1. Käesolevas määruses sätestatakse vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded, riskijuhtimist reguleerivad sätted ja sätted, mis reguleerivad taaskasutusvee ohutut kasutamist tervikliku veemajanduse raames.
2. Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et taaskasutusvesi on põllumajanduslikuks niisutuseks ohutu ning seeläbi tagada keskkonna ning inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse, edendada ringmajandust, toetada kliimamuutustega kohanemist ja direktiivi 2000/60/EÜ eesmärkide saavutamist, käsitledes veenappust ja sellest tulenevat survet veevarudele kooskõlastatud viisil kogu liidus, aidates seeläbi kaasa ka siseturu tõhusale toimimisele.
1. Käesolevat määrust kohaldatakse alati, kui puhastatud asulareovett taaskasutatakse kooskõlas direktiivi 91/271/EMÜ artikli 12 lõikega 1 põllumajandusliku niisutuse eesmärgil, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisa 1. jaos.
2. Liikmesriik võib otsustada, et vee taaskasutust põllumajanduslikuks niisutuseks ühes või mitmes valgalapiirkonnas või selle osas ei ole asjakohane, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:
a)
piirkonna või selle osade geograafilised ja klimaatilised tingimused;
b)
surve muudele veevarudele ja nende varude seisund, sealhulgas direktiivis 2000/60/EÜ osutatud põhjaveekogumite kvantitatiivne seisund;
c)
surve nendele pinnaveekogudele ja nende pinnaveekogude seisundile, kuhu puhastatud asulareovesi juhitakse;
d)
taaskasutusvee ja muude veevarude keskkonna- ja ressursikulud.
Esimese lõigu alusel vastu võetud otsust põhjendatakse nõuetekohaselt nimetatud lõigus osutatud kriteeriumide alusel ja see esitatakse komisjonile. Otsus vaadatakse läbi vastavalt vajadusele, võttes eelkõige arvesse kliimamuutuste prognoose ja riiklikke kliimamuutustega kohanemise strateegiaid, ning vähemalt iga kuue aasta tagant, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kehtestatud veemajanduskavasid.
3. Erandina lõikest 1 võib taaskasutusvee käitistega seotud uurimis- või katseprojektid vabastada käesoleva määruse nõuetest, kui pädev asutus teeb kindlaks, et täidetud on järgmised tingimused:
a)
uurimis- või katseprojekti ei viida läbi veekogumis, mida kasutatakse olmevee võtmiseks, või asjaomases kaitsevööndis, mis on kindlaks määratud direktiivi 2000/60/EÜ alusel;
b)
uurimis- või katseprojekti üle tehakse asjakohast seiret.
Käesoleva lõike alusel pädeva asutuse tehtud erand kehtib kõige rohkem viis aastat.
Põllumajanduskultuure, mis saadakse uurimis- või katseprojekti raames, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lõike kohast erandit, ei lasta turule.
4. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 852/2004 kohaldamist ning see ei takista toidukäitlejaid saavutamast nimetatud määruse nõuetele vastavat vee kvaliteeti, kasutades hilisemas etapis mitut veepuhastusviisi eraldi või koos lahendustega, mis ei hõlma puhastamist, ega kasutamast põllumajanduslikuks niisutuseks alternatiivseid veevarusid.
