Määrus 2019/2152

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine õigusraamistik: a) artikli 2 lõikes 1 osutatud Euroopa ettevõtlusstatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks; b) statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku tarbeks.

1. Euroopa ettevõtlusstatistika hõlmab järgmist: a) statistiliste üksuste struktuur, majandustegevus ja tulemuslikkus, nende teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine ja e-kaubandus ning üleilmsed väärtusahelad. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab Euroopa ettevõtlusstatistika ka teadus- ja arendustegevuse statistikat kõrgharidus-, valitsus- ja eraõiguslike kasumitaotluseta institutsioonide sektoris; b) tööstustoodete tootmine ja teenuste osutamine ning rahvusvaheline kauplemine kaupade ja teenustega. 2. Statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistik hõlmab riiklikke statistilisi ettevõtlusregistreid ja eurogruppide registrit ning nendevahelist andmevahetust vastavalt artiklile 10. 3. Lõikes 2 osutatud riiklikud statistilised ettevõtlusregistrid hõlmavad järgmist: a) kõik majandustegevusega tegelevad ettevõtted, mis osalevad sisemajanduse koguprodukti (SKP) loomises, ning nende kohalikud üksused; b) juriidilised üksused, millest need ettevõtted koosnevad; c) ettevõtete puhul, kellel tulenevalt oma suurusest on märkimisväärne mõju ja kelle tegevusalaüksustel on märkimisväärne mõju (riigi) koondandmetele kas: i) iga tegevusalaüksus, millest need ettevõtted koosnevad, ja iga sellise üksuse suurus või ii) nende ettevõtete kõrvaltegevusalade NACE kood vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006 (22) sätestatule ja iga sellise kõrvaltegevusala maht; d) ettevõtete grupid, millesse need ettevõtted kuuluvad. 4. Eurogruppide register koosneb järgmistest nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93 (23) määratletud üksustest: a) kõik majandustegevusega tegelevad ettevõtted, kes osalevad SKP loomises ja kuuluvad rahvusvahelisse ettevõtete gruppi; b) juriidilised üksused, millest need ettevõtted koosnevad; c) rahvusvahelised ettevõtete grupid, millesse need ettevõtted kuuluvad. 5. Kodumajapidamised ei kuulu statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku kohaldamisalasse niivõrd, kuivõrd nende toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on ette nähtud nende enda tarbeks või hõlmavad oma vara teise isiku kasutusse andmist. 6. Välismaiste ettevõtete kohalikud üksused, mis ei moodusta eraldiseisvaid juriidilisi üksusi (filiaale) ning mis on määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt liigitatud kvaasikorporatiivseteks ettevõteteks, loetakse ettevõteteks riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite ja eurogruppide registri pidamisel. 7. Ettevõtete grupid tehakse kindlaks nende juriidiliste üksuste vaheliste kontrollisuhete kaudu vastavalt määrusele (EL) nr 549/2013. 8. Kui viidatakse riiklikele statistilistele ettevõtlusregistritele ja eurogruppide registrile, kohaldatakse käesolevat määrust ainult selliste üksuste suhtes, mis tegelevad täielikult või osaliselt majandustegevusega, ja majanduslikult passiivsete juriidiliste üksuste suhtes, mis koos majanduslikult aktiivsete juriidiliste üksustega moodustavad ettevõtte. 9. Statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku kohaldamisel loetakse majandustegevuseks järgmisi tegevusi: a) tegevus, mis seisneb toodete ja teenuste pakkumises asjaomasel turul; b) turuvälised teenused, millega osaletakse SKP loomisel; c) otsene ja kaudne osalus aktiivsetes juriidilistes üksustes. Majandustegevuseks võib pidada ka vara ja/või kohustuste omamist. 10. Statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku statistilised üksused määratletakse vastavalt määrusele (EMÜ) nr 696/93, kohaldades käesolevas artiklis sätestatud piiranguid.

