Direktiiv 2021/1187

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse loamenetluste suhtes, mis on nõutavad selliste projektide elluviimise lubamiseks, mis on: a) põhivõrgu eelnevalt kindlaks määratud lõikude osad vastavalt lisas esitatud loetelule; b) muude määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 44 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud põhivõrgukoridoride projektide suhtes, mille kogumaksumus ületab 300 000 000 eurot, välja arvatud projektid, mis on seotud üksnes telemaatiliste rakenduste, uue tehnoloogia ja innovatsiooniga nimetatud määruse artiklite 31 ja 33 tähenduses. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate piiriüleste projektidega seotud riigihangete suhtes. 2. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada käesolevat direktiivi teistele põhivõrgu ja üldvõrgu projektidele, sealhulgas lõikes 1 osutatud üksnes telemaatiliste rakenduste, uue tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud projektidele. Liikmesriigid teatavad sellisest otsusest komisjonile.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „loa andmise otsus“ – otsus või otsuste kogum, mis võib olla halduslikku laadi ja mille liikmesriigi asutus või asutused, välja arvatud halduskaebusi menetlevad asutused ja kohtud, on vastu võtnud samal ajal või üksteise järel liikmesriigi õigussüsteemi ja haldusõiguse kohaselt ning millega määratakse kindlaks, kas projektiarendajal on õigus projekti asjaomases geograafilises piirkonnas ellu viia, piiramata mis tahes otsuse tegemist vaide- või kohtumenetluse raames; 2) „loamenetlus“ – menetlus, mida tuleb käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva üksikprojektiga seoses järgida, et saada liidu või liikmesriigi õiguse alusel liikmesriigi asutuse või asutuste nõutav loa andmise otsus, välja arvatud linna või maakasutuse planeerimine, riigihankelepingute sõlmimine ning strateegilisel tasandil võetud ja konkreetse projektiga mitteseotud meetmed, nagu keskkonnamõju strateegiline hindamine, avaliku sektori eelarve kavandamine ning riiklikud või piirkondlikud transpordikavad; 3) „projekt“ – ettepanek sellise transporditaristu kindlaksmääratud lõigu ehitamiseks, kohandamiseks või muutmiseks, mille eesmärk on parandada taristu läbilaskevõimet, ohutust ja tõhusust ning mille elluviimise peab loa andmise otsusega heaks kiitma; 4) „piiriülene projekt“ – projekt, mis hõlmab kahe või enama liikmesriigi vahelist piiriülest lõiku; 5) „projektiarendaja“ – projekti elluviimise jaoks loa taotleja või projekti algatav ametiasutus; 6) „määratud asutus“ – asutus, mis on projektiarendaja kontaktpunkt ning hõlbustab loamenetluste tõhusat ja struktureeritud läbiviimist kooskõlas käesoleva direktiiviga; 7) „ühine asutus“ – asutus, mis on loodud kahe või enama liikmesriigi ühisel kokkuleppel, et hõlbustada piiriüleste projektidega seotud loamenetlusi, sealhulgas määratud asutuste loodud ühised asutused, kui liikmesriigid on andnud neile volituse selliste ühiste asutuste loomiseks.

1. Liikmesriigid püüavad tagada, et kõik loamenetluses osalevad asutused, sealhulgas määratud asutus, välja arvatud kohtud, seavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad projektid prioriteediks. 2. Kui liikmesriigi õiguses on prioriteetsetele projektidele kehtestatud spetsiifiline loamenetlus, tagavad liikmesriigid, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi eesmärkide, nõuete ja tähtaegade kohaldamist, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid projekte ka nii menetletakse. See ei takista liikmesriike katsetamast spetsiifilist loamenetlust piiratud arvu projektide puhul, et hinnata nende võimalikku laiendamist teistele projektidele, ega kohusta neid kohaldama sellist menetlust käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate projektide suhtes. 3. Käesolev artikkel ei piira eelarveotsuste tegemist.

