1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 5, määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4, määruse (EL) 2021/523 artiklis 2 ja määruse (EL) 2021/1060 artiklis 2.
2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„ühine teabejagamiskeskkond“ või CISE – selliste süsteemide keskkond, mis on loodud valdkondadevahelise ja piiriülese mereseirega tegelevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse toetamiseks, et suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest;
2)
„rannikuvalve“ – riigi ametiasutused, kes täidavad rannikuvalveülesandeid, mis hõlmavad meresõiduohutust, meresõidu turvalisust, merendusega seotud tollitoiminguid, salakaubaveo ja smugeldamise ennetamist ja peatamist, merendusvaldkonna ühendatud õiguskaitset, merepiiri valvet, mereseiret, merekeskkonna kaitset, päästet, õnnetustele ja katastroofidele reageerimist, kalanduskontrolli, inspekteerimist ja muud nende ülesannetega seotud tegevust;
3)
„Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk“ või EMODnet – merendusandmeid ja metaandmeid koguv partnerlus, et teha need killustatud allikad kättesaadavamaks ja kasutatavamaks avaliku ja erasektori kasutajatele, pakkudes kindla kvaliteediga, koostalitlevaid ja ühtlustatud merendusandmeid;
4)
„uurimuslik kalapüük“ –püügitoiming, mida tehakse töönduslikul eesmärgil konkreetses piirkonnas, et hinnata kalavarude regulaarse pikaajalise ekspluateerimise kasumlikkust ja bioloogilist säästlikkust selliste varude puhul, mida ei ole varem kaubanduslikul eesmärgil püütud;
5)
„kalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb püügiga kaubanduslikul eesmärgil;
6)
„sisevete kalapüük“ – laevade või muude, sealhulgas jääpüügiks mõeldud seadmetega püügitegevus sisevetel kaubanduslikul eesmärgil;
7)
„rahvusvaheline ookeanide majandamine“ – liidu algatus, mille eesmärk on parandada rahvusvahelisi ja piirkondlikke protsesse, kokkuleppeid, kordi, reegleid ja institutsioone hõlmavat üldist raamistiku, kasutades selleks sidusat sektoritevahelist ja reeglitepõhist lähenemisviisi, et tagada ookeanide ja merede hea seisukord, ohutus, turvalisus, puhtus ja säästev majandamine;
8)
„lossimiskoht“ – koht, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/352 (27) artikli 2 punktis 16 määratletud meresadam ning mida liikmesriik on ametlikult tunnustanud, mille kasutamine ei ole piiratud selle omanikuga ja mida kasutatakse peamiselt väikesemahulise rannapüügi laevade lossimiseks;
9)
„merenduspoliitika“ – liidu poliitika, mille eesmärk on edendada integreeritud ja ühtset otsuste vastuvõtmist, et maksimeerida liidu, eelkõige rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade, samuti säästva sinise majanduse valdkondade kestlikku arengut, majanduskasvu ning sotsiaalset ühtekuuluvust sidusa merepoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil;
10)
„meresõidu turvalisus ja mereseire“ – tegevus, mille eesmärk on terviklikult mõista, ennetada, kui see on kohaldatav, ja hallata kõiki merendusvaldkonna sündmusi ja meetmeid, mis võiksid mõjutada meresõidu ohutust ja turvalisust, õiguskaitset, kaitset, piirikontrolli, merekeskkonna kaitset, kalanduskontrolli, kaubandust ja liidu majandushuve;
11)
„mereruumi planeerimine“ – protsess, milles asjaomased liikmesriigi ametiasutused analüüsivad ja korraldavad inimtegevust merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;
12)
„avaliku sektori asutus“ – riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik isik või ühe või mitme nimetatud asutuse või ühe või mitme avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendus;
13)
„mereala strateegia“ – integreeritud raamistik liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide konkreetse mereala või ühe või enama mereala osa ühiste mere- ja merendusprobleemide lahendamiseks ning koostöö ja koordineerimise edendamiseks, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Strateegia töötab välja komisjon koostöös liikmesriikide ja asjaomaste kolmandate riikide, nende piirkondade ja asjakohasel juhul muude sidusrühmadega;
14)
„väikesemahuline rannapüük“ –
a)
kalapüük mere- ja siseveekalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, mis on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (28) artikli 2 punktis 1, või
b)
kalapüük, mida teevad jalgsi püügiga tegelevad kalurid, sealhulgas veeselgrootute korjajad;
15)
„säästev sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, rannikualade ja siseveekogudega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene majandustegevus kogu siseturu ulatuses, mis hõlmab liidu saari, äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid, ja mille eesmärk on tagada pikaajaline keskkonnasäästlikkus ning sotsiaalne ja majanduslik kestlikkus ning mis on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige kestliku arengu eesmärgiga nr 14, ja liidu keskkonnaõigusaktidega.