Määrus 2021/1058

1. Käesoleva määrusega nähakse ette Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „ERF“) antava toetuse erieesmärgid ja toetuse kohaldamisala seoses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg), millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 2. 2. Käesoleva määrusega nähakse ette ka Ühtekuuluvusfondist antava toetuse erieesmärgid ja toetuse kohaldamisala seoses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõike 2 punktis a.

1. ERF ja Ühtekuuluvusfond aitavad saavutada üldist eesmärki – tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. 2. ERF aitab kaasa liidu eri piirkondade arengutasemete vaheliste erinevuste vähendamisele ning kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämuse vähendamisele, osaledes arengus maha jäänud piirkondade struktuurilises kohandamises ja taandarenguga tööstuspiirkondade ümberkorraldamises, muu hulgas edendades kestlikku arengut ja tegeledes keskkonnaprobleemidega. 3. Ühtekuuluvusfond aitab kaasa projektide elluviimisele keskkonna ja üleeuroopaliste transporditaristu (TEN-T) võrkude valdkonnas.

1. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärkidega toetab ERF järgmiste erieesmärkide saavutamist. a) Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“): i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine; ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks; iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu; iv) aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine; v) digitaalse ühenduvuse suurendamine. b) Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades üleminekut puhtale ja õiglasele energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“): i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine; ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega; iii) arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse väljatöötamine väljaspool üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E); iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise; v) veele juurdepääsu ja säästva veemajanduse edendamine; vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine; vii) looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamise ning rohelise taristu tugevdamine, muu hulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine; viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele. c) Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse tõhustamise kaudu (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“): i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine; ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine. d) Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“): i) tööturgude tulemuslikkuse ja kaasavuse ning kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine sotsiaalse taristu arendamise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu; ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega; iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu; iv) kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate, sotsiaal-majandusliku integreerimise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu; v) tervishoiule võrdse juurdepääsu tagamine ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse suurendamine ning asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku edendamine; vi) kultuuri ja säästva turismi tähtsuse suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasamises ja sotsiaalses innovatsioonis. e) Kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“): i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades; ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades. Poliitikaeesmärgi nr 5 kohast toetust antakse territoriaalsete ja kohaliku arengu strateegiate kaudu määruse (EL) 2021/1060 artikli 28 punktides a, b ja c sätestatud vormis. 2. Lõike 1 punktis e nimetatud kahe erieesmärgi kohaselt võivad liikmesriigid samuti toetada tegevusi, mida saab rahastada selle lõike punktides a–d sätestatud erieesmärkide raames. 3. Ühtekuuluvusfondist toetatakse poliitikaeesmärke nr 2 ja nr 3. 4. Lõikes 1 sätestatud erieesmärkide raames võidakse ERFist või asjakohasel juhul Ühtekuuluvusfondist toetada ka tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvaid meetmeid, kui nendega: a) parandatakse programmi juhtivate asutuste suutlikkust; b) parandatakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud tegevuste elluviimise eest vastutavate valdkondlike või territoriaalsete osalejate suutlikkust, tingimusel et see aitab kaasa programmi eesmärkide saavutamisele või c) tõhustatakse koostööd partneritega nii asjaomases liikmesriigis kui ka sellest väljaspool. Punktis c osutatud koostöö hõlmab koostööd partneritega piirialadelt, mittekülgnevatelt aladelt või aladelt, mis asuvad Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse, makropiirkondliku või merepiirkondade strateegia või nende kombinatsiooniga hõlmatud territooriumil.

