Artikkel 1 - Direktiivi 2013/34/EL muudatused
Direktiivi 2013/34/EL muudetakse järgmiselt.
1)
Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:
„1a. Artiklites 48a–48e ja 51 sätestatud kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka liikmesriikide nende filiaalidega seotud õigus- ja haldusnormide suhtes, mille on liikmesriigis avanud ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletud ettevõtjate liikidega. Artiklit 2 kohaldatakse nimetatud filiaalide suhtes määral, mil artiklid 48a–48e ja 51 on kõnealuste filiaalide suhtes kohaldatavad.“
2)
Artikli 48 järele lisatakse järgmine peatükk:
„10a. PEATÜKK
TULUMAKSUALAST TEAVET KÄSITLEV ARUANNE
Artikkel 48a
Tulumaksualase teabe esitamisega seonduvad mõisted
1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„lõplik emaettevõtja“ – ettevõtja, kes koostab suurima ettevõtjate ühenduse konsolideeritud finantsaruanded;
2)
„konsolideeritud finantsaruanded“ – kontserni emaettevõtja koostatud finantsaruanded, milles varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega;
3)
„maksujurisdiktsioon“ – riik või mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on seoses äriühingu tulumaksuga maksualane autonoomia.
4)
„eraldiseisev ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei kuulu artikli 2 punktis 11 määratletud kontserni.
2. Käesoleva direktiivi artikli 48b kohaldamisel on mõistel „tulu“ sama tähendus, kui:
a)
„netokäive“ – ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, või
b)
„tulu“ – muude ettevõtjate puhul finantsaruandluse raamistiku tähenduses, mille alusel koostatakse finantsaruanded.
Artikkel 48b
Ettevõtjad ja filiaalid, kellelt nõutakse tulumaksualase teabe esitamist
1. Liikmesriigid nõuavad nendelt lõplikelt emaettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud kogutulu oli nende konsolideeritud finantsaruannetes kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval kajastatud suuremana kui 750 000 000 eurot, et nad koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.
Liikmesriigid sätestavad, et lõpliku emaettevõtja suhtes ei kohaldata enam esimeses lõigus sätestatud aruandluskohustusi, kui tema konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot.
Liikmesriigid nõuavad nendelt eraldiseisvatelt ettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle kogutulu oli nende aruandeaasta finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, et nad koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.
Liikmesriigid sätestavad, et eraldiseisva ettevõtja suhtes ei kohaldata enam kolmandas lõigus sätestatud aruandluskohustusi, kui tema kogutulu oli tema finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot.
2. Liikmesriigid sätestavad, et lõikes 1 sätestatud normi ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate, lõplike emaettevõtjate ja nende seotud ettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad, sealhulgas nende filiaalid on asutatud või nende äritegevuse kindel koht asub või nende alaline majandustegevus toimub üksnes ühe liikmesriigi territooriumil ja mitte üheski muus maksujurisdiktsioonis.
3. Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud norme ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate ja lõplike emaettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad või nende seotud ettevõtjad avalikustavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (*1) artikliga 89, esitades aruandes teabe kõikide oma tegevuste ja nende lõplike emaettevõtjate konsolideeritud finantsaruannetes esitatud kõikide seotud ettevõtjate tegevuste kohta.
4. Liikmesriigid nõuavad nendelt artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suurtelt tütarettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ja keda kontrollib lõplik emaettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ja kelle konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks kõnealuse lõpliku emaettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.
Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab tütarettevõtja oma lõplikule emaettevõtjale taotluse esitada talle kogu teave, mida tal on vaja oma kohustuse täitmiseks vastavalt esimesele lõigule. Kui lõplik emaettevõtja ei esita kogu nõutud teavet, siis tütarettevõtja koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et tema lõplik emaettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks teinud.
Liikmesriigid sätestavad, et keskmise suurusega ja suurte tütarettevõtjate suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui tema lõpliku emaettevõtja konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot.
5. Liikmesriigid nõuavad oma territooriumil avatud filiaalidelt, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks lõpliku emaettevõtja või kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisva ettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande kahe viimase järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.
Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab isik või esitavad isikud, kes on määratud täitma artikli 48e lõikes 2 osutatud avalikustamisega seotud vorminõudeid, lõplikule emaettevõtjale või käesoleva lõike kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisvale ettevõtjale taotluse esitada neile kogu teave, mis võimaldab neil oma kohustusi täita.
