Artikkel 1 - Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine
Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.
1)
Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:
a)
lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i)
esimest lõiku muudetakse järgmiselt:
—
sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Selleks et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 (*1) artikli 3 punktis 1 määratletud pandikirjade suhtes saaks kohaldada käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud sooduskohtlemist, peavad need vastama käesoleva artikli lõigetes 3, 3a ja 3b sätestatud tingimustele ja olema tagatud mis tahes järgmise kõlbliku varaga:
—
punkt c asendatakse järgmisega:
„c)
sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, krediidikvaliteedi astmele 2 või nõuded selliste krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, kui need nõuded tulenevad:
i)
lühiajalistest hoiustest, mille esialgne tähtaeg ei ületa 100 päeva, kui neid hoiuseid kasutatakse direktiivi (EL) 2019/2162 artiklis 16 sätestatud tagatiste kogumi likviidsusvaru nõuete täitmiseks, või
ii)
tuletislepingutest, mis vastavad nimetatud direktiivi artikli 11 lõike 1 nõuetele, kui pädevad asutused seda lubavad.“;
—
punkt d asendatakse järgmisega:
„d)
laenud, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 80 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem;“
—
punkt f asendatakse järgmisega:
„f)
laenud, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 60 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem. Ärikinnisvaraga tagatud laenud on kõlblikud, kui laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv 60 % on ületatud, kuid ei ületa 70 % taset, kui pandikirjade tagatiseks antud vara koguväärtus ületab pandikirja lunastamata nimiväärtust vähemalt 10 % võrra ja võlakirja omaniku nõue vastab 4. peatükis sätestatud õiguskindluse põhimõtetele. Võlakirja omaniku nõue on prioriteetne kõikide teiste tagatisele seatud nõuete suhtes;“
ii)
teine lõik asendatakse järgmisega:
„Lõike 1a kohaldamisel ei võeta riskipositsioone, mis tulenevad võlgnike laenumaksete ülekannetest ja haldusest laenude puhul, mis on tagatud võlainstrumentidega seoses panditud kinnisvaraga, või selliste laenude likvideerimisjaotiste ülekannetest ja haldusest, nimetatud lõikes osutatud piirmäärade arvutamisel arvesse.“;
iii)
kolmas lõik jäetakse välja;
b)
lisatakse järgmised lõiked:
„1a. Lõike 1 esimese lõigu punkti c puhul kohaldatakse järgmist:
a)
sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, ei tohi ületada 15 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;
b)
sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 2, ei tohi ületada 10 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;
c)
nõuded selliste krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, kui need nõuded tulenevad käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis i osutatud lühiajalistest hoiustest, või käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud tuletislepingutest, ei tohi ületada 8 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest; direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused võivad pärast EBAga konsulteerimist lubada nõudeid selliste krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, kui need nõuded tulenevad tuletislepingutest üksnes juhul, kui käesolevas lõikes osutatud krediidikvaliteedi astme 1 ja krediidikvaliteedi astme 2 nõuete kohaldamine toob asjaomases liikmesriigis potentsiaalselt kaasa olulisi kontsentreerumisprobleeme ning seda saab dokumenteerida;
d)
kogu riskipositsioon selliste krediidiasutuste suhtes, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, 2 või 3 ei tohi ületada 15 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest ning kogu riskipositsioon selliste krediidiasutuste suhtes, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 2 või 3, ei tohi ületada 10 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest.
1b. Käesoleva artikli lõiget 1a ei kohaldata pandikirjade kasutamisele direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 8 kohase kõlbliku tagatisena.
1c. Lõike 1 esimese lõigu punkti d kohaldamisel kohaldatakse piirmäära 80 % iga laenu kohta eraldi, sellega määratakse kindlaks laenu osa, mis tagab pandikirjaga seotud kohustusi ja seda kohaldatakse kogu laenuperioodi jooksul.
1d. Lõike 1 esimese lõigu punktide f ja g kohaldamisel rakendatakse piirmäära 60 % või 70 % iga laenu puhul eraldi, sellega määratakse kindlaks laenu osa, mis tagab pandikirjaga seotud kohustusi ja seda kohaldatakse kogu laenuperioodi jooksul.“;
c)
lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Käesolevale määrusele vastavaid pandikirju tagava kinnisvara ja laevade puhul peavad olema täidetud artiklis 208 sätestatud nõuded. Artikli 208 lõike 3 punkti a kohaselt peab vara väärtuse seire toimuma sageli, ent vähemalt kord aastas kogu kinnisvara ja kõigi laevade puhul.“;
d)
lisatakse järgmised lõiked:
„3a. Lisaks sellele, et pandikirjad peavad olema tagatud käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kõlbliku varaga, kohaldatakse nende suhtes direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punktis 14 määratletud ületagatuse minimaalset taset, mis on 5 %.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel peab kogu nimetatud direktiivi artikli 3 punktis 4 määratletud tagatisvara nimiväärtus kokku olema vähemalt sama suur kui lunastamata pandikirjade nimiväärtus („nimiväärtuse printsiip“) kokku ja tagatisvaraks võib olla üksnes käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kõlblik vara.
