Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „konventsioon“– Loode-Atlandi mitmepoolse kalanduskoostöö 1979. aasta konventsioon koos muudatustega;
2) „konventsiooni ala“– konventsiooni IV artikli lõikes 1 kirjeldatud piirkond, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni. Konventsiooni ala on jaotatud konventsiooni I lisas loetletud teaduslikeks ja statistilisteks alapiirkondadeks, rajoonideks ja alarajoonideks;
3) „reguleerimispiirkond“– konventsiooni ala osa, mis asub väljaspool riikide jurisdiktsiooni;
4) „kalavarud“– kõik konventsiooni alal asuvad kalad, molluskid ja koorikloomad, välja arvatud:
a)
sessiilsed liigid, mis võivad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 77 kohaselt kuuluda rannikuäärsete riikide suveräänse õiguse alla, ning
b)
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni I lisas loetletud anadroomsed ja katadroomsed varud ning pika rändega liigid niivõrd, kuivõrd neid majandatakse muude rahvusvaheliste kokkulepete raames;
5) „püügitegevus“– kalavarude püük või töötlemine, kalavarude või neist valmistatud toodete lossimine või ümberlaadimine või muu reguleerimispiirkonnas kalavarude püüki ettevalmistav või toetav või sellega seotud tegevus, sealhulgas:
a)
kalavarude tegelik luure või püüdmine või nimetatud tegevuste katse;
b)
iga tegevus, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et selle tulemuseks on kalavarude asukoha kindlaksmääramine, püüdmine või väljapüük mis tahes eesmärgil, ning
c)
merel toimuv tegevus, millega toetatakse käesolevas määratluses kirjeldatud tegevusi või tehakse nendeks ettevalmistusi, välja arvatud hädaolukorras tehtavad laevapere liikmete tervise ja ohutusega või laeva ohutusega seotud tegevused;
6) „kalalaev“– liidule kuuluv laev, mis tegeleb või on tegelnud püügitegevusega, sealhulgas kalatöötluslaevad ning laevad, mis tegelevad ümberlaadimise või muu tegevusega, millega valmistatakse ette püüki või püügiga seotud tegevust, või mis on seotud katselise või uurimusliku kalapüügiga;
7) „uurimislaev“– laev, mida kasutatakse püsivalt teadusuuringute tegemiseks, või laev, mida kasutatakse tavaliselt kalapüügiks või kalapüüki toetavaks tegevuseks, kuid mida ajutiselt kasutatakse teaduslikeks kalavaru-uuringuteks;
8) „kaitse- ja rakendusmeetmed“– NAFO komisjoni vastu võetud kehtivad kaitse- ja rakendusmeetmed;
9) „kalapüügivõimalused“– püügikvoodid, mis on liidu kehtiva õigusaktiga eraldatud reguleerimispiirkonnas liikmesriigile;
10) „EFCA“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/473 (14) moodustatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet;
11) „püügipäev“– kalendripäev või selle osa, mille jooksul kalalaev viibib mõnes reguleerimispiirkonna rajoonis;
12) „sadam“– muu hulgas avamereterminalid ja muud lossimiseks, ümberlaadimiseks, pakendamiseks, töötlemiseks, tankimiseks või varude täiendamiseks ettenähtud rajatised;
13) „kolmanda riigi laev“– laev, millel on õigus sõita sellise riigi lipu all, mis ei ole NAFO konventsiooni osaline ega liikmesriik, või laev, mille puhul kahtlustatakse, et sellel puudub riikkondsus;
14) „ümberlaadimine“– kalavarude või -toodete üleviimine ühe kalalaeva pardalt teisele;
15) „pelaagiline traal“– pelaagiliste liikide püügiks ette nähtud püügivahend, mille ükski osa ei ole ette nähtud põhja puutuma ega puutu põhja kasutamise ajal. Püügivahendil puuduvad kettad, grunttropi kerad või poolid või muud tarvikud, mis on ette nähtud puudutama põhja, kuid sellele võib olla kinnitatud traalikotikaitse;
16) „ohualtid mereökosüsteemid“– ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste punktides 42 ja 43 nimetatud ohualtid mereökosüsteemid;