1. Iga liikmesriik määrab hiljemalt 10. augustiks 2023 asjakohase haldustasandi asutuse, kes peab tegutsema määratud asutusena. 2. Kui see on kohane, võib liikmesriik määratud asutuseks määrata mitu asutust, sõltuvalt projektist või projektikategooriast, transpordiliigist või geograafilisest piirkonnast. Sel juhul tagab liikmesriik, et konkreetse projekti ja konkreetse loamenetlusega tegeleb ainult üks määratud asutus. 3. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et anda projektiarendajale kergesti kättesaadavat teavet konkreetse projekti määratud asutuse kohta. 4. Liikmesriigid võivad anda määratud asutusele volituse loa andmise otsuse tegemiseks. Kui määratud asutusele on antud esimese lõigu kohaselt volitus loa andmise otsuse tegemiseks, kontrollib nimetatud määratud asutus, et kõik loa andmise otsuse tegemiseks vajalikud load, otsused ja arvamused on saadud, ning teatab loa andmise otsusest projektiarendajale. 5. Kui määratud asutusel ei ole loa andmise otsuse tegemise volitust, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et projektiarendajale teatatakse loa andmise otsuse vastuvõtmisest. 6. Liikmesriigid võivad volitada määratud asutust kehtestama kooskõlas artikli 5 lõikega 1 loamenetluse eri vaheetappide soovituslikud tähtajad, ilma et see mõjutaks nimetatud lõikes osutatud nelja-aastase tähtaja kohaldamist. 7. Määratud asutusel on järgmised ülesanded: a) olla konkreetse projekti loa andmise otsuse tegemise menetluses projektiarendaja ja muude menetluses osalevate asjaomaste asutuste kontaktpunkt teabe saamiseks; b) kui see on liikmesriigi õigusega ette nähtud, esitada projektiarendajale artikli 6 lõikes 4 osutatud üksikasjalikud taotlemistingimused, sealhulgas loamenetluse soovituslikke tähtaegu käsitlev teave, kooskõlas artikli 5 lõikes 1 osutatud nelja-aastase tähtajaga; c) jälgida loamenetluse tähtaegu ja eelkõige registreerida kõik artikli 5 lõike 4 kohaselt tehtud tähtaegade pikendamised; d) anda taotluse korral projektiarendajale suuniseid selle kohta, kuidas esitada kogu asjakohane teave ja kõik asjakohased dokumendid, sealhulgas kõik load, otsused ja arvamused, mis tuleb loa andmise otsuse tegemiseks saada ja esitada. Määratud asutus võib anda projektiarendajale ka suuniseid selle kohta, millist lisateavet ja/või dokumente tuleks esitada juhul, kui artikli 6 lõikes 1 osutatud teade on tagasi lükatud. 8. Lõige 7 ei piira teiste loamenetluses osalevate asutuste pädevust ega projektiarendaja võimalust taotleda üksikutelt asutustelt loa andmise otsuse osaks olevaid konkreetseid lube, otsuseid ja arvamusi.

1. Liikmesriigid kehtestavad loamenetluse, sealhulgas menetlustähtpäevad, mis ei või ületada nelja aastat alates loamenetluse algusest. Liikmesriigid võivad võtta vajalikke meetmeid kasutada oleva ajavahemiku eri etappideks jaotamise eesmärgil kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega. 2. Lõikes 1 osutatud nelja-aastane tähtaeg ei piira rahvusvahelisest ja liidu õigusest tulenevaid kohustusi ega hõlma ajavahemikke, mida on vaja vaide- ja kohtumenetluse läbiviimiseks ning järelmeetmete võtmiseks ning õiguskaitsevahendite taotlemiseks kohtus ega ajavahemikke, mida on vaja kaasuvate otsuste või õiguskaitsevahendite rakendamiseks. 3. Lõikes 1 osutatud nelja-aastane tähtaeg ei piira liikmesriigi õigust sätestada, et loamenetlus viiakse lõpuni konkreetse riigisisese õigusakti vastuvõtmisega ning sellisel juhul võib nimetatud õigusakti vastuvõtmise menetlus ületada erandina lõikest 1 nelja-aastast tähtaega, tingimusel et ettevalmistav töö, mille alusel riigisisene õigusakt vastu võetakse, viiakse nimetatud ajavahemiku jooksul lõpuni. Ettevalmistav töö loetakse lõppenuks, kui konkreetne riigisisene õigusakt on esitatud riigi parlamendile. 4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et igakülgselt põhjendatud juhtudel võib lõikes 1 osutatud nelja-aastast tähtaega asjakohaselt pikendada. Pikendamise kestus määratakse kindlaks igal üksikjuhul eraldi, seda tuleb igakülgselt põhjendada ning selle ainus eesmärk saab olla loamenetluse lõpuleviimine ja loa andmise otsuse tegemine. Kui selline pikendamine on heaks kiidetud, teavitatakse projektiarendajat heakskiitmise põhjustest. Tähtaega võib samadel tingimustel veel üks kord pikendada. 5. Kui ei peeta kinni lõikes 1 osutatud nelja-aastasest tähtajast, mida on pikendatud vastavalt lõikele 4 ning kui viivituse põhjustas projektiarendaja, ei vastuta selle eest liikmesriigid.

