Määrus 2021/1059

Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad õigusnormid, et soodustada koostööd liikmesriikide ja nende piirkondade vahel liidu sees ning liikmesriikide, nende piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMTd) või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide vahel. Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega sätted, mida on vaja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) toetatavate Interregi alla kuuluvate programmide (edaspidi „Interregi programmid“) tulemuslikuks elluviimiseks, sealhulgas sätted nendega seotud tehnilise abi, seire, hindamise, teavitamise, toetuskõlblikkuse kindlaksmääramise, haldamise ja kontrolli ning finantsjuhtimise kohta. Seoses Interregi programmidele ühinemiseelse abi instrumendist (IPA III) ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist (NDICI) antava toetusega ning kõigile ÜMTdele programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud rahastamisega, mis on otsusega 2013/755/EL kehtestatud programmina (koos edaspidi „liidu välistegevuse rahastud“), määratakse käesolevas määruses kindlaks täiendavad erieesmärgid, samuti kõnealuste vahendite lõimimine Interregi programmidesse, kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde ja nende piirkondade toetuskõlblikkuse kriteeriumid ning teatavad rakendamise erinormid. Seoses ERFist ja liidu välistegevuse rahastutest (koos edaspidi „Interregi fondid“) Interregi programmidele antava toetusega määratakse käesolevas määruses kindlaks Interregi erieesmärgid ja Interregi organiseerimine, liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde ja nende piirkondade toetuskõlblikkuse kriteeriumid, rahalised vahendid ning nende eraldamise kriteeriumid. Määrusi (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1058 kohaldatakse Interregi programmide suhtes, välja arvatud juhul, kui kõnealustes määrustes ja käesolevas määruses on sätestatud teisiti, või juhul, kui määrust (EL) 2021/1060 võib kohaldada üksnes tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi suhtes.

Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 2 sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „IPA III toetusesaaja“ – IPA III määruse vastavas lisas loetletud riik või territoorium; 2) „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liikmesriik ega saa toetust Interregi fondidest või mis panustab liidu üldeelarvesse (edaspidi „liidu eelarve“) sihtotstarbelise välistulu vormis; 3) „partnerriik“ – IPA III toetusesaaja või Interreg A ja B programmi puhul määruse (EL) 2021/947 I lisas loetletud naabruspiirkonna riik või territoorium ja Venemaa Föderatsioon või Interreg C ja D programmi puhul riik või territoorium, mis on hõlmatud NDICI alusel mis tahes geograafilise piirkonnaga, ning mis saab toetust liidu välistegevuse rahastutest; 4) „piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid; 5) „piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioon“ – äärepoolseimate piirkondade koostöö kontekstis sama geograafilise piirkonna kolmandate riikide või piirkondade rühm, mille eesmärk on teha tihedat koostööd ühist huvi pakkuvatel teemadel, milles liikmesriigid võivad samuti osaleda. Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) 2021/1060 „liikmesriigile“, käsitatakse seda kui „liikmesriiki, kus asub korraldusasutus“, ja kui nimetatud määruses osutatakse „igale liikmesriigile“ või „liikmesriikidele“, käsitatakse seda kui „asjaomases Interregi programmis osalevaid liikmesriike ja, kui see on asjakohane, kolmandaid riike, partnerriike ning ÜMTsid“. Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) 2021/1060 „fondidele“, nagu need on loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis a, või määrusele (EL) 2021/1058, käsitatakse seda nii, et see hõlmab ka vastavat liidu välistegevuse rahastut.

Interregi raames toetatakse ERFist ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastutest järgmisi tegevussuundi: 1) kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud ja harmoonilist piirkondlikku arengut maismaa- ja merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades (edaspidi „Interreg A“): a) liidusisene piiriülene koostöö piiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, millele osutatakse artikli 4 lõikes 2, või b) liiduväline piiriülene koostöö piiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis: i) IPA III toetusesaajad ii) NDICIst toetust saavad partnerriigid või iii) Venemaa Föderatsioon, et võimaldada tema osalemist piiriüleses koostöös, mida toetatakse samuti NDICIst; 2) riikidevaheline koostöö suurematel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja ÜMTdes ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (edaspidi „Interreg B“); 3) piirkondadevaheline koostöö, mille eesmärk on tõhustada ühtekuuluvuspoliitikat (Interreg C), edendades: a) kogemuste vahetamist, uuenduslikke käsitlusviise ja suutlikkuse suurendamist, keskendudes määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärkidele ja Interregi erieesmärgile „Koostöö parem juhtimine“ seoses hea tava kindlakstegemise, levitamise ja ülekandmisega regionaalarengu poliitikasse, sealhulgas tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse (Interregi Euroopa programm); b) kogemuste vahetamist, uuenduslikke käsitlusviise ja suutlikkuse suurendamist seoses linnade integreeritud ja säästva arengu heade tavade kindlakstegemise, ülekandmise ja ärakasutamisega, võttes arvesse linna- ja maapiirkondade vahelisi seoseid, toetades määruse (EL) 2021/1058 artikli 11 raames välja töötatud meetmeid ning samuti täiendades kooskõlastatud viisil nimetatud määruse artiklis 12 sätestatud algatust (edaspidi „programm URBACT“); c) kogemuste vahetamist, uuenduslikke käsitlusviise ja suutlikkuse suurendamist, et (edaspidi „programm INTERACT“): i) ühtlustada ja lihtsustada Interregi programmide rakendamist ning toetada nende tulemuste ärakasutamist; ii) ühtlustada ja lihtsustada võimalikke koostöömeetmeid, millele osutatakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktis vi; iii) toetada Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKRid) asutamist, toimimist ja rakendamist; d) territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega seotud arengusuundumuste analüüsimist (edaspidi „programm ESPON“); 4) äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonidega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist ja harmoonilist arengut nende naabruses (edaspidi „Interreg D“).

1. Piiriülese koostöö raames ERFist toetust saavad piirkonnad peavad olema maismaa sisepiiride ning kolmandate riikide ja partnerriikidega maismaa välispiiride ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad ning liidu merepiire ümbritsevad NUTS 3. tasandi piirkonnad, mille omavaheline kaugus on kuni 150 kilomeetrit meritsi, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja koostööprogrammide sidususe ja järjepidevuse tagamiseks, juhul kui piiriülene suhtlus tegelikult toimub. 2. Liidusisese piiriülese koostöö Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Andorrat, Liechtensteini, Monacot ja San Marinot. 3. Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või NUTS liigituse puudumisel selliseid samaväärseid liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaa- ja merepiiride äärseid piirkondi, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja koostööprogrammide sidususe ja järjepidevuse tagamiseks.

1. Riikidevahelise koostöö puhul peavad ERFist toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, mis hõlmavad suuremaid riigiüleseid territooriume, võttes kohaldatavuse korral arvesse makropiirkondade ja merepiirkondade strateegiaid. 2. Asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide taotluse korral võib riikidevahelise koostöö programmi esitamisel see programm hõlmata ka asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide ühte või enamat äärepoolseimat piirkonda. 3. Olenemata sellest, kas nad saavad liidu eelarvest toetust või mitte, võivad riikidevahelise koostöö programmid hõlmata järgmisi territooriume: a) Islandi, Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkonnad, samuti Andorra, Liechtenstein, Monaco ja San Marino; b) ÜMTd; c) Fääri saared; d) IPA III või NDICI alla kuuluvate partnerriikide piirkonnad. 4. Lõikes 3 osutatud piirkonnad, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või NUTS liigituse puudumisel samaväärsed piirkonnad.

1. Piirkondadevahelise koostöö puhul toetatakse ERFist kogu liidu territooriumi, sealhulgas äärepoolseimaid piirkondi. 2. Piirkondadevahelised koostööprogrammid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 7 osutatud kogu kolmandate riikide või partnerriikide territooriumi või nende osa ja muid territooriume või ÜMTsid, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välistegevuse rahastutest või mitte.

1. Äärepoolseimate piirkondade koostöö puhul toetatakse ERFist kõiki ELi toimimise lepingu artikli 349 esimeses lõigus loetletud piirkondi. 2. Äärepoolseimaid piirkondi kaasavad Interregi programmid võivad hõlmata partnerriike või nende osi, mida toetatakse NDICIst, või ÜMTd, mida toetatakse ÜMTde programmist, või mõlemaid.

1. Artiklite 4–7 kohaldamisel võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles sätestatakse toetust saavate Interregi programmi piirkondade loetelu, mis on esitatud tegevussuundade ja Interregi programmide kaupa. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Liiduvälised piiriülesed programmid loetletakse vastavalt Interreg A IPA III piiriülese koostöö programmidena (edaspidi „IPA III piiriülese koostöö programm“) või Interreg A NEXT programmidena (edaspidi „NDICI piiriülese koostöö programm“). 2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud rakendusakt sisaldab ka selliste liidu NUTS 3. tasandi piirkondade loetelu, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välistegevuse rahastutest toetust saavatel välispiiridel. 3. Sellised kolmandate riikide või partnerriikide piirkonnad või liiduvälised territooriumid, millele ei anta toetust ERFist ega liidu välistegevuse rahastust, või mis panustavad liidu eelarvesse sihtotstarbelise välistulu vormis, on samuti nimetatud lõike 1 teises lõigus osutatud loetelus.

1. Interregi programmide jaoks ette nähtud ERFi vahendid on 8 050 000 000 eurot 2018. aasta hindades ERFi, ESF+i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud kogusummast, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 109 lõikes 1. 2. Lõikes 1 osutatud vahendid jaotatakse järgmiselt: a) 72,2 % (st kokku 5 812 790 000 eurot) piiriüleseks maismaa- ja merendusalaseks koostööks (edaspidi „tegevussuund A“); b) 18,2 % (st kokku 1 466 000 000] eurot) riikidevaheliseks koostööks (edaspidi „tegevussuund B“); c) 6,1 % (st kokku 490 000 000 eurot) piirkondadevaheliseks koostööks (edaspidi „tegevussuund C“); d) 3,5 % (st kokku 281 210 000 eurot) äärepoolseimate piirkondade koostööks (edaspidi „tegevussuund D“). 3. Komisjon teatab igale liikmesriigile, milline on talle aastate kaupa ette nähtud osa tegevussuundade A, B ja D kogusummadest, kasutades metoodikat, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 XXVI lisa punktis 8. 4. Iga liikmesriik võib paigutada kuni 15 % tegevussuundade A, B ja D rahalistest eraldistest ümber ühele või mitmele teisele tegevussuunale. 5. Lõike 3 kohaselt teatatud summade põhjal teavitab iga liikmesriik komisjoni sellest, kas ja kuidas on ta kasutanud lõikes 4 ette nähtud ümberpaigutamise võimalust ning milline on tema osa lõplik jagunemine nende Interregi programmide vahel, milles liikmesriik osaleb.

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse mitmeaastase strateegia dokumendid ERFist ja NDICIst, ERFist ja IPA III-st või ERFist, NDICIst ja IPA III-st toetust saavate liiduväliste piiriülese ja riikidevahelise koostöö programmide kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega, võttes asjakohasel juhul igakülgselt arvesse IPA III määruses sätestatud menetlust. ERFist ja NDICIst toetust saavate Interregi programmide puhul sätestatakse rakendusaktis määruse (EL) 2021/947 artikli 14 lõikes 2 osutatud elemendid. ERFist ja IPA III-st toetust saavate Interregi programmide puhul hõlmab rakendusakt ka IPA III toetusesaajate või partnerriikide osalemist Interreg C ja D programmides. 2. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid määravad kindlaks ERFist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele antava panuse, mida rahastatakse ka piiriülese koostöö jaoks ette nähtud IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist. Igale liikmesriigile määratud ERFi panust ei jaotata hiljem asjaomaste liikmesriikide vahel ümber. IPA III ja NDICI vastava panuse puhul Interreg B, C ja D programmidele võetakse arvesse programmipartnerluse koosseisu liikmesriikide, IPA III toetusesaajate ja partnerriikide näol. Kõnealuse panuse võib kindlaks määrata lõike 1 esimese lõigu kohastes mitmeaastase strateegia dokumentides. 3. ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele programmidele, tingimusel et vähemalt samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö programmist ja NDICI piiriülese koostöö programmist asjaomase mitmeaastase strateegia dokumendi alusel. Sellise toetuse suhtes kohaldatakse IPA III määruses või määruses (EL) 2021/947 sätestatud ülempiiri. Kui IPA III või NDICI asjaomase strateegilise programmitöö dokumentide läbivaatamine viib summa vähendamiseni ülejäänud aastatel, teeb iga asjaomane liikmesriik valiku järgmiste võimaluste hulgast: a) taotleda artikli 12 lõikes 3 osutatud mehhanismi; b) jätkata Interregi programmi ERFi ja IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi järelejäänud toetusega või c) kombineerida käesoleva lõigu punktides a ja b osutatud võimalused. 4. Iga-aastased assigneeringud, mis vastavad ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele antavale toetusele, kirjendatakse asjaomastele eelarveridadele 2021. aasta eelarve menetlemisel. 5. Kui komisjon on lisanud kindla rahalise eraldise, et aidata määruse (EL) 2021/947 kohaselt partnerriike ja piirkondi ning otsuse 2013/755/EL kohaselt ÜMTsid või mõlemaid koostöö tugevdamisel naabruses asuvate liidu äärepoolseimate piirkondadega kooskõlas määruse (EL) 2021/947 artikli 33 lõikega 2 ja otsuse 2013/755/EL artikliga 87 või mõlemaga, võib ka ERF vajaduse korral käesoleva määruse kohaselt ning vastastikkuse ja proportsionaalsuse alusel osaleda NDICIst või ÜMTde programmist või mõlemast eraldatavas selliste meetmete rahastamises, mida partnerriik või -piirkond või muu üksus on rakendanud vastavalt määrusele (EL) 2021/947, mida riik, territoorium või muu üksus on rakendanud vastavalt otsusele 2013/755/EL või mida liidu äärepoolseim piirkond on rakendanud vastavalt eelkõige ühele või enamale ühisele Interreg B, C või D programmile või käesoleva määruse artiklis 59 osutatud koostöömeetmetele, mis on võetud ja mida rakendatakse käesoleva määruse kohaselt.