17) „jalajälg“, samatähenduslik nagu mõiste „olemasolevad põhjalähedase püügi piirkonnad“– reguleerimispiirkonna osa, kus on ajalooliselt tegeletud põhjalähedase püügiga ning mille koordinaadid on esitatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 4 ja asukohta kajastatud joonisel 2, millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktides 1 ja 2;
18) „põhjalähedane püük“– tegevus, mille puhul püügivahendid puutuvad või võivad tõenäoliselt puutuda tavalise püügitegevuse käigus kokku merepõhjaga;
19) „töödeldud kala“– mereorganism, mida on pärast püüdmist füüsiliselt muudetud, sealhulgas fileeritud, roogitud, pakendatud, konserveeritud, külmutatud, suitsutatud, soolatud, keedetud, marineeritud, kuivatatud või muul viisil turu jaoks ette valmistatud kala;
20) „uurimuslik põhjalähedane püük“– põhjalähedane kalapüük väljaspool jalajälge või jalajälje piires, kasutades oluliselt muudetud püügimeetodit või -tehnoloogiat;
21) „ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliigid“– liigid, mis näitavad ohualti mereökosüsteemi olemasolu vastavalt käesoleva määruse lisa punktis 3 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VI osale;
22) „IMO number“– laevale määratud 7-kohaline number, mille määrab Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;
23) „inspektor“– NAFO konventsiooni osalise kalanduskontrolliteenistuse inspektor, kes on määratud tegutsema VII peatükis sätestatud ühise inspekteerimis- ja järelevalvekava raames, kui ei ole sätestatud teisiti;
24) „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“– tegevused, mida kirjeldatakse FAO rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
25) „püügireis“– aeg, mille jooksul kalalaev viibib reguleerimispiirkonnas alates sinna sisenemisest kuni sealt lahkumiseni ning mis kestab seni, kuni kogu pardal olev reguleerimispiirkonnast püütud saak on lossitud või ümber laaditud;
26) „kalapüügi seirekeskus“– maismaal asuv lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus;
27) „ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri“– vastavalt kaitse- ja rakendusmeetmete artiklitele 52 ja 53 koostatud nimekiri;
28) „märkimisväärne kahjulik mõju“– FAO avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste punktides 17–20 osutatud märkimisväärne kahjulik mõju;
29) „ohualti mereökosüsteemi indikaatorelement“– topograafiliste, hüdrofüüsiliste või geoloogiliste tunnuste all nimetatud ohualti mereökosüsteemi indikaatorelement, mis võib toetada ohualteid mereökosüsteeme vastavalt käesoleva määruse lisa punktis 4 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VII osale;
30) „vaatleja“– isik, kellele liikmesriik või konventsiooniosaline on andnud loa või tunnistuse, et jälgida ja kontrollida kalalaevade pardal tegevust ning koguda seal teavet.
1. Vaatlejad peavad olema sõltumatud ja erapooletud ning nad peavad olema saanud asjakohase väljaõppe oma käesolevas artiklis loetletud kohustuste, ülesannete ja nõuete täitmiseks. Vaatlejad täidavad oma kohustusi ja ülesandeid erapooletul viisil, olenemata kodakondsusest ja sellest, millise lipu all laev sõidab, samuti ei ole nad lubamatult mõjutatavad ega saa kasu seoses laeva püügitegevusega reguleerimispiirkonnas.
2. Piiramata lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamist, on reguleerimispiirkonnas kalapüügiga tegelemise ajal iga kalalaeva pardal alati vähemalt üks vaatleja kooskõlas vaatlusprogrammi sätetega. Kalalaev ei alusta kalapüüki enne, kui kalalaeva pardale on lähetatud vaatleja. Vaatleja pardalt puudumist, kui tema kohalolek on nõutav, peetakse tõsiseks rikkumiseks.
