Määrus 2019/515

1. Käesoleva määruse eesmärk on tugevdada siseturu toimimist, parandades vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist ja kõrvaldades kaubandusele seatud põhjendamatud piirangud. 2. Käesolevas määruses sätestatakse normid ja menetlused vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamiseks üksikjuhtudel seoses kaupadega, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 34 ja mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 36 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikat. 3. Käesoleva määrusega nähakse samuti ette toodete kontaktpunktide loomine ja haldamine liikmesriikides ning koostöö ja teabevahetus seoses vastastikuse tunnustamise põhimõttega.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse igat liiki kaupade, sealhulgas põllumajandustoodete suhtes ELi toimimise lepingu artikli 38 lõike 1 teise lõigu tähenduses, ning haldusotsuste suhtes, mille teeb sihtliikmesriigi pädev asutus selliste kaupade suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, kui haldusotsus vastab järgmistele kriteeriumitele: a) haldusotsuse aluseks on sihtliikmesriigis kohaldatav riigisisene tehniline norm ning b) haldusotsuse otsene või kaudne mõju on sihtliikmesriigis turulepääsu piirata või keelata. Haldusotsus hõlmab iga haldustoimingut, mis põhineb riigisisesel tehnilisel normil ning millel on sama või sisuliselt sama õiguslik mõju, nagu on osutatud punktis b. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „riigisisene tehniline norm“ ükskõik millist liikmesriigi õigus- või haldusnormi, millel on järgmised omadused: a) see hõlmab kaupu või kaupade aspekte, mida ei ole liidu tasandil ühtlustatud; b) sellega kas keelatakse kauba või teatavat liiki kauba kättesaadavaks tegemine asjaomase liikmesriigi turul või muudetakse sätte täitmine de facto või de jure kohustuslikuks, kui kaup või teatavat liiki kaup turul kättesaadavaks tehakse, ning c) sellega tehakse vähemalt ühte järgmisest: i) määratakse kindlaks omadused, mis peavad kaubal või teatavat liiki kaubal olema, näiteks seoses kvaliteedi, toimimise või ohutuse või mõõtmetega, sealhulgas selle kauba või teatavat liiki kauba suhtes kohaldatavad nõuded seoses nimetusega, mille all seda kaupa müüakse, terminite, sümbolite, katsetamise ja katsetamisviiside, pakendamise, tähistamise või märgistamisega ning vastavushindamismenetlustega; ii) kehtestatakse selle kauba või teatavat liiki kauba suhtes teistsugused nõuded kui tarbija- või keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatavad nõuded, mis selle kauba olelustsüklit pärast liikmesriigi turul kättesaadavaks tegemist mõjutavad, näiteks kasutamise, ringlussevõtu, korduskasutamise või kasutuselt kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada kõnealuse kauba või teatavat liiki kauba koostist või laadi või selle kättesaadavaks tegemist asjaomase liikmesriigi turul. 3. Käesoleva artikli lõike 2 punkti c alapunkt i hõlmab ka tootmismeetodeid ja -protsesse, mida kasutatakse ELi toimimise lepingu artikli 38 lõike 1 teises lõigus osutatud põllumajandustoodete ning inimtoiduks või loomasöödaks ette nähtud toodete suhtes, samuti muude toodetega seotud tootmismeetodeid ja -protsesse, kui need mõjutavad toote omadusi. 4. Eelloa andmise menetlus ei ole iseenesest riigisisene tehniline norm käesoleva määruse tähenduses, kuid riigisisese tehnilise normi alusel tehtud eelloa andmisest keeldumise otsust peetakse haldusotsuseks, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, kui nimetatud otsus vastab teistele lõike 1 esimeses lõigus osutatud nõuetele. 5. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes: a) liikmesriikide kohtute otsused kohtumõistmise raames; b) kohtumõistmisega seonduvad ning kuriteo uurimise või selle eest vastutusele võtmise käigus õiguskaitseorganite tehtavad otsused seoses terminite, sümbolite või sisuliste viidetega põhiseadusevastastele või kuritegelikele organisatsioonidele või rassismist, diskrimineerimisest või ksenofoobiast ajendatud süütegudele. 