1. Komisjon võtab liikmesriikide artikli 9 lõike 5 kohaselt esitatud teabe alusel vastu rakendusaktid, milles esitatakse kõigi Interregi programmide loetelu ja märgitakse iga programmi ERFi toetuse kogusumma ning, kui see on kohaldatav, igast liidu välistegevuse rahastust saadava toetuse kogusumma. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. 2. Kõnealustes rakendusaktides esitatakse ka loetelu artikli 9 lõike 4 kohaselt ümber paigutatud summadest jaotatuna liikmesriikide kaupa.

1. Kui 2022. ja 2023. aasta kohta ei ole komisjonile asjaomase aasta 31. märtsiks esitatud liiduvälist piiriülest programmi, eraldatakse ERFist kõnealusele programmile ette nähtud iga-aastane panus, mida ei ole ümber jaotatud muule samas liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kategoorias esitatud programmile, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb. 2. Kui 31. märtsil 2024 on veel liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme, mida ei ole komisjonile esitatud, eraldatakse ERFist kõnealustele programmidele aastani 2027 panus, millele on osutatud artikli 9 lõikes 5, ja mida ei ole ümber jaotatud muule Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb. 3. Kõik liiduvälised piiriülesed Interregi programmid, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse või programmidele tehtavaid eraldisi vähendatakse kooskõlas kohaldatavate normide ja menetlustega, eelkõige kui: a) ükski asjaomase Interregi programmiga hõlmatud partnerriik ei ole allkirjastanud asjakohast rahastamislepingut artikli 59 kohaselt sätestatud tähtpäevaks või b) Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia. Sellisel juhul eraldatakse lõikes 1 osutatud ERFist antav panus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, või kulukohustustega seotud aastastele maksetele, mille kulukohustused on sama eelarveaasta jooksul täielikult või osaliselt vabastatud ning mida ei ole ümber jaotatud muule Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb. 4. Sellise Interreg B programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või ÜMT osalemine, kui esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktis a või b sätestatud olukord. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul ülejäänud osalevad partnerriigid taotlevad, et a) Interregi programm lõpetataks, iseäranis juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osaluseta; b) kõnealusele Interregi programmile tehtavaid eraldisi vähendataks kooskõlas kohaldatavate normide ja menetlustega või c) Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osaluseta. Kui Interregi programmile tehtavaid eraldisi vähendatakse vastavalt punktile b, kantakse ERFi panus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, üle teisele Interregi B programmile, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad, või kui liikmesriik osaleb ainult ühes Interregi B programmis, kantakse toetus üle ühele või mitmele liidusisesele piiriülesele Interregi programmile, milles asjaomane liikmesriik osaleb. 5. Käesoleva artikli kohaselt vähendatud IPA III, NDICI või ÜMTde programmi panuseid kasutatakse IPA III määruse, määruse (EL) 2021/947 või otsuse 2013/755/EL kohaselt. 6. Kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT, kes osaleb Interregi programmi rakendamisel riigi vahenditega, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välistegevuse rahastust antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust osalust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus sätestatud võimalust.

1. Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla kõrgem kui 80 %. 2. Käesoleva artikli lõikest 1 olenemata ei tohi Interreg D programmide kaasrahastamismäär olla kõrgem kui 85 %, välja arvatud juhul, kui otsuses 2013/755/EL või selle otsuse alusel vastu võetud õigusaktis, või kui see on kohaldatav, määruse (EL) 2021/947 või selle määruse alusel vastu võetud õigusaktis on kindlaks määratud kõrgem protsendimäär. 3. Kui Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist ning ERFi eraldis moodustab 50 % või vähem liidu kogueraldisest, võib IPA III määruses või selle määruse alusel vastu võetud õigusaktis kindlaks määrata kõrgema protsendimäära. 4. Kui Interregi programme toetatakse ERFist ja kas ainult NDICIst või nii NDICIst kui ka IPA III-st ning kui ERFi eraldis moodustab 50 % või vähem liidu kogueraldisest, võib määruses (EL) 2021/947 või selle määruse alusel vastu võetud õigusaktis kehtestada kõrgema protsendimäära.

1. Määruse (EL) 2021/1058 artiklis 5 sätestatud kohaldamisala piires aitavad ERF ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastud määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärkide saavutamisele kaasa Interregi programmide raames võetavate ühismeetmete kaudu. 2. Rahu ja leppimise saavutamist toetava piiriülese programmi PEACE PLUS puhul toetab ERF poliitikaeesmärgi nr 4 raames erieesmärgina ka asjaomaste piirkondade sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku stabiilsuse edendamist, seda eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse arendamise meetmete abil. Kõnealust erieesmärki toetatakse eraldiseisva prioriteediga. 3. Lisaks määruse (EL) 2021/1058 artiklis 3 sätestatud ERFi erieesmärkidele aitavad ERF ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastud Interregi programmide ühismeetmete kaudu kaasa ka määruse (EL) 2021/1057 artikli 4 lõike 1 kohaste erieesmärkide a–l saavutamisele. 4. Interregi programmide raames võivad ERF ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastud toetada ka Interregi erieesmärki „Koostöö parem juhtimine“ ühe või mitme järgmise meetme kaudu: a) suurendada avaliku sektori asutuste, eelkõige nende, kes on volitatud haldama konkreetset territooriumi, ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust (kõik tegevussuunad); b) tõhustada avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike, kodanikuühiskonna osalejate ja asutuste vahelise koostöö edendamise kaudu, eelkõige selleks, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel (tegevussuunad A, C, D ja asjakohasel juhul tegevussuund B); c) luua vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi (tegevussuunad A, D ja asjakohasel juhul tegevussuund B); d) suurendada avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust, et rakendada makropiirkondade ja merepiirkondade strateegiaid ning teisi territoriaalseid strateegiaid (kõik tegevussuunad); e) edendada kestlikku demokraatiat ning toetada kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli reformiprotsessis ja demokraatiale üleminekul (kõik tegevussuunad, kaasates kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd), ning f) muud meetmed, millega toetatakse koostöö paremat juhtimist (kõik tegevussuunad). 5. Interregi programmide raames võivad ERF ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastud aidata kaasa ka Interregi erieesmärgi „Ohutum ja turvalisem Euroopa“ saavutamisele, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas kolmandate riikide kodanike, näiteks rändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate kaitse ning majandusliku ja sotsiaalse integreerimise alal võetavate meetmete abil.

1. Vähemalt 60 % ERFi panusest ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastute eraldistest igale Interreg A, B ja D programmile eraldatakse poliitikaeesmärgile nr 2 ning maksimaalselt kahele määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud muule poliitikaeesmärgile. Sisemaismaapiiril asuvate Interreg A programmidega eraldatakse vähemalt 60 % ERFi panusest poliitikaeesmärkidele nr 2 ja 4 ning maksimaalselt kahele määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud muule poliitikaeesmärgile. 2. Kuni 20 % ERFi panusest ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastute eraldistest igale Interreg A, B ja D programmile võib eraldada Interregi erieesmärgile „Koostöö parem juhtimine“ ning kuni 5 % liiduvälisele Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“. 3. Kui Interreg B programmist toetatakse makropiirkonna strateegiat või merepiirkondade strateegiat, peab vähemalt 80 % ERFi panusest ja, kui see on kohaldatav, osa liidu välistegevuse rahastute eraldisest aitama kaasa muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkide saavutamisele. 4. Kõik määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgid ja Interregi erieesmärk „Koostöö parem juhtimine“ võidakse valida programmide Interreg Europe ja URBACT jaoks. Programmide INTERACT ja ESPON puhul jaotatakse ERFi kogupanus ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastute kogueraldis Interregi erieesmärgile „Koostöö parem juhtimine“.

1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu eelarve jagatud täitmise korras, välja arvatud Interreg D programmide puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise korras kokkuleppel asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikidega ning pärast sidusrühmadega konsulteerimist. 2. Osalevad liikmesriigid ning asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. 3. Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) 2021/1060 artiklis 8 osutatud programmipartneritega. Makropiirkondade või mere vesikonna strateegiaid hõlmavate Interreg B programmide ettevalmistamisel peavad liikmesriigid ja programmipartnerid võtma arvesse asjaomaste makropiirkondade ja mere vesikonna strateegiate temaatilisi prioriteete ja konsulteerima asjaomaste osalejatega ning tagama, et need makropiirkonna ja mere vesikonna tasandi osalejad viiakse kokku programmitöö perioodi alguses kooskõlas nimetatud artikliga. Osalevad kolmandad riigid või partnerriigid või kohaldatavuse korral ÜMTd kaasavad ka kõnealuses artiklis osutatutega samaväärseid programmipartnereid, sealhulgas piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioone. 4. Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab Interregi programmi komisjonile 2. aprilliks 2022 kõigi osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide nimel. Kui Interregi programm hõlmab toetust liidu välistegevuse rahastust, esitab liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, Interregi programmi komisjonile hiljemalt üheksa kuu möödumisel pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase mitmeaastase strateegia dokumendi vastu võtnud või kooskõlas liidu välistegevuse rahastut käsitleva vastava seadusandliku põhiõigusaktiga. 5. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd kinnitavad enne Interregi programmi komisjonile esitamist kirjalikult, et nad on nõus programmi sisuga. See nõusolek peab sisaldama kõigi osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde siduvat kohustust tagada Interregi programmi elluviimise jaoks vajalik kaasrahastus ning vajaduse korral ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde kohustust tagada oma rahaline osalus. Kui Interregi programm hõlmab äärepoolseimaid piirkondi ja kolmandaid riike, partnerriike või ÜMTsid, konsulteerib asjaomane liikmesriik erandina esimesest lõigust enne Interregi programmi komisjonile esitamist asjaomaste kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega. Sellisel juhul võib Interregi programmide sisu ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde võimaliku rahalise osaluse osas saavutatud kokkulepped esitada ka asjaomaste kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega peetud nõupidamiste või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide arutelude ametlikult heakskiidetud protokollides. 6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et kohandada programmitöö perioodil toimuvaid muutusi selle mitteolemuslike elementide osas.