3. Erandina lõikest 2 ja tingimusel et NAFO ei ole nõudnud suurema arvu vaatlejate kohalolekut, võib liikmesriik lubada, et tema lipu all sõitvate kalalaevade pardal on vaatlejad kohal vähem kui 100 %, ent mitte vähem kui 25 % tema laevastiku püügireisidest või päevadest, mil kalalaevad viibivad aasta jooksul reguleerimispiirkonnas, tingimusel et nende kalalaevade, mille pardal ei ole vaatlejat, lipuliikmesriik:
a)
tagab, et asjaomased laevad püüavad sihtliike piirkondades, kus tõenäoliselt püütakse kaaspüügina väga väheselt määral muid kalaliike;
b)
tagab, et laev täidab kõiki reaalajas aruandluse nõudeid;
c)
inspekteerib füüsiliselt või hindab vajaduse korral muul viisil riskihinnangu saamisel asjaomase laeva iga lossimist oma sadamates vastavalt siseriiklikele seire- ja järelevalvemenetlustele. Kui käesoleva määruse rikkumine on tuvastatud ja kinnitust leidnud, koostab ta inspekteerimisaruande käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ette nähtud vormil ja edastab selle komisjonile võimalikult kiiresti pärast seda, kui rikkumine on kinnitust leidnud;
d)
nii kiiresti kui võimalik enne püügireisi edastab komisjonile järgmise teabe:
i)
laeva nimi, IMO number ja rahvusvaheline raadiokutsung;
ii)
asjaolud, mis toetavad otsust näha ette erand 100 % kohalolekust;
e)
esitab komisjonile igal aastal 15. veebruariks eelmise kalendriaasta kohta aruande, mis sisaldab kogu asjakohase püügitegevuse võrdlust, tuues välja erinevused selliste püügireiside vahel, mil laeva pardal viibis vaatleja ja mil vaatleja puudus. Komisjon edastab selle teabe NAFO tegevsekretärile iga aasta 1. märtsiks.
4. Kui inspektor väljastab rikkumisteate kalalaeva kohta, mille pardal kõnealuse erandi kohaselt puudub teate väljastamise ajal vaatleja, välja arvatud kui vaatleja puudub vastavalt lõikele 3, käsitatakse seda rikkumist tõsise rikkumisena artikli 35 lõike 1 tähenduses ning kui lipuliikmesriik ei nõua, et kalalaev suunduks kohe sadamasse kooskõlas artikli 35 lõikega 3, määrab ta viivitamata kalalaevale vaatleja.
5. Iga liikmesriik:
a)
saadab igal aastal enne seda, kui tema lipu all sõitvad laevad alustavad kalapüüki reguleerimispiirkonnas, komisjonile ajakohastatud nimekirja vaatlejatest (nimi ja asjakohasel juhul identifitseerimisandmed, kui see on kohaldatav), keda ta kavatseb lähetada reguleerimispiirkonnas tegutsevatele laevadele, mis võivad sõidavad tema lipu all;
b)
nõuab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal oleks vaatleja, kes on kantud punktis a osutatud nimekirja vastavalt käesolevale vaatlusprogrammile;
c)
tagab võimaluse korral, et samu vaatlejaid ei lähetataks sama laeva järjestikustele püügireisidele;
d)
tagab, et vaatlejad on varustatud merel kahepoolset sidet võimaldava autonoomse sideseadmega;
e)
võtab oma lipu all sõitvatel laevadel asjakohaseid meetmeid, millega tagada vaatlejatele nende kohustuste täitmisel turvalised töötingimused, kaitse, julgeolek ja heaolu vastavalt rahvusvahelistele standarditele või suunistele;
f)
tagab, et vaatlejad käsitlevad kõiki kalapüügiga seotud andmeid ja teavet, mida nad oma lähetuse ajal kogusid, sealhulgas fotosid ja videosid, vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele.
6. Kui liikmesriik saab vaatlejalt tema lipu all sõita võiva laeva kohta vaatlejaaruande, milles teatatakse, et esineb lahknevusi kaitse- ja rakendusmeetmetest, või teatatakse mingist juhtumist, sealhulgas igasugustest vaatlejate tõkestamise, heidutamise, häirimise või muul viisil nende kohustuste täitmise takistamise juhtumitest, teeb liikmesriik järgmist:
a)
käsitleb aruannet äärmiselt delikaatselt ja diskreetselt vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele;
b)
hindab vaatlejaaruandes välja toodud lahknevusi ja võtab kõik asjakohaseks peetavad järelmeetmed;
c)
koostab aruande järelmeetmete kohta ning esitab selle komisjonile.
