Määrus 2019/1242

Selleks et aidata saavutada liidu eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30 % võrreldes 2005. aasta tasemega määruse (EL) 2018/842 artikliga 2 hõlmatud sektorites ja saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, kehtestatakse käesoleva määrusega uute raskeveokite CO2-heite nõuded, vähendades seeläbi liidu uute raskeveokite pargi CO2-eriheidet võrreldes CO2-võrdlusheitega järgmiselt: a) aasta 2025 aruandlusperioodist alates 15 %; b) aasta 2030 aruandlusperioodil ja järgnevatel aruandlusperioodidel 30 %, kui artiklis 15 osutatud läbivaatamise tulemusel ei otsustata teisiti. CO2-võrdlusheide põhineb määruse (EL) 2018/956 kohaselt ajavahemiku 1. juuli 2019–30. juuni 2020 („võrdlusperiood“) kohta esitatud seireandmetel, mis ei hõlma eriotstarbelisi veokeid, ja see arvutatakse vastavalt käesoleva määruse I lisa punktile 3.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmistele kriteeriumidele vastavate uute N2- ja N3-kategooria raskeveokite suhtes: a) jäiga kerega veoautod telgede arvuga 4x2 ja suurima tehniliselt lubatud täismassiga üle 16 tonni; b) jäiga kerega veoautod telgede arvuga 6x2; c) sadulvedukid telgede arvuga 4x2 ja suurima tehniliselt lubatud täismassiga üle 16 tonni, ning d) sadulvedukid telgede arvuga 6x2. Käesoleva määruse artikli 5 ja I lisa punkti 2.3 puhul kohaldatakse käesolevat määrust ka selliste N-kategooria uute raskeveokite suhtes, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2011 (14) kohaldamisalasse ega vasta esimese lõigu punktides a–d sätestatud kriteeriumidele. Käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud veokikategooriad osutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (15) II lisas määratletud sõidukikategooriatele. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse lõikes 1 osutatud sõidukeid uute raskeveokitena 12-kuulisel perioodil, mis algab 1. juulil, kui sel perioodil registreeritakse need sõidukid liidus esimest korda ja neid ei ole väljaspool liitu varem registreeritud. Arvesse ei võeta eelnevat registreerimist väljaspool liitu, mis on toimunud vähem kui kolm kuud enne liidus registreerimist. 3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu konkreetse korra selliste raskeveokite kindlakstegemiseks, mis on sertifitseeritud eriotstarbeliste veokitena vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele, kuid ei ole sellisena registreeritud, ning kohaldab tootja aastase keskmise CO2-eriheite suhtes korrektsioonimäärasid, et võtta neid sõidukeid arvesse alates aasta 2021 aruandlusperioodist ja iga sellele järgneva aruandlusperioodi puhul. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „CO2-võrdlusheide“ – igasse veokite allrühma kuuluvate kõigi uute raskeveokite, välja arvatud eriotstarbelised veokid, keskmine CO2-eriheide artikli 1 teises lõigus osutatud võrdlusperioodil määratuna vastavalt I lisa punktile 3; 2) „CO2-eriheide“ – iga üksiku raskeveoki CO2-heide määratuna vastavalt I lisa punktile 2.1; 3) „aasta Y aruandlusperiood“ – ajavahemik aasta Y 1. juulist kuni aasta Y+130. juunini; 4) „keskmine CO2-eriheide“ – tootja uute raskeveokite keskmine CO2-eriheide konkreetsel aruandlusperioodil määratuna vastavalt I lisa punktile 2.7; 5) „CO2-eriheite sihttase“ – iga üksiku tootja CO2-heite sihttase väljendatuna g/tkm-tes ja määratuna igal aastal eelneva aruandlusperioodi kohta vastavalt I lisa punktile 4; 6) „jäiga kerega veoauto“ – veoauto, mis ei ole ette nähtud ega konstrueeritud poolhaagise vedamiseks; 7) „sadulveduk“ – veoüksus, mis on ette nähtud ja konstrueeritud üksnes või põhiliselt poolhaagiste vedamiseks; 8) „veokite allrühm“ – selliste I lisa punktis 1 määratletud veokite rühm, mida iseloomustavad CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramise seisukohast asjakohased ühised ja eristavad tehnilised kriteeriumid; 9) „eriotstarbeline veok“ – raskeveok, mille CO2-heide ja kütusekulu on vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetele määratud üksnes sellisteks kasutusotstarveteks, mida ei ole määratletud