1. Igas Interregi programmis määratakse kindlaks ühisstrateegia, mille kohaselt edendatakse programmiga määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 esitatud poliitikaeesmärkide ning asjakohasel juhul käesoleva määruse artikli 14 lõigetes 4 ja 5 esitatud Interregi erieesmärkide saavutamist ja mille kohaselt teavitatakse programmi tulemustest. 2. Iga Interregi programm koosneb prioriteetidest. Iga prioriteet vastab ühele poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile ning koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile või Interregi erieesmärgile võib vastata mitu prioriteeti. 3. Igas Interregi programmis määratakse kindlaks: a) programmipiirkond, sealhulgas võimaluse korral selle kaart eraldi dokumendina; b) kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes arvesse i) majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi ning ebavõrdsust; ii) ühiseid investeerimisvajadusi ning vastastikust täiendavust ja koostoimet muude rahastamisprogrammide ja -vahenditega; iii) varasematest kogemustest saadud õppetunde; iv) makropiirkondade ja merepiirkondade strateegiaid, kus programmipiirkond on täielikult või osaliselt hõlmatud ühe või mitme strateegiaga; c) valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus, neile vastavad prioriteedid, erieesmärgid või Interregi erieesmärkidele vastavad meetmed, ning toetuse vormid, käsitledes kohasel juhul piiriülese taristu puuduvaid ühendusi; d) iga prioriteedi erieesmärgid või Interregi erieesmärkidele vastavad meetmed; e) iga erieesmärgi või iga Interregi erieesmärkidele vastava meetme puhul i) seotud meetmeliigid ning nende eeldatav panus erieesmärkide või Interregi erieesmärkidele vastavate meetmete ning, kui see on asjakohane, makropiirkondade ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse; ii) väljundnäitajad ja tulemusnäitajad koos asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtidega; iii) peamised sihtrühmad; iv) konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas integreeritud territoriaalsete investeeringute, kogukonna juhitud kohaliku arengu või muude territoriaalse arengu vahendite kavandatav kasutamine; v) rahastamisvahendite kavandatav kasutamine ning vi) programmile eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa. f) rahastamiskava, mis sisaldab järgmisi tabeleid (mis ei ole liigendatud osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde kaupa, välja arvatud juhul, kui tabelites on ette nähtud teisiti): i) tabel, kus täpsustatakse aasta kaupa kõik ERFi ja asjakohasel juhul iga liidu välistegevuse rahastu rahalised eraldised kogu programmitöö perioodiks; ii) tabel, kus iga prioriteedi kaupa täpsustatakse kõik ERFi rahalised eraldised ja asjakohasel juhul iga liidu välistegevuse rahastu rahalised eraldised prioriteedi kaupa, samuti riiklik kaasrahastamine ja teave selle kohta, kas riiklik kaasrahastamine koosneb avaliku sektori ja erasektori kaasrahastusest; g) meetmed, mida võetakse, et kaasata määruse (EL) 2021/1060 artiklis 8 osutatud asjakohased programmipartnerid Interregi programmi ettevalmistamisse, ning kõnealuste partnerite roll programmi rakendamises, seires ja hindamises; h) Interregi programmi teavitamise ja nähtavusega seotud kavandatav käsitlus, mille raames määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teavituskanalid, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu teavitamine, kui see on asjakohane, kavandatud eelarve ning asjaomased seire- ja hindamisnäitajad, ning i) märge väikesemahuliste projektide, sealhulgas väikeprojektide toetamise kohta väikeprojektide fondides. Liikmesriik tagab programmi esitamisel, et programmile lisatakse teavitamise eesmärgil kavandatud strateegilise tähtsusega tegevuste loetelu ja ajakava. 4. Seoses lõikes 3 osutatud teabe, nimetatud lõike punktis f osutatud tabelitega ja liidu välistegevuse rahastutest antava toetusega määratakse rahalised eraldised järgmiselt: a) Interreg A programmide puhul, mida toetatakse IPA III-st ja NDICIst ühe summana (IPA III piiriülese koostöö programm või NEXT piiriülese koostöö programm), ühendades rubriigi 2 „Ühtekuuluvus ja väärtused“, vaheülemmäär „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ ja rubriigi 6 „Naabrus ja maailm“ panuse; b) Interreg B ja C programmide puhul, mida toetatakse IPA III-st, NDICIst või ÜMTde programmist ühe summana (edaspidi „Interregi fondid“), ühendades rubriigi 2 ja rubriigi 6 kohase panuse, või jaotatuna rahastamise viiside (ERF, IPA III, NDICI ja ÜMTde programm) kaupa vastavalt programmipartnerite valikule; c) Interreg B programmide puhul, mida toetatakse ÜMTde programmist jaotatuna rahastamise viiside (ERF ja ÜMTde programm) kaupa; d) Interreg D programmide puhul, mida toetatakse NDICIst ja ÜMTde programmist jaotatuna rahastamise viiside (vastavalt vajadusele ERF, NDICI ja ÜMTde programm) kaupa. 5. Käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu punkti e alapunkti vi puhul põhinevad sekkumise liigid määruse (EL) 2021/1060 I lisas sätestatud nomenklatuuril. 6. Interregi programmis: a) määratakse programmi haldavad asutused ja asutus, millele peab makseid tegema komisjon; b) määratakse kindlaks ühise sekretariaadi loomise kord; c) määratakse kindlaks vastutuse jagunemine osalevate liikmesriikide vahel ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde vahel juhul, kui korraldusasutus või komisjon teeb finantskorrektsiooni. 7. Korraldusasutus teavitab komisjoni lõike 6 punktis a või b osutatud teabe muudatustest, mis ei eelda programmi muutmist. 8. Interreg A, B või D programmi puhul, kui Interreg A programm hõlmab pikki piirilõike, millel on erinevad arendusprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi. 9. Erandina lõikest 3 kohandatakse Interreg C programmide sisu vastavalt kõnealuste Interregi programmide eripärale, eelkõige järgmiselt: a) lõike 3 punktis a osutatud teavet ei nõuta; b) lõike 3 punktides b ja g nõutav teave antakse lühiülevaatena; c) iga erieesmärgi puhul esitatakse järgmine teave: i) programmide INTERACT ja ESPON puhul üksiku toetusesaaja või toetusesaajate piiratud loetelu määratlus ja toetuse andmise kord; ii) seotud meetmeliigid ja nende eeldatav panus erieesmärkide saavutamisse; iii) väljundnäitajad ja tulemusnäitajad koos asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtidega; iv) peamised sihtrühmad ning v) programmile eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa.

1. Komisjon hindab iga Interregi programmi ja selle vastavust määrustele (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1058 ja käesolevale määrusele ning liidu välistegevuse rahastust saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane programmi kooskõla käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumentidega või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava seadusandliku põhiõigusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga. 2. Komisjon võib esitada oma märkused kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil Interregi programmi esitas liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus. 3. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad Interregi programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tehtud märkusi. 4. Komisjon võtab vastu otsuse, millega kiidetakse heaks iga Interregi programm, rakendusaktiga hiljemalt viie kuu möödumisel pärast seda, kui liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, on programmi esimest korda esitanud. 5. Seoses liiduväliste piiriüleste Interregi programmidega võtab komisjon oma otsused vastu kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4, olles konsulteerinud IPA III määruse asjaomaste sätete kohaselt IPA III komiteega ja määruse (EL) 2021/947 artikli 45 kohaselt naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi komiteega.

1. Korraldusasutus võib pärast seirekomisjoniga konsulteerimist ja seirekomisjoni heakskiidu saamist ning kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 8 esitada põhjendatud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele. 2. Komisjon hindab muudatuse vastavust määrustele (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1058 ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi kahe kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist. 3. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi. 4. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, millega kiidetakse heaks Interregi programmi muutmine, hiljemalt nelja kuu möödumisel pärast seda, kui korraldusasutus muudetud programmi esitas. 5. Korraldusasutus võib pärast seirekomisjoniga konsulteerimist ja seirekomisjoni heakskiidu saamist ning kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 8 paigutada programmitöö perioodil kuni 10 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 5 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla. Kõnealused ümberpaigutamised ei mõjuta eelmisi aastaid. Ümberpaigutamist ja seonduvaid muudatusi ei peeta oluliseks ja komisjon ei pea tegema nende kohta Interregi programmi muutvat otsust. Need peavad vastama aga kõigile regulatiivsetele nõuetele. Korraldusasutus esitab komisjonile artikli 17 lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud muudetud tabeli koos kõigi seonduvate muudatustega programmis. 6. Komisjoni heakskiit ei ole nõutav üksnes tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta Interregi programmi rakendamist. Korraldusasutus teatab komisjonile sellistest parandustest.

Interregi programmide puhul esindavad asjaomased territoriaalsed asutused või organid, kes vastutavad määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 loetletud territoriaalse või kohaliku arengu strateegiate koostamise eest või osalevad kõnealuste strateegiate raames toetatavate tegevuste valimises, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 29 lõikes 5, või teevad mõlemat, vähemalt kaht osalevat riiki, kellest vähemalt üks on liikmesriik. Kui piiriülene õigussubjekt või ETKR rakendab määruse (EL) 2021/1060 artikli 30 kohast integreeritud territoriaalset investeeringut või kõnealuse määruse artikli 28 esimese lõigu punkti c kohast muud territoriaalset vahendit, võib ta samuti olla käesoleva määruse artikli 23 lõike 6 kohaselt ainus toetusesaaja, tingimusel et piiriülese õigussubjekti või ETKRi sees järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 28 esimese lõigu punkti b kohast kogukonna juhitud kohalikku arengut võib rakendada Interregi programmides, tingimusel et asjaomased kohalikud tegevusrühmad koosnevad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajatest ning nende otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm, ja vähemalt kahest osalevast riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriik.

1. Interregi tegevused valib artikli 28 kohaselt moodustatud seirekomisjon kooskõlas programmi strateegia ja eesmärkidega. Seirekomisjon võib luua ühe või eelkõige alaprogrammide puhul mitu juhtkomiteed, kes valivad tema vastutusel tegevused. Juhtkomiteed kohaldavad partnerluspõhimõtet, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 8. Kui kogu tegevus või osa sellest rakendatakse väljaspool programmipiirkonda liidus või liidust väljaspool, peab selle tegevuse valik saama korraldusasutuse sõnaselge heakskiidu seirekomisjonis või asjakohasel juhul juhtkomitees. Kui tegevus hõlmab üht või mitut partnerit, kes asuvad sellise liikmesriigi, kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT territooriumil, mis ei ole seirekomisjonis esindatud, annab korraldusasutus oma sõnaselge heakskiidu tingimusel, et asjaomane liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT on andnud kirjaliku nõusoleku tagasi maksta nendele partneritele alusetult makstud summad vastavalt artikli 52 lõikele 2. Kui käesoleva lõike neljandas lõigus osutatud kirjalikku nõusolekut ei ole võimalik saada, võtab väljaspool programmiala kogu tegevust või selle osa rakendav asutus pangalt või muult finantseerimisasutuselt tagatise, mis vastab saadud Interregi fondide summale. See tagatis esitatakse lõikes 6 ette nähtud dokumendis. 2. Tegevuste valimiseks määrab seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee kindlaks kriteeriumid ja korra, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse juurdepääsuvõimalused puuetega inimestele ja sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid. Kriteeriumide ja korraga tagatakse valitavate tegevuste prioriseerimine eesmärgiga maksimeerida liidu rahastamise osa Interregi programmi eesmärkide saavutamisse ja Interregi programmide kohaste tegevuste koostöömõõtme rakendamisse, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 23 lõigetes 1 ja 4. 3. Komisjoni taotluse korral teavitab korraldusasutus valikukriteeriumidest komisjoni, enne kui need esimest korda seirekomisjonile või asjakohasel juhul juhtkomiteele esitatakse. Sama kehtib kõnealuste kriteeriumide hilisemate muudatuste kohta. 4. Tegevuste valimisel seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee: a) tagab, et valitud tegevused vastavad Interregi programmile ja aitavad tulemuslikult kaasa programmi erieesmärkide saavutamisele; b) tagab, et valitud tegevused ei ole vastuolus vastavate strateegiatega, mis on koostatud artikli 10 lõike 1 kohaselt või ühe või mitme liidu välistegevuse rahastu jaoks; c) tagab, et valitud tegevused esindavad toetuse summa, elluviidavate tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist parimat suhet; d) kontrollib, et toetusesaajal on vajalikud rahalised vahendid ja mehhanismid, et katta tegevus- ja hoolduskulud tegevuste puhul, mis hõlmavad taristuinvesteeringut või tulusat investeeringut, et tagada nende finantskestlikkus; e) tagab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (19) kohaldamisalasse kuuluvate valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või sõelumismenetlust ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste hindamist, võttes aluseks kõnealuses direktiivis sätestatud nõuded; f) kontrollib, et juhul kui tegevused on alanud enne rahastamistaotluse korraldusasutusele esitamist, on järgitud kohaldatavat õigust; g) tagab, et valitud tegevused on asjaomase Interregi fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise liigile; h) tagab, et tegevused ei hõlma selliseid toiminguid, mis olid osa tegevusest, mille suhtes kohaldati üleviimist määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 27 tähenduses või mis kujutaksid endast tootmistegevuse üleviimist kõnealuse määruse artikli 65 lõike 1 punkti a tähenduses; i) tagab, et valitud tegevusi ei mõjuta otseselt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste elluviimise, ning j) tagab, et investeeringute korral taristusse, mille eeldatav eluiga on vähemalt viis aastat, hinnatakse kliimamuutuste eeldatavat mõju. 5. Seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee kiidab heaks Interregi tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/1060 artikli 33 lõike 3 punkti b kohaldamist seoses kogukonna juhitud kohaliku arenguga ja käesoleva määruse artikli 24 kohaldamist. 6. Korraldusasutus annab juhtivale või ainsale partnerile iga Interregi tegevuse jaoks dokumendi, milles on kindlaks määratud kõnealuse Interregi tegevuse toetamise tingimused, sealhulgas tegevuse raames soetatavate toodete või teenuste, rahastamiskava ja elluviimise ajaliste piirangutega seotud erinõuded ning vajaduse korral meetod, mida tuleb kohaldada tegevuse kulude ja toetuse maksmise tingimuste kindlaksmääramiseks. Selles dokumendis esitatakse ka juhtiva partneri kohustused seoses artikli 52 kohaste sissenõudmistega. Kõnealused kohustused määrab kindlaks seirekomisjon.