1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi muuks kui tehniliseks abiks mõeldud ERFi vahendite kogusumma riigi või piirkonnakategooria tasandil kooskõlas lõigetega 3–9. 2. Äärepoolseimaid piirkondi hõlmavatele liikmesriikidele antava toetuse valdkondliku keskendamise puhul käsitletakse eraldi ERFi vahendeid, mis on eraldatud konkreetselt äärepoolseimate piirkondade programmidele, ja kõigile muudele piirkondadele eraldatud ERFi vahendeid. 3. Liikmesriigid võivad otsustada järgida valdkondlikku keskendamist riigi või piirkonnakategooriatasandil. Iga liikmesriik esitab oma valiku oma partnerluslepingus, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10. Seda valikut kohaldatakse kogu programmitöö perioodil asjaomase liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma suhtes, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1. 4. Riigi tasandil toimuva valdkondliku keskendamise eesmärgil liigitatakse liikmesriigid nende kogurahvatulu suhtarvu alusel järgmiselt: a) liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on 100 % ELi keskmisest või üle selle (edaspidi „1. rühm“); b) liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on 75 % ELi keskmisest või üle selle, kuid jääb alla 100 % ELi keskmisest (edaspidi „2. rühm“); c) liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on alla 75 % ELi keskmisest (edaspidi „3. rühm“). Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kogurahvatulu suhtarv liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardites ja arvutatuna aastaid 2015–2017 kajastavate liidu arvandmete põhjal) ja 27 liikmesriigi keskmise kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardites) suhet samal võrdlusperioodil. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmidega seoses liigitatakse äärepoolseimad piirkonnad 3. rühma. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmidega seoses liigitatakse Ühtekuuluvusfondist toetust saavad saareriikidest liikmesriigid 3. rühma. 5. Piirkonnakategooria tasandil toimuva valdkondliku keskendamise eesmärgil liigitatakse piirkonnad piirkonnakategooriatesse vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõikele 2 järgmiselt: a) enam arenenud piirkonnad; b) üleminekupiirkonnad; c) vähem arenenud piirkonnad. 6. Liikmesriigid peavad riigi tasandil täitma järgmised valdkondliku keskendamise nõuded: a) 1. rühma kuuluvad liikmesriigid ja enam arenenud piirkonnad eraldavad vähemalt 85 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2; b) 2. rühma kuuluvad liikmesriigid ja üleminekupiirkonnad eraldavad vähemalt 40 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2; c) 3. rühma kuuluvad liikmesriigid ja vähem arenenud piirkonnad eraldavad vähemalt 25 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2. Kui liikmesriik otsustab järgida valdkondliku keskendamise nõudeid piirkonnakategooria tasandil, kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud künniseid lõikes 1 osutatud ERFi vahendite suhtes kõigi vastavasse piirkonnakategooriasse kuuluvate piirkondade puhul kumuleeruvalt. 7. Kui liikmesriik eraldab poliitikaeesmärgile nr 2 üle 50 % oma muudest kui tehnilise abi jaoks mõeldud Ühtekuuluvusfondi koguvahenditest, mis on arvutatud pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 110 lõikes 4 sätestatud ülekandmist, välja arvatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis viii osutatud erieesmärgi vahendid, võib käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel võtta arvesse 50 % ületavat eraldist. Kui liikmesriik otsustab järgida valdkondlikku keskendamist piirkonnakategooria tasandil, eraldatakse Ühtekuuluvusfondi vahendid, mida võetakse vastavalt esimesele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, proportsionaalselt eri piirkonnakategooriatele, võttes aluseks nende suhtelise osakaalu asjaomase liikmesriigi kogu elanikkonnast. Liikmesriik sätestab oma partnerluslepingus, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10, kas poliitikaeesmärgi nr 2 puhul võetakse valdkondliku keskendamise nõude täitmisel arvesse Ühtekuuluvusfondi vahendeid. 8. Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis v osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse eraldiseisva prioriteedi raames. Erandina lõikest 6 võetakse lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 1 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel arvesse 40 % sellistest vahenditest. Vahendid, mida võetakse vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, ei tohi ületada 40 % lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 1 sätestatud valdkondliku keskendamise miinimumnõuetest. 9. Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis viii osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse eraldiseisva prioriteedi alusel. Erandina lõikest 6 võetakse lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 2 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel arvesse 50 % sellistest ERFi vahenditest. Vahendid, mida võetakse vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, ei tohi ületada 50 % lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 2 sätestatud valdkondliku keskendamise miinimumnõuetest. 10. Käesoleva artikli lõike 6 kohaseid valdkondliku keskendamise nõudeid järgitakse kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel ning vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18. 11. Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis on seotud poliitikaeesmärgiga nr 1 või nr 2 või mõlema eesmärgiga, vähendatakse pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 kohast kulukohustustest vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli 104 kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete järgimist uuesti. 12. Käesolevat artiklit ei kohaldata määruse (EL) 2021/1060 artikli 110 lõike 1 punktis e osutatud põhjapoolsete hõredalt asustatud piirkondade täiendava rahastamise suhtes.