käesoleva määruse I lisa punktis 2.1; 10) „tootja“ – isik või üksus, kelle ülesanne on esitada andmeid uute raskeveokite kohta vastavalt määruse (EL) 2018/956 artiklile 5, või heiteta raskeveokite puhul isik või üksus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees EÜ kogu sõiduki tüübikinnitusmenetluse või üksiksõiduki kinnituse menetluse kõigi aspektide eest vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ ja toodangu nõuetele vastavuse tagamise eest; 11) „heiteta raskeveok“ – sisepõlemismootorita raskeveok või sellise sisepõlemismootoriga raskeveok, mis paiskab õhku vähem kui 1 g CO2/kWh, mis on kindlaks tehtud kooskõlas määruse (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 (16) ja selle rakendusmeetmetega; 12) „vähese heitega raskeveok“ – muu kui heiteta raskeveok, mille CO2-eriheide on väiksem kui pool kõigi veokite CO2-võrdlusheitest veokite allrühmas, kuhu raskeveok kuulub, määratuna vastavalt I lisa punktile 2.3.3; 13) „kasutusotstarve“ – sihtkiirusetsükli, kandevõime, kere või haagise koostu ja muude asjakohaste näitajate kombinatsioon, mis iseloomustab sõiduki konkreetset kasutust ning mille alusel määratakse kindlaks raskeveoki ametlik CO2-heide ja kütusekulu; 14) „sihtkiirusetsükkel“ – sõidukijuhi soovitava või liiklusoludega piiratud kiiruse kirjeldus reisi jooksul läbitud vahemaa funktsioonina; 15) „kandevõime“ – veokiga eri tingimustes veetavate kaupade mass.

Alates 1. juulist 2020 ja seejärel igal järgmisel aruandlusperioodil määrab komisjon iga tootja kohta kindlaks eelneva aruandlusperioodi keskmise CO2-eriheite g/tkm-tes, lähtudes järgmisest: a) määruse (EL) 2018/956 kohaselt esitatud andmed tootja eelnenud aruandlusperioodil registreeritud uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, kohta, ning b) heiteta ja vähese heite koefitsient määratuna vastavalt artiklile 5. Keskmine CO2-eriheide määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 2.7.

1. Alates 1. juulist 2020 ja seejärel igal järgmisel aruandlusperioodil määrab komisjon iga tootja kohta kindlaks heiteta ja vähese heite koefitsiendi eelneval aruandlusperioodil. Heiteta ja vähese heite koefitsiendi puhul võetakse arvesse aruandlusperioodil tootja sõidukipargis olevate heiteta ja vähese heitega raskeveokite, sealhulgas artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud heiteta raskeveokite, ning heiteta ja vähese heitega eriotstarbeliste veokite arvu ja CO2-heidet ning see määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 2.3. 2. Aruandlusperioodide 2019–2024 puhul arvestatakse heiteta ja vähese heitega raskeveokeid lõike 1 kohaldamisel järgmiselt: a) heiteta raskeveok arvestatakse kahe sõidukina, ning b) vähese heitega raskeveok arvestatakse kuni kahe sõidukina sõltuvalt tema CO2-eriheitest ja vähese heite künnisväärtusest veokite allrühmas, kuhu veok kuulub, nagu on määratud kindlaks I lisa punktis 2.3.3. Heiteta ja vähese heite koefitsient määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 2.3.1. 3. Alates aasta 2025 aruandlusperioodist määratakse heiteta ja vähese heite koefitsient kindlaks 2 % suuruse võrdlustaseme alusel vastavalt I lisa punktile 2.3.2. 4. Heiteta ja vähese heite koefitsient vähendab tootja keskmist CO2-eriheidet maksimaalselt 3 %. Artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud heiteta raskeveokite osakaal kõnealuses koefitsiendis vähendab tootja keskmist CO2-eriheidet maksimaalselt 1,5 %.

Alates 1. juulist 2026 ja igal järgmisel aruandlusperioodil määrab komisjon iga tootja kohta kindlaks eelneva aruandlusperioodi CO2-eriheite sihttaseme. Kõnealune CO2-eriheite sihttase on veokite kõikide allrühmade kohta saadud järgmiste väärtuste summa: a) CO2-heitkoguste vähendamise eesmärk, millele on osutatud artikli 1 esimese lõigu punktis a või b; b) CO2-võrdlusheide; c) tootja veokite osakaal igas veokite allrühmas; d) iga veokite allrühma kohta kehtiv aastase läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse tegur. CO2-eriheite sihttase määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 4.