7. Iga liikmesriik edastab komisjonile:
a)
hiljemalt 24 tundi enne vaatleja saabumist kalalaeva pardale kalalaeva nime ja laeva rahvusvahelise raadiokutsungi, samuti asjaomase vaatleja nime ja asjakohasel juhul identifitseerimisandmed, kui see on kohaldatav;
b)
elektrooniliselt ja viivitamata pärast selle saamist lõike 11 punktis e osutatud igapäevase vaatlejaaruande;
c)
20 päeva pärast laeva sadamasse saabumist lõikes 11 osutatud vaatleja püügireisiaruande;
d)
iga aasta 15. veebruariks eelnenud kalendriaastat käsitleva aruande selle kohta, kuidas ta on täitnud oma käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.
8. Kui kalalaeva pardal on mõne teise liikmesriigi või NAFO konventsiooni osalise lähetatud vaatleja, esitab see vaatleja aruande laeva lipuliikmesriigile.
9. Kui kalalaeval, mille pardal on nõutav vaatleja kohalolek, puudub vaatleja, võib lipuliikmesriik lubada mõnel teisel konventsiooniosalisel lähetada laevale vaatleja.
10. Kui lähetuse ajal tehakse kindlaks, et esineb tõsine oht vaatlejale, astub lipuliikmesriik samme selle tagamiseks, et vaatleja lahkub laevalt, välja arvatud juhul, kui ja kuni oht kõrvaldatakse.
11. Nende laevadele lähetatud vaatlejad täidavad vähemalt järgmisi allpool loetletud kohustusi:
a)
registreerivad iga loomuse kohta käesoleva määruse lisa punktis 35 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.M lisas esitatud vormis („vaatleja püügireisiaruanne“):
i)
kogu saagi koguse liikide kaupa, sealhulgas tagasiheite ning ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide osas, millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktis 3 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VI osas:
—
nii nagu see on registreeritud laeva püügipäevikus ja toodangupäevikus,
—
vastavalt vaatleja sõltumatule hinnangule.
Selliste loomuste puhul, kus vaatleja sõltumatut hinnangut ei ole võimalik esitada, tuleks asjakohased andmeväljad jätta täitmata ning märkida märkuste väljale;
ii)
kõik lahknevused erinevate saagiandmeallikate vahel;
iii)
püügivahendi tüüp, võrgusilma suurus, tarvikud;
iv)
püügikoormuse andmed;
v)
laius- ja pikkuskraad, kalastussügavus;
vi)
traalipüügi korral aeg püügivahendi vettelaskmise lõpetamisest püügivahendi väljatõmbamise alustamiseni. Igal muul juhul, vettelaskmise algus ja väljatõmbamise lõpp;
b)
kontrollivad artiklis 25 osutatud laeva lastiplaani ning registreerivad vaatlejaaruandes kõik kindlakstehtud lahknevused;
c)
registreerivad kõik täheldatud katkestused või häired laevaseiresüsteemis;
d)
lasevad laeva vahendid vette üksnes laeva kapteni nõusolekul;
e)
edastavad iga päev enne kella 12.00 (koordineeritud maailmaaja järgi), olenemata sellest, kas laev on kalapüügil või mitte, kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 36 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.G lisaga lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele vaatlejaaruande rajoonide kaupa;
f)
teevad sellist tööd, sealhulgas teadustööd, mida NAFO võib nõuda;
g)
esitavad elektroonilisel kujul vaatlejaaruande, võimaluse korral lisades manusena vaatleja tehtud seonduvad fotod:
i)
lipuliikmesriigile võimalikult kiiresti pärast reguleerimispiirkonnast lahkumist ja hiljemalt laeva sadamasse saabumisel;
ii)
kohalikule sadamakontrolli asutusele kohe sadamasse saabumisel, kui inspekteerimine toimub sadamas;
h)
teevad ennast inspektoritele laeva püügitegevuse inspekteerimiseks kättesaadavaks merel või laeva saabumisel sadamasse;
i)
käesolevast määrusest lahknevuse juhtumite korral:
i)
teatavad laeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele autonoomse kahepoolset kaugsidet võimaldava sideseadme abil viivitamata kõikidest käesoleva määruse rikkumistest, sealhulgas kõikidest vaatlejate tõkestamise, heidutamise, häirimise või muul viisil nende kohustuste täitmise takistamise juhtumitest, ning
ii)
säilitavad üksikasjalikud andmed, sealhulgas asjakohased fotod ja videosalvestised, käesoleva määruse rikkumise juhtumitega seotud asjaolude ja teabe kohta, nende edastamiseks lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele esimesel võimalusel ja hiljemalt laeva sadamasse saabumisel.
