Määrus 2021/1057

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mis koosneb kahest harust: eelarve jagatud täitmist järgiv haru (edaspidi „eelarve jagatud täitmist järgiv ESF+ haru“) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru (edaspidi „EaSI haru“). Määruses sätestatakse ESF+ eesmärgid, selle eelarve ajavahemikuks 2021–2027, rakendamismeetodid, liidu rahastamise vormid ja sellise rahastamise reeglid.

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „elukestev õpe“ – kõigis eluetappides ja kõigis vormides toimuv õppimine (formaalõpe, mitteformaalne ja informaalne õppimine), mille tulemusel täienevad ja muutuvad ajakohasemaks teadmised, oskused, pädevus ja hoiakud või ühiskonnaelus osalemine isiklikul, kodanikuks olemise, kultuurilisel, ühiskondlikul või tööhõive tasandil, sealhulgas nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamine, mis hõlmab alusharidust ja lapsehoidu, üldharidust, kutseharidust ja -koolitust, kõrgharidust, täiskasvanuharidust, noorsootööd ning teisi õpikeskkondi väljaspool formaalset haridus- ja koolitussüsteemi ning tavaliselt edendatakse sellega valdkondadevahelist koostööd ja paindlikke õpivõimalusi; 2) „kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu kodanik, sealhulgas kodakondsuseta isikud ja määratlemata kodakondsusega isikud; 3) „esmane materiaalne abi“ – kaubad, mis rahuldavad inimeste põhivajadused väärika elu jaoks, nagu rõivad, hügieenitarbed, sealhulgas naiste hügieenitarbed, ja koolitarbed; 4) „ebasoodsas olukorras olev rühm“ – haavatavas olukorras olev rühm inimesi või inimesed, kes elavad vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses või vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad või erisuguse diskrimineerimise all kannatavad või sellises ohus olevad inimesed; 5) „võtmepädevused“ – teadmised, oskused ja pädevus, mis on kõigile vajalikud kõigil eluetappidel, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus, nimelt kirjaoskus; keelteoskus; matemaatika, teadus, tehnoloogia, kunstid ja inseneeria; digipädevus; meediapädevus; isiklik, sotsiaalne ja õpipädevus; kodanikuoskused; ettevõtlusoskused; kultuuri- ja kultuuridevaheline teadlikkus ja eneseväljendus; ning kriitiline mõtlemine; 6) „enim puudust kannatavad isikud“ – füüsilised isikud, s.o üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nende rühmad, sealhulgas haavatavas olukorras olevad lapsed ja kodutud, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused, konsulteerides asjakohaste sidusrühmadega, vältides huvide konflikti, ja mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades; 7) „lõppsaajad“ – enim puudust kannatavad isikud, kes saavad artikli 4 lõike 1 punkti m kohast toetust; 8) „sotsiaalne innovatsioon“ – tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud uute toodete, teenuste, tavade ja mudelitega seotud ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastab sotsiaalsetele vajadustele kui ka loob uusi sotsiaalseid suhteid või avaliku sektori, kodanikuühiskonna või erasektori organisatsioonide vahelist koostööd, olles seega ühiskonnale kasulik ja suurendades selle tegutsemissuutlikkust; 9) „kaasnev meede“ – tegevus, mida tehakse lisaks toidu- ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele ja mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust ning aidata kaasa vaesuse kaotamisele, näiteks suunamine sotsiaal- ja terviseteenustele või selliste teenuste osutamine, sealhulgas psühholoogiline tugi, või asjakohase teabe pakkumine avalike teenuste kohta või leibkonna eelarve haldamise nõustamine; 10) „sotsiaalne eksperimenteerimine“ – poliitikavaldkonda sekkumine, mille eesmärk on pakkuda sotsiaalsetele vajadustele uuenduslikke lahendusi ning mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad selle mõju mõõta, enne kui seda positiivsete tulemuste korral rakendatakse muus olukorras, sealhulgas teises geograafilises või valdkondlikus kontekstis, või laiemas mastaabis; 11) „piiriülene partnerlus“ – vähemalt kahes liikmesriigis asuv avalike tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite või kodanikuühiskonna koostööstruktuur; 12) „mikroettevõtja“ – ettevõte, kus on vähem kui kümme töötajat ja mille aastakäive või bilanss on alla 2 000 000 euro; 13) „sotsiaalne ettevõtja“ – ettevõtja, kes olenemata oma õiguslikust vormist (sealhulgas sotsiaalsed ettevõtjad), või füüsiline isik, kes: a) on vastavalt põhikirjale või muudele juriidilistele dokumentidele, mis võivad kaasa tuua vastutuse sotsiaalse ettevõtja asukohaliikmesriigi normide alusel, oma peamiseks sotsiaalseks eesmärgiks seadnud mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju (mille hulka võib kuuluda keskkonnamõju), mitte kasumi teenimise muudel eesmärkidel, ning kes pakub sotsiaalset kasu toovaid teenuseid või kaupu või kasutab kaupade valmistamisel või teenuste osutamisel meetodeid, mis hõlmavad sotsiaalseid eesmärke; b) kasutab oma kasumit esmajoones oma peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning on kehtestanud eelnevalt kindlaks määratud korra ja reeglid tagamaks, et kasumi jaotamine ei takista peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamist; c) juhib oma tegevust ettevõtlikul, osaluspõhisel, vastutustundlikul ja läbipaistval viisil, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda tema ettevõtlustegevus mõjutab; 14) „võrdlusväärtus“ – väärtus, mida kasutatakse ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate kohta sihtväärtuste seadmiseks ja mis põhineb olemasolevatel või varasematel sarnastel sekkumistel; 15) „toidu- ja/või esmase materiaalse abi ostmise kulud“ – tegelikud kulud, mis on seotud toidu- ja/või esmase materiaalse abi ostmisega toetusesaaja poolt ning ei piirdu toidu- ja/või esmase materiaalse abi hinnaga; 16) „mikrorahastamine“ – rahastamine, mis hõlmab tagatisi, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali koos kaasnevate ettevõtluse arendamise teenustega, näiteks individuaalne nõustamine, koolitamine ja juhendamine, ning mis on ette nähtud isikutele ja mikroettevõtjatele, kellel on raske ametialaseks ja tulutoovaks tegevuseks laenu saada; 17) „segarahastamistoiming“ – tegevus, mida toetatakse liidu eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi- või platvormi raames, kombineerides liidu eelarvest antava tagastamatus vormis toetust või liidu eelarvest toetatavaid rahastamisvahendeid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antavat tagastatavas vormis toetust; 18) „õigussubjekt“ – füüsiline isik või juriidiline isik, kes on asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse kohaselt, kellel on juriidilise isiku staatus ning õigus enda nimel toimides kasutada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, kellel puudub finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktis c osutatud juriidilise isiku staatus; 19) „ühine koheste tulemuste näitaja“ – ühine tulemusnäitaja, mis kajastab mõju nelja nädala jooksul alates kuupäevast, mil osaleja lõpetas tegevuses osalemise; 20) „ühine pikemaajaliste tulemuste näitaja“ – ühine tulemusnäitaja, mis kajastab mõju, kuus kuud pärast seda, kui osaleja lõpetas tegevuses osalemise. 2. Eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru puhul kohaldatakse ka määruse (EL) 2021/1060 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

1. ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike ja piirkondi, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupidav tööjõud, kes on valmis toimetulekuks tuleviku töömaailmas, ning samuti kaasav ja sidus ühiskond, mis seab eesmärgiks vaesuse kaotamise ning Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtete elluviimise. 2. ESF+ist toetatakse ja täiendatakse liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, võrdne juurdepääs tööturule, õiglased ja kvaliteetsed töötingimused ning sotsiaalkaitse ja kaasamine, ning lisab sellele poliitikale väärtust, keskendudes seejuures eelkõige kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele, elukestvale õppele, lastesse ja noortesse investeerimisele ning põhiteenuste kättesaadavusele. 3. ESF+ rakendatakse: a) eelarve jagatud täitmist järgides abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkidele (edaspidi „eelarve jagatud täitmist järgiv ESF+ haru“), ning b) eelarve otsest ja kaudset täitmist järgides abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 25 sätestatud eesmärkidele (edaspidi „EaSI haru“).

1. Aidates ühtlasi täita määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 punktis d osutatud poliitikaeesmärki „sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“, toetatakse ESF+ist järgmisi tööhõive ja tööjõu liikuvuse, hariduse ning sotsiaalse kaasatuse, sealhulgas vaesuse kaotamisele kaasaaitamise, poliitikavaldkonna erieesmärke: a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu; b) ajakohastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul; c) edendada tööturul osalemise soolist tasakaalu, võrdseid töötingimusi ning paremat töö- ja eraelu tasakaalu, sealhulgas taskukohase lapsehoiu ja ülalpeetavate hooldusteenuse kättesaadavuse kaudu; d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske; e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu; f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks; g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust; h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet; i) edendada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rändajate sotsiaal-majanduslikku lõimimist; j) edendada tõrjutud kogukondade, näiteks romade sotsiaal-majanduslikku lõimimist; k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet; l) edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste, sealhulgas enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist; m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist. 2. Meetmetega, mida võetakse eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru raames, et saavutada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erieesmärke, püüab ESF+ täita ka määruse (EL) 2021/1060 artiklis 5 loetletud muid poliitikaeesmärke, eelkõige eesmärke, mis on seotud a) arukama Euroopaga, mida aitavad saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstuslik üleminek, valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ning ettevõtjate ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine; b) keskkonnahoidlikuma, vähese CO2 heitega Euroopaga, mida aitavad saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, kõigi, sealhulgas tööjõu oskuste täiendamine ning uute töökohtade loomine keskkonna, kliima, energeetika, ringmajanduse ja biomajandusega seotud sektorites. 3. Kui see on tingimata vajalik, võib ESF+ määruse (EL) 2021/1060 artiklis 20 osutatud erandlikele või ebatavalistele oludele reageerimiseks ajutise meetmena kõige rohkem 18 kuud kestva ajavahemiku jooksul toetada a) lühendatud tööaja kavade rahastamist ilma nõudeta, et neid tuleks kombineerida aktiivsete meetmetega; b) juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas inimestele, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult haavatavad. 4. Kui komisjon leiab asjaomaste liikmesriikide esitatud taotluse põhjal, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võtab ta vastu rakendusotsuse, milles määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul ESF+ist antav ajutine lisatoetus on lubatud. 5. Komisjon seirab käesoleva artikli lõike 3 rakendamist ja hindab, kas ESF+ist antav ajutine lisatoetus on piisav, et hõlbustada ESF+ist antava toetuse kasutamist erandlike või ebatavaliste asjaolude korral. Asjakohasel juhul teeb komisjon oma hinnangu põhjal ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, muu hulgas artiklis 7 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete osas, välja arvatud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuded.