1. Selleks et kontrollida, kas tootja järgib CO2-eriheite sihttasemeid aastate 2025–2029 aruandlusperioodidel, võetakse arvesse tema heiteühikuid või heitevõlgu, mis määratakse kindlaks vastavalt I lisa punktile 5 ning mis vastab tootja uute raskeveokite, v.a eriotstarbelised veokid, arvule aruandlusperioodil, ning mis korrutatakse: a) lõikes 2 osutatud tootja CO2-heitkoguste vähendamise trajektoori ja keskmise CO2-eriheite vahega, kui see vahe on positiivne („heiteühik“), või b) tootja keskmise CO2-eriheite ja CO2-eriheite sihttaseme vahega, kui see vahe on positiivne („heitevõlg“). Heiteühikud omandatakse aastate 2019–2029 aruandlusperioodidel. Aastate 2019–2024 aruandlusperioodidel omandatud heiteühikuid võetakse siiski arvesse üksnes selle kindlakstegemiseks, kas tootja järgib aasta 2025 aruandlusperioodi CO2-eriheite sihttaset. Heitevõlad omandatakse aastate 2025–2029 aruandlusperioodidel. Sellegipoolest ei tohi tootja heitevõlg kokku ületada 5 % tootja aasta 2025 aruandlusperioodi CO2-eriheite sihttaseme ja asjaomase perioodi uute raskeveokite arvu korrutisest („heitevõla piirmäär“). Aastate 2025–2028 aruandlusperioodidel omandatud heiteühikud ja heitevõlad kantakse olemasolu korral üle ühest aruandlusperioodist järgmisse. Heitevõla jääk likvideeritakse aasta 2029 aruandlusperioodil. 2. CO2-heitkoguste vähendamise trajektoor määratakse iga tootja kohta kindlaks vastavalt I lisa punktile 5.1, tuginedes artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheite ja kõnealuse artikli esimese lõigu punktis a aasta 2025 aruandlusperioodiks sätestatud CO2-heite sihttaseme vahelisele lineaartrajektoorile ning aasta 2025 aruandlusperioodi CO2-heite sihttaseme ja kõnealuse artikli esimese lõigu punktis b aasta 2030 aruandlusperioodiks sätestatud CO2-heite sihttaseme vahelisele lineaartrajektoorile.

1. Kui lõike 2 alusel leitakse, et tootjal on mõnel aruandlusperioodil alates 2025. aastast ettenähtust ülemääraseid CO2-heitkoguseid, kehtestab komisjon ülemäärase CO2-heite eritasu, mis arvutatakse järgmise valemi abil: a) ajavahemikul 2025–2029: (ülemäärase CO2-heite eritasu) = (ülemäärane CO2-heide × 4 250 eurot/gCO2/tkm) b) alates 2030. aastast: (ülemäärase CO2-heite eritasu) = (ülemäärane CO2-heide × 6 800 eurot/gCO2/tkm). 2. Tootja CO2-heitkogused loetakse ülemääraseks kõigil järgmistel juhtudel: a) kui mõnel aastate 2025–2028 aruandlusperioodil ületab heiteühikute summa võrra vähendatud heitevõlgade summa artikli 7 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud heitevõla piirmäära; b) kui aasta 2029 aruandlusperioodil on heiteühikute summa võrra vähendatud heitevõlgade summa positiivne; c) kui aasta 2030 aruandlusperioodist alates ületab tootja keskmine CO2-eriheide tema CO2-eriheite sihttaset. Ülemäärased CO2-heitkogused konkreetsel aruandlusperioodil arvutatakse vastavalt I lisa punktile 6. 3. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohase ülemäärase CO2-heite eritasu kogumise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Ülemäärase CO2-heite eritasud kajastatakse Euroopa Liidu üldeelarves tuluna.

