Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„veterinaarravim“
– aine või ainete kombinatsioon, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
a)
seda esitletakse viisil, mis omistab sellele loomahaigust ravivaid või ära hoidvaid omadusi;
b)
see on ette nähtud kasutamiseks loomadel või neile manustamiseks, et taastada, parandada või muuta füsioloogilist talitlust farmakoloogilise, immunoloogilise või ainevahetusliku toime kaudu;
c)
see on ette nähtud kasutamiseks loomadel meditsiinilise diagnoosimise eesmärgil;
d)
see on ette nähtud loomade surmamiseks;
2)
„aine“
– iga aine, mis on:
a)
inimpäritolu;
b)
loomset päritolu;
c)
taimset päritolu;
d)
keemilist päritolu;
3) „toimeaine“– aine või ainete segu, mis on ette nähtud kasutamiseks veterinaarravimi tootmisel ning millest saab tootmisprotsessis kõnealuse ravimi toimeaine;
4) „abiaine“– veterinaarravimi koostisosa, mis ei ole toimeaine ega pakkematerjal;
5) „immunoloogiline veterinaarravim“– veterinaarravim, mis on ette nähtud loomadele manustamiseks, et tekitada aktiivne või passiivne immuunsus või diagnoosida nende immuunsüsteemi seisundit;
6) „bioloogiline veterinaarravim“– veterinaarravim, mille toimeaine on bioloogiline aine;
7) „bioloogiline aine“– aine, mille tootmiseks või saamiseks kasutatakse bioloogilist materjali ning mille omaduste kirjeldamiseks ja kvaliteedi määramiseks on vaja kombineerida füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi katseid ning omada teadmisi tootmisprotsessi ja selle kontrolli kohta;
8) „originaalveterinaarravim“– veterinaarravim, millele on artikli 8 kohaselt esitatud taotluse alusel antud müügiluba vastavalt artiklile 44, 47, 49, 52, 53 või 54, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1;
9) „geneeriline veterinaarravim“– veterinaarravim, millel on sama toimeainete kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis ja ravimvorm kui originaalveterinaarravimil ning mille bioekvivalentsus originaalveterinaarravimiga on tõendatud;
10) „homöopaatiline veterinaarravim“– veterinaarravim, mis on valmistatud homöopaatilistest lähteainetest Euroopa farmakopöas kirjeldatud homöopaatilisel meetodil või selle kirjelduse puudumise korral liikmesriikides ametlikult kasutusel olevates farmakopöades kirjeldatud meetodil;
11) „mikroobide resistentsus“– mikroorganismide võime püsida elus või kasvada mikroobivastase aine sellise kontsentratsiooni juures, mis on tavaliselt piisav sama liigi mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks;
12) „mikroobivastane aine“– vahetult mikroorganismidele toimiv aine, mida kasutatakse nakkuste või nakkushaiguste raviks või ennetamiseks, sealhulgas antibiootikumid, viirusevastased ained, seenevastased ja algloomavastased ained;
13) „parasiidivastane aine“– aine, mis surmab parasiidi või katkestab tema arengu ja mida kasutatakse parasiitide põhjustatud või nende levitatava nakkuse, infestatsiooni või haiguse raviks või ennetamiseks, sealhulgas tõrjuvate omadustega ained;
14) „antibiootikum“– vahetult bakteritele toimiv aine, mida kasutatakse nakkuste või nakkushaiguste raviks või ennetamiseks;
15) „metafülaktika“– ravimi manustamine loomarühmale, kui osal rühmast on diagnoositud kliiniline haigus, eesmärgiga ravida kliiniliselt haigeid loomi ja hoida ära haiguse levik lähikontaktis olevatele ja nakatumisriskiga loomadele, kes võivad olla juba subkliiniliselt nakatunud;
16) „profülaktika“– ravimi manustamine loomale või loomarühmale enne haiguse kliiniliste sümptomite avaldumist, et ennetada haiguse või nakkuse teket;
17) „kliiniline uuring“– välitingimustes tehtav uuring, mille eesmärk on uurida müügiloa saamise või muutmise otstarbel veterinaarravimi ohutust või efektiivsust loomakasvatuse tavatingimustes või tavapärase veterinaartegevuse osana;
18) „prekliiniline uuring“– uuring, mida kliinilise uuringu mõiste ei hõlma ja mille eesmärk on uurida müügiloa saamise või muutmise otstarbel veterinaarravimi ohutust või efektiivsust;
19)
„kasu ja riski suhe“
– hinnang veterinaarravimi positiivsele mõjule selle kasutamisega seotud järgmiste riskide valguses:
a)
veterinaarravimi kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsusega seotud risk loomade või inimeste tervisele;
b)
soovimatu keskkonnamõju risk;
c)
resistentsuse tekkega seotud risk;