12. Liikmesriigi lipu all sõitvate laevade kaptenid:
a)
teevad vaatlejaga koostööd ja osutavad vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikku abi. Nimetatud koostöö hõlmab vaatlejale vajaliku juurdepääsu võimaldamist saagile, sealhulgas saagile, mis on kavas vette tagasi lasta;
b)
tagavad vaatleja toitlustamise ja majutamise laeva juhtkonnale ette nähtud tasemel. Kui laeva juhtkonnale ette nähtud tasemel majutamine ei ole võimalik, tagatakse vaatleja majutamine nimetatud tasemele võimalikult lähedasel tasemel, ent mitte madalamal tasemel kui laevaperele ette nähtud majutamise tase;
c)
tagavad vaatlejatele nende kohustuste täitmiseks vajaliku juurdepääsu kõikidesse laeva osadesse, sealhulgas laeva lastiruumi(desse), tootmisala(de)le, sillale, prügitöötlemisseadmetele ning navigatsiooni- ja sideseadmetele;
d)
ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende kohustuste täitmisel ega anna või ürita anda neile altkäemaksu;
e)
kaasavad vaatleja kõikidesse laeva pardal läbiviidavatesse hädaolukorraõppustesse ning
f)
teavitavad vaatlejat, kui inspektorite rühm on teatanud oma kavatsusest tulla laeva pardale.
13. Liikmesriik kannab iga enda lähetatud vaatleja tasustamise kulud, kui NAFO konventsiooni mõne teise osalise või lipuliikmesriigiga ei ole kokku lepitud teisiti. Ilma et see piiraks lõiget 14 võib lipuliikmesriik lubada kalapüügiga tegeleval ettevõtjal osaleda vaatleja tasustamise kulude kandmises.
14. Vaatlejatel ei tohi olla finants- ega majanduslikke huve ning neile makstakse tasu viisil, millest nähtub nende sõltumatus laeva püügitegevusest reguleerimispiirkonnas.
15. Teave, mille liikmesriigid peavad esitama vastavalt lõike 3 punktidele c ja d, lõike 5 punktile a, lõike 6 punktile c ja lõikele 7, edastatakse komisjonile või tema määratud asutusele, kes tagab selle viivitamatu edastamise NAFO tegevsekretärile, et avaldada NAFO MCSi veebisaidil.
Artikkel 35 - Täiendav menetlus tõsise rikkumise korral
1. Järgmised rikkumised kujutavad endast määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 tähenduses tõsist rikkumist:
a)
püük ühiskvoodi alusel, teavitamata sellest eelnevalt komisjoni, mis on vastuolus artikliga 5;
b)
püük ühiskvoodi alusel rohkem kui viis tööpäeva pärast püügikeelu kehtestamist, mis on vastuolus artikliga 5;
c)
sellise kalavaru sihtpüük, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud, mis on vastuolus artikliga 6;
d)
kalavaru või liikide sihtpüük pärast seda, kui lipuliikmesriik on kehtestanud püügikeelu ja teatanud sellest komisjonile, mis on vastuolus artikliga 6;
e)
püük suletud piirkonnas, mis on vastuolus artikli 9 lõikega 5 ja artikliga 11;
f)
püük põhjalähedaste püügivahenditega põhjalähedaseks püügitegevuseks suletud piirkonnas, mis on vastuolus III peatükiga;
g)
keelatud võrgusilma suuruse kasutamine, mis on vastuolus artikliga 13;
h)
püük ilma kehtiva püügiloata;
i)
saagi ebaõige registreerimine, mis on vastuolus artikliga 25;
j)
satelliitseiresüsteemi puudumine või selle toimimise häirimine, mis on vastuolus artikliga 26;
k)
saagiga seotud teadete edastamata jätmine, mis on vastuolus artikli 10 lõikega 3 või artikliga 25;
l)
inspektorite või vaatlejate tõkestamine, heidutamine, häirimine või muul viisil nende kohustuste täitmise takistamine või mis tahes muul viisil kaudse surve avaldamine;
m)
rikkumise toimepanemine ajal, kui laeva pardal puudub vaatleja;
n)
uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või hävitamine, sealhulgas plommide lõhkumine või rikkumine ja plommiga suletud alale juurdepääsu saamine;
o)
inspektoritele võltsitud dokumentide või valeteabe esitamine, mis võib takistada tõsise rikkumise avastamist;
p)
lossimine, ümberlaadimine või muude sadamateenuste kasutamine:
i)
sadamas, mis ei ole määratud sadam kooskõlas artikli 39 lõikega 1, või
ii)
ilma artikli 39 lõikes 6 osutatud sadamariigi loata;
q)
artikli 41 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine;
r)
vaatleja pardale võtmata jätmine, kui see on nõutav.
