Määrus 2019/1021

Võttes eelkõige arvesse ettevaatuspõhimõtet, on käesoleva määruse eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda püsivate orgaaniliste saasteainete eest, keelustades või kõrvaldades võimalikult kiiresti kasutuselt ained, mille suhtes kohaldatakse püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni („konventsioon“) või piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokolli püsivate orgaaniliste saasteainete kohta („protokoll“), või piirates selliste ainete tootmist, turuleviimist ja kasutamist, minimeerides selliste ainete sattumist keskkonda ja püüdes võimaluse korral nende keskkonda sattumist võimalikult varakult lõpetada, ning kehtestades sätted sellistest ainetest koosnevate, neid sisaldavate või nendega saastunud jäätmete kohta. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid kooskõlas ELi toimimise lepinguga kohaldada käesolevas määruses sätestatud nõuetest rangemaid nõudeid.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „turuleviimine“– turuleviimine määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 12 määratletud tähenduses; 2) „toode“– toode määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses; 3) „aine“– aine määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses; 4) „segu“– segu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses; 5) „tootmine“– tootmine määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 8 määratletud tähenduses; 6) „kasutusala“– kasutusala määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 24 määratletud tähenduses; 7) „import“– import määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 10 määratletud tähenduses; 8) „jäätmed“– jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses; 9) „kõrvaldamine“– kõrvaldamine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 19 määratletud tähenduses; 10) „taaskasutamine“– taaskasutamine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 15 määratletud tähenduses; 11) „suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine“– aine, mis on toodetud ja mida tarbitakse või kasutatakse keemiliseks töötlemiseks eesmärgiga muundada see muuks aineks („süntees“) ning mille puhul vaheainete tootmise ja sellest ühe või mitme muu aine sünteesimisega tegeleb samas asukohas üks või mitu juriidilist isikut rangelt kontrollitud tingimustes, mille puhul vaheaine on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud; 12) „tahtmatu jälgsaaste“– minimaalses koguses juhuslikult esineva aine tase, millest allpool ei saa ainet otstarbekalt kasutada, kuid mis jääb ülespoole kontrolli ja õigusaktide täitmise tagamist võimaldavate olemasolevate tuvastusmeetmete tuvastuspiirmäärasid; 13) „varu“– valdaja kogutud ained, segud või tooted, mis koosnevad I või II lisas loetletud ainest või sisaldavad seda.

1. I lisas loetletud ainete tootmine, turuleviimine ja kasutamine eraldi, segudes või toodetes on artikli 4 kohaselt keelatud. 2. II lisas loetletud ainete tootmist, turuleviimist ja kasutamist eraldi, segudes või toodetes piiratakse artikli 4 kohaselt. 3. Liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohaste liidu õigusaktide kohase olemasolevate ja uute ainete hindamis- ja loamenetluse käigus arvesse kriteeriume, mis on sätestatud konventsiooni D lisa punktis 1, ning võtavad asjakohaseid meetmeid olemasolevate ainete kontrollimiseks ning püsiva orgaanilise saasteaine omadustega uute ainete tootmise, turuleviimise ja kasutamise ärahoidmiseks. 4. Kui komisjon valmistab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaselt ette nõukogule esitatavat ettepanekut, mis käsitleb konventsiooni sätete kohast aine loetellu kandmist, toetab määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliamet („amet“) teda seejuures artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud viisil. Liikmesriikide pädevad asutused võivad esitada komisjonile loetellu kandmise ettepanekuid. Loetellu kandmise protsessi edasistes etappides osutab amet komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele abi, nagu on osutatud artikli 8 lõike 1 punktis e. 5. Komisjon ja amet teevad lõigetes 3 ja 4 osutatud protsessi kõikides etappides liikmesriikide pädevate asutustega koostööd ja esitavad neile teavet. 6. Jäätmeid, mis koosnevad IV lisas loetletud ainest, sisaldavad sellist ainet või on sellise ainega saastunud, jäävad artikli 7 reguleerimisalasse.