1. Interreg A, B ja D programmide raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud partnereid vähemalt kahest osalevast riigist või ÜMTst, kellest vähemalt üks on liikmesriigi toetusesaaja. Programmide Interreg Europe ja URBACT raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud partnereid vähemalt kolmest osalevast riigist, kellest vähemalt kaks on liikmesriikide toetusesaajad. Interregi fondidest toetuse saajad ja partnerid, kes osalevad tegevuses, kuid ei saa kõnealustest fondidest rahalist toetust (koos edaspidi „partnerid“), moodustavad partnerluse Interregi tegevuse raames. 2. Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis või ÜMTs, tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse taotluses. 3. Lõiget 1 ei kohaldata rahu ja leppimist toetava piiriülese programmi PEACE PLUS tegevuste suhtes. 4. Partnerid teevad koostööd Interregi tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti neile personali leidmisel või nende rahastamisel või mõlema osas. Interreg D programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnast koostööd üksnes kahes. 5. Kui partnereid on kaks või rohkem, määravad partnerid koos ühe neist juhtivaks partneriks. 6. Piiriülene õigussubjekt või ETKR võib olla Interreg A, B ja D programmide tegevuse ainus partner, tingimusel et programmi liikmete hulka kuuluvad partnerid vähemalt kahest osalevast riigist. Piiriülesel õigussubjektil või ETKRil on liikmeid vähemalt kolmest riigist, mis osalevad programmides Interreg Europe ja URBACT. Õigussubjekt, mis kasutab rahastamisvahendit, valdusfondi fondi või väikeprojektide fondi, olenevalt olukorrast, võib olla Interregi tegevuse ainus partner, ilma et seejuures kohaldataks esimeses lõigus koosseisu kohta sätestatud nõudeid. 7. Ainus partner peab olema registreeritud Interregi programmis osalevas liikmesriigis.

1. Interreg A, B ja D programmidega toetatakse piiratud rahalise mahuga projekte kas a) otse igast programmist või b) ühest või mitmest väikeprojekti fondist. 2. Kui Interreg B või D programmiga ei suudeta täita lõikes 1 sätestatud kohustust, esitatakse programmitöö dokumendis põhjendused, miks kohustust ei saa täita, kooskõlas lisas esitatud vormi punktiga 6.

1. ERFi kogupanus või asjakohasel juhul liidu välistegevuse rahastust väikeprojektide fondile Interregi programmi raames antav kogutoetus ei tohi ületada 20 % Interregi programmi kogueraldisest. Väikeprojektide fondi lõplikud vahendite saajad saavad toetust ERFist või asjakohasel juhul liidu välistegevuse rahastust toetusesaaja kaudu ja rakendavad väikeprojekte kõnealuse väikeprojektide fondi raames (edaspidi „väikeprojekt“). 2. Väikeprojektide fondi käsitatakse tegevuse või toiminguna määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 4 tähenduses, mida haldab toetusesaaja, võttes arvesse tema ülesandeid ja tasustamist. Toetusesaaja peab olema piiriülene õigussubjekt või ETKR või üksus, mis on juriidiline isik. Toetusesaaja valib välja väikeprojektid, mida rakendavad vahendite lõplikud saajad määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 18 tähenduses. Kui toetusesaaja ei ole piiriülene õigussubjekt või ETKR, valib ühised väikeprojektid välja üksus, kuhu kuuluvad esindajad vähemalt kahest osalevast riigist, millest vähemalt üks on liikmesriik. 3. Dokumendiga, milles on kindlaks määratud väikeprojektide fondile toetuse andmise tingimused, nähakse lisaks artikli 22 lõikes 6 sätestatud tingimustele ette ka elemendid, mis on vajalikud tagamaks, et toetusesaaja: a) kehtestab mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse; b) kohaldab väikeprojektide valikuks objektiivseid kriteeriume, millega välditakse huvide konflikti; c) hindab toetusetaotlusi; d) valib projektid ja määrab kindlaks igale väikeprojektile ette nähtud toetuse summa; e) vastutab tegevuse elluviimise eest ja säilitab oma tasandil kõiki kontrolljälje jaoks nõutavaid tõendavaid dokumente vastavalt määruse (EL) 2021/1060 XIII lisale ning f) teeb üldsusele kättesaadavaks nende lõplike vahendite saajate loetelu, kes saavad tegevusest kasu. Toetusesaaja tagab, et lõplikud vahendite saajad täidavad artiklis 36 sätestatud nõudeid. 4. Väikeprojektide valimine ei tähenda ülesannete delegeerimist korraldusasutuselt vahendusasutusele, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõikes 3. 5. Toetusesaaja personali- ja muud kulud, mis vastavad artiklite 39–43 kulukategooriatele ning tekivad väikeprojektide fondi või fondide juhtimisel, ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi või vastavate väikeprojektide fondide rahastamiskõlblikest kogukuludest. 6. Kui avaliku sektori panus väikeprojektis ei ületa 100 000 eurot, toimib ERFi panus või, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastu ühikuhindade või kindlasummaliste maksetena või ühtse määra alusel rahastamisena, välja arvatud selliste projektide puhul, mille puhul toetus kujutab endast riigiabi. Kui ühegi projekti kogukulud ei ületa 100 000 eurot, võib ühe või mitme väikeprojekti toetuse summa kindlaks määrata eelarveprojekti alusel, mis koostatakse iga juhtumi puhul eraldi ja lepitakse väikeprojektide fondi haldava toetusesaaja poolt eelnevalt kokku. Ühtse määra alusel rahastamise korral võidakse kulukategooriad, mille suhtes kohaldatakse ühtset määra, hüvitada vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktile a.

1. Juhtiv partner teeb järgmist: a) kehtestab teiste partneritega lepingu vormis korra, mis hõlmab muu hulgas sätteid, mis tagavad Interregi tegevusele eraldatud vastavate liidu fondide usaldusväärse finantsjuhtimise, sealhulgas alusetult makstud summade sissenõudmise kord; b) vastutab kogu Interregi tegevuse elluviimise eest ning c) tagab, et Interregi tegevuse elluviimise käigus on kõigi partnerite esitatud kulutused ära makstud ning et need vastavad partnerite kokkulepitud tegevustele ja korraldusasutuse poolt artikli 22 lõike 6 kohaselt esitatud dokumendile. 2. Kui lõike 1 punkti a kohaselt sõlmitud kokkuleppes ei ole määratud teisiti, tagab juhtiv partner, et teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama korra kohaselt, nagu kohaldatakse juhtiva partneri suhtes. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kohaldata selle suhtes makse ega muid samaväärseid tasusid, mis võiksid neid summasid teiste partnerite jaoks vähendada. 3. Juhtivaks partneriks võib määrata Interregi tegevuses osaleva liikmesriigi, kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT partneri.

1. Tehniliseks abiks eraldatud vahendite summa määratakse kindlaks programmi iga prioriteedi rahaliste eraldiste osana vastavalt artikli 17 lõike 3 punktile f ning see ei tohi olla eraldi prioriteedi või eriprogrammi vormis. 2. Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse ühtse määra alusel, kohaldades käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud protsendimäärasid igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes asjakohasel juhul määruse (EL) 2021/1060 artikli 91 lõike 3 punkti a või c kohaselt. 3. ERFi panuse ja liidu välistegevuse rahastute protsendimäär, mis hüvitatakse tehnilise abi eest, on järgmine: a) ERFist toetatavate liidusisese piiriülese koostöö programmide puhul: 7 %; b) IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist toetatavate liiduvälise piiriülese koostöö programmide puhul, tegevussuuna B programmide puhul, kui ERFi panus on 50 % või vähem, ning tegevussuuna D programmide puhul nii ERFi panuse kui ka ühe või mitme liidu välistegevuse rahastu puhul: 10 % ning c) tegevussuuna B programmide puhul, kui ERFi panus on rohkem kui 50 %, ja tegevussuuna C programmide puhul nii ERFi panus kui ka asjakohasel juhul ühe või mitme liidu välistegevuse rahastu puhul: 8 %. 4. Interregi programmide puhul, mille ERFi kogueraldis on vahemikus 30 000 000–50 000 000 eurot, suurendatakse tehnilise abi protsendimäärast tulenevat summat täiendava 500 000 euro võrra. Komisjon lisab kõnealuse summa esimesele vahemaksele. 5. Interregi programmide puhul, mille ERFi kogueraldis jääb alla 30 000 000 euro, määratakse tehnilise abi jaoks vajaminev summa eurodes ja sellest tulenev protsendimäär kindlaks komisjoni otsuses, millega kiidetakse heaks asjaomane Interregi programm vastavalt artiklile 18.

1. Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd moodustavad kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriike teavitati komisjoni otsusest Interregi programmi heakskiitmise kohta, kokkuleppel korraldusasutusega komisjoni, kes teeb seiret vastava Interregi programmi rakendamise üle (edaspidi „seirekomisjon“) vastavalt artiklile 18. 2. Iga seirekomisjon võtab vastu oma töökorra. Seirekomisjoni ja asjakohasel juhul juhtkomitee töökorraga välditakse igasugust huvide konflikti Interregi tegevuste valimisel ning töökord peab sisaldama sätteid hääleõiguse ja koosolekutel osalemise reeglite kohta. 3. Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt kord aastas ning vaatab läbi kõik programmi eesmärkide saavutamist mõjutavad küsimused. 4. Korraldusasutus avaldab artikli 36 lõikes 2 osutatud veebisaidil seirekomisjoni töökorra ning seirekomisjoni heakskiidetud andmete ja teabe kokkuvõtte, sealhulgas otsused.

1. Iga Interregi programmi seirekomisjoni koosseisu lepivad kokku selles programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd ning sellega tagatakse, et tasakaalustatult on esindatud: a) asjaomased ametiasutused, sealhulgas vahendusasutused; b) üksused, mis on asutatud ühiselt kogu programmipiirkonnas või selle osas, sealhulgas ETKRid, ning c) määruse (EL) 2021/1060 artiklis 8 osutatud programmipartnerite esindajad liikmesriikidest, kolmandatest riikidest, partnerriikidest ning ÜMTdest. Seirekomisjoni koosseisus võetakse arvesse asjaomases Interregi programmis osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde arvu. 2. Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni liikmete nimekirja artikli 36 lõikes 2 osutatud veebisaidil. 3. Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.

1. Seirekomisjon käsitleb: a) Interregi programmi rakendamise ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise edenemist; b) kõiki probleeme, mis mõjutavad Interregi programmi tulemusi, ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid; c) seoses rahastamisvahenditega määruse (EL) 2021/1060 artikli 58 lõikes 3 loetletud eelhindamise elemente ja kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 1 osutatud strateegiadokumenti; d) hindamiste, nende kokkuvõtete ja hindamistulemuste järelmeetmetega seotud edusamme; e) teavitamis- ja nähtavusmeetmete rakendamist; f) strateegiliselt oluliste ja, kui see on asjakohane, suurte taristuprojektide Interregi tegevuste rakendamise edenemist ning g) avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist. 2. Lisaks artiklis 22 loetletud tegevuste valikuga seotud ülesannetele kiidab seirekomisjon heaks järgmise: a) tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast taotluse korral komisjoni teavitamist vastavalt käesoleva määruse artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/1060 artikli 33 lõike 3 punktide b, c ja d kohaldamist; b) hindamiskava ja selle muudatused; c) kõik korraldusasutuse ettepanekud Interregi programmi muutmiseks, sealhulgas artikli 19 lõike 5 kohaseid ümberpaigutamisi käsitlevad ettepanekud ning d) lõplik tulemusaruanne.

1. Komisjon võib korraldada läbivaatamise Interregi programmide tulemuste hindamiseks. Läbivaatamise võib teha kirjalikus vormis. 2. Komisjoni taotluse korral esitab korraldusasutus ühe kuu jooksul komisjonile kokkuvõtliku teabe artikli 30 lõikes 1 loetletud elementide kohta. See teave põhineb kõige uuematel andmetel, mis on kättesaadavad liikmesriikidele ja asjakohasel juhul kolmandatele riikidele, partnerriikidele ning ÜMTdele. 3. Läbivaatamise tulemused kantakse kooskõlastatud protokolli. 4. Korraldusasutus võtab järelmeetmed seoses komisjoni tõstatatud küsimustega ja teavitab komisjoni võetud meetmetest kolme kuu jooksul pärast läbivaatamise kuupäeva.

1. Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed vastava Interregi programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 30. aprilliks, 31. juuliks ja 31. oktoobriks vastavalt määruse (EL) 2021/1060 VII lisas esitatud vormile, välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 punktis b ja lõikes 3 nõutud andmed, mis tuleb edastada iga aasta 31. jaanuariks ja 31. juuliks. Andmed tuleb esimest korda edastada 31. jaanuaril 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 2030. 2. Lõikes 1 osutatud andmed jaotatakse iga prioriteedi puhul erieesmärgi alusel ning need kajastavad järgmist: a) valitud Interregi tegevuste arv, nende rahastamiskõlblike kulude kogusumma, vastava Interregi fondi panus ja juhtivpartnerite poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku, mis kõik on jaotatud sekkumise liigi kaupa; b) valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtus ning Interregi lõpetatud tegevustega saavutatud väärtus. 3. Rahastamisvahenditega seoses esitatakse ka järgmised andmed: a) rahastamiskõlblikud kulud finantstoote liigi kaupa; b) rahastamiskõlblike kuludena deklareeritud halduskulude ja -tasude summa; c) lisaks fondidele kaasatud avaliku ja erasektori vahendite summa finantstoote liigi kaupa; d) Interregi fondide toetusest rahastamisvahendile tekkinud intress ja muud tulud, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 60, ning Interregi fondidest antud toetusest tagastatud vahendid, nagu on osutatud kõnealuse määruse artiklis 62; e) selliste lõplikele vahendite saajatele antud laenude ning neisse tehtud omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute koguväärtus, mis olid garanteeritud programmi vahenditega ja maksti tegelikult välja lõplikele vahendite saajatele. 4. Käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed peavad olema usaldusväärsed ja kajastama määruse (EL) 2021/1060 artikli 72 lõike 1 punktis e osutatud elektroonilises süsteemis olevaid andmeid esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga. 5. Korraldusasutus avaldab artikli 36 lõikes 2 osutatud veebisaidil kõik komisjonile edastatud andmed või esitab vastava lingi.

1. Iga korraldusasutus esitab komisjonile vastava Interregi programmi lõpliku tulemusaruande 15. veebruariks 2031. Lõpliku tulemusaruande esitamisel kasutatakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 43 lõikes 5 esitatud vormi. 2. Lõplikus tulemusaruandes hinnatakse programmi eesmärkide saavutamist artiklis 30 loetletud elementidest lähtudes, välja arvatud kõnealuse artikli lõike 1 punktis c ja lõike 2 punktis d osutatud teave. 3. Komisjon vaatab lõpliku tulemusaruande läbi ja teavitab korraldusasutust kõigist märkustest viie kuu jooksul alates kõnealuse aruande kättesaamise kuupäevast. Kui sellised märkused esitatakse, edastab korraldusasutus kogu vajaliku teabe seoses kõnealuste märkustega ning vajaduse korral teavitab ta komisjoni kolme kuu jooksul pärast märkuste kättesaamist võetud meetmetest. Komisjon teavitab korraldusasutust aruande heakskiitmisest kahe kuu jooksul pärast korraldusasutuselt kogu vajaliku teabe saamist. Kui komisjon ei teavita korraldusasutust nimetatud tähtpäevaks, loetakse aruanne heakskiidetuks. 4. Korraldusasutus avaldab lõpliku tulemusaruande artikli 36 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

1. Määruse (EL) 2021/1058 I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 punkti e alapunktiga ii ja artikli 32 lõike 2 punktiga b. 2. Kui see on asjakohane, kasutatakse lisaks lõike 1 kohaselt valitud näitajatele ka programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Kõiki määruse (EL) 2021/1058 I lisa tabelis 2 loetletud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid võib kasutada ka poliitikaeesmärkide nr 1–5 erieesmärkide või asjakohasel juhul käesoleva määruse artikli 14 lõigetes 4 ja 5 sätestatud Interregi erieesmärkide puhul. 3. Väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihid on kumulatiivsed.

1. Liikmesriik või korraldusasutus hindab programme seoses ühe või mitme järgmise kriteeriumiga: tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus ja liidu lisaväärtus, et parandada programmide kavandamise ja rakendamise kvaliteeti. Hindamised võivad hõlmata ka muid asjakohaseid kriteeriume, nagu kaasatus, mittediskrimineerimine ja nähtavus, ning need võivad hõlmata rohkem kui ühte programmi. 2. Lisaks lõikes 1 osutatud hindamistele tehakse iga programmi kohta mõjuhindamine 30. juuniks 2029. 3. Hindamine usaldatakse sõltumatult tegutsevatele sise- või välisekspertidele. 4. Korraldusasutus tagab hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise korra kehtestamise. 5. Korraldusasutus koostab hindamiskava, mis võib hõlmata rohkem kui ühte Interregi programmi. 6. Korraldusasutus esitab hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt ühe aasta möödumisel Interregi programmi heakskiitmisest. 7. Korraldusasutus avaldab kõik hindamised artikli 36 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

1. Iga korraldusasutus määrab iga Interregi programmi jaoks teabeametniku. Teabeametnik võib vastutada rohkem kui ühe programmi eest. 2. Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast Interregi programmi heakskiitmist vastavalt artiklile 18 luuakse veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvat iga Interregi programmi käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi. 3. Kohaldatakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikeid 2–6, mis käsitlevad korraldusasutuse kohustusi. 4. Iga Interregi tegevuse partner või rahastamisinstrumenti rakendav asutus kinnitab Interregi fondist saadud toetust, sealhulgas rahastamisvahenditest määruse (EL) 2021/1060 artikli 62 kohaselt uuesti kasutatud vahendeid, järgmisel viisil: a) partneri ametlikul veebisaidil või sotsiaalmeedia saitidel, kui taolised saidid on olemas, esitatakse Interregi fondist antava toetuse tasemega proportsionaalne Interregi tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega, tõstes esile Interregi fondist saadavat rahalist toetust; b) Interregi tegevuse elluviimisega seotud dokumentidel ja teabematerjalides, mida jagatakse üldsuse või osalejatega, rõhutatakse nähtaval viisil Interregi fondist saadavat toetust; c) niipea, kui algab materiaalseid investeeringuid või varustuse ostu hõlmava Interregi tegevuse füüsiline elluviimine või kui seoses Interregi fondist toetatavate tegevustega, mille kogumaksumus ületab 100 000 eurot, ostetud varustus on paigaldatud, paigutatakse üldsusele selgelt nähtavasse kohta püsitahvlid või stendid, millel esitatakse liidu embleem kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 IX lisas sätestatud tehniliste näitajatega; d) Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks minimaalselt A3-formaadis olev plakat või samaväärne elektrooniline kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja on füüsiline isik; e) strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 5 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse aegsasti komisjon ja vastutav korraldusasutus. Mõistet „Interreg“ kasutatakse liidu embleemi kõrval kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 47. 5. Väikeprojektide fondide ja rahastamisvahendite puhul tagab toetusesaaja lepingutingimustega, et lõplikud vahendite saajad täidavad Interregi tegevuse kohta üldsuse teavitamise nõudeid. Rahastamisvahendite puhul märgib lõplik vahendite saaja ära liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagab selle nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja suunatud teavet. 6. Kui parandusmeetmeid ei ole võetud, kohaldab korraldusasutus proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes meetmeid, tühistades kuni 2 % fondide toetusest: a) asjaomasele toetusesaajale, kes ei täida määruse (EL) 2021/1060 artiklist 47 või käesoleva artikli lõigetest 4 ja 5 tulenevaid kohustusi, või b) asjaomasele lõplikule vahendite saajale, kes ei vasta lõikes 5 sätestatud nõuetele.

1. Interregi tegevuse võib tervikuna või osaliselt ellu viia väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus aitab saavutada vastava Interregi programmi eesmärke. 2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/1060 artiklites 63–68, määruse (EL) 2021/1058 artiklites 5 ja 7 või käesolevas peatükis, sealhulgas nende alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud rahastamiskõlblikkuse reeglite kohaldamist, kehtestavad osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd seirekomisjonis tehtud ühise otsusega Interregi programmi jaoks kulude rahastamiskõlblikkust käsitlevad lisareeglid üksnes selliste kulukategooriate puhul, mis ei kuulu kõnealuste sätete kohaldamisalasse. Need lisareeglid hõlmavad tervet Interregi programmi. Kui Interregi programmis valitakse tegevusi konkursikutsete alusel, võetakse need lisareeglid vastu enne konkursikutsete avaldamist. Kõigil muudel juhtudel võetakse kõnealused lisareeglid vastu enne tegevuste valimist. 3. Juhtudel, mis ei kuulu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 63–68, määruse (EL) 2021/1058 artiklites 5 ja 7 või käesolevas peatükis, sealhulgas nende alusel vastu võetud õigusaktides või käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kehtestatud reeglites sätestatud rahastamiskõlblikkuse reeglite kohaldamisalasse, kohaldatakse selle liikmesriigi ja asjakohasel juhul nende kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde riigisiseseid reegleid, kus kulud tekkisid. 4. Kui korraldusasutus ja auditeerimisasutus jäävad Interregi programmi alusel valitud Interregi tegevuse rahastamiskõlblikkuse suhtes eriarvamusele, on ülimuslik korraldusasutuse arvamus, võttes igakülgselt arvesse seirekomisjoni arvamust. 5. ÜMTd ei ole Interregi programmide alusel ERFi raames toetuskõlblikud, kuid võivad osaleda kõnealustes programmides vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

1. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võivad leppida Interregi programmi seirekomisjonis kokku, et ühte või mitmesse artiklites 39–44 osutatud kategooriasse kuuluvad kulud ei ole Interregi programmi ühe või mitme prioriteedi raames rahastamiskõlblikud. 2. Kõik käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblikud kulud peavad olema seotud tegevuse või selle osa algatamisest või algatamisest ja elluviimisest tekkinud kuludega. 3. Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud: a) trahvid, rahalised karistused ning juriidiliste vaidluste ja kohtuvaidluste kulud; b) kulud kingitustele või c) välisvaluuta kursikõikumisega seotud kulud. 4. Kui määruse (EL) 2021/1060 artikli 56 lõikes 1 sätestatud ühtset määra kasutatakse muude rahastamiskõlblike kulude kui tegevuse otseste personalikulude arvutamiseks, ei kohaldata seda käesoleva määruse artikli 39 lõike 3 punktis c osutatud ühtse määra alusel arvutatud otseste personalikulude suhtes. 5. Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 76 lõike 1 punktist c konverteerib iga toetusesaaja, kes on pärit riigist, mis ei ole võtnud eurot kasutusele omavääringuna, muus vääringus tehtud kulud eurodesse, kasutades komisjoni igakuist raamatupidamise vahetuskurssi kuul, mil kõnealused kulud esitati kontrollimiseks.

1. Personalikulud koosnevad Interregi partneri koosseisus ühel järgmisel viisil töötava personali tööjõukulude brutosummast: a) täistööajaga; b) osalise tööajaga, kusjuures kuus töötatav aeg on kindlaks määratud protsentuaalselt; c) osalise tööajaga, kusjuures kuus töötatavate tundide arv on paindlik või d) tunnitasu alusel. 2. Personalikulud piirduvad järgmisega: a) palgamaksed, mis on seotud toimingutega, mida üksus ellu ei viiks, kui ei oleks ette võetud asjaomast tegevust; palk peab olema kindlaks määratud töölevõtmise dokumendis, kas töölepingus või ametisse nimetamise otsuses või õigusaktidega, ja olema seotud asjaomase töötaja töökirjelduses täpsustatud ülesannetega; b) tööandja tehtavate palgamaksetega otseselt seotud muud kulud, näiteks tööjõumaksud ja sotsiaalkindlustus, sealhulgas pensionid, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004 (20), tingimusel et: i) need on kindlaks määratud töölevõtmise dokumendis või õigusaktidega; ii) need on kooskõlas töölevõtmise dokumendis osutatud õigusaktidega ning selle riigi või organisatsiooni levinud tavadega, kus asjaomane töötaja tegelikult töötab, või mõlema tavadega ning iii) tööandja ei saa neid tagasi nõuda. Seoses esimese lõigu punktiga a võib maksed füüsilistele isikutele, kes töötavad Interregi partneri heaks muu lepingu kui töölepingu alusel, arvata palgamaksete hulka ning kõnealust lepingut käsitatakse töölevõtmise dokumendina. 3. Personalikulusid võib hüvitada kas: a) määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a kohaselt, mis on tõendatud töölevõtmise dokumendi või palgatõenditega; b) määruse (EL 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b–f sätestatud lihtsustatud kuluvõimaluste alusel; c) ühtse määra alusel, mis võib olla kuni 20 % otsestest kuludest, mis ei sisalda selle tegevuse otseseid personalikulusid, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlaksmääramiseks, või d) tunnitasu alusel vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 55 lõigetele 2, 3 ja 4, et katta otsesed personalikulud, mis on seotud selliste isikutega, kes töötavad tegevuse heaks täistööajaga või kes töötavad tegevuse heaks osalise tööajaga vastavalt käesoleva artikli lõike 4 punktile b. 4. Personalikulud, mis on seotud isikutega, kes töötavad tegevuse heaks osalise tööajaga, võidakse arvutada kas: a) kindlaks määratud protsendina tööjõukulude brutosummast vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 55 lõikele 5 või b) paindliku osana tööjõukulude brutosummast vastavalt tegevusele kulunud töötundidele, mille arv on kuude lõikes erinev, lähtuvalt aja registreerimise süsteemist, mis hõlmab 100 % töötaja tööajast. 5. Lõike 1 punkti d kohaselt tööle võetud töötajate puhul korrutatakse tunnimäär selle tegevuse puhul tegelikult töötatud tundide arvuga, mis põhineb tööaja registreerimise süsteemil.