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „statistiline üksus“ – statistilised üksused määruse (EMÜ) nr 696/93 tähenduses; b) „aruandeüksus“ – andmeid esitav üksus; c) „valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis hõlmavad konkreetseid teemasid; d) „teema“ – koostatava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab ühte või mitut alamteemat; e) „alamteema“ – teemaga seoses koostatava teabe üksikasjalik sisu, kusjuures iga alamteema hõlmab ühte või mitut muutujat; f) „muutuja“ – üksuse tunnus, millel võib olla rohkem kui üks väärtus; g) „turupõhine tegevus“ – turupõhine tegevus määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 1. peatüki punkti 1.37 tähenduses; h) „turuväline tegevus“ – turuväline tegevus määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 1. peatüki punkti 1.34 tähenduses; i) „turutootja“ – määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 3. peatüki punktis 3.24 määratletud turutootja; j) „turuväline tootja“ – määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 3. peatüki punktis 3.26 määratletud turuväline tootja; k) „riiklikud statistikaasutused“ – riiklikud statistikaametid ja muud siseriiklikud asutused, kes vastutavad Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest, ning kes on määratud liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõike 1 alusel; l) „autoriteetne allikas“ – riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite ja eurogruppide registri andmeid sisaldavate andmekirjete ainus esitaja vastavalt artiklis 17 osutatud kvaliteedistandarditele; m) „üksikandmed“ – identifitseeritavate aruandeüksuste või statistiliste üksuste tunnuste üksikvaatlused või -mõõtmised; n) „kasutamine statistilistel eesmärkidel“ – määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 3 punktis 8 määratletud kasutamine statistilistel eesmärkidel; o) „konfidentsiaalsed andmed“ – määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 3 punktis 7 määratletud konfidentsiaalsed andmed; p) „maksuhaldurid“ – nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (24) kohaldamise eest vastutavad liikmesriigi asutused; q) „toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud toll; r) „rahvusvaheline ettevõtete grupp“ – ettevõtete grupp määruse (EMÜ) nr 696/93 lisa III C jao tähenduses, millest vähemalt kaks ettevõtet või juriidilist üksust asuvad erinevates riikides. 2. Artiklite 11–15 kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „eksportiv liikmesriik“ – liikmesriik, kelle statistiliselt territooriumilt eksporditakse kaupa selle sihtkohta importivas liikmesriigis; b) „importiv liikmesriik“ – liikmesriik, kelle statistilisele territooriumile imporditakse kaupa eksportivast liikmesriigist; c) „kaup“ – vallasasjad, sealhulgas elektrienergia ja maagaas.

Liikmesriigid teevad artiklites 6 ja 7 osutatud statistikat ja loovad vastavalt artiklile 9 oma riiklikke statistilisi ettevõtlusregistreid, kasutades kõiki asjakohaseid andmeallikaid, vältides samal ajal liigset koormust andmeesitajatele ning võttes nõuetekohaselt arvesse riiklike statistikaasutuste kulutasuvust. Käesoleva määruse alusel nõutud statistika tegemiseks ja riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite loomiseks ning tingimusel, et tulemused vastavad artiklis 17 osutatud kvaliteedikriteeriumidele, võivad riiklikud statistikaasutused kasutada järgmisi andmeallikaid, sealhulgas nende kombinatsioone: a) uuringud; b) haldusandmed, sealhulgas maksuhalduritelt ja tolliasutustelt saadud teave, näiteks raamatupidamise aastaaruanded; c) vahetatud üksikandmed; d) kõik muud asjakohased allikad, meetodid või innovatiivsed lähenemisviisid niivõrd, kuivõrd need võimaldavad toota andmeid, mis on võrreldavad ning kooskõlas kohaldatavate konkreetsete kvaliteedinõuetega. Teise lõigu punktis a osutatud uuringute kohta esitavad aruandeüksused liikmesriikide nõudmisel ajakohase, täpse ja täieliku teabe, mis on vajalik käesoleva määruse alusel nõutud statistika tegemiseks ja riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite loomiseks. Teise lõigu punktis d osutatud meetodid ja lähenemisviisid peavad olema teaduslikult põhjendatud ja põhjalikult dokumenteeritud.

