Määrus 2019/1009

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ELi väetisetoodete suhtes. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes: a) loomsed kõrvalsaadused või loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mille suhtes kasutatakse turul kättesaadavaks tegemise ajal määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid; b) määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse kuuluvad taimekaitsevahendid. 2. Käesolev määrus ei mõjuta järgmiste õigusaktide kohaldamist: a) direktiiv 86/278/EMÜ; b) direktiiv 89/391/EMÜ; c) direktiiv 91/676/EMÜ; d) direktiiv 2000/60/EÜ; e) direktiiv 2001/18/EÜ; f) määrus (EÜ) nr 852/2004; g) määrus (EÜ) nr 882/2004; h) määrus (EÜ) nr 1881/2006; i) määrus (EÜ) nr 1907/2006; j) määrus (EÜ) nr 834/2007; k) määrus (EÜ) nr 1272/2008; l) määrus (EL) nr 98/2013; m) määrus (EL) nr 1143/2014; n) määrus (EL) 2016/2031; o) direktiiv (EL) 2016/2284; p) määrus (EL) 2017/625.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „väetisetoode“– aine, segu, mikroorganism või muu materjal, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada taimedel või nende risosfääril või seentel või nende mükosfääril või mille eesmärk on moodustada risosfäär või mükosfäär, kas iseseisvalt või segatuna mõne teise materjaliga, et varustada taimi või seeni toitainetega või parandada nende toitainete omastamise tõhusust; 2) „ELi väetisetoode“– väetisetoode, millel on turul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgis; 3) „aine“– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 1 määratletud aine; 4) „segu“– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 2 määratletud segu; 5) „mikroorganism“– määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 15 määratletud mikroorganism; 6) „vedel kuju“– suspensioon või lahus, kus suspensioon on kahefaasiline dispersne süsteem, mille vedelas faasis on suspendeeritud tahked osakesed, ning lahus on vedelik, milles ei ole tahkeid osakesi, või geel ning selle alla kuuluvad ka pastad; 7) „tahke kuju“– olek, mida iseloomustab struktuuri jäikus ja vastupanu kuju või ruumala muutuste suhtes ning mille puhul on aatomid tihedalt üksteisega seotud, kas korrapärases geomeetrilises struktuuris (kristalsed tahked ained) või ebakorrapäraselt (amorfne aine); 8) „massiprotsent“– protsent kogu ELi väetisetoote massist sellel kujul, nagu see toode turul kättesaadavaks tehti; 9) „turul kättesaadavaks tegemine“– ELi väetisetoote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus levitamiseks või kasutamiseks; 10) „turule laskmine“– ELi väetisetoote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine; 11) „tootja“– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab ELi väetisetoote või laseb ELi väetisetoote kavandada või valmistada ning turustab seda ELi väetisetoodet oma nime või kaubamärgi all; 12) „volitatud esindaja“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega; 13) „importija“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit ELi väetisetoote; 14) „levitaja“– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb ELi väetisetoote turul kättesaadavaks; 15) „ettevõtja“– tootjad, volitatud esindajad, importijad ja levitajad; 16) „tehniline kirjeldus“– dokument, milles nähakse ette ELi väetisetootele või selle tootmisprotsessile või selle proovivõtu- ja analüüsimeetoditele esitatavad tehnilised nõuded; 17) „harmoneeritud standard“– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard; 18) „akrediteerimine“– määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine; 19) „riiklik akrediteerimisasutus“– määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus; 20) „vastavushindamine“– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas ELi väetisetoodet käsitlevad käesoleva määruse nõuded on täidetud; 21) „vastavushindamisasutus“– asutus, kes teeb vastavushindamist, sealhulgas testib, sertifitseerib ja kontrollib; 22) „tagasivõtmine“– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi ELi väetisetoode, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud; 23) „kõrvaldamine“– meede, mille eesmärk on vältida tarneahelas oleva ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist; 24) „liidu ühtlustamisõigusakt“– liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimused; 25) „CE-märgis“– märgis, millega tootja kinnitab, et ELi väetisetoode vastab märgise tootele kandmist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

1. Liikmesriigid ei takista koostise, märgistamise või muude käesoleva määrusega hõlmatud aspektidega seotud põhjustel selliste ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele. 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid, kes kohaldavad 14. juulil 2019 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikega 4 erandit määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklist 5 seoses väetiste kaadmiumisisaldusega, ELi väetisetoodete puhul jätkuvalt kohaldada väetiste kaadmiumisisaldusele oma riigisiseseid piirnorme, mis on liikmesriikides kohaldatavad 14. juulil 2019 ajani, mil liidu tasandil hakatakse kohaldama fosforväetiste kaadmiumisisalduse ühtlustatud piirnormi, mis vastab asjaomases liikmesriigis 14. juulil 2019 kohaldatavale piirnormile või on sellest madalam. 3. Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel säilitamast või vastu võtmast sätteid, mis on aluslepingutega kooskõlas ning käsitlevad ELi väetisetoodete kasutamist inimtervise ja keskkonna kaitse eesmärgil, tingimusel et need sätted ei nõua käesoleva määrusega kooskõlas olevate ELi väetisetoodete muutmist ega mõjuta nende turul kättesaadavaks tegemise tingimusi.