1. ESF+ rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 2021–2027 on 87 995 063 417 eurot 2018. aasta hindades. 2. Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru rakendamiseks, et panustada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimisesse määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud liikmesriikides ja piirkondades, on 87 319 331 844 eurot 2018. aasta hindades, millest 175 000 000 eurot eraldatakse käesoleva määruse artikli 25 punktis i osutatud uuenduslike lahenduste ülekandmise kiirendamiseks ja nende ulatuslikuma kasutuselevõtu soodustamiseks tehtavale riikidevahelisele koostööle, ning 472 980 447 eurot 2018. aasta hindades lisavahendina ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 6 (mis käsitleb erisätteid eesmärgi 6 kohta struktuurifondide raames Soomes, Norras ja Rootsis) (edaspidi „protokoll nr 6“) artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele. 3. EaSI haru rakendamise rahastamispaketi osa ajavahemikul 2021–2027 on 675 731 573 eurot 2018. aasta hindades. 4. Lõikes 3 osutatud summat võib kasutada ka EaSI haru rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Liikmesriigid ja komisjon toetavad määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse artiklis 28 osutatud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks konkreetseid sihipäraseid meetmeid ESF+ kõigi eesmärkide raames. Need meetmed võivad hõlmata ligipääsetavuse tagamist puuetega inimeste jaoks, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osas, ning ülemineku edendamist hoolekandeasutuste hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk on ESF+ kaudu suurendada naiste osalemist tööhõives, võtta meetmeid töö- ja eraelu tasakaalustamiseks, võidelda vaesuse feminiseerumisega ja soolise diskrimineerimisega tööturul ning hariduse ja koolituse valdkonnas.

1. Liikmesriigid kavandavad eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahendid, seades esmatähtsale kohale sekkumised, milles käsitletakse probleeme, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta raames, sealhulgas riiklikes reformikavades ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi ning ESF+ eesmärkide jaoks olulisi riiklikke ja piirkondlikke strateegiaid, aidates seeläbi täita eesmärke, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal koostoimet ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, programmide ja instrumentide vahel. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada tihe koostöö sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate üksuste vahel. 2. Liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud ESF+ erieesmärkide kohaldamisalasse. 3. Liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest asjakohase summa lastegarantii rakendamiseks sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide kaudu, mille eesmärk on toetada laste vaesuse vastu võitlemist artikli 4 lõike 1 punktides f ja h–l sätestatud erieesmärkide alusel. Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate alla 18aastaste laste määr ajavahemikul 2017–2019 liidu keskmist, eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest vähemalt 5 % esimeses lõigus sätestatud sihipäraste laste vaesuse vastu võitlemise meetmete ja struktuursete reformide toetamiseks. 4. Liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest vähemalt 25 % artikli 4 lõike 1 punktide h–l kohaste sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärkide jaoks, sealhulgas kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamiseks. 5. Liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest vähemalt 3 % enim puudust kannatavate isikute toetamiseks artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud erieesmärgi raames või igakülgselt põhjendatud juhtudel artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi või mõlema nimetatud erieesmärgi raames. Neid vahendeid ei võeta arvesse, kui kontrollitakse lõigetes 3 ja 4 sätestatud miinimumeraldiste tegemise nõude täitmist. 6. Liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest asjakohase summa sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet, kutseharidust ja -õpet, eelkõige õpipoisiõpet, ning koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust, eelkõige kavade rakendamisel noortegarantii raames. Liikmesriigid, kus Eurostati andmetel ületas mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr ajavahemikul 2017–2019 liidu keskmist, eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest, mis on ette nähtud ajavahemikuks 2021–2027, vähemalt 12,5 % esimeses lõigus sätestatud sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide toetamiseks. Teises lõigus sätestatud tingimusi täitvad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest oma programmides vähemalt 12,5 % esimeses lõigus sätestatud sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide jaoks. Seda eraldist võetakse asjakohastel juhtudel arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinnipidamist. Käesolevas lõikes osutatud sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmed. 7. Käesoleva artikli lõikeid 2–6 ei kohaldata spetsiaalse lisaeraldise suhtes, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele. 8. Lõikeid 1–6 ei kohaldata tehnilise abi suhtes.

