujale kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja jäävasse kogumissüsteemi. Tootjatel tuleb katta ka kulud, mis tulenevad plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetest. Käesolevas lõikes sätestatud nõuded täiendavad sadama vastuvõtuseadmeid käsitleva liidu õiguse nõudeid, mida kohaldatakse kalalaevadelt pärit jäätmete suhtes. Ilma et see piiraks nõukogu määruses (EÜ) nr 850/98 (24) kehtestatud tehniliste meetmete kohaldamist, palub komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid, et tagada kalapüügivahendite puhul ringmajandust toetav disain, mis soodustaks korduskasutamiseks ettevalmistamist ja hõlbustaks olelusringi lõpul ringlussevõttu.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada ringlussevõtuks liigiti kogumine: a) hiljemalt 2025. aastaks lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmed koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 77 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest; b) hiljemalt 2029. aastaks lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmed koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest. Lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kogust, mis on liikmesriigis turule lastud, võib pidada võrdseks samal aastal kõnealuses liikmesriigis sellistest toodetest tekkivate, sealhulgas prügina mahajäetud jäätmete kogusega. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas kehtestada: a) tagatisrahasüsteemid; b) liigiti kogumise sihtmäärad asjakohaste laiendatud tootjavastutuse süsteemide puhul. Esimest lõiku kohaldatakse ilma, et see piiraks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõike 3 punkti a kohaldamist. 2. Komisjon hõlbustab liikmesriikide vahel teabe vahetamist ja parimate tavade jagamist lõikes 1 sätestatud sihtmäärade saavutamiseks sobivate meetmete, muu hulgas tagatisrahasüsteemide kohta. Komisjon teeb teabevahetuse ja parimate tavade jagamise tulemused üldsusele kättesaadavaks. 3. Hiljemalt 3. juuliks 2020 võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud liigiti kogumise sihtmäärade arvutamise ja kontrollimise metoodika. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et teavitada tarbijaid ning motiveerida neid vastutustundlikult käituma, eesmärgiga saavutada käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tekkiva prügi vähenemine, ning võtavad meetmeid, et teavitada lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbijaid ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite kasutajaid järgmisest: a) korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavus, kõnealuste ühekordselt kasutatavate toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutamise süsteemid ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad; b) kõnealuste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale; c) ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest tekkinud jäätmete sobimatu kõrvaldamisviisi mõju kanalisatsioonivõrgule.

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 esimese lõigu kohaldamist tagab iga liikmesriik, et käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise meetmed on lahutamatu osa tema poolt direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 kohaselt kehtestatud meetmeprogrammidest (mereakvatooriumiga liikmesriikide puhul), direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 kohaselt kehtestatud meetmeprogrammidest, direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 28 ja 29 kohastest jäätmekavadest ja jäätmetekke vältimise programmidest ning direktiivi (EL) 2019/883 alusel kehtestatud jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadest, ning on nende programmide ja kavadega kooskõlas. Meetmed, mida liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi artiklite 4–9 ülevõtmiseks ja rakendamiseks, peavad vastama liidu toidualastele õigusnormidele, tagamaks, et ei kahjustata toiduhügieeni ega -ohutust. Liikmesriigid soodustavad toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ühekordselt kasutatava plasti asemel säästvamate alternatiivide kasutamist, kui see on võimalik.

Selleks et teha kindlaks, kas toidupakend loetakse käesoleva direktiivi kohaldamisel ühekordselt kasutatavaks plasttooteks, on lisas loetletud toidupakendite suhtes kohaldatavatele kriteeriumidele lisaks otsustava tähtsusega pakendiga prügistamise tõenäosus tulenevalt pakendi mahust või suurusest, eelkõige ühele inimesele mõeldud portsjonite puhul. Hiljemalt 3. juuliks 2020 avaldab komisjon liikmesriikidega konsulteerides asjakohaseid näiteid sisaldavad suunised selle kohta, mida tuleb käesoleva direktiivi kohaldamisel lugeda ühekordselt kasutatavaks plasttooteks.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta: a) andmed igal aastal lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate liikmesriigi turule lastud plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1; b) teabe liikmesriikide võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel; c) andmed igal aastal lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate liikmesriigis liigiti kogutud plasttoodete kohta, et näidata artikli 9 lõike 1 kohaste liigiti kogumise sihtmäärade saavutamist; d) andmed igal aastal liikmesriigis turule lastud plasti sisaldavate kalapüügivahendite kohta ning kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumise kohta; e) teabe ringlusse võetava materjali kohta seoses lisa F osas loetletud joogipudelitega, et näidata artikli 6 lõikes 5 sätestatud sihtmäärade saavutamist; f) andmed lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimisel tekkivate jäätmete kohta, mida on kogutud vastavalt artikli 8 lõikele 3. Liikmesriigid esitavad andmed ja teabe elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta neid koguti. Andmed ja teave esitatakse vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 4. Esimene aruandlusperiood on 2022. kalendriaasta, välja arvatud esimese lõigu punktide e ja f puhul, mille esimene aruandeaasta on 2023. kalendriaasta. 2. Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide esitatud andmetele ja teabele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne. Andmed ja teave esitatakse vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 4. 3. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed ja teabe läbi ning avaldab aruande läbivaatamise tulemuste kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriikide andme- ja teabekogumise korraldust, andme- ja teabeallikaid ning kasutatud metoodikat, samuti andmete ja teabe täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse pärast andmete ja teabe esmakordset esitamist liikmesriikide poolt ja seejärel kindlate ajavahemike järel, mis on ette nähtud direktiivi 94/62/EÜ artikli 12 lõikes 3c. 4. Hiljemalt 3. jaanuariks 2021 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete ja teabe esitamiseks vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktidele a ja b ning lõikele 2. Hiljemalt 3. juuliks 2020 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete esitamiseks vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktidele c ja d ning lõikele 2. Hiljemalt 1. jaanuaril 2022 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vorm andmete ja teabe esitamiseks vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktidele e ja f ning lõikele 2. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Arvesse võetakse direktiivi 94/62/EÜ artikli 12 kohaselt välja töötatud vormi.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 3. juuliks 2021 nimetatud normidest ja meetmetest ning nende hilisematest muudatustest.

1. Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt 3. juuliks 2027. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt saadud teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks. 2. Komisjon esitab lõike 1 kohase hindamise põhitulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. Vajaduse korral esitatakse kõnealuses ettepanekus siduvad kvantitatiivsed tarbimise vähendamise sihtmäärad ning siduvad kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumismäärad. 3. Aruanne sisaldab järgmist: a) hinnangut, kas on vaja vaadata läbi ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa, sealhulgas seoses klaasist ja metallist joogipakendite plastist valmistatud korkide ja kaantega; b) teostatavuse uuringut seoses kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite siduvate kogumismäärade kehtestamise ning siduvate kvantitatiivsete kogu liitu hõlmavate sihtmäärade kehtestamisega, eelkõige lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimise vähendamiseks, võttes arvesse tarbimise taset ja juba saavutatud vähendamist liikmesriikides; c) hinnangut käesoleva direktiiviga hõlmatud ühekordselt kasutatavates plasttoodetes kasutatavate materjalide muudatuste ning uute tarbimis- ja ärimudelite kohta, mis põhinevad korduskasutatavatel alternatiividel; võimaluse korral hõlmab see olelusringi üldist analüüsi, et hinnata selliste toodete ja nende alternatiivide mõju keskkonnale; ning d) teaduslikke ja tehnilisi edusamme käsitlevat hinnangut seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja nende ühekordselt kasutatavate asendustoodete merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumide või standarditega, mis tagavad täieliku lagunemise süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul plast ei jõua kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. 4. Komisjon vaatab lõike 1 kohase hindamise osana läbi käesoleva direktiivi alusel võetud meetmed seoses lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodetega ja esitab põhitulemuste kohta aruande. Aruandes kaalutakse ka võimalusi siduvate meetmete võtmiseks lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimisel tekkivate jäätmete vähendamiseks, sealhulgas võimalust kõnealuste toodete tarbimisel tekkivate jäätmete osas siduvate kogumismäärade kehtestamiseks. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 3. juuliks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad siiski meetmeid, mis on vajalikud, et järgida — artiklit 5 alates 3. juulist 2021; — artikli 6 lõiget 1 alates 3. juulist 2024; — artikli 7 lõiget 1 alates 3. juulist 2021; — artiklit 8 alates 31. detsembrist 2024, kuid enne 4. juulit 2018 kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide ja lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul alates 5. jaanuarist 2023. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. 3. Tingimusel, et artiklites 4 ja 8 sätestatud jäätmekäitluse sihtmäärad ja eesmärgid on saavutatud, võivad liikmesriigid võtta üle artikli 4 lõike 1 ning artikli 8 lõigete 1 ja 8 sätted pädevate asutuste ja asjaomase majandussektori vahel sõlmitud kokkulepete abil, välja arvatud lisa E osa III jaos loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete osas. Kõnealused kokkulepped peavad vastama järgmistele nõuetele: a) kokkulepped peavad olema täitmisele pööratavad; b) kokkulepetes määratakse kindlaks eesmärgid ning vastavad tähtajad; c) kokkulepped avaldatakse riigi ametlikus väljaandes või üldsusele võrdselt kättesaadavas ametlikus dokumendis ning edastatakse komisjonile; d) kokkuleppe alusel saavutatud tulemusi jälgitakse korrapäraselt, neist antakse aru pädevatele asutustele ja komisjonile ning need tehakse kokkuleppes ettenähtud tingimustel üldsusele kättesaadavaks; e) pädevad asutused tagavad kokkuleppe alusel saavutatud edusammude kontrollimise; ning f) kokkuleppe täitmata jätmise korral rakendavad liikmesriigid õigus- või haldusnormide abil käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.