lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
EL õigus·32021R0690

Määrus 2021/690

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/690, 28. aprill 2021, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm“) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 (EMPs kohaldatav tekst)

Vastu võetud 28.04.202125 artiklitEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Sisu

Käesoleva määrusega luuakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2027 programm, mis käsitleb siseturu toimimise ja ettevõtjate, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja kestlikkuse tõhustamist, tarbijakaitset, kulude haldamist taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonnas ning programmitööd ja rahastamisraamistikku Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (ühtse turu programm) (edaspidi „programm“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Programmi kestus langeb kokku mitmeaastase finantsraamistiku kestusega. Käesolevas määruses sätestatakse programmi eesmärgid ja rahastamiskõlblikud meetmed nende eesmärkide täitmiseks ning programmi eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid ning juhtimismehhanism.

Artikkel 2 - Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatav meede, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõikes 6 määratletud segarahastamisvahend või -platvorm, milles kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatus vormis antav toetus või antavad rahastamisvahendid tagasimakstava arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite antava toetusega; 2) „Euroopa statistika“ – statistika, mida arendatakse, tehakse ja levitatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009; 3) „õigussubjekt“ – füüsiline isik või liidu, riigi või rahvusvahelise õiguse alusel asutatud ja sellisena tunnustatud juriidiline isik, kellel on juriidilise isiku staatus ning võime toimida enda nimel, teostada õigusi ja kanda kohustusi, või finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktis c osutatud üksus, millel ei ole juriidilise isiku staatust; 4) „mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ ehk „VKEd“ – soovituses 2003/361/EÜ määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; 5) „klastrid ja ettevõtlusvõrgustiku organisatsioonid“ – sõltumatutest isikutest koosnevad struktuurid või organiseeritud rühmad, mis moodustavad organisatsioonid, kes pakuvad tuge, tõhustamaks selliste ettevõtjarühmade koostööd, võrgustumist ja õpet, kelle tegevusala on pakkuda või vahendada eriti VKEdele spetsialiseeritud ja kohandatud ettevõtluse tugiteenuseid, et hoogustada muu hulgas innovatsiooni ja rahvusvahelist tegevust, edendades seejuures varustuse jagamist ning teadmiste ja oskusteabe vahetamist.