20) „üldnimetus“– Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituse kohane aine rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus või selle puudumisel üldkasutatav nimetus;
21) „veterinaarravimi nimetus“– väljamõeldud nimetus, mille puhul ei ole segiminekuohtu üldnimetusega, või üld- või teaduslik nimetus koos kaubamärgi või müügiloa hoidja nimega;
22) „toimeainekogus“– toimeaine kvantitatiivne sisaldus veterinaarravimis annustamisühiku, ruumalaühiku või massiühiku kohta olenevalt ravimvormist;
23) „pädev asutus“– artikli 137 kohaselt liikmesriigi määratud ametiasutus;
24) „märgistus“– esmapakendile või välispakendile kantud teave;
25) „esmapakend“– tootepakend või muud liiki pakend, mis puutub vahetult kokku veterinaarravimiga;
26) „välispakend“– pakend, millesse esmapakend paigutatakse;
27) „pakendi infoleht“– veterinaarravimi kohta käiv dokument, mis sisaldab teavet ravimi ohutu ja efektiivse kasutamise tagamiseks;
28) „teabekasutusnõusolek“– originaaldokument, millele on alla kirjutanud andmete omanik või tema esindaja ja milles kinnitatakse, et pädevad asutused, määrusega (EÜ) nr 726/2004 loodud Euroopa Ravimiamet („amet“) või komisjon võivad käesoleva määruse kohaldamisel kasutada kõnealuseid andmeid taotleva isiku kasuks;
29)
„piiratud turg“
– turg ühele järgmist liiki ravimitest:
a)
veterinaarravimid harva või piiratud geograafilistel aladel esinevate haiguste raviks või ärahoidmiseks;
b)
veterinaarravimid muud liiki loomade kui veiste, lihalammaste, sigade, kanade, koerte ja kasside jaoks;
30) „ravimiohutuse järelevalve“– teadus- ja muu tegevus, mis on seotud arvatavate kõrvalnähtude või muude ravimitega seotud probleemide tuvastamise, hindamise, mõistmise ja ennetamisega;
31) „ravimiohutuse järelevalvesüsteemi peatoimik“– üksikasjalik kirjeldus ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kohta, mida müügiloa hoidja kasutab ühe või mitme müügiloa saanud veterinaarravimi puhul;
32) „kontroll“– pädeva asutuse täidetav ülesanne käesolevale määrusele vastavuses veendumiseks;
33) „veterinaarretsept“– veterinaararsti väljastatud dokument veterinaarravimi või inimtervishoius kasutatava ravimi kasutamiseks loomadel;
34) „keeluaeg“– loomale veterinaarravimi viimase manustamise ja temalt saadavate toiduainete tootmise vaheline lühim lubatud ajavahemik, mis on tavapäraste kasutustingimuste puhul vajalik selle tagamiseks, et toiduained ei sisaldaks rahvatervist ohustavates kogustes ravimijääke;
35) „turulelaskmine“– veterinaarravimi esmakordselt kättesaadavaks tegemine kogu liidu turul või olenevalt asjaoludest ühes või mitmes liikmesriigis;
36) „ravimite hulgimüük“– kõik toimingud, mis on seotud veterinaarravimite hankimise, säilitamise, tarnimise või eksportimisega tulunduslikul või mittetulunduslikul eesmärgil, välja arvatud veterinaarravimite jaemüük tarbijatele;
37) „veeloomad“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (21) artikli 4 punktis 3 osutatud liigid;
38) „toiduloomad“– määruse (EÜ) nr 470/2009 artikli 2 punktis b määratletud toiduloomad;
39) „muudatus“– artiklis 36 osutatud veterinaarravimi müügiloa tingimuste muutmine;
40) „veterinaarravimite reklaam“– veterinaarravimite mis tahes vormis propageerimine, et edendada veterinaarravimite tarnimist, turustamist, müüki või kasutamist, sealhulgas raviminäidiste tarnimine ja sponsorlus;
41) „ohusignaalide haldamise protsess“– veterinaarravimite ravimiohutuse järelevalve andmete aktiivse jälgimise protsess, et hinnata neid andmeid ning teha kindlaks muutusi veterinaarravimite kasu ja riski tasakaalus ning tuvastada riske looma- või rahvatervisele või keskkonna kaitsele;
42) „võimalik tõsine risk inimeste või loomade tervisele või keskkonnale“– olukord, kus on märkimisväärselt suur tõenäosus, et veterinaarravimi kasutamisest tulenev tõsine oht avaldab kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või keskkonnale;
43)
„uudne veterinaarravim“
– see on:
a)
veterinaarravim, mis on välja töötatud spetsiaalselt geeniteraapias, regeneratiivses meditsiinis, koetehnoloogias, või veretoote- või fagoteraapias kasutamiseks;
b)
nanotehnoloogial põhinev veterinaarravim või
c)
muu ravimeetod, mida loetakse veterinaarmeditsiini arenevaks valdkonnaks;
44) „epidemioloogiline üksus“– määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 39 määratletud epidemioloogiline üksus.