1. Tüübikinnitusasutused teatavad komisjonile viivitamata käesoleva määruse artiklis 13 osutatud korras tehtava kontrolli tulemusena avastatud kasutusel olevate raskeveokite CO2-heite väärtuste kõrvalekalletest vastavustunnistusel või määruse (EL) 2017/2400 artikli 9 lõikes 4 osutatud kliendi teabefailis märgitud väärtuste suhtes. 2. Komisjon võtab lõikes 1 osutatud kõrvalekaldeid arvesse tootja keskmise CO2-eriheite arvutamisel. 3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjaliku korra sellistest kõrvalekalletest teatamiseks ja nende arvessevõtmiseks keskmise CO2-eriheite arvutamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Selleks et tagada CO2-võrdlusheite usaldusväärsus ja representatiivsus kogu liidu sõidukipargi suhtes kohaldatavate CO2-heite sihttasemete määramise alusena, kehtestab komisjon rakendusaktidega metoodika, et hinnata nende tingimuste kohaldamist, mille alusel CO2-võrdlusheide kindlaks määrati, ja kriteeriumid, et tuvastada, kas kõnealust heitkogust on põhjendamatult suurendatud, ning kui see on nii, siis otsustada, kuidas seda tuleks korrigeerida. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon avaldab iga aasta 30. aprilliks vastuvõetavates rakendusaktides järgmiste näitajate loetelu: a) alates 1. juulist 2020 iga tootja keskmine CO2-eriheide eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artiklis 4; b) alates 1. juulist 2020 iga tootja heiteta ja vähese heite koefitsient eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1; c) alates 1. juulist 2026 iga tootja CO2-eriheite sihttase eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artiklis 6; d) alates 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2031 iga tootja CO2-heitkoguste vähendamise trajektoor, tema heiteühikud ja alates 1. juulist 2026 kuni 30. juunini 2031 tema heitevõlad eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artiklis 7; e) alates 1. juulist 2026 iga tootja ülemäärased CO2-heitkogused eelneval aruandlusperioodil, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 1; f) alates 1. juulist 2020 liidus eelneval aruandlusperioodil registreeritud kõigi uute raskeveokite keskmine CO2-eriheide. 30. aprilliks 2021 avaldatav loetelu peab sisaldama artikli 1 teises lõigus osutatud CO2-võrdlusheidet. 2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusaktid, et kohandada CO2-võrdlusheidet järgmiselt: a) kui kasutusotstarbe osatähtsusi või kandevõime väärtusi on kohandatud kooskõlas artikli 14 lõike 1 punktiga b või c, rakendatakse II lisa punktis 1 sätestatud korda; b) kui kohandustegurid on kindlaks määratud kooskõlas artikli 14 lõikega 2, siis kohaldatakse neid kohandustegureid CO2-võrdlusheite suhtes; c) kui artiklis 10 osutatud metoodika kohaselt on kindlaks tehtud CO2-võrdlusheite põhjendamatu suurendamine, korrigeeritakse CO2-võrdlusheidet hiljemalt 30. aprilliks 2022. Komisjon avaldab kohandatud CO2-võrdlusheite väärtused ja arvutab nende abil välja tootja CO2-eriheite sihttasemed, mida kohaldatakse kõnealuseid väärtusi kohandavate delegeeritud õigusaktide kohaldamise alguskuupäeval algavatel aruandlusperioodidel.

1. Komisjon jälgib ja hindab seda, kas CO2-heite ja energiatarbimise näitajad, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 595/2009 raames, on representatiivsed ka tegelikes kasutustingimustes. Lisaks kogub komisjon korrapäraselt andmeid raskeveokite CO2-heite ja energiatarbimise kohta tegelikes kasutustingimustes, kasutades kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete näitusid ja alustades uutest raskeveokitest, mis on registreeritud alates määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud meetmete kohaldamise alguskuupäevast. Komisjon tagab, et avalikkust teavitatakse representatiivsuse aja jooksul muutumisest. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks tagab komisjon, et alates määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud meetmete kohaldamise alguskuupäevast tehakse talle korrapäraste ajavahemike järel kättesaadavaks järgmised, vastavalt olukorrale kas tootjatelt, riigi ametiasutustelt või sõidukitelt otse saadavad andmed, mis on seotud raskeveokite CO2-heite ja energiatarbimisega tegelikes kasutustingimustes: a) valmistajatehase tähis; b) tarbitud kütuse ja elektrienergia kogus; c) läbitud vahemaa kokku; d) kasulik koormus; e) välise laadimisega hübriidelektriraskeveokite puhul tarbitud kütuse ja elektrienergia kogus ning eri sõidurežiimides sõidetud vahemaa; f) muud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks vajalikud näitajad. Komisjon töötleb käesoleva lõike esimese lõigu alusel saadud andmeid, et luua lõike 1 kohaldamiseks anonümiseeritud ja koondatud andmekogud, sealhulgas iga tootja kohta. Valmistajatehase tähiseid kasutatakse üksnes andmete töötlemiseks ja neid ei säilitata kauem kui sel eesmärgil vajalik. 3. Selleks et vältida erinevuse suurenemist tegelikus liikluses tekkivatest heitkogustest, hindab komisjon hiljemalt kaks aastat ja viis kuud pärast määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 5c punktis b osutatud meetmete kohaldamise alguskuupäeva, kuidas oleks kütusekulu ja energiatarbimise andmeid võimalik kasutada selle tagamiseks, et kõnealuse määruse kohaselt määratud sõidukite CO2-heite ja energiatarbimise näitajad oleksid aja jooksul representatiivsed iga tootja puhul tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste suhtes. Komisjon jälgib ja annab kord aastas aru esimeses lõigus osutatud erinevuse muutumisest ja erinevuse suurenemise vältimiseks hindab 2027. aastal, kas oleks võimalik luua mehhanism tootja keskmise CO2-eriheite kohandamiseks alates 2030. aastast, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku sellise mehhanismi loomiseks. 4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmete kogumise ja töötlemise üksikasjaliku menetluse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Tootjad tagavad, et määruse (EL) 2017/2400 artikli 9 lõikes 4 osutatud kliendi teabefaili kantud CO2-heite ja kütusekulu väärtused vastavad kasutusel olevate raskeveokite CO2-heitele ja kütusekulule, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse kohaselt. 2. Lõikes 4 osutatud menetluste jõustumise järel kontrollivad tüübikinnitusasutused nende tootjate puhul, kellele nad on andnud tegevusloa modelleerimisvahendi kasutamiseks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetega, asjakohaste ja representatiivsete sõidukinäidiste alusel, et kliendi teabefailidesse kantud CO2-heite ja kütusekulu väärtused vastavad kasutusel olevate raskeveokite CO2-heitele ja kütusekulule, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse ja selle rakendusmeetmete kohaselt, kaaludes samal ajal muu hulgas kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete saadaolevate andmete kasutamist. Samuti kontrollivad tüübikinnitusasutused muu hulgas kütusekulu ja/või energiatarbimist mõõtvate pardaseadmete andmeid kasutades selliste pardaseadmete või näidissõidukitega seotud strateegiate olemasolu, millega sõiduki tulemusi CO2-heitkoguste ja kütusekulu sertifitseerimise eesmärgil tehtavate katsete või arvutuste ajal kunstlikult tegelikust paremana näidatakse. 3. Kui lõike 2 kohaselt tehtud kontrollide tulemusel tuvastatakse CO2-heitkoguste ja kütusekulu mittevastavus, mida ei saa seostada modelleerimisvahendi mittetoimimisega, või mõne sellise strateegia olemasolu, millega veoki tulemusi kunstlikult tegelikust paremana näidatakse, tagab vastutav tüübikinnitusasutus lisaks määruse (EL) 2018/858 XI peatükis sätestatud vajalike meetmete võtmisele vastavalt olukorrale kliendi teabefailide, vastavustunnistuste või üksiksõiduki kinnitustunnistuste korrigeerimise. 4. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kontrollide läbiviimise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjonil on õigus võtta enne esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmist kooskõlas artikliga 17 vastu käesoleva määruse täiendamiseks delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse esimeses lõigus osutatud korra juhtpõhimõtted ja kriteeriumid.