1. ELi väetisetoode a) vastab I lisas asjaomasele toote toimekategooriale sätestatud nõuetele; b) vastab II lisas asjaomasele koostisainete kategooriale või kategooriatele sätestatud nõuetele ning c) on märgistatud vastavalt III lisas esitatud märgistusnõuetele. 2. Asjaolude puhul, mida I ega II lisa ei hõlma, ei kujuta ELi väetisetooted endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale. 3. Komisjon avaldab hiljemalt 16. juuliks 2020 suunisdokumendi, milles antakse tootjatele ja turujärelevalveasutustele sõnaselge teave ja näidised III lisas osutatud etiketi väljanägemise kohta.

ELi väetisetoode tehakse turul kättesaadavaks üksnes siis, kui see vastab käesolevale määrusele.

1. ELi väetisetoodete turule laskmisel tagavad tootjad, et need on kavandatud ja toodetud vastavalt I ja II lisas sätestatud nõuetele. 2. Tootjad koostavad enne ELi väetisetoote turule laskmist tehnilise dokumentatsiooni ja teevad või lasevad teha artiklis 15 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Kui nimetatud vastavushindamismenetlusega on tõendatud ELi väetisetoote vastavus käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad tootele ELi vastavusdeklaratsiooni ja kinnitavad tootele CE-märgise. 3. Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni viie aasta jooksul pärast seda, kui kõnealuste dokumentidega hõlmatud ELi väetisetoode on turule lastud. Taotluse korral teevad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni koopia kättesaadavaks muudele ettevõtjatele. 4. Tootjad tagavad, et seeriatootmises ELi väetisetoodete puhul on kehtestatud menetlused käesoleva määruse nõuetele vastavuse säilimiseks. Muudatusi selliste ELi väetisetoodete tootmisprotsessis või omadustes ja muudatusi harmoneeritud standardites, artiklis 14 osutatud ühtses kirjelduses või muus tehnilises kirjelduses, mille põhjal ELi väetisetoote nõuetele vastavust kinnitatakse või mille kohaldamisega nõuetele vastavust kontrollitakse, võetakse asjakohaselt arvesse. Kui seda peetakse seoses ELi väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad tootjad selliseid turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate ELi väetisetoodete ja selliste ELi väetisetoodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest. 5. Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud ELi väetisetoodete pakendid kannavad tüübinumbrit, partiinumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui ELi väetisetooted tarnitakse ilma pakendita, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on esitatud iga väetisetoote saatedokumendis. 6. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas ELi väetisetoote pakendile, või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis ELi väetisetoote saatedokumenti. Postiaadress osutab ühele kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Nimetatud teave esitatakse lõppkasutajatele ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles ning see on selge, arusaadav ja loetav. 7. Tootjad tagavad, et ELi väetisetoodetega on kaasas III lisas nõutud teave. Kui ELi väetisetoode tarnitakse pakendis, esitatakse teave pakendile kinnitatud etiketil. Kui pakend on kogu teabe esitamiseks liiga väike, esitatakse etiketil esitamata jäänud teave pakendi juurde kuuluval eraldi infolehel. Selline infoleht loetakse etiketi osaks. Kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, esitatakse kogu teave infolehel. Etikett ja infoleht on ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise ajal kontrollimiseks kättesaadavad. Teave esitatakse lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles ning see on selge, arusaadav ja mõistetav. 8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune ELi väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui tootjad arvavad või kui neil on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad on ELi väetisetoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta. 9. Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad tootjad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega selle taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turule lastud ELi väetisetoote põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja volituse hulka. 2. Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: a) hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana viie aasta jooksul pärast seda, kui kõnealuste dokumentidega hõlmatud ELi väetisetoode on turule lastud; b) esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral talle kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik ELi väetisetoote vastavuse tõendamiseks; c) teha pädevate riiklike asutustega nende taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse volitatud esindaja volitusega hõlmatud ELi väetisetoodete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

1. Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid ELi väetisetooteid. 2. Enne ELi väetisetoote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teinud artiklis 15 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et ELi väetisetootega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või kui tal on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode ei ole käesoleva määrusega vastavuses, ei lase importija ELi väetisetoodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Kui ELi väetisetoode kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitab importija sellest tootjat ja turujärelevalveasutusi. 3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas ELi väetisetoote pakendile, või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis ELi väetisetoote saatedokumenti. Kontaktandmed esitatakse lõppkasutajatele ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles. 4. Importijad tagavad, et ELi väetisetoodetega on kaasas III lisas nõutud teave. Kui ELi väetisetoode tarnitakse pakendis, esitatakse teave pakendile kinnitatud etiketil. Kui pakend on kogu teabe esitamiseks liiga väike, esitatakse teave, mis ei mahu etiketile, pakendi juurde kuuluval eraldi infolehel. Selline infoleht loetakse etiketi osaks. Kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, esitatakse kogu teave infolehel. Etikett ja infoleht on ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise ajal kontrollimiseks kättesaadavad. Teave esitatakse lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles. 5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui ELi väetisetoode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I või III lisas sätestatud nõuetele. 6. Kui seda peetakse seoses ELi väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad importijad selliseid turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate ELi väetisetoodete ja selliste ELi väetisetoodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest. 7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune ELi väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui importijad arvavad või kui neil on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad on ELi väetisetoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta. 8. Importijad hoiavad viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste taotluse korral neile kättesaadav. Taotluse korral teevad importijad ELi vastavusdeklaratsiooni koopia kättesaadavaks muudele ettevõtjatele. 9. Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad importijad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega selle taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turule lastud ELi väetisetoote põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

1. ELi väetisetoodet turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad toimima vajaliku hoolsusega käesoleva määruse nõuete täitmiseks. 2. Enne ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas sellega on kaasas nõutud dokumendid, sealhulgas artikli 6 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 4 osutatud ja täpsustatud teave keeles, mis on kergesti arusaadav selle liikmesriigi lõppkasutajatele, mille turul ELi väetisetoode kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui levitaja arvab või kui tal on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode ei ole käesoleva määrusega vastavuses, ei tee levitaja seda ELi väetisetoodet turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Kui ELi väetisetoode kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi. 3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui ELi väetisetoode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I või III lisas sätestatud nõuetele. 4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale määrusele, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune ELi väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui levitajad arvavad või kui neil on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, kujutab endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad on ELi väetisetoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta. 5. Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad levitajad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega selle taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetoote põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Käesolevas määruses käsitatakse importijat või levitajat, kes laseb ELi väetisetoote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud ELi väetisetoodet viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesolevale määrusele, tootjana ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 6 alusel.

Kui ELi väetisetoote pakendab või pakendab ümber importija või levitaja, keda ei loeta artikli 10 kohaseks tootjaks, a) tagab see importija või levitaja, et pakendil on märgitud tema nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress, millele eelnevad sõnad „pakendaja:“ või „ümberpakendaja:“, ning b) säilitab see importija või levitaja viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist turujärelevalveasutuste jaoks koopia artikli 6 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 4 osutatud algse teabega.

1. Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele taotluse korral teabe, mille alusel on võimalik teha kindlaks a) iga ettevõtja, kes on neile ELi väetisetooteid tarninud; b) iga ettevõtja, kellele nemad on ELi väetisetooteid tarninud. 2. Ettevõtjad peavad suutma esitada lõikes 1 osutatud teavet viie aasta jooksul pärast seda, kui ELi väetisetoode neile tarniti, ja viie aasta jooksul pärast seda, kui nad ise ELi väetisetoote tarnisid.

1. ELi väetisetooted, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I, II ja III lisas sätestatud nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad hõlmavad. 2. Katsetel, millega kontrollitakse ELi väetisetoodete vastavust I, II ja III lisas sätestatud nõuetele, kasutatakse usaldusväärseid ja reprodutseeritavaid meetodeid. Katseid, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, peetakse usaldusväärseteks ja reprodutseeritavateks selles osas, mida nimetatud standardid või nende osad hõlmavad.

1. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse I, II või III lisas sätestatud nõue või artikli 13 lõikes 2 osutatud katse ühtne kirjeldus, kui a) kõnealused nõuded või katsed ei ole hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas; b) komisjon täheldab põhjendamatuid viivitusi nõutud harmoneeritud standardite vastuvõtmisel või c) komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 lõikes 5 osutatud menetlusega otsustanud piirangu säilitada või kustutada viited nendele harmoneeritud standarditele või nende osadele, mis kõnealuseid nõudeid või katseid hõlmavad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. ELi väetisetooted, mis on vastavuses ühtsete kirjelduste või nende osadega, eeldatakse olevat vastavuses I, II ja III lisas sätestatud nõuetega, mida nimetatud ühtsed kirjeldused või nende osad hõlmavad. 3. Katseid, millega kontrollitakse ELi väetisetoodete vastavust I, II ja III lisas sätestatud nõuetele, mis on vastavuses ühtsete kirjelduste või nende osadega, peetakse usaldusväärseteks ja reprodutseeritavateks selles osas, mida nimetatud ühtsed kirjeldused või nende osad hõlmavad.