6. Artiklid 5 ja 6 ei mõjuta järgmiste sätete kohaldamist: a) direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõike 1 punktid b–f ning artikli 8 lõige 3; b) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punkt a ja artikkel 54; c) määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 90 ning d) määruse (EL) 2017/625 artikkel 138. 7. Käesolev määrus ei mõjuta direktiivi (EL) 2015/1535 kohast kohustust teavitada komisjoni ja liikmesriike riigisiseste tehniliste normide eelnõudest enne nende vastuvõtmist.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „teises liikmesriigis seaduslikult turustatav“ – kaup või sama liiki kaup vastab asjaomases liikmesriigis kohaldatavatele asjakohastele normidele või seda ei reguleeri asjaomases liikmesriigis ükski selline õigusnorm, ning on asjaomases liikmesriigis lõppkasutajatele kättesaadavaks tehtud; 2) „turul kättesaadavaks tegemine“ – kauba turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks asjaomase liikmesriigi territooriumi turule tarnimine kaubandustegevuse käigus tasu eest või tasuta; 3) „turulepääsu piiramine“ – selliste tingimuste kehtestamine, mis tuleb täita enne, kui kaup võidakse sihtliikmesriigi turul kättesaadavaks teha, või mis käsitlevad kauba hoidmist asjaomasel turul ning mis eeldavad kummalgi juhul selle kauba ühe või mitme omaduse muutmist, nagu osutatud artikli 2 lõike 2 punkti c alapunktis i, või täiendavate katsete tegemist; 4) „turulepääsu keelamine“ – üks järgmistest tegevustest: a) keelatakse kauba kättesaadavaks tegemine või selle hoidmine sihtliikmesriigi turul või b) nõutakse kauba kõrvaldamist või tagasinõudmist asjaomaselt turult; 5) „turult kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva kauba turul kättesaadavaks tegemist; 6) „tagasinõudmine“ – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi kaup, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud; 7) „eelloa andmise menetlus“ – liikmesriigi õiguse kohane haldusmenetlus, mille kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus andma ettevõtja taotluse alusel eelneva ametliku heakskiidu kauba kättesaadavaks tegemiseks asjaomase liikmesriigi turul; 8) „tootja“: a) füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab kaupa või kes on lasknud kauba projekteerida või valmistada, või kes toodab kaupa, mis ei ole saadud tootmisprotsessi käigus, sealhulgas põllumajandustooted, ning turustab seda nimetatud isiku nime või kaubamärgi all; b) füüsiline või juriidiline isik, kes muudab liikmesriigis juba seaduslikult turustatavat kaupa selliselt, et see võib mõjutada selles liikmesriigis kohaldatavate asjakohaste normide täitmist, või c) muu füüsiline või juriidiline isik, kes oma nime, kaubamärki või muud selgesti eristatavat tunnust kaubal või kauba saatedokumentidel kasutades esineb selle kauba tootjana; 9) „volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ning kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kauba asjaomasel turul kättesaadavaks tegemisega; 10) „importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukohta on liidus ning kes teeb kolmandast riigist pärit kauba liidu turul esimest korda kättesaadavaks; 11) „levitaja“ – turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb kauba liikmesriigi turul kättesaadavaks; 12) „ettevõtja“ – kaubaga seoses kas tootja, volitatud esindaja, importija või levitaja; 13) „lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes elab või on asutatud liidus, kellele kaup on kättesaadavaks tehtud või kättesaadavaks tehakse kui tarbijale, kes kasutab seda väljaspool kaubandus-, majandus-, ametialast või kutsetegevust, või kutselisele lõppkasutajale tema tööstusliku või kutsealase tegevuse käigus; 14) „õigustatud avaliku huviga seotud põhjus“ – mis tahes ELi toimimise lepingu artiklis 36 osutatud põhjus või muu ülekaalukas avaliku huviga seotud põhjus; 15) „vastavushindamisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 13 määratletud vastavushindamisasutus.