1. Kontori- ja halduskulud piirduvad järgmiste elementidega: a) kontori üür; b) kindlustus ja maksud seoses hoonetega, milles töötajad asuvad, ning kontoritehnikaga (näiteks tulekahju- või varguskindlustus); c) kommunaalteenused (näiteks elektrienergia, küte, vesi); d) kontoritarbed; e) raamatupidamisarvestus; f) arhiivid; g) hooldus, koristus ja remont; h) julgestus; i) IT-süsteemid; j) kommunikatsioon (näiteks telefon, faks, internet, postiteenused, visiitkaardid); k) panga teenustasud konto(de) avamise ja haldamise eest, kui tegevuse jaoks on vaja avada eraldi konto ning l) riikidevaheliste finantstehingute tasud. 2. Kontori- ja halduskulud võidakse arvutada kindlaks määratud protsendina tööjõukulude brutosummast vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 esimese lõigu punktile b.

1. Reisi- ja majutuskulud, olenemata sellest, kas sellised kulud on tekkinud ja tasutud programmipiirkonnas või sellest väljaspool, piirduvad järgmiste kuluelementidega: a) reisikulud (näiteks piletid, reisi- ja autokindlustus, kütus, auto kilometraaž, teemaksud ja parkimistasud); b) toitlustuskulud; c) majutuskulud; d) viisakulud ning e) päevaraha. 2. Päevarahaga kaetavaid lõike 1 punktides a–d loetletud kuluelemente ei hüvitata päevarahast eraldi. 3. Välisekspertide ja teenuste osutajate reisi- ja majutuskulud kuuluvad artiklis 42 loetletud välisekspertide ja -teenuste kulude hulka. 4. Lõike 1 punktides a–d loetletud kuluelementide otsest tasumist toetusesaaja töötaja poolt tuleb tõendada toetusesaaja poolt sellele töötajale makstud hüvitise tõendiga. 5. Tegevuse reisi- ja majutuskulud võib arvutada ühtse määra alusel, mis võib olla kuni 15 % selle tegevuse otsestest personalikuludest, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlaksmääramiseks.

Välisekspertide ja -teenuste kulud piirduvad järgmiste teenuste ja ekspertiisiga, mida pakuvad muud avalik- või eraõiguslikud asutused või füüsilised isikud kui toetusesaaja ja tegevuse kõik partnerid: a) uuringud või küsitlused (näiteks hindamised, strateegiad, kontseptsioonimärkmed, disainikavad, käsiraamatud); b) koolitused; c) tõlked; d) IT-süsteemide ja veebisaidi arendus, muutmine ning uuendamine; e) müügiedendus, kommunikatsioon, reklaam, müügiedendusvahendid ja -tegevus või teavitamine, mis on seotud tegevuse või programmi kui sellisega; f) finantsjuhtimine; g) ürituste või koosolekute korraldamise ja elluviimisega seotud teenused (sealhulgas üür, toitlustus või suuline tõlge); h) üritustel osalemine (näiteks registreerimistasud); i) õigusalase konsultatsiooni ja notariteenused, tehniline ja finantsekspertiis, muud konsultatsiooni- ja raamatupidamisteenused; j) intellektuaalomandi õigused; k) määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 punkti a ning käesoleva määruse artikli 46 lõike 1 kohased kontrollid; l) määruse (EL) 2021/1060 artikli 76 ning käesoleva määruse artikli 47 kohased programmi tasandi raamatupidamisülesannete kulud; m) määruse (EL) 2021/1060 artiklite 78 ja 81 ning käesoleva määruse artiklite 48 ja 49 kohased programmi tasandi auditikulud; n) garantiide andmine panga või muu finantseerimisasutuse poolt, kui seda nõuab liidu või liikmesriigi õigus või seirekomisjonis vastu võetud programmitöö dokument; o) välisekspertide, kõnepidajate, koosolekute eesistujate ning teenuseosutajate reisi- ja majutuskulud ning p) tegevuste jaoks vajalik muu spetsiifiline ekspertiis ja teenused.

1. Tegevuse toetusesaaja ostetud, üüritud või liisitud varustuse kulud, mis ei ole hõlmatud artikliga 40, piirduvad järgmisega: a) kontoritehnika; b) IT riistvara ja tarkvara; c) mööbel ja sisustus; d) laboriseadmed; e) masinad ja vahendid; f) tööriistad või seadmed; g) sõidukid ning h) tegevuste jaoks vajalik muu spetsiifiline varustus. 2. Kasutatud varustuse ostukulud võivad olla rahastamiskõlblikud järgmistel tingimustel: a) selle jaoks ei ole saadud Interregi fondidest või määruse (EL) 2021/1060 artikli 1 lõike 1 punktis a loetletud fondidest muud abi; b) hind ei ületa üldiselt aktsepteeritavat hinda asjaomasel turul ning c) sel on tegevuse jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kohaldatavatele normidele ja standarditele.

Taristu ja tööde maksumus piirdub järgmisega: a) maa ostmine kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktiga b; b) ehitusload; c) ehitusmaterjalid; d) tööjõud ning e) erimeetmed (näiteks pinnase tervendamine, demineerimine).

1. Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd määravad määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 kohaldamisel kindlaks ühe korraldusasutuse ja ühe auditeerimisasutuse. 2. Korraldusasutus ja auditeerimisasutus peavad asuma samas liikmesriigis. 3. Kui piiriülese programmi PEACE PLUS puhul määratakse korraldusasutuseks ELi programmide erikolleegium, loetakse see liikmesriigis asuvaks. 4. Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd võivad määrata ETKRi asjaomase programmi korraldusasutuseks. 5. Kui korraldusasutus määrab määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõike 3 kohaselt kindlaks Interregi programmi vahendusasutuse, täidab see vahendusasutus kõnealuseid ülesandeid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis või asjakohasel juhul kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 22 kohaldamist, võib vahendusasutus või võivad vahendusasutused neid ülesandeid täita ainult ühes osalevas liikmesriigis või, kui see on asjakohane, kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, kui selline käsitlus põhineb olemasolevatel struktuuridel.

1. Interregi programmi korraldusasutus täidab määruse (EL) 2021/1060 artiklites 72, 74 ja 75 sätestatud ülesandeid, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72 lõike 1 punktis a ja artiklis 73 osutatud tegevuste valimine, ning kui vastavalt käesoleva määruse artiklile 47 täidab raamatupidamisülesandeid muu organ, määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 punktis b osutatud maksed toetusesaajatele. Kõnealuseid ülesandeid täidetakse kogu programmiga hõlmatud territooriumil, kui käesoleva määruse VIII peatükis sätestatud eranditest ei tulene teisiti. 2. Korraldusasutus moodustab pärast konsulteerimist Interregi programmis osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega ühise sekretariaadi ja määrab selle personali programmipartnerlust arvesse võttes. Ühine sekretariaat abistab korraldusasutust ja seirekomisjoni nende ülesannete täitmisel. Samuti jagab ühine sekretariaat potentsiaalsetele toetusesaajatele teavet rahastamisvõimaluste kohta Interregi programmide raames ning abistab toetusesaajaid ja partnereid tegevuste rakendamisel. Interregi programmide jaoks, mida toetatakse ka liidu välistegevuse rahastutest, võib ühes või mitmes partnerriigis või ÜMTs luua ühise sekretariaadi ühe või mitu harukontorit, et täita oma ülesandeid lähemal võimalikele toetusesaajatele ja partneritele vastavast partnerriigist või ÜMTst. 3. Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 punktist a ja piiramata käesoleva määruse artikli 45 lõike 5 kohaldamist, võivad liikmesriigid ja asjakohasel juhul Interregi programmis osalev kolmas riik, partnerriik või ÜMT otsustada, et määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 punktis a osutatud juhtimiskontrolle tehakse iga liikmesriigi territooriumil kontrolli eest vastutava organi või isiku määramise kaudu (edaspidi „kontrollija“). 4. Kontrollijad võivad olla samad isikud, kelle ülesanne on teha sellist kontrolli tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvate programmide raames, või kui tegemist on kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega, siis isikud, kelle ülesanne on teha samaväärseid kontrolle seoses liidu välistegevuse rahastutega. Iga kontrollija on oma tegevuses sõltumatu auditeerimisasutusest või audiitorite rühma liikmetest. 5. Kui on otsustatud, et juhtimiskontrolli teeb lõike 4 kohane määratud kontrollija, peab korraldusasutus veenduma, et tegevuses osalevate toetusesaajate kulusid on kontrollinud määratud kontrollija. 6. Iga liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT tagab, et toetusesaaja kulusid saab kontrollida kolme kuu jooksul pärast seda, kui asjaomane toetusesaaja on dokumendid esitanud. 7. Iga liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT vastutab oma territooriumil tehtavate kontrollide eest. 8. Iga liikmesriik, kolmas riik, partnerriik ja ÜMT määrab kontrollijaks riikliku või piirkondliku asutuse või eraõigusliku isiku või füüsilise isiku, nagu on sätestatud lõikes 9. 9. Kui juhtimiskontrolli tegev kontrollija on eraõiguslik isik või füüsiline isik, peab kõnealune kontrollija vastama vähemalt ühele järgmisele nõudele: a) ta on riikliku raamatupidamis- või auditeerimisorgani või -asutuse liige, kes omakorda on Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC) liige; b) ta on riikliku raamatupidamis- või auditeerimisorgani või -asutuse liige, mis ei ole IFACi liige, kuid mis kohustub tegema juhtimiskontrolle vastavalt IFACi standarditele ja eetikale; c) ta on vannutatud audiitorina registreeritud liikmesriigi avaliku järelevalve asutuse avalikus registris vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/43/EÜ (21) sätestatud avaliku järelevalve põhimõtetele või d) ta on vannutatud audiitorina registreeritud kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT avaliku järelevalve asutuse avalikus registris, tingimusel et selle registri suhtes kohaldatakse asjaomase riigi õigusaktides sätestatud avaliku järelevalve põhimõtteid.

1. Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad kokku raamatupidamisülesannete täitmise korras. 2. Raamatupidamisülesanded on määruse (EL) 2021/1060 artikli 76 lõike 1 punktides a ja b loetletud ülesanded ning hõlmavad ka komisjoni tehtavaid makseid ja üldreeglina juhtivale partnerile tehtavaid makseid kooskõlas nimetatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 punktiga b.

