Direktiiv 2021/1883

Käesolevas direktiivis sätestatakse: a) tingimused kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete sisenemiseks liikmesriikide territooriumile ja seal üle kolme kuu elamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, ning nende õigused; b) tingimused punktis a osutatud kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete sisenemiseks muudesse liikmesriikidesse kui esimesena ELi sinise kaardi andnud liikmesriik ja seal elamiseks ning nende õigused.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses; 2) „kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö“ – sellise isiku töö, kes: a) on õiguslikust suhtest olenemata asjaomases liikmesriigi tööõiguse alusel või liikmesriigi tava kohaselt töötajana kaitstud, et teha kellegi teise jaoks või teise isiku juhtimisel tegelikku ja tulemuslikku tööd, b) saab nimetatud töö eest tasu ning c) omab kõrgemat kutsekvalifikatsiooni; 3) „ELi sinine kaart“ – elamisluba, millel on märge „ELi sinine kaart“ ning mis annab selle valdajale õiguse elada ja töötada liikmesriigi territooriumil käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel; 4) „esimene liikmesriik“ – liikmesriik, kes annab esimesena kolmanda riigi kodanikule ELi sinise kaardi; 5) „teine liikmesriik“ – iga liikmesriik, mis ei ole esimene liikmesriik ja kus ELi sinise kaardi valdaja kavatseb kasutada või kasutab õigust liikuvusele käesoleva direktiivi tähenduses; 6) „pereliikmed“ – kolmandate riikide kodanikud, kes on pereliikmed direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud tähenduses; 7) „kõrgem kutsekvalifikatsioon“ – kvalifikatsioon, mida kinnitavad kõrghariduskvalifikatsiooni tõend või kõrgema tasandi kutseoskused; 8) „kõrghariduskvalifikatsioon“ – mis tahes diplom, tunnistus või muu kvalifikatsioonitõend, mille on andnud pädev asutus ja mis tõendab, et isik on edukalt läbinud keskharidusjärgse kõrgharidusprogrammi või samaväärse kolmanda taseme haridusprogrammi, s.o kursuste paketi, mida pakub asukohariigi poolt kõrgharidusasutuse või samaväärset kolmanda taseme haridust andva asutusena tunnustatav haridusasutus, kui asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks vajalik õpe kestab vähemalt kolm aastat ja vastab liikmesriigi õiguse kohaselt vähemalt ISCED 2011 6. tasemele või asjakohasel juhul Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele; 9) „kõrgema tasandi kutseoskused“ – a) I lisas loetletud kutsealade puhul teadmised, oskused ja pädevused, mida kinnitab erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsiooniga ja mis on asjakohane töölepingus või siduvas tööpakkumises nimetatud kutsealal või sektoris ning mis on omandatud igale asjaomasele I lisas esitatud kutsealale määratud aja jooksul; b) muude kutsealade puhul, juhul kui need on ette nähtud liikmesriigi õiguses või liikmesriigi menetlustega – teadmised, oskused ja pädevused, mida kinnitab vähemalt viieaastane erialase töö kogemus tasemel, mis on võrreldav kõrghariduskvalifikatsiooniga ja mis on asjakohane töölepingus või siduvas tööpakkumises nimetatud kutsealal või sektoris; 10) „erialane töökogemus“ – tegelik seaduslik tegutsemine asjaomasel kutsealal; 11) „reguleeritud kutseala“ – direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis a määratletud reguleeritud kutseala; 12) „reguleerimata kutseala“ – kutseala, mis ei ole reguleeritud kutseala; 13) „tööalane tegevus“ – tööandja ärihuvidega ja ELi sinise kaardi valdaja esimeses liikmesriigis sõlmitud töölepingu kohaste töökohustustega otseselt seotud ajutine tegevus, mis hõlmab asutusesisestel või -välistel ärikohtumistel osalemist, konverentsidel või seminaridel osalemist, ärikokkulepetega seotud läbirääkimiste pidamist, müügi- või turundustegevust, ärivõimalustega tutvumist või koolitusel osalemist; 14) „rahvusvaheline kaitse“ – rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis a määratletud tähenduses.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist või on sinna liikmesriiki lubatud käesoleva direktiivi kohast kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nendele kolmandate riikide kodanikele: a) kes taotlevad rahvusvahelist kaitset ja ootavad otsust oma staatuse kohta või kes on liikmesriigis nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ (23) alusel ajutise kaitse saajad; b) kes taotlevad kaitset kooskõlas liikmesriigi õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või tavaga ja ootavat otsust oma staatuse kohta või kes on kooskõlas liikmesriigi õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või tavaga sellise kaitse saajad; c) kes taotlevad direktiivis (EL) 2016/801 sätestatud tähenduses teadlasena liikmesriigis elamise luba, et tegeleda uurimisprojektiga; d) kellel on liikmesriigis kooskõlas direktiiviga 2003/109/EÜ ELi pikaajalise elaniku staatus ja kes kasutavad oma õigust elada teises liikmesriigis, et osaleda majandustegevuses palgatöötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana; e) kes sisenevad liikmesriiki sellisest rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevate kohustuste alusel, millega hõlbustatakse teatavate kaubanduse ja investeerimisega seotud füüsiliste isikute riiki sisenemist ning seal ajutist viibimist (v.a kolmandate riikide kodanikud, kes on direktiivi 2014/66/EL kohaselt liikmesriigi territooriumile lubatud ettevõtjasiseselt üle viidud töötajatena); f) kelle väljasaatmine on peatatud faktilistel või õiguslikel põhjustel; g) kes on hõlmatud direktiiviga 96/71/EÜ sel ajal, kui nad on lähetatud asjaomase liikmesriigi territooriumile, või h) kes liidu ja selle liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete alusel kasutavad nende kolmandate riikide kodanikena liidu kodanikega samaväärseid vaba liikumise õigusi. 3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust anda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil teisi elamislube kui ELi sinine kaart. Sellised elamisload ei anna käesoleva direktiivi kohast õigust elada teistes liikmesriikides.

1. Käesolev direktiiv ei piira kohaldamast soodsamaid sätteid, mis on: a) liidu õiguses, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetes kokkulepetes, mis sõlmitakse liidu või liidu ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel, ning b) kahe- või mitmepoolsetes kokkulepetes, mis on sõlmitud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel. 2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta vastu või jätta jõusse artikli 8 lõikest 5, artiklist 11, artikli 15 lõikest 4, artiklitest 16 ja 17 ning artikli 18 lõikest 4 soodsamaid sätteid.