1. Sihtliikmesriigi turul kättesaadavaks tehtud või tehtava kauba või teatavat liiki kauba tootja võib koostada vastastikuse tunnustamise eesmärgil vabatahtliku deklaratsiooni kauba seadusliku turustamise kohta („vastastikuse tunnustamise deklaratsioon“), et näidata sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, et kaup või sama liiki kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav. Tootja võib volitada oma volitatud esindajat koostama vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni tootja nimel. Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni koostamisel tuleb järgida lisas esitatud struktuuri ja selles tuleb esitada kogu lisa I ja II osas kirjeldatud teave. Tootja või tema ametlik esindaja võib vastava volituse olemasolul esitada vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis vaid lisa I osas osutatud teabe. Sellisel juhul esitab lisa II osas osutatud konkreetse teabe importija või levitaja. Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni võib koostada ka importija või levitaja, kui allakirjutanu saab esitada artikli 5 lõike 4 punktis a osutatud tõendid. Vastastikuse tunnustamise deklaratsioon koostatakse ühes liidu ametlikus keeles. Kui tegemist ei ole sihtliikmesriigis nõutud keelega, peab ettevõtja vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni tõlkima sihtliikmesriigi nõutud keelde. 2. Ettevõtja, kes vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni või selle osa allkirjastab, vastutab tema poolt vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe sisu ja täpsuse eest, sealhulgas tema poolt tõlgitud teabe õigsuse eest. Käesoleva lõike kohaldamise eest vastutavad ettevõtjad kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega. 3. Ettevõtja tagab vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni pideva ajakohastamise, et kajastada muutusi teabes, mille nad on vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitanud. 4. Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni võib esitada sihtliikmesriigi pädevale asutusele artikli 5 kohaseks hindamiseks. Deklaratsiooni võib esitada paberil või elektroonilisel teel või teha kättesaadavaks internetis vastavalt sihtliikmesriigi nõuetele. 5. Kui ettevõtja teeb vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni kättesaadavaks internetis, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) kaubaliik või -seeria, mille kohta vastastikuse tunnustamise deklaratsioon kehtib, on kergesti tuvastatav ning b) kasutatavad tehnilised vahendid tagavad hõlpsa navigatsiooni ning nende üle tehakse järelevalvet tagamaks, et vastastikuse tunnustamise deklaratsioon on üles pandud ja kättesaadav. 6. Kui kauba suhtes, mille kohta esitatakse vastastikuse tunnustamise deklaratsioon, kehtivad ka liidu õigusaktid, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni koostamist, võib vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni lisada ELi vastavusdeklaratsioonile.