1. Interregi programmi auditeerimisasutus täidab käesolevas artiklis ja artiklis 49 sätestatud ülesandeid kogu kõnealuse Interregi programmiga hõlmatud territooriumil. Kui auditeerimisasutusel ei ole volitusi kogu koostööprogrammiga hõlmatud territooriumil, abistab teda audiitorite rühm, kuhu kuulub üks esindaja igast Interregi programmis osalevast liikmesriigist ning kui see on asjakohane, kolmandast riigist, partnerriigist või ÜMTst. Iga liikmesriik ning kui see on asjakohane, iga kolmas riik, partnerriik või ÜMT vastutab oma territooriumil tehtavate kontrollide eest. Iga Interregi programmis osaleva liikmesriigi ning kui see on asjakohane, iga kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT esindaja on kohustatud esitama oma riigi territooriumil tehtud kulutuste andmed, mida auditeerimisasutus nõuab hinnangu koostamiseks. Audiitorite rühm luuakse kolme kuu jooksul pärast Interregi programmi heakskiitva otsuse tegemise kuupäeva vastavalt artiklile 18. Audiitorite rühm võtab vastu oma töökorra ja selle eesistujaks on Interregi programmi auditeerimisasutus. Audiitorid ei sõltu oma tegevuses organitest või isikutest, kes artikli 46 lõike 3 kohaselt vastutavad juhtimiskontrolli eest. 2. Interregi programmi auditeerimisasutus teeb süsteemiauditeid ja tegevusauditeid, et pakkuda komisjonile sõltumatut kindlust juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise ning komisjonile raamatupidamisarvestuses esitatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. 3. Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 49 lõike 1 kohaselt ühise valimi, teeb auditeerimisasutus auditeid komisjoni valitud tegevuste kohta, et pakkuda komisjonile sõltumatut kindlust juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise kohta. 4. Auditeid tehakse kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega. 5. Auditeerimisasutus koostab ja esitab kooskõlas finantsmääruse artikli 63 lõikega 7 komisjonile aruandeaasta lõpule järgneva aasta 15. veebruariks iga-aastase auditiarvamuse, kasutades määruse (EL) 2021/1060 XIX lisas esitatud vormi, tuginedes tehtud audititele ja hõlmates järgmisi komponente: a) raamatupidamisaruande täielikkus, täpsus ja õigsus; b) komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkus ja korrektsus ning c) Interregi programmi juhtimis- ja kontrollisüsteem. Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 49 lõike 1 kohaselt ühise valimi, hõlmab iga-aastane auditiarvamus üksnes käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja c osutatud elemente. Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega erandkorras pikendada 1. märtsini, kui auditeerimisasutus seda taotleb. 6. Auditeerimisasutus koostab ja esitab kooskõlas finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga b komisjonile aruandeaasta lõpule järgneva aasta 15. veebruariks iga-aastase kontrolliaruande, kasutades määruse (EL) 2021/1060 XX lisas esitatud vormi, ning kõnealuse kontrolliaruandega toetatakse käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud auditiarvamust ja selles esitatakse auditileidude kokkuvõte, sealhulgas süsteemides tuvastatud vigade ja puudujääkide laadi ja ulatuse analüüs, samuti kavandatud ja rakendatud parandusmeetmed ning tulenev koguveamäär ja jääkvigade määr seoses komisjonile esitatud raamatupidamisaruannetesse kantud kuludega. 7. Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 49 lõike 1 kohaselt ühise valimi, koostab auditeerimisasutus, kasutades määruse (EL) 2021/1060 XX lisas esitatud vormi, käesoleva artikli lõikes 6 osutatud iga-aastase kontrolliaruande, milles on täidetud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktis b sätestatud nõuded ning millega toetatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud auditiarvamust. Aruandes esitatakse auditileidude kokkuvõte, sealhulgas süsteemides tuvastatud vigade ja puudujääkide laad ja ulatuse analüüs, samuti kavandatud ja rakendatud parandusmeetmed, auditeerimisasutuse poolt artikli 49 lõikes 1 osutatud ühise valimi suhtes tehtud tegevuste auditeerimise tulemused ning Interregi programmi haldavate asutuste tehtud finantskorrektsioonid konkreetsete õigusnormide rikkumiste puhul, mille auditeerimisasutus kõnealustes tegevustes tuvastas. 8. Auditeerimisasutus edastab auditiaruanded komisjonile kohe, kui nõutav ärakuulamismenetlus asjaomaste auditeeritavatega on lõpule viidud. 9. Komisjon ja auditeerimisasutus kohtuvad regulaarselt ja vähemalt kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et läbi vaadata auditistrateegia, iga-aastane kontrolliaruanne ja auditiarvamus, koordineerida oma auditikavasid ja -meetodeid ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhustamiseks.

1. Komisjon valib ühise valimi tegevustest või muu valimikontrolli ühiku, kasutades statistilist valimi koostamise meetodit selliste tegevusauditite jaoks, mida auditeerimisasutused teevad ERFist või liidu välistegevuse rahastust toetust saavate Interregi programmide puhul iga aruandeaasta kohta. Ühine valim esindab kõiki andmekogumis sisalduvaid Interregi programme. Ühise valimi valimisel võib komisjon klassifitseerida Interregi programmide rühmi vastavalt nende konkreetsetele riskidele. 2. Programmi haldavad asutused esitavad ühise valimi valikuks vajaliku teabe komisjonile iga aruandeaasta lõpule järgneva aasta 1. augustiks. Teave esitatakse standardsel elektroonilisel kujul, see peab olema täielik ja vastama võrdlusaruandeaastal komisjonile deklareeritud kuludele. 3. Ilma et see piiraks nõuet teha artikli 48 lõikes 2 osutatud audit, ei tee ühise valimiga hõlmatud Interregi programmide auditeerimisasutused kõnealuste programmide raames täiendavaid tegevusauditeid, välja arvatud juhul, kui komisjon seda käesoleva artikli lõike 8 kohaselt taotleb, või juhul, kui auditeerimisasutus on tuvastanud konkreetseid riske. 4. Komisjon teavitab asjaomaste Interregi programmide auditeerimisasutusi valitud ühisest valimist aegsasti, et kõnealustel asutustel oleks võimalik teha tegevusauditid üldreeglina iga aruandeaasta lõpule järgneva aasta 1. septembriks. 5. Asjaomased auditeerimisasutused esitavad teabe kõnealuste auditite tulemuste ja seoses konkreetse tuvastatud õigusnormide rikkumisega tehtud finantskorrektsioonide kohta komisjonile hiljemalt artikli 48 lõigete 6 ja 7 kohaselt esitatavates iga-aastastes kontrolliaruannetes. 6. Kui komisjon on hinnanud lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditite tulemusi, arvutab ta oma kinnitava avalduse koostamiseks üldise ekstrapoleeritud veamäära sellesse andmekogumisse kuuluvate Interregi programmide suhtes, millest ühine valim valiti. 7. Kui lõikes 6 osutatud üldine ekstrapoleeritud veamäär ületab 2 % sellesse andmekogumisse kuuluvate Interregi programmide deklareeritud kogukuludest, millest ühine valim valiti, arvutab komisjon üldise jääkvigade määra, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida vastavad Interregi programmi haldavad asutused on teinud seoses lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditites tuvastatud konkreetsete õigusnormide rikkumisega. 8. Kui lõikes 7 osutatud üldine jääkvigade määr ületab 2 % sellesse andmekogumisse kuuluvate Interregi programmide deklareeritud kuludest, millest ühine valim valiti, otsustab komisjon, kas on vaja taotleda, et teatava Interregi programmi või kõige enam mõjutatud Interregi programmide rühma auditeerimisasutus teeks täiendava auditi veamäära ja nõutavate parandusmeetmete hindamiseks selliste Interregi programmide puhul, kus on tuvastatud õigusnormide rikkumisi. 9. Käesoleva artikli lõike 8 kohaselt taotletud täiendava auditi tulemuste hindamise põhjal võib komisjon taotleda täiendavate finantskorrektsioonide tegemist selliste Interregi programmide suhtes, kus on tuvastatud õigusnormide rikkumisi. Kõnealustel juhtudel teevad Interregi programmi haldavad asutused nõutavad finantskorrektsioonid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 103. 10. Sellise Interregi programmi auditeerimisasutus, mille kohta ei ole esitatud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teavet või on teave puudulik või ei ole seda esitatud nimetatud lõike esimeses lõigus sätestatud tähtpäevaks, moodustab vastava Interregi programmi kohta eraldi valimi kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 79.

Komisjoni otsused, millega kiidetakse heaks Interregi programmid vastavalt käesoleva määruse artiklile 18, peavad vastama vajalikele nõuetele, et neid saaks käsitada rahastamisotsustena finantsmääruse artikli 110 lõike 2 tähenduses seoses ERFi ja liidu välistegevuse rahastu toetustega, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras.

1. ERFi panus ja asjakohasel juhul liidu välistegevuse rahastutest igale Interregi programmile antav toetus makstakse artikli 47 lõike 2 kohaselt ühele kontole, kusjuures riiklikke alamkontosid ei kasutata. 2. Komisjon teeb igast Interregi fondist saadava kogutoetuse põhjal eelmaksed, nagu on sätestatud iga Interregi programmi heakskiitvas otsuses vastavalt artiklile 18, aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne 2022.–2026. aasta 1. juulit või, heakskiitva otsuse aastal, mitte hiljem kui 60 päeva möödumisel selle otsuse vastuvõtmisest järgmiselt: a) 2021: 1 %; b) 2022: 1 %; c) 2023: 3 %; d) 2024: 3 %; e) 2025: 3 %; f) 2026: 3 %. 3. Kui Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist ning ERFi panus moodustab 50 % või vähem liidu kogueraldisest, teeb komisjon eelmaksed vastavalt IPA III määruse asjaomastele sätetele. 4. Kui Interregi programme toetatakse ERFist ja kas NDICIst või nii NDICIst kui ka IPA III-st ning kui ERFi panus moodustab 50 % või vähem liidu kogueraldisest, teeb komisjon eelmaksed vastavalt määruse (EL) 2021/947 artikli 22 lõikele 5, võttes arvesse tegelikke rahastamisvajadusi. Käesoleva lõike esimese lõigu kohaste eelmaksete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) 2021/1060 artikleid 96 ja 97. 5. Eelmaksena makstud summad tasaarveldatakse komisjoni raamatupidamisarvestusest igal aastal 2021. ja 2022. aasta kohta ning hiljemalt 2023. ja järgnevate aastate viimase aruandeaasta kohta, samuti lõigete 3 ja 4 kohaselt eelmaksetena makstud summade kohta.

1. Korraldusasutus peab tagama, et õigusnormide rikkumise korral maksab juhtiv või ainuke partner talle makstud summa tagasi. Partnerid maksavad kõik alusetult tehtud maksed tagasi juhtivale partnerile. 2. Asjaomases Interregi programmis osalevad liikmesriigid, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad otsustada, et juhtiv ega ainus partner ega programmi korraldusasutus ei ole kohustatud sisse nõudma alusetult makstud summat, mis ei ületa 250 eurot, välja arvatud intress, mis on aruandeaastal Interregi fondidest tegevusele makstud. Komisjonile ei ole vaja esitada muud teavet kui teave esimese lõigu alusel tehtud otsuse kohta. 3. Kui juhtiv partner ei suuda teistelt partneritelt või korraldusasutus ei suuda juhtivalt või ainukeselt partnerilt sissenõutud summasid kätte saada, hüvitab sellele partnerile alusetult makstud summa korraldusasutusele liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT, kelle territooriumil asjaomane partner asub või kus asjaomane ETKR on registreeritud. Korraldusasutus vastutab nimetatud summade liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest vastavalt Interregi programmis kindlaks määratud vastutuse jagunemisele osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde vahel. 4. Kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT on partnerile alusetult makstud summad korraldusasutusele tagasi maksnud, võib ta jätkata või algatada sissenõudemenetluse kõnealuse partneri vastu vastavalt oma riigisisesele õigusele. Eduka sissenõudmise korral võib liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT kasutada neid summasid asjaomase Interregi programmi riiklikuks kaasrahastamiseks. Liikmesriigil, kolmandal riigil, partnerriigil või ÜMTl ei ole selliste riiklike sissenõudmiste puhul aruandluskohustust programmi haldavate asutuste, seirekomisjoni ega komisjoni ees. 5. Kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT ei ole käesoleva artikli lõike 4 kohaselt partnerile alusetult makstud summasid korraldusasutusele tagasi maksnud, kohaldatakse kõnealuste summade suhtes komisjoni esitatavat sissenõudekorraldust, mis täidetakse, kui see on võimalik, kasutades asjaomase liikmesriigi, kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT suhtes tasaarvestust. Selline sissenõudmine ei ole finantskorrektsioon ega vähenda ERFist või mis tahes liidu välistegevuse rahastust vastavale Interregi programmile antavat toetust. Sissenõutud summat käsitatakse finantsmääruse artikli 21 lõike 3 kohase sihtotstarbelise tuluna. Summade puhul, mida liikmesriik ei ole korraldusasutusele tagasi maksnud, tehakse tasaarvestus samale Interregi programmile tehtavate hilisemate maksetega. Seejärel teeb korraldusasutus asjaomase liikmesriigi suhtes tasaarvestuse, tehes seda vastavalt Interregi programmis kindlaks määratud vastutuse jagunemisele osalevate liikmesriikide vahel, mida kohaldatakse juhul, kui korraldusasutus või komisjon teeb finantskorrektsiooni. Summade puhul, mida kolmas riik, partnerriik või ÜMT ei ole korraldusasutusele tagasi maksnud, tehakse tasaarvestus vastava liidu välistegevuse rahastu alla kuuluvatele programmidele tehtavate hilisemate maksetega.