1. Seoses käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi kodaniku riiki lubamisega esitab ELi sinise kaardi taotleja: a) asjaomases liikmesriigis kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks vähemalt kuus kuud kehtiva töölepingu või liikmesriigi õiguses ette nähtud siduva tööpakkumise; b) reguleerimata kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad tehtava töö seisukohast asjakohase kõrgema kutsekvalifikatsiooni olemasolu; c) reguleeritud kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad tema vastavust liikmesriigi õiguses kehtestatud tingimustele, mida liidu kodanikud peavad töölepingus või liikmesriigi õiguses ette nähtud siduvas tööpakkumises nimetatud reguleeritud kutsealal tegutsemiseks täitma; d) liikmesriigi õiguse kohase kehtiva reisidokumendi ja kui see on nõutav, viisataotluse või kehtiva viisa või, kui see on kohaldatav, kehtiva elamisloa või kehtiva pikaajalise viisa; e) tõendi selle kohta, et tal on või, kui see on liikmesriigi õiguses ette nähtud, ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik asjaomaste liikmesriikide kodanike puhul tavapäraselt kaetud riskid ajavahemikul, mil sellist kindlustuskaitset ja vastavat hüvitiste saamise õigust ei ole ette nähtud seoses töölepinguga või sellest tulenevalt. 2. Liikmesriigid nõuavad, et kõik asjaomaste kõrget kvalifikatsiooni nõudvate tegevusvaldkondade suhtes kohaldatavates õigusaktides sätestatud, kollektiivlepingutes kehtestatud või tava kohased tingimused on täidetud. 3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ei tohi töölepingusse või siduvasse tööpakkumisse märgitud kuu- või aastapalgast tulenev aastase brutopalga summa olla väiksem asjaomases liikmesriigis selleks otstarbeks kehtestatud ja avaldatud palgakünnisest. Liikmesriik kehtestab esimeses lõigus osutatud palgakünnise pärast riigisiseste tavade kohast sotsiaalpartneritega konsulteerimist. See peab olema vähemalt 1,0-kordne, kuid mitte suurem kui 1,6-kordne asjaomase liikmesriigi keskmine aastane brutopalk. 4. Töötamiseks kutsealadel, kus vajadus kolmandate riikide kodanikest töötajate järele on eriti suur ning mis kuuluvad ISCO klassifikaatori 1. ja 2. pearühma, võivad liikmesriigid kehtestada erandina lõikest 3 madalama palgakünnise, mis on vähemalt 80 % nimetatud liikmesriigi poolt lõike 3 kohaselt kehtestatud palgakünnisest, tingimusel et madalam palgakünnis ei ole madalam kui nimetatud liikmesriigi 1,0-kordne keskmine aastane brutopalk. 5. Kolmandate riikide kodanike puhul, kes on omandanud kõrghariduskvalifikatsiooni kuni kolm aastat enne ELi sinise kaardi taotluse esitamist, võivad liikmesriigid kehtestada erandina lõikest 3 madalama palgakünnise, mis on vähemalt 80 % nimetatud liikmesriigi poolt lõike 3 kohaselt kehtestatud palgakünnisest, tingimusel et madalam palgakünnis ei ole madalam kui asjaomase liikmesriigi 1,0-kordne keskmine aastane brutopalk. Kui selle kolmeaastase ajavahemiku jooksul antud ELi sinist kaarti pikendatakse, jätkatakse esimeses lõigus osutatud palgakünnise kohaldamist, kui: a) esialgne kolmeaastane tähtaeg ei ole möödunud, või b) esimese ELi sinise kaardi andmisest on möödunud vähem kui 24 kuud. 6. Kui ELi sinise kaardi taotlus puudutab kolmanda riigi kodanikku, kellele sama liikmesriik on kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil andnud riigisisese elamisloa, ei tohi liikmesriik: a) nõuda taotlejalt lõike 1 punktides b või c sätestatud dokumentide esitamist, kui asjakohast kõrgemat kutsekvalifikatsiooni kontrolliti juba riigisisese elamisloa taotlemise raames; b) nõuda taotlejalt käesoleva artikli lõike 1 punktis e sätestatud tõendite esitamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud seoses töökoha vahetamisega, mis juhul kohaldatakse vastavalt artiklit 15, ning c) kohaldada artikli 7 lõike 2 punkti a, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud seoses töökoha vahetamisega, mispuhul kohaldatakse vastavalt artiklit 15. 7. Liikmesriigid võivad asjaomaselt kolmanda riigi kodanikult küsida tema aadressi nende territooriumil. Kui liikmesriigi õigus näeb ette, et taotluse esitamise ajal tuleb märkida aadress, aga asjaomane kolmanda riigi kodanik veel ei tea oma tulevast aadressi, aktsepteerib liikmesriik ajutist aadressi. Sel juhul esitab kolmanda riigi kodanik oma alalise aadressi hiljemalt siis, kui talle antakse artikli 9 kohaselt ELi sinine kaart.

Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriigi õigust otsustada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arvu üle.

1. Liikmesriik lükkab ELi sinise kaardi taotluse tagasi kui: a) artiklit 5 ei täideta, b) esitatud dokumendid on omandatud pettuse või kelmusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud; c) asjaomast kolmanda riigi kodanikku peetakse ohuks avalikule korrale, riigi julgeolekule või rahvatervisele, või d) tööandja ettevõte asutati või tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada kolmandate riikide kodanike riiki sisenemist. 2. Liikmesriik võib ELi sinise kaardi taotluse tagasi lükata: a) kui liikmesriigi pädevad asutused leiavad pärast tööturu olukorra kontrollimist, näiteks kui esineb suur tööpuudus, et asjaomast vaba töökohta saab täita riigi või liidu tööjõuga või nende kolmandate riikide kodanikega, kes elavad seaduslikult selles liikmesriigis ning moodustavad liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt juba osa selle tööturust, või ELi pikaajaliste elanikega, kes soovivad asuda elama kõnealusesse liikmesriiki kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil kooskõlas direktiivi 2003/109/EÜ III peatükiga; b) kui tööandja ei ole täitnud oma juriidilisi kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse, maksude, töötajate õiguste või töötingimustega; c) kui tööandja tegevus lõpetatakse või on lõpetatud riigi maksejõuetusseaduste alusel või kui majandustegevust ei toimu; d) kui tööandjale on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ (24) artikli 9 kohaselt määratud karistus ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanike töölevõtmise eest või liikmesriigi õiguse kohaselt deklareerimata töö või ebaseadusliku töölevõtmise eest, või e) et tagada eetiline värbamine kutsealadel, kus päritoluriikides on puudus kvalifitseeritud töötajatest, sealhulgas kas liidu ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahelise kokkuleppe alusel või liikmesriikide ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelise kokkuleppe alusel, milles loetletakse sel eesmärgil kutsealad. 3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse igas taotluse tagasilükkamise otsuses arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ning austatakse proportsionaalsuse põhimõtet.

1. Liikmesriik tunnistab ELi sinise kaardi kehtetuks või keeldub selle pikendamisest kui: a) ELi sinine kaart või esitatud dokumendid on omandatud pettuse või kelmusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud; b) asjaomasel kolmanda riigi kodanikul ei ole enam kehtivat töölepingut kõrget kvalifikatsiooni nõudvaks tööks; c) asjaomasel kolmanda riigi kodanikul ei ole enam artikli 5 lõike 1 punktides b või c osutatud kvalifikatsiooni, või d) asjaomase kolmanda riigi kodaniku palk ei vasta enam vastavalt artikli 5 lõigetes 3, 4 või 5 sätestatud palgakünnisele. 2. Liikmesriik võib tunnistada ELi sinise kaardi kehtetuks või keelduda selle pikendamisest järgmistel juhtudel: a) avaliku korra, riigi julgeoleku või rahvatervise kaalutlustel; b) tööandja ei ole täitnud oma juriidilisi kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse, maksude, töötajate õiguste või töötingimustega, kui see on asjakohane; c) ELi sinise kaardi valdajal ei ole piisavalt vahendeid enda ja asjakohasel juhul oma pereliikmete ülalpidamiseks ilma nimetatud liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi abita; d) kui ELi sinise kaardi valdaja elab nimetatud liikmesriigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati sinna elama asuda; e) asjaomastel kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel kutsealadel kohaldatavates õigusaktides sätestatud, kollektiivlepingutes kehtestatud või tava kohased tingimused ei ole enam täidetud; f) ELi sinise kaardi valdaja ei ole täitnud artikli 15 lõike 2 punktis a, või artikli 15 lõigetes 3 või 4 sätestatud asjakohaseid menetlusi; g) kui ELi sinise kaardi valdajal ei ole enam kehtivat reisidokumenti, eeldusel et liikmesriik oli enne ELi sinise kaardi kehtetuks tunnistamist määranud asjaomasele ELi sinise kaardi valdajale kehtiva reisidokumendi hankimiseks ja esitamiseks mõistliku tähtaja, või h) kui EL sinise kaardi valdaja ei täida V peatüki kohaseid liikuvustingimusi. Esimese lõike punkti c kohaldamisel hindavad liikmesriigid nende vahendite piisavust nende laadi ja regulaarsuse kaudu ning võivad seejuures võtta arvesse riigisiseste miinimumpalkade, miinimumsissetulekute või miinimumpensionide taset ning ELi sinise kaardi valdaja pereliikmete arvu. Sellise hindamise puhul võetakse arvesse pereliikmete panust leibkonna sissetulekusse. 3. Erandina käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktist f ei käsitleta artikli 15 lõike 2 punkti a või artikli 15 lõigete 3 või 4 kohase teatamiskohustuse täitmata jätmist ELi sinise kaardi kehtetuks tunnistamiseks või selle pikendamisest keeldumiseks piisava põhjusena, kui ELi sinise kaardi valdaja tõendab, et teadanne ei jõudnud pädeva asutuseni temast olenemata. 4. Erandina lõike 1 punktidest b ja d võivad liikmesriigid otsustada ELi sinist kaarti mitte kehtetuks tunnistada või mitte keelduda selle pikendamisest, kui ELi sinise kaardi valdaja ei täida ajutiselt, igal juhul mitte kauem kui 12 kuud haiguse, puude või lapsehoolduspuhkuse tõttu artikli 5 lõike 1 punktis a, artikli 5 lõikes 3 või, kui see on kohaldatav, artikli 5 lõigetes 4 või 5 sätestatud vastuvõtmise kriteeriume. 5. Erandina lõike 1 punktidest b ja d ning lõike 2 esimese lõigu punktist c ei tunnistata ELi sinist kaarti kehtetuks ega keelduta selle pikendamisest kui ELi sinise kaardi valdaja on töötu, välja arvatud juhul kui: a) ELi sinise kaardi valdaja töötuse koguperiood on pikem kui kolm kuud ja tal on ELi sinine kaart olnud vähem kui kaks aastat, või b) ELi sinise kaardi valdaja töötuse koguperiood on pikem kui kuus kuud ja tal on ELi sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Liikmesriigid võivad enne ELi sinise kaardi kehtetuks tunnistamist või selle pikendamisest keeldumist lubada pikemate töötusperioodide kumuleerumist. 6. Kui liikmesriik soovib ELi sinise kaardi kehtetuks tunnistada või selle pikendamisest keelduda vastavalt lõike 2 esimese lõigu punktile b või e, teavitab pädev asutus sellest eelnevalt ELi sinise kaardi valdajat ja annab EL sinise kaardi valdajale mõistliku, vähemalt kolmekuulise tähtaja, et otsida uus töökoht vastavalt artikli 15 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Töö otsimise periood on vähemalt kuus kuud, kui ELi sinise kaardi valdaja on eelnevalt töötanud vähemalt kaks aastat. 7. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse igas ELi sinise kaardi kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise otsuses arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ja austatakse proportsionaalsuse põhimõtet.