1. ERFist toetatakse järgmist: a) taristuinvesteeringud; b) tegevused rakendusuuringute ja innovatsiooni, sealhulgas tööstusuuringute, tootearenduse ja teostatavusuuringute jaoks; c) investeeringud teenuste juurdepääsetavusse; d) tootlikud investeeringud VKEdesse ja investeeringud, mille eesmärk on säilitada olemasolevad töökohad ja luua uusi töökohti; e) seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara; f) võrgustikud, koostöö, kogemuste vahetamine ja innovatsiooniklastreid hõlmavad tegevused, sealhulgas ettevõtjate, teadusasutuste ja haldusasutuste vahel; g) teave, teavitamine ja uuringud ning h) tehniline abi. 2. Tootlikud investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse võidakse toetada: a) kui need hõlmavad koostööd VKEdega artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaselt toetatavates teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetes; b) kui eeskätt toetatakse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktide i ja ii kohaselt energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat; c) kui need tehakse rahastamisvahendite kaudu väikestesse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1017 (21) artikli 2 punktides 6 ja 7, või d) kui need tehakse väikestesse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaselt toetatavate teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmete raames. 3. Et aidata kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 1 erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe, ümberõppe ja hariduse valdkonna meetmeid. 4. Et aidata kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 2 erieesmärgi ja sama lõigu punkti d alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 4 erieesmärgi saavutamisele, toetab ERF ka selliste varude ostmist, mis on vajalikud tervisesüsteemide vastupidavuse ja hädaolukordadele vastupidavuse tugevdamiseks. 5. Interregi raames võib ERFist ühtlasi toetada: a) vahendite ja inimressursi jagamist ja b) kaasnevaid nn pehmeid investeeringuid ja muid poliitikaeesmärgiga nr 4 seotud tegevusi Euroopa Sotsiaalfond+ raames, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1057 6. ERFist võib toetada käibekapitali rahastamist VKEdes toetuste vormis, kui see on tingimata vajalik ajutise meetmena reageerimaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 20 osutatud erandlikele või ebatavalistele asjaoludele. 7. Kui komisjon leiab asjaomaste liikmesriikide esitatud taotluse põhjal, et lõikes 6 sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu rakendusotsuse, milles määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul ERFist antav ajutine lisatoetus on lubatud. 8. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõike 6 rakendamisest ning hindab, kas ERFist antav ajutine lisatoetus on piisav, et hõlbustada fondi kasutamist erandlike või ebatavaliste asjaolude korral. Vajaduse korral teeb komisjon oma hinnangu põhjal ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, muu hulgas artiklis 4 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete kohta. 9. Euroopa Parlament või nõukogu võib kutsuda komisjoni käesoleva artikli lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile, kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 20 lõikega 3.

1. Ühtekuuluvusfondist toetatakse järgmist: a) investeeringud keskkonda, sealhulgas keskkonnakasu toovad kestliku arengu ja energiaga seotud investeeringud, pöörates erilist tähelepanu taastuvatele energiaallikatele; b) investeeringud TEN-T-sse; c) tehniline abi; d) teave, teavitamine ja uuringud. Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a ja b kohaste investeeringute vahel, tuginedes iga liikmesriigi konkreetsetele investeeringu- ja taristualastele vajadustele. 2. Summat, mis paigutatakse Ühtekuuluvusfondist ümber Euroopa ühendamise rahastusse, kasutatakse TEN-T projektide toetamiseks.

1. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata järgmist: a) tuumajaamade dekomisjoneerimine või nende rajamine; b) investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, mis tulenevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest; c) tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine; d) määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olev ettevõtja, välja arvatud juhul, kui see on lubatud vähese tähtsusega abi või erandlikele asjaoludele reageerimiseks kehtestatud ajutise riigiabi reeglite kohaselt; e) investeeringud lennujaamataristusse, välja arvatud äärepoolseimate piirkondade puhul või olemasolevate määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 153 määratletud piirkondlike lennujaamade puhul, järgmistel juhtudel: i) investeeringud keskkonnamõju leevendamise meetmetesse või ii) investeeringud turvalisusesse, ohutusse ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemist tulenevatesse lennuliikluse korraldamise süsteemidesse; f) investeering jäätmete prügilasse ladustamisse, välja arvatud; i) äärepoolseimate piirkondade puhul üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel või ii) investeeringud olemasolevate prügilate dekomisjoneerimiseks, ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks, tingimusel et sellised investeeringud ei suurenda nende võimsust; g) investeeringud, millega suurendatakse jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsust, välja arvatud: i) äärepoolseimate piirkondade puhul üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel; ii) investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil; h) investeeringud seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega, välja arvatud: i) tahketel fossiilkütustel, nimelt kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi, töötavate küttesüsteemide asendamine gaasiküttel töötavate küttesüsteemidega järgmistel eesmärkidel: — kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ajakohastamine tõhusaks kaugkütteks ja -jahutuseks, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41; — soojuse ja elektri koostootmisjaamade ajakohastamine tõhusa koostootmise seisundini, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34; — investeeringud elamute ja hoonete maagaasiküttel töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse, mis asendavad söel, turbal, pruunsöel või põlevkivil põhinevad seadmed; ii) investeeringud gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude laiendamisse ning nende kasutusotstarbe muutmisse, ümberehitamisse või moderniseerimisse, tingimusel et sellised investeeringud valmistavad võrgud ette taastuvate ja vähese CO2-heitega gaaside, näiteks vesiniku, biometaani ja sünteesigaasi lisamiseks süsteemi ning võimaldavad asendada tahkeid fossiilkütuseid kasutavad seadmed; iii) investeeringud: — keskkonnasõbralikesse sõidukitesse, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/33/EÜ, (22) mis on ette nähtud avalikuks kasutamiseks, ning — sõidukid, õhusõidukid ja veesõidukid, mis on projekteeritud ja ehitatud või kohandatud kasutamiseks elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistustes. 2. Lõike 1 punkti h alapunktides i ja ii osutatud liidu investeeringuteks antava liidu toetuse kogusumma ei tohi ületada järgmiseid piirmäärasid, mis on kehtestatud asjaomasele liikmesriigile tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt ERFist ja Ühtekuuluvusfondist programmidele eraldatud kogusumma alusel: a) liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 60 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta, või liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta ja mille tahkete fossiilkütuste osakaal sisemaises energia kogutarbimises on 25 % või üle selle, on piirmäär 1,55 %; b) liikmesriikide puhul, mida ei hõlmata punktis a, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta, on piirmäär 1 %; c) liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta või üle selle, on piirmäär 0,2 %. 3. Käesoleva artikli kohaldamisel mõõdetakse asjaomase liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta ostujõu standardites ja arvutatuna liidu 2015–2017 arvandmete põhjal ning väljendatakse protsendina 27 liikmesriigi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta mõõdetuna ostujõu standardites samal võrdlusperioodil. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab tahkete fossiilkütuste osakaal energiatarbimises kivisöe, pruunsöe, turba ja põlevkivi osakaalu, mis mõõdeti 2018. aastal. 4. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist lõike 1 punkti h alapunktide i ja ii alusel toetatavad tegevused valib korraldusasutus välja 31. detsembriks 2025. Neid tegevusi ei saa järgmisesse programmitöö perioodi üle viia. 5. Ühtekuuluvusfondist ei toetata investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe või taastuvenergia kasutamise edendamisega. 6. Ülemeremaad ja -territooriumid ei ole rahastamiskõlblikud ERFist ega Ühtekuuluvusfondist, kuid võivad osaleda Interregi programmides vastavalt tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1059 (23).