1. Kõiki tegevusi tuleb valida ja rakendada järgides Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), tehes seda kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 asjakohaste sätetega. 2. Liikmesriigid tagavad kaebuste tulemusliku läbivaatamise kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 69 lõikega 7. See ei piira kodanike ja sidusrühmade üldist võimalust esitada komisjonile kaebusi, sealhulgas kaebusi harta rikkumise kohta. 3. Tuvastades harta rikkumise, võtab komisjon kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 asjaomaste sätetega kohaldatavate parandusmeetmete kindlaksmääramisel arvesse rikkumise raskust.

1. Liikmesriigid tagavad sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide sisulise osalemise sellise tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasatuse poliitika rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru raames. 2. Liikmesriigid eraldavad igas programmis eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest asjakohase summa sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks, mis võib muu hulgas hõlmata näiteks koolitust, võrgustike loomise meetmeid ja sotsiaaldialoogi tugevdamist, ning sotsiaalpartnerite ühisteks tegevusteks. Kui sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamine on kindlaks tehtud ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomase riigipõhise soovitusega, eraldab asjaomane liikmesriik sel otstarbel asjakohase summa, mis moodustab vähemalt 0,25 % tema eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest.

Artikli 4 lõike 1 punktides l ja m sätestatud erieesmärkide kohased vahendid, millele osutatakse artikli 7 lõikes 5, kavandatakse sihtotstarbelise prioriteedi või programmi raames. Selle prioriteedi või programmi kaasrahastamise määr on 90 %.

Artikli 7 lõike 6 teise ja kolmanda lõigu kohane toetus kavandatakse sihtotstarbelise prioriteedi või programmi raames ja see hõlmab vähemalt toetust, mis aitab kaasa artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud erieesmärgi saavutamisele ning see võib hõlmata toetust artikli 4 lõike 1 punktides f ja l sätestatud erieesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks.

Artikli 7 lõikes 2 osutatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemide lahendamise meetmed, kavandatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise toetamiseks ette nähtud erieesmärkide raames, mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1, ning ühe või mitme prioriteedi raames, mida võib rahastada mitmest fondist.

Käesolevat peatükki kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punktides a–l sätestatud erieesmärkide saavutamisele kaasa aitava eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru toetuse suhtes (edaspidi „eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antav üldine toetus“).

1. Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist, sealhulgas meetmeid, millel on sotsiaal-kultuuriline komponent, või mis tugevdavad alt üles suunatud avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite, sotsiaalsete ettevõtjate, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlustel põhinevaid käsitlusi. 2. Liikmesriigid võivad toetada EaSI haru ning muude liidu programmide raames välja töötatud ja väikeses ulatuses katsetatud uuenduslike käsitlusi ulatuslikumat kasutuselevõttu. 3. Uuenduslikke meetmeid ja käsitlusi võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides a–l. 4. Liikmesriigid määravad vähemalt ühe prioriteedi lõike 1 või 2 või mõlema rakendamiseks. Selliste prioriteetide maksimaalset kaasrahastamismäära võib suurendada kuni 95 %ni, maksimaalselt kuni 5 % riiklikest eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest. 5. Liikmesriigid määravad oma programmides või hilisemas etapis rakendamise ajal kindlaks liikmesriigi konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse eksperimenteerimise valdkonnad. 6. Komisjon aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist ja propageerimist.

Liikmesriigid võivad toetada riikidevahelise koostöö meetmeid mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides a–l.

1. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 64 osutatud rahastamiskõlbmatutele kuludele ei ole eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud järgmised kulud: a) maa ja kinnisvara ja taristu ostmine ning b) mööbli, varustuse ja sõidukite ostmine, välja arvatud juhul, kui selline ostmine on vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, need asjad on tegevuse käigus täiesti amortiseerunud või nimetatud asjade ostmine on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis. 2. Mitterahaline osalus toetuste ja töötasude kujul, mida maksab tegevuses osalejatele kolmas isik, võib eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antava üldise toetuse puhul olla rahastamiskõlblik, kui see mitterahaline osalus on makstud liikmesriigi õigusnormide, sealhulgas raamatupidamisnormide kohaselt ja ei ületa kolmanda isiku kantud kulusid. 3. Spetsiaalset lisaeraldist, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, kasutatakse artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamise toetamiseks. 4. Otsesed personalikulud on eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud, kui nad on kooskõlas toetusesaaja tavapärase tasustamistavaga asjaomase toimimiskategooria puhul või kooskõlas kohaldatava liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute või ametliku statistikaga.

1. Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude seireks I lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid. 2. Kui liikmesriik eraldab kooskõlas artikli 7 lõike 5 esimese lõiguga oma vahendid artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgile, et suunata meetmed enim puudust kannatavatele isikutele, kohaldatakse II lisas sätestatud ühiseid näitajaid. 3. Ühiste ja programmipõhiste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatava tegevuse laadi tõttu asjakohane, kehtestatakse neile näitajatele kumulatiivsed koguselised vahe-eesmärgid ja sihtväärtused absoluutarvudes. Väljundnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes. 4. Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate puhul, millele on kehtestatud sihtväärtus 2029. aastaks, määratakse värskeimate kättesaadavate andmete või muude asjakohaste teabeallikate põhjal kindlaks võrdlusväärtus. Ühiste tulemusnäitajate sihtväärtused määratakse kindlaks absoluutarvudes või protsentides. Programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja nendega seotud sihtväärtusi võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ühiste tulemusnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes. 5. Osalejaid käsitlevate näitajate kohta edastatakse andmed vaid siis, kui osaleja kohta on olemas kõik I lisa punkti 1.1 nõutud andmed. 6. Kui andmed on registrites või võrdväärsetes allikates olemas, võivad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e lubada korraldusasutustel ja muudel organitel, kellele on antud ülesanne koguda andmeid eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antava üldise toetuse seireks ja hindamiseks, saada andmeid kõnealustest registritest või võrdväärsetest allikatest. 7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks, et tagada programmide rakendamise tulemuslik hindamine. Sellised muudatused peavad olema proportsionaalsed, võttes arvesse liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust. Käesoleva lõike kohaste delegeeritud õigusaktidega ei muudeta I ja II lisas sätestatud andmekogumismetoodikat.