1. ELi väetisetoote käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse hindamine tehakse vastavalt IV lisas ette nähtud kohaldatavale vastavushindamismenetlusele. 2. Vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus vastavushindamismenetlusi tegev teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt heaks kiidetud keeles.

1. ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud. 2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib V lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab IV lisas sätestatud asjakohastes moodulites kindlaks määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus ELi väetisetoode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse. 3. Kui ELi väetisetoote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni koostamist, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühtne ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioonis loetletakse asjaomased liidu õigusaktid ja nende avaldamisviiteid. ELi vastavusdeklaratsioon võib olla koostatud asjakohastest üksikutest vastavusdeklaratsioonidest. 4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse ELi väetisetoote käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse eest.

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

1. CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil ELi väetisetoote pakendile, või, kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, ELi väetisetoote saatedokumenti. 2. CE-märgis kinnitatakse enne ELi väetisetoote turule laskmist. 3. CE-märgisele järgneb teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui seda nõutakse IV lisa alusel. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja. 4. Liikmesriigid tuginevad CE-märgise kasutamist reguleeriva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral asjakohased meetmed.

Käesolevas määruses kehtestatakse kriteeriumid, mille kohaselt määratakse kindlaks, milline materjal, mida direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt loetakse jäätmeks, võib lakata olemast jääde, kui see sisaldub nõuetele vastavas ELi väetisetootes. Sellisel juhul tehakse materjalile enne, kui see lakkab olemast jääde, käesolevale määrusele vastav taaskasutamistoiming ning materjal loetakse nimetatud direktiivi artiklis 6 sätestatud tingimustele vastavaks ja seetõttu lakkab see olemast jääde alates ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisest.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva määruse alusel.

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste tegevuse üle järelevalve teostamiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas artiklis 26 sätestatud nõuete täitmise eest. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus. 3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil üle käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve tegemise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 22 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tuleneva vastutuse katmise. 4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse ülesannete täitmise eest.

1. Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei teinud hindamist. 4. Teavitav asutus ei paku ega osuta teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid kommerts- või konkurentsitingimustes. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisaval arvul pädevaid töötajaid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste üle järelevalve tegemise menetlustest ning neis tehtud muudatustest. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

1. Teavitamise eesmärgil täidab vastavushindamisasutus lõigetes 2–11 sätestatud nõuded. 2. Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning tal on juriidilise isiku staatus. 3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või ELi väetisetootest, mida ta hindab. 4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei väetisetoodete väljatöötaja, tootja, tarnija, ostja, omanik või kasutaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista selliste väetisetoodete kasutamist, mis on vajalikud vastavushindamisasutuse tegevuseks, ega väetisetoodete kasutamist isiklikul otstarbel. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud väetisetoodete väljatöötamise, tootmise, turustamise või kasutamisega ega esindada nimetatud tegevustega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse või usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust. 5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega ning ei allu surveavaldustele ega ahvatlustele, eelkõige rahalistele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma kõiki talle IV lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel. Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning kõikide ELi väetisetoote liikide või kategooriate puhul, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, vajalikud a) töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks; b) selliste menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse, et oleks võimalik tagada nende menetluste läbipaistvus ja kordamise võimalus. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust; c) menetlused selliste toimingute tegemiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või ruumidele. 7. Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on a) põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses on kõnealusest vastavushindamisasutusest teavitatud; b) piisavad teadmised tehtavate hindamiste nõuete kohta ja hindamiseks piisav pädevus; c) asjakohased teadmised ja arusaam I, II ja III lisas sätestatud nõuetest, artiklis 13 osutatud kohaldatavatest harmoneeritud standarditest ja artiklis 14 osutatud ühtsest kirjeldusest ning liidu ühtlustamisõigusaktidest ja riigisiseste õigusaktide asjakohastest sätetest; d) oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute tegemist. 8. Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest. 9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riigisisese õiguse kohaselt liikmesriik või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise. 10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust kogu teabe osas, mis on saadud IV lisa kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguse kaitse. 11. Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja artikli 36 alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning kohaldavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust kriteeriumidele, mis on esitatud sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

1. Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud konkreetsete ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele. 2. Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetavate ülesannete eest, olenemata oma asukohast. 3. Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul. 4. Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana asjakohaseid dokumente, mis on seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ning nende poolt IV lisa kohaselt tehtud tööga.

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub. 2. Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, milles kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, vastavushindamismoodulit või -mooduleid ja ELi väetisetoodet või -tooteid, millega tegelemiseks vastavushindamisasutus väidab end pädeva olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele.