1. Artiklit 3 ei kohaldata juhul, kui a) ainet kasutatakse laboriuuringutes või etalonainena; b) aine esineb ainetes, segudes või toodetes tahtmatu jälgsaastena, nagu on täpsustatud I või II lisa asjakohastes kannetes. 2. Artiklit 3 ei kohaldata kuue kuu pikkuse perioodi vältel aine suhtes, mis on kantud I või II lisasse pärast 15. juulit 2019, kui niisugune aine esineb tootes, mis on toodetud enne kuupäeva või kuupäeval, mil käesolev määrus muutub asjakohase aine suhtes kohaldatavaks. Artiklit 3 ei kohaldata aine suhtes, mis esineb tootes, mis oli juba kasutusel enne kuupäeva või kuupäeval, mil käesolev määrus või määrus (EÜ) nr 850/2004 muutus asjaomase aine suhtes kohaldatavaks, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Liikmesriik peab kohe pärast esimeses ja teises lõigus osutatud toodete kohta teabe saamist teavitama nendest komisjoni ja ametit. Kui komisjoni on sel viisil teavitatud või ta saab muul viisil sellistest toodetest teada, teavitab ta vajaduse korral nendest viivitamata konventsiooni sekretariaati. 3. Kui aine on loetletud I lisa A osas või II lisa A osas ning liikmesriik soovib lubada kõnealust ainet toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena kuni asjakohases lisas sätestatud tähtpäevani, teavitab ta sellest konventsiooni sekretariaati. Sellise teate võib esitada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) liikmesriigi taotluse alusel või komisjoni omal algatusel on neljanda lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga lisatud asjakohasesse lisasse märkus; b) tootja tõendab tootja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele, et aine muundatakse tootmisprotsessis üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused, tagades, et see on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud; c) tootja tõendab tootja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele, et aine on suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine ning et selle tootmise ja kasutamise ajal ei puutu selle aine oluliste kogustega eeldatavasti kokku ei inimesed ega keskkond; d) tootja teavitab liikmesriiki üksikasjalikult asjakohase aine tegelikust või hinnangulisest kogutoodangust ja kasutamisest ning suletud süsteemis läbi viidava piiratud kasutuskohaga protsessi olemusest; seejuures märgitakse lähteainena kasutatud ja muundumata jäänud või tahtmatu jälgsaastena esineva püsiva orgaanilise saasteaine kogus lõppaines, -segus või -tootes. Ühe kuu jooksul pärast konventsiooni sekretariaadile teate esitamist edastab liikmesriik selle teate ka teistele liikmesriikidele, komisjonile ja ametile ning selles esitatakse üksikasjad asjakohase aine tegeliku või hinnangulise kogutoodangu ja kasutamise kohta ning suletud süsteemis läbi viidava piiratud kasutuskohaga protsessi olemuse kohta; seejuures märgitakse lähteainena kasutatud ja muundumata jäänud või tahtmatu jälgsaastena esineva püsiva orgaanilise saasteaine sisaldus lõppaines, -segus või -tootes. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, lisades selgesõnalisi märkusi, millest tulenevalt võib lubada asjaomase lisa A osas sisalduva aine tootmist ja kasutamist suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena, ning kõnealustes märkuses märgitud tähtpäevade muutmiseks juhtudel, kus asjaomaselt liikmesriigilt konventsiooni sekretariaadile kordusteate laekumise järel antakse konventsiooni alusel selgesõnaline või vaikiv nõusolek aine tootmise ja kasutamise jätkamiseks veel üheks ajavahemikuks. 4. Jäätmete suhtes, mis koosnevad IV lisas loetletud ainest, sisaldavad sellist ainet või on sellise ainega saastunud, kohaldatakse artiklit 7.

1. I või II lisas loetletud keelatud ainest koosnevate või sellist ainet sisaldavate varude valdaja käitleb selliseid varusid jäätmetena vastavalt artiklile 7. 2. I või II lisas loetletud lubatud ainest koosnevate või sellist ainet sisaldavate üle 50 kg suuruste varude valdaja esitab selliste varude asukoha liikmesriigi pädevale asutusele teabe kõnealuste varude laadi ja suuruse kohta. Kõnealune teave esitatakse 12 kuu jooksul pärast kuupäeva, mil käesolev määrus või määrus (EÜ) nr 850/2004 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on valdaja jaoks varasem – on muutunud asjakohase aine suhtes kohaldatavaks ning I või II lisa muudatused on jõustunud, ning seejärel igal aastal kuni I või II lisas sätestatud piiratud kasutuse lõppkuupäevani. Valdaja käitleb kõnealuseid varusid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil kooskõlas künniste ja nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/18/EL (22), ning võttes kõik meetmed, mis on vajalikud tagamaks, et varude käitlemisel kaitstakse inimeste tervist ja keskkonda. 3. Liikmesriigid teevad järelevalvet teada antud varude kasutamise ja käitlemise üle.

1. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 850/2004 jõustumist – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – koostavad liikmesriigid konventsioonist ja protokollist tulenevatest kohustustest lähtuvalt inventuurid õhku, vette ja pinnasesse sattunud, III lisas loetletud ainete kohta ning haldavad neid inventuure. 2. Liikmesriigid teavitavad kooskõlas artikliga 9 komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike oma riikliku rakenduskava osana välja töötatud tegevuskavast, milles käsitletakse meetmeid konventsioonist tulenevate kohustuste raames koostatud inventuurides registreeritud, III lisas loetletud ainete summaarsete heitkoguste kindlakstegemiseks, iseloomustamiseks ja minimeerimiseks ning võimaluse korral nende keskkonda sattumise võimalikult varajaseks lõpetamiseks. Selline tegevuskava hõlmab meetmeid, mille eesmärk on edendada asendus- või muudetud ainete, segude, toodete ja protsesside väljatöötamist, ning kui seda peetakse asjakohaseks, siis ka asendus- või muudetud ainete, segude, toodete või protsesside kasutamise nõuet, et hoida ära III lisas loetletud ainete teket ja keskkonda sattumist. 3. Hinnates ettepanekuid selliste uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda III lisas loetletud kemikaale, kaaluvad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (23) kohaldamist piiramata esmajärjekorras alternatiivseid protsesse, meetodeid ja tavasid, millel on sarnane kasutegur, kuid millega hoitakse ära III lisas loetletud ainete teke ja keskkonda sattumine.

1. Jäätmete tootjad ja valdajad teevad kõik endast oleneva, et hoida võimaluse korral ära jäätmete saastumist IV lisas loetletud ainetega. 2. Olenemata nõukogu direktiivist 96/59/EÜ (24) kõrvaldatakse või taaskasutatakse käesoleva määruse IV lisas loetletud ainest koosnevad, sellist ainet sisaldavad või sellise ainega saastunud jäätmed põhjendamatu viivituseta ja kooskõlas käesoleva määruse V lisa 1. osaga viisil, millega tagatakse, et jäätmetes esinevad püsivad orgaanilised saasteained hävivad või muunduvad pöördumatult ning allesjäänud jäätmetel ja keskkonda sattuvatel ainetel ei ilmne enam püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi. Sellise kõrvaldamise või taaskasutamise puhul võib IV lisas loetletud aine jäätmetest eraldada, eeldusel, et see aine kõrvaldatakse seejärel kooskõlas esimese lõiguga. 3. Keelatud on kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingud, mis võivad viia IV lisas loetletud ainete eraldi ainena taaskasutamise, ringlussevõtmise, taasväärtustamise või korduskasutamiseni. 4. Erandina lõikest 2 a) võib jäätmeid, mis sisaldavad IV lisas loetletud ainet või on sellega saastunud, kõrvaldada või taaskasutada muul viisil kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, kui loetletud aine sisaldus jäätmetes on väiksem kui IV lisas sätestatud sisalduse piirnorm; b) võib liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus erandjuhul lubada IV lisas loetletud ainet sisaldavaid või sellise ainega saastunud, V lisa 2. osas loetletud jäätmeid, milles asjakohase aine sisaldus ei ole suurem kui V lisa 2. osas sätestatud sisalduse piirnorm, käidelda muul viisil kooskõlas V lisa 2. osas loetletud meetodiga, kui on täidetud järgmised tingimused: i) asjaomane valdaja on asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et jäätmete puhastamine IV lisas loetletud ainetest ei ole võimalik ning et jäätmetes esinevate püsivate orgaaniliste saasteainete hävitamine või pöördumatult muundamine kooskõlas parima keskkonnatava või parima võimaliku tehnikaga ei ole keskkonnamõju seisukohast eelistatav võimalus, ning pädev asutus on seejärel alternatiivse käitlemisviisi heaks kiitnud; ii) asjaomane valdaja on esitanud pädevale asutusele teabe jäätmetes esinevate püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse kohta; iii) kõnealune käitlemisviis on kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ja tingimustega, mis on sätestatud lõikes 5 osutatud asjakohastes lisameetmetes; iv) asjaomane liikmesriik on teavitanud oma loast ja selle põhjendusest teisi liikmesriike, ametit ja komisjoni. 5. Komisjon võib vajaduse korral võtta vastu rakendusaktid käesoleva artikli rakendamiseks, võttes seejuures arvesse tehnika arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid, samuti kõiki lube, mille liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus on andnud vastavalt lõikele 4 ja V lisale. Eelkõige võib komisjon kindlaks määrata liikmesriikide poolt lõike 4 punkti b alapunkti iv kohaselt esitatava teabe vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 17 niisuguste jäätmete kontroll ja jälgitavus, mis sisaldavad käesoleva määruse IV lisas loetletud aineid või on nendega saastunud.