Seda peatükki kohaldatakse ESF+ist antava toetuse suhtes, mis aitab kaasa artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud erieesmärgi saavutamisele.

1. ESF+ist antavat toetust materiaalse puuduse vähendamiseks kasutatakse üksnes sellise toidu või selliste kaupade jagamiseks, mis vastavad tarbekaupade ohutust käsitlevale liidu õigusele. 2. Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad asjaomase toidu- ja/või esmase materiaalse abi enim puudust kannatavate isikute vajadustega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel. Toidu ning asjakohasel juhul kaupade valimise kriteeriumides võetakse arvesse ka kliima- ja keskkonnaaspekte, eelkõige selleks, et vähendada toidu raiskamist ja ühekordselt kasutatava plasti tarbimist. Kui see on asjakohane, võetakse jagatava toidu valimisel arvesse selle panust enim puudust kannatavate isikute tasakaalustatud toitumisel. Toidu- ja/või esmast materiaalset abi võib enim puudust kannatavatele isikutele anda kas otse või kaudselt, näiteks elektroonilises või muus vormis vautšerite või kaartide kujul, tingimusel et nende eest saab üksnes toidu- ja/või esmast materiaalset abi. Enim puudust kannatavatele isikutele antav toetus täiendab sotsiaaltoetusi, mida võib lõppsaajatele anda riiklike sotsiaalsüsteemide kaudu või mille andmine on ette nähtud liikmesriigi õiguses. Enim puudust kannatavatele isikutele pakutavat toitu võib hankida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (37) artikli 16 lõike 2 kohaselt võõrandatud toodete kasutamise, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toidu kättetoimetamisel enim puudust kannatavatele isikutele. Lisaks programmi jaoks juba kättesaadavatele summadele kasutatakse kõiki sellistest tehingutest saadud summasid enim puudust kannatavate isikute heaks. 3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et materiaalse puuduse vähendamise eesmärgil ESF+ist antava toetusena abi andmisel austatakse enim puudust kannatavate inimeste väärikust ja välditakse nende häbimärgistamist. 4. Liikmesriigid võtavad artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud erieesmärgi raames lisaks toidu- ja/või esmase materiaalse abi kättetoimetamisele kaasnevaid meetmeid, näiteks juhatades abivajajaid pöörduma pädevate teenistuste poole, või edendades artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi raames enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset kaasamist.

1. Artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud erieesmärgi saavutamisele kaasa aitavat toetust käsitlev prioriteet sisaldab järgmist teavet: a) toetuse liik, b) peamised sihtrühmad ning c) riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus. 2. Lõikes 1 osutatud toetusega piirduvate programmide ja seonduva tehnilise abi puhul hõlmab prioriteet ka tegevuste valimise kriteeriume.

1. Enim puudust kannatavatele isikutele antavat toidu- ja/või esmast materiaalset abi võib osta toetusesaaja ise või tema nimel või selle võib toetusesaajale tasuta kättesaadavaks teha. 2. Selline toidu- ja/või esmane materiaalne abi jagatakse enim puudust kannatavatele isikutele tasuta.

1. Materiaalse puuduse vähendamiseks ESF+ist antava toetuse rahastamiskõlblikud kulud on: a) toidu- ja/või esmase materiaalse abi ostmise kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud toidu- ja/või esmase materiaalse abi veoga toetusesaajatele, kes toidu- ja/või esmast materiaalset abi lõppsaajatele toimetavad; b) kui punkt a ei hõlma toidu- ja/või esmase materiaalse abi vedu seda lõppsaajatele jagavatele toetusesaajatele, siis hankija kantud kulud, mis on seotud toidu- ja/või esmase materiaalse abi veoga lattu või toetusesaajatele, ja ladustamiskulud, mis arvutatakse ühtse määrana, mis on 1 % punktis a osutatud kuludest, või igakülgselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud; c) haldus-, veo-, ladustamis- ja ettevalmistuskulud, mille on kandnud toetusesaajad, kes osalevad toidu- ja/või esmase materiaalse abi jagamises enim puudust kannatavatele isikutele, ning mis arvutatakse ühtse määrana, mis on 7 % punktis a osutatud kuludest või 7 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 võõrandatud toidu väärtusest; d) toiduannetuste kogumise, veo, ladustamise ja jagamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise alase tegevuse kulud ning e) toetusesaajate poolt või nende nimel võetud kaasnevate meetmete kulud, mille on deklareerinud toetusesaajad, kes toimetavad toidu- ja/või esmast materiaalset abi kätte enim puudust kannatavatele isikutele, ning mis arvutatakse ühtse määrana, mis on 7 % punktis a osutatud kuludest. 2. Elektroonilises või muus vormis vautšerite või kaartide süsteemi ettevalmistamise kulud ja vastavad tegevuskulud on rahastamiskõlblikud tehnilise abi raames, tingimusel et need kannab korraldusasutus või muu avaliku sektori asutus, kes ei ole toetusesaaja, kes jagab vautšereid või kaarte lõppsaajatele või kui need ei kuulu lõike 1 punktis c sätestatud kulude hulka. 3. Lõike 1 punktis a nimetatud rahastamiskõlblike kulude vähendamine põhjusel, et toidu- ja/või esmase materiaalse abi ostmise eest vastutav asutus ei ole järginud kohaldatavat õigust, ei too kaasa nimetatud lõike punktides c ja e sätestatud rahastamiskõlblike kulude vähendamist. 4. Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud: a) võlaintress; b) taristu ostmine ning c) kasutatud kaupadega seotud kulud.