1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 24 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest. 2. Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni poolt välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit. 3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest ELi väetisetootest või asjaomastest väetisetoodetest ning artikli 27 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusest. 4. Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse toiminguid teha ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist. Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva määruse tähenduses teavitatud asutusena. 5. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

1. Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme liidu õigusakti alusel. 2. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks selliste käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka neile asutustele antud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab, et nimekirja ajakohastatakse.

1. Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 24 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 2. Kui teavitust piiratakse, selle kehtivus peatatakse või tunnistatakse kehtetuks või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks kas mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid taotluse korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

1. Komisjon uurib iga juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu on juhitud kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole pädev või ei täida enam talle esitatavaid nõudeid ja ülesandeid. 2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle taotluse korral kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimise kohta. 3. Komisjon tagab, et uurimiste käigus omandatud kogu tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena. 4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas tunnistaks teavituse vajaduse korral kehtetuks. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Teavitatud asutused teevad vastavushindamist kooskõlas IV lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega. 2. Vastavushindamist tehakse tasakaalustatud viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Teavitatud asutused võtavad oma ülesannete täitmisel nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Seejuures järgivad nad rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada ELi väetisetoote vastavus käesoleva määruse nõuetele. 3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I, II või III lisas sätestatud nõudeid, vastavaid harmoneeritud standardeid, artiklis 14 osutatud ühtset kirjeldust või muid tehnilisi kirjeldusi, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati või kinnitusotsust. 4. Kui pärast sertifikaadi või kinnitusotsuse väljastamist avastab teavitatud asutus nõuetele vastavuse jälgimisel, et ELi väetisetoode ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab sertifikaadi kehtivuse või tunnistab sertifikaadi või kinnitusotsuse kehtetuks. 5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või kui neil ei ole soovitud mõju, piirab teavitatud asutus vajaduse korral sertifikaati või kinnitusotsust, peatab nende kehtivuse või tunnistab kehtetuks.

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks on olemas asjakohane menetlus.

1. Teavitatud asutused annavad teavitavale asutusele järgmist teavet: a) sertifikaadi väljastamisest või kinnitusotsuse tegemisest keeldumine, selle piiramine, kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine; b) teavitamise sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud; c) turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta; d) taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva määruse alusel teavitatud, samalaadsete vastavushindamistoimingute ja samade ELi väetisetoodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Komisjon korraldab kogemuste vahetamist liikmesriikides teavitamispoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl, mis toimub teavitatud asutuste valdkondliku rühma vormis. Teavitatud asutused osalevad nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate kaudu.

ELi väetisetoodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikleid 16–29.

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et ELi väetisetoode kujutab endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, korraldavad nad asjaomase ELi väetisetoote hindamise, lähtudes käesolevas määruses sätestatud kõigist asjakohastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd. Kui turujärelevalveasutused leiavad esimeses lõigus osutatud hindamise käigus, et ELi väetisetoode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul, mille turujärelevalveasutused ohu laadi arvestades määravad, kõik vajalikud parandusmeetmed ELi väetisetoote vastavusse viimiseks kõnealuste nõuetega, kõrvaldaks ELi väetisetoote turult või võtaks selle tagasi. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21. 2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud. 3. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste ELi väetisetoodete suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed. 4. Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et riigisisesel turul ELi väetisetoote kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, ELi väetisetoode turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest. 5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava ELi väetisetoote tuvastamiseks vajalikku teavet, sellise ELi väetisetoote päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, võetud riiklike meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused teatavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud mõne järgmise põhjusega: a) ELi väetisetoode ei vasta I, II või III lisas esitatud nõuetele; b) puudused artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardites; c) puudused artiklis 14 osutatud ühtses kirjelduses. 6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase ELi väetisetoote nõuetele mittevastavusega ning esitavad oma vastuväited juhul, kui nad ei ole vastu võetud riikliku meetmega nõus. 7. Kui teised liikmesriigid ega komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest esitanud vastuväiteid seoses liikmesriigi võetud ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase ELi väetisetoote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse ELi väetisetoode turult. 9. Käesoleva artikli kohased turujärelevalveasutuste kohustused ei piira liikmesriikide võimalust reguleerida väetisetooteid, mis ei ole ELi väetisetooted.