2. Inspektor tegutseb tõsise rikkumise toime pannud laeva suhtes järgmiselt:
a)
võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada tõendite turvalisus ja säilimine, sealhulgas plommides vajaduse korral laeva lastiruumi ja/või püügivahendid täiendavaks inspekteerimiseks;
b)
nõuab, et laeva kapten lõpetaks püügitegevuse, mis kujutab endast tõsist rikkumist, ning
c)
teavitab viivitamata asjaomast pädevat asutust ning edastab talle 24 tunni jooksul teabe ja võimaluse korral fotod. Teabe saanud pädev asutus teatab sellest kooskõlas artikliga 34 konventsiooniosalisest lipuriigile või liikmesriigile, kui see on inspekteerivast liikmesriigist erinev.
3. Kui tõsine rikkumine puudutab laeva, mis võib sõita tema lipu all, tegutseb lipuliikmesriik järgmiselt:
a)
kinnitab viivitamata asjakohase teabe ja fotode kättesaamist;
b)
tagab, et inspekteeritud laev ei jätka püüki kuni edasise teateni;
c)
vaatab kogu olemasolevat teavet ja kõiki materjale kasutades juhtumi 72 tunni jooksul läbi, nõuab, et laev suunduks viivitamata sadamasse tema järelevalve all läbiviidavaks täielikuks inspekteerimiseks, kui on ilmne, et toimunud on mõni järgmistest tõsistest rikkumistest:
i)
sellise kalavaru sihtpüük, mille suhtes kehtib moratoorium;
ii)
sellise kalavaru sihtpüük, mille püük on keelatud vastavalt artiklile 6;
iii)
saagi ebaõige registreerimine, mis on vastuolus artikliga 25 või
iv)
sama tõsise rikkumise kordamine kuue kuu jooksul.
4. Saagi ebaõige registreerimisega seotud tõsise rikkumise uurimisel tagab täielik inspekteerimine kogu pardal oleva saagi füüsilise inspekteerimise ja loendamise liikide kaupa iga rajooni kohta.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „saagi ebaõige registreerimine“ seda, et inspektori hinnang pardal oleva töödeldud saagi kohta liikide kaupa või kokku erineb toodangupäevikus registreeritud saagist vähemalt 10 tonni või 20 %, olenevalt sellest, kumb näitaja on suurem, arvutatuna protsendina toodangupäeviku andmetest.
6. Lipuliikmesriigi nõusolekul ja juhul, kui NAFO konventsiooni osalise sadamariik ei ole sama, mis on inspektori liikmesriik, võivad täielikus inspekteerimises ja saagi loendamises osaleda selle NAFO konventsiooniosalise sadama või liikmesriigi sadama inspektorid.
7. Kui lõike 3 punkt c ei ole kohaldatav, siis lipuliikmesriik:
a)
lubab laeval jätkata püüki. Sel juhul esitab lipuliikmesriik komisjonile hiljemalt kaks päeva pärast rikkumisteadet kirjaliku põhjenduse, miks laevale ei antud korraldust suunduda sadamasse. Komisjon edastab selle põhjenduse NAFO tegevsekretärile, või
b)
nõuab, et laev suunduks viivitamata sadamasse tema järelevalve all läbiviidavaks täielikuks füüsiliseks läbiotsimiseks.