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„pädev asutus“ – liikmesriigi määratud asutus või organ, kelle ülesanne on täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi seoses taaskasutusvee tootmiseks või sellega varustamiseks lubade andmisega, uurimis- või katseprojektidele erandite tegemisega ning nõuetele vastavuse kontrollimisega;
2)
„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on kas avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kes kasutab taaskasutusvett põllumajanduslikuks niisutuseks;
3)
„asulareovesi“ – direktiivi 91/271/EMÜ artikli 2 punktis 1 määratletud asulareovesi;
4)
„taaskasutusvesi“ – asulareovesi, mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt ja täiendavalt puhastatud taaskasutusvee käitises kooskõlas käesoleva määruse I lisa 2. jaoga;
5)
„taaskasutusvee käitis“ – asulareoveepuhasti või muu käitis, kus puhastatakse asulareovett tõhusamalt, kui on nõutud direktiiviga 91/271/EMÜ, et saada vett, mis sobib käesoleva määruse I lisa 1. jaos kindlaks määratud kasutusotstarbeks;
6)
„taaskasutusvee käitise käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes esindab eraõiguslikku üksust või riigiasutust ning käitab või kontrollib taaskasutusvee käitist;
7)
„oht“ – bioloogiline, keemiline, füüsikaline või radioaktiivne aine, mis võib inimesi, loomi, põllumajanduskultuure või taimi, muud maismaa- või vee-elustikku, mulda või üldist keskkonda kahjustada;
8)
„risk“ – tõenäosus, et tuvastatud oht põhjustab kindla ajavahemiku jooksul kahju, sealhulgas tagajärgede raskusaste;
9)
„riskijuhtimine“ – süsteemne administreerimine, millega tagatakse järjepidevalt vee ohutu taaskasutus teatavas kontekstis;
10)
„ennetusmeede“ – asjakohane meede või tegevus, millega saab ennetada või kõrvaldada tervise- või keskkonnariski või vähendada seda riski vastuvõetava tasemeni;
11)
„nõuetele vastavuse hindamise koht“ – koht, kus taaskasutusvee käitise käitaja tarnib taaskasutusvee ahela järgmisele osalisele;
12)
„tõke“ – vahend, sealhulgas füüsilised või protseduurilised etapid või kasutustingimused, mis vähendab inimeste nakatumise riski või takistab seda, hoides ära taaskasutusvee kokkupuute tarbimiseks kasutatava aine ja taaskasutusveega vahetult kokku puutuvate isikutega, või muu vahend, mis näiteks vähendab mikroorganismide kontsentratsiooni taaskasutusvees või hoiab ära nende ellujäämise tarbimiseks kasutatavas aines;
13)
„luba“ – pädeva asutuse antud kirjalik luba taaskasutusvee tootmiseks või sellega varustamiseks põllumajandusliku niisutuse eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega;
14)
„vastutav isik“ – isik, kellel on oma roll või ülesanne vee taaskasutuse süsteemis, sealhulgas taaskasutusvee käitise käitaja, asulareoveepuhasti käitaja, kui viimane ei ole taaskasutusvee käitise käitaja, asjaomane asutus, mis ei ole määratud pädev asutus, taaskasutusvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutusvee hoidla käitaja;
15)
„vee taaskasutuse süsteem“ – taristu ja muud tehnilised elemendid, mis on vajalikud taaskasutusvee tootmiseks, sellega varustamiseks ja selle kasutamiseks; mõiste hõlmab kõiki elemente alates asulareoveepuhasti sissevoolust kuni punktini, kus taaskasutusvett põllumajanduslikuks niisutuseks kasutatakse, sealhulgas jaotamis- ja hoiustamistaristut, kui see on asjakohane.
Artikkel 4 - Taaskasutusvee käitise käitaja kohustused ja taaskasutusvee kvaliteediga seotud kohustused
1. Taaskasutusvee käitise käitaja tagab, et taaskasutusvesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaks määratud põllumajanduslikuks niisutuseks, vastab nõuetele vastavuse hindamise kohas järgmisele:
a)
I lisa 2. jaos sätestatud vee kvaliteedi miinimumnõuded;
b)
vee kvaliteediga seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohases loas kehtestanud vastavalt artikli 6 lõike 3 punktidele c ja d.
Nõuetele vastavuse hindamise kohast eemal ei kuulu vee kvaliteet enam taaskasutusvee käitise käitaja vastutusalasse.
2. Et tagada lõike 1 kohane vastavus nõuetele, seirab taaskasutusvee käitise käitaja vee kvaliteeti vastavalt järgmisele:
a)
I lisa 2. jaos sätestatud vee kvaliteedi miinimumnõuded;
b)
seirega seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohases loas kehtestanud vastavalt artikli 6 lõike 3 punktidele c ja d.
1. Taaskasutusvee tootmise, sellega varustamise ja selle kasutamise eesmärgil tagab pädev asutus vee taaskasutuse riskijuhtimiskava koostamise.
Vee taaskasutuse riskijuhtimiskava võib hõlmata ühte või mitut vee taaskasutuse süsteemi.