1. Amet täidab peale artiklitest 9, 10, 11, 13 ja 17 tulenevate ülesannete veel järgmisi ülesandeid: a) kokkuleppel komisjoniga osutab liikmesriikide määratud pädevatele asutustele ning määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumi („foorum“) liikmetele ja vajaduse korral sidusrühmadele abi ning annab neile tehnilisi ja teaduslikke suuniseid, et tagada käesoleva määruse tulemuslik kohaldamine; b) annab komisjonile taotluse alusel tehnilist ja teaduslikku teavet ja abistab komisjoni, et tagada käesoleva määruse tulemuslik rakendamine; c) annab komisjonile tehnilist ja teaduslikku abi ja teavet seoses ainetega, mis võivad vastata konventsiooni või protokolli loetellu kandmise kriteeriumidele, võttes asjakohasel juhul arvesse artikli 3 lõikes 3 osutatud kehtivate hindamismenetluste tulemusi; d) avaldab oma veebisaidil teate selle kohta, et komisjon koostab teatava aine loetellu kandmiseks ettepaneku, ning kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama kaheksa nädala jooksul selle kohta kommentaare ning avaldab need kommentaarid oma veebisaidil; e) osutab komisjonile ja liikmesriikidele tehnilist ja teaduslikku abi konventsiooni alusel hinnatava aine riskiprofiili ja riskijuhtimise hinnangu koostamisel ja analüüsimisel ning kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama kaheksa nädala jooksul selle kohta kommentaare või lisateavet või mõlemat ning avaldab need kommentaarid oma veebisaidil; f) osutab komisjonile taotluse alusel tehnilist ja teaduslikku abi konventsiooni rakendamisel ja edasiarendamisel, abistades eelkõige püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komiteed; g) koondab, registreerib, töötab läbi ning teeb komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vastavalt artikli 4 lõigetele 2 ja 3, artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iv, artikli 9 lõikele 2 ja artikli 13 lõikele 1 ametile esitatud või kättesaadav. Kui selline teave ei ole konfidentsiaalne, teeb amet selle teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hõlbustab selle vahetamist asjakohaste teabeplatvormide, näiteks artikli 13 lõikes 2 osutatud platvormi kaudu; h) loob oma veebisaidil jaotised kõikide käesoleva määruse rakendamisega seotud aspektide kohta ja haldab neid. 2. Foorumit kasutatakse selleks, et koordineerida liikmesriikide niisuguste asutuste võrgustikku, kes vastutavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest. Liikmesriigi poolt ametisse nimetatud foorumi liikmed tagavad foorumi ülesannete ja oma liikmesriigi pädeva asutuse töö asjakohase koordineerimise. Jäätmetega seotud küsimuste käsitlemise korral kaasatakse foorumisse ka jäätmete valdkonna eest vastutavad liikmesriikide täitevasutused. 3. Ameti sekretariaat täidab ametile käesoleva määrusega antud ülesandeid.

1. Riiklike rakenduskavade koostamisel ja ajakohastamisel loovad liikmesriigid kooskõlas asjakohase riikliku korraga üldsusele juba varakult tõhusad võimalused selles protsessis osalemiseks. 2. Liikmesriik teeb konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks vastu võetud riikliku rakenduskava kohe üldsusele kättesaadavaks ning teavitab selle avaldamisest komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike. 3. Kui liikmesriigid koostavad ja ajakohastavad oma rakenduskavasid, vahetavad komisjon, keda toetab amet, ja liikmesriigid seejuures vajaduse korral teavet kava sisu kohta, sealhulgas teavet riigi tasandil võetud meetmete kohta, mille eesmärk on teha kindlaks püsivate orgaaniliste saasteainetega saastatud alad ja neid hinnata. 4. Komisjon, keda toetab amet, haldab konventsioonist tulenevate liidu kohustuste täitmise kava, avaldab selle ning vajaduse korral vaatab selle läbi ja ajakohastab seda.