Artikkel 3 - Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärgid on järgmised: a) parandada siseturu toimimist ning eelkõige kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti VKEsid, ja suurendada nende mõjuvõimu, tagades liidu õiguse täitmise, hõlbustades turulepääsu ja standardite kehtestamist ning edendades inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu, austades samal ajal kestliku arengu põhimõtteid ning tagades tarbijakaitse kõrge taseme, samuti tugevdades koostööd nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel; b) arendada, teha ja levitada kvaliteetset, võrreldavat, ajakohast ja usaldusväärset Euroopa statistikat, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, seiret ja hindamist ning aitaks kodanikel, poliitikakujundajatel, ametiasutustel, ettevõtjatel, akadeemilistel ringkondadel ja meedial teha teadlikke otsuseid ja osaleda aktiivselt demokraatlikus protsessis. 2. Programmi erieesmärgid on järgmised: a) tõhustada muu hulgas digipöörde taustal siseturgu järgmiselt: i) hõlbustada diskrimineerivate, põhjendamatute või ebaproportsionaalsete tõkete ennetamist ja kõrvaldamist, toetada liidu õigusaktide väljatöötamist, rakendamist ja täitmist kaupade ja teenuste siseturu valdkonnas, muu hulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtte, riigihankenormide, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastaste õigusnormide, kapitali ja finantsteenuste vaba liikumise ja konkurentsinormide parema kohaldamise abil, sealhulgas arendades kasutajakeskseid juhtimisvahendeid; ii) toetada tulemuslikku turujärelevalvet kogu liidus, tagamaks et liidu turul, sealhulgas internetimüügil tehakse kättesaadavaks üksnes ohutud, nõuetele vastavad ning tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele kõrgetasemelist kaitset pakkuvad tooted, ning et kogu liidus saavutataks suurem turujärelevalveasutuste ühtsus ja võimekus; b) tugevdada VKEde konkurentsivõimet ja kestlikkust ja saavutada täiendavus liidu tasandil selliste meetmete kaudu, millega: i) antakse VKEdele, klastritele ja ettevõtlusvõrgustiku organisatsioonidele muu hulgas turismisektoris mitmel eri moel toetust, soodustades seeläbi VKEde kasvu, laienemist ja asutamist; ii) hõlbustatakse VKEde juurdepääsu turgudele, sealhulgas läbi VKEde rahvusvahelistumise; iii) edendatakse ettevõtlust ja ettevõtlusoskuste omandamist; iv) edendatakse VKEdele soodsat ettevõtluskeskkonda, toetatakse VKEde digipööret ja edendatakse VKEde, sealhulgas sotsiaalmajanduse ettevõtete ja uuenduslikele ärimudelitele toetuvate ettevõtete uusi ärivõimalusi; v) toetatakse tööstusökosüsteemide ja tööstussektori konkurentsivõimet ning tööstuse väärtusahelate arengut; vi) edendatakse tööstuse moderniseerimist rohe-, digi- ja vastupanuvõimelist majandust soodustaval viisil; c) tagada siseturu tõhus toimimine standardimisprotsesside kaudu, mis: i) võimaldavad Euroopa standardimisvaldkonna rahastamist ja kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemist Euroopa standardite kehtestamises; ii) toetavad kvaliteetsete rahvusvaheliste finants- ja muu aruandluse ja auditeerimise standardite väljatöötamist, lihtsustavad nende integreerimist liidu õigusesse ja edendavad innovatsiooni ja parimaid tavasid ettevõtete aruandluse valdkonnas; d) edendada tarbijate huve ja tagada tarbijakaitse kõrge tase ja tooteohutus seoses i) tarbijatega: — suurendatakse tarbijate, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajate mõjuvõimu ning abistatakse ja haritakse neid eeskätt liidu õigusega tagatud tarbijaõiguste alal; — tagatakse tarbijatele, eeskätt kõige kaitsetumatele tarbijatele kaitse kõrge tase, kestlik tarbimine ja tooteohutus, et tugevdada õiglust, läbipaistvust ja usaldust siseturu vastu; — tagatakse, et tarbija huvisid digitaalses maailmas võetakse nõuetekohaselt arvesse; — toetatakse pädevaid täitevasutusi, tarbijaid esindavaid organisatsioone ning tegevust, millega edendatakse pädevate asutuste vahelist koostööd, pöörates erilist tähelepanu praeguste ja tekkivate tehnoloogiatega kaasnevatele probleemidele; — aidatakse suurendada standardite kvaliteeti ja kättesaadavust kogu liidus; võideldakse tõhusalt ebaausate kaubandustavade vastu; — tagatakse kõigi tarbijate juurdepääs tõhusatele õiguskaitsemehhanismidele, antakse neile piisavat teavet turgude ja tarbijaõiguste kohta ning edendatakse säästvat tarbimist, eelkõige suurendades tarbijate teadlikkust kaupade ja teenuste eriomaduste ja keskkonnamõju kohta; ii) tarbijate ja teiste finantsteenuste lõppkasutajatega: — suurendatakse tarbijate, muude finantsteenuste lõppkasutajate ja kodanikuühiskonna esindajate osalemist finantsteenuste valdkonna poliitika kujundamises; — edendatakse paremat arusaamist finantssektorist ja turul pakutavatest eri liiki finantstoodetest; — tagatakse tarbijate huvide kaitse jaefinantsteenuste valdkonnas; e) aidata kaasa inimeste, loomade ja taimede tervise ja ohutuse kõrge taseme tagamisele taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonnas, muu hulgas ennetades, avastades ja likvideerides loomataude ja taimekahjustajaid, sealhulgas võttes selleks loomade või taimede tervist mõjutavates ulatuslikes kriisiolukordades ja ettenägematute sündmuste korral ka erakorralisi meetmeid, ja toetades loomade heaolu parandamist, võitlust antimikroobikumiresistentsuse vastu ning toidu säästva tootmise ja tarbimise edendamist ja stimuleerida teadusuuringuid, innovatsiooni ja parimate tavade vahetamist valdkondlike sidusrühmade vahel; f) arendada, teha, levitada ja edastada kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriumidega õigeaegsel, erapooletul ja kulutõhusal viisil Euroopa statistikat määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 4 osutatud tugevdatud Euroopa statistikasüsteemi kaudu ja selle süsteemi siseste ja kõigi asjaomaste välisosalistega sõlmitud tõhustatud partnerluste kaudu, kasutades mitmesuguseid andmeallikaid, täiustatud andmeanalüüsi meetodeid, arukaid süsteeme ja digitehnoloogiat ning esitades andmed riikide ja võimaluse korral piirkondade lõikes.