1. Kui kolmanda riigi kodanik täidab artiklis 5 sätestatud kriteeriume ja puuduvad artiklis 7 sätestatud keeldumise põhjused, antakse talle ELi sinine kaart. Kui liikmesriik annab elamislubasid ainult oma territooriumil ja kolmanda riigi kodanik täidab kõiki käesolevas direktiivis sätestatud vastuvõtmise tingimusi, annab liikmesriik kolmandale isikule ELi sinise kaardi taotlemiseks vajaliku viisa. 2. Liikmesriigid kehtestavad ELi sinise kaardi standardse kehtivusaja, mis peab olema vähemalt 24 kuud. Kui ELi sinise kaardi valdaja tööleping kehtib sellest lühemat aega, on ELi sinise kaardi kehtivusaeg vähemalt kolm kuud pikem kui töölepingul, kuid mitte enam kui esimeses lauses osutatud standardne kehtivusaeg. Kui ELi sinise kaardi valdaja reisidokumendi kehtivusaeg on lühem kui ELi sinise kaardi kehtivusaeg, mida kohaldatakse esimese või teise lause alusel, kehtib ELi sinine kaart vähemalt reisidokumendi kehtivusaja lõpuni. 3. Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused annavad ELi sinise kaardi määrusega (EÜ) nr 1030/2002 kehtestatud ühtse vormi alusel. Kooskõlas nimetatud määruse lisa punkti a alapunktiga 12 võib liikmesriik märkida ELi sinisele kaardile käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 1 sätestatud tööturule juurdepääsu tingimused. Liikmesriik märgib elamisloale loa liigi tähistamiseks mõeldud väljale märke „ELi sinine kaart“. Liikmesriigid võivad esitada ELi sinise kaardi valdaja töösuhte kohta lisateavet paberil või säilitada sellist teavet elektroonilisel kujul kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga 4 ja selle lisa punkti a alapunktiga 16. 4. Kui liikmesriik annab ELi sinise kaardi kolmanda riigi kodanikule, kellele ta on andnud rahvusvahelise kaitse, lisab ta selle kolmanda riigi kodanikule antud ELi sinise kaardi märkuste lahtrisse järgmise märkuse: „Rahvusvahelise kaitse andis [liikmesriik] [kuupäev]“. Kui see liikmesriik võtab ELi sinise kaardi valdajalt rahvusvahelise kaitse ära, annab ta asjakohasel juhul uue ELi sinise kaardi, kus seda märkust ei ole. 5. Kui liikmesriik annab ELi sinise kaardi kolmanda riigi kodanikule, kes on saanud rahvusvahelise kaitse teises liikmesriigis, lisab ELi sinist kaarti andev liikmesriik selle kolmanda riigi kodanikule antud ELi sinise kaardi märkuste lahtrisse järgmise märkuse: „Rahvusvahelise kaitse andis [liikmesriik] [kuupäev]“. Enne selle märkuse lisamist teavitab ta märkuses nimetatavat liikmesriiki ELi sinise kaardi andmisest ja palun sellel liikmesriigil kinnitada, et ELi sinise kaardi valdaja on endiselt rahvusvahelise kaitse saaja. Märkuses nimetatav liikmesriik vastab ühe kuu jooksul teabenõude kättesaamisest. Kui rahvusvaheline kaitse on lõpliku otsusega ära võetud, siis ELi sinist kaarti andev liikmesriik kõnealust märkust ei lisa. Kui kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktide või liikmesriigi õigusega läks vastutus ELi sinise kaardi valdaja rahvusvahelise kaitse eest liikmesriigile üle pärast seda, kui ta andis esimese lõigu kohaselt ELi sinise kaardi, muudab kõnealune liikmesriik vastavalt märkust kolme kuu jooksul pärast vastutuse üleminekut. 6. Kui liikmesriik annab ELi sinise kaardi kõrgema tasandi kutseoskuste alusel I lisas loetlemata kutsealadel, lisab ELi sinist kaarti andev liikmesriik selle ELi sinise kaardi märkuste lahtrisse järgmise märkuse: „[I lisas loetlemata kutseala]“. 7. ELi sinise kaardi valdajal on selle kehtivusaja jooksul järgmised õigused: a) õigus siseneda ja tagasi pöörduda ELi sinise kaardi andnud liikmesriigi territooriumile ning seal viibida, ning b) käesolevas direktiivis sätestatud õigused.

1. Liikmesriigid määravad kindlaks, kas ELi sinise kaardi taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Teise võimalusena võib liikmesriik lubada taotluse esitada emmal-kummal. 2. ELi sinise kaardi taotlus vaadatakse läbi ja seda hinnatakse juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik elab väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kuhu ta vastuvõtmist taotleb, või juhul, kui ta juba viibib kehtiva elamisloa või pikaajalise viisa valdajana asjaomase liikmesriigi territooriumil. 3. Kui asjaomasel kolmanda riigi kodanikul ei ole kehtivat elamisluba või pikaajalist viisat, kuid ta viibib liikmesriigi territooriumil seaduslikult, võib liikmesriik kolmanda riigi kodaniku esitatud ELi sinise kaardi taotluse erandina lõikest 2 kooskõlas oma õigusega vastu võtta.

1. Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused teevad ELi sinise kaardi taotluse kohta otsuse ja teavitavad sellest taotlejat kirjalikult kooskõlas nimetatud liikmesriigi õiguses sätestatud teavitamiskorraga. Nimetatud otsus tehakse ja sellest teavitatakse niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Kui tööandja on artikli 13 kohaselt tunnustatud, tehakse ELi sinise kaardi taotluse kohta otsus ja teavitatakse sellest niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. 2. Kui taotlusega seoses esitatud dokumendid või teave on ebapiisavad või puudulikud, teavitavad pädevad asutused taotlejat esitamiseks kohustuslikest lisadokumentidest või -teabest ja annavad nende esitamiseks mõistliku tähtpäeva. Lõikes 1 osutatud tähtaja kulgemine peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajalikud lisadokumendid või -teabe. Kui vajalikke lisadokumente või - teavet ei esitata nimetatud tähtpäevaks, võib taotluse tagasi lükata. 3. Kõikidest otsustest, millega ELi sinise kaardi taotlus lükatakse tagasi, millega ELi sinine kaart jäetakse pikendamata või tunnistatakse kehtetuks, teatatakse kirjalikult asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja asjakohasel juhul tema tööandjale kirjalikult kooskõlas asjaomase liikmesriigi õiguses sätestatud teatamiskorraga. Teatisesse märgitakse otsuse põhjused, pädev asutus, kellele saab esitada kaebuse, ja edasikaebamise tähtaeg. Liikmesriigid näevad kooskõlas oma õigusega ette tõhusa õiguskaitsevahendi. 4. Enne ELi sinise kaardi aegumist lubatakse taotlejal esitada pikendamistaotlus. Liikmesriigid võivad seada ELi sinise kaardi pikendamise taotluse esitamise tähtajaks mitte rohkem kui 90 päeva enne kaardi aegumist. 5. Kui ELi sinine kaart aegub pikendamismenetluse ajal, lubab liikmesriik kolmanda riigi kodanikul jääda ELi sinise kaardi valdajana oma territooriumile, kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise kohta otsuse teinud. 6. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamisloa kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, annavad nad ELi sinise kaardi valdajatele samasugused menetluslikud tagatised, nagu on ette nähtud liikmesriigi kehtiva süsteemi kohaselt, kui liikmesriigi süsteemi kohased menetluslikud tagatised on lõigetes 1–5 sätestatust soodsamad.

Liikmesriigid võivad küsida tasu maksmist käesoleva direktiivi kohase taotluse menetlemise eest. Tasu, mida liikmesriik küsib taotluse menetlemise eest, ei tohi olla ebaproportsionaalne ega ülemäärane. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamisloa kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, ei tohi nõuda, et ELi sinise kaardi taotlejad maksaksid kõrgemaid tasusid kui need, mida nõutakse riigisisese elamisloa taotlejatelt.

1. Liikmesriigid võivad kehtestada oma õiguse või haldustava kohaselt tööandjate tunnustamise korra, et kohaldada ELi sinise kaardi saamiseks lihtsustatud korda. Kui liikmesriik kehtestab tunnustamise korra, annab ta asjaomastele tööandjatele selget teavet muu hulgas tunnustamise tingimuste ja kriteeriumide, tunnustamise kehtivusaja ning tunnustamise tingimuste täitmata jätmise tagajärgede (sh võimalik kehtetuks tunnistamine ja pikendamata jätmine) ning kohaldatavate karistuste kohta. Tunnustamise korraga ei tohi kaasneda tööandjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks ebaproportsionaalset halduskoormust ega kulu. 2. Lihtsustatud kord hõlmab taotluste menetlemist vastavalt artikli 11 lõike 1 teisele lõigule. Taotlejad vabastatakse ühe või mitme artikli 5 lõike 1 punktides b või e või artikli 5 lõikes 7 osutatud tõendi esitamisest. 3. Liikmesriik võib keelduda tööandja lõike 1 kohasest tunnustamisest, kui seda tööandjat on karistatud: a) ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmise eest vastavalt direktiivile 2009/52/EÜ, b) deklareerimata töö või ebaseadusliku töölevõtmise eest riigisisese õiguse kohaselt, või c) juriidiliste kohustuste täitmata jätmise eest seoses sotsiaalkindlustuse, maksude, töötajate õiguste või töötingimustega. Igas otsuses, millega keeldutakse tööandja tunnustamisest, võetakse arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas karistuse määramisest möödunud aega, ning austatakse proportsionaalsuse põhimõtet. 4. Liikmesriigid võivad keelduda tunnustatud tööandja staatuse pikendamisest või selle kehtetuks tunnistada, kui tööandja ei ole järginud käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi või kui ta on saanud tunnustuse pettusega. 5. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamisloa kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil ning nad on kehtestanud tööandjate tunnustamise korra selliste elamislubade andmise lihtsustamiseks, kohaldavad nad ELi sinise kaardi taotluste puhul samasugust tunnustamise korda, kui selliste lubade andmise kord on lõigetes 1–4 sätestatust soodsam.

1. Liikmesriigid näevad ette karistused neile tööandjatele, kes ei ole täitnud käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi. Need karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 2. Liikmesriigid näevad ette käesoleva direktiivi võimalikku väärkasutamist takistavad meetmed. Nende meetmete hulka kuuluvad järelevalve, hindamine ja, kui see on asjakohane, kontrollimine kooskõlas liikmesriigi õiguse või haldustavaga.

1. ELi sinise kaardi valdajal on juurdepääs kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle asjaomases liikmesriigis vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele. 2. Asjaomase isiku ELi sinise kaardi valdajana seadusliku töötamise esimesel 12 kuul võivad liikmesriigid: a) nõuda, et tööandja vahetamisest või muutusest, mis võib mõjutada artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise kriteeriumide täitmist, tuleb liikmesriigi pädevatele asutustele teada anda vastavalt riiklikus õiguses sätestatud korrale ning b) nõuda, et tööandja vahetamisel tuleb kontrollida tööturu olukorda, tingimusel, et liikmesriik teeb sellist kontrolli kooskõlas artikli 7 lõike 2 punktiga a. ELi sinise kaardi valdaja õigus vahetada töökohta võidakse peatada kõige rohkem 30 päevaks, kuni asjaomane liikmesriik kontrollib, kas artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise tingimused on täidetud ning asjaomast vaba ametikohta ei saa täita artikli 7 lõike 2 punktis a loetletud inimesed. Asjaomane liikmesriik võib töökoha vahetamise suhtes vastuväite esitada nimetatud 30 päeva jooksul. 3. Lõikes 2 osutatud esimese 12-kuulise tähtaja möödumisel võivad liikmesriigid nõuda üksnes seda, et tööandja vahetamisest või artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise kriteeriumide täitmist mõjutavast muutusest tuleb teada anda riiklikus õiguses sätestatud korras. Selline nõue ei peata ELi sinise kaardi valdaja õigust asuda uuele töökohale ja täita sellekohaseid ülesandeid. 4. Töötuna võib ELi sinise kaardi valdaja otsida tööd ja asuda tööle kooskõlas käesoleva artikliga. ELi sinise kaardi valdaja teatab kooskõlas asjaomase riigisisese menetlusega elukohaliikmesriigi pädevatele asutustele töötuse algusest ja, kui see on asjakohane, lõpust. 5. Ilma et see piiraks artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise tingimuste kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada ELi sinise kaardi valdajatel tegutseda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö kõrval kooskõlas oma õiguses sätestatud tingimustega ka füüsilisest isikust ettevõtjana. See ei mõjuta liikmesriikide pädevust piirata füüsilisest isikust ettevõtja lubatud tegevuse ulatust. Igasugune selline tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana on teisejärguline võrreldes asjaomase isiku kui ELi sinise kaardi valdaja põhitegevusega. 6. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamisloa kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, tagavad nad ELi sinise kaardi valdajatele võimaluse tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana samadel tingimustel, kui on ette nähtud asjaomase liikmesriigi süsteemi kohaselt. 7. Ilma et see piiraks artiklis 5 sätestatud vastuvõtmise tingimuste kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada ELi sinise kaardi valdajatel tegeleda kooskõlas oma õiguses sätestatud tingimustega muu ametialase tegevusega kui nende põhitegevus ELi sinise kaardi valdajana. 8. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid säilitada piirangud tööle juurdepääsule vastavalt kehtivale liikmesriigi või liidu õigusele, tingimusel et selline töö hõlmab vähemalt mõnikord osalemist avaliku võimu teostamises ja vastutust riigi üldiste huvide kaitsmise eest või kui sellist tööd võivad teha üksnes selle liikmesriigi kodanikud, liidu kodanikud või EMP kodanikud. 9. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira liidu kodanike eelistamise põhimõtet, kui see on kohaldatav asjaomaste ühinemisaktide alusel.