2. Vee taaskasutuse riskijuhtimiskava töötavad vastavalt vajadusele välja taaskasutusvee käitise käitaja, muud vastutavad isikud ja lõppkasutajad. Vee taaskasutuse riskijuhtimiskava koostavad vastutavad isikud konsulteerivad vastavalt vajadusele kõigi teiste asjaomaste vastutavate isikute ja lõppkasutajatega.
3. Vee taaskasutuse riskijuhtimiskava põhineb kõigil II lisas sätestatud peamistel riskijuhtimiselementidel. Selles määratakse kindlaks taaskasutusvee käitise käitaja ja muude vastutavate isikute riskijuhtimiskohustused.
4. Vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas eelkõige:
a)
määratakse kooskõlas II lisa punktiga B kindlaks vajalikud nõuded taaskasutusvee käitise käitajale lisaks I lisas sätestatud nõuetele, et täiendavalt vähendada riske enne nõuetele vastavuse hindamise kohta;
b)
tehakse kindlaks oht, riskid ning asjakohased ennetusmeetmed ja/või võimalikud parandusmeetmed kooskõlas II lisa punktiga C;
c)
tehakse kindlaks täiendavad tõkked vee taaskasutuse süsteemis ning määratakse pärast nõuetele vastavuse hindamise kohta kindlaks lisanõuded, mis on vajalikud vee taaskasutuse süsteemi ohutuse tagamiseks, sealhulgas vajaduse korral jaotamise, hoiustamise ja kasutamise tingimused, ning tehakse kindlaks nende nõuete täitmise eest vastutavad isikud.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et kohandada II lisas sätestatud olulisi riskijuhtimiselemente tehnika ja teaduse arengule.
Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et kehtestada II lisas sätestatud oluliste riskijuhtimiselementide tehnilised nõuded.
Artikkel 6 - Taaskasutusvee loaga seotud kohustused
1. I lisa 1. jaos kindlaks määratud põllumajanduslikuks niisutuseks ette nähtud taaskasutusvee tootmiseks ja sellega varustamiseks on vaja luba.
2. Loa saamise või olemasoleva loa muutmise taotluse esitavad vee taaskasutuse süsteemi vastutavad isikud, sealhulgas lõppkasutaja, kui see on riigisisese õiguse kohaselt asjakohane, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutusvee käitis töötab või kus seda kavatsetakse käitada.
3. Loas määratakse kindlaks taaskasutusvee käitise käitaja ja vastavalt vajadusele muude vastutavate isikute kohustused. Luba põhineb vee taaskasutuse riskijuhtimiskaval ning selles täpsustatakse muu hulgas järgmist:
a)
taaskasutusvee kvaliteedi klass või klassid ja lubatud põllumajanduslik kasutusala, mille puhul on kooskõlas I lisaga taaskasutusvesi lubatud, kasutamiskoht, taaskasutusvee käitised ning taaskasutusvee hinnanguline tootmismaht aastas;
b)
I lisa 2. jaos sätestatud vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuetega seotud tingimused;
c)
vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas kindlaks määratud tingimused seoses taaskasutusvee käitise käitajale esitatavate lisanõuetega, kui neid on;
d)
muud vajalikud tingimused, et vähendada keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele avalduvaid lubamatuid riske vastuvõetavale tasemele;
e)
loa kehtivusperiood;
f)
nõuetele vastavuse hindamise koht.
4. Pädev asutus konsulteerib taotluse hindamise eesmärgil teiste asjaomaste asutustega ja vahetab nendega teavet, eelkõige vee- ja tervishoiuasutustega, kui need on erinevad pädevast asutusest, ja muude isikutega, keda pädev asutus peab asjakohaseks.
5. Pädev asutus teeb loa andmise otsuse viivitamata. Kui pädeval asutusel on taotluse keerukuse tõttu vaja otsuse tegemiseks rohkem kui 12 kuud pärast täieliku taotluse kättesaamist, teatab ta taotlejale otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.
6. Lube vaadatakse korrapäraselt läbi ja vajaduse korral neid ajakohastatakse. Lube ajakohastatakse alati, kui:
a)
võimsus on oluliselt muutunud;
b)
seadmeid on ajakohastatud;
c)
on lisatud uusi seadmeid või menetlusi või
d)
kliima- või muud tingimused on muutunud ja see mõjutab märkimisväärselt pinnaveekogude ökoloogilist seisundit.