I–VII peatükki ja X peatükki kohaldatakse piiriülese programmi PEACE PLUS ning liidu välistegevuse rahastutest toetatavate kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde ning piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide osalemise suhtes Interregi programmides, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

1. Iga Interregi programmis osalev kolmas riik, partnerriik ja ÜMT määrab riikliku või piirkondliku asutuse korraldusasutuse kontaktpunktiks (edaspidi „kontaktpunkt“). 2. Kontaktpunkt, mis vastab artikli 36 lõikes 1 sätestatud Interregi programmi teabeametnikule, või harukontor või kontorid toetavad asjaomases kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs tegutsevat korraldusasutust ja partnereid artikli 36 lõigetes 2–6 sätestatud ülesannete täitmisel.

1. Nii ERFist kui ka IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist toetatavaid Interreg A programme rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras nii liikmesriikides kui ka osalevates kolmandates riikides või partnerriikides. Piiriülest programmi PEACE PLUS rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras nii Iirimaal kui ka Ühendkuningriigis. 2. Interreg B ja C programme, milles on kombineeritud ERFi panus ja ühe või enama liidu välistegevuse rahastu toetused, rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras nii liikmesriikides kui ka igas osalevas kolmandas riigis, partnerriigis, osalevas ÜMTs või, Interregi tegevussuuna D puhul, igas ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välistegevuse rahastust. 3. Interreg D programme, milles on kombineeritud ERFi panus ja ühe või enama liidu välistegevuse rahastu toetused, rakendatakse ühel järgmistest viisidest: a) eelarve jagatud täitmise korras nii liikmesriikides kui ka igas osalevas kolmandas riigis või ÜMTs; b) eelarve jagatud täitmise korras ainult liikmesriikides ja igas osalevas kolmandas riigis või ÜMTs seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samal ajal kui ühe või enama liidu välistegevuse rahastu toetusi hallatakse eelarve kaudse täitmise korras; c) eelarve kaudse täitmise korras nii liikmesriikides kui ka igas osalevas kolmandas riigis või ÜMTs. Kui kogu Interreg D programmi või osa sellest rakendatakse eelarve kaudse täitmise korras, kohaldatakse artiklit 61.

1. Erandina määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikest 2 on kulud liidu välistegevuse rahastutest rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud ja tasutud Interregi tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel alates 1. jaanuarist 2021 või programmi esitamise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, kuid mida võib programmist taotleda pärast kuupäeva, mil sõlmiti rahastamisleping asjaomase kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga. Liikmesriigis asuvate programmi haldavate asutuste hallatava tehnilise abi kulude katmist võib programmist taotleda juba enne asjaomase kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva. 2. Kui Interregi programmi valitakse tegevusi konkursikutsete alusel, võivad kõnealused konkursikutsed hõlmata taotlusi liidu välistegevuse rahastutest toetuse saamiseks, isegi kui konkursikutse algatati ja tegevused valiti enne asjaomase rahastamislepingu sõlmimist. Korraldusasutus võib anda artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi enne asjaomase rahastamislepingu sõlmimist.

1. Käesoleva peatüki kohastest Interregi programmidest võidakse toetada suuri taristuprojekte ehk tegevusi, mis koosnevad töödest, meetmetest või teenustest, mis on suunatud ühe konkreetse tervikülesande täitmisele, millel on selgelt kindlaks määratud ühist huvi pakkuvad eesmärgid selliste investeeringute tegemiseks, millel on piiriülene positiivne mõju ja mille puhul on taristu hankimise, ehitamise või ajakohastamise kogukuludele eelarvest eraldatud vähemalt 2 500 000 eurot. 2. Iga toetusesaaja, kes rakendab suurt taristuprojekti või osa sellest, kohaldab kehtivaid riigihankenorme. 3. Liikmesriik, kus asub asjaomase Interregi programmi korraldusasutus, saadab komisjonile kavandatud suurte taristuprojektide loetelu, märkides projekti tulevase nime, asukoha, eelarve ja juhtiva partneri. See loetelu saadetakse komisjonile eraldi dokumendina koos rahastamislepingu allkirjastatud koopia või artiklis 59 osutatud rakendamislepingu koopia edastamisega või hiljemalt kaks kuud enne seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosolekut, mille päevakorras on esimese kavandatud suure taristuprojekti valimine. 4. Kui ühe või mitme suure taristuprojekti valimine on seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosoleku päevakorras, edastab korraldusasutus kontseptsioonimärkmed iga sellise projekti kohta komisjonile teadmiseks hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse koosoleku toimumise kuupäeva. Kontseptsioonimärkmete pikkus on maksimaalselt kolm lehekülge ja seal on märgitud projekti nimi, asukoht, eelarve, juhtiv partner ja partnerid ning peamised eesmärgid ja tulemused. Kui üht või mitut suurt taristuprojekti käsitlevaid kontseptsioonimärkmeid komisjonile kõnealuseks tähtpäevaks ei esitata, võib komisjon nõuda, et seirekomisjoni või juhtkomitee eesistuja jätaks asjaomased projektid koosoleku päevakorrast välja.

1. Kui tegevuse elluviimine eeldab toetusesaajalt ehitustööde, asjade või teenuste hankimist käsitlevate lepingute sõlmimist, kohaldatakse järgmisi õigusnorme: a) kui toetusesaaja asub liikmesriigis ning on riigihankemenetluse suhtes kohaldatava liidu õiguse kohaselt avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija, kohaldab ta riigisiseseid õigus- ja haldusnorme; b) kui toetusesaaja on IPA III või NDICI partnerriigi avaliku sektori asutus, kelle kaasrahastamine antakse üle korraldusasutusele, võib ta kohaldada riigisiseseid õigus- ja haldusnorme tingimusel, et see on rahastamislepinguga lubatud ja et leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel või asjakohasel juhul madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures huvide konflikti. 2. Ehitustööde, asjade või teenuste hankimist käsitlevate lepingute sõlmimiseks juhul, millele ei ole osutatud käesoleva artikli lõikes 1, kohaldatakse finantsmääruse artiklite 178 ja 179 ning kõnealuse määruse I lisa 3. peatüki punktide 36–41 kohaseid hankemenetlusi.

1. Selleks et rakendada Interregi programmi kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, sõlmitakse liitu esindava komisjoni ja iga riigi õiguskorra kohaselt esindatud osaleva kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT vahel rahastamisleping kooskõlas finantsmääruse artikli 112 lõikega 4. 2. Kõik rahastamislepingud sõlmitakse esimese eelarvelise kulukohustuse täitmise aastale järgneva aasta 31. detsembriks ja leping loetakse sõlmituks päeval, mil viimane lepinguosaline on selle allkirjastanud. Rahastamisleping jõustub kas kuupäeval, mil a) viimane lepinguosaline on selle allkirjastanud või b) kolmas riik, partnerriik või ÜMT on viinud lõpule riigi õigusraamistiku kohase ratifitseerimiseks vajaliku menetluse ja on teavitanud sellest komisjoni. 3. Komisjon esitab rahastamislepingu projekti välisprogrammi heakskiitmisel. Kui Interregi programm hõlmab rohkem kui ühte kolmandat riiki, partnerriiki või ÜMTd, peavad mõlemad lepinguosalised sõlmima enne lõikes 2 osutatud kuupäeva vähemalt ühe rahastamislepingu. Muud kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad allkirjastada oma vastavad rahastamislepingud hiljemalt esimese eelarvelise kulukohustuse täitmise aastale järgneva teise aasta 30. juuniks. 4. Liikmesriik, kus asub asjaomase Interregi programmi korraldusasutus, a) võib samuti rahastamislepingu allkirjastada või b) allkirjastab viivitamata iga kõnealuses Interregi programmis osaleva kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga rakendamislepingu, milles on kindlaks määratud programmi rakendamise ja finantsjuhtimisega seotud vastastikused õigused ja kohustused. 5. Lõike 4 punkti b kohaselt allkirjastatud rakendamisleping hõlmab vähemalt järgmisi andmeid: a) maksete tegemise üksikasjalik kord; b) finantsjuhtimine; c) andmete säilitamine; d) aruandluskohustus; e) tõendamine, kontroll ja audit ning f) õigusnormide rikkumine ja sissenõudmine. 6. Kui liikmesriik, kus asub Interregi programmi korraldusasutus, otsustab allkirjastada rahastamislepingu vastavalt käesoleva artikli lõike 4 punktile a, käsitatakse kõnealust rahastamislepingut vahendina, millega täita liidu eelarvet finantsmääruse kohaselt, mitte ELi toimimise lepingu artiklites 216–219 osutatud rahvusvahelise lepinguna.

1. Kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT annab korraldusasutusele üle Interregi programmi toetamiseks ette nähtud rahalise osaluse, mis ei ole osa selle Interregi programmi jaoks ette nähtud liidu toetuse kaasrahastamisest, esitatakse kõnealust rahalist osalust käsitlevad reeglid järgmises dokumendis: a) kui asjaomane liikmesriik allkirjastab rahastamislepingu artikli 59 lõike 4 punkti a kohaselt, ühes järgmistest: i) kõnealuse rahastamislepingu eraldiseisev osa või ii) eraldi rakendamisleping, mis on allkirjastatud kas liikmesriigi, kus asub korraldusasutus, ja kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT vahel või otse korraldusasutuse ja kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT pädeva asutuse vahel, ning b) kui asjaomane liikmesriik allkirjastab rakendamislepingu artikli 59 lõike 4 punkti b kohaselt, ühes järgmistest: i) kõnealuse rakendamislepingu eraldiseisev osa või ii) punktis a osutatud osaliste vahel allkirjastatud täiendav rakendamisleping. Esimese lõigu punkti b alapunkti i kohaldamisel võivad rakendamislepingu osad vajaduse korral hõlmata nii Interregi programmi jaoks ette nähtud ümberpaigutatud rahalist osalust kui ka liidu toetust. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendamislepingus on vähemalt artikli 59 lõikes 5 loetletud andmed kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT kaasrahastamismäära kohta. Lisaks määratakse selles kindlaks mõlemad järgmised elemendid: a) täiendava rahalise osaluse summa ning b) selle kavandatav kasutamine ja kasutustingimused, sealhulgas kõnealuse täiendava osaluse taotlemise tingimused. 3. Piiriülese programmi PEACE PLUS puhul moodustab Ühendkuningriigi rahaline osalus liidu tegevuses sihtotstarbelise välistulu vormis, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punktis e, osa rubriigi 2 „Ühtekuuluvus ja väärtused“, vaheülemmäära „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ eelarveassigneeringutest. Kõnealuse rahalise osaluse suhtes kohaldatakse Ühendkuningriigiga käesoleva määruse artikli 59 kohaselt sõlmitud rahastamise erilepingut. Nimetatud rahastamise erilepingu pooled on komisjon, Ühendkuningriik ja Iirimaa. Rahastamise erileping sõlmitakse enne programmi rakendamise algust, et ELi programmide erikolleegium saaks programmi rakendamisel kohaldada liidu kohaldatavaid õigusakte.

1. Kui kogu Interreg D programmi või osa sellest rakendatakse asjaomase liikmesriigi ja asjaomaste piirkondade nõusolekul eelarve kaudse täitmise korras vastavalt käesoleva määruse artikli 55 lõike 3 punktile b või c, antakse eelarve täitmise ülesanded ühele finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c loetletud asutusele, eelkõige osalevas liikmesriigis asuvale sellisele asutusele, sealhulgas asjaomase Interregi programmi korraldusasutusele. 2. Komisjon võib finantsmääruse artikli 154 lõike 6 punkti c kohaselt otsustada, et ta ei nõua kõnealuse artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud eelhindamist, kui nimetatud määruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud eelarve täitmise ülesanded on antud äärepoolseimaid piirkondi käsitleva Interregi programmi korraldusasutusele, kes on määratud käesoleva määruse artikli 45 lõike 1 kohaselt ja kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 71. 3. Kui finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud eelarve täitmise ülesanded on antud liikmesriigi organisatsioonile, kohaldatakse nimetatud määruse artiklit 157. 4. Kui ühest või mitmest välistegevuse rahastust kaasrahastatud programmi või meedet rakendab kolmas riik, partnerriik, ÜMT või finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c loetletud või määruses (EL) 2021/947 või otsuses 2013/755/EL või mõlemas osutatud muu organ, kohaldatakse kõnealuseid rahastuid käsitlevaid asjaomaseid norme. Interregi tegevussuuna D programmi osa rakendamise tingimused eelarve kaudsel täitmisel vastavalt käesoleva määruse artikli 55 lõike 3 punktile b või c määratakse kindlaks komisjoni, korraldusasutuse või selle asukohaliikmesriigi ja volitatud asutuse vahel sõlmitud lepinguga.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 16 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusakte määramata ajaks alates 1. juulist 2021. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 16 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EL) 2021/1060 artikli 115 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Määrust (EL) nr 1299/2013 ja selle määruse alusel vastuvõetud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt ERFi raames programmitöö perioodil 2014–2020 toetust saavate programmide ja tegevuste suhtes.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.