1. ELi sinise kaardi valdajat koheldakse ELi sinise kaardi andnud liikmesriigi kodanikega võrdselt seoses järgnevaga: a) töötamise tingimused, sealhulgas töötaja miinimumvanus ja töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine, tööaeg, puhkus ja riigipühad, samuti töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; b) õigus ühineda ja liituda töötajate või tööandjate organisatsioonidega või mis tahes kutseorganisatsioonidega ning olla nende liikmeks, sh kasutada selliste organisatsioonide pakutavaid õigusi ja eeliseid, ilma et see piiraks avalikku korda ja riigi julgeolekut käsitlevate riigisiseste sätete kohaldamist; c) haridus ja kutseõpe; d) diplomite, tunnistuste ja muude kutsekvalifikatsioonide tunnustamine asjaomaste riigisiseste menetluste kohaselt; e) määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 osutatud sotsiaalkindlustusliigid, ning f) üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste saamine ning pakkumine, sh elamispinna saamise menetlused, samuti tööhõivetalituste pakutavad teabe- ja nõustamisteenused. 2. Lõike 1 punkti c kohaldamisel võib liikmesriik piirata võrdset kohtlemist õppe- ja toimetulekutoetuste ning -laenude või kesk-, kõrg- ja kutseharidusega seotud muude toetuste ja laenude puhul. Ülikoolihariduse ja keskharidusjärgse hariduse saamisele võidakse liikmesriigi õiguse kohaselt kohaldada konkreetseid eeltingimusi. Lõike 1 punkti f kohaldamisel võib liikmesriik piirata võrdset kohtlemist elamispinna saamise menetluste puhul. See ei piira liidu ja liikmesriigi õiguse kohast lepinguvabadust. 3. Kolmandasse riiki elama asuvatele ELi sinise kaardi valdajatele või kaardi surnud valdaja ülalpidamisel olnud isikutele, kes elavad kolmandas riigis ja kelle õigused tulenevad ELi sinise kaardi valdajast, makstakse vanaduse, invaliidsuse või surma puhul seadusest tulenevaid pensione, mille aluseks on ELi sinise kaardi valdaja varasem töötamine ja mis saadi määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 nimetatud õigusaktide kohaselt, ning seda tehakse samadel tingimustel ja samal määral kui asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, kui sellised kodanikud asuvad elama kolmandasse riiki. 4. Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele kohtlemisele ei piira liikmesriigi õigust tunnistada ELi sinine kaart kehtetuks või keelduda selle pikendamisest kooskõlas artikliga 8. 5. Käesolevat artiklit ei kohaldata neile ELi sinise kaardi valdajatele, kellel on liidu õiguse kohaselt asjaomases liikmesriigis vaba liikumise õigus. 6. Käesolevat artiklit kohaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatest ELi sinise kaardi valdajatele ainult juhul, kui nad elavad liikmesriigis, mis ei ole neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriik. 7. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamisloa kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, annavad nad ELi sinise kaardi valdajatele samasugused võrdse kohtlemise õigused, nagu on ette nähtud riigisisese elamisloa valdajatele, kui sellised võrdse kohtlemise õigused on käesolevas artiklis sätestatust soodsamad.

1. Direktiivi 2003/86/EÜ kohaldatakse koos käesolevas artiklis sätestatud eranditega. 2. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 3 lõikest 1 ja artiklist 8 ei seata perekonna taasühinemise eeltingimuseks nõuet, mille kohaselt peab ELi sinise kaardi valdajal olema mõistlik põhjust eeldada alalise elamisõiguse saamist, tal peab olema vähemalt üks aasta kehtiv elamisluba või ta peab olema riigis elanud teatava minimaalse aja. 3. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõike 1 kolmandast lõigust ja artikli 7 lõike 2 teisest lõigust võib neis osutatud integratsioonitingimusi ja -meetmeid kohaldada, kuid üksnes pärast seda, kui asjaomastele isikutele on antud perekonna taasühinemise luba. 4. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõike 4 esimesest lõigust, kui perekonna taasühinemise tingimused on täidetud ja täielikud taotlused esitati koos, tehakse pereliikmete taotlust käsitlev otsus ja teavitatakse sellest ELi sinise kaardi taotlemist käsitleva otsusega samal ajal. Kui pereliikmed tulevad ELi sinise kaardi valdaja juurde elama pärast seda, kui talle on antud kaart, ja kui perekonna taasühinemise tingimused on täidetud, tehakse otsus ja teavitatakse sellest niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Käesoleva direktiivi artikli 11 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse vastavalt. 5. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 13 lõigetest 2 ja 3 on pereliikmete elamislubade kehtivusaeg sama pikk kui ELi sinisel kaardil, kui nende reisidokumentide kehtivusaeg seda võimaldab. 6. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 14 lõikest 2 ei kohalda liikmesriigid tööturule juurdepääsul pereliikmetele mingeid ajalisi piiranguid. Erandina kõnealuse direktiivi artikli 14 lõike 1 punktist b ja ilma et see mõjutaks käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 8 osutatud piiranguid, on pereliikmetel juurdepääs mis tahes tööle ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele asjaomases liikmesriigis kooskõlas liikmesriigi õiguse alusel kohaldatavate nõuetega. 7. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 15 lõikest 1 liidetakse sõltumatu elamisloa saamiseks vajaliku elamisperioodi kestuse arvutamisel erinevates liikmesriikides elatud aeg. Liikmesriik võib nõuda, et isik oleks vahetult enne asjaomase taotluse esitamist elanud kaks aastat seaduslikult ja pidevalt selle liikmesriigi territooriumil, kus taotlus sõltumatu elamisloa saamiseks esitatakse. 8. Käesolevat artiklit ei kohaldata ELi sinise kaardi valdajate pereliikmetele, kellel on liidu õiguse kohaselt asjaomases liikmesriigis vaba liikumise õigus. 9. Käesolevat artiklit kohaldatakse rahvusvahelise kaitse saajatest ELi sinise kaardi valdajate pereliikmetele ainult siis, kui need ELi sinise kaardi valdajad asuvad elama liikmesriiki, mis ei ole neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriik. 10. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamisloa kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, annavad nad ELi sinise kaardi valdajatele ja nende pereliikmetele samasugused õigused, nagu on ette nähtud riigisisese elamisloa valdajatele ja nende pereliikmetele, kui sellised õigused on käesolevas artiklis sätestatust soodsamad.

1. Direktiivi 2003/109/EÜ kohaldatakse koos käesolevas artiklis sätestatud eranditega. 2. Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõikest 1 võib ELi sinise kaardi valdaja, kes on kasutanud käesoleva direktiivi artiklis 21 sätestatud võimalust, liita elamise kestust käsitleva nõude täitmiseks eri liikmesriikides elatud aja, tingimusel et EL sinise kaardi valdaja on kokku: a) elanud liikmesriikide territooriumil seaduslikult ja pidevalt nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõikes 1 ettenähtud arvu aastaid ELi sinise kaardi valdajana, kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks antud riigisisese elamisloa valdajana, või asjakohasel juhul üliõpilase või teadlase elamisloa valdajana kooskõlas direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 2 teise lõiguga, või rahvusvahelise kaitse saajana; ning b) elanud vahetult enne asjaomase taotluse esitamist ELi sinise kaardi valdajana kaks aastat seaduslikult ja pidevalt selle liikmesriigi territooriumil, kus ta ELi pikaajalise elaniku staatuse saamise taotluse esitab. 3. Käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud seadusliku ja pideva liidus elamise kestuse arvutamisel ning erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust ei katkesta seadusliku ja pideva liidus elamise kestust asjaomaste liikmesriikide territooriumilt ära oldud aeg, mis on lühem kui 12 järjestikust kuud ning selle ajavahemiku jooksul kokku ei ületa 18 kuud. 4. Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 punktist c pikendavad liikmesriigid 24 järjestikuse kuuni aega, mille jooksul võib liidu territooriumilt ära olla ELi pikaajaline elanik, kellel on käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 nimetatud märkusega pikaajaline elamisluba, ja tema pereliikmed, kes on saanud ELi pikaajalise elaniku staatuse. 5. Artikli 16 lõike 1 punkti f, artikli 16 lõiget 3, artiklit 20 ning asjakohasel juhul artikleid 17 ja 22 kohaldatakse artikli 19 lõikes 2 nimetatud märkusega pikaajalise elamisloa valdajatele. 6. Kui ELi pikaajalisel elanikul on käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 2 nimetatud märkusega pikaajaline elamisluba ja ta kasutab direktiivi 2003/109/EÜ III peatüki kohast õigust asuda elama teise liikmesriiki, ei kohaldata nimetatud direktiivi artikli 14 lõikeid 3 ja 4. Teine liikmesriik võib kohaldada käesoleva direktiivi artikli 21 lõike 8 kohaseid meetmeid.