1. Liikmesriigid ja komisjon, keda toetab amet, kehtestavad tihedas koostöös asjakohased tehnika tasemega kooskõlas olevad programmid ja mehhanismid või haldavad neid, et võimaldada regulaarselt esitada võrreldavaid seireandmeid keskkonnas esinevate III lisa A osas loetletud ainete kohta. Selliste programmide ja mehhanismide kehtestamisel ja haldamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta protokollist ja konventsioonist tulenevaid muudatusi. 2. Komisjon hindab regulaarselt võimalikku vajadust teha kohustuslikku seiret III lisa B osas loetletud aine üle. Hindamise ja liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud andmete alusel on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et viia vajaduse korral teatav aine III lisa B osast üle selle A osasse.

1. Komisjon, amet ja liikmesriigid hõlbustavad liidusisest ning liidu ja kolmandate riikide vahelist sellist teabevahetust ning osalevad sellises teabevahetuses, mis on seotud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise, kasutamise ja keskkonda sattumise vähendamise, minimeerimise või lõpetamisega, kui see on teostatav, ning kõnealuste ainete alternatiividega, täpsustades seejuures sellistest alternatiividest tulenevaid riske ning majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid. 2. Komisjon, amet ja liikmesriigid edendavad ja soodustavad vastavalt vajadusele järgmisi püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud tegevusi: a) teadlikkuse suurendamise programmid, sealhulgas programmid, mis on seotud nende ainete tervise- ja keskkonnamõjuga ning nende ainete alternatiividega, samuti nende tootmise, kasutamise ja keskkonda sattumise vähendamise või lõpetamisega, ning mis on eelkõige ette nähtud: i) poliitikakujundajatele ja otsustajatele, ii) eriti haavatavatele rühmadele; b) üldsuse teavitamine; c) koolitamine, sealhulgas töötajate, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamine. 3. Ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006 ning direktiivi 2003/4/EÜ kohaldamist, ei käsitata inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda käsitlevat teavet konfidentsiaalsena. Komisjon, amet ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega teavet, kaitsevad konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu õigusega.

Kooskõlas konventsiooni artiklitega 12 ja 13 teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd asjakohase ja õigeaegse tehnilise ja rahalise abi osutamiseks arengumaadele ja üleminekumajandusega riikidele, et nende taotluse korral aidata olemasolevate vahendite piires ja nende konkreetseid vajadusi arvesse võttes arendada ja tugevdada nende suutlikkust täita täiel määral konventsioonist tulenevaid kohustusi. Sellist abi võib osutada ka konventsiooni kohaselt määratletud piirkondlike keskuste, valitsusväliste organisatsioonide ja ameti kaudu.