1. Tagamaks et tehnilised näitajad, mida kasutatakse tootja keskmise CO2-eriheite arvutamiseks vastavalt artiklile 4 ja CO2-eriheite sihttasemete arvutamiseks vastavalt artiklile 6, vastavad tehnika ja kaubatranspordi logistika arengule, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I ja II lisa järgmisi sätteid: a) I lisa tabeli 1 kanded kabiini tüübi ja mootori võimsuse kohta ning kõnealuses tabelis osutatud mõisted „magamiskabiin“ ja „päevakabiin“; b) I lisa tabelis 2 esitatud kasutusotstarvete osatähtsused; c) kandevõime väärtused, mis on esitatud I lisa tabelis 3, ja kandevõime kohandamise tegurid, mis on esitatud II lisa tabelis 1; d) I lisa tabelis 4 esitatud aastase läbisõidu väärtused. 2. Kui määruses (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendusmeetmetes sätestatud tüübikinnitusmenetlusi muudetakse muude kui käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja c osutatud muudatustega nii, et käesoleva lõike kohaselt kindlaks määratud representatiivsete veokite CO2-heide suureneb või väheneb rohkem kui 5 g CO2/km, kohandab komisjon CO2-võrdlusheidet, mis arvutatakse II lisa punktis 2 esitatud valemi järgi, kooskõlas artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kohandusteguriga. 3. Komisjon kehtestab rakendusaktidega metoodika, et määrata veokite allrühma üks või mitu representatiivset veokit, sealhulgas nende statistiline osatähtsus, mille alusel määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohandus, võttes arvesse määruse (EL) 2018/956 kohaselt edastatud seireandmeid ja määruse (EL) 2017/2400 artikli 12 lõikes 1 loetletud sõidukite tehnilisi omadusi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Hiljemalt 31. detsembriks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse tulemuslikkuse kohta, alates 2030. aastast kohaldatava CO2-heite vähendamise eesmärgi ning heiteta ja vähese heitega raskeveokite stiimulisüsteemi taseme kohta, muude raskeveokiliikide, sealhulgas haagiste, busside ja eriotstarbeliste veokite CO2-heite vähendamise eesmärkide kehtestamise kohta ning raskeveokite heite vähendamise siduvate sihttasemete kehtestamise kohta alates 2035. ja 2040. aastast. 2030. aasta eesmärki hinnatakse kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega Pariisi kokkuleppe raames. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab eeskätt järgmist: a) hinnang artiklis 7 osutatud heiteühikute ja heitevõla süsteemi tulemuslikkuse kohta ning nimetatud süsteemi kohaldamise pikendamise asjakohasuse kohta 2030. aastani ja pärast seda; b) hinnang heiteta ja vähese heitega raskeveokite kasutuselevõtu kohta, võttes arvesse direktiivis 2009/33/EÜ sätestatud eesmärke, ning selliste raskeveokite turulelaskmist mõjutavaid asjakohaseid parameetreid ja tingimusi; c) hinnang artiklis 5 sätestatud heiteta ja vähese heitega raskeveokite stiimulisüsteemi tulemuslikkuse kohta ja selle eri elementide asjakohasuse kohta, et kohandada seda 2025. aasta järgseks perioodiks, pidades silmas võimalikku diferentseerimist heitevaba läbisõiduvahemiku ja veokite allrühmade alusel kombineerituna läbisõidu ja kandevõime osatähtsuse teguritega, mille kohaldamise alguskuupäevaga nähakse ette vähemalt kolmeaastane üleminekuperiood; d) hinnang vajaliku laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu kohta, võimaluse kohta kehtestada mootori CO2-heite normid, eelkõige eriotstarbeliste veokite jaoks, ning selle kohta, kuivõrd määruse (EL) 2017/2400 kohaselt kindlaks määratud CO2-heite ja kütusekulu näitajad on representatiivsed tegelikes kasutustingimustes; e) üksnes käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, raskeveokitega ja autorongidega seotud kaalutlused, võttes arvesse riigisiseste vedude puhul kohaldatavaid masse ja mõõtmeid, näiteks liidendsõidukeid ja ühendvedusid, hinnates samas ka võimalikke transpordiohutuse ja tõhususe aspekte, mitmeliigilise transpordi, keskkonna- ja taristumõju ning tagasipõrke fenomeni, samuti liikmesriikide geograafilist asendit; f) hinnang modelleerimisvahendi VECTO kohta, et tagada selle vahendi pidev ja õigeaegne ajakohastamine; g) hinnang võimaluse kohta töötada välja spetsiaalne metoodika, et hinnata potentsiaalset mõju, mida omab CO2-heitkoguste vähendamisele selliste sünteetiliste ja täiustatud taastuvate alternatiivvedelkütuste ning taastuva gaaskütuse, sealhulgas e-kütuste kasutamine, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ning mis vastavad säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (17); h) hinnang tootjatevahelise avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva vahendite koondamise korra kehtestamise teostatavuse kohta; i) hinnang ülemäärase heite eritasu suuruse kohta, tagamaks et eritasu on suurem kui CO2-heite sihttasemete saavutamiseks vajalike tehnoloogialahenduste keskmised piirkulud. 3. Asjakohasel juhul lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks. 4. Määruse (EL) 2019/631 artikli 15 lõike 5 kohase hindamise raames hindab komisjon võimalust suunata ülemäärase CO2-heite eritasust saadavad tulud sihtotstarbelisse fondi või asjaomasesse programmi, mille eesmärk on tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele, nagu on osutatud Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõikes 1, eelkõige toetada autotööstussektori töötajate ümberõpet, täiendõpet, koolitust ja ümberpaigutamist kõigis mõjutatud liikmesriikides, eelkõige üleminekust enim mõjutatud piirkondades ja kogukondades. Asjakohasel juhul esitab komisjon hiljemalt 2027. aastaks selleteemalise seadusandliku ettepaneku. 5. Hiljemalt 2023. aastal hindab komisjon võimalust arendada välja ühtne liidu metoodika liidu turule lastud uute raskeveokite kogu olelusringi jooksul tekkiva CO2-heite hindamiseks ja selle kohta järjepidevaks andmete esitamiseks. Komisjon edastab kõnealuse hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul ettepanekud järelmeetmeteks, näiteks seadusandlikud ettepanekud.

1. Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (18) artikli 44 lõike 1 punktis a. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 11 lõikes 2, artikli 13 lõike 4 teises lõigus ja artikli 14 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 14. augusti 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 2, artikli 13 lõike 4 teises lõigus ja artikli 14 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 11 lõike 2, artikli 13 lõike 4 teise lõigu ja artikli 14 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Määrust (EÜ) nr 595/2009 muudetakse järgmiselt: 1) Artikli 2 esimesse lõiku lisatakse järgmine lause: „Käesoleva määruse artikleid 5a, 5b ja 5c kohaldatakse ka O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite suhtes.“ 2) Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 5a Erinõuded tootjatele seoses M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite keskkonnatoimega 1. Tootjad tagavad, et müüdavad, registreeritavad või kasutuselevõetavad uued O3- ja O4-kategooria mootorsõidukid vastavad järgmistele nõuetele: a) nende mootorsõidukite mõju mootorsõidukite CO2-heitele, kütusekulule, elektrienergia tarbimisele ja heitevabale läbisõiduvahemikule määratakse kindlaks vastavalt artikli 5c punktis a osutatud metoodikale; b) nad on varustatud kandevõimet mõõtvate ja salvestavate pardaseadmetega vastavalt artikli 5c punktis b osutatud nõuetele. 2. Tootjad tagavad, et müüdavad, registreeritavad või kasutuselevõetavad uued M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukid on varustatud kütusekulu ja/või energiatarbimist, kandevõimet ja läbisõitu mõõtvate ja salvestavate pardaseadmetega vastavalt artikli 5c punktis b osutatud nõuetele. Samuti tagavad nad, et nende mootorsõidukite heitevaba läbisõiduvahemik ja elektrienergia tarbimine määratakse kindlaks vastavalt artikli 5c punktis c osutatud metoodikale. Artikkel 5b Erinõuded liikmesriikidele seoses M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite keskkonnatoimega 1. Kooskõlas artiklis 5c osutatud rakendusmeetmetega keelduvad riigiasutused EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukitele, mis ei vasta nimetatud rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele. 2. Kooskõlas artiklis 5c osutatud rakendusmeetmetega keelustavad riigiasutused selliste uute M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite müügi, registreerimise ja kasutuselevõtmise, mis ei vasta nimetatud rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele. Artikkel 5c Meetmed M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite keskkonnatoime teatavate aspektide kindlaksmääramiseks 31. detsembriks 2021 võtab komisjon rakendusaktidega vastu järgmised meetmed: a) metoodika O3- ja O4-kategooria mootorsõidukite toime hindamiseks seoses nende mõjuga mootorsõidukite CO2-heitele, kütusekulule, elektrienergia tarbimisele ja heitevabale läbisõiduvahemikule; b) tehnilised nõuded kütusekulu ja/või energiatarbimist ning läbisõitu mõõtvate ja salvestavate pardaseadmete paigaldamiseks M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukitele ning kandevõimet või kogukaalu kindlaksmääravate ja salvestavate seadmete paigaldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 (*1) artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punkti a, b, c või d kohaste omadustega sõidukitele ning nende kombinatsioonidele O3- ja O4-kategooria sõidukitega, sealhulgas vajaduse korral andmete edastamiseks sama kombinatsiooni sõidukite vahel; c) metoodika uute M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite heitevaba läbisõiduvahemiku ja elektrienergia tarbimise kindlaksmääramiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 13a osutatud kontrollimenetlusega. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).“ " 3) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 13a Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab mootorsõidukite tehniline komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 (*2). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).“ "