1. Projektiarendaja teatab projektist määratud asutusele või asjakohasel juhul kooskõlas artikli 7 lõikega 2 loodud ühisele asutusele. Loamenetluse alguseks loetakse projektiarendaja esitatud projektiteadet. 2. Projekti küpsuse hindamise hõlbustamiseks võivad liikmesriigid määrata kindlaks, kui üksikasjalik peab olema projektiarendaja poolt projektiteates esitatav teave ning millised asjakohased dokumendid tuleb esitada. Kui projekt ei ole küps, lükatakse teade mitte hiljem kui neli kuud pärast selle kättesaamist igakülgselt põhjendatud otsusega tagasi. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et projektiarendajatele antakse projekti elluviimiseks nõutavaid lubasid, otsuseid ja arvamusi käsitlevate suuniste kujul üldteavet, mis on asjakohasel juhul kohandatud asjaomasele transpordiliigile. Kõnealune teave sisaldab iga loa, otsuse ja arvamuse kohta järgmist: a) üldteave selle kohta, milline peab olema projektiarendaja esitatava teabe sisuline maht ja üksikasjalikkus; b) kohaldatavad tähtajad või kui selliseid tähtaegu ei ole, siis soovituslikud tähtajad, ning c) selliste asutuste ja sidusrühmade kontaktandmed, kes on tavaliselt eri lubade, otsuste ja arvamustega seotud konsultatsioonidesse kaasatud. See teave tuleb teha kõigile asjaomastele projektiarendajatele kergesti kättesaadavaks, eelkõige elektrooniliste või füüsiliste teabeportaalide kaudu. 4. Teate edukuse hõlbustamiseks võivad liikmesriigid kohustada määratud asutust esitama projektiarendaja taotluse korral üksikasjalikud taotlemistingimused, mis sisaldavad järgmist üksikprojektile kohandatud teavet: a) menetluse üksiketapid ja kohaldatavad tähtajad, või kui selliseid tähtaegu ei ole, siis soovituslikud tähtajad; b) projektiarendaja esitatava teabe sisuline maht ja üksikasjalikkus; c) selliste lubade, otsuste ja arvamuste loetelu, mida projektiarendaja peab kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega loamenetluse käigus saama; d) selliste asutuste ja sidusrühmade kontaktandmed, kes tuleb asjaomaste kohustuste täitmisesse kaasata, sealhulgas avaliku konsultatsiooni ametlikus etapis. 5. Loamenetluse ajal kehtivad üksikasjalikud taotlemistingimused. Üksikasjalikesse taotlemistingimustesse tehtavad muudatused peavad olema igakülgselt põhjendatud. 6. Määratud asutus võib esitada projektiarendajale taotluse korral täiendavat teavet lõikes 4 osutatud elementide kohta. 7. Kui projektiarendaja on esitanud täieliku taotlustoimiku, võetakse loa andmise otsus vastu artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul. 8. Loamenetluses osalevad asutused teavitavad määratud asutust, kui nõutavad load, otsused ja arvamused või loa andmise otsus on väljastatud.

1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kaht liikmesriiki hõlmavate projektide puhul teevad kõnealuste liikmesriikide määratud asutused koostööd, eesmärgiga kooskõlastada oma ajakavasid ja leppida kokku loamenetluse ühises ajakavas. 2. Piiriüleste projektide jaoks võib luua ühise asutuse. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 45 kohaselt ametisse nimetatud Euroopa koordinaatorid saavad loamenetluse kohta teavet ning et Euroopa koordinaatorid võivad hõlbustada määratud asutuste vahelist suhtlust vähemalt kaht liikmesriiki hõlmavate projektidega seotud loamenetluse raames. 4. Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtajast kinni ei peeta, annavad liikmesriigid taotluse korral asjaomastele Euroopa koordinaatoritele teavet meetmete kohta, mis on võetud või mida kavatsetakse võtta, et loamenetluse saaks võimalikult kiiresti lõpule viia.

1. Kui piiriüleses projektis korraldab hankemenetlust ühisettevõte, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et ühisettevõte kohaldab ühe liikmesriigi õigust ning et erandina direktiividest 2014/24/EL ja 2014/25/EL määratakse see õigus kindlaks direktiivi 2014/24/EL artikli 39 lõike 5 punkti a või direktiivi 2014/25/EL artikli 57 lõike 5 punkti a kohaselt, välja arvatud juhul, kui osalevad liikmesriigid on omavahel kokku leppinud teisiti. Igal juhul määratakse sellises kokkuleppes kindlaks, et ühisettevõtte korraldatavate hankemenetluste suhtes kohaldatakse ühe liikmesriigi õigust. 2. Kui riigihanget korraldab ühisettevõtte tütarettevõtja, võtavad asjaomased liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et tütarettevõtja kohaldab ühe liikmesriigi õigust. Sellega seoses võivad asjaomased liikmesriigid otsustada, et tütarettevõtja peab kohaldama ühisettevõttele kohaldatavat liikmesriigi õigust.

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata projektide suhtes, mille loamenetlused algasid enne 10. augustit 2023. 2. Artiklit 8 kohaldatakse ainult selliste lepingute suhtes, mille kohta on riigihange välja kuulutatud, või kui hanke väljakuulutamine ei ole ette nähtud, siis juhtudel, kus avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija alustas hankemenetlust pärast 10. augustit 2023. 3. Artiklit 8 ei kohaldata ühisettevõtte suhtes, mis on loodud enne 9. augustit 2021, kui selle ettevõtte hankemenetluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt sama õigust, mida kohaldati tema hangete suhtes sel kuupäeval.

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimest korda 10. veebruariks 2027 ning seejärel korrapäraste ajavahemike järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja selle tulemuste kohta. 2. Kõnealune aruanne põhineb teabel, mille liikmesriigid esitavad iga kahe aasta tagant ja esimest korda 10. augustiks 2026 ning milles on esitatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate loamenetluste arv, loamenetluste keskmine kestus, tähtaja ületanud loamenetluste arv ja see, kas aruandeperioodi kestel on loodud ühine asutus.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 10. augustiks 2023. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.