1. Kui sihtliikmesriigi pädev asutus kavatseb hinnata kaupa, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, et teha kindlaks, kas kaup või sama liiki kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatud, ning kui on, siis kas sihtliikmesriigi kohaldatava riigisisese tehnilise normiga hõlmatud õigustatud avalik huvi on piisavalt kaitstud, võttes arvesse asjaomase kauba omadusi, võtab ta viivitamata ühendust asjaomase ettevõtjaga. 2. Võttes ühendust asjaomase ettevõtjaga, teavitab sihtliikmesriigi pädev asutus ettevõtjat hindamisest ja hinnatavast kaubast ning kohaldatavast riigisisesest tehnilisest normist või eelloa andmise menetlusest. Sihtliikmesriigi pädev asutus teavitab samuti ettevõtjat võimalusest esitada hindamise eesmärgil vastastikuse tunnustamise deklaratsioon vastavalt artiklile 4. 3. Ettevõtjal on lubatud teha kaup sihtliikmesriigis turul kättesaadavaks seni, kuni pädev asutus teeb käesoleva artikli lõike 1 kohast hindamist ja ka pärast seda, välja arvatud juhul, kui ettevõtja saab haldusotsuse kõnealuse kauba turulepääsu piiramise või keelamise kohta. Seda lõiget ei kohaldata, kui hindamine toimub eellubade andmise menetluse raames või kui pädev asutus ajutiselt peatab hinnatava kauba turul kättesaadavaks tegemise kooskõlas artikliga 6. 4. Kui sihtliikmesriigi pädevale asutusele esitatakse vastavalt artiklile 4 vastastikuse tunnustamise deklaratsioon, kehtib käesoleva artikli lõike 1 kohasel hindamisel järgmine: a) pädev asutus peab vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni koos selle toetuseks esitatud tõenditega, mis on vajalikud selles sisalduva teabe kontrollimiseks pärast pädeva asutuse taotlust, piisavaks, et tõendada, et kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav, ning b) pädev asutus ei nõua üheltki ettevõtjalt muud teavet ega dokumente tõendamaks, et kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav. 5. Kui sihtliikmesriigi pädevale asutusele ei esitata vastavalt artiklile 4 vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni, võib pädev asutus käesoleva artikli lõike 1 kohase hindamise eesmärgil paluda asjaomastelt ettevõtjatelt järgmist dokumentatsiooni ja teavet, mida on vaja, et hinnata teavet: a) asjaomase kauba või kaubaliigi omaduste kohta ning b) kauba seadusliku turustamise kohta teises liikmesriigis. 6. Pärast sihtliikmesriigi pädeva asutuse taotlust antakse asjaomasele ettevõtjale vähemalt 15 tööpäeva lõike 4 punktis a või lõikes 5 osutatud dokumentide ja teabe esitamiseks või ettevõtja väidete või märkuste esitamiseks. 7. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud hindamise eesmärgil võib sihtliikmesriigi pädev asutus kooskõlas artikli 10 lõikega 3 võtta ühendust pädevate asutuste või toodete kontaktpunktidega liikmesriigis, kus ettevõtja väidetavalt oma tooteid seaduslikult turustab, kui pädeval asutusel on vaja kontrollida ettevõtja esitatud teavet. 8. Lõike 1 kohase hindamise tegemisel võtavad sihtliikmesriigi pädevad asutused nõuetekohaselt arvesse nende katsearuannete ja sertifikaatide sisu, mille vastavushindamisasutus on väljastanud ja ettevõtjad on hindamise jaoks esitanud. Sihtliikmesriigi pädevad asutused ei tohi tagasi lükata asjakohasteks vastavushindamistoiminguteks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008 akrediteeritud vastavushindamisasutuse välja antud katseprotokolle või sertifikaate kõnealuse asutuse pädevusega seotud põhjustel. 9. Kui sihtliikmesriigi pädev asutus teeb pärast käesoleva artikli lõike 1 kohase hindamise lõpuleviimist hinnatava kauba suhtes haldusotsuse, peab ta selle haldusotsuse viivitamata teatavaks tegema käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomasele ettevõtjale. Pädev asutus teavitab sellest haldusotsusest ka komisjoni ja teisi liikmesriike hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast haldusotsuse tegemisest. Ta kasutab selleks artiklis 11 osutatud süsteemi. 10. Lõikes 9 osutatud haldusotsuses peavad otsuse põhjused olema esitatud piisavalt üksikasjalikult ja põhjendatult, et oleks hõlpsam hinnata otsuse vastavust vastastikuse tunnustamise põhimõttele ja käesoleva määruse nõuetele. 11. Eelkõige tuleb lõikes 9 osutatud haldusotsuses esitada järgmine teave: a) riigisisene tehniline norm, millel haldusotsus põhineb; b) õigustatud avaliku huviga seotud põhjus, mis õigustab selle kohaldatava riigisisese tehnilise normi kohaldamist, millel haldusotsus põhineb; c) tehniline või teaduslik tõendusmaterjal, sealhulgas, kui see on asjakohane, asjakohased muudatused tehnika tasemes, mis on aset leidnud pärast riigisisese tehnilise normi jõustumist, mida sihtliikmesriigi pädev asutus on arvesse võtnud; d) asjaomase ettevõtja esitatud, lõike 1 kohase hindamise seisukohalt oluliste argumentide kokkuvõte, kui selliseid argumente esitati; e) tõendid, mis näitavad, et kavandatud haldusotsus on taotletava eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja haldusotsus ei lähe kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. 12. Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud haldusotsuses tuleb nimetada sihtliikmesriigi õiguse alusel kättesaadavad õiguskaitsevahendid ja selliste õiguskaitsevahendite puhul kehtivad tähtajad. Samuti lisatakse viide ettevõtjate võimaluse kohta kasutada SOLVITit ning artikli 8 kohast menetlust. 13. Lõikes 9 osutatud haldusotsus ei jõustu enne, kui sellest on asjaomast ettevõtjat kõnealuse lõike alusel teavitatud.