7. Liikmesriigid võivad nõuda, et taaskasutusvee hoiustamiseks, jaotamiseks ja kasutamiseks on vaja eriluba, et kohaldada vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas kindlaks määratud täiendavaid nõudeid ja tõkkeid, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 4.
1. Pädev asutus kontrollib, kas loas kindlaks määratud tingimused on täidetud. Nõuetele vastavust kontrollitakse järgmistel viisidel:
a)
kohapealsed kontrollid;
b)
eelkõige käesoleva määruse kohaselt saadud seireandmete kasutamine;
c)
muud sobivad viisid.
2. Kui nõuetele vastavuse kontrolli tulemustest ilmneb, et loas kindlaks määratud tingimused ei ole täidetud, nõuab pädev asutus, et taaskasutusvee käitise käitaja ja asjakohasel juhul muud vastutavad isikud võtaks kõik vajalikud meetmed nõuetele vastavuse viivitamatuks taastamiseks ning teavitaks sellest kohe mõjutatud lõppkasutajaid.
3. Kui loas kindlaks määratud nõuete täitmata jätmine kujutab endast olulist riski keskkonnale või inimeste või loomade tervisele, peatavad taaskasutusvee käitise käitaja ja teised vastutavad isikud viivitamata taaskasutusveega varustamise, kuni pädev asutus on kindlaks teinud, et nõuetele vastavus on taastatud, järgides vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas kindlaks määratud menetlusi ning kooskõlas I lisa 2. jao punktiga a.
4. Loas kindlaks määratud tingimuste täitmist mõjutava intsidendi korral teavitavad taaskasutusvee käitise käitaja ja muud vastutavad isikud sellest kohe pädevat asutust ja muid isikuid, keda see võib mõjutada, ning edastavad pädevale asutusele sellise intsidendi mõju hindamiseks vajaliku teabe.
5. Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, et vastutavad isikud järgiksid vee taaskasutuse riskijuhtimiskavas kindlaks määratud meetmeid ja ülesandeid.
1. Kui vee taaskasutus on piiriülese tähtsusega, määravad liikmesriigid kontaktpunkti, et teha vastavalt vajadusele koostööd teiste liikmesriikide kontaktpunktide ja pädevate asutustega, või kasutavad rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid olemasolevaid struktuure.
Kontaktpunktide või olemasolevate struktuuride ülesanne on
a)
võtta vastu ja edastada abitaotlusi;
b)
taotluse korral abi pakkuda ning
c)
kooskõlastada pädevate asutuste vahel teabevahetust.
Enne loa andmist vahetavad pädevad asutused teavet artikli 6 lõikes 3 sätestatud tingimuste kohta selle liikmesriigi kontaktpunktiga, kus taaskasutusvett kavatsetakse kasutada.
2. Liikmesriigid vastavad abitaotlustele põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 9 - Teavitamine ja teadlikkuse suurendamine
Liikmesriikides, kus taaskasutusvett kasutatakse põllumajanduslikuks niisutuseks, korraldatakse vee taaskasutusest tuleneva veevarude kokkuhoiu teemalisi üldisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid. Kampaaniad võivad hõlmata vee ohutust taaskasutusest saadava kasu propageerimist.
Need liikmesriigid võivad samuti korraldada teavituskampaaniaid lõppkasutajatele, et tagada taaskasutusvee optimaalne ja ohutu kasutamine, tagades seeläbi keskkonna ning inimeste ja loomade tervise kõrgetasemelise kaitse.
Liikmesriigid võivad kohandada selliseid teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid vee taaskasutuse ulatusega.
1. Ilma et see piiraks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid, kus taaskasutusvett kasutatakse põllumajanduslikuks niisutuseks, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisa 1. jaos, et üldsusele on internetis või muul viisil kättesaadav piisav ja ajakohane teave vee taaskasutuse kohta. See teave hõlmab järgmist:
a)
käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusvee kogus ja kvaliteet;
b)
liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusvee protsentuaalne osakaal puhastatud asulareovee üldkoguses, kui sellised andmed on kättesaadavad;
c)
käesoleva määruse kohaselt antud või muudetud load, sealhulgas pädevate asutuste poolt käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 alusel seatud tingimused;
d)
käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud nõuetele vastavuse kontrollide tulemused;
e)
käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid.
2. Lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatakse iga kahe aasta tagant.
3. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas artikli 2 lõikega 2 vastu võetud otsus tehakse üldsusele internetis või muul viisil kättesaadavaks.
Artikkel 11 - Rakendamise jälgimist käsitlev teave
1. Ilma et see piiraks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, teevad liikmesriigid, kus taaskasutusvett kasutatakse põllumajanduslikuks niisutuseks, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisa 1. jaos, Euroopa Keskkonnaameti abiga järgmist:
a)
koostavad ja avaldavad hiljemalt 26. juuniks 2026 andmekogumi teabega käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud nõuetele vastavuse kontrolli tulemuse kohta ja muu teabega, mis tuleb üldsusele käesoleva määruse artikli 10 kohaselt internetis või muul viisil kättesaadavaks teha, ning ajakohastavad seda andmekogumit seejärel iga kuue aasta tagant;
b)
koostavad ja avaldavad andmekogumi, mis sisaldab käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt kogutud teavet loas kindlaks määratud tingimustele mittevastavuse juhtumite kohta ning teavet käesoleva määruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmekogumit seejärel igal aastal.
2. Liikmesriigid tagavad komisjoni, Euroopa Keskkonnaameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juurdepääsu lõikes 1 osutatud andmekogumitele.
3. Lõikes 1 osutatud andmekogumite põhjal ning korrapäraselt või komisjoni taotluse korral koostab ja avaldab Euroopa Keskkonnaamet liikmesriikidega konsulteerides kogu liitu hõlmava ülevaate ning ajakohastab seda. Ülevaade sisaldab vajaduse korral käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kaarte ja liikmesriikide aruandeid.
4. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud reeglid lõike 1 kohaselt esitatava teabe vormi ja esituse kohta ning lõikes 3 osutatud kogu liitu hõlmava ülevaate vormi ja esituse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 14 osutatud kontrollimenetlusega.
5. Komisjon koostab hiljemalt 26. juuniks 2022 liikmesriikidega konsulteerides suunised, et toetada käesoleva määruse kohaldamist.
1. Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt 26. juuniks 2028. Hindamine põhineb vähemalt järgmisel:
a)
käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemused;
b)
andmekogumid, mille liikmesriigid on koostanud artikli 11 lõike 1 kohaselt, ja kogu liitu hõlmav ülevaade, mille Euroopa Keskkonnaamet on koostanud artikli 11 lõike 3 kohaselt;
c)
asjakohased teaduslikud, analüütilised ja epidemioloogilised andmed;
d)
tehnilised ja teadusandmed;
e)
WHO soovitused, kui need on olemas, või muud rahvusvahelised juhised või ISO standardid.
2. Hindamisel arvestab komisjon eriti järgmiste aspektidega:
a)
I lisas sätestatud miinimumnõuded;
b)
II lisas sätestatud olulised riskijuhtimiselemendid;
c)
lisanõuded, mille pädevad asutused on kehtestanud vastavalt artikli 6 lõike 3 punktidele c ja d;
d)
vee taaskasutuse mõju keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele, sealhulgas esilekerkivate probleemsete ainete mõju.
3. Hindamisel kaalub komisjon, kas on mõeldav
a)
laiendada käesoleva määruse kohaldamisala taaskasutusveele, mis on mõeldud täiendavateks konkreetseteks kasutusviisideks, sealhulgas taaskasutuseks tööstuslikel eesmärkidel;
b)
laiendada käesoleva määruse nõudeid puhastatud reovee kaudsele kasutusele.
4. Hindamise tulemuste alusel või siis, kui uued tehnilised ja teaduslikud teadmised seda nõuavad, võib komisjon hinnata I lisa 2. jaos sätestatud miinimumnõuete läbivaatamise vajadust.
5. Kui see on asjakohane, esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 5 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 25. juunist 2020. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 5 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
1. Komisjoni abistab direktiiviga 2000/60/EÜ asutatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad hiljemalt 26. juuniks 2024 komisjonile nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda nende hilisematest muudatustest.