Kui kogu nõutud teavet ei esitata, siis filiaal koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja ei teinud vajalikku teavet kättesaadavaks.
Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi kohaldatakse üksnes nende filiaalide suhtes, kelle netokäive ületas kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära.
Liikmesriigid sätestavad, et filiaali puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, ei kohaldata enam nimetatud kohustusi siis, kui ta netokäive ei ületa kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära.
Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud norme kohaldatakse filiaali suhtes vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
a)
ettevõtja, kes filiaali avas, on kas sellise kontserni seotud ettevõtja, mille lõpliku emaettevõtja suhtes liikmesriigi õigust ei kohaldata ja mille konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, või eraldiseisev ettevõtja, kelle kogutulu oli tema aruandeaasta finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, ning
b)
käesoleva lõigu punktis a osutatud lõplikul emaettevõtjal ei ole keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, nagu on osutatud lõikes 4.
Liikmesriigid sätestavad, et filiaali suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui punktis a sätestatud kriteerium ei ole täidetud kahe järjestikuse aruandeaasta jooksul.
6. Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud norme siis, kui tulumaksualast teavet käsitleva aruande on koostanud viisil, mis on kooskõlas artikliga 48c, lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ning kui nimetatud aruanne vastab järgmistele kriteeriumitele:
a)
see tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta ja masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus:
i)
kõnealuse lõpliku emaettevõtja veebisaidil või kõnealuse eraldiseisva ettevõtja veebisaidil;
ii)
vähemalt ühes liidu ametlikus keeles;
iii)
mitte hiljem kui 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, ning
b)
see sisaldab artikli 48d lõike 1 kohaselt aruande avaldanud ja liikmesriigi õiguse alusel reguleeritava tütarettevõtja nime ja registrijärgset asukohta või filiaali nime ja aadressi.
7. Liikmesriigid nõuavad, et tütarettevõtjad või filiaalid, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 4 ja 5, avaldaksid tulumaksualast teavet käsitleva aruande ja teeksid selle kättesaadavaks, kui selliste tütarettevõtjate või filiaalide ainus eesmärk on vältida käesolevas peatükis sätestatud aruandlusnõudeid.
Artikkel 48c
Tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu
1. Artikli 48b alusel nõutav tulumaksualast teavet käsitlev aruanne sisaldab teavet eraldiseisva ettevõtja või lõpliku emaettevõtja kogu tegevuse kohta, sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi seotud ettevõtjate kogu tegevuse kohta vastaval aruandeaastal.
2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist:
a)
lõpliku emaettevõtja või eraldiseisva ettevõtja nimi, asjaomane aruandeaasta ja aruande esitamisel kasutatud vääring ning asjakohasel juhul asjaomast aruandeaastat puudutav loetelu lõpliku emaettevõtja finantsaruannetesse konsolideeritud kõigist tütarettevõtjatest, kes on asutatud liidus või kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisas loetletud maksujurisdiktsioonide hulka;
b)
nende tegevuse iseloomu lühikirjeldus;
c)
töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;
d)
tulu, mis arvutatakse järgmiselt:
i)
netokäibe summa, muud tegevustulud, tulud märkimisväärsetest osalustest (välja arvatud seotud ettevõtjatelt saadud dividendid), tulu muudelt põhivara hulka kuuluvatelt investeeringutelt ja laenudelt, muud saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud, nagu on loetletud käesoleva direktiivi V ja VI lisas, või
ii)
tulu, nagu see on määratletud finantsaruandluse raamistikus, mille alusel koostatakse finantsaruanded, välja arvatud väärtuse korrigeerimised ja dividendid seotud ettevõtjatelt;
e)
tulumaksueelne kasum või kahjum;
f)
asjaomase aruandeaasta jooksul kogunenud tulumaksu summa, mille puhul on tegemist jooksva maksukuluga, mis kajastatakse ettevõtjate ja filiaalide aruandeaasta maksustatavas kasumis või kahjumis asjaomases maksujurisdiktsioonis;
g)
kassapõhiselt tasutud tulumaksu summa, mis tuleb arvutada tulumaksu summana, mida ettevõtjad ja filiaalid asjaomases maksujurisdiktsioonis asjaomasel aruandeaastal tasusid, ning
h)
jaotamata kasum asjaomase aruandeaasta lõpus.
Punkti d kohaldamisel sisaldab tulu tehinguid seotud osapooltega.