1. Liikmesriik annab ELi sinise kaardi valdajatele, kes täidavad käesoleva direktiivi artiklis 18 sätestatud ELi pikaajalise elaniku staatuse omandamise tingimusi, elamisloa vastavalt määrusele (EÜ) nr 1030/2002. 2. Lõikes 1 nimetatud elamisloa märkuste lahtrisse märgib liikmesriik „Endine ELi sinise kaardi valdaja“.

1. Kui kolmanda riigi kodanik, kellel on Schengeni acquis’d täiel määral kohaldava liikmesriigi antud kehtiv ELi sinine kaart, siseneb ühte või mitmesse teise liikmesriiki ja viibib seal tööalase tegevuse eesmärgil 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, ei nõua teine liikmesriik sellise tegevuse jaoks muud luba kui ELi sinine kaart. 2. Kolmanda riigi kodanik, kellel on Schengeni acquis’d täiel määral mitte kohaldava liikmesriigi antud kehtiv ELi sinine kaart, võib ELi sinise kaardi ja kehtiva reisidokumendi alusel siseneda ühte või mitmesse teise liikmesriiki ja viibida seal tööalase tegevuse eesmärgil 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Kui ELi sinise kaardi valdaja ületab sellist sisepiiri, kus kontrolli ei ole veel kaotatud, teise liikmesriiki, kes kohaldab Schengeni acquis’d täiel määral, võib teine liikmesriik nõuda ELi sinise kaardi valdajalt tõendeid, et ta soovib selles liikmesriigis viibida tööalase tegevuse eesmärgil. Teine liikmesriik ei nõua tööalase tegevuse jaoks muud luba kui ELi sinine kaart.

1. Kui kolmanda riigi kodanik on ELi sinise kaardi valdajana elanud esimeses liikmesriigis seaduslikult 12 kuud, võib ta käesolevas artiklis sätestatud tingimustel siseneda kõrget kvalifikatsiooni nõudvaks tööks ELi sinise kaardi ja kehtiva reisidokumendi alusel teise liikmesriiki, seal elada ja töötada. 2. Kui ELi sinise kaardi on andnud liikmesriik, kes ei kohalda Schengeni acquis’d täiel määral, ning ELi sinise kaardi valdaja ületab pikaajalise liikuvuse raames sellist sisepiiri, kus kontrolli ei ole veel kaotatud, teise liikmesriiki, kes kohaldab Schengeni acquis’d täiel määral, võib nimetatud teine liikmesriik nõuda, et ELi sinise kaardi valdaja esitaks esimeses liikmesriigis antud kehtiva ELi sinise kaardi ning vähemalt kuuekuulise töölepingu või vähemalt kuueks kuuks tehtud siduva tööpakkumise kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks teises liikmesriigis. 3. ELi sinise kaardi taotlus esitatakse niipea kui võimalik ja hiljemalt üks kuu pärast ELi sinise kaardi valdaja sisenemist teise liikmesriigi territooriumile selle liikmesriigi pädevale asutusele. Sellele taotlusele lisatakse kõik dokumendid, mis tõendavad lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist teises liikmesriigis. Liikmesriik määrab kindlaks, kas taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Teise võimalusena võib liikmesriik lubada, et taotluse esitab emb-kumb. ELi sinise kaardi valdaja võib teises liikmesriigis alustada tööd hiljemalt 30 päeva jooksul pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Taotluse võib teise liikmesriigi pädevatele asutustele esitada sel ajal, kui ELi sinise kaardi valdaja elab veel esimese liikmesriigi territooriumil. 4. Lõikes 3 osutatud taotlusega koos esitab taotleja alljärgneva: a) esimese liikmesriigi antud kehtiv ELi sinine kaart; b) vähemalt kuuekuuline kehtiv tööleping või liikmesriigi õiguses ette nähtud siduv tööpakkumine vähemalt kuueks kuuks kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks teises liikmesriigis; c) reguleeritud kutsealade puhul dokumendid, mis tõendavad tema vastavust liikmesriigi õiguses kehtestatud tingimustele, mida liidu kodanikud peavad töölepingus või liikmesriigi õiguses ette nähtud siduvas tööpakkumises nimetatud reguleeritud kutsealal tegutsemiseks täitma; d) liikmesriigi õiguses kindlaks määratud kehtiv reisidokument, ning e) tõend selle kohta, et artikli 5 lõike 3 või, kui see on asjakohane, artikli 5 lõigete 4 või 5 kohaldamisel on täidetud teises liikmesriigis kehtestatud palgakünnise nõue. Esimese lõigu punkti c osas koheldakse ELi sinise kaardi valdajaid teises liikmesriigis ELi sinise kaardi taotlemisel liidu kodanikega võrdselt seoses kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega vastavalt kohaldatavale liidu ja liikmesriigi õigusele; Reguleerimata kutsealade puhul, kui esimene liikmesriik on andnud ELi sinise kaardi kõrgema tasandi kutseoskuste alusel I lisas loetlemata kutsealade jaoks, võidakse taotlejalt nõuda nende dokumentide esitamist, mis tõendavad tehtava tööga seotud kõrgema kutsekvalifikatsiooni olemasolu, nagu on ette nähtud teise liikmesriigi õiguses. 5. Lõikes 3 osutatud taotluse puhul võib asjaomane liikmesriik nõuda, et taotleja esitaks: a) reguleerimata kutsealade puhul, kui ELi sinise kaardi valdaja on töötanud esimeses liikmesriigis vähem kui kaks aastat, need dokumendid, mis tõendavad tehtava tööga seotud kõrgema kutsekvalifikatsiooni olemasolu, nagu on ette nähtud liikmesriigi õiguses; b) tõendid selle kohta, et tal on või, kui see on liikmesriigi õiguses ette nähtud, ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik asjaomaste liikmesriikide kodanike puhul tavapäraselt kaetud riskid ajavahemikul, mil sellist kindlustuskaitset või vastavat hüvitiste saamise õigust ei ole ette nähtud seoses töölepinguga või sellest tulenevalt. 6. Teine liikmesriik lükkab ELi sinise kaardi taotluse tagasi, kui: a) lõike 4 nõuded ei ole täidetud; b) esitatud dokumendid on omandatud pettuse või kelmusega, võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud; c) töötamine ei ole kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud kohaldatavates õigusaktides sätestatud, kollektiivlepingutes kehtestatud või tava kohaste tingimustega või d) kui ELi sinise kaardi valdaja ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist. 7. Pikaajalise liikuvusega seotud taotlusmenetlusega seoses kohaldatakse vastavalt artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetluslikke tagatisi. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, võetakse pikaajalise liikuvuse taotluse tagasilükkamise otsuses arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ja proportsionaalsuse põhimõtet. 8. Teine liikmesriik võib artikli 7 lõike 2 punkti a kohaselt tehtud kontrolli tulemuste põhjal ELi sinise kaardi taotluse tagasi lükata ainult juhul, kui kõnealune liikmesriik teeb selliseid kontrolle siis, kui ta on esimene liikmesriik. 9. Teine liikmesriik võtab vastu ühe järgmistest ELi sinise kaardi taotlust käsitlevatest otsustest: a) anda ELi sinine kaart ja lubada kolmanda riigi kodanikul elada oma territooriumil kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, kui käesolevas artiklis sätestatud liikuvustingimused on täidetud, või b) lükata taotlus tagasi ning kohustada liikmesriigi õiguses sätestatud korra alusel taotlejat ja tema pereliikmeid lahkuma liikmesriigi territooriumilt, kui käesolevas artiklis sätestatud liikuvuse tingimused ei ole täidetud. Erandina artikli 11 lõikest 1 teavitab teine liikmesriik taotlejat ja esimest liikmesriiki kirjalikult oma otsusest niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Taotluse keerukusega seotud erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik teises lõigus osutatud tähtaega pikendada kõige rohkem 30 päeva võrra. Sellisel juhul teavitatakse taotlejat pikendamisest mitte hiljem kui 30 päeva pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Esimesele liikmesriigile suunatud teatises täpsustab teine liikmesriik kõik lõike 6 punktides b ja d osutatud taotluse tagasilükkamise alused. 10. Kui esimese liikmesriigi antud ELi sinise kaardi kehtivus lõpeb menetluse ajal võib teine liikmesriik anda riigisisese ajutise elamisloa või samaväärse loa, mille alusel võib taotleja jätkuvalt viibida seaduslikult liikmesriigi territooriumil, kuni pädev asutus on taotluse kohta otsuse langetanud. 11. Alates teisest korrast, kui ELi sinise kaardi valdaja ja asjakohasel juhul tema pereliikmed kasutavad võimalust asuda elama käesoleva artikli ja artikli 22 kohaselt muusse liikmesriiki, mõistetakse „esimese liikmesriigi“ all liikmesriiki, millest asjaomane isik lahkub, ning „teise liikmesriigi“ all mõistetakse liikmesriiki, kus ta elamise õigust taotleb. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib ELi sinise kaardi valdaja asuda elama teist korda järgmisse liikmesriiki pärast seda, kui ta on elanud esimeses liikmesriigis ELi sinise kaardi valdajana seaduslikult kuus kuud.