8. Kui lipuliikmesriik nõuab, et inspekteeritav laev suunduks sadamasse, võivad inspektorid minna laeva pardale või jääda sinna kuni sadamasse jõudmiseni, kui lipuliikmesriik ei nõua inspektorite lahkumist laevalt.
Artikkel 53 - Määruse (EL) 2016/1627 muutmine
Määrust (EL) 2016/1627 muudetakse järgmiselt.
1)
Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:
„27) „suur triivõngejadalaev“– triivõngejadalaev, mille kogupikkus on üle 24 meetri;
28) „seinnoot“– haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku kokkuveotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku tõmmata ja sulgeda;“.
2)
Artikkel 9 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 9
Iga-aastased püügivõimsuse haldamise kavad
1. Iga liikmesriik koostab iga-aastase püügivõimsuse haldamise kava kalalaevade arvu kohandamiseks, et tõendada püügivõimsuse vastavust laevadele asjaomaseks ajavahemikuks eraldatud kalapüügivõimalustele.
2. Liikmesriigid kohandavad püügivõimsust, kasutades ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee ettepandud parameetreid, mille ICCAT oli 2009. aastal vastu võtnud.
Liikmesriigid võivad eraldada sektoripõhiseid kvoote väikestele rannikulaevadele, kellel on lubatud püüda harilikku tuuni, ning märgivad selle oma püügikavadesse. Nad lisavad ka täiendavaid meetmeid, et jälgida oma seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavades tähelepanelikult kvootide kasutamist kõnealuse laevastiku poolt. Liikmesriigid võivad anda erinevale hulgale laevadele loa kasutada täielikult nende püügivõimalusi, kasutades lõikes 1 osutatud parameetreid.
3. Portugal ja Hispaania võivad eraldada sektoripõhiseid kvoote söödaga õngelaevadele, mis tegutsevad Assoore, Madeirat ja Kanaari saari ümbritsevates vetes. Nende vastavates iga-aastastes kavades määratletakse selgelt sektoripõhine kvoot ja täiendavad meetmed selle kasutamise jälgimiseks.
4. Kui liikmesriigid eraldavad sektoripõhiseid kvoote kooskõlas lõigetega 2 või 3, siis alalise uuringute ja statistikakomitee (2009. aastal) määratletud minimaalse kvoodi 5 tonni nõuet ei kohaldata.
5. Seinnoodalaevade püügivõimsuse kohandamisel piirdutakse maksimaalselt 20 % suurenemisega võrreldes 2018. aasta püügivõimsuse lähtetasemega.
6. Ajavahemikuks 2019–2020 võivad liikmesriigid anda loa kasutada hariliku tuuni püügiks mõrdasid, mis võimaldab neil oma püügivõimalusi täielikult ära kasutada.“
3)
Artikkel 10 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 10
Iga-aastased kalakasvatamise majandamiskavad
1. Iga aasta 31. jaanuariks edastab liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, komisjonile käesoleva artikli kohaselt iga-aastase kalakasvatamise majandamiskava.
2. Komisjon kogub need kavad kokku ja lõimib need liidu kavasse. Komisjon edastab kõnealuse kava ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. veebruariks, et ICCAT saaks seda arutada ja selle heaks kiita.
3. Liikmesriigid tõendavad iga-aastases kalakasvatamise majandamiskavas, et kasvandustesse viidud kogus ja kasvatamise koguvõimsus vastavad kasvatamiseks olemasoleva hariliku tuuni hinnangulisele kogusele.
4. Liikmesriigid piiravad oma tuuni kasvatamise võimsust, piirdudes nende kalakasvanduste koguvõimsusega, mis olid kantud ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registrisse või millele oli antud luba ja millest oli ICCATile teatatud 2018. aastal.
5. Loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille liikmesriigi kalakasvandused vastu võtavad, piirdub sellise kasvandustesse viidud koguste tasemega, mis on registreeritud ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registris ja millest kõnealuse liikmesriigi kalakasvandused olid ICCATile 2005., 2006., 2007. või 2008. aastal teatanud.