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 17a on riiklikel statistikaasutustel ja komisjonil (Eurostat) õigus pääseda kiiresti ja tasuta juurde kõikidele haldusandmetele, neid kasutada ja integreerida muude andmeallikatega, et täita statistikanõudeid käesoleva määruse alusel ning ajakohastada riiklikke statistilisi ettevõtlusregistreid ja eurogruppide registrit. Riiklike statistikaasutuste ja komisjoni (Eurostat) juurdepääs nendele andmetele piirdub haldusandmetega, mis kuuluvad nende enda avalikku haldussüsteemi. 2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, annavad iga liikmesriigi maksuhaldurid pädevatele riiklikele statistikaasutusele statistilistel eesmärkidel V lisas täpsustatud teavet kaupade ekspordi ja impordi kohta. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte, et: a) muuta V lisa, määrates kindlaks maksuhaldurite esitatava statistilise teabe liigid ja b) täiendada käesolevat määrust, täpsustades maksuhaldurite poolt vastavalt V lisale esitatava statistilise teabe üksikasju. 3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, annab iga liikmesriigi toll pädevatele riiklikele statistikaasutusele statistilistel eesmärkidel VI lisas sätestatud statistilist teavet kaupade ekspordi ja impordi kohta. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte, et: a) muuta VI lisa, määrates kindlaks tolli esitatava statistilise teabe liigid ja b) täiendada käesolevat määrust, täpsustades tolli poolt vastavalt VI lisale esitatava statistilise teabe üksikasju. 4. Rahvusvahelise kaubavahetuse ühtlustatud statistika tegemiseks ja selle statistika kvaliteedi parandamiseks võivad asjaomaste liikmesriikide riiklikud statistikaasutused vahetada statistilistel eesmärkidel nende tollilt saadud üksikandmeid kaupade impordi ja ekspordi kohta, et hinnata kaudtransiidi teel toimunud eksporti nimetatud liikmesriiki või importi nende liikmesriigist. Muude kaubavoogude puhul, mis hõlmavad enam kui ühe liikmesriigi tolli, vahetavad riiklikud statistikaasutused kaupade ekspordi või impordiga seotud vastavaid üksikandmeid asjaomase statistika kvaliteedi parandamise eesmärgil. 5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte käesoleva artikli kohase andmevahetuse üksikasjade täpsustamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Euroopa ettevõtlusstatistika hõlmab järgmisi valdkondi: a) ettevõtluse lühiajastatistika; b) ettevõtlusstatistika riigi tasandil; c) piirkondlik ettevõtlusstatistika; d) statistika rahvusvahelise tegevuse kohta. 2. Valdkonnad hõlmavad üht või mitut järgmist teemat, mille üksikasjad on sätestatud I lisas: a) ettevõtlus; b) üleilmsed väärtusahelad; c) IKT kasutamine ja e‐kaubandus; d) innovatsioon; e) rahvusvaheline kaubavahetus; f) rahvusvaheline teenustekaubandus; g) investeeringud; h) tööjõud; i) väljundid ja tulemuslikkus; j) hinnad; k) ostud; l) kinnisvara; m) teadus- ja arendustegevuse sisendid. 3. Teemade perioodilisus, vaatlusperiood ja statistiline üksus on sätestatud II lisas. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte I lisas sätestatud alamteemade muutmiseks. 5. Kui komisjon teostab lõike 4 kohast õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, tagab ta, et täidetud oleksid järgmised tingimused: a) delegeeritud õigusaktide eesmärk on saavutada tasakaal või vähendada kulusid ja koormust, ning nendega ei tohi mingil juhul tekitada märkimisväärset lisakulu või -koormust liikmesriikidele või andmeesitajatele; b) viie järjestikuse aasta pikkuse perioodi jooksul asendatakse I lisas loetletud valdkonnas „Ettevõtluse lühiajastatistika“ maksimaalselt üks alamteema, valdkonnas „Ettevõtlusstatistika riigi tasandil“ maksimaalselt kolm alamteemat, valdkonnas „Piirkondlik ettevõtlusstatistika“ maksimaalselt kaks alamteemat ning valdkonnas „Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta“ maksimaalselt kaks alamteemat mõne muu alamteemaga ja kõikide valdkondade peale kokku lisatakse maksimaalselt üks alamteema; c) delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vähemalt 18 kuud enne andmete vaatlusperioodi lõppu, välja arvatud teemade „Innovatsioon“ ja „IKT kasutamine ja e‐kaubandus“ puhul, kus delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vastavalt vähemalt kuus ja 15 kuud enne andmete vaatlusperioodi lõppu; d) iga uue alamteema teostatavust hinnatakse, kasutades liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 20 korraldatavaid katseuuringuid. 6. Lõike 5 punkti b ei kohaldata järgneva suhtes: a) teemade „Innovatsioon“, „IKT kasutamine ja e-kaubandus“ ning „Üleilmsed väärtusahelad“ alamteemad; b) muudatused, mis tulenevad rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise raamatupidamistavade muutmisest määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt ja maksebilansistatistika raamatupidamistavade muutmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 184/2005 (25) kohaselt.