Määrust (EL) 2018/956 muudetakse järgmiselt. 1) Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ, (*3) määruses (EÜ) nr 595/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1242 (*4) sätestatud mõisteid. (*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1)." (*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).“ " 2) Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid seiravad alates 1. jaanuarist 2019 I lisa A osas sätestatud andmeid seoses uute raskeveokitega, mis registreeritakse liidus esimest korda. Liikmesriikide pädevad asutused esitavad alates 2020. aastast iga aasta 30. septembriks eelmise aruandlusperioodi (1. juuli – 30. juuni) andmed komisjonile vastavalt II lisas sätestatud aruandluskorrale. 2019. aasta puhul hõlmavad 30. septembriks 2020 esitatavad andmed 1. jaanuarist 2019 – 30. juunini 2020 seiratud andmeid. Andmeid eelnevalt väljaspool liitu registreeritud uute raskeveokite kohta ei seirata ega esitata, välja arvatud juhul, kui veok registreeriti väljaspool liitu vähem kui kolm kuud enne selle registreerimist liidus.“ 3) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Raskeveokite tootjad seiravad iga uue raskeveoki puhul alates I lisa B osa punktis 1 sätestatud algusaastatest andmeid, mis on täpsustatud I lisa B osa punktis 2. Alates I lisa B osa punktis 1 sätestatud algusaastatest esitavad raskeveokite tootjad vastavalt II lisas sätestatud aruandluskorrale iga aasta 30. septembriks komisjonile kõnealused andmed iga uue raskeveoki kohta, mille puhul modelleerimise kuupäev jääb eelmisesse aruandlusperioodi (1. juuli – 30. juuni). 2019. aasta puhul esitavad tootjad andmed iga uue raskeveoki kohta, mille puhul modelleerimise kuupäev jääb ajavahemikku 1. jaanuar 2019 – 30. juuni 2020. Modelleerimise kuupäev on kuupäev, mis on esitatud I lisa B osa punkti 2 kande 71 kohaselt.“ 4) Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjon avaldab iga aasta 30. aprilliks aastaaruande ning liikmesriikide ja tootjate poolt eelmise aruandlusperioodi kohta esitatud andmete analüüsi.“ 5) II lisa punkt 3.2 asendatakse järgmisega: „3.2. Eelneval aruandlusperioodil registreeritud raskeveokite kohta käivad andmed, mis on kantud registrisse, avaldatakse alates 2021. aastast iga aasta 30. aprilliks, välja arvatud artikli 6 lõikes 1 osutatud andmed.“

Direktiivi 96/53/EÜ muudetakse järgmiselt. 1) Artiklisse 2 lisatakse pärast mõistet „alternatiivkütusega töötav sõiduk“ järgmine mõiste: „— „heiteta sõiduk“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 (*5) artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveok; (*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).“ " 2) Artikkel 10b asendatakse järgmisega: „Artikkel 10b Alternatiivkütusega töötava või heiteta sõiduki lubatud täismass on I lisa punktides 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 sätestatud mass. Alternatiivkütusega töötavad või heiteta sõidukid peavad vastama ka I lisa punktis 3 sätestatud telgedele langeva lubatud täismassi piirnormidele. Alternatiivkütusega töötavate või heiteta sõidukite puhul vajalik lisamass määratakse kindlaks kõnealuse sõiduki tüübikinnituse käigus tootja poolt esitatavate dokumentide alusel. Nimetatud lisamass tuleb märkida ametlikul tõendil, mida nõutakse kooskõlas artikliga 6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10h vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva direktiivi kohaldamiseks nende artiklis 2 osutatud alternatiivkütuste loetelu, mis eeldavad lisamassi. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega.“ 3) I lisa muudetakse järgmiselt: a) punktide 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3 ja 2.2.4 teise veergu lisatakse järgmine lõik: „Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses.“; b) punkti 2.3.1 teise veergu lisatakse järgmine lõik: „Heiteta sõidukid: 18-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses.“; c) punkti 2.3.2 kolmandasse veergu lisatakse järgmine lõik: „Kolmeteljelised heiteta sõidukid: 25-tonnist või 26-tonnist (kui igal veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni) lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses.“; d) punkti 2.4 kolmandasse veergu lisatakse järgmine lõik: „Kolmeteljelised liigendbussid, mis on heiteta sõidukid: 28-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses.“

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.