Artikkel 4 - Eelarve

1. Programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2027 on 4 208 041 000 eurot jooksevhindades. 2. Lõikes 1 esitatud summa orienteeriv jaotus on eesmärkide lõikes järgmine: a) 451 569 500 eurot artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud eesmärgi jaoks; b) 105 461 000 eurot artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eesmärgi jaoks; c) 1 000 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks; d) 220 510 500 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgi jaoks; e) 198 500 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud eesmärgi jaoks; f) 1 680 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud eesmärgi jaoks; g) 552 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud eesmärgi jaoks. 3. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, eelkõige ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, infotehnoloogiavõrgustike kasutamiseks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, samuti infotehnoloogiavahendite kasutamiseks ja arendamiseks. Tagamaks et programmist saaks võimalikult ulatuslikult rahastada programmi eesmärke teenivaid meetmeid, ei või halduskulud ja tehnilise abi maksumus kokku olla üle 5 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketi väärtusest. 4. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale. 5. Erandina finantsmääruse artikli 111 lõikest 2 võtab komisjon käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgi kohaste erakorraliste veterinaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud toetuse eelarvelised kulukohustused pärast liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist. 6. Eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendid võib asjaomase liikmesriigi taotluse korral programmi ümber paigutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid) („ühissätete määrus 2021–2027“) artiklis 26 sätestatud tingimustele. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel või kaudselt kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alusel. Kõnealuseid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides. 7. Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust eelarve otsese või kaudse täitmise raames vahendite puhul, mis on ümber paigutatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 6, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid liikmesriigi taotlusel ühissätete määruse 2021–2027 artiklis 26 sätestatud tingimustel tagasi kanda fondi, kust need algselt ümber paigutati.

Artikkel 5 - Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid: a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele; b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes; c) Euroopa naabruspoliitika riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes; d) muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga: i) tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel; ii) määratakse kindlaks programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon; iii) ei anta kolmandale riigile liidu programmiga seoses otsustusõigust; iv) on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve. Esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna.

Artikkel 6 - Rakendamine ning liidu rahastamise vormid

1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud asutustega. 2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruses sätestatud vormis ning eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu. 3. Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaaja võlgnetavate vahendite tagasinõudmisega, ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse (EL) 2021/695 artikli 37 lõike 7 sätteid.