1. I lisas ERFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning asjakohasel juhul programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõike 1 teise lõigu punktiga a, artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 42 lõike 2 punktiga b. 2. Väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihtväärtused on kumulatiivsed. 3. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (24) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 41 lõike 3 punkti h kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuslikkuse kohta vastavalt II lisale. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas tulemuslikkust käsitlevas teabes asjakohaseid kohandusi. 5. Komisjon hindab, kuidas võetakse stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kontekstis arvesse ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate investeeringute strateegilist tähtsust, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

1. ERFist võib toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse III jaotise II peatükiga. 2. Liikmesriigid rakendavad ERFist toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 osutatud viisil.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 174 pöörab ERF erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ja alade, eelkõige maapiirkondade ja piirkondade, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, probleemidega tegelemisele. Liikmesriigid sätestavad vajaduse korral oma partnerluslepingutes integreeritud lähenemisviisi selliste piirkondade ja alade demograafiliste probleemide või erivajaduste käsitlemiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktiga i. Selline integreeritud lähenemisviis võib hõlmata nimetatud eesmärgil kehtestatud sihtotstarbelise rahastamise kohustust.

1. Majandus- , keskkonna-, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks toetatakse ERFist määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 või 32 kohastel territoriaalsetel või kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut, mis on suunatud linnapiirkondadele, sealhulgas funktsionaalsetele linnapiirkondadele (edaspidi „kestlik linnaareng“) nimetatud määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi kohaste programmide raames. Erilist tähelepanu pööratakse keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisele, eelkõige üleminekule kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks, digitehnoloogia potentsiaali rakendamisele innovatsiooni eesmärgil ning funktsionaalsete linnapiirkondade arendamise toetamisele. Sellega seoses võetakse artikli 4 kohaste valdkondliku keskendamise nõuete täitmisel arvesse kestliku linnaarengu vahendeid, mis on kavandatud poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 vastavate prioriteetide alusel. 2. Vähemalt 8 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud riigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks, kasutades üht või mitut määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 osutatud lahendust. Asjaomased territoriaalsed asutused või organid valivad tegevused või osalevad nende valimises kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 lõikega 3 ja artikli 32 lõike 3 punktiga d. Asjaomastes programmides sätestatakse selleks eesmärgiks kavandatud summad vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktile viii. 3. Käesoleva artikli lõike 2 kohast kestlikule linnaarengule eraldatud toetuse osakaalu järgitakse kogu programmitöö perioodil, kui toimub ERFi eraldiste ümberpaigutamine programmi ühe prioriteedi alt teise alla või ühest programmist teise, sealhulgas vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18. 4. Kui ERFi eraldist vähendatakse pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli 104 kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata käesoleva artikli lõike 2 järgimist uuesti.