1. Kui ELi sinise kaardi valdaja asub vastavalt artiklile 21 elama teise liikmesriiki ning kui EL sinise kaardi valdaja perekond oli esimeses liikmesriigis juba loodud, on ELi sinise kaardi valdaja pereliikmetel õigus temaga kaasa minna või temaga ühineda. Direktiivi 2003/86/EÜ ja käesoleva direktiivi artiklit 17 kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud juhtudel, kui käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud eranditest ei tulene teisiti. Kui perekonda ei olnud esimeses liikmesriigis veel loodud, kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklit 17. 2. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 13 lõikest 1, antakse ELi sinise kaardi valdaja pereliikmetele õigus siseneda teise liikmesriiki ja seal elada, kui nad on esimeses liikmesriigis hankinud endale kehtivad ELi sinise kaardi valdaja pereliikme elamisload. Kui pereliikme elamisloa on andnud liikmesriik, kes ei kohalda Schengeni acquis’d täiel määral, ning ELi sinise kaardi valdaja pereliikmed ületavad temaga teise liikmesriiki, kes kohaldab Schengeni acquis’d täiel määral, elama asumise eesmärgil sisepiiri, kus kontrolli ei ole veel kaotatud, võib nimetatud teine liikmesriik nõuda, et pereliikmed esitaksid oma elamisload, mille nad said ELi sinise kaardi valdaja pereliikmetena esimesest liikmesriigist. 3. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõikest 3, mitte hiljem kui üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist esitavad asjaomased pereliikmed või ELi sinise kaardi valdaja kooskõlas liikmesriigi õigusega asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele taotluse saada pereliikme elamisluba. Kui pereliikmele esimeses liikmesriigis antud elamisloa kehtivus selle menetluse ajal lõpeb või ei anna enam selle valdajale õigust elada seaduslikult teise liikmesriigi territooriumil, lubab teine liikmesriik pereliikmel jääda oma territooriumile nii kauaks, kuni teise liikmesriigi pädevad asutused on teinud taotluse kohta otsuse, andes vajaduse korral liikmesriigi ajutise elamisloa või samaväärse loa. 4. Erandina 2003/86/EÜ artikli 5 lõikest 2 ja artikli 7 lõikest 1 võib teine liikmesriik asjaomastelt pereliikmetelt nõuda koos elamisloa taotluse esitamisega: a) esimese liikmesriigi antud elamisluba ja kehtivat reisidokumenti või nende kinnitatud koopiaid; b) tõendeid, et nad elasid esimeses liikmesriigis ELi sinise kaardi valdaja pereliikmetena; c) direktiivi 2003/86/EÜ artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud dokumentaalsed tõendeid. 5. Kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud ja taotlused esitati üheaegselt, annab teine liikmesriik pereliikmete elamisload samal ajal koos ELi sinise kaardiga. Erandina käesoleva direktiivi artikli 17 lõikest 4, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud ja kui pereliikmed tulevad ELi sinise kaardi valdaja juurde elama pärast seda, kui talle on antud ELi sinine kaart, antakse pereliikmetele elamisload hiljemalt 30 päeva möödumisel täieliku taotluse esitamise kuupäevast. Taotluse keerukusega seotud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik pikendada teises lõigus osutatud tähtaega kõige rohkem 30 päeva võrra. 6. Käesolevat artiklit kohaldatakse nendele rahvusvahelise kaitse saajatest ELi sinise kaardi valdajate pereliikmetele ainult siis, kui need ELi sinise kaardi valdajad asuvad elama liikmesriiki, mis ei ole neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriik. 7. Käesolevat artiklit ei kohaldata nendele ELi sinise kaardi valdajate pereliikmetele, kellel on liidu õiguse kohaselt teises liikmesriigis vaba liikumise õigus.

1. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõike 2 punkti a kohaldamist, kui ELi sinise kaardi valdaja asub artikli 21 kohaselt elama teise liikmesriiki, ei tunnista esimene liikmesriik tema ELi sinist kaarti kehtetuks enne, kui teine liikmesriik on teinud otsuse pikaajalise liikuvuse taotluse kohta. 2. Kui teine liikmesriik lükkab ELi sinise kaardi taotluse tagasi kooskõlas artikli 21 lõike 9 punktiga b, lubab esimene liikmesriik ELi sinise kaardi valdajal ja asjakohasel juhul tema pereliikmetel teise liikmesriigi nõudmisel ilma formaalsusteta ja viivitamata riiki tagasi pöörduda. See kehtib ka siis, kui esimese liikmesriigi antud ELi sinise kaardi kehtivusaeg on lõppenud või kui kaart on taotluse läbivaatamise ajal kehtetuks tunnistatud. 3. Vastutus ELi sinise kaardi valdaja ja tema pereliikmete lõikes 2 osutatud tagasipöördumisega seotud kulude eest võidakse panna ELi sinise kaardi valdajale või tema tööandjale teises liikmesriigis. 4. Liikmesriigid võivad kooskõlas artikliga 14 ette näha karistused ELi sinise kaardi valdaja tööandjale, kui see tööandja vastutab käesolevas peatükis sätestatud liikuvustingimuste rikkumise eest. 5. Kui liikmesriik tunnistab kehtetuks või jätab pikendamata artikli 9 lõikes 5 osutatud märkusega ELi sinise kaardi ja otsustab kolmanda riigi kodaniku riigist välja saata, küsib ta märkuses märgitud liikmesriigilt, kas asjaomane isik on seal endiselt rahvusvahelise kaitse saaja. Nimetatud märkuses märgitud liikmesriik vastab ühe kuu jooksul teabenõude kättesaamisest. Kui kolmanda riigi kodanik on märkuses märgitud liikmesriigis endiselt rahvusvahelise kaitse saaja, saadetakse ta välja sellesse liikmesriiki ning see liikmesriik lubab sellel isikul ja tema pereliikmetel kohe formaalsusteta tagasi pöörduda, ilma et see piiraks asjaomase liidu või liikmesriigi õiguse ja perekonna ühtsuse põhimõtte kohaldamist. Kui kolmanda riigi kodanik vastab direktiivi 2011/95/EL artikli 21 lõikes 2 kindlaks määratud tingimustele, jääb tema väljasaatmise otsuse teinud liikmesriigile erandina käesoleva lõike teisest lõigust õigus saata asjaomane kolmanda riigi kodanik kooskõlas selle liikmesriigi rahvusvaheliste kohustustega riiki, mis ei ole talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriik. 6. Kui ELi sinise kaardi valdaja või tema pereliige ületab Schengeni acquis’d täiel määral kohaldava liikmesriigi välispiiri, teeb see liikmesriik vastavalt määrusele (EL) 2016/399 otsingu Schengeni infosüsteemis. Liikmesriik keelab siseneda isikutel, kelle kohta on Schengeni infosüsteemi sisestatud hoiatusteade riiki sisenemise ja seal viibimise keelamise eesmärgil.