Artikkel 7 - Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Artikkel 8 - Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke, on rahastamiskõlblikud. 2. Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmised meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke: a) õigete tingimuste loomine kõigi siseturu osaliste, sealhulgas ettevõtjate, kodanike ja tarbijate, kodanikuühiskonna esindajate ja avaliku sektori asutuste võimestamiseks, milleks kasutatakse läbipaistvat teabevahetust ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid eriti kohaldatavate liidu normide ning ettevõtjate, kodanike ja tarbijate õiguste kohta, samuti parimate tavade, oskusteabe, teadmiste ja uudsete lahenduste vahetamist ja levitamist, sealhulgas SOLVITi võrgustiku ja Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku raames rakendatavaid meetmeid; b) mehhanismide loomine liidu kodanike, tarbijate, lõppkasutajate, kodanikuühiskonna esindajate, sealhulgas liidu tööturu osapoolte ja ettevõtjate esindajate, eelkõige VKEde esindajate jaoks, et aidata kaasa nende osalemisele poliitilistes aruteludes, poliitikavaldkondades ja otsustusprotsessis, eelkõige toetades esindusorganisatsioonide toimimist nii riiklikul kui ka liidu tasandil; c) suutlikkuse suurendamine ning liikmesriikide, nende pädevate asutuste, liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni ning komisjoni, liidu detsentraliseeritud asutuste ja kolmandate riikide asutuste ühismeetmete, sealhulgas tooteohutuse suurendamise alaste ühismeetmete toetamine ja koordineerimine; d) liidu õigusraamistiku tõhusa täitmise tagamise ja ajakohastamise ning selle kiire kohandamise toetamine liidu tulemusliku ülemaailmses konkurentsis püsimise eesmärgil ning digitaliseerimisega kaasnevate probleemide lahendamise püüdluste toetamine, sealhulgas i) andmete kogumise ja analüüsimise kaudu; ii) teadusuuringud siseturu toimimise kohta, uurimused, hindamised ja poliitikasoovitused; iii) tutvustamistegevuse ja katseprojektide korraldamine; iv) teabevahetustegevus; v) spetsiaalsete IT-vahendite väljatöötamine, et tagada siseturu läbipaistev ja tõhus toimimine ning võidelda võrgupettustega ja neid ära hoida. 3. Rahastamiskõlblikud on määruse (EL) 2019/1020 artiklis 36 osutatud meetmed, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärke, eriti seoses järgmisega: a) turujärelevalveasutuste ja liikmesriikide muude asjaomaste asutuste vaheline koordineerimine ja koostöö, eelkõige liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku kaudu; b) toetus nõuetele vastavusega seotud ühismeetmete ja katsete väljatöötamiseks, sealhulgas võrguühendusega toodete ja internetis müüdavate toodete jaoks; c) toetus turujärelevalvestrateegiate, teadmiste ja teabe kogumise, katsetamissuutlikkuse ja -vahendite, vastastikuste eksperdihinnangute, koolitusprogrammide ja tehnilise abi jaoks ning turujärelevalveasutuste suutlikkuse suurendamiseks. 4. Rahastamiskõlblikud on meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärki, eriti seoses järgmisega: a) mitmesuguses vormis toetuse andmine VKEdele, sealhulgas teavitamine, mentorlus, koolituse ja hariduse pakkumine, liikuvus, piiriülene koostöö ja nõustamisteenused; b) koostöös liikmesriikidega VKEde, klastrite ja ettevõtlusvõrgustiku organisatsioonide liidusisese ja -välise turulepääsu soodustamine, nende toetamine nende tegevusaja jooksul ülemaailmsete keskkonna-, majandus- ja ühiskondlike probleemidega toimetulekul ning rahvusvahelistumisel ning liidu ettevõtluse ja tööstuse juhtpositsiooni tugevdamine ülemaailmsetes väärtusahelates; c) Euroopa ettevõtlusvõrgustiku toetamine integreeritud ettevõtluse tugiteenuste pakkumisel liidu VKEdele, sealhulgas äripartnerite leidmiseks ja eeskätt programmidest „InvestEU“, „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ rahaliste vahendite saamiseks, samuti VKEde innovatsiooni omaksvõtu, nende rahvusvahelistumise ning rohe- ja digipöörde soodustamiseks ja nende toetamiseks sellistele digitaal-, keskkonna-, kliima-, energia- ja ressursitõhususe alastele eksperditeadmistele ligi pääsemisel, mis aitavad neil uurida võimalusi nii siseturul kui ka kolmandates riikides, vältimaks tegevuse dubleerimist vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ja pidades silmas vajadust tagada, et kui Euroopa ettevõtlusvõrgustikku kasutatakse muude liidu programmide nimel teenuste, sealhulgas nõustamis- või suutlikkuse suurendamise teenuste osutamiseks, et neid teenuseid rahastataks nendest muudest liidu programmidest; d) turutõkete ja halduskoormuse vähendamine ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, et pakkuda VKEdele rohkem võimalusi siseturust kasu saada; e) ettevõtete arengu ja kasvu soodustamine, sealhulgas tehniliste, digi- ja ettevõtlusoskuste ning kestliku ärijuhtimise ja toote- ja protsessiarenduse edendamine rohe- ja digipöörde soodustamiseks tööstusökosüsteemides ning tootmis- ja teenindussektori kogu väärtusahelas; f) ettevõtjate ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime ja kestlikkuse toetamine, loovuse ja kõigi innovatsioonivormide VKEdes omaksvõtu toetamine, ettevõtja sotsiaalse vastutuse tugevdamine, uute ärimudelite juurutamise ja väärtusahela alase koostöö toetamine, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, muu hulgas klastrite ühistegevuse algatuse kaudu; g) ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluskultuuri edendamine, sealhulgas luues ettevõtjate mentorlussüsteeme ja liikuvusprogramme ettevõtlusalase oskusteabe, oskuste, tehnoloogilise suutlikkuse ja juhtimise parandamiseks ning toetades idufaasis ettevõtjaid, ettevõtete kestlikkust ja kasvufaasis ettevõtjaid konkreetsete projektide kaudu, milles tuginetakse turupõhistele võimalustele, pöörates tähelepanu võimalike uute ettevõtjate erilistele vajadustele ja alaesindatud rühmade liikmetele. 5. Rahastamiskõlblikud on määruse (EL) nr 1025/2012 artiklites 15 ja 16 sätestatud meetmed, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud erieesmärki. 6. Rahastamiskõlblikud on meetmed, millega toetatakse tegevusi, mille eesmärk on rahvusvaheliste standardite väljatöötamine, kohaldamine, hindamine ja seire finants- ja muu aruandluse ja auditeerimise valdkonnas ning järelevalve teostamine nende standardite kehtestamise protsessi üle ja artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud erieesmärgi täitmine. 7. Rahastamiskõlblikud on eeskätt järgmised meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud erieesmärki: a) tarbijate teadlikkuse ja digikirjaoskuse suurendamine ning elukestva õppe parandamine tarbijaõiguste kohta, sealhulgas tehnoloogia arengust ja digitaliseerimisest tingitud küsimustes, pidades seejuures silmas ka kaitsetumate tarbijate erilisi vajadusi; b) meetmed, mis teevad tarbijatele ja kauplejatele hõlpsasti kättesaadavaks kvaliteetse vaidluste kohtuvälise lahendamise, vaidluste internetipõhise lahendamise ja teabe õiguskaitsevõimaluste kasutamise kohta; c) meetmed, millega toetatakse tarbijakaitsealaste õigusnormide tõhusamat täitmise tagamist pädevate asutuste poolt, sealhulgas juhul, kui kaupleja on asutatud kolmandas riigis, eelkõige tõhusa koostöö ja ühismeetmete kaudu; d) säästva tarbimise edendamine, suurendades selleks eelkõige tarbijate teadlikkust toote keskkonnatoimest, nagu selle eluiga ja ökodisain, aga ka meetmed, millega edendatakse tarbijaõiguste kohaldamist ja eksitavate tavadega seotud heastamise taotlemise võimalusi. 8. Rahastamiskõlblikud on I lisas sätestatud meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki. 9. Rahastamiskõlblikud on II lisas sätestatud meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärki.

Artikkel 9 - Toetuskõlblikud üksused

1. Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumid. 2. Programmi raames on toetuskõlblikud järgmised üksused, mis vastavad lõigetes 3–7 sätestatud kõlblikkuse tingimustele: a) õigussubjektid, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest: i) liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil; või ii) kolmandas riigis, mis on programmiga ühinenud kooskõlas artikliga 5; b) õigussubjektid, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvahelised organisatsioonid; c) erandkorras õigussubjektid, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, tingimusel et nende õigussubjektide osalus meetmes kattub programmi eesmärkidega ning liiduväline tegevus on vajalik, et tagada aluslepingutega hõlmatud liikmesriikide territooriumidel võetud meetmete tulemuslikkus. 3. Õigussubjektid, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad osaleda järgmistes meetmetes: a) meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärki; b) tarbijakaitset toetavad meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud erieesmärki. Esimeses lõigus osutatud meetmetes osalevatel õigussubjektidel ei ole õigust saada liidu rahalist toetust, välja arvatud juhul, kui nende osalus on oluline programmi jaoks, eelkõige seoses konkurentsivõime ja liidu ettevõtjate turulepääsu parandamisega või liidus elavate tarbijate kaitsega. Seda erandit ei kohaldata kasumit taotlevate õigussubjektide suhtes. 4. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud erieesmärgi täitmiseks võetavate meetmete puhul on toetuskõlblikud määruse (EL) nr 1025/2012 artiklites 15 ja 16 osutatud organisatsioonid. 5. Iga liikmesriik ning iga kolmas riik, mis on Euroopa Majanduspiirkonna liige, määrab pärast läbipaistva menetluse toimumist üksuse, kes oleks toetuskõlblik selliste tarbijakaitset toetavate meetmete puhul, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud erieesmärki ja mis on seotud Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga. Kõnealune üksus võib olla: a) mittetulunduslik; b) avalik-õiguslik asutus. 6. Kolmandad riigid on rahastamiskõlblikud järgmiste meetmete puhul, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki: a) kaitsemeetmed, mida võetakse olukorras, kus mõni III lisas osutatud loomataudidest või zoonoosidest või artiklis 16 osutatud töökavas loetletud taimekahjustajatest esineb või levib kolmandas riigis või liikmesriigis ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus; b) kaitsemeetmed või muu asjassepuutuv tegevus, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, kui see on vajalik, et võtta arvesse selliste uute loomataudide ja zoonooside esinemist, mis ei ole hõlmatud kõnealuses lisas osutatud liidu õigusaktidega. Välja arvatud loomataudide ja taimekahjustajate puhul, millel on oluline mõju liidule, peaksid kolmandad riigid, kes ei ole programmiga ühinenud, oma osalemist esimeses lõigus osutatud meetmetes põhimõtteliselt ise rahastama. 7. Artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmiseks võetavate meetmete puhul on toetuskõlblikud järgmised õigussubjektid: a) määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused; b) määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 15 osutatud koostöövõrgustikke toetavate meetmete puhul muud statistika valdkonnas tegutsevad asutused, mis ei ole käesoleva lõike punktis a osutatud asutused; c) tööstusharust, kaubandus- ja ärihuvidest või muudest huvide konfliktidest sõltumatud mittetulundusüksused, mille põhieesmärk ja -tegevus on määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 11 osutatud Euroopa statistika tegevusjuhise rakendamise edendamine ja toetamine või Euroopa statistika koostamise uute meetodite rakendamine eesmärgiga suurendada liidu tasandil tõhusust ja parandada kvaliteeti.

Artikkel 10 - Kindlaksmääratud toetusesaajad

1. Programmi alusel võivad ilma projektikonkursita saada toetust järgmised üksused: a) akrediteerimise valdkonna meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud erieesmärki, määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus, kes viib ellu määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 32 osutatud meetmeid; b) turujärelevalve meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärki, liikmesriikide turujärelevalveasutused, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 17 ja määruse (EL) 2019/1020 artiklis 10; c) meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud erieesmärki, määruse (EL) nr 1025/2012 artiklites 15 ja 16 osutatud üksused; d) meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud erieesmärki, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG), rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite sihtasutus ja avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB); e) meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud erieesmärki seoses tarbijate huvide esindamisega liidu tasandil, Euroopa Tarbijaliitude Amet (BEUC) ja tarbijate standardimises osalemise koordineerimise Euroopa ühing (ANEC), tingimusel et neil puudub huvide konflikt ja nad esindavad oma liikmete kaudu liidu tarbijate huve vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikidest; f) meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis ii osutatud erieesmärki, Finance Watch ja Better Finance järgmistel tingimustel, mida hinnatakse igal aastal: i) nad jäävad valitsusväliseks ja mittetulunduslikuks ning ei sõltu tööstusharust, kaubandusest ega ärist; ii) neil puudub huvide konflikt ja nad esindavad oma liikmete kaudu liidu tarbijate ja finantsteenuste valdkonna muude lõppkasutajate huve; g) meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki: i) liikmesriikide pädevad asutused ja nendega seotud üksused, määruse (EL) 2017/625 artiklis 92 osutatud Euroopa Liidu referentlaborid, määruse (EL) 2017/625 artiklites 95 ja 97 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (61) artiklis 29 osutatud Euroopa Liidu referentkeskused, asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid ning riiklikud taime- ja loomatervise referentlaborid, ilma et see piiraks määrusega (EL) 2017/625 liikmesriikidele pandud kohustust kindlustada neile riiklikele referentlaboritele piisavate rahaliste vahendite olemasolu ning tingimusel et nimetatud riiklike referentlaborite poolt määruse (EL) 2017/625 artikli 2 kohase ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute läbiviimist toetavate meetmete puhul suudetakse selgelt tõendada Euroopa lisaväärtust ning et meetmete toetamiseks on programmis olemas piisavad vahendid; ii) meetmete puhul, mida on kirjeldatud käesoleva määruse artikli 9 lõike 6 punktides a ja b, kolmandate riikide pädevad asutused; h) meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärki, määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõike 1 punkti e seoses programmi alusel toetust saavate üksustega.

Artikkel 11 - Ettepaneku hindamine ja toetuse andmise kriteeriumid

1. Hindamiskomisjonide töö põhineb finantsmääruse artiklis 188 sätestatud toetuste suhtes kohaldatavatel üldpõhimõtetel, eelkõige võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse ning mittediskrimineerimise põhimõttel. 2. Hindamiskomisjonid hindavad ettepanekuid toetuse andmise kriteeriumide alusel, milleks on näiteks kavandatavate meetmete asjakohasus taotletavate eesmärkide seisukohast, kavandatavate meetmete kvaliteet, mõju, sealhulgas majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju, eelarve ja kulutasuvus.

Artikkel 12 - Kaasrahastamisreeglid

1. Meetmete puhul, mida võetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi täitmiseks seoses liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide turujärelevalveasutustega ja seoses määruse (EL) 2019/1020 artiklis 21 osutatud liidu katserajatistega, võidakse programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest, erandina finantsmääruse artiklist 190. 2. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgiga seotud meetmeid võib programmist rahastada erandina finantsmääruse artiklist 190 kolmandatele isikutele eraldatava toetuse puhul kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest ning muude kulukategooriate puhul kuni 90 % rahastamiskõlblikest kuludest. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi raames toimuva Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tegevuse puhul võib programmist rahastada erandina finantsmääruse artiklist 190 kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, milleks on täiendava kooskõlastamise ja võrgustikukulud, ning muude kulukategooriate puhul kuni 60 % rahastamiskõlblikest kuludest. Lisaks kohaldatakse kaudsete rahastamiskõlblike kulude määramisel kindlamääralist rahastamist, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest, v.a alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikukulud või kindlasummalised maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid. 3. Kui PIOB antavate toetuste puhul, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud erieesmärki, ületab teataval aastal Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFACi) rahastamise osakaal kahte kolmandikku kogu järelevalvenõukogu aastasest rahastamisest, piiratakse kõnealuse aasta osamakset artikli 16 lõikes 1 osutatud tööprogrammis täpsustatud maksimumsummaga. 4. Artikli 10 lõike 1 punkti e kohaselt ANECile antavate toetuste puhul võidakse programmist rahastada kuni 95 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest. 5. Meetmete puhul, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki, võidakse programmist rahastada erandina finantsmääruse artiklist 190 kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest. I lisa punktides 1 ja 2 osutatud meetmete puhul kohaldatav kaasrahastamise määr on 50 % rahastamiskõlblikest kuludest, välja arvatud järgmistel juhtudel. a) Kaasrahastamise määr on 75 % rahastamiskõlblikest kuludest järgmise puhul: i) piiriülesed meetmed, mida viivad ellu vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on taimekahjustajate või loomataudide tõrje, ennetamine või likvideerimine; ii) liikmesriigid, mille kogurahvatulu elaniku kohta on Eurostati viimaste andmete alusel alla 90 % liidu keskmisest. b) Erandina finantsmääruse artiklist 190, on kaasrahastamise määr 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, kui liidu toetust saavad meetmed on seotud inimeste, loomade ja taimede selliste terviseriskide ennetamise ja kontrolliga, mis on liidu jaoks tõsised, ning kui need meetmed i) on mõeldud inimohvrite või suurte majandushäirete ärahoidmiseks liidus tervikuna; ii) on kogu liidu jaoks vältimatud eriülesanded, mille komisjon on sätestanud artikli 16 lõikes 4 osutatud tööprogrammis või iii) viiakse ellu kolmandates riikides. c) Kui see on rahaliste vahendite puudumise, programmi või erakorralise meetme ebapiisava rakendamise või loomataudide või taimekahjustajate vastaste meetmete kaasrahastamise järkjärgulise lõpetamise tõttu vajalik, kohaldatakse madalamat kaasrahastamismäära. Käesoleva lõike teise lõigu punkti c kohaldamiseks vähendatakse kaasrahastamismäära vastavalt sellele, kui oluline on madalama määra kohaldamise põhjus. Komisjon võtab vastu madalamaid kaasrahastamismäärasid kehtestavad rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 6 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärki, võidakse programmist rahastada kuni 95 % määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 15 osutatud koostöövõrgustike toetamise meetmete rahastamiskõlblikest kuludest.

Artikkel 13 - Programmide ja erakorraliste meetmetega seotud rahastamiskõlblikud kulud

1. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgi täitmiseks võetud I lisa punktides 1.4.1 ja 1.4.2 osutatud erakorraliste meetmete puhul liikmesriikide kantud kulude suhtes kehtib lisaks finantsmääruse artiklis 186 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele järgmine: a) need on enne toetusavalduse esitamise kuupäeva rahastamiskõlblikud finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punkti b kohaselt; b) need võivad alates loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtluse kuupäevast olla rahastamiskõlblikud tingimusel, et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust. Komisjoni tuleb teavitada loomataudi esinemisest määruse (EL) 2016/429 artikli 19 või 20 ning artikli 23 alusel vastu võetud reeglite kohaselt või liidu karantiinse taimekahjustaja esinemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (62) artiklite 9, 10 või 11 kohaselt enne toetustaotluse esitamist. 2. Meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki, võib I lisa punktides 2.2.1 ja 2.2.2 osutatud programmide rakendamisega seotud rahastamiskõlblike kulude jaoks anda toetust, kui need täidavad finantsmääruse artiklis 186 sätestatud kriteeriume.

Artikkel 14 - Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

1. Meede, mis on saanud toetust käesoleva programmi alusel, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjaomase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. 2. Meede, millele on antud kvaliteedimärgis käesoleva programmi raames, võib saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+st kooskõlas ühissätete määruse 2021–2027 artikli 73 lõikega 4, juhul kui meede vastab järgmistele kumulatiivsetele võrreldavatele tingimustele: a) neid on hinnatud programmi konkursikutses; b) need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele; c) neid ei ole võimalik eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada. 3. Tegevus võib saada toetust ühest või mitmest liidu programmist. Kui see toimub, ei deklareerita maksetaotluses deklareeritud kulusid teise programmi maksetaotluses. 4. Esitatavas maksetaotluses kajastatavate kulude summa võidakse arvutada iga asjaomase programmi puhul proportsionaalselt kooskõlas dokumendiga, milles on sätestatud toetuse tingimused.

Artikkel 15 - Segarahastamistoimingud

Programmi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/523 ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 16 - Programmi rakendamine

1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 lõikes 2 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammidega viiakse ellu artiklis 3 sätestatud erieesmärke ning artiklis 8 sätestatud rahastamiskõlblikke meetmeid. Nendes tööprogrammides sätestatakse üksikasjalikult. a) igale meetmele ja vajaduse korral kõigile meetmetele orienteeruvalt eraldatav summa ning orienteeruv rakendamise ajakava; b) toetuste peamised hindamiskriteeriumid, mis on kooskõlas artikliga 11, ning kaasrahastamise ülemmäär, mis on kooskõlas artikliga 12. Tööprogrammides kehtestatakse kohaldatavuse korral segarahastamistoimingute jaoks reserveeritud kogusumma. 2. Tööprogrammid, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärki, võtab vastu komisjon rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Tööprogrammid, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud erieesmärki, võtab vastu komisjon rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 4 osutatud nõuandemenetlusega. 4. Tööprogrammid, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki läbi meetmete, nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 8 ja I lisas, võtab vastu komisjon rakendusaktidega nende täitmisele eelneva aasta 30. aprilliks, tingimusel et eelarveprojekt on vastu võetud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 6 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Käesoleva määruse II lisas osutatud meetmeid, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärki, sealhulgas prioriteetide läbivaatamist käsitlevad algatused, viiakse ellu kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitega 13, 14 ja 17, sealhulgas prioriteetide läbivaatamist käsitlevad algatused, ning tehes tihedat ja kooskõlastatud koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames.

Artikkel 17 - Seire ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud IV lisas. 2. Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi saavutamisel tehtud edusamme käsitlevas aruandluses esitab komisjon VKEde tulemuslikkuse ülevaatest, Euroopa väikeettevõtlusalgatuse teabelehtedest ja mis tahes muudest sobivatest allikatest pärit asjakohased kontekstipõhised näitajad ning lõikes 1 osutatud näitajad. 3. Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. 4. Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja selle tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 18 - Hindamine

1. Hindamised tuleb teha õigeaegselt, et neid saaks kasutada otsustusprotsessis. 2. Programmi vahehindamine toimub hiljemalt neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Komisjon koostab vahehindamisaruande, milles hinnatakse programmi tulemusi, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, asjakohasus, programmisisene sünergia ja liidu lisaväärtus. 3. Seoses meetmetega, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud erieesmärki, koostab komisjon igal aastal aruande, milles käsitletakse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) sihtasutuse tegevust rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite arendamisel, samuti üldiselt avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tegevust. Komisjon edastab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 4. Programmi rakendamise lõpus ning igal juhul neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu koostab komisjon programmi tulemuslikkuse kohta lõpliku hindamisaruande, milles käsitletakse muu hulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, asjakohasus, programmisisene sünergia ja liidu lisaväärtus. 5. Komisjon edastab vahe- ja lõpphindamisaruanded koos oma järelduste ja soovitustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning teeb need üldsusele kättesaadavaks. Asjakohasel juhul lisatakse aruannetele järelmeetmete ettepanekud. 6. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 lõikega 5 konsulteerib komisjon käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmise meetmete vahe- või lõpphindamisaruannete osade osas enne aruannete vastuvõtmist ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitamist Euroopa statistikasüsteemi komiteega. Komisjon konsulteerib Euroopa statistika nõuandekomiteega selle lõpphindamise aruande osa kohta, mis on seotud käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmise meetmetega, enne aruande vastuvõtmist ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitamist.

Artikkel 19 - Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma vastavate volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

Artikkel 20 - Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 9 lõike 6 teises lõigus, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2021. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõike 6 teises lõigus, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 9 lõike 6 teise lõigu, artikli 10 lõike 2 ja artikli 17 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 21 - Komiteemenetlus

1. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärki puudutavate käesoleva määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud rakendusaktide puhul abistab komisjoni komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud erieesmärki puudutavate käesoleva määruse artikli 16 lõikes 3 osutatud rakendusaktide puhul abistab komisjoni komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 3. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki puudutavate käesoleva määruse aartikli 12 lõike 5 teises lõigus ja artikli 16 lõikes 4 osutatud rakendusaktide puhul abistab komisjoni alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 6. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.

Artikkel 22 - Teave, teabevahetus ja avalikkussuhted

1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. 2. Komisjon rakendab teavitus- ja teabevahetusmeetmeid kasutajasõbralikul viisil, et suurendada tarbijate, kodanike, ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja haldusasutuste teadlikkust programmi kaudu antavatest rahalistest vahenditest ning selle meetmetest ja tulemustest. 3. Programmile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. 4. Komisjon (Eurostat) rakendab käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmisega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid kooskõlas määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud statistikapõhimõtetega, sealhulgas Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamisega seotud meetmete ja tulemuste puhul.

Artikkel 23 - Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 24 - Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta määruste (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) 2017/826 kohaselt algatatud meetmete jätkamist või muutmist ning nimetatud määrusi kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. 2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäijate, lõikes 1 loetletud õigusaktidega vastu võetud programmide meetmete vahel. 3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 3 sätestatud kulusid, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole lõpule viidud 31. detsembriks 2027. 4. Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib käsitada juba enne toetustaotluse esitamise kuupäeva alustatud meetmetega seotud kulusid rahastamiskõlblikena, kui see on vajalik järjepidevuse tagamiseks piiratud ajavahemikuks. Erandina finantsmääruse artikli 193 lõikest 4 käsitatakse tegevustoetuste puhul enne toetustaotluse esitamise kuupäeva kantud kulusid rahastamiskõlblikena, kui see on vajalik järjepidevuse tagamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni käesoleva programmi jõustumise kuupäevani. 5. Artikli 16 lõikes 4 ja I lisa punktis 2.1 sätestatud tähtaegu ei kohaldata 2021. ja 2022. aasta programmide suhtes.

Artikkel 25 - Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Seotud Eesti õigusaktid
VS Veterinaarseadus

Allikas: normitehniline märkus Riigi Teatajas. Määrus kehtib vahetult - Eesti akt ei võta seda üle, vaid rakendab või viitab.

Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