Punkti f kohaldamisel seondub jooksev maksukulu üksnes ettevõtja tegevusega asjaomase aruandeaasta jooksul ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu ega ebakindlaid maksukohustusi.
Punkti g kohaldamisel sisaldavad tasutud maksud teiste ettevõtjate tasutud kinnipeetavaid makse seoses maksetega ettevõtjatele ja filiaalidele kontserni raames.
Punkti h kohaldamisel tähendab jaotamata kasum eelmiste aruandeaastate ja asjaomase aruandeaasta kasumite summat, mida ei ole veel otsustatud jaotada. Filiaalide puhul on jaotamata kasum selle ettevõtja kasum, kes filiaali avas.
3. Liikmesriigid lubavad, et käesoleva artikli lõikes 2 loetletud teave esitatakse vastavalt nõukogu direktiivi 2011/16/EL (*2) III lisa III jao B ja C osas osutatud aruandlusjuhistele.
4. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe esitamisel kasutatakse ühist vormi ja masinloetavaid elektroonilisi aruandlusvorminguid. Komisjon sätestab ühise vormi ja elektroonilised aruandlusvormingud rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse lõikes 2 või 3 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, koondatakse teave liikmesriigi tasandil.
Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleb esitada ka käesoleva artikli lõikes 2 või 3 osutatud teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I lisasse, ning selline teave tuleb esitada eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, ja sellele eelneva aruandeaasta 1. märtsil nimetatud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste II lisas.
Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse ka lõikes 2 või 3 osutatud teave muude maksujurisdiktsioonide kohta koondandmetena.
Teave tuleb seostada iga asjaomase maksujurisdiktsiooniga asutamiskoha, äritegevuse kindla koha olemasolu või alalise majandustegevuse alusel, mis tulenevalt kontserni või eraldiseisva ettevõtja tegevusest võib endaga kaasa tuua tulumaksukohustuse kohaldamise asjaomases maksujurisdiktsioonis.
Kui ühes maksujurisdiktsioonis võidakse kohaldada tulumaksu mitme seotud ettevõtja tegevuse suhtes, peab kõnealuse maksujurisdiktsiooniga seonduv teave hõlmama kogu teavet, mis on seotud iga seotud ettevõtja ja nende filiaalide kogu tegevusega kõnealuses maksujurisdiktsioonis.
Mis tahes konkreetset tegevust käsitlevat teavet ei seostata samaaegselt rohkem kui ühe maksujurisdiktsiooniga.
6. Liikmesriigid võivad lubada, et üks või mitu lõike 2 või 3 kohaselt nõutud konkreetset teabeelementi jäetakse aruandest ajutiselt välja, kui nende avalikustamine kahjustaks tõsiselt asjaomaste ettevõtjate äripositsiooni. Igasugune avalikustamata jätmine märgitakse aruandes ära koos nõuetekohaselt põhjendatud selgitusega selle põhjuste kohta.
Liikmesriigid tagavad, et igasugune teave, mis esimese lõigu kohaselt avalikustamata jäetakse, avalikustatakse hilisemas tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes viie aasta jooksul alates esialgse avalikustamata jätmise kuupäevast.
Liikmesriigid tagavad, et kunagi ei jäeta avalikustamata teavet, mis käsitleb maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisasse kantud maksujurisdiktsioone, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 5.
7. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne võib asjakohastel juhtudel sisaldada kontserni tasandil üldist kirjeldust, milles esitatakse selgitused kõigi oluliste erinevuste kohta lõike 2 punktide f ja g kohaselt avalikustatud summade vahel, võttes asjakohasel juhul arvesse eelmiste aruandeaastate vastavaid näitajaid.
8. Tulumaksualast teavet käsitleva aruande vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse lõpliku emaettevõtja konsolideeritud finantsaruanded või eraldiseisva ettevõtja aruandeaasta finantsaruanded. Liikmesriigid ei nõua nimetatud aruande avaldamist muus vääringus kui finantsaruannetes kasutatav vääring.
Artikli 48b lõike 4 teises lõigus märgitud juhul on tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes kasutatavaks vääringuks siiski see vääring, mida tütarettevõtja kasutab oma avaldatud aruandeaasta finantsaruannetes.
9. Liikmesriik, kes ei ole kasutusele võtnud eurot, võib 750 000 000 euro suuruse piirmäära ümber arvutada omavääringusse. Sellise ümberarvutuse tegemisel kohaldab liikmesriik 21. detsembril 2021Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kehtivat vahetuskurssi. Seejuures võib liikmesriik suurendada või vähendada piirmäärasid kuni 5 %, et saada omavääringus ümardatud summad.