1. Kui artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riiklik meede on vastuolus liidu õigusega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab riiklikku meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse vormis rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte. Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks, nõutakse otsusega, et kõik liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed tagamaks nõuetele mittevastava ELi väetisetoote kõrvaldamise oma turult ja teavitaksid sellest komisjoni. Kui riiklikku meedet peetakse põhjendamatuks, nõutakse otsusega, et asjaomane liikmesriik selle tühistaks. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le. 2. Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja ELi väetisetoote mittevastavust põhjendatakse puudustega käesoleva määruse artikli 38 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust. 3. Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja ELi väetisetoote mittevastavust põhjendatakse puudustega artikli 38 lõike 5 punktis c osutatud ühtses kirjelduses, võtab komisjon viivitamata vastu rakendusaktid, millega asjaomast ühtset kirjeldust muudetakse või tunnistatakse see kehtetuks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 38 lõike 1 kohast hindamist, et ELi väetisetoode, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, nõuab ta viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul, mille turujärelevalveasutus ohu laadi arvestades kindlaks määrab, kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane ELi väetisetoode ei kujutaks endast turul kättesaadavaks tegemisel enam ohtu, kõrvaldaks asjaomase ELi väetisetoote turult või võtaks selle tagasi. 2. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste ELi väetisetoodete suhtes võetakse parandusmeetmed. 3. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase ELi väetisetoote tuvastamiseks vajalikke andmeid, selle ELi väetisetoote päritolu ja tarneahelat, ohu laadi ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestust. 4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab võetud riiklikke meetmeid. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse vormis rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte, ja vajaduse korral nõutakse asjakohaste meetmete võtmist. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inim-, looma- või taimetervise, ohutuse või keskkonna kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 45 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. 5. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

1. Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist, kui ta on avastanud ELi väetisetoote puhul ühe järgmistest asjaoludest: a) CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva määruse artiklit 18 rikkudes; b) teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 18 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud, kuigi see on artikli 18 kohaselt nõutav; c) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud või ei ole koostatud õigesti; d) tehniline dokumentatsioon ei ole kas kättesaadav või see on puudulik; e) artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik; f) mõni muu artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud. 2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et piirata ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist või see keelata, või tagab toote turult kõrvaldamise või tagasivõtmise. Liikmesriikide kohustused selles valdkonnas ei piira nende võimalust reguleerida väetisetooteid, mis ei ole ELi väetisetooted.