1. Liikmesriigid koguvad asjakohaseid andmeid iga I lisas loetletud alamteema kohta. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte järgmiste käesoleva määruse alusel edastatavate andmeelemente, nende tehnilist määratluste ja lihtsustuste täpsustamiseks: a) muutujad; b) mõõtühik; c) statistiline populatsioon (sealhulgas turupõhiste/turuväliste tegevuste või tootjatega seotud nõuded); d) liigitused (sealhulgas toodete, riikide ja territooriumide ning tehinguliikide loetelud) ja jaotused; e) üksikandmete edastamine vabatahtlikkuse alusel; f) lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded; g) andmeedastuse tähtaeg; h) esimene vaatlusperiood; i) statistiline kaal ja baasaasta muutmine valdkonnas „Ettevõtluse lühiajastatistika“; j) teema „Rahvusvaheline kaubavahetus“ lisatunnused, sealhulgas vaatlusperiood. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Lõikes 1 osutatud volituste kasutamisel seoses lihtsustustega võtab komisjon kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega arvesse ettevõttemajanduste suurust ja tähtsust, et leevendada ettevõtete koormust. Lisaks tagab komisjon, et säilitatakse vajalik sisend rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise raamatupidamistavade koostamiseks määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt ja maksebilansistatistika raamatupidamistavade koostamiseks määruse (EÜ) nr 184/2005 kohaselt. Rakendusaktid, välja arvatud esimesed käesoleva määruse alusel vastu võetavad rakendusaktid, võetakse I lisas loetletud teemade puhul vastu vähemalt 18 kuud enne andmete vaatlusperioodi lõppu. Teemade „Innovatsioon“ ja „IKT kasutamine ja e‐kaubandus“ puhul võetakse rakendusaktid vastu vastavalt vähemalt kuus ja 15 kuud enne andmete vaatlusperioodi lõppu. 3. Lõike 1 punkti a kohaselt rakendusaktide vastuvõtmisel, välja arvatud artikli 6 lõike 2 punktides b, c ja d loetletud teemade puhul, tagab komisjon, et muutujate koguarv ei ületa üheski artikli 6 lõikes 1 loetletud valdkonnas järgmist: a) 22 muutujat valdkonnas „Ettevõtluse lühiajastatistika“; b) 93 muutujat valdkonnas „Ettevõtlusstatistika riigi tasandil“; c) 31 muutujat valdkonnas „Piirkondlik ettevõtlusstatistika“ ning d) 26 muutujat valdkonnas „Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta“. 4. Artikli 6 lõike 2 punktides b, c ja d loetletud teemade puhul tagab komisjon lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel, et muutujate arv ei ületa üheski teemas järgmist: a) 20 muutujat teemas „Üleilmsed väärtusahelad“; b) 73 muutujat teemas „IKT kasutamine ja e‐kaubandus“ ning c) 57 muutujat teemas „Innovatsioon“. 5. Kui kasutajate vajaduste rahuldamiseks ja teatava paindlikkuse võimaldamiseks on vaja uusi andmeid, võib komisjon viie järjestikuse kalendriaasta pikkuse perioodi jooksul kooskõlas lõikega 3 muuta maksimaalselt viit muutujat vastavalt valdkondades „Ettevõtluse lühiajastatistika“, „Piirkondlik ettevõtlusstatistika“ ja „Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta“ ja maksimaalselt 20 muutujat valdkonnas „Ettevõtlusstatistika riigi tasandil“. Neid maksimumarve ei kohaldata teemade „Üleilmsed väärtusahelad“, „Innovatsioon“ või „IKT kasutamine ja e‐kaubandus“ puhul. 6. Olenemata käesoleva artikli lõikest 3 ei suurendata kasutajate vajaduste rahuldamiseks ja teatava paindlikkuse võimaldamiseks pärast artiklis 20 osutatud katseuuringuid käesoleva artikli lõikes 3 osutatud valdkondade muutujate koguarvu rohkem kui 10 muutuja võrra. 7. Lõikes 1 osutatud rakendusaktide väljatöötamisel võetakse arvesse kogu liikmesriikidele või andmeesitajale tulenevat võimalikku täiendavat kulu või halduskoormust koos hinnanguga statistika kvaliteedi kavandatava paranemise kohta ning täiendavatest kavandatud meetmetest tulenevat muud otsest või kaudset kasu. Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata muudatuste suhtes, mis tulenevad muutustest liigitustes ja nomenklatuurides ega rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise raamatupidamistavade muudatuste suhtes, mis tulenevad määrusest (EL) nr 549/2013 ja maksebilansistatistika raamatupidamistavade muudatuste suhtes, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 184/2005.

1. Komisjon (Eurostat) loob liidu tasandil statistilistel eesmärkidel rahvusvaheliste ettevõtete gruppide eurogruppide registri. 2. Liikmesriigid loovad riiklikul tasandil ühe või mitu riiklikku statistilist ettevõtlusregistrit, millel on käesoleva määruse kohaselt ühtlustatud ühine põhisisu ning mida kasutatakse statistiliste uuringute ettevalmistamiseks ja koordineerimiseks ning teabeallikana ettevõtete ja nende demograafia statistiliseks analüüsimiseks, haldusandmete kasutamiseks ning statistiliste üksuste kindlakstegemiseks ja koostamiseks. 3. Liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) vahetavad statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku jaoks andmeid vastavalt artiklile 10. 4. Riiklikud statistilised ettevõtlusregistrid ja eurogruppide register on Euroopa statistika tegemise autoriteetne allikas kvaliteetsete ja ühtlustatud ettevõtlust käsitlevate statistiliste registriandmete saamiseks artikli 17 kohaselt. Riiklikud statistilised ettevõtlusregistrid on autoriteetne allikas riiklike ettevõtlust käsitlevate statistiliste registriandmete saamiseks. Eurogruppide register on Euroopa statistikasüsteemi registriandmete autoriteetne allikas ettevõtlusstatistika saamiseks, mis nõuab rahvusvahelisi ettevõtete gruppe käsitleva piiriülese teabe koordineerimist.

1. Artikli 8 kohaselt statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistikku kuuluvaid statistilisi ja juriidilisi üksusi iseloomustavad mõlemas järgnevas punktis sätestatud elemendid, mida on täpsustatud III lisas: a) registri alamteemad ja unikaalne identifitseeriv tunnus; b) tähtajad ja perioodilisus. 2. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte III lisas sätestatud registri alamteemadega seotud muutujate täpsustamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Komisjon tagab lõikes 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel, et liikmesriikidele ega andmeesitajatele ei tekitata märkimisväärset lisakulu või -koormust.