Artikli 48b lõigetes 4 ja 5 osutatud piirmäärad arvutatakse ümber samaväärseks summaks asjaomase kolmanda riigi omavääringus, kohaldades vahetuskurssi 21. detsembri 2021 seisuga, ümardatuna lähima tuhandeni.
10. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes täpsustatakse, kas see on koostatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3.
Artikkel 48d
Avaldamine ja kättesaadavus
1. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja käesoleva direktiivi artiklis 48b märgitud avaldus avaldatakse 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (*3) artiklitega 14–28 ning vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artikliga 36.
2. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja poolt lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja avaldus tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, järgnevate isikute veebisaidil:
a)
ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 1;
b)
tütarettevõtja või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 4, või
c)
filiaal või see ettevõtja, kes filiaali avas, või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 5.
3. Liikmesriigid võivad vabastada ettevõtja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud normide kohaldamisest, kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne tehakse samal ajal avalikkusele kättesaadavaks masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus ja direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 16 osutatud registri veebisaidil, ja on tasuta kättesaadav kõikidele liidus asuvatele kolmandatele isikutele. Ettevõtjate ja filiaalide veebisait, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, sisaldab teavet kõnealuse vabastuse kohta ning viidet asjaomase registri veebisaidile.
4. Artikli 48b lõigetes 1, 4, 5, 6 ja 7 osutatud aruanne ja asjakohastel juhtudel kõnealuse artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud avaldus on asjaomasel veebisaidil kättesaadav vähemalt viis järjestikust aastat.
Artikkel 48e
Tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus
1. Liikmesriigid sätestavad, et artikli 48b lõikes 1 osutatud lõplike emaettevõtjate või eraldiseisvate ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d.
2. Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 4 osutatud tütarettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed ning käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 5 osutatud filiaalide direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 41 sätestatud avalikustamisega seotud vorminõuete täitmise eest vastutavad isikud, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete piires koostatakse tulumaksualast teavet käsitlev aruanne viisil, mis on kooskõlas artiklitega 48b või 48c või vastab nimetatud artiklitele, olenevalt olukorrast, ning see avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks kooskõlas artikliga 48d.
Artikkel 48f
Vannutatud audiitori avaldus
Liikmesriigid nõuavad, et kui sellise ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, finantsaruanded peavad olema auditeeritud ühe või mitme vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt, märgitakse auditiaruandes, kas sellele aruandeaastale eelneval aastal, mille kohta auditeeritavad finantsaruanded koostati, pidi ettevõtja artikli 48b kohaselt tulumaksualast teavet käsitleva aruande avaldama, ning kui jah, siis kas aruanne avaldati kooskõlas artikliga 48d.
Artikkel 48g
Tulumaksualase teabe esitamise alguskuupäev
Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja haldusnorme, millega võetakse üle artiklid 48a–48f, kohaldatakse hiljemalt alates esimese aruandeaasta alguskuupäevast, mis algab 22. juunil 2024 või pärast seda.
Artikkel 48h
Läbivaatamisklausel
22. juuniks 2027 esitab komisjon aruande artiklites 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju kohta ning, võttes arvesse olukorda OECD tasandil ning vajadust tagada piisav läbipaistvus ning säilitada ja tagada ettevõtjatele ja erainvesteeringutele konkurentsivõimeline keskkond, vaatab komisjon läbi ja hindab, eeskätt kas oleks asjakohane laiendada artiklis 48b sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruandluse kohustust ka suurtele ettevõtjatele ja suurtele kontsernidele, nagu on vastavalt määratletud artikli 3 lõigetes 4 ja 7, ning laiendada artiklis 48c sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu nii, et see sisaldaks lisaelemente. Samuti hindab komisjon nimetatud aruandes, millist mõju avaldab käesoleva direktiivi tulemuslikkusele artikli 48c lõikes 5 sätestatud kolmandate riikide maksujurisdiktsioonide maksualase teabe esitamine koondandmetena ning artikli 48c lõikes 6 sätestatud teabe ajutine avalikustamata jätmine.
Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338)."
(*2) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1)."
(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).“
"
3)
Artiklisse 49 lisatakse järgmine lõige:
„3a. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*4) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
(*4)
ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“
"