6. Kui liikmesriigil on vaja suurendada loodusest püütud ja kasvandustes vastu võetud hariliku tuuni maksimaalset kogust oma ühes või mitmes tuunikasvanduses, peab see suurendamine olema vastavuses sellele liikmesriigile eraldatud kalapüügivõimalustega, mis hõlmab elusa hariliku tuuni importi.
7. Kasvandustega liikmesriigid tagavad, et teadlastele, kellele alalise uuringute ja statistikakomitee on andnud ülesande teha nuumamisperioodil kindlaks kasvukiirus, oleks äratuntavate isendite seireks tagatud juurdepääs ja protokolli kohaselt ka abi uuringute läbiviimiseks kooskõlas uuringute ja statistikakomitee koostatud standardprotokolliga.“
4)
Artikkel 11 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 11
Püügihooaeg
1. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük seinnoodaga lubatud 26. maist 1. juulini.
2. Erandina lõikest 1 võib Aadria merel tehistingimustes peetava kala puhul lubada hariliku tuuni püüki seinnoodaga kuni 15. juulini (FAO püügipiirkond 37.2.1).
3. Erandina lõikest 1, kui liikmesriik saab tõendada, et kuna tuule tugevus oli Beauforti skaala järgi 5 või rohkem palli, ei saanud mõned tema seinnoodaga kalapüügilaevad, mis püüavad harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, kasutada aasta jooksul oma tavapäraseid püügipäevi, võib see liikmesriik kanda asjaomaste laevade puhul aasta jooksul maksimaalselt 10 kaotatud päeva üle kuni 11. juulini.
4. Hariliku tuuni püük suurte pelaagiliste õngejadalaevadega on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel 1. jaanuarist kuni 31. maini.
5. Liikmesriigid määravad oma iga-aastastes püügikavades kalalaevastiku (v.a seinnoodalaevad ja suured pelaagilised õngejadalaevad) jaoks kindlaks lubatud püügi hooajad.“
5)
Artikkel 16 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 16
Kaaspüük
1. Iga liikmesriik näeb oma kvoodi piires hariliku tuuni kaaspüügiks ette erikvoodi ja teavitab sellest komisjoni oma iga-aastase püügikava esitamisel.
2. Hariliku tuuni kaaspüük ei tohi iga püügireisi lõpus ületada 20 % kogusaagist pardal. Metoodika, mida kasutatakse kõnealuste kaaspüükide arvutamiseks võrreldes pardal oleva kogusaagiga, määratletakse selgelt iga-aastases püügikavas. Kaaspüüki võib arvutada massina või isendite arvuna. Isendite arvul põhinevat arvutamist kohaldatakse üksnes ICCATi majandatava tuuni ja tuunilaadsete liikide puhul. Väikestele rannikulaevadele lubatud kaaspüügi taset võib arvutada aasta kaupa.
3. Pardal hoitud või vette tagasi lastud surnud hariliku tuuni kogu kaaspüük arvatakse maha lipuliikmesriigi kvoodist ning see registreeritakse ja sellest teavitatakse komisjoni.
4. Liikmesriikide puhul, kellel ei ole hariliku tuuni kvooti, arvatakse asjaomane kaaspüük maha liidu erikvoodist hariliku tuuni kaaspüügi jaoks, mis on kehtestatud kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 16.
5. Kui asjaomase kalalaeva või mõrra liikmesriigile eraldatud kvoot on juba ära kasutatud, ei ole hariliku tuuni püük lubatud ning liikmesriik võtab vajalikud meetmed nende vette tagasi laskmise tagamiseks. Surnud hariliku tuuni töötlemine ja turustamine on keelatud ning kogu asjaomane saak registreeritakse. Liikmesriigid peavad igal aastal esitama kõnealuse saagi kohta teabe komisjonile, kes edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.
6. Harilikku tuuni aktiivselt mitte kalastavad laevad eraldavad pardal hoitud hariliku tuuni kõik kogused muudest liikidest, et võimaldada kontrolliasutustel jälgida käesoleva artikli täitmist. Sellise kaaspüügi võib turustada, kui neile on lisatud hariliku tuuni püügi elektrooniline dokument.“