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte I lisa (välja arvatud kaadmiumi piirnormid ja toodete toimekategooriate määratlused ja muud nende kohaldamisalaga seotud elemendid) ning II, III ja IV lisa muutmiseks, et kohandada kõnealuseid lisasid tehnoloogia arenguga ning lihtsustada selliste ELi väetisetoodete juurdepääsu siseturule ja vaba liikumist siseturul, a) millega siseturul kauplemise maht on potentsiaalselt märkimisväärne ja b) mille puhul on teaduslikke tõendeid, et need i) ei kujuta endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale ning ii) tagavad agronoomilise tõhususe. Delegeeritud õigusaktides, millega kehtestatakse I lisas loetletud saasteainete uued piirnormid, võtab komisjon, nagu kohane, arvesse Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Kemikaaliameti või komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse teaduslikku arvamust. Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte, et lisada koostisainete kategooriaid või neid läbi vaadata, et hõlmata materjale, mida võib lugeda taaskasutusse võetud jäätmeteks või kõrvalsaadusteks direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, jäetakse nendest delegeeritud õigusaktidest sõnaselgelt välja käesoleva määruse II lisa koostisainete kategooriate 1 ja 11 materjalid. Käesoleva lõike kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel seab komisjon eelkõige esikohale teatavad loomsed kõrvalsaadused, kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses ning eelkõige põllumajandussektorist ja põllumajanduslikust toidutööstusest taaskasutusse võetud jäätmed, samuti materjalid ja tooted, mis on juba ühes või mitmes liikmesriigis seaduslikult turule lastud. 2. Komisjon hindab põhjendamatu viivituseta pärast 15. juulit 2019 struviiti, biosütt ja tuhasaaduseid. Kui kõnealusel hindamisel järeldatakse, et lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumid on täidetud, võtab komisjon vastavalt lõikele 1 vastu delegeeritud õigusaktid, et kanda nimetatud materjalid II lisasse. 3. Komisjon võib neid delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse II lisa, et lisada koostisainete kategooriatesse materjale, mida ei käsitata pärast taaskasutamistoimingut enam jäätmetena, kui selles lisas sätestatud taaskasutamisnormid, mis on vastu võetud hiljemalt materjalide lisamise ajal, tagavad, et materjalid vastavad direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 6 sätestatud tingimustele, vastu võtta ainult kooskõlas lõikega 1. 4. Komisjon võib ainult kooskõlas lõikega 1 vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa, et lisada selliste organismide koostisainete kategooriasse uusi mikroorganisme või mikroorganismide tüvesid või täiendavaid töötlemismeetodeid, ning ta peab esmalt kontrollima, millised täiendava mikroorganismi tüved vastavad lõike 1 punkti b kriteeriumitele, tehes seda järgmiste andmete alusel: a) mikroorganismi nimi; b) mikroorganismi taksonoomiline liigitus: perekond, liik, tüvi ja saamismeetod; c) mikroorganismi turvalist tootmist, säilitamist ja kasutamist käsitlev teaduskirjandus; d) taksonoomiline suhe mikroorganismi liigiga, mis täidab Euroopa Toiduohutusameti kehtestatud ohutuse eeldusele vastavaks kvalifitseerimise nõuded; e) teave tootmisprotsessi kohta, sealhulgas vajaduse korral selliste töötlemismeetodite kohta nagu pihustuskuivatamine, keevkihis kuivatamine, staatiline kuivatamine, tsentrifuugimine, kuumusega deaktiveerimine, filtreerimine ja peenestamine; f) teave selle kohta, milliseid jääkvaheühendeid, toksiine või mikroobseid metaboliite koostisaines esineb ja kui suur on jääkide tase, ning g) esinemine looduses, ellujäämine ja liikumine keskkonnas. 5. Komisjon võib ainult kooskõlas lõikega 1 vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse II lisa, et lisada koostisainete kategooriatesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, kui tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud kooskõlas nimetatud määruse artikli 5 lõikega 2. Komisjon hindab selliseid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid seoses asjakohaste aspektidega, mida ei võetud arvesse tootmisahela lõpp-punkti kindlaks määramisel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009, ning kui hindamisel jõutakse järeldusele, et lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumid on täidetud, võtab lõike 1 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et lisada nimetatud materjalid põhjendamatu viivituseta II lisasse, kui nimetatud lõpp-punkt on kindlaks määratud. 6. Komisjon hindab 16. juuliks 2024 II lisa II osa koostisainete kategooria 9 punktis 2 osutatud polümeeride biolagunevuse kriteeriume ning katsemeetodeid, millega kontrollitakse vastavust nimetatud kriteeriumidele, ning kui see on asjakohane, võtab lõike 1 kohaselt vastu delegeeritud õigusakti, milles nimetatud kriteeriumid sätestatakse. Nende kriteeriumidega tagatakse, et a) polümeer on võimeline kogu liidu looduslikes mullatingimustes ja veekeskkonnas füüsikaliselt ja bioloogiliselt lagunema, nii et lõpuks laguneb see üksnes süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks; b) vähemalt 90 % polümeeri orgaanilisest süsinikust muundub süsinikdioksiidiks maksimaalselt 48-kuulise perioodi jooksul pärast ELi väetisetoote väidetava toimeperioodi lõppu, mis on kantud märgisele, ja võrreldes asjakohase standardiga biolagunevuse katses, ning c) polümeeride kasutamisega ei kaasne plasti kuhjumine keskkonda. 7. Komisjon võtab 16. juuliks 2022 artikli 44 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesoleva määruse II lisa II osa koostisainete kategooria 11 punkti 3, kehtestades kriteeriumid ELi väetisetoodetes direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses kõrvalsaaduste kasutamise agronoomilise tõhususe ja ohutuse kohta. Need kriteeriumid kajastavad praeguseid tootmistavasid, tehnoloogilisi arengusuundi ja viimaseid teaduslikke tõendeid. 8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte I lisa (välja arvatud kaadmiumi piirnormid) ning II, III ja IV lisa muutmiseks, võttes arvesse uusi teaduslikke tõendeid. Komisjon kasutab seda õigust, kui riskihindamise alusel on muudatus vajalik selleks, et tagada, et ükski käesoleva määruse nõuetele vastav ELi väetisetoode ei kujuta endast tavapärastes kasutustingimustes ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale.

Kasutades õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 42, võtab komisjon seoses iga II lisas loetletud koostisainete kategooriaga vastu eraldi delegeeritud õigusakti. Kõnealused delegeeritud õigusaktid sisaldavad kõiki I, III ja IV lisa muudatusi, mis osutuvad vajalikuks pärast II lisa muutmist.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 42 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 42 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 42 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

1. Komisjoni abistab väetisetoodete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Määrust (EÜ) nr 1069/2009 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „2. Artiklites 32, 35 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete puhul, mis ei kujuta endast enam märkimisväärset ohtu inim- või loomatervisele, võib kindlaks määrata tootmisahela lõpp-punkti, pärast mida ei kohaldata nende suhtes enam käesoleva määruse nõudeid. Kõnealused loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted võib seejärel lasta turule ilma käesolevast määrusest tulenevate piiranguteta ning nende suhtes ei kohaldata enam ametlikku kontrolli vastavalt käesolevale määrusele. Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, määrates kindlaks tootmisahela lõpp-punkti, pärast mida ei kohaldata käesolevas lõikes osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes enam käesoleva määruse nõudeid. 3. Kui esineb oht inim- või loomatervisele, kohaldatakse käesoleva määruse artiklites 32, 33 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 53 ja 54 erakorraliste tervishoiumeetmete kohta. 4. Kuue kuu jooksul pärast 15. juulit 2019 alustab komisjon esimest hindamist artiklis 32 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta, mida liidus orgaaniliste väetiste ja mullaparandajatena juba laialdaselt kasutatakse. See hindamine hõlmab vähemalt järgmisi tooteid: lihajahu, kondijahu, liha-kondijahu, loomaveri, 3. kategooria materjalide hüdrolüüsitud valgud, töödeldud sõnnik, kompost, biogaasi käärimisjäägid, sulejahu, glütserool ja muud biodiisli ja taastuvkütuste tootmise käigus saadud 2. või 3. kategooria materjalidest saadud tooted, samuti lemmikloomatoit, sööt ja koerte närimiskondid, mida ei või kaubanduslikel põhjustel või tehnilise vea tõttu müüa, ning loomaverest, toornahast ja nahast, kapjadest ja sarvedest, nahkhiirte ja lindude guaanost, villast ja karvadest, sulgedest ja udusulgedest ning sea harjastest saadud tooted. Kui hinnangust järeldub, et need loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted ei kujuta endast enam mingit märkimisväärset ohtu inim- või loomatervisele, määrab komisjon käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kindlaks tootmisahela lõpp-punkti, tehes seda põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt kuus kuud pärast hindamise lõpetamist.“ 2) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 51a Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 5 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. (29) 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. (29) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“ "