Liikmesriigid võivad kohaldada madalamat ületagatuse minimaalset taset või anda oma pädevatele asutustele õiguse selline tase määrata, tingimusel et
a)
ületagatuse arvutamisel võetakse aluseks formaalne meetod, milles on arvesse võetud varaliikidest tulenevat riski või vara hindamine sõltub hüpoteekimisväärtusest, ja
b)
ületagatuse minimaalne tase ei ole direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 15 lõigetes 6 ja 7 osutatud nimiväärtuse printsiibi kohaselt alla 2 %.
Ületagatuse minimaalse taseme saavutamiseks kasutatava vara suhtes ei kohaldata lõikes 1a sätestatud riskipositsiooni piirmäärasid ning neid ei võeta selliste piirmäärade arvutamisel arvesse.
3b. Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kõlblikku vara võib võtta tagatiste kogumisse direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punktis 13 määratletud asendustagatistena, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a krediidikvaliteedi ja riskipositsiooni suuruse suhtes sätestatud piirmäärasid.“;
e)
lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmistega:
„6. Lõigetes 1, 1a, 3, 3a ja 3b sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 31. detsembrit 2007 emiteeritud pandikirjade suhtes. Nende suhtes võib kohaldada lõigete 4 ja 5 kohast sooduskohtlemist kuni nende lunastamiseni.
7. Lõigetes 3a ja 3b sätestatud nõudeid ei kohaldata enne .8. juulit 2022 emiteeritud pandikirjadele, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele, mis kehtisid nende emiteerimise kuupäeval. Nende suhtes võib kohaldada lõigete 4 ja 5 kohast sooduskohtlemist kuni nende lunastamiseni.“
2)
Artikli 416 lõike 2 punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:
„ii)
need on direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punktis 1 määratletud pandikirjad, kuid ei ole käesoleva punkti alapunktis i osutatud võlakirjad;“.
3)
Artikli 425 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Finantsinstitutsioonid annavad aru oma likviidsete vahendite sissevoolu kohta. Likviidsete vahendite sissevoolu ülempiir on 75 % likviidsete vahendite väljavoolust. Finantsinstitutsioonid võivad ülempiiri arvutusest välja jätta likviidsete vahendite sissevoolu hoiustest, mis on muudes finantsinstitutsioonides ning mis kvalifitseeruvad käesoleva määruse artikli 113 lõikes 6 või 7 sätestatud käsitluseks.
Finantsinstitutsioonid võivad ülempiiri arvutusest välja jätta likviidsete vahendite sissevoolu laenuvõtjate ja võlakirjainvestorite vastu olevatest rahalistest nõuetest, kui vahendite sissevool on seotud selliste hüpoteeklaenude andmisega, mida rahastatakse võlakirjadega, mis kvalifitseeruvad käesoleva määruse artikli 129 lõikes 4, 5 või 6 sätestatud käsitluseks, või pandikirjadega, mis on määratletud direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punktis 1. Finantsinstitutsioonid võivad arvutusest välja jätta sissevoolu tugilaenudest, mida nad on vahendanud. Individuaalse järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste eelneval nõusolekul võivad finantsinstitutsioonid sissevoolu täielikult või osaliselt arvutusest välja jätta, kui likviidsuse pakkuja on finantsinstitutsiooni ema- või tütarettevõtjast finantsinstitutsioon või sama emaettevõtjast finantsinstitutsiooni muu tütarettevõtja või on finantsinstitutsiooniga seotud, nagu on sätestatud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõikes 7.“
4)
Artikli 427 lõike 1 punkti b alapunkt x asendatakse järgmisega:
„x)
kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest, mis kvalifitseeruvad käesoleva määruse artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitluseks, või mis tulenevad direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punktis 1 määratletud pandikirjadest;“.
5)
Artikli 428 lõike 1 punkti h alapunkt iii asendatakse järgmisega:
„iii)
rahastatud neile otseselt vastavate võlakirjadega (pass-through), mis kvalifitseeruvad käesoleva määruse artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitluseks, või direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punktis 1 määratletud pandikirjadega;“.
6)
Artikkel 496 jäetakse välja.
7)
III lisa punktis 6 asendatakse alapunkt c järgmisega:
„c)
need on direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punktis 1 määratletud pandikirjad, kuid ei ole käesoleva punkti alapunktis b osutatud võlakirjad.“