1. Materiaalse puuduse vähendamist käsitlevate prioriteetide puhul kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude seireks III lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Nende prioriteetide puhul võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid. 2. Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate jaoks kehtestatakse võrdlusväärtused. 3. Korraldusasutused esitavad komisjonile lõppsaajate hulgas eelneval aastal läbi viidud struktureeritud uuringu tulemuste kohta kaks korda aruande, mis käsitleb ESF+ist saadud toetust ning keskendub ühtlasi nende elamistingimustele ja nende materiaalse puuduse laadile. Kõnealune uuring põhineb mudelil, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga. Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2025 ja teine 30. juuniks 2028. 4. Komisjon võtab kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudel, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused. 5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise edenemise tõhusa hindamise tagamiseks. Sellised muudatused peavad olema proportsionaalsed, võttes arvesse liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust. Käesoleva lõike kohaste delegeeritud õigusaktidega ei muudeta III lisas sätestatud andmekogumismetoodikat.

Tegevuse auditid võivad hõlmata nende kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; ainsana ei kontrollita lõppsaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tehakse kindlaks konkreetne õigusnormide rikkumise või kelmuse või pettuse oht.

EaSI haru tegevuseesmärgid on a) arendada kvaliteetseid võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks välja töötatud poliitika põhineb usaldusväärsel tõendusmaterjalil ning vastab vajadustele ja võtab arvesse probleeme ja kohalikke tingimusi; b) hõlbustada tõhusat ja kaasavat teabejagamist, vastastikust õppimist ja hindamist ning dialoogi artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondades, et aidata töötada välja asjakohaseid poliitikameetmeid; c) toetada sotsiaalset eksperimenteerimist artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondades ja suurendada nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil sidusrühmade suutlikkust valmistada ette, töötada välja, rakendada, üle kanda või võtta ulatuslikumalt kasutusele sotsiaalpoliitika vallas katsetatud uuendusi, eriti seoses kohalike sidusrühmade poolt kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise valdkonnas välja töötatud projektide ulatuslikuma kasutuselevõtuga; d) hõlbustada töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust ja suurendada tööhõivevõimalusi, arendades ja pakkudes Euroopas lõimitud tööturgude arendamiseks tööandjatele ja -otsijatele konkreetseid tugiteenuseid alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni töölevõtmise järgse abini, et täita vabu töökohti teatavates sektorites, teatavatel erialadel, teatavates riikides ja piirialadel või teatavate rühmade puhul, näiteks haavatavas olukorras olevad isikute puhul; e) toetada sellise turukeskkonna arendamist, mis on seotud vastasutatud või kasvuetapis mikroettevõtjate mikrorahastamisega, eelkõige nende, mis on asutatud haavatavas olukorras olevate isikute poolt või mis annavad neile tööd; f) toetada artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondades liidu tasandi võrgustike loomist ja dialoogi asjakohaste sidusrühmadega ja nende vahel ning aidata suurendada kaasatud sidusrühmade, sealhulgas avalike tööturuasutuste, sotsiaalkindlustus- ja ravikindlustusasutuste, kodanikuühiskonna, mikrorahastamisasutuste ning sotsiaalseid ettevõtjaid ja sotsiaalmajandust rahastavate asutuste institutsioonilist suutlikkust; g) toetada sotsiaalsete ettevõtjate arendamist ja sotsiaalsete investeeringute turu arengut, hõlbustades avaliku ja erasektori koostööd ning fondide ja heategevuslike osaliste osalemist kõnealusel turul; h) anda suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks vajaliku sotsiaaltaristu arendamiseks; i) toetada riikidevahelist koostööd, et kiirendada uuenduslike lahenduste ülekandmist ja soodustada nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, eelkõige artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondades, ning j) toetada asjakohaste rahvusvaheliste sotsiaal- ja tööstandardite rakendamist artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondades, et kasutada ära üleilmastumist ja liidu poliitika välismõõdet.