1. Liikmesriigid vahetavad omavahel konfidentsiaalseid andmeid. Selleks vahetatakse rahvusvahelisi ettevõtete gruppe ja neisse kuuluvaid üksusi käsitlevaid konfidentsiaalseid andmeid, mis koosnevad IV lisas loetletud muutujatest, eranditult statistilistel eesmärkidel eri liikmesriikide riiklike statistikaasutuste vahel nii, et andmevahetusega tagatakse liidus rahvusvahelisi ettevõtete gruppe käsitleva teabe kvaliteet. Andmevahetus võib toimuda ka andmeesitamise koormuse vähendamise eesmärgil. Kui konfidentsiaalsete andmete vahetamise eesmärk on tagada liidus rahvusvahelisi ettevõtete gruppe käsitleva teabe kvaliteet ja andmevahetuseks on andnud sõnaselgelt loa andmeid esitav pädev riiklik statistikaasutus, võivad konfidentsiaalsete andmete vahetamises eranditult statistilistel eesmärkidel osaleda ka riikide keskpangad. 2. Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid vahetavad omavahel konfidentsiaalseid andmeid. Selleks edastavad riiklikud statistikaasutused rahvusvaheliste ettevõtete gruppide ja neisse kuuluvate üksuste andmed, mis koosnevad IV lisas loetletud muutujatest, komisjonile (Eurostatile), et esitada eranditult statistilistel eesmärkidel teavet rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kohta liidus. Selleks et tagada andmete järjepidev registreerimine ja kasutada neid eranditult statistilistel eesmärkidel, edastab komisjon (Eurostat) iga liikmesriigi pädevatele riiklikele statistikaasutustele rahvusvaheliste ettevõtete gruppide ja neisse kuuluvate üksuste andmed, mis koosnevad IV lisas loetletud muutujatest, kui vähemalt üks selle grupi juriidiline üksus asub asjaomase liikmesriigi territooriumil. Selleks et tagada tõhusus ja hea kvaliteet eurogruppide registri loomisel eranditult statistilistel eesmärkidel, edastab komisjon (Eurostat) riiklikele statistikaasutustele eurogruppide registris registreeritud rahvusvaheliste ettevõtete gruppide ja neisse kuuluvate üksuste andmed, mis koosnevad IV lisas loetletud muutujatest. 3. Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid vahetavad omavahel konfidentsiaalseid andmeid juriidiliste üksuste identifitseerimiseks. Selleks edastavad riiklikud statistikaasutused inkorporeeritud juriidilisi üksusi käsitlevad andmed, mis piirduvad IV lisas loetletud identifitseerimis- ja demograafiliste muutujate ja stratifitseerimisparameetritega, komisjonile (Eurostatile) eranditult eesmärgiga kordumatult tuvastada juriidilised üksused liidus. Selleks et tagada tõhusus ja hea kvaliteet eurogruppide registri loomisel, edastab komisjon (Eurostat) iga liikmesriigi riiklikele statistikaasutustele juriidilisi üksusi käsitlevad andmed, mis piirduvad IV lisas loetletud identifitseerimis- ja demograafiliste muutujate ning stratifitseerimisparameetritega, eranditult eesmärgiga tuvastada juriidilised üksused liidus. 4. Komisjon (Eurostat) ja keskpangad võivad konfidentsiaalseid andmeid vahetada eranditult statistilistel eesmärkidel komisjoni (Eurostat) ja riikide keskpankade vahel, ning komisjoni (Eurostat) ja Euroopa Keskpanga (EKP) vahel, kui andmevahetuse eesmärk on tagada liidus rahvusvahelisi ettevõtete gruppe käsitleva teabe kvaliteet ja kui pädevad riiklikud statistikaasutused on teabevahetuseks sõnaselgelt loa andnud. 5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte IV lisas loetletud muutujate tehniliste üksikasjade täpsustamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Selleks et tagada käesoleva artikli alusel vahetatud andmete kasutamine eranditult statistilistel eesmärkidel, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse selliste andmete vorm, turvalisus- ja konfidentsiaalsusmeetmed ja andmete vahetamise menetlus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 7. Kui komisjon (Eurostat), riiklikud statistikaasutused, riikide keskpangad ja EKP saavad konfidentsiaalseid andmeid üksuste kohta, mis asuvad riigi territooriumil või väljaspool seda, siis käsitlevad nad käesoleva artikli kohaselt kõnealust teavet konfidentsiaalselt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009. Konfidentsiaalsete andmete edastamine riiklike statistikaasutuste ja komisjoni (Eurostati) vahel toimub ulatuses, mis on vajalik eranditult statistilistel eesmärkidel Euroopa statistika tegemiseks. Muuks andmete edastamiseks peab olema andmed kogunud liikmesriigi ametiasutuse selgesõnaline luba. 8. Liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohaseid meetmeid, et hoida ära vahetatud andmete statistilise konfidentsiaalsuse nõude rikkumist ja karistada selliste õigusrikkumiste eest. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Kaupade liidusisest eksporti käsitlevate konfidentsiaalsete andmete vahetamine liikmesriikide vahel toimub üksnes statistilistel eesmärkidel ja riiklike statistikaasutuste vahel, kes panustavad liidusisese kaubavahetuse statistika arendamisse, tegemisse ja levitamisse. Artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmenõuete tehnilised üksikasjad kehtivad ka konfidentsiaalsete andmete vahetamise suhtes vastavalt käesolevale peatükile. 2. Eksportiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused esitavad importiva liikmesriigi riiklikele statistikaasutustele sellesse liikmesriiki kaupade liidusisest eksporti käsitleva statistilise teabe vastavalt artiklile 12. 3. Eksportiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused esitavad importiva liikmesriigi riiklikele statistikaasutustele metaandmed, mis on asjakohased vahetatud andmete kasutamiseks statistika koostamisel. 4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lõikes 3 osutatud asjakohasteks metaandmeteks loetav teave ning kõnealuse teabe ja lõikes 2 osutatud statistilise teabe esitamise ajakava. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, lubab vahetatud konfidentsiaalseid andmeid esitanud liikmesriik kasutada neid andmeid importiva liikmesriigi riiklike statistikaasutuste poolt muu statistika tegemiseks, tingimusel et neid andmeid kasutatakse eranditult statistilistel eesmärkidel kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitega 20–26. 6. Eksportiva liikmesriigi riiklike statistikaasutuste taotlusel võib importiv liikmesriik esitada eksportiva liikmesriigi riiklikele statistikaasutustele üksikandmed, mis on kogutud eksportivast liikmesriigist kaupade liidusisese impordi kohta.