1. Ilma et see piiraks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, koostavad ning avaldavad liikmesriigid aruande, mis sisaldab: a) teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas teavet täitmise tagamise meetmete, rikkumiste ja karistuste kohta; b) teavet, mis on koostatud vastavalt artikli 4 lõigetele 2 ja 3, artikli 5 lõikele 2 ning artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iv laekunud teadaannete põhjal; c) artikli 6 lõike 1 kohaselt kogutud heiteandmetel põhinevat teavet; d) teavet artikli 9 lõike 2 alusel koostatud riikliku rakenduskava kohase rakendamise kohta; e) keskkonnas esinevaid III lisa A osas loetletud aineid käsitlevat teavet, mis on koostatud vastavalt artiklile 10; f) aasta seireandmeid ja statistilisi andmeid, sealhulgas asjakohaseid näitajaid, ülevaatlikke kaarte ja aruandeid I või II lisas loetletud aine tegeliku või hinnangulise kogutoodangu ja turuleviimise kohta. Liikmesriigid ajakohastavad aruannet igal aastal, kui saadakse uusi andmeid või teavet, kuid hiljemalt iga kolme aasta tagant. Liikmesriigid teevad aruandes sisalduva teabe komisjonile ja ametile kättesaadavaks. 2. Kui liikmesriik jagab lõike 1 punktis e osutatud teavet kemikaalide seire teabeplatvormil, märgib ta selle oma aruandesse; sel juhul loetakse kõnealuse punkti kohane liikmesriigi aruandluskohustus täidetuks. Kui liikmesriik esitab lõike 1 punktis e osutatud teabe ametile esitatavas aruandes, kasutab amet selle teabe koondamiseks, säilitamiseks ja jagamiseks kemikaalide seire teabeplatvormi. 3. Konventsioonis loetletud ainete puhul koostab komisjon ameti abiga konventsiooniosaliste konverentsi poolt kindlaks määratud ajavahemike järel aruande, mis põhineb teabel, mille liikmesriigid on esitanud ametile kooskõlas lõike 1 punktiga f, ja edastab selle konventsiooni sekretariaadile. 4. Amet koostab ja avaldab liikmesriikide avaldatud või esitatud, lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete põhjal liidu ülevaatearuande. Kõnealune ülevaatearuanne sisaldab asjakohasel juhul näitajaid käesoleva määrusega saavutatud väljundite, tulemuste ja mõju kohta, liidu ülevaatlikke kaarte ja liikmesriikide aruandeid. Amet ajakohastab liidu ülevaatearuannet vähemalt kord iga kuue kuu järel või pärast komisjonilt sellekohase taotluse saamist. 5. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte lõike 1 kohaselt esitatava miinimumteabe kohta, mille hulka kuuluvad lõike 1 punktis f osutatud asjakohaste näitajate määratlused, ülevaatlikud kaardid ja ülevaatearuanded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kui liikmesriigid ei ole enne käesoleva määruse jõustumist komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest veel teavitanud, teevad nad seda hiljemalt 16. juulil 2020; samuti teavitavad nad komisjoni viivitamata nende hilisematest muudatustest.

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I, II ja III lisa muutmiseks, et kohandada neid lähtuvalt konventsiooni või protokolli lisades esitatud ainete loetelus tehtavatest muudatustest, kui liit on seda muudatust toetanud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 9 vastu võetud nõukogu otsusega, või käesoleva määruse I ja II lisa kehtivate kannete või sätete muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga. Kui komisjon muudab käesoleva määruse I, II või III lisa, võtab ta iga aine kohta vastu eraldi delegeeritud õigusakti. 2. Komisjon vaatab IV ja V lisa pidevalt läbi ja esitab asjakohasel juhul seadusandlikke ettepanekuid nende muutmiseks, et kohandada neid lähtuvalt konventsiooni või protokolli lisades esitatud ainete loetelus tehtavatest muudatustest või muuta käesoleva määruse lisade kehtivaid kandeid või sätteid nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

1. Käesoleva määruse kohaldamisel koosnevad ameti tulud järgmisest: a) liidu toetus, mis on kajastatud liidu üldeelarves (komisjoni jaos); b) liikmesriikide vabatahtlik toetus. 2. Käesolevast määrusest tuleneva tegevusega seotud tulud ja kulud liidetakse määrusest (EL) nr 649/2012 tuleneva tegevusega seotud tulude ja kuludega ning neid kajastatakse ameti eelarve samas jaos. Amet kasutab lõikes 1 osutatud tulusid käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Amet määrab koostöös liikmesriikidega kindlaks käesoleva määruse kohaste liikmesriigi andmete avaldamise või edastamise vormi ja tarkvara ning teeb need oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks. Ruumiandmete ja ruumiandmeteenuste puhul lähtuvad liikmesriigid ja amet asjakohase vormingu väljatöötamisel direktiivi 2007/2/EÜ nõuetest. Liikmesriigid ja muud isikud, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, kasutavad asjakohast vormingut ja tarkvara oma andmete haldamiseks ja andmevahetuseks ametiga.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 4 lõike 3, artikli 10 lõike 2 ja artikli 15 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Liikmesriigid määravad käesoleva määruse kohaselt nõutavate haldusülesannete ja täitmise tagamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused. Liikmesriik teatab komisjonile kõnealusest määramisest hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui ta on teinud seda juba enne käesoleva määruse jõustumist, ning teavitab komisjoni ka määratud pädeva asutuse muutumisest.

1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhul. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Jäätmeid käsitlevates küsimustes abistab komisjoni komitee, mis on loodud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Määrus (EÜ) nr 850/2004 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.