1. Rahastamiskõlblikud on üksnes artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 25 osutatud eesmärkide saavutamiseks mõeldud meetmed. 2. EaSI harust võib toetada järgmisi meetmeid: a) analüütiline tegevus, mis on muu hulgas seotud kolmandate riikidega, eelkõige: i) uuringud, uurimused, statistilised andmed, metoodikad, klassifikatsioonid, mikrosimulatsioonid, näitajad ning Euroopa tasandi vaatluskeskuste toetamine ja võrdlusanalüüs; ii) sotsiaalse innovatsiooni hindamisega seotud sotsiaalne eksperimenteerimine; iii) liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise seire ja hindamine; b) poliitika rakendamine, eelkõige järgmise puhul: i) piiriülesed partnerlused, eelkõige avalike tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vahel, ning piirialadel pakutavad tugiteenused; ii) liiduülene tööjõule suunatud liikuvuskava liidu tasandil, et täita vabu töökohti seal, kus on kindlaks tehtud tööjõu nappus; iii) mikrorahastamisasutuste ja nende asutuste toetamine, kes rahastavad sotsiaalseid ettevõtjaid, muu hulgas segarahastamistoimingute, näiteks asümmeetriliste riskide jagamise või tehingu maksumuse vähendamise kaudu, samuti sotsiaaltaristu ja oskuste arendamise toetamine; iv) riikidevahelise koostöö ja partnerluse toetamine uuenduslike lahenduste ülekandmiseks ja ulatuslikumaks kasutuselevõtuks; c) suutlikkuse suurendamine, eelkõige järgmise puhul: i) artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondadega seonduvad liidu tasandi võrgustikud; ii) riiklikud kontaktpunktid, mille ülesanne on anda EaSI haru rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi; iii) liikmesriikide või artikli 29 kohaselt EaSI haruga assotsieerunud kolmandate riikide haldusasutused, sotsiaalkindlustusasutused ja tööturuasutused, kes vastutavad tööjõu liikuvuse edendamise eest, mikrorahastamisasutused ning sotsiaalseid ettevõtjaid või muid sotsiaalse investeerimise osalejaid rahastavad asutused, samuti võrgustike loomine; iv) sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, pidades silmas riikidevahelist koostööd; d) teavitamis ja levitamistegevus, eelkõige: i) vastastikune õpe heade tavade, uuenduslike käsitluste, analüütilise tegevuse tulemuste ja vastastikuste hindamiste tulemuste vahetamise ning võrdlusanalüüsi kaudu; ii) suunised, aruanded, teabematerjalid ja meediakajastus artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondadega seotud algatuste kohta; iii) teabesüsteemid, mille kaudu levitatakse artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondadega seotud tõendusmaterjali; iv) nõukogu eesistujariigi üritused, konverentsid, seminarid ja teadlikkuse suurendamise alased tegevused.

1. Finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumide kohaselt on toetuskõlblikud järgmised üksused: a) õigussubjektid, kelle elukoht on või mille asukoht on mõnes järgmises riigis või territooriumil: i) liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil; ii) artikli 29 kohaselt EaSI haruga assotsieerunud kolmandas riigis; iii) tööprogrammis nimetatud kolmandas riigis vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 täpsustatud tingimustele; b) liidu õiguse alusel asutatud õigussubjekt, või rahvusvaheline organisatsioon. 2. Õigussubjektidel, kelle elukoht või asukoht on kolmandas riigis, mis ei ole artikli 29 kohaselt EaSI haruga assotsieerunud, on võimalik erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks. 3. Õigussubjektid, kelle elukoht või asukoht on kolmandas riigis, mis ei ole artikli 29 kohaselt EaSI haruga assotsieerunud, peavad üldiselt kandma oma osalemiskulud ise.

1. Komisjon tagab, et kõigi EaSI harust toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolõimet ning soolise perspektiivi integreerimist. 2. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et välistada EaSI harust toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Eelkõige võetakse EaSI haru ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks.

EaSI harus võivad liiduga lepingu sõlmimise teel osaleda järgmised kolmandad riigid: a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele; b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes; c) muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist EaSI harus, tingimusel et selle lepinguga i) tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel; ii) määratakse kindlaks programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide või programmiharude osamaksete kalkulatsioon, ja halduskulud; iii) ei anta kolmandale riigile EaSI haruga seoses otsustusõigust; iv) on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve. Käesoleva artikli esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna.

1. EaSI harust võib anda rahalist toetust kõigis finantsmääruse kohastes vormides, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena ning vabatahtlike maksetena rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige liit on või mille töös ta osaleb. 2. EaSI haru rakendatakse eelarve otsest täitmist järgides, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis a, või eelarve kaudset täitmist järgides koos nimetatud määruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud asutuste ja organitega. Toetuste andmisel võib finantsmääruse artiklis 150 osutatud hindamiskomisjon koosneda välisekspertidest. 3. EaSI haru kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 ning finantsmääruse X jaotisega.