1. Artikli 11 lõikes 2 osutatud statistiline teave sisaldab järgmisi andmeid: a) liidusisese kaubavahetuse statistika eesmärgil kogutud üksikandmed; b) erikaupade või -liikumiste kohta koostatud andmed ning c) tollideklaratsioonide põhjal koostatud andmed. 2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud statistiline teave, mis on reaalselt kogutud ettevõtlusuuringute teel või haldusandmetest, peab hõlmama vähemalt 95 % igast liikmesriigist kõikidesse teistesse liikmesriikidesse eksporditavate kaupade koguväärtusest. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et alandada kaupade liidusisese ekspordi kaetuse määra vastavalt tehnika ja majanduse arengule, säilitades samal ajal kehtivatele kvaliteedistandarditele vastava statistika. 3. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud teabe kogumise ja koostamise tehnilised üksikasjad ning millega täpsustatakse täiendavalt lõikes 2 osutatud kaetuse määra kohaldamist seoses vaatlusperioodiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud üksikandmed sisaldavad järgmisi statistilisi andmeelemente: a) importiva liikmesriigi partnerettevõttele antud individuaalne tunnusnumber vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 214; b) vaatlusperiood; c) kaubavood; d) kaup; e) partnerliikmesriik; f) päritoluriik; g) kaupade väärtus; h) kaupade kogus; i) tehingu liik. Artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud üksikandmed võivad sisaldada transpordiliiki ja tarneklausleid, kui eksportiv liikmesriik neid statistilisi andmeelemente kogub. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–i osutatud statistilisi andmeelemente, erikaupade või -liikumiste puhul kohaldatavate statistiliste andmeelementide loetelu ning artikli 12 lõike 1 punktides b ja c osutatud tollideklaratsioonide põhjal koostatud andmeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Liikmesriigid võivad teatavatel tingimustel, mis vastavad kvaliteedinõuetele, esitatavat teavet lihtsustada, kui lihtsustamisega ei kahjustata statistika kvaliteeti. Erijuhtudel võivad liikmesriigid koguda kas vähendatud koguses lõikes 1 osutatud statistilisi andmeelemente või vähem üksikasjalikku teavet mõne nimetatud andmeelemendi kohta. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse esimeses lõigus osutatud lihtsustamise üksikasjalik korraldus ja millega määratakse kindlaks lihtsustust kasutava liidusisese ekspordi maksimumväärtus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega

1. Eksportiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused esitavad üksikandmed eksportija kohta, kelle statistilise konfidentsiaalsuse taotluse eksportiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused artikli 19 kohaselt rahuldasid, importiva liikmesriigi riiklikele statistikaasutustele koos tegeliku väärtuse ja kõigi artikli 13 lõikes 1 osutatud statistiliste andmeelementidega ning märkega selle kohta, et asjaomase üksikandmekirje suhtes kehtib konfidentsiaalsuse nõue. 2. Importiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused võivad kasutada eksporti käsitlevaid konfidentsiaalseid üksikandmekirjeid liidusisese impordi statistika koostamisel. Kui importiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused kasutavad eksporti käsitlevaid konfidentsiaalseid üksikandmekirjeid, siis tagavad nad, et liidusisest importi käsitleva statistika levitamisel importiva liikmesriigi riiklike statistikaasutuste poolt järgitakse eksportiva liikmesriigi riiklike statistikaasutuste antud statistilist konfidentsiaalsust. 3. Et tagada käesoleva peatüki alusel vahetatud konfidentsiaalsete andmete kaitse, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse selliste andmete vorm, turvalisus- ja konfidentsiaalsusmeetmed, sealhulgas lõigete 1 ja 2 kohaldamise üksikasjad, ja andmete vahetamise menetlus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Liikmesriigid ja komisjon võtavad kasutusele asjakohaseid meetmeid, et hoida ära vahetatavate andmete statistilise konfidentsiaalsuse nõuete rikkumist ja karistada selliste õigusrikkumiste eest. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Juurdepääsu vahetatud konfidentsiaalsetele andmetele võib anda teadlastele, kes teevad teaduslikel eesmärkidel statistilist analüüsi vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 23, kui selle on heaks kiitnud andmed esitanud eksportiva liikmesriigi pädevad riiklikud statistikaasutused.

1. Konfidentsiaalseid andmeid, mida kogutakse või mis koostatakse käesoleva määruse kohaselt, on lubatud vahetada asjaomaste liikmesriikide riiklike statistikaasutuste, nende vastavate keskpankade, EKP ja komisjoni (Eurostati) vahel üksnes statistilistel eesmärkidel, kui andmete vahetamine on vajalik Euroopa ettevõtlusstatistika ja rahvamajanduse arvepidamise kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 549/2013 mõistete ja metoodikaga. 2. Riiklikud statistikaasutused, riikide keskpangad, komisjon (Eurostat) ja EKP, kes on saanud konfidentsiaalseid andmeid, käsitlevad sellist teavet konfidentsiaalselt ja kasutavad seda eranditult statistilistel eesmärkidel vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitele 20–26.

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatud Euroopa ettevõtlusstatistika ning riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite ja eurogruppide registri kvaliteet. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume. 3. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete ja metaandmete kvaliteeti läbipaistval ja kontrollitaval viisil. 4. Lõike 3 kohaldamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) igal aastal järgmised andmed: a) käesoleva määruse kohaselt edastatud kvaliteedi- ja metaandmete aruanded; b) kvaliteedi- ja metaandmete aruanded riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite kohta. Mitmeaastase statistika puhul on esimese lõigu punktis a osutatud kvaliteedi- ja metaandmete aruannete perioodilisus sama mis asjaomase statistika puhul. 5. Komisjon (Eurostat) esitab liikmesriikidele igal aastal kvaliteedi- ja metaandmete aruanded eurogruppide registri kohta. 6. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kvaliteedi- ja metaandmete aruannete üksikasjad, sisu ja edastamise tähtajad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Nendega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakulu ega -koormust. Aruannete sisu piirdub kõige olulisemate peamiste kvaliteediaspektidega. 7. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) esimesel võimalusel käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohase teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti. Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostat) peamistest metoodilistest või muudest muutustest, mis mõjutavad riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite kvaliteeti. Teave esitatakse esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui kuus kuud pärast asjaomase muutuse jõustumist. 8. Komisjoni (Eurostat) nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid lisateabe, mis on vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks, ilma et sellega tekitataks märkimisväärset lisakulu või -koormust liikmesriikidele või andmeesitajatele.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed kooskõlas andmete ja metaandmete vahetamise standarditega. Kui edastatud andmed on konfidentsiaalsed, edastatakse tegelik väärtus koos märkusega, et andmed on konfidentsiaalsed ega kuulu levitamisele. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse nimetatud standardid ning andmete ja metaandmete edastamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Komisjoni (Eurostati) põhjendatud taotluse korral teevad liikmesriigid riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite statistilisi analüüse ja edastavad tulemused komisjonile (Eurostat). Komisjon (Eurostat) võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse kõnealuste statistiliste analüüside tulemuste edastamise vorm ja menetlus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon (Eurostat) tagab, et sellised rakendusaktid ei tekita liikmesriikidele ja andmeesitajatele märkimisväärset lisakulu või -koormust. 3. Komisjoni (Eurostat) põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid kogu asjakohase teabe käesoleva määruse rakendamise kohta liikmesriikides. Selliste komisjoni taotlustega ei tekitata liikmesriikidele märkimisväärset täiendavat haldus- ega finantskoormust.

Riiklikud statistikaasutused otsustavad üksnes kaupade importija või eksportija taotlusel, kas nad levitavad statistilisi tulemusi vastava impordi või ekspordi kohta ilma muudatusteta või muudavad pärast kõnealuse importija või eksportija põhjendatud taotlust statistilisi tulemusi viisil, mis teeb kõnealuse importija või eksportija tuvastamise võimatuks, et järgida statistika konfidentsiaalsuse põhimõtet vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 20 lõike 3 punktile a.