Määrust (EÜ) nr 1107/2009 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 2 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega: „b) taimede eluprotsesside mõjutamine, näiteks nende kasvu mõjutavad ained, mis ei ole toitained või taime biostimulaatorid;“. 2) Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt: „34. „taime biostimulaator“ – toode, mis stimuleerib taimede toitainete omastamise protsessi sõltumata toote toitainete sisaldusest ja mille ainus eesmärk on parandada taime või taime risosfääri ühte või mitut järgmist omadust: a) toitainete kasutamise tõhusus; b) vastupidavus abiootilisele stressile; c) kvaliteedinäitajad; d) toitainete kättesaadavus mullas või risosfääris.“ 3) Artiklisse 80 lisatakse järgmine lõige: „8. Toote suhtes, mille jaoks anti artikli 32 lõike 1 kohane luba enne 15. juulit 2019 esitatud taotluse alusel ning mis pärast seda kuupäeva kuulub artikli 3 punktis 34 esitatud määratluse alla, jätkatakse käesoleva määruse kohaldamist loas ette nähtud perioodi jooksul.“

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata neid norme mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Hiljemalt 16. juuliks 2026 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist ja selle üldist mõju selle eesmärkide saavutamise seisukohast, sealhulgas mõju väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Aruanne sisaldab järgmist: a) hinnang väetisetoodete siseturu toimimise kohta, sealhulgas vastavushindamise ja turujärelevalve tõhusus ning analüüs vabatahtliku ühtlustamise mõju kohta ELi väetisetoodete ja riiklike õigusnormide alusel turule lastud väetisetoodete tootmisele, turuosale ja kaubavoogudele; b) fosforväetiste kaadmiumisisalduse piirnormide läbivaatamine, et hinnata, kas nende piirnormide vähendamine asjakohasele madalamale tasemele on teostatav, võttes aluseks olemasoleva tehnoloogia ja teaduslikud tõendid kaadmiumiga kokkupuutumise ja selle kumuleerimise kohta keskkonnas, arvestades keskkonnategureid, eelkõige mulla- ja kliimatingimusi, tervisega seotud tegureid, samuti sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas varustuskindlusega seotud kaalutlusi; c) hinnang saasteainete tasemete piirangute kohaldamise kohta vastavalt I lisas sätestatule ja hinnang uuele asjakohasele teaduslikule teabele saasteainete mürgisuse ja kantserogeensuse kohta, kui see muutub kättesaadavaks, sealhulgas väetisetoodete uraaniga saastatusest tulenevad ohud. Aruandes võetakse nõuetekohaselt arvesse tehnoloogia arengut ja innovatsiooni ning väetisetoodete tootmist ja kasutamist mõjutavaid standardimisprotsesse. Asjakohasel juhul esitatakse aruandega koos seadusandlik ettepanek.

16. juuliks 2024 vaatab komisjon läbi biolagunevuse nõuded, et hinnata võimalust määrata kindlaks multškilede biolagunevuse kriteeriumid ja võimalust lisada need II lisa II osa koostisainete kategooriasse 9.

Määrus (EÜ) nr 2003/2003 tunnistatakse alates 16. juulist 2022 kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Liikmesriigid ei takista selliste toodete turul kättesaadavaks tegemist, mis kannavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2003/2003 märget „EÜ väetis“ ja on lastud väetistena turule enne 16. juulit 2022. Käesoleva määruse V peatükki kohaldatakse selliste toodete suhtes mutatis mutandis.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 16. juulist 2022. Sellegipoolest kohaldatakse a) artikli 4 lõiget 3, artikleid 14, 42, 43, 44, 45, 46 ja 47 alates 15. juulist 2019 ning b) artikleid 20–36 alates 16. aprillist 2020.