Määrus 2020/672

1. Et tulla toime COVID-19 puhangu mõju ja selle sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, luuakse käesoleva määrusega eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) („rahastu“). 2. Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mis võimaldavad liidul anda finantsabi liikmesriigile, kus on COVID-19 puhangu tõttu tõsised majandushäired või suur oht nende tekkeks, et rahastada eelkõige lühendatud tööaja kavasid või samalaadseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ning seega vähendada töötust ja sissetulekute kaotust, samuti selleks, et rahastada mõningaid eelkõige töökohal kohaldatavaid tervisemeetmeid.

Rahastu täiendab mõjutatud liikmesriikide võetud riiklikke meetmeid sellega, et pakub finantsabi, mis aitaks neil liikmesriikidel toime tulla järsu ja olulise kasvuga avaliku sektori tegelikes ja võimalik, et ka kavandatud kuludes, mis on ette nähtud COVID-19 puhangu põhjustatud erandlikest asjaoludest tuleneva otsese majandusliku, sotsiaalse ja tervisealase mõju leevendamiseks.

1. Liikmesriik võib taotleda rahastust antavat liidu finantsabi („finantsabi“), kui tema avaliku sektori tegelikud ja võimalik, et ka kavandatud kulud on alates 1. veebruarist 2020 järsult ja oluliselt kasvanud selliste riiklike meetmete tõttu, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, et tulla toime COVID-19 puhangu põhjustatud erandlike asjaoludega kaasneva otsese sotsiaal-majandusliku mõjuga. 2. Abisaavad liikmesriigid kasutavad finantsabi eelkõige lühendatud tööaja riiklike kavade või samalaadsete meetmete ning vajaduse korral asjakohaste tervisemeetmete toetamiseks.

Liidu finantsabi antakse asjaomasele liikmesriigile laenu vormis. Sel eesmärgil ja kooskõlas artikli 6 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu rakendusotsusega on komisjonil õigus võtta kõige sobivamal ajal liidu nimel laenu kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt, et optimeerida rahastamiskulusid ja säilitada turgudel oma maine liidu emitendina.

Finantsabi maksimumsumma kõigi liikmesriikide jaoks ei ole suurem kui 100 000 000 000 eurot.

1. Finantsabi tehakse kättesaadavaks nõukogu rakendusotsusega, mis võetakse vastu komisjoni ettepaneku alusel. 2. Enne nõukogule ettepaneku esitamist konsulteerib komisjon põhjendamatu viivituseta asjaomase liikmesriigiga, et veenduda, kas lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmete ning vajaduse korral asjakohaste tervisemeetmetega otseselt seotud tegelikud ja võimalik, et ka kavandatud avaliku sektori kulud on finantsabi taotlenud liikmesriigis COVID-19 puhanguga seotud erandlike asjaolude tõttu järsult ja oluliselt kasvanud. Selleks esitab asjaomane liikmesriik komisjonile vajalikud tõendid. Lisaks kontrollib komisjon, kas artiklis 9 osutatud usaldatavusnõuded on täidetud. 3. Lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuses esitatakse järgmine teave: a) laenusumma, maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg, hinnakujundusvalem, osamaksete maksimaalne arv, laenu kasutusse võtmise tähtaeg ja muud finantsabi andmiseks vajalikud üksikasjalikud reeglid; b) hinnang selle kohta, kas liikmesriik vastab artiklis 3 sätestatud tingimustele; ning c) riiklike lühendatud tööaja kavade või samalaadsete meetmete ning samuti vastavalt vajadusele asjaomaste tervisemeetmete kirjeldus, mida võidakse rahastada. 4. Lõikes 1 osutatud rakendusotsuse vastuvõtmisel võtab nõukogu arvesse taotleva liikmesriigi olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt käesolevale määrusele teiste liikmesriikide poolt juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Rahastu raames antud laen („laen“) makstakse välja osamaksetena.

1. Rahastu raames tehtavad laenutehingud toimuvad eurodes. 2. Laenu tunnused lepitakse kokku abisaava liikmesriigi ja komisjoni vahelises laenulepingus („laenuleping“). See leping sisaldab määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõikes 5 ettenähtud sätteid. 3. Abisaava liikmesriigi taotlusel ja kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist, võib komisjon oma esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või vastavad rahastamistingimused restruktureerida. 4. Lõikes 3 osutatud refinantseerimisest või restruktureerimisest teavitatakse majandus- ja rahanduskomiteed.

1. Neile kolmele liikmesriigile antavate laenude summa, kelle arvele jääb suurim osa kõigist antud laenudest, ei tohi ületada 60 protsenti artiklis 5 osutatud maksimumsummast. 2. Liidu poolt konkreetsel aastal tasumisele kuuluvad summad ei tohi olla suuremad kui 10 protsenti artiklis 5 osutatud maksimumsummast. 3. Vajaduse korral võib komisjon asjaomaseid liidu nimel võetud laene pikendada.

1. Komisjon kehtestab koos Euroopa Keskpangaga laenude haldamiseks vajaliku korra. 2. Abisaav liikmesriik avab oma riigi keskpangas saadava finantsabi haldamiseks erikonto. Ta kannab ka tasumisele kuuluva laenulepingu põhisumma ja intressid üle kontole Euroopa Keskpankade Süsteemis 20 TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva.