1. EaSI haru rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide alusel. Kõnealuste tööprogrammide sisu määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva määruse artiklis 25 sätestatud tegevuseesmärkidega ja artiklis 26 sätestatud rahastamiskõlblike meetmetega. Tööprogrammides esitatakse asjakohasel juhul segarahastamistoiminguteks ette nähtud kogusumma. 2. Komisjon kogub kokku tööprogramme puudutavad eksperditeadmised, konsulteerides artikli 39 lõikes 8 osutatud töörühmaga. 3. Komisjon peab soodustama koostoimet ja tagama tõhusa koordineerimise ESF+ ja muude asjaomaste liidu vahendite vahel ning ESF+ harude vahel.

Näitajad, mille abil antakse aru artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide ja artiklis 25 sätestatud tegevuseesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud IV lisas. Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et EaSI haru rakendamise ja selle tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Kui kolmas riik osaleb EaSIs rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

1. Hindamised tehakse aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis. 2. Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 EaSI haru vahehindamise piisava teabe alusel, mis on selle rakendamise kohta kättesaadav. Vastavalt finantsmääruse artiklile 34 hindab komisjon programmi tulemusi, eelkõige selle tulemuslikkust, tõhusust, sidusust, asjakohasust ja liidu lisaväärtust, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 28 osutatud horisontaalsete põhimõtete osas, ning mõõdab EaSI haru eesmärkide täitmisel tehtud edusamme kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt. Vahehindamisel toetutakse artikli 32 alusel kehtestatud seire korra ja näitajate abil saadud teabele ja selle eesmärk on teha poliitika- ja rahastamisprioriteetides vajalikke kohandusi. 3. 31. detsembriks 2031, rakendamisperioodi lõpul, teeb komisjon EaSi haru lõpphindamise. 4. Komisjon esitab vahehindamise ja lõpphindamise tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, keda on selleks volitanud liidu institutsioonid või organid, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. 2. Komisjon rakendab EaSI haru raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. EaSI harule eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 25 osutatud eesmärkidega.

1. Komisjonile on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 17 lõikes 7 ja artikli 23 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. juulist 2021. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 7 ja artikli 23 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega konsulteerib komisjon enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 17 lõike 7 või artikli 23 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab määruse (EL) 2021/1060 artikli 115 lõikes 1 osutatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

1. Komisjoni abistab ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“). 2. Iga liikmesriik nimetab maksimaalselt seitsmeks aastaks ühe valitsuse esindaja, ühe töötajate organisatsioonide esindaja, ühe tööandjate organisatsioonide esindaja ja ühe asendusliikme iga liikme kohta. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta. 3. ESF+ komiteesse kuulub üks esindaja igast organisatsioonist, kes esindab töötajate organisatsioone ja tööandjate organisatsioone liidu tasandil. 4. ESF+ komitee ja selle töörühmad, kellele on osutatud lõikes 7, võivad oma koosolekutele kutsuda sidusrühmade esindajaid, kellel ei ole hääleõigust. Nende hulka võivad kuuluda Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. 5. Eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust toetuse andmisel peetakse ESF+ komiteega nõu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud tehnilise abi kavandatud kasutamise üle ja muude ESF+ puudutavate küsimuste üle, mis mõjutavad strateegiate rakendamist liidu tasandil. 6. ESF+ komitee võib esitada arvamusi: a) küsimuste kohta, mis on seotud ESF+ panusega Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse, sealhulgas riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaastaga seotud prioriteetidega, näiteks riiklikud reformikavad; b) määrusega (EL) 2021/1060 seotud ESF+ puudutavate küsimuste kohta; c) ESF+iga seotud muude kui lõikes 5 osutatud küsimuste kohta, mille komisjon on talle suunanud. ESF+ komitee arvamused võetakse vastu antud kehtivate häälte absoluutse enamusega ning neist teavitatakse Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Komisjon teatab ESF+ komiteele kirjalikult, millisel viisil ta on komitee arvamusi arvesse võtnud. 7. ESF+ komitee moodustab mõlema ESF+ haru jaoks töörühma. 8. Komisjon konsulteerib tööprogrammi küsimuses EaSI haruga tegeleva töörühmaga. Komisjon teatab sellele töörühmale, millisel viisil ta on nimetatud konsulteerimise tulemusi arvesse võtnud. Nimetatud töörühm tagab, et tööprogrammi küsimuses konsulteeritakse sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajatega.

Määrust (EL) nr 1304/2013 ja (EL) nr 223/2014 ning nende määruste alusel vastu võetud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt programmide ja tegevuste suhtes, mida nende määruste alusel toetati programmitöö perioodil 2014–2020.

1. Määrus (EL) nr 1296/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021. Viiteid määrusele (EL) nr 1296/2013 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. 2. EaSI haru rakendamise rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek ESF+ ja määruse (EL) nr 1296/2013 alusel võetud meetmete vahel. 3. Vajaduse korral võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 5 lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud. 4. Tagasimaksed määrusega (EL) nr 1296/2013 loodud rahastamisvahenditest investeeritakse määruse (EL) 2021/523 artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu rahastamisvahenditesse. 5. Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib rahastamisotsuses täpsustatud igakülgselt põhjendatud juhtudel ja piiratud ajavahemiku jooksul käesoleva määruse alusel toetatavaid tegevusi ja nende aluseks olevaid kulusid käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui neid rakendati ja need tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse EaSI haru suhtes alates 1. jaanuarist 2021.