1. Liikmesriigi pädev asutus võib ajaks, mil ta artikli 5 kohaselt kaupa hindab, selle kauba kättesaadavaks tegemise asjaomase liikmesriigi turul ajutiselt peatada, seda ainult juhul, kui: a) kaup kujutab endast tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes tõsist ohtu inimeste ohutusele või tervisele või keskkonnale, sealhulgas ohtu, mille mõju ei ole kohene, ning see nõuab pädeva asutuse kiiret sekkumist, või b) sellise kauba või kaubaliigi kättesaadavaks tegemine asjaomase liikmesriigi turul on selles liikmesriigis kõlbluse või avaliku julgeoleku põhjustel üldjuhul keelatud. 2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teavitab igast käesoleva artikli lõike 1 kohasest turulepääsu ajutisest peatamisest viivitamata asjaomast ettevõtjat, komisjoni ja teisi liikmesriike. Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse artiklis 11 osutatud süsteemi kaudu. Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaste juhtumite puhul peab teatega kaasas olema ka üksikasjalik tehniline või teaduslik põhjendus, milles näidatakse, miks see juhtum selle punkti reguleerimisalasse kuulub.

Kui artiklis 5 osutatud haldusotsus või artiklis 6 osutatud ajutine peatamine on samuti meede, millest tuleb teatada kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) kaudu vastavalt direktiivile 2001/95/EÜ või toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002, ei ole käesoleva määruse kohane komisjoni ja teiste liikmesriikide eraldi teavitamine vajalik, kui täidetud on järgmised tingimused: a) RAPEXi või RASFFi teates on märgitud, et meetmest teatamine kehtib ka käesoleva määruse alusel nõutud teavitamisena ning b) RAPEXi või RASFFi teatele on lisatud artikli 5 kohase haldusotsuse või artikli 6 kohase ajutise peatamise puhul nõutud tõendid.

1. Kui ettevõtja, kelle suhtes on tehtud haldusotsus, on edastanud selle SOLVITile ja kui kohalik keskus või juhtiv keskus on palunud SOLVITi menetluse käigus komisjoni abi juhtumi lahendamiseks, esitavad kohalik ja juhtiv keskus komisjonile kõik asjaomase haldusotsusega seotud asjakohased dokumendid. 2. Lõikes 1 osutatud taotluse saamise järel hindab komisjon, kas haldusotsus vastab vastastikuse tunnustamise põhimõttele ja käesoleva määruse nõuetele. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamisel võtab komisjon arvesse haldusotsust, millest on teatatud artikli 5 lõike 9 kohaselt, ning SOLVITi menetluse raames esitatud dokumente ja teavet. Kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamise eesmärgil on vaja lisateavet või -dokumente, palub komisjon ilma põhjendamatu viivituseta asjaomasel SOLVITi keskusel võtta ühendust asjaomase ettevõtja või haldusotsuse teinud pädevate asutustega sellise lisateabe või -dokumentide saamiseks. 4. Komisjon viib 45 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse saamist oma hindamise lõpule ja esitab arvamuse. Vajaduse korral tuuakse komisjoni arvamuses välja kõik probleemid, mida tuleks SOLVITi juhtumi puhul käsitleda, või antakse vajaduse korral soovitusi juhtumi lahendamiseks. Nimetatud 45 tööpäeva pikkune tähtaeg ei sisalda lõikes 3 sätestatud aega, mida komisjon vajab lisateabe ja -dokumentide saamiseks. 5. Kui komisjoni teavitatakse, et juhtum on lõikes 2 osutatud hindamise käigus lahendatud, ei pea komisjon arvamust avaldama. 6. Komisjoni arvamus esitatakse asjaomase SOLVITi keskuse kaudu asjaomasele ettevõtjale ja asjaomastele pädevatele asutustele. Komisjon teavitab sellest arvamusest kõiki liikmesriike artiklis 11 osutatud süsteemi kaudu. Arvamust võetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud SOLVITi menetluses arvesse.

1. Liikmesriigid määravad oma territooriumil toodete kontaktpunktid, haldavad neid ning tagavad, et nendel toodete kontaktpunktidel oleksid piisavad volitused ja piisavad vahendid, et oma ülesandeid korralikult täita. Nad tagavad, et toodete kontaktpunktid osutavad oma teenuseid kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724. 2. Toodete kontaktpunktid teevad interneti teel kättesaadavaks järgmise teabe: a) teave vastastikuse tunnustamise põhimõtte ja käesoleva määruse kohaldamise kohta nende liikmesriigi territooriumil, sealhulgas teave artiklis 5 sätestatud menetluse kohta; b) liikmesriigi pädevate asutuste kontaktandmed, mille abil on võimalik pädevate asutustega otse ühendust võtta, sealhulgas andmed asutuste kohta, kes vastutavad nende liikmesriigi territooriumil kohaldatavate riigisiseste tehniliste normide rakendamise järelevalve eest; c) õiguskaitsevahendid ja menetlused, mida saab nende liikmesriigi territooriumil pädevate asutuste ja ettevõtja vahelise vaidluse korral kasutada, sealhulgas artiklis 8 sätestatud menetlus. 3. Kui on vaja täiendada vastavalt lõikele 2 internetis esitatud teavet, esitavad toodete kontaktpunktid ettevõtja või teise liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral asjakohase teabe, näiteks kontaktpunkti asukohariigi territooriumil konkreetse kauba või teatavat liiki kauba suhtes kohaldatavate riigisiseste tehniliste normide ja haldusmenetluste kirjelduste elektroonilise koopia või internetilingi neile, ning teabe selle kohta, kas selle kauba või sama liiki kauba jaoks on liikmesriigi õiguse kohaselt vaja taotleda eelluba. 4. Toodete kontaktpunktid peavad igale lõikes 3 osutatud taotlusele vastama 15 tööpäeva jooksul. 5. Toodete kontaktpunktid ei võta lõikes 3 osutatud teabe esitamise eest tasu.