1. Liikmesriigid võivad osaleda rahastus sellega, et annavad vastugarantii liidu kantavale riskile. 2. Liikmesriikide osalus toimub tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritava garantii kujul. 3. Komisjon sõlmib osaleva liikmesriigiga lõikes 2 osutatud tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritava garantii kohta lepingu. Sellistes lepingutes sätestatakse maksetingimused. 4. Liikmesriikide antud garantiid realiseeritakse proportsionaalselt iga liikmesriigi suhtelise osaga artikli 12 lõikes 1 osutatud liidu kogurahvatulust. Kui liikmesriik ei suuda garantiid täielikult või osaliselt õigeaegselt realiseerida, on komisjonil asjaomasele liikmesriigile vastava osa katmiseks õigus nõuda teiste liikmesriikide antud garantiide täiendavat realiseerimist. Garantiid realiseeritakse proportsionaalselt iga teise liikmesriigi suhtelise osaga artikli 12 lõikes 1 osutatud liidu kogurahvatulust, mida on kohandatud, võtmata arvesse asjaomase liikmesriigi suhtelist osa. Liikmesriigil, kes ei ole garantiid realiseerinud, säilib selle realiseerimise kohustus. Teiste liikmesriikide täiendav osalus makstakse tagasi summadest, mille komisjon on asjaomaselt liikmesriigilt sisse nõudnud. Liikmesriigi realiseeritud garantii piirdub igal juhul selle liikmesriigi poolt lõikes 3 osutatud lepingu alusel makstud garantii kogusummaga. 5. Enne liikmesriikide garantiide realiseerimist palutakse komisjonil liidu institutsioonina, kellele on vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 317 usaldatud liidu üldeelarve täitmine, oma äranägemisel ja ainuvastutusel hinnata, millises ulatuses kasutada maksete assigneeringute suhtes kohaldatava omavahendite ülemmäära piiresse jäävat varu komisjoni hinnangul kestlikus ulatuses, võttes muu hulgas arvesse liidu tingimuslike kohustuste kogusummat (sealhulgas määrusega (EÜ) nr 332/2002 loodud maksebilansi toetamise süsteemi raames) ja liidu üldeelarve jätkusuutlikkust. Kõnealune hindamine ei mõjuta lõike 2 alusel antud garantiide tagasivõetamatut, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritavat olemust. Garantiide realiseerimisel teavitab komisjon liikmesriike varu kasutamise ulatusest. 6. Lõikes 2 osutatud garantii realiseerimisest tulenevaid summasid käsitatakse rahastu sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõikele 5.

1. Rahastu muutub kättesaadavaks alles pärast seda, kui kõik liikmesriigid on andnud rahastusse oma panuse vastavalt artikli 11 lõikele1 summas, mis moodustab vähemalt 25 % artiklis 5 osutatud maksimumsummast, tingimusel et iga liikmesriigi osaluse suhteline osakaal liikmesriikide osaluste kogusummas vastab liikmesriikide suhtelistele osakaaludele liidu summaarses kogurahvatulus vastavalt 27. novembril 2019 vastu võetud liidu 2020. aasta üldeelarve (4) tuludepoole A osa („Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine“) tabeli 3 veerule 1. 2. Komisjon annab nõukogule teada, kui rahastu muutub kättesaadavaks. 3. Rahastu kättesaadavusperiood, mille jooksul võib vastu võtta artikli 6 lõikes 1 osutatud otsuse, lõpeb 31. detsembril 2022. 4. Kui komisjon on artiklis 14 osutatud aruandes jõudnud järeldusele, et COVID-19 puhangust põhjustatud tõsised majandushäired, mille tõttu on vajalik artiklis 1 osutatud meetmete rahastamine, jätkuvad, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal otsustada pikendada lõikes 3 määratletud rahastu kättesaadavusperioodi iga kord veel kuue kuu võrra.

1. Laenuleping sisaldab määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõikega 5 nõutavaid vajalikke sätteid kontrolli ja auditeerimise kohta. 2. Kui vastavalt artikli 3 lõikele 1 esitatud finantsabi taotlus põhineb täielikult või osaliselt kavandatud avaliku sektori kulutustel, teavitab toetatav liikmesriik iga kuue kuu järel komisjoni selliste kavandatud avaliku sektori kulutuste täitmisest.

1. Kuue kuu jooksul pärast rahastu kättesaadavaks muutumist vastavalt artiklile 12 ning seejärel iga kuue kuu tagant määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 250 kontekstis, edastab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja rahanduskomiteele ning tööhõivekomiteele aruande finantsabi kasutamise kohta, sealhulgas kõnealuse rahastu tagasi maksmata nõuete ja kohaldatava tagasimaksegraafiku kohta ning käesoleva määruse kohaldamist põhjendavate erandlike asjaolude jätkumise kohta. 2. Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele ettepanek võtta vastu nõukogu rakendusotsus, millega pikendatakse rahastu kättesaadavusperioodi.

1. Käesolevat määrust ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes ega Ühendkuningriigis. 2. Käesolevas määruses sisalduvad viited liikmesriikidele ei hõlma Ühendkuningriiki.

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.