1. Kui komisjon (Eurostat) teeb kindlaks vajaduse uute ulatuslike andmenõuete järele või käesoleva määrusega hõlmatud andmekogumite parandamise järele, võib ta algatada katseuuringud, mille viivad läbi liikmesriigid vabatahtlikkuse alusel enne uut andmete kogumist. Need katseuuringud hõlmavad katseuuringuid teemadel „rahvusvaheline teenustekaubandus“, „kinnisvara“, „finantsnäitajad“ ning „keskkond ja kliima“. 2. Katseuuringute eesmärk on hinnata andmekogumise asjakohasust ja teostatavust. Nende uuringute tulemusi hindab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega. Tulemuste hindamisel võetakse arvesse parandustest ettevõtetele ja riiklikele statistikaasutustele tulenevat kasu ning lisakulu ja -koormust. 3. Pärast lõikes 2 osutatud hindamist koostab komisjon koostöös liikmesriikidega aruande lõikes 1 osutatud uuringute tulemuste kohta. Aruanne avalikustatakse. 4. Komisjon esitab hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kahe aasta järel aruande lõikes 1 osutatud katseuuringute üldiste edusammude kohta. Aruanded avalikustatakse. Asjakohasel juhul ja võttes arvesse lõikes 2 osutatud tulemuste hindamist, lisab komisjon nendele aruannetele ettepanekud uute andmenõuete kohta.

1. Liit võib käesoleva määruse rakendamiseks anda määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõike 2 alusel koostatud nimekirjas osutatud riiklikele statistikaasutustele ja muudele siseriiklikele asutustele rahalist abi järgmiste kulude katmiseks: a) andmenõuete väljatöötamine või rakendamine ja andmete töötlemine ettevõtlusstatistika valdkonnas; b) ettevõtlusstatistika kogumise ja tegemise kvaliteedi parandamist või kulude ja halduskoormuse vähendamist võimaldavate meetodite väljatöötamine ning statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku parandamine; c) aruandeüksustelt, eriti VKEdelt nõutava teabe esitamisega seotud haldus- ja finantskoormuse vähendamist võimaldavate meetodite väljatöötamine; d) artiklis 20 osutatud katseuuringutes osalemine; e) protsesside, IT‐süsteemide ja sarnaste tugifunktsioonide arendamine või edendamine eesmärgiga teha kvaliteetsemat statistikat või vähendada haldus- ja finantskoormust. 2. Liidu rahaline toetus eraldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 99/2013 (26) artikliga 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/2013 (27) artikliga 6. 3. Liidu rahaline toetus ei ületa 95 % rahastamiskõlblikest kuludest.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 5 lõigetes 2 ja 3, artikli 6 lõikes 4 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 5 lõigetes 2 ja 3, artikli 6 lõikes 4 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 5 lõigete 2 ja 3, artikli 6 lõike 4 ja artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1. Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud rakendusmeetmete ja delegeeritud õigusaktide kohaldamiseks on vaja liikmesriigi statistikasüsteemi ulatuslikult kohandada, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega tehakse nende kohaldamisest erandeid kuni kolmeks aastaks. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile erandi tegemise põhjendatud taotluse kolme kuu jooksul alates asjaomase õigusakti jõustumise kuupäevast. Erandi mõju liikmesriikide andmete võrreldavusele või nõutavate ajakohaste ja representatiivsete Euroopa koondandmete arvutamisele peab olema minimaalne. Erandi tegemisel võetakse arvesse koormust andmeesitajatele. 2. Kui neis valdkondades, milles viidi läbi artiklis 20 osutatud katseuuringuid, on erandi kestuse lõppedes erand endiselt põhjendatud, võib komisjon vastu võtta rakendusakti, millega tehakse täiendav erand maksimaalselt üheks aastaks. Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud enne lõike 1 alusel tehtud erandi kestuse lõppu komisjonile taotluse, milles esitatakse pikendamise põhjused ja üksikasjalikud alused. 3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Määrused (EÜ) nr 48/2004, (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 716/2007, (EÜ) nr 177/2008 ja (EÜ) nr 295/2008, otsus nr 1608/2003/EÜ ning määrus (EMÜ) nr 3924/91 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021. 2. Määrused (EÜ) nr 638/2004 ja (EÜ) nr 471/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022. 3. Määrus (EÜ) nr 1165/98 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2024. 4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse, ilma et see mõjutaks nimetatud õigusaktides sätestatud kohustusi seoses andmete ja metaandmete, sealhulgas kvaliteediaruannete edastamisega vaatlusperioodide kohta, mis eelnevad tervikuna või osaliselt nendes lõigetes nimetatud kuupäevadele. 5. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. 3. Artikli 5 lõikeid 2, 3 ja 4 ning artikleid 11–15 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.