1. Komisjon hoolitseb eri liikmesriikide pädevate asutuste ja toodete kontaktpunktide vahelise tõhusa koostöö eest järgmise tegevusega: a) hõlbustades ja koordineerides seoses vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisega teabe ja parimate tavade jagamist ja nende kogumist; b) toetades toodete kontaktpunktide toimimist ja tõhustades nende piiriülest koostööd; c) hõlbustades ja koordineerides ametnike liikmesriikidevahelist vahetust ning asutustele ja ettevõtetele mõeldud ühiste koolitusprogrammide ja teadlikkuse suurendamise programmide korraldamist. 2. Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuste ja toodete kontaktpunktide osalemise lõikes 1 osutatud toimingutes. 3. Artikli 5 lõike 7 kohase sihtliikmesriigi pädevaasutuse taotlusel esitavad pädevad asutused, mis asuvad liikmesriigis, kus ettevõtja väidetavalt oma tooteid seaduslikult turustab, sihtliikmesriigi pädevale asutusele 15 tööpäeva jooksul kogu asjaomaste toodetega seotud teabe, mis on oluline artikli 5 kohase hindamise käigus ettevõtja poolt esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks. Toodete kontaktpunktid võivad hõlbustada kontakte asjaomaste pädevate asutuste vahel kooskõlas artikli 9 lõikes 4 sätestatud nõutud teabe esitamise tähtajaga.

1. Käesoleva määruse artiklite 5, 6 ja 10 kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 23 ette nähtud teavitamise ja teabevahetuse süsteemi, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud juhtudel. 2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi üksikasju ja selle toimimist käesoleva määruse kohaldamisel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

1. Liit võib käesoleva määruse toetamiseks rahastada järgmisi tegevusi: a) teadlikkuse suurendamise kampaaniad; b) haridus ja koolitus; c) ametnike ja parimate tavade vahetamine; d) toodete kontaktpunktide ja pädevate asutuste vaheline koostöö ning selle koostöö tehniline ja logistiline toetamine; e) vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimist ja selle mõju kaupade ühtsele turule käsitlevate andmete kogumine. 2. Liidu rahalist abi käesoleva määrusega ette nähtud tegevuse toetamiseks antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (18) kas otse või usaldades eelarve täitmise ülesanded kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksustele. 3. Eelarvepädevad institutsioonid määravad igal aastal kehtiva finantsraamistiku piires kindlaks käesolevas määruses osutatud tegevusele eraldatavad assigneeringud.

1. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate tegevuste rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastase ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga, rikkumiste avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega. 2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest. 3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (19) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (20) sätete ja korra kohaselt, et teha kindlaks, kas esineb pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis kahjustab liidu finantshuve seoses toetuslepingu või toetuse andmise otsuse või käesoleva määruse alusel rahastatava lepinguga. 4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

1. Hiljemalt 20. aprilliks 2025 ja seejärel iga nelja aasta järel hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist selle eesmärkide saavutamist silmas pidades ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks kasutab komisjon artiklis 11 osutatud süsteemis kättesaadavat teavet ning artikli 12 lõike 1 punkti e kohaselt kogutud teavet. Samuti võib komisjon paluda liikmesriikidel esitada asjakohast teavet, et hinnata teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vaba liikumist või hinnata käesoleva määruse tõhusust, ning hinnangu toodete kontaktpunktide toimimise kohta.

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Määrus (EÜ) nr 764/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 19. aprillist 2020. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 19. aprillist 2020.