1. ERFist toetatakse Euroopa linnaarengu algatust, mida rakendab komisjon eelarve otsese ja kaudse täitmise raames. See algatus hõlmab kõiki linnapiirkondi, sealhulgas funktsionaalseid linnapiirkondi, ja sellega toetatakse ELi linnade tegevuskava, mis hõlmab kohalike omavalitsuste osalemist temaatilistes partnerlustes, mis on välja töötatud ELi linnade tegevuskava raames. 2. Seoses kestliku linnaarenguga koosneb Euroopa linnaarengu algatus järgnevast kahest tegevussuunast: a) toetus uuenduslikeks meetmeteks; b) toetus suutlikkuse suurendamisele ja teadmiste kogumisele, territoriaalse mõju hindamisele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele. Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koostööle, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine kohalikul tasandil, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa linnaarengu algatusega seoses toimunud arengu kohta. 3. Euroopa linnaarengu algatuse juhtimismudel peab hõlmama liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste ja linnade kaasamist ning tagama asjakohase koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse määruse (EL) 2021/1059 artikli 3 lõike 3 punkti b kohase sihtotstarbelise programmiga, mis käsitleb kestlikku linnaarengut.

1. ERFist toetatakse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumenti. 2. Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumendist toetatakse Euroopa väärtusahelate arengut soodustava potentsiaaliga piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turustamist ja nende ulatuslikumat kasutuselevõtmist. 3. Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrument koosneb järgnevast kahest tegevussuunast, mille raames toetatakse võrdselt: a) rahaline ja nõustamistoetus piirkondadevahelistesse innovatsiooniprojektidesse tehtavatele investeeringutele ühistes aruka spetsialiseerumise valdkondades; b) rahaline ja nõustamistoetus ning suutlikkuse suurendamine väärtusahelate arendamise jaoks vähemarenenud piirkondades. 4. Kuni 2 % vahenditest võib suunata õppe- ja hindamistegevustele, et kasutada ära ja levitada kahe tegevussuuna raames toetatud projektide tulemusi. 5. Komisjon rakendab kõnealuseid investeeringuid eelarve otsese või kaudse täitmise korras. 6. Komisjoni abistab tema töös eksperdirühm. Eksperdirühm koosneb liikmesriikide, piirkondlike asutuste ja linnade esindajatest ning ettevõtete, teadus- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest. Püütakse saavutada sooliselt tasakaalus eksperdirühma koosseis. Eksperdirühm toetab komisjoni pikaajalise tööprogrammi koostamisel ja projektikonkursside ettevalmistamisel. 7. Selle instrumendi rakendamisel tagab komisjon koordineerimise ja koostoime teiste liidu rahastamisprogrammide ja rahaliste vahenditega ning eelkõige Interregi tegevussuunaga C, nagu on määratletud määruse (EL) 2021/1059 artikli 3 punktis 3. 8. Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumendiga on hõlmatud kogu liidu territoorium. Kolmandad riigid võivad osaleda selles instrumendis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (25) („Euroopa horisondi“ määrus) artiklites 16 ja 23 sätestatud korra kohaselt.

1. Äärepoolseimatele piirkondadele tehtava spetsiaalse lisaeraldise suhtes ei kohaldata artiklit 4. Seda äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse selliste lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud viisil püsivalt piiravast asjaolust. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega toetatakse järgmist: a) käesoleva määruse artikli 5 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed; b) erandina käesoleva määruse artiklist 5 meetmed, millega kaetakse tegevuskulud selliste lisakulude hüvitamiseks äärepoolseimates piirkondades, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud viisil püsivalt piiravast asjaolust. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega võidakse toetada ka kulutusi, millega kaetakse äärepoolseimates piirkondades avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud hüvitisi. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega ei toetata järgmist: a) tegevused, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodetega; b) reisijateveoks antav abi, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktiga a; c) maksuvabastused ja vabastus sotsiaalmaksudest; d) avaliku teenindamise kohustus, mida ei täida ettevõtjad ja mille puhul riik teostab avalikku võimu. 4. Erandina artikli 5 lõike 1 punktist c võib ERF toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, olenemata nende ettevõtete suurusest.

Määrusi (EL) nr 1300/2013 ja (EL) nr 1301/2013 ning nende kohaselt vastuvõetud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt ERFist või Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide ja tegevuste suhtes programmitöö perioodil 2014–2020.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 8 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. juulist 2021. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 8 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2027 ELi toimimise lepingu artiklis 177 sätestatud korras.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.