1. Liikmesriigid teevad EL sinise kaardi taotlejatele hõlpsasti kättesaadavaks teabe kõigi taotluse esitamiseks vajalike dokumentaalsete tõendite kohta ning samuti käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike ja nende pereliikmete riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste, sh nende õiguste, kohustuste ja menetluslike tagatiste kohta. See teave hõlmab asjaomases liikmesriigis artikli 5 lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt kehtestatud palgakünniseid ning kohaldatavaid tasusid. Samuti sisaldab see teave järgmist: a) artikli 20 kohane tööalane tegevus, millega teises liikmesriigis antud ELi sinise kaardi valdaja võib asjaomase liikmesriigi territooriumil tegeleda ning b) artiklite 21 ja 22 kohased teises liikmesriigis ELi sinise kaardi ja pereliikmete elamislubade taotlemise menetlused. Kui liikmesriik otsustab kehtestada kooskõlas artikliga 6 seadusandlikke või reguleerivaid meetmeid või kasutada artikli 7 lõike 2 punktis a ette nähtud võimalust, teavitavad nad sellekohasest otsusest samal viisil. Artikli 7 lõike 2 punkti a kohases teabes tööturu olukorra kontrolli kohta tuleks asjakohasel juhul täpsustada asjaomased sektorid, kutsealad ja piirkonnad. 2. Kui liikmesriigid annavad riigisisese elamisloa kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, tagavad nad, et ELi sinist kaarti käsitleva teave oleks kättesaadav samaväärselt riigisiseseid elamislubasid käsitleva teabe kättesaadavusega. 3. Liikmesriigid esitavad komisjonile vähemalt kord aastas ja pärast iga teabemuudatust järgmise teabe: a) tegur, mida nad on otsustanud artikli 5 lõike 3 või kui see on kohaldatav, artikli 5 lõigete 4 või 5 kohaselt, aastapalga künnise määramiseks kasutada ning sellest tulenevad arvväärtused; b) kutsealade loetelu, millele kohaldatakse artikli 5 lõike 4 kohast erandit; c) artikli 20 kohaldamisel loetelu lubatud tööalastest tegevustest; d) teave artiklis 6 osutatud seadusandlike või reguleerivate meetmete kohta, kui see on asjakohane; e) artikli 7 lõike 2 punkti a kohane teave tööturu olukorra igasuguse kontrolli kohta, kui see on asjakohane. Kui liikmesriik lükkab ELi sinise kaardi taotluse tagasi artikli 7 lõike 2 punkti e kohastel eetilise värbamise kaalutlustel, edastab ta igal aastal komisjonile ja teistele liikmesriikidele oma otsuse ja sellekohase tagasilükkamise põhjenduse, milles on nimetatud asjaomased riigid ja kutsealad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kolmandate riikidega artikli 7 lõike 2 punkti e kohaselt sõlmitud kokkulepetest.

1. Liikmesriigid esitavad 18. novembriks 2025 ning seejärel korra aastas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007 (25) komisjonile eelmise kalendriaasta statistika nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele anti ELi sinine kaart, ja nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kelle taotlused eelmise kalendriaasta jooksul tagasi lükati, tuues välja kas taotlused tunnistati vastuvõetamatuks käesoleva direktiivi artikli 6 alusel või lükati need tagasi käesoleva direktiivi artikli 7 lõike 2 punkti a alusel, samuti statistika nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kelle kaarti pikendati ja kelle kaart tunnistati kehtetuks. Andmed peavad olema eristatud taotleja kodakondsuse, loa kehtivusaja, soo ja vanuse ning, kui selline teave on olemas, kutseala, tööandja ettevõtte suuruse ning majandussektori alusel. ELi sinise kaardi saanud kolmandate riikide kodanike statistilised andmed eristatakse lisaks selle alusel, kas nad on rahvusvahelise kaitse saajad, kas neil on vaba liikumise õigus või kas nad on saanud liikmesriigis käesoleva direktiivi artikli 18 kohase ELi pikaajalise elaniku staatuse. Samuti esitatakse statistilised andmed vastu võetud pereliikmete kohta, välja arvatud nende elukutset ja majandussektorit käsitlev teave. Lisaks tuuakse käesoleva direktiivi artiklite 21 ja 22 kohaselt teises liikmesriigis elamisloa saanud ELi sinise kaardi valdajate ja nende pereliikmete puhul esitatavas teabes välja eelmine elukohaliikmesriik. 2. Käesoleva direktiivi artikli 5 lõigete 3, 4 ja 5 rakendamisel osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (26) kohaselt liikmesriikide poolt Eurostatile saadetud andmetele ning asjakohasel juhul liikmesriigi andmetele.

1. Kutsealad, mille puhul teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida kinnitab nõutav teatud aastate pikkune asjakohase erialase töö kogemus, peetakse ELi sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevustega, loetletakse I lisas. 2. 18. novembriks 2026 ning seejärel iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded, milles hindab I lisas esitatud kutsealade loetelu, võttes arvesse tööturu muutuvaid vajadusi. Kõnealused aruanded koostatakse pärast konsulteerimist riiklike ametiasutustega ja tuginedes avalikule konsulteerimisele, kuhu on kaasatud tööturu osapooled. Nimetatud aruannete põhjal, kui see on asjakohane, võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku I lisa muutmiseks.

18. novembriks 2026 ning seejärel iga nelja aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides. Nimetatud aruannetes hinnatakse eelkõige artiklite 5 ja 13 ning V peatüki mõju. Komisjon esitab muudatusettepanekud, mida ta vajalikuks peab. Komisjon hindab iseäranis artiklis 5 sätestatud palgakünnise ja kõnealuses artiklis ette nähtud erandite asjakohasust, võttes muu hulgas arvesse majandusliku, valdkondliku ja geograafilise olukorra mitmekesisust.

1. Liikmesriigid nimetavad kontaktpunktid, kes vastutavad artiklite 18, 20, 21 ja 24 rakendamiseks vajaliku teabe vastuvõtmise ja edastamise eest ning kes teevad omavahel tulemuslikku koostööd. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontaktpunktid teevad eelkõige artikli 5 lõike 1 punkti b rakendamiseks vajalikku valideerimiskorraga seotud tulemuslikku koostööd hariduse, koolituse, tööhõive ja noorsoo valdkonna sidusrühmadega ning teiste asjaomaste poliitikavaldkondadega. 3. Liikmesriigid tagavad asjakohase koostöö lõikes 1 osutatud teabe vahetamisel. Liikmesriigid eelistavad elektroonilist teabevahetust.

Direktiivi (EL) 2016/801 artikli 2 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega: „g) kes taotlevad liikmesriigis elamisluba kõrgemat kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/1883 (*1) tähenduses.

Direktiiv 2009/50/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 19. novembrist 2023. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse II lisas esitatud vastavustabeli abil viidetena käesolevale direktiivile.

1. Liikmesriigid jõustavad direktiivi täitmiseks vajalikud õigusaktid 18. novembriks 2023. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning sellise märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.