lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
EL õigus·32021R0694

Määrus 2021/694

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/694, 29. aprill 2021, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (EMPs kohaldatav tekst)

Vastu võetud 29.04.202134 artiklitEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ (edaspidi „programm“) mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivuse ajaks. Käesolevas määruses sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve ajavahemikuks 2021–2027 ning liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2 - Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahend või -platvorm, milles kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatus vormis antav toetus või antavad rahastamisvahendid tagasimakstava arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste või erasektori investorite toetusega; 2) „õigussubjekt“ – füüsiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel, millel on juriidilise isiku staatus ning võime tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda kohustusi, või finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktis c osutatud juriidilise isiku staatuseta üksus; 3) „assotsieerunud riik“ – kolmas riik, mis on sellise liiduga sõlmitud lepingu osaline, mis võimaldab tal programmis osaleda vastavalt artiklile 10; 4) „Euroopa huvide seisukohast oluline rahvusvaheline organisatsioon“ – rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on liikmesriigid või mille peakorter asub mõnes liikmesriigis; 5) „Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus“ – õigussubjekt, mis valitakse kooskõlas artikliga 16 täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkudes otse tehnoloogilist oskusteavet ja eksperimenteerimisvahendeid, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid, või tagama juurdepääsu nendele, et võimaldada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale, ning hõlbustades juurdepääsu rahastamisele ning on avatud igat liiki ja igas suuruses ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning kasvufaasis ettevõtjatele ja haldusasutustele kogu liidus; 6) „kõrgtasemel digioskused“ – oskused ja kutsealased pädevused, mis nõuavad teadmisi ja kogemusi, mis on vajalikud artiklis 7 osutatud programmiga toetatavate tehnoloogiate, toodete ja teenuste mõistmiseks, projekteerimiseks või kavandamiseks, arendamiseks, haldamiseks, katsetamiseks, juurutamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks; 7) „Euroopa partnerlus“ – algatus, nagu on määratletud määruse (EL) 2021/695 artikli 2 punktis 3; 8) „väike või keskmise suurusega ettevõtja“ või „VKE“ – mikro-, väike ja keskmise suurusega ettevõtja, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (24) lisa artiklis 2; 9) „küberturvalisus“ – tegevused, mis on vajalikud selleks, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, selliste süsteemide kasutajaid ja muid küberohtudest mõjutatud isikuid; 10) „digiteenuste taristud“ – taristud, mis võimaldavad osutada võrgupõhiseid teenuseid elektrooniliselt, üldjuhul internetis; 11) „kvaliteedimärgis“ – märgis, mis näitab, et konkursikutsele vastuseks esitatud taotlus on läbinud kõik tööprogrammis sätestatud hindamiskünnised, kuid mida komisjon kõnealuse konkursi ebapiisava eelarve tõttu ei saa rahastada ning mis võib saada toetust muudest liidu või liikmesriikide rahastamisallikatest; 12) „eksatasand“ – andmetöötlussüsteemide mõistes sellised süsteemid, mis suudavad sooritada 1018 (10 astmes 18) ujukomatehet sekundis.

Artikkel 3 - Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on toetada ja kiirendada Euroopa majanduse, tööstuse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale, viia sellest saadav kasu kodanike, haldusasutuste ja ettevõtjateni kogu liidus ning suurendada Euroopa konkurentsivõimet üleilmses digimajanduses, aidates samal ajal kaasa digilõhe ületamisele liidus ja tugevdades liidu strateegilist autonoomiat tervikliku, valdkondadevahelise ja piiriülese toetuse ning suurema liidu panuse kaudu. Programmiga, mida rakendatakse tihedas kooskõlas muude kohaldatavate liidu programmidega, soovitakse a) tugevdada ja edendada Euroopa võimekust peamistes digitehnoloogia valdkondades läbi mastaapse juurutamise; b) laiendada erasektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades Euroopa peamiste digitehnoloogiate levikut ja kasutuselevõttu, edendades digitaalsusele üleminekut ja juurdepääsu digitehnoloogiale. 2. Programmil on viis järgmist omavahel seotud erieesmärki: a) erieesmärk nr 1 – „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“, b) erieesmärk nr 2 – „Tehisintellekt“, c) erieesmärk nr 3 – „Küberturvalisus ja usaldus“, d) erieesmärk nr 4 – „Kõrgtasemel digioskused“, e) erieesmärk nr 5 – „Digivõimekuse juurutamine ja parim kasutamine ning koostalitlusvõime“.

Artikkel 4 - Erieesmärk nr 1 – „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“

1. Erieesmärgi nr 1 – „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“ puhul on liidu rahalisel panusel järgmised tegevuseesmärgid: a) juurutada maailma mastaabis arvestatav eksatasandi superandmetöötluse ja andmete integreeritud, nõudlusele suunatud ja rakendamisest lähtuv taristu, mis oleks hõlpsasti juurdepääsetav avaliku ja erasektori kasutajate, eelkõige VKEdele, olenemata sellest, millises liikmesriigis nad asuvad, ning hõlpsasti juurdepääsetav teadustöö jaoks kooskõlas määrusega (EL) 2018/1488, ning seda taristut liidu tasandil koordineerida ja käitada; b) juurutada teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena loodud kasutusvalmis toimivaid tehnoloogiaid, et rajada liidus integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmab teaduse ja tööstuse väärtusahela osade eri aspekte, kaasa arvatud riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja digioskused, ning turvalisuse ja andmekaitse kõrget taset; c) juurutada ja käitada eksatasandijärgset taristut, hõlmates integreerimist kvantarvutuse tehnoloogiatega, ning arvutiteaduste teadustaristut ja ergutada liidus selliseks juurutamiseks vajaliku riist- ja tarkvara arendamist. 2. Erieesmärgi nr 1 meetmeid rakendatakse peamiselt Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte kaudu, mis asutati määrusega (EL) 2018/1488.

Artikkel 5 - Erieesmärk nr 2 – „Tehisintellekt“

1. Erieesmärgi nr 2 – „Tehisintellekt“ puhul on liidu rahalisel panusel järgmised tegevuseesmärgid: a) luua liidus tehisintellektialane põhivõimekus ja -teadmised, kaasa arvatud kvaliteetsete andmeressursside loomine ja tugevdamine ja vastavad vahetusmehhanismid ning algoritmikogud, ja seda tugevdada, tagades samal ajal inimkeskse ja kaasava ning liidu väärtusi austava lähenemisviisi; b) teha punktis a osutatud võimekus ettevõtjatele, eriti VKEdele ja iduettevõtjatele, kodanikuühiskonnale, mittetulundusühendustele, teadusasutustele, ülikoolidele ning haldusasutustele kättesaadavaks, et see tooks Euroopa ühiskonnale ja majandusele võimalikult suurt kasu; c) tugevdada liikmesriikide tehisintellekti katsetamise ja sellega eksperimenteerimise vahendeid ja luua sellealane võrgustik; d) äriliste rakendus- ja tootmissüsteemide arendamiseks ja tugevdamiseks hõlbustada tehnoloogia integreerimist väärtusahelatesse ning töötada välja uuenduslikke ärimudeleid ning lühendada aega, mis on nõutav selleks, et viia innovatsioon ärieesmärgil kasutusse, ning edendada tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja ühiskonnas. Kättesaadavaks tehtavate tehisintellektil põhinevate lahenduste ja andmete puhul tuleb austada lõimprivaatsuse ja -turbe põhimõtet ning järgida täielikult andmekaitsealaseid õigusakte. 2. Komisjon määrab kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas hartaga ning muu hulgas kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma soovitusi arvesse võttes erieesmärgi nr 2 alla kuuluvates tööprogrammides kindlaks eetikanõuded. Pakkumus- ja konkursikutsed või toetuslepingud peavad sisaldama nendes tööprogrammides sätestatud asjakohaseid nõudeid. Asjakohasel juhul kontrollib komisjon nimetatud eetikanõuete täitmist. Eetikanõuetele mittevastavate meetmete rahastamise võib igal ajal kooskõlas finantsmäärusega peatada või lõpetada või seda võib vähendada. 3. Erieesmärgi nr 2 meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu. Käesolevas artiklis osutatud eetika- ja õigusnõudeid kohaldatakse kõikide erieesmärgi nr 2 meetmete suhtes nende täitmisviisist sõltumata.

Artikkel 6 - Erieesmärk nr 3 – „Küberturvalisus ja usaldus“

1. Erieesmärgi nr 3 – „Küberturvalisus ja usaldus“ puhul on liidu rahalisel panusel järgmised tegevuseesmärgid: a) toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristu arendamist ja hankimist, et saavutada Euroopa tasandil küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte ja põhiõigusi ning tagades seejuures liidu strateegilise autonoomsuse; b) toetada Euroopa küberturvalisuse teadmuse, võimekuse ja oskuste arendamist ja parimat kasutamist ning parimate tavade jagamist ja levitamist; c) tagada tõhusate, tipptasemel küberturvalisuse lahenduste laialdane juurutamine kogu Euroopa majanduses pöörates erilist tähelepanu ametiasutustele ja VKEdele; d) tugevdada liikmesriikide ja erasektori suutlikkust, et aidata neil täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (25) nõudeid, muu hulgas meetmete abil, millega toetatakse küberturvalisuse parimate tavade juurutamist; e) parandada vastupanuvõimet küberrünnetele, aidata suurendada riskiteadlikkust ja teadmisi küberturvalisuse protsessidest, toetada avaliku ja erasektori organisatsioone küberturvalisuse põhitasemete saavutamisel, näiteks andmete otspunktkrüpteerimise ning tarkvarauuenduste juurutamise kaudu; f) suurendada koostööd tsiviil- ja kaitsevaldkonna vahel seoses kahesuguse kasutusega projektide, teenuste, pädevuste ja rakendustega küberturvalisuse vallas kooskõlas määrusega, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (edaspidi „küberturvalisuse pädevuskeskuse määrus“). 2. Erieesmärgi nr 3 meetmed rakendatakse peamiselt küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskuse ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku kaudu kooskõlas küberturvalisuse pädevuskeskuse määrusega.

Artikkel 7 - Erieesmärk nr 4 – „Kõrgtasemel digioskused“

1. Erieesmärgi nr 4 – „Kõrgtasemel digioskused“ puhul toetatakse liidu rahalise panusega kõrgtasemel digioskuste arendamist programmiga kaetavates valdkondades, aidates seega suurendada Euroopa talendipagasit, ületada digilõhet ning toetada ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudluse ja pilvandmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia (nt plokiahel), kvanttehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas, võttes arvesse soolist tasakaalu. Selleks, et tegeleda oskuste tööturu vajadustele mittevastavuse teemaga ning ergutada digitehnoloogiale ja -rakendustele spetsialiseerumist, on rahalisel panusel järgmised tegevuseesmärgid: a) toetada kvaliteetsete pikaajaliste koolituste ja kursuste, sealhulgas põimõppe väljatöötamist ja pakkumist tudengitele ja tööjõule; b) toetada kvaliteetsete lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja tööjõule pakkumist, eriti VKEdes ja avalikus sektoris; c) toetada kvaliteetse töökohapõhise õppe ja praktika, sealhulgas õppepraktika pakkumist tudengitele ja tööjõule, eriti VKEdes ja avalikus sektoris. 2. Erieesmärgi nr 4 meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu.

Artikkel 8 - Erieesmärk nr 5 – „Digivõimekuse juurutamine ja parim kasutamine ning koostalitlusvõime“

1. Erieesmärgi nr 5 – „Digivõimekuse juurutamine ja parim kasutamine ning koostalitlusvõime“ puhul on liidu rahalisel panusel, ületades samal ajal digilõhet, järgmised tegevuseesmärgid: a) toetada avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervise- ja hooldusvaldkonnas, hariduses, justiits-, tolli-, transpordi-, liikuvus-, energeetika- ja keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris, sealhulgas asjakohastes liidus asutatud ettevõtetes tipptasemel digitehnoloogia, näiteks kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisuse tulemuslikku juurutamist ja sellele juurdepääsu; b) juurutada, käitada ja hooldada kogu liidus üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi tipptasemel digiteenuste taristuid, kaasa arvatud sellega seotud teenuseid vastastikuses täiendavuses riiklike ja piirkondlike meetmetega; c) toetada üleeuroopaliste digiteenuste taristute ja kokkulepitud Euroopa digivaldkonna standardite integreerimist ja kasutamist avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, et soodustada kulutõhusat rakendamist ja koostalitlusvõimet; d) hõlbustada lahenduste ja raamistike arendamist, ajakohastamist ja kasutamist haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike seas, kaasa arvatud avatud lähtekoodiga lahendused ning koostalitlusvõime lahenduste ja raamistike taaskasutus; e) pakkuda avalikule sektorile ja liidu tööstusele, eelkõige VKEdele lihtsat juurdepääsu digitehnoloogiate testimisele ja katsetamisele ning nende kasutamise laiendamisele, hõlmates nende piiriülest kasutamist; f) toetada kõrgtasemel digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate, sealhulgas eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, muude tipptasemel ja tulevikutehnoloogiate, näiteks hajusraamatute tehnoloogiate (näiteks plokiahel), kasutuselevõttu avalikus sektoris ja liidu tööstuses, eriti VKEde seas ja iduettevõtjate seas; g) toetada koostalitlusvõimeliste digilahenduste, sealhulgas digivalitsuse lahenduste projekteerimist, katsetamist, rakendamist ja juurutamist ning hooldust selliste liidu tasandi avalike teenuste jaoks, mille pakkumiseks kasutatakse andmepõhist taaskasutatavate lahenduste platvormi, mille eesmärk on edendada innovatsiooni ja luua ühiseid raamistikke, et anda kodanike ja ettevõtjate käsutusse haldusasutuste pakutavate teenuste kogu potentsiaal; h) tagada liidu tasandil püsiv võimekus juhtida digiarengut, lisaks märgata ja analüüsida digisuundumuste kiiret arengut ja nendega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid; i) toetada koostööd muu hulgas hajusraamatu tehnoloogia (näiteks plokiahel) põhiseid teenuseid ja rakendusi kasutava usaldusväärse andmejagamis- ja digitaristu Euroopa ökosüsteemi loomiseks, sealhulgas toetades koostalitlusvõimet ja standardimist ning edendades selliste liidu piiriüleste rakenduste juurutamist, mis põhinevad lõimprivaatsusel ja -turbel, järgides tarbija- ja andmekaitsealaseid õigusakte; j) rajada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ja nende võrgustik ning neid tugevdada. 2. Erieesmärgi nr 5 meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu.

Artikkel 9 - Eelarve

1. Programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 7 588 000 000 eurot jooksevhindades. 2. Lõikes 1 osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine: a) 2 226 914 000 eurot erieesmärgiks nr 1 – „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“; b) 2 061 956 000 eurot erieesmärgiks nr 2 – „Tehisintellekt“; c) 1 649 566 000 eurot erieesmärgiks nr 3 – „Küberturvalisus ja usaldus“; d) 577 347 000 eurot erieesmärgiks nr 4 – „Kõrgtasemel digioskused“; e) 1 072 217 000 eurot erieesmärgiks nr 5 – „Digivõimekuse juurutamine ja parim kasutamine ning koostalitlusvõime“. 3. Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistusteks, seireks, kontrolliks, auditeerimiseks ja hindamiseks, sealhulgas ettevõttesiseste infotehnoloogiasüsteemide kasutamiseks. 4. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel võetavate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitme aasta peale. 5. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras ja on ühissätete määruse 2021–2027 asjaomastes sätetes ettenähtud tingimuste kohaselt ümber paigutatavad, võib liikmesriikide taotluse alusel paigutada ümber programmile, kui nimetatud artiklis sätestatud tingimused on täidetud, sealhulgas selleks, et võimaluse korral täiendada meetmele antud toetusi kuni 100 % ulatuses rahastamiskõlblike kulude kogusummast, ilma et see piiraks finantsmääruse artiklis 190 sätestatud kaasrahastamise põhimõtte ja riigiabireeglite kohaldamist. Neid vahendeid hallates täidab komisjon eelarvet otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel või kaudselt kõnealuse lõigu punkti c alusel. Nende vahendite kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve. 6. Kui komisjon ei ole võtnud juriidilist kohustust eelarve otsesel või kaudsel täitmisel vahendite puhul, mis on ümber paigutatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 5, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid liikmesriigi taotlusel ühissätete määruse 2021–2027 asjaomastes sätetes ettenähtud tingimustel ühele või mitmele vastavale lähteprogrammile tagasi kanda. 7. Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib rahastamisotsuses kirjeldatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja piiratud ajavahemiku jooksul käesoleva määruse alusel toetatavaid meetmeid ja nende aluseks olevaid kulusid käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui neid rakendati ja need kanti enne toetustaotluse esitamist.

Artikkel 10 - Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

1. Programmis võivad kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega osaleda järgmised kolmandad riigid assotsieerumise või osalise assotsieerumise kaudu: a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele; b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes; c) Euroopa naabruspoliitika riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes; ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes; d) muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga: i) tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel; ii) määratakse kindlaks programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon; iii) ei anta kolmandale riigile liidu programmiga seoses otsustusõigust; iv) on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve. Esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna. 2. Kolmandate riikide assotsieerumine või osaline assotsieerumine programmiga ei piira artikli 12 lõike 5 kohaldamist.

Artikkel 11 - Rahvusvaheline koostöö

1. Liit võib teha koostööd artiklis 10 osutatud kolmandate riikidega, muude kolmandate riikide ja neis riikides asutatud rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega, seda eeskätt Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerluse ja idapartnerluse raames, ning naaberriikidega, eeskätt Lääne-Balkani ja Musta mere piirkonna riikidega. Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, ei kaeta programmist selle koostööga seotud kulusid. 2. Erieesmärkide nr 1, nr 2 ja nr 3 raames käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit 12.

Artikkel 12 - Julgeolek

1. Programmi raames võetavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega, sealhulgas liidu ja liikmesriikide õigusega ning eeskätt normidega, mis on seotud salastatud teabe kaitsega loata avalikustamise eest. Väljaspool liitu võetavate meetmete puhul, kui kasutatakse või luuakse salastatud teavet, peab lisaks eespool nimetatud nõuete täitmisele olema sõlmitud julgeolekuleping liidu ja selle kolmanda riigi vahel, kus tegevus toimub. 2. Kohasel juhul sisaldavad taotlejate esitatavad toetuseavaldused ja pakkumused julgeolekualast enesehindamist, mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuküsimused ja kirjeldatakse, kuidas neid peab käsitlema, et liidu ja liikmesriigi õigusnormid oleksid täidetud. 3. Kohasel juhul teostab komisjon või rahastamisasutus, kellele on delegeeritud programmi rakendamine, julgeolekukontrolli selliste taotlejate esitatud toetuseavalduste puhul, kellega seoses ilmnevad julgeolekuprobleemid. 4. Kohasel juhul peavad programmi raames võetavad meetmed olema kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444 (26) ja selle otsuse rakendussätetega. 5. Tööprogrammis võidakse ühtlasi sätestada, et assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektidel ning liidus asutatud, aga kolmandatest riikidest kontrollitavatel õigussubjektidel ei ole õigust osaleda kõigis või teatavates erieesmärgi nr 3 meetmetes nõuetekohaselt põhjendatud julgeolekukaalutlustel. Sellistel juhtudel on toetuse andmise menetluses ja pakkumismenetluses osalejate ring piiratud õigussubjektidega, kes on asutatud liikmesriigis või keda loetakse liikmesriigis asutatuks ja keda kontrollib liikmesriik või liikmesriigi kodanikud. 6. Kui see on julgeolekukaalutlustel asjakohaselt põhjendatud, võib tööprogrammis sätestada ka, et assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektidel ning liidus asutatud, ent kolmandatest riikidest kontrollitavatel õigussubjektidel võib olla õigus osaleda kõigis või teatavates erieesmärkide nr 1 ja nr 2 meetmetes üksnes juhul, kui nad vastavad nõuetele, mida need õigussubjektid peavad täitma, et tagada liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitse ning salastatud dokumentides sisalduva teabe kaitse. Need nõuded sätestatakse tööprogrammis. 7. Kohasel juhul teostab julgeolekukontrolli komisjon või asutus, kellele on delegeeritud programmi rakendamine. Käesolevas artiklis osutatud julgeolekunõuetele mittevastavate meetmete rahastamise võib igal ajal kooskõlas finantsmäärusega peatada või lõpetada või seda võib vähendada.

Artikkel 13 - Koostoime muude liidu programmidega

1. Programm võimaldab III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoimet muude liidu programmidega, eeskätt liidu programmidest täiendava rahastuse kaasamise korra kaudu, kui eelarve täitmise kord seda lubab. Rahastamist muudest programmidest võib kasutada kas järjestikku, vahelduvalt või vahendeid kombineerides, sealhulgas ka meetmete ühise rahastamisena. Komisjon tagab, et programmi täiendavuse võimendamisel teiste liidu programmidega ei takistata erieesmärkide saavutamist. 2. Komisjon tagab programmi üldise järjepidevuse asjaomaste poliitikameetmete ja liidu programmidega ja nende vastastikuse täiendavuse koostöös liikmesriikidega. Selleks hõlbustab komisjon asjaomaste asutuste omavahelise ning asutuste ja komisjoni vahelise koordineerimise jaoks asjakohaste mehhanismide loomist ning loob asjakohased seirevahendid, et süstemaatiliselt tagada koostoime programmi ja kõigi asjakohaste liidu rahastamisvahendite vahel. Lõikes 1 osutatud korra abil püütakse vältida topelttööd ja saavutada kulutuste võimalikult suur positiivne mõju.

Artikkel 14 - Rakendamine ja rahastamise vormid

1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise kaudu vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise kaudu, delegeerides teatavad rakendusülesanded finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud üksustele vastavalt käesoleva määruse artiklitele 4–8. Üksused, kellele on delegeeritud programmi rakendamine, võivad käesolevas määruses sätestatud osalemise ja levitamise õigusnormidest kõrvale kalduda üksnes siis, kui selline kõrvalekaldumine on ette nähtud nende üksuste loomise või nendele üksustele eelarve täitmise alaste ülesannete delegeerimise õigusaktis või, kui tegemist on finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktide ii, iii või v kohaste üksustega, kui selline kõrvalekaldumine on ette nähtud rahalist panust käsitlevas lepingus ja seda on vaja nende üksuste tegevusega seotud spetsiifiliste vajaduste või meetme olemuse tõttu. 2. Programmist võib rahastamist pakkuda ükskõik millises finantsmääruses sätestatud vormis, sealhulgas eelkõige hangetena või toetuste ja auhindadena. Kui meetme eesmärgi saavutamine eeldab uuenduslike toodete ja -teenuste hanke korraldamist, võib toetuse määrata üksnes toetusesaajatele, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL (27) ja 2014/25/EL (28) määratletud avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad. Kui meetme eesmärkide saavutamine eeldab niisuguste uuenduslike digitoodete pakkumist või digiteenuste osutamist, mis ei ole veel turgudel suures mahus kättesaadavad, võib avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija lubada sõlmida mitu lepingut sama hankemenetluse raames. Kui see on avaliku julgeoleku kaalutlustel nõuetekohaselt põhjendatud, võib avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõuda, et lepingu täitmise koht asuks liidu territooriumil. Programmist rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu. 3. Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite sissenõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse kohaselt. Kohaldatakse määruse (EL) 2021/695 artiklit 37.

Artikkel 15 - Euroopa partnerlused

Programmi võib rakendada määruse (EL) 2021/695 artiklis 6 osutatud Euroopa partnerluste kaudu ja strateegilise planeerimise protsessi kaudu komisjoni ja liikmesriikide vahel. Eeskätt võib see rakendamine hõlmata osalust ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud olemasolevates või uutes ühisettevõttena tegutsevates avaliku ja erasektori partnerlustes. Sellise partnerluse suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse Euroopa partnerlusi käsitlevaid sätteid.

Artikkel 16 - Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused

1. Programmi rakendamise esimesel aastal luuakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrgustik. Sellesse esialgsesse võrgustikku kuulub vähemalt üks keskus igast liikmesriigist, välja arvatud juhul, kui konkreetsel liikmesriigil ei ole pakkuda kandidaati, keda saaks lõigete 2 ja 3 kohaselt nimetada ja valida. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud võrgustiku loomiseks nimetab iga liikmesriik kooskõlas oma riigisiseste menetluste ning haldus- ja institutsiooniliste struktuuridega avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest: a) käesoleva artikli lõikes 6 osutatud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste tegevustega seotud asjakohased pädevused ja artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud ühe või mitme valdkonna alased pädevused; b) asjakohane haldussuutlikkus, personal ja taristu, mis on vajalikud, et viia läbi käesoleva artikli lõikes 6 osutatud tegevusi; c) tegevuslikud ja õiguslikud vahendid liidu tasandil kehtestatud halduslike, lepinguliste ja finantsjuhtimise alaste õigusnormide kohaldamiseks ning d) asjakohane rahaline elujõulisus, mis vastab selliste liidu vahendite tasemele, mille haldamise ülesanne talle antakse, ning mida tõendavad asjakohasel juhul tagatised, mille annab eelistatavalt riigi ametiasutus. 3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsused nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrgustik. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab enne iga liikmesriigi territooriumil Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse valimist võimalikult suurel määral arvesse asjaomase liikmesriigi arvamust. Komisjon valib need üksused välja liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kriteeriumide ja järgmiste lisakriteeriumide põhjal: a) esialgse võrgustiku rahastamiseks kasutada olev eelarve ning b) vajadus tagada, et esialgne võrgustik kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega, mis suurendaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega loodud Ühtekuuluvusfondist aastateks 2021–2027 abi saavate liikmesriikide ja teiste liikmesriikide vahelist lähenemist, näiteks ületades geograafilise digilõhe. 4. Vajaduse korral ning avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsused täiendavate Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste valimise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab enne iga liikmesriigi territooriumil täiendava Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse valimist võimalikult suurel määral arvesse asjaomase liikmesriigi arvamust. Komisjon valib täiendavad Euroopa innovatsiooni keskused tagades suure geograafilise katvuse üle Euroopa. Võrgustiku üksuste arv peab olema piisavalt suur vastamaks konkreetse liikmesriigi nõudlusele keskuse teenuste järele. Liidu äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste piirangutega arvestamiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid selliste piirkondade vajadustega. 5. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel on oma organisatoorse korralduse, koosseisu ja töömeetodite sätestamisel üleüldine autonoomsus. 6. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused viivad programmi rakendamise käigus ellu liidu tööstuse, eriti VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ning avaliku sektori huvides järgmisi tegevusi: a) teadlikkuse suurendamine ja digitehnoloogiale ülemineku alase oskusteabe ja teenuste, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendite pakkumine või nendele juurdepääsu tagamine; b) ettevõtjate, eelkõige VKEde ja iduettevõtjate, ning organisatsioonide ja haldusasutuste toetamine programmiga hõlmatud uue tehnoloogia kasutamise abil, et nad muutuksid konkurentsivõimelisemaks ja tõhustaksid oma ärimudeleid; c) oskusteabe piirkondadevahelise edasiandmise soodustamine, eeskätt seeläbi, et ühes piirkonnas asutatud VKEd, iduettevõtjad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades loodud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad; oskuste ja teabe, ühisalgatuste ning heade tavade vahetamise soodustamine; d) haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatiliste teenuste, eelkõige tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega seotud teenuste osutamine või nendele juurdepääsu tagamine; e) kolmandatele isikutele rahalise toetuse pakkumine erieesmärgi nr 4 raames. Esimese lõigu punkti d tähenduses võivad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid või pakkuma neid teenuseid kõigile käesolevas lõikes osutatud kategooriatesse kuuluvatele üksustele. 7. Kui Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus saab käesolevast programmist rahalisi vahendeid, peavad need olema toetuste vormis.

Artikkel 17 - Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklites 3–8 sätestatud eesmärke. 2. Programmi raames võetavate meetmete rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid sätestatakse tööprogrammides.

Artikkel 18 - Rahastamiskõlblikud õigussubjektid

1. Rahastamiskõlblikud on järgmised õigussubjektid: a) õigussubjektid, kes on asutatud: i) liikmesriigis või liikmesriigiga seotud ülemeremaal või -territooriumil; ii) programmiga assotsieerunud kolmandas riigis kooskõlas artiklitega 10 ja 12; b) muud õigussubjektid, kes on loodud liidu õiguse alusel, ja Euroopa huvide seisukohast olulised rahvusvahelised organisatsioonid. 2. Erandina lõikest 1 võivad õigussubjektid, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga assotsieerunud, osaleda konkreetsetes meetmetes, kui see on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks. Sellised õigussubjektid kannavad oma osalemise kulud ise, välja arvatud juhul, kui tööprogrammides on sätestatud teisiti. 3. Füüsilised isikud on rahastamiskõlblikud vaid erieesmärgi nr 4 raames antavate toetuste puhul. 4. Artiklis 24 osutatud tööprogrammiga võidakse ette näha, et selliseid piiranguid õigustavatel julgeolekukaalutlustel või meetmete puhul, mis on otseselt seotud liidu strateegilise sõltumatusega, võivad osaleda ainult liikmesriikides asutatud toetusesaajad või toetusesaajad, kes on asutatud liikmesriikides või konkreetsetes assotsieerunud riikides või kolmandates riikides. Assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektide osalemise piiramine peab vastama asjakohase lepingu tingimustele.

Artikkel 19 - Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ning need võivad katta kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks finantsmääruse artiklis 190 sätestatud kaasrahastamise põhimõtet. Selliseid toetusi antakse ja hallatakse vastavalt konkreetse erieesmärgi kirjeldusele.

Artikkel 20 - Hindamiskriteeriumid

1. Hindamiskriteeriumid määratakse kindlaks tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes arvesse vähemalt järgmisi elemente: a) meetme küpsus projekti väljatöötamisel; b) kavandatava rakenduskava usaldusväärsus; c) vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks turupõhise rahastamise puudumisest. 2. Kui see on asjakohane, võetakse hindamiskriteeriumide määramisel arvesse järgmisi elemente: a) liidu toetuse stimuleeriv mõju avaliku ja erasektori investeeringutele; b) eeldatav majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju; c) juurdepääsetavus ja vastavatele teenustele juurdepääsu hõlpsus; d) üleeuroopaline ulatus; e) tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidus, kaasa arvatud geograafilise digilõhe ületamine, sealhulgas ka äärepoolseimates piirkondades; f) pikaajalise kestlikkuskava olemasolu; g) vabadus projektide tulemusi taaskasutada ja kohandada; h) koostoime ja vastastikune täiendavus muude liidu programmidega.

Artikkel 21 - Hindamine

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 150 hindab toetuseavaldusi hindamiskomisjon, mis võib täielikult või osaliselt koosneda sõltumatutest välisekspertidest.

Artikkel 22 - Segarahastamistoimingud

Programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse vastavalt määrusele (EL) 2021/523 ja finantsmääruse X jaotisele.

Artikkel 23 - Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

1. Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. 2. Programmi raames kvaliteedimärgise saamiseks peavad meetmed vastama kõigile järgmistele tingimustele: a) neid on hinnatud programmi konkursikutse alusel; b) need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele; c) neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada. Programmi raames vastuseks konkursikutsele esitatud toetusavaldused, mis on saanud programmi kohaselt kvaliteedimärgise, võivad saada toetust ERDFist või ESF+ist vastavalt ühissätete määruse 2021–2027 asjaomastele sätetele.

Artikkel 24 - Tööprogrammid

1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. 2. Tööprogrammid võetakse üldjuhul vastu mitmeaastaste programmidena, reeglina iga kahe aasta järel, ning need hõlmavad nii programmi üldeesmärke kui ka üht või mitut erieesmärki. Kui see on põhjendatud konkreetsete rakendamisega seotud vajaduste tõttu, võib tööprogrammid vastu võtta ka aastaste programmidena. 3. Tööprogrammid peavad olema kooskõlas programmi erieesmärkidega, nagu on sätestatud artiklites 4–8, võttes samas arvesse ka I lisas ettenähtud valdkondi ja tegevuste liike. Nendes tuleb tagada, et toetatavad meetmed ei tõrju välja erasektori rahalisi vahendeid. 4. Selleks et kajastada tehnoloogilisi muutusi ja turusuundumusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks selles esitatud tegevuste osas kooskõlas programmi erieesmärkidega, nagu on sätestatud artiklites 4–8. 5. Tööprogrammides esitatakse kohaldatavuse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. 6. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tööprogrammid erieesmärkide nr 2, nr 4 ja nr 5 jaoks ning erieesmärkide nr 1 ja nr 3 kohaste võimalike muude eelarve otsese täitmise kaudu rakendatavate meetmete jaoks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25 - Seire ja aruandlus

1. Mõõdetavad näitajad, mida kasutatakse programmi rakendamise seireks ja mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud II lisas. 2. Komisjon kehtestab metoodika, millega kehtestatakse näitajad artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusammude täpseks hindamiseks. 3. Programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada mõõdetavaid näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. 4. Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja selle tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal, nii et tulemusi saaks kasutada tehtud edusammude ja esinenud raskuste põhjalikuks analüüsiks. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele ja vajaduse korral liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded. 5. Taustanäitajatena kasutatakse maksimaalselt ära ELi ametlikku statistikat, näiteks regulaarseid IKT-valdkonna statistilisi uuringuid. Komisjon konsulteerib riikide statistikaametitega ja kaasab nad koos Eurostatiga programmi rakendamise ja digitehnoloogiale üleminekul tehtud edusammude seireks kasutatavate statistiliste näitajate esialgsesse kavandamisse ja väljatöötamisse.

Artikkel 26 - Programmi hindamine

1. Programmi hindamine viiakse läbi nii, et selle tulemusi saaks aegsasti kasutada otsustamisprotsessis. See hõlmab artiklis 3 sätestatud programmi üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kvalitatiivset hindamist. 2. Lisaks programmi korrapärasele seirele viib komisjon läbi programmi vahehindamise, siis kui selle rakendamise kohta on kättesaadav piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamise põhjal kohandatakse vastavalt vajadusele programmi rakendamist, võttes arvesse ka asjakohaseid uusi tehnoloogilisi arengusuundumusi. 3. Programmi rakendamise lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku lõppu, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise. Lõpphindamisel hinnatakse programmi pikemaajalist mõju ja kestlikkust. 4. Hindamisaruannete süsteemiga tuleb tagada, et liidu vahendite saajad koguvad programmi hindamiseks vajalikke andmeid tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal ning piisavalt detailselt. 5. Komisjon esitab lõikes 2 osutatud vahehindamise ja lõikes 3 osutatud lõpphindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 27 - Auditid

1. Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt, asutustelt, ametitelt või rakendusasutustelt, on finantsmääruse artikli 127 kohaselt üldise kindluse aluseks. 2. Kontrollisüsteemiga tagatakse asjakohane tasakaal usalduse ja kontrolli vahel; seejuures võetakse arvesse kontrollimise haldus- ja muid kulusid kõikidel tasanditel. 3. Kulude auditeerimine toimub järjepideval viisil ning säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtteid järgides. 4. Kontrollisüsteemi ühe osa moodustava auditistrateegia aluseks võib olla kulude representatiivse valimi finantsaudit. Sellist representatiivset valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga. 5. Meetmete puhul, mida rahastatakse kumulatiivselt mitmest liidu programmist, viiakse läbi üksainus audit, mis hõlmab kõiki asjakohaseid programme ja neist igaühe puhul kohaldatavaid reegleid.

Artikkel 28 - Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

Artikkel 29 - Teave, teavitamine, avalikustamine, toetus poliitikavaldkondadele ja tulemuste levitamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. 2. Komisjon rakendab programmi, programmi raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. Ühtlasi tagab komisjon, et digitaalsektoris võimalikele liidu rahaliste vahendite taotlejatele antakse tervikliku teavet ja et see teave jõuaks nendeni. Programmile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. 3. Programmist toetatakse poliitika kujundamist, teavitustegevust, teadlikkuse suurendamist ja programmiga seotud meetmete levitamist ning edendatakse koostööd ja kogemuste vahetamist artiklites 4–8 osutatud valdkondades.

Artikkel 30 - Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 24 lõikes 4 ja artikli 25 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 24 lõikes 4 ja artikli 25 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 24 lõike 4 ja artikli 25 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 31 - Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab programmi „Digitaalne Euroopa“ koordineerimiskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 32 - Kehtetuks tunnistamine

Otsus (EL) 2015/2240 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 33 - Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 283/2014 (29) ja otsuse (EL) 2015/2240 kohaselt, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni. 2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ning määruse (EL) nr 283/2014 ja otsuse (EL) 2015/2240 kohaselt vastu võetud meetmete vahel. 3. Vajaduse korral võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 9 lõikes 4 ette nähtud